Katoliku Liiga ründab professorit ehk armulaualeiva seiklused

Või: Katoliiklased vihast täiesti segased
Või: Armulaualeiva pantvangidraama
Või: Üliõpilane viis Jeesuse ihu koju
Või: Päästeoperatsioon küpsisele
Või: Üliõpilane visatakse küpsise pärast välja
Või: Usklikud viskuvad küpsise kaitsele
Või: Oblaat tähtsam kui elu
Või: Relvastatud valve armulaualeivale

Täiesti sürr lugu!
Ameerikas Florida osariigis juhtus 29. juunil selline asi, et ülikoolilinnaku kirikus peeti pühapäeval armulauaga katoliiklik jumalateenistus ehk missa. Üliõpilane Webster Cook võttis leivakese, mida katoliiklsed peavad Jeesuse ihuks, vastu, kuid ei pistnud seda kohe nahka, vaid võttis suust välja, et seda enne ärasöömist oma sõbrale näidata. Kirikutegelane aga nägi seda pealt ja tahtis Jeesuse tüki jõuga ära võtta – väänas sõrmi ja takistas liikumist, mille peale Cook pühitsetud leiva ehk Jeesuse ihu hoopis koju viis.

Vastastikku esitati ametlikud süüdistused – Cook selle pärast, et teda füüsiliselt väärkoheldi, kirik seepärast, et üliõpilane häirivalt käitus, mille eest võib ka koolist välja visata.

Isa Miguel Gonzales on mures ja võrdles leivatüki äraviimist inimese pantvangi võtmisega. Armulaualeivakese tahtlik kuritarvitamine klassifitseerub katoliku kirikus kõige rängemaks surmapatuks.

Edasiste vahejuhtumite vältimiseks lubati panna nunn armulaua protseduuri juurde valvesse.

Järgmisel nädalal valvas püha üritust lausa relvastatud valve, et keegi ei saaks uuesti Jeesust pantvangi võtta. Paar minutit enne missa algust tagastas üliõpilane Cook oblaadi ziploc kilekotis. Tagastamise ajendiks olid rohked e-kirjad, mis ta nädala jookul saanud oli, kus teda armastavate kaaskristlaste poolt ähvardati põrgutule ning needustega, lubati pantvangi vabastamiseks ta ühikatuppa sisse murda, ähvardati tema elu kallale kippuda.

Olukord pole veel lahenenud, kuna vastastikused süüdistused pole tagasi võetud. Cook on tõstatanud ka küsimuse selle kohta, kas on õigustatud üliõpilaste raha kulutamine religioossetele ettevõtmistele. Nimelt liigub aastas 40 000 dollari jagu õppemaksude raha erinevatele usulistele algatustele. Kirikutegelased aga on tõstatanud küsimuse, kas Cooki tegu kvalifitseerub hate crime alla.

‘Body Of Christ’ Snatched From Church, Held Hostage By UCF Student
‘Body Of Christ” Returned To Church After Student Receives Email Threats

Nüüd professori juurde.
Adekvaatse ellusuhtumisega ning netis rändavale inimestele on ehk silma jäänud bioloogiaprofessor PZ Myers ja tema blogi Pharyngula. Usukollid ja nende halenaljakad lollused tema silmi armu ei leia.

Kajastades seda juhtumit oma blogis IT’S A FRACKIN’ CRACKER!, palus PZ endalegi mõne armulaualeivakese tuua, et seda pildistada ja blogisse üles riputada.

Sellise pühaduse rüvetamise peale sai USA Katoliku Liiga president William (Bill) Donohue päris kurjaks ja nõuab Minnesota Morrise ülikooli ja Minnesota osariigi juhtfiguuridelt aru, mida nad kavatsevad professori asjus ette võtta. Paljud katoliiklased on ülikoolile kirjutanud, et professor tuleks töölt lahti lasta.

Oma sõpra toetava üleskutse on sadade teiste seas teinud ka Richard Dawkins.

Posted in usk

291 Replies to “Katoliku Liiga ründab professorit ehk armulaualeiva seiklused”

  1. Ei usuvabadus ega ükski laialt tunnustatud tsiviilvabadustest ei anna kodanikele õigust nõuda, et nende üle ei irvitataks. Seega, irvitamisvabadus — sõnavabaduse erijuht — on kõrgema prioriteediga, kui usuvabadus uskuda naeruväärse mittenaeruväärsusesse.

    Mõnedes riikides on reliktina veel olemas solvamise-vastased seadused, mida aristokraadid keskajal arendasid — aga üldiselt loetakse tsiviliseeritud lääneilmas neid arhailisteks.

  2. Ja kui jüngrid oleks lihtsalt suutnud vähegi ratsionaalselt käituda, siis vaevalt et ka mingit jama oleks tulnud.

    Keelu rikkumine -> segadus ja õiendamine. Suhteliselt levinud ja igapäevane sündmusteahel. See, et hiljem hakati teda pommitama tapmisähvardustega, on ise teema, aga kirikus toimunud stseen võinuks samahästi toimuda ükskõik millisel üritusel, kus osalejatele on käitumiseks reeglid kehtestatud. Näiteks kontserdil lava peale roninud isikud visatakse tavaliselt ilma pikema jututa lava pealt alla, mis on mu meelest hulga karmim kohtlemine, kui katse kellegi näppude vahelt küpsist ära võtta. Ainuke erinevus on, et kirikus korrast kinni pidamine on avalik-õiguslikult mõnevõrra rangemalt tagatud.

  3. Ei usuvabadus ega ükski laialt tunnustatud tsiviilvabadustest ei anna kodanikele õigust nõuda, et nende üle ei irvitataks. Seega, irvitamisvabadus — sõnavabaduse erijuht — on kõrgema prioriteediga, kui usuvabadus uskuda naeruväärse mittenaeruväärsusesse.

    Nõus. Ma lihtsalt viitasin, et Mart ja Martin lendavad ühemadalalt. Loomulikult on neil mõlemal õigus just nii madalalt lennata, kui nad tahavad.

  4. Mina kirjutasin:

    Martin näitab üles ratsionaalset ebatolerantsi irratsionaalse ebatolerantsi vastu.

    Osutub, et ma ei lugenud piisavalt tähelepanelikult ja jätsin ühe metataseme kahe silma vahele. Tegelikult näitas Martin üles tolerantsi ratsionaalse ebatolerantsi, mis suunatud irratsionaalse ebatolerantsi vastu, vastu.

    Nõue, et ebatolerantsi tolereeritaks ja ebatolerantsi mittetolereerimist ei tolereeritaks, on, muide, üks äärmiselt huvitav postmodernistliku relativismi rakendusvaldkondi.

  5. § 154. Usuvabaduse rikkumine

    Usulisse ühendusse kuulumise või usutalituse täitmise takistamise eest, välja arvatud juhul, kui usulisse ühendusse kuulumine või usutalituse täitmine kahjustab kõlblust, teiste inimeste õigusi või tervist või rikub avalikku korda, – karistatakse rahalise karistuse või kuni üheaastase vangistusega.

    Küpsise võtmine, selle mittesöömine ja sellega sealt lahkumine ei takistanud mitte kedagi usutalitust täitmast. See, kui keegi usutalitust ise ei täitnud või selle pooleli jättis, ei ole aluseks väitmiseks, et ta ka kellelgi teisel usutalitust täitmast keelas, või selleks takistusi tegi.
    See komejant, mille saatel teda lõpuks lahkuma sunniti, on loomulikult iseasi.

    Samas tuleb aga tunnistada, et mõningatel juhtudel on Eesti karistusseadustik siiski aluseks religiooni ja usutalituse eeliskohtlemiseks võrreldes teiste talitustega.

  6. Martin

    Homoöpaatia toimist saab reaalteaduslike meetoditega kinnitada. Kui inimene ekslikult arvab, et homoöpaatia toimib ja teaduspõhisest ravist loobub, siis seab ta ennast ohtu. Kellelegi homoöpaatia soovitamine teaduspõhise ravi asemel on lähedal kuriteole.

    Reaalteadused aga ei saa meile öelda midagi mingisuguse eseme seose kohta entiteediga, mille olemasolugi nad ei kinnita. Seda, kas armulaualeib on mingis müstilises seoses Jumala Pojaga või ei, on reaalteaduslike meetoditega võimalik verifitseerida niisama vähe kui jumala olemasolu üleüldse.

    Kui nüüd meil oleks probleem inimesega, kes loobub teaduspõhisest ravist ja käib selle asemel pühakute säilmeid suudlemas (teatavasti ei ole selliseid inimesi ka mitte vähe), siis oleks sinu analoogia korrektne. Aga hetkel on meil kaks usklike rühmitust, kes vaidlevad, mida ikkagi seesuguse müstilises seoses objektiga teha võib ja mida mitte. Selline vaidlus on algusest peale irratsionaalne ja ükski reaalteadus ei aita siin kumbagi poolt grammivõrdki.

  7. Küpsise võtmine, selle mittesöömine ja sellega sealt lahkumine ei takistanud mitte kedagi usutalitust täitmast.

    Nii ja naa. Võib väita, et kuna antud usutalituse rituaali hulka kuulus armulaualeiva söömine ning keeld armulaualeiba mitte kellelegi edasi anda või pühakojast välja viia, takistas katse armulaualeiba edasiandmise või väljaviimise eesmärgil tasku pista jumalateenistust.

    Minu arvates saab jumalateenistust takistada kahel viisil – aktiivselt (vahele röökides, mäda kapsaga visates) või passiivselt (näiteks kohale ilmudes palja tagumikuga, eeldades, et jutt ikka traditioonilisest kristlikust kogudusest on). Viimase osa alla võiks kuuluda ka armulaualeiva, -veini, pühakirja eksemplari või mõne muu rituaalset tähendust omava esemega lollitamine. Esimesel juhul takistatakse teisi aktiivselt rituaali täitmast, teisel juhul käitutakse ise viisil, mis on rituaaliga põhimõttelises vastuolus ning provokatiivne, kuigi füüsiliselt kellessegi teise ei puututa.

    Samas lihtsalt mingist rituaalis ettenähtud tegevusest hoidumine – näiteks kaasa laulmata jätmine või siis armulaualeiva söömata jätmine ja tagasi andmine – tõesti vaevalt et jumalateenistuse takistamine on.

  8. Nii ja naa. Võib väita, et kuna antud usutalituse rituaali hulka kuulus armulaualeiva söömine ning ..

    Samas lihtsalt mingist rituaalis ettenähtud tegevusest hoidumine – näiteks kaasa laulmata jätmine või siis armulaualeiva söömata jätmine ja tagasi andmine – tõesti vaevalt et jumalateenistuse takistamine on.

    Kui rituaali hulka kuulus armulaualeiva söömine, siis pole mingit põhjust ka selle söömata jätmist mingiks vabandatavaks tegevuseks pidada.

    Igal juhul, sellised “nii ja naa” argumendid küll mingit alust katoliiklastele karjumiseks ei anna. Vastasel juhul võib nii ja naa ükskõik mille jumalateenistuse takistamiseks rääkida.

  9. On suur vahe, kas isik on lihtsalt passiivne (istub nurgas) või teeb mingeid keelatud või antud kontekstis sobimatuid tegevusi.

  10. Kui lahkumine on keelatud tegevus, siis on inimeselt võetud liikumisvabadus. Kirikul sellist õigust tsiviilriigis ei ole.

  11. On suur vahe, kas isik on lihtsalt passiivne (istub nurgas) või teeb mingeid keelatud või antud kontekstis sobimatuid tegevusi.

    Sellist joont sa küll tõmmata ei saa, millest ühel pool on tegevused, mis saavad olla sobimatud, ja tegevused mis ei saa olla sobimatud. Istumine pole mingi erand – kui jumalateenistuse kord näeb ette, et katoliiklane läheb võtab preestrilt vahvli, siis on istumine täpselt samasugune jumalateenistuse korra rikkumine, kui vahvli tasku panemine. Ja muuseas, ka preestrile tagasi andmine.

  12. Ja üldse, kes sellisel juhul kohtuotsuse langetada saaks? Kas katoliiklasest kohtunik, kes oma usu tõttu pole erapooletu, ja kelle otsust võiks tõlgendada religiooni sekkumisena ilmaliku kohtu töösse, või mitte-katoliiklasest või ateistlik kohtunik, kes oma usu puudumise tõttu ei saa anda adekvaatset hinnangut ühe või teise tegevuse mõjule jumalateenistuse läbiviimise juures?

  13. Mina arvan, et saab küll. Kui isik nurgas istub ja ei liiguta, siis ei ole põhjust eeldada tema tahet kedagi takistada. Kui isik rituaalesemetega kuidagi vääritult ringi käib, siis on alus eeldada vähemalt kaudset tahet jumalateenistus nässu ajada.

    Aga tegelikult ei olnud mul kavas võtta kohtumõistja positsiooni. Minu sõnum on, et kui jumalateenistusel armulaualeiva kõrvaldamise ning seda keelavale preestrile vastuhakkamise juhtum leiaks aset praegu Eestis, siis ei oleks selle järgnevas menetlemises õiguskaitseorganite poolt midagi imelikku või uudiskünnist ületavat. Ma ei tea, kuidas kohus asja otsustaks (milline rikkumine ikkagi on jumalateenistuse takistamine ning kas avaliku korra rikkumise lihtkoosseis võib jumalateenistuse ajal esineda ilma üle kasvamata jumalateenistuse takistamiseks), aga küsimuseasetus kui selline on kehtiva õiguse taustal täiesti loogiline.

  14. Kas katoliiklasest kohtunik, kes oma usu tõttu pole erapooletu, ja kelle otsust võiks tõlgendada religiooni sekkumisena ilmaliku kohtu töösse, või mitte-katoliiklasest või ateistlik kohtunik, kes oma usu puudumise tõttu ei saa anda adekvaatset hinnangut ühe või teise tegevuse mõjule jumalateenistuse läbiviimise juures?

    Mina isiklikult arvan, et kohtuniku erapooletuses kahtlemine tema usutunnistuse tõttu on liigne paranoia. Aga võib-olla on see USA-s taandamise alus, ma ei tea. Eestis vaevalt.

  15. Kriku kirjutas:

    Aga tegelikult ei olnud mul kavas võtta kohtumõistja positsiooni.

    Loomulikult. Positsiooni, mille Sa võtsid, hoiab kohtus tavaliselt prokurör.

    Minu sõnum on, et kui jumalateenistusel armulaualeiva kõrvaldamise ning seda keelavale preestrile vastuhakkamise juhtum leiaks aset praegu Eestis, siis ei oleks selle järgnevas menetlemises õiguskaitseorganite poolt midagi imelikku või uudiskünnist ületavat.

    Ohoo, uus sõnum.

    1. Jama.
    2. Nagu üleeile näidatud, ei kvalifitseeru kõnealune sündmus kõnealuse paragrahvi alla.
    3. … ja “takistamise” ja “segamise” ärasegamise leiutasid Sa alles eile.
    4. Haruldase seaduse rakendamine ületab igal juhul uudisekünnist.
    5. … iseäranis, kui see nii ilmselgelt usuvabaduse printsiipe riivab.

  16. Selges maakeeles võib lugeda ametlikku indulgentsi-dekreeti katoliiklaste endi veebilehelt.

    Põnevaim lõik on vast see:

    Kristlased võivad saada täieliku indulgentsi nii enesele kui lahkunule nii mitu korda kui nad täidavad nõutavad tingimused, ent kahjustamata normi, mille kohaselt täieliku indulgentsi saab omandada vaid üks kord päevas.

  17. Kriku kirjutas:

    Mina isiklikult arvan, et kohtuniku erapooletuses kahtlemine tema usutunnistuse tõttu on liigne paranoia.

    Oletame, et kohtunik on satanist.
    Oletame, et kohtuasjas arutatakse süüdistust satanistide usutalituse takistamises, mis seisneb keeldumises mingisugust satanistlikku sümbolit närida.

    Kas mõistlik inimene peaks kohtunikku erapooletuks?

  18. Mina arvan, et saab küll. Kui isik nurgas istub ja ei liiguta, siis ei ole põhjust eeldada tema tahet kedagi takistada. Kui isik rituaalesemetega kuidagi vääritult ringi käib, siis on alus eeldada vähemalt kaudset tahet jumalateenistus nässu ajada.

    Takistamine pole see nii või teisiti, parimal juhul võid sa proovida vahvli kohesest söömisest hoidumist kirjeldada kui teistele meelepaha valmistavat tegevust, ja valel ajal nurgas istumine võib olla selleks sama sobiv tegevus, kui ükskõik mis muu. Pealegi, alguses sain ma nagu aru, et su argument polnudki konkreetse tegevuse häirivuses või takistavuses, vaid lihtsalt selles, et rituaali ei järgitud ja sellega rikuti teiste usuvabadust – selles kontekstis on nurgas istumine ja mitte vahvli järele minemine, selle vastuvõtmine ja siis preestrile tagastamine, või selle tasku pistmine kõik jumalateenistuse korra mitte järgimine.

    Konkreetses juhtumis pole küll mingit alust eeldada, et Cook läks jumalateenistusele kasvõi kaudse tahtega seal midagi nässu ajada. Mitte, et “alus eeldada vähemalt kaudset tahet” annaks põhjuse kellegi süüdimõistmiseks.

  19. Dig ütles:

    Oletame, et kohtunik on satanist.

    Oletan, et satanisti all mõtlesid selle sõna üldrahvalikku või kristlikku tähendust, mitte LaVeyani satanismi, mis sellega absoluutselt ei seostu?

  20. Oletame, et mõistlikud inimesed, kelle arvamust küsitakse, loevad kohtuniku satanismist ajalehest — ja ajaleht, teadagi, ei täpsusta …

  21. Stjuuv, sa said valesti aru. Ma olen algusest peale pidanud jumalateenistuse takistamiseks küllaldaseks rituaali rikkuvaks tegevuseks armulaualeiva minemaviimist või üleandmist või selle katset. Ma ei ole kuskil väitnud ega kavatsegi väita, et just mittesöömine peaks kuidagi jumalateenistuse läbiviimist takistama. Ma olen korduvalt – tõesti ei viitsi üles lugema hakata – öelnud, et tüübi poolt skandaali vältimise viis, kui ta tõesti küpsist süüa ei tahtnud, oleks väga tõenäoliselt olnud küpsis preestrile tagasi anda.

    Ning ususümboli üleandmiseks taskupistmise puhul võib eeldada ka kaudset tahet jumalateenistuse takistamiseks, kuna tegu oli antud rituaali puhul olulise tabu rikkumisega.

    Kui isik rituaalesemetega kuidagi vääritult ringi käib

    Takistamine pole see nii või teisiti

    Võib ikka olla küll. Jumalateenistuse pidamine ses konkreetses kohas ning konkreetset rituaali järgides muutub võimatuks, kui üks isik keset rituaali lolli mängub või mingit pühadust teotab.

    Täpselt samamoodi võib olla näiteks koolitunni läbiviimise takistamine, kui keegi lihtsalt lolle nägusid teeb. Mille eest halvemal juhul saadetakse õpilane klassist välja või direktori jutule.

  22. Stjuuv kirjutas:

    Nojah, satanistide vandenõu müüks ju päris hästi ..

    Ühest küljest ei vaevu paljud uudistetegijad niisugust keerukust endale ega lugejatele selgitama.

    Teisest küljest ei müüks detailne vandenõuteooria sugugi nii hästi, kui see, kuhu lugeja ise veriseid-koledaid detaile külge mõelda saab.

    Korralik ajaleht tõenäoliselt peaks ebaeetiliseks positiivse kirjatähega lugejat eksiteele viia, “leheruumi kokkuhoiu huvides” “ülearuste” detailide avaldamatajätmisega aga — palun väga.

  23. Täpselt samamoodi võib olla näiteks koolitunni läbiviimise takistamine, kui keegi lihtsalt lolle nägusid teeb. Mille eest halvemal juhul saadetakse õpilane klassist välja või direktori jutule.

    Ja täpselt samamoodi on koolitunni takistamine ka lihtsalt oma kohal istumine ja koolitunnist mitte osa võtmine, kasvõi kaasõpilaste tähelepanu köitmise pärast.
    Asi pole siin enam selles, et see tegevus oleks mingil moel kedagi seal saalis häirinud, kuna tõenäoliselt keegi peale ühe käratekitaja seda ei märganudki, tõenäoliselt ka peale esimest märkust kui Cook juba istme juures tagasi oli. Niipalju, kui erinevatest allikatest aru olen saanud, jätkus kogu jumalateenistus täiesti normaalselt, kuni keegi otsustas jõudu rakendama hakata ja lõpuks noormehed ka välja visata. See osa ilmselt häiris juba jumalateenistuse käiku üsna oluliselt, kuigi kuskilt ei paista, et keegi peale nende kiriku teenistuses olevate isikute “pühaduseteotusest” häiritud oleks olnud. Ilmselt enamus neist ei saanud isegi aru, et midagi valesti tehti, enne kui katoliku liiga oma pasunad sisse lülitas ja kõigile jumalasulastele teavitas, milline kohutav lugu see tegelikult on, et jeebus on pantvangis.

  24. Arenenud riikide kohtupraktika seab olulisele kohale sündmustejada algataja, kellel üldjuhul lasub põhiline süükoorem. Praegu on algatajaks selgelt noormees, kes lolli hakkas mängima. Muu on juba ühe ja teise osapoole reaktsioon.

  25. minumeelest ei ole siiski selge, kes mida algatas

    mul puudub teave, kui levinud on oblaadi sõbrale näitamine ehk selle mittekohene ärasöömine, aga üliõpilase enda sõnade kohaselt on seda tema kirikuskäimise praktikas tihti ette tulnud ja kordagi pole sellest mingit probleemi tõusnud.

  26. Ja täpselt samamoodi on koolitunni takistamine ka lihtsalt oma kohal istumine ja koolitunnist mitte osa võtmine, kasvõi kaasõpilaste tähelepanu köitmise pärast.

    Kaasõpilaste tähelepanu köitmist mõtlesin mina oma lollide nägude näitega. Kui lihtsalt istuda ja mitte midagi teha, siis ei takistata sellega teisi teadmisi omandamast.

    Asi pole siin enam selles, et see tegevus oleks mingil moel kedagi seal saalis häirinud, kuna tõenäoliselt keegi peale ühe käratekitaja seda ei märganudki, tõenäoliselt ka peale esimest märkust kui Cook juba istme juures tagasi oli. Niipalju, kui erinevatest allikatest aru olen saanud, jätkus kogu jumalateenistus täiesti normaalselt, kuni keegi otsustas jõudu rakendama hakata ja lõpuks noormehed ka välja visata.

    Sa oled ilmselt valesti aru saanud. Preester pakkus armulauda, kõnealune isik üritas armulaualeiba kõrvale toimetada ning preester teda takistada. Mis hetkel sai jumalateenistus “normaalselt jätkuda”? Kes seda läbi viis? Kujutad sa üldse ette, kuidas armulauarituaal toimub?

  27. üliõpilase enda sõnade kohaselt

    Nagu ma juba ütlesin, pole mingit põhjust ühe vaidluse osapoole väiteid kuidagi eriliselt usaldada.

  28. Nagu ma juba ütlesin, pole mingit põhjust ühe vaidluse osapoole väiteid kuidagi eriliselt usaldada.

    Seda väidet, et armulaualeiva kohene ärasöömine praktikas otsene kohustus pole, võid leida ka mujalt, kui ainult konkreetse juhtumi juurest.

  29. Kaasõpilaste tähelepanu köitmist mõtlesin mina oma lollide nägude näitega. Kui lihtsalt istuda ja mitte midagi teha, siis ei takistata sellega teisi teadmisi omandamast.

    Ka ebaharilik mittemillegitegemine võib tähelepanu köita. Vähemalt sama palju kui tervele saalitäiele rahvale märkamatult vahvli söömata jätmine.

  30. kt kirjutas:

    Arenenud riikide kohtupraktika seab olulisele kohale sündmustejada algataja, kellel üldjuhul lasub põhiline süükoorem.

    Allikas?

    Mitte ei tahaks uskuda, et arenenud riikides pagariäri röövi põhiline süükoorem pagarile kui rööviobjekti provokatiivselt ja napis riietuses eksponeerijale langeb.

  31. Martin kirjutas:

    mul puudub teave, kui levinud on oblaadi sõbrale näitamine ehk selle mittekohene ärasöömine, aga üliõpilase enda sõnade kohaselt on seda tema kirikuskäimise praktikas tihti ette tulnud ja kordagi pole sellest mingit probleemi tõusnud.

    Kõnealuse sündmuse kontekst on ülikoolikabel.

    Ülikoolidesse satuvad sageli tudengid, kes varem mujal koolis ja kirikus käinud on. (Ja juuni lõpp on kenasti kahe kooliaasta vahel.) Järsk kultuurinihe?

    Üsna loomulik tundub oletada, et ebatavaliselt agar pagarisell seekord isand Cooki tegevusi ebatavaliselt paranoilisel viisil tõlgendas. Oleks huvitav teada, kas too pagarisell tolles kabelis esimest aastat toimetas.

  32. Kriku kirjutas:

    Nagu ma juba ütlesin, pole mingit põhjust ühe vaidluse osapoole väiteid kuidagi eriliselt usaldada.

    Jah, ega kohtus ei lasta ka asjaosalistel rääkida. Niikuinii valetavad. :-O

  33. Dig, kohus selleks ongi, et kummagi osapoole jutust ning kogutud muudest tõenditest midagi tõesarnast välja nõrutada. Kummagi osapoole paljasõnalised avaldused ei oma kohtu jaoks mingit erilist väärtust.

    Ma muidugi ei tea, miks ma sellele demagoogiale praegu vastasin.

  34. Stjuuv

    ebaharilik mittemillegitegemine

    Selle kohta on hulgaliselt vaatlusandmeid, et kirikus lihtsalt viibiv ja teenistuse rituaalsetes toimingutes mitte kaasategev inimene ei tekita teenistuse läbiviimisel probleeme. Võid minna ükskõik millisesse peavoolu kristlikusse kirikusse ja järele proovida. Igasugu karismaatiliste sektide eest ma muidugi ei vastuta.

    Iga kirik on huvitatud oma liikmete arvu suurendamisest ja uudishimulike minemakihutamine oleks ses mõttes väga rumal tegu. Kui need uudishimulikud käituda oskavad ja oma näppe igale poole ei topi.

  35. No ja nüüd jõuame selleni, et tegelikult polegi katoliiklaste jaoks oluline, kas keegi nende tavasid rikkus, või kedagi häiris, vaid lihtsalt suvaline meelevaldne tõlgendus, mille peale nüüd “usuvabaduste rikkumine” karjutakse.

  36. Stjuuv, sa ikka ei adu põhimõttelist vahet vaiksel nurgasistumisel ja aktiivsel tegevusel suure sümboolse tähendusega rituaaleseme kõrvaldamiseks?

    Kui ei adu, mis siis ikka. Jääme ootama, kas toimumiskoha ametivõimud aduvad.

  37. Stjuuv kirjutas:

    No ja nüüd jõuame selleni, et tegelikult polegi katoliiklaste jaoks oluline, kas keegi nende tavasid rikkus, või kedagi häiris, vaid lihtsalt suvaline meelevaldne tõlgendus, mille peale nüüd “usuvabaduste rikkumine” karjutakse.

    Esiteks on kasulik tähele panna, et Kriku takistamise-jutt on tema enda looming, mida katoliiklased selles kontekstis ei kasuta.

    Katoliiklik müra on indutseerunud ja võimendunud teemadel “Kuidas julges patune püha vahvli osas skandaali teha?” — just sellel abstraktsiooniastmel, paljud ei huvitu detailidest, vaid skandaalist — ja “Kuidas julges outsider meie vahvleid näppida?”. (Ei ole vist vaja mainida, et outsideri-teemat pushib eeskätt vahvlistide kisakoori fundamentalistlikum tiib.) Mõned neist räägivad ka, et kui Cook veel ametlikult outsider ei olegi, siis tuleks ta nüüd kiiremas korras kirikuneeduse alla panna või isegi ilma panemiseta lugeda, et ta juba kirikuneeduse all on.

    Lääne-ilmas on kombeks, et usklikud, kui neile miski väljaspoolt usku ei meeldi, väidavad, et neid on solvatud — sest solvamine on kena ja tsiviilne tunne, mida ka mitteusklikud ja muu-usklikud mõista võivad, erinevalt vahvlinärimise peensustest. Sellepärast kurdavad sellegi teema juures vahvlistid, et vahvli mittenärimine neid solvab — nii naljakas, kui see ka ei tunduks. Kriku sai aga haamriks KarS §154 kätte ja nüüd meenutab kõik talle takistavaid naelu. Üleilmne vahvlistide naistesaun aga loomulikult idiosünkraatilise Eesti seadusepügala konkreetsest sõnastusest ei hooli, sestap ei tolles saunas rääkivaid naisi ka inimeste veenmine selles, et mittenärimisel rituaal katki jääb ja selle jätkamine võimatu on.

  38. Kriku kirjutas:

    Selle kohta on hulgaliselt vaatlusandmeid, et kirikus lihtsalt viibiv ja teenistuse rituaalsetes toimingutes mitte kaasategev inimene ei tekita teenistuse läbiviimisel probleeme. Võid minna ükskõik millisesse peavoolu kristlikusse kirikusse ja järele proovida. Igasugu karismaatiliste sektide eest ma muidugi ei vastuta.

    Ja KarS §154 kaitseb ainult peavoolu-kirikuid, mitte karismaatilisi?

    Jama! Lahkumisvabadus on igal juhul usuvabadusest kõrgem.

  39. Kriku kirjutas:

    Dig, kohus selleks ongi, et kummagi osapoole jutust ning kogutud muudest tõenditest midagi tõesarnast välja nõrutada.

    Ja, teadagi, on see diametraalselt vastupidine skeptikute foorumi eesmärgiga võrreldes …

  40. Esiteks on kasulik tähele panna, et Kriku takistamise-jutt on tema enda looming, mida katoliiklased selles kontekstis ei kasuta.

    Kriku räägib seoses jumlateenistuse takistamisega sellest, kuidas laheneks antud kaasus Eestis 2008. aastal. Loomulikult ei kasutata USA-s Eesti õigusel põhinevaid argumente.

    Lahkumisvabadus on igal juhul usuvabadusest kõrgem.

    Lahkumisvabaduse vastu pole keegi häält tõstnud ka.

  41. Dig, kohus selleks ongi, et kummagi osapoole jutust ning kogutud muudest tõenditest midagi tõesarnast välja nõrutada.

    Ja, teadagi, on see diametraalselt vastupidine skeptikute foorumi eesmärgiga võrreldes …

    Viimastel päevadel võib tõesti selline mulje jääda. Osa skeptikuid loobub skeptilisest meetodist kohe, kui oleks vaja seda rakendada kirikuga pahuksisse läinud inimese ütlustele.

    Näiteks me ei tea, mis eesmärgil üliõpilane selle küpsise tasku pistis ja meil ei ole võimalik seda ka teada saada. Ta ise väidab, et sõbrale näitamiseks ning minematassimise mõte tuli hiljem. See võis nii olla, aga ei pruukinud sugugi. Millegipärast kipuvad aga minu oponendid eeldama selle väite paikapidavust.

    Kogu see artikkel on tüüpiline reaktsioon tüüpilisele karjele meie omi pekstakse!

  42. Kui usklik ja tema sõber koos kirikusse usurituaaliga tutvuma lähevad, on kaunis uskmatu, et usklik ilma rituaalita lahkuda plaanida võiks.

    Ja täiesti usutav, et usklik ootamatut füüsilist vägivalda kohates lahkuda plaanida võiks.

    Cook’i hilisemad avaldused on ilmselgelt plaan koguda süüdistusi, mille lehvitamisega võiks õnnestuda kirikut veenma Cook’i-vastased süüdistused tagasi võtta. Ameerika komme, mis teha.

    (Muide, dig on omagi sõpru kirikutesse usurituaale vaatama vedanud. Aga dig oli ateist ja püha küpsist talle ei antud.)

    Kriku jutt sellest, et niisugune usutav stsenaarium peaks olema uskumatu lihtsalt sellepärast, et inimene, kellel kõnealuse tudengite plaanide kohta kõige täpsem siseinfo olemas on, seda kinnitab, on ilmselgelt lihtsalt ettekääne. Ja üsna uskmatu ettekääne.

Lisa kommentaar

Sinu e-postiaadressi ei avaldata. Nõutavad väljad on tähistatud *-ga