Saladus: saladust pole (The Secret) +video
Osade Eesti inimeste meeli erutab muinasjutufilm The Secret. Maailmas on igasuguseid filme, mis inimestele meeldivad. Näiteks on LOTR inspireerinud nii raamatute kui filmidega mitut põlvkonda, meie oma Kevade või Viimne reliikvia on lahutamatud osised meie üleskasvamisel, tänapäeva lapsed saavad loodetavasti positiivset innustust Lotte ja tema sõprade seiklustest.
Ja polekski midagi imelikku, et osad inimesed oma elu mõtte või positiivse lükke leiavad sellistest pseudodokumentaalidest nagu The Secret või What the Bleep Do We Know. Asi kisub aga sohu siis, kui neid filme liiga tõsiselt hakatakse võtma ja kujutatakse endale ette, et need esindavadki reaalsust ja inimeste olemust kuidagi eriti tõepäraselt ning hakatakse neis sisalduvaid nõuandeid päris elus järjepidevalt rakendama. Või mis veel hullem – suruma neid kooli, nagu selgub Eesti Ekspressi artiklis:
Lepsiki ja Halleri sõnul on neil plaan hakata Spirutaalse Lektooriumi klubiga hakata käima mööda Eesti haridusasutusi ja tutvustama “Saladuse” õpetusi.
kirjavead pärinevad algartiklist
Tänud kommenteerijale ekstaole vihje eest.
Tahaks väga koledasti öelda, aga kuna siin käib päris mitu inimest lugemas, siis piirdun lootuse avaldamisega, et koolijuhtidel jagub kriitilist meelt, et ka need usukuulutajad ukse taha jätta.
Ise vaatasin saladuse-filmi paar aastat tagasi, kui see väljamaal populaarne oli. Mäletan, et seal olid mõned päris kaunid kaadrid, aga need rääkivad pead ajasid igavat ja tüütut juttu, endal õnnis nägu peas, nagu saaksid nad maailma asjadest aru ning õnn, tervis ja rikkus ootavad järgmise ukse taga.
Naljakana meenub stseen, kus laps unistas jalgrattast, see unistus vibreeris kosmosesse ja ennäe! ei läinudki palju aega, kui kosmiline kaubamaja jalgratta materialiseeris. Ja mida laps sellest õpib? Istu maha ja unista, küll I-Phone ise taskusse tuleb, lollid teevad tööd ja näevad vaeva, tuleb vaid osata õigesti mõelda.
Täiskasvanud saavad abi sellest, et kui sa õigesti mõtled, siis ei tule su postkasti enam tüütud arved, vaid hakkad justkui imeväel ootamatuid rahatšekke saama. Saad oma punase sportauto ja maja mere ääres.
Eriti tobedad ja ohtlikud olid muidugi tervisealased arutlused. Positiivse mõtlemisega ei ole võimalik vähki ravida. Kes muud juttu räägib, on ignorantne ja ohtlik šarlatan.
Nendes filmides kajastatud mõtteskeem viib inimvaenuliku ja küünilise järelduseni, et igaüks saab täpselt selle, millest ta tegelikult mõtleb. Järelikult pole mõtet tegeleda vaesuse tõrjumise ega haiguste vastu võitlemisega. Vaesed on vaesed, kuna nad ei mõtle õigeid mõtteid, haiged on haiged, kuna on ise end haigeks mõelnud. Ka Holokaust või küüditamine olid tapetute ja küüditatute endi mõttetöö vili. Paras neile! Ise nad kutsusid omale õnnetuse kaela. Pole meie asi sekkuda nende endi poolt iseenda mõtetega välja kutsutud hädadesse. Sekkudes rikume nende karmat veelgi, kui nad väljateenitud õppetunnist ilma jäävad.
Noja siis muidugi igasuguste udumeistrite mantra, et just nende padajutt on tegelikult kvantfüüsikute poolt teaduslikult kinnitatud tõsiasi. Ei ole. Täiesti tavaline kvantmüstiline pseudoteaduslik loba.
Huvitava asjaoluna on selgunud, et üks saladuse-filmis esineja väärtpaberitegelane David Schirmer on paljudele inimestele palju raha võlgu ja tema tegevust uurib Austraalia väärtpaberiinspektsioon.
(18. oktoober 2010: viidatud video on maha võetud, juures tekst “This video is no longer available due to a copyright claim by Schirmer Financial Management.”. Pole hullu, lugu on jälgitav spetsiaalses blogis schirmerexposed.)
Siit näed filmi The Secret 20 esimest minutit. Kunagi sai tervet filmi tasuta vaadata saladusemurdjate kodulehel. Nüüd peab vaatamiskorra eest 5 dollarit välja käima.
Parema meelega vaatan hoopis paroodia The Key treilerit:
Või teist paroodiat: Blatantly Obvious. Siin on kõik vajalikud elutõed palju selgemas ja otsesemas keeles sõnastatud.
Või tegelikult võib filmikese peamise positiivse mõtte kokku võtta Eesti vanasõnadega, nagu Ekspressi ajakirjanik Maris Sander tabavalt märkinud on:
* Kuidas lükkad, nõnda tõmbad. [Tegelikult vist ikka nii: Kuidas lükkad, nõnda läheb.]
* Kes teisele auku kaevab, see ise sisse kukub.
* Kuidas sina külale, nõnda küla sinule jne.
Lõpuks pisike teadmistetera Pascal Boyer’ raamatust Religion Explained, aga mis on antropoloogide seas ilmselt üldteada asi: suurim saladus on see, et saladust pole. Kontekstiks näiteks olukord, kus poisse läbi initsiatsiooniriituse meesteks tehakse. Keerukad teatraalsed rituaalid peaksid olema justnagu ettevalmistus meheksolemise saladuse teadasaamiseks. Kui aeg käes, siis saadakse teada, et tegelikult mingit saladust polegi või siis saab saladuse teada alles siis, kui järgmisele tasemele jõutakse. Näiteks saientoloogidel on neid tasemeid päris mitu tükki, nende läbimiseks peab väga mitu dollarit välja käima, väga mitu lugulaulu selgeks saama, kuni lõpuks ilmselt selgub, et kogu saladus peitus selles, kuidas inimest piisavalt kaua peadpidi sõimes hoida, et lüps paremini õnnestuks. Mingid saladused on siiski ilmselt olemas ka.
@dig – Vabandust. Aga kui elad keset alfa-, beeta-, gamma jne TASANDEID ja peenmateeria- ja energia TASANDEID, siis kipub vahe nagu ähmastuma. Igal juhul said ju aru, mida ma mõtlesin? Ma vabandan juba ette ka selles mõttes (kui ma edaspidi midagi kirjutan), et kuna eesti keelde väärt teaduskirjandust naljalt ei tõlgita ja juba ülikooliajast suurem osa sellealast kirjandust ingliskeelne olnud, siis tunnistan ausalt – mul on lüngad eestikeelses teadussõnavaras. Aga kui te kavatsete edaspidi ka nii tigedad olla, siis ma parem lähen ostan endale “Inglite teejuhi” ja kolin parateaduste foorumisse üle :) Ma olen ka seda mõtelnud – seal oleks mul oma poolteadmistega võimalik loorbereid lõigata küll ja küll, ma võiksin nad surnuks rääkida :) kristallid ja piesoelektriline efekt näiteks… vau!
Postimees:
“Kas inimene võib mõttejõul saada kõik, mida soovib?”
Jah, lugupeetud Relika Rae, võiksid ju näiteks endale ette kujutada, et läbid edukalt Randi või Martini kontrollitud tingimustes sooritet katse. Arvad, et läbid? Või et kui mina nii ei arva, siis jääb minu soov siiski peale?
Ja kas eksisteeribki keegi Relika Rae, hoolimata sellest, kas seda eksistentsi uskuda või mitte? Sest huvitav, miks sinu e-mailiks on küll (kui klikata sinu nimele postimehe artikli all):
charles_monroe_in_fucking_wonder@IKillClowns.com ???
Aga kirjuta sel aadressil ja küsi järele.
Tasemete tasanditeks hüüdmine on kantseliidist, mitte teadustekstidest. Seotud ämber on ka pakkide pakenditeks hüüdmine (“lugege pakendi infolehte”). Ja see, et inglise keeles tähendab plane midagi metafüüsilist ja tasandit (ja siis veel lennukit ja höövlit) tekitab testituubirahva seas muidugi veel lisasegadust.
Siit on “hea” lugeda inimeste suhtumist sellesse teemasse http://www.24tundi.ee/?id=111567&com=1. Kuigi noh ega igaüks seda artiklit ei loe, seega see mõjutab ka millised kommentaarid domineerivad.
@lucid –
Neid jaburamaid kommentaare lugedes tekkis kahtlane tunne et tegemist on paroodiaga. Või asjast huvitatud isikud reklaamisid oma usukaupa.
@Ivar – Ma istusin eile oma emaga (kes on ühe kristliku koguduse liige ) laua taga ja arutasime muu hulgas just seda teemat. Seda, et pead ainult paluma (“kujustama”), ja sulle antakse. Tema oli üsna pahane, et tema koguduses ka selliseid jutte räägitakse. Ta on sõja üle elanud, Siberis olnud, terve pesakonna lapsi ja lapselapsi üles kasvatanud ja teab väga hästi, et lillegi liigutamata ei tule siin elus midagi. Ta rääkis, et nende pastor olevat kõnelnud mingist Hiina kogudusest, kes olla ka kokku tulnud ja palvetama hakanud, et neil elu heaks läheks. Viis aastat polevat juhtunud midagi, aga siis olevat raha hakanud neile kokku voolama – näe, aitas! Raha, see aga tuleb ju annetajatelt, kes teevad tööd, et seda raha teenida.
Selle peale pole vist ükski kujustaja ja palvetaja mõtelnud, et kui me nüüd tõepoolest kõik maha istume ja hoolega kujustama/palvetama hakkame, siis pole ju kedagi, kes raha annetaks. Pole isegi kedagi, kes raha trükiks või pangaülekannet teeks. Või kui raha kõrvale jätta kui (nendesamade inimeste sõnul) kaduv materiaalne väärtus, mille kõrval beeta- ja alfatasandil võnkuv vaimsus on ikka peamine ja põhiline (vastuolu märkate – vaimsete väärtuste propageerijad ise propageerivad hoopis rahasadu ja materiaalsete ootuste ja lootuste täitumist), siis – kes kasvatab vilja, kes karjatab loomi, kes lüpsab lehmi, kui me kõik kujustama hakkame ja loodame, et pudrumäed ja piimajõed meieni kuidagi imeväel ja ilma pingutuseta jõuavad? Ausõna, ma olen metsa istutanud, see nõuab ka pingutust, aga ma oleks võinud seda kuitahes kaua kujustada, need istikud ei oleks iseenesest maa sisse hüpanud ja mul ei oleks lootustki 20 aasta pärast palki saada.
Ja siis me mõisklesime, et sellise mõtteviisi propageerimine on ebamoraalne. Propageeritakse mittemidagitegemist ja niisamasaamist. Üldiselt inimesed ju töötavad mitte ainult selleks, et palka saada, vaid ka selleks, et midagi teha – midagi teistele kasulikku, midagi, mis pakub ka neile endile rahuldust. Kujustajad/palvetajad aga soovivad saada asju niisama (nagu lasped jõuluvanalt kinke), ilma midagi vastu andmata. Sellisel juhul on nad ju mõttetud tegelased?
Tegelikult on ära unustatud siin üks oluline asi – üks asi on oma soovid ja unistused sõnastada ja neid endale aeg-ajalt meelde tuletada – see teeb kindlasti eesmärkide saavutamise oluliselt lihtsamaks, sest sunnib sind ka läbi mõtlema, kuidas sa peaksid millegi saavutamiseks toimima. Kujustamine ja palve selles tähenduses toimivad kui enesesisendus ja -kinnitus. See on omamoodi rituaal, mis aitab häälestuda – kunagi ma näiteks häälestusin teatud kriitilisteks sündmusteks suitsetamisega (nt matemaatiliste meetodite eksam füüsikas), olles veendunud, et see rahustab ja aitab keskenduda. Tegelikult andis see ainult võimaluse korraks tagumik maha toetada ja asjad läbi mõtelda – ma oleksin võinud ka nätsu närida või randmeid lõikuda, ja väita samamoodi, et sellest oli kasu.
Teine asi on tulla välja väidetega, et paljast mõtlemisest piisab oma soovide täitmiseks, et mingisugusel gamma-röntgen-psiitasandil su soovid materialiseeruvad ja taevast hakkab raha sadama ja kusagil sureb üüraturikas väljamaa sugulane, kes pärandab kogu oma vara sulle… Kui 80ndate lõpupoole algas igasuguste parateaduste õitseng Eestis ja ühtlasi hakkas Eestisse vooolama igatmasti usukuulutajaid, siis esines igasuguseid kurioosseid juhtumeid. Näiteks rääkis ühe kutsekooli direktor, et tema koolis õppiv noormees pöörati mingi usukuulutaja poolt õigesse usku ning sisendati talle, et pole muud vaja, kui ainult palvetada – ja jumal annab sulle kõik. Tulemus oli see, et noormees loobus õppimisest ja kooliskäimisest. Direktor kutsus noormehe vestlusele, kus noormees pajatas talle, et ongi nii – lõputöö ja eksamid jätab ta jumala hooleks, küll jumal hoolitseb (ja teeb tema eest eksamid ära). Direktor pani selle peale lauale oma katkise saapapaari ja ütles – ole nüüd hea ja ütle, kas minu saapad saavad palvetamise peale terveks? Selle peale muutus noormees mõtlikuks, mõtles-mõtles ja arvas lõpuks, et ta vist hakkab jälle koolis käima.
Umbes nii me arutasime, mina ja mu usklik ema, kes pole kellelegi kunagi oma maailmanägemust peale surunud ja kes juhindub elus kainest talupojamõistusest, elukogemusest ja koolis õpitust. Aga haridus on tal insener-tehniline, see ehk seletab midagi – näiteks seda, miks ta on skeptiline igasuguste paranähtuste suhtes, aga ka selle suhtes, mida räägib tema pastor. Minu ema ütleb – kui me oma peaga mõtelda ei tohiks (koguduses öeldavat vahel – sina ära mõtle, USU! Seda ütlevad ju ka lp parateadlased – usu! Mis siis, et aru ei saa, mis siis, et seletust/põhjendust/tõendusmaterjali pole või see on kokku umbluutatud – USU!), siis poleks meil ometi ju ka aju vaja ja ei me siis mõtelda oskaksi!
@Naissoost skeptik (haruldane eksemplar?) –
Ignorantsemad parategelased ehk usuvad juba niigi et neil pole aju vaja ja mõistus toimib ”kõrgemal” tasandil , kehast eraldi.
Ja aine jäävuse seadust nad lihtsalt eitavad ja ütlevad et kui piisavalt tugevalt soovida ,siis see asi materialiseerub lihtsalt (paralleelreaalsusest ilmselt :S )
siin on kõik nagu ära seletatud. Aga nätsupalvetamine oleks tõesti hea idee. Sarnaselt budhausule keerutaks püha nätsu suus ja eluke läheks aina paremaks…
@valdek – Ma ka aru ei saa, miks seda juba ei tehta – nagu nemad seal löövad tirilill!!! paarsada palveveskit pöörlema, mis iga pöörde ajal saadavad palve kõrgemale pole (automatiseerimise kõrgem pilotaazh!), võiksid ka need meie kujustajad mingisuguse 21. sajandisse sobiva vidina välja mõtelda – nt võiks kirjutada arvutiprogrammi, mis genereeriks sinu nimel lõpmatul arvul kujustamisi ja palveid. Vajutad aga “enter” ja veski läheb tööle… või ongi spämmirobotid selle eesmärgiga loodud? Mulle töö juures e-postkasti puhastades vahel tundub, et kellegi soovunelmad suuremast ihuliikmest saavad varsti teoks, nii kõva e-kujustamine käib kohe et…
Jah, einoh, kindlasti on õige, et meil polegi mõtlemiseks aju vaja. Ja tegelikult pole ka südant vaja, ja luid-liigeseid.. Ainuke asi on see, et (kuna puutun selliste parateadlastega üsna sageli kokku), siis võin väita, et nende peamine jutt käib selle ümber, mitu korda päevas neil kõht läbi käib ja mitut erinevat sorti toidulisandit nad söövad ja mitu prossa neil siseelundites rasva on. Nii et jällegi ilmneb mingi kummaline kahestumine – vaimne justkui oleks tähtis, aga tegelikult keskendume ainult S, S ja S-le (kolm essi, mõtelge ise välja, mis nende taga on). Nii et ju nad ikka aju tähtsaks peavad, kui ka seda ei tunnista. Võib muidugist teha ka mõne julmemat sorti katse, et neid veenda aju vajalikkuses, aga ma eeldan, et nad uurivate ja otsivate inimestena võtavad selles osas initsiatiivi enda kätte ja annetavad oma tarbetud kehaosad tõe huvides. Must huumor… ;)
Tegelikult ma juba tean vastust – keha on vaimu tempel ja seda peab hoidma selleks, et vaimul oleks kena koht, kus pesitseda, kuni tuleb aeg teise reaalsusesse minna. Ja haigused ja vigastused muudavad selle templi vaimu jaoks lihtsalt ebamugavaks, nii et ta võib otsustada minema kolida, või ei saa oma eluoopust täita. Selle vastu ju pole võimalik vaielda ja kas peakski?
Naissoost skeptik (haruldane eksemplar?) ütles:
Vt. ka Spämmeri profiil. Villu Parveti juhtum võib unelmate täideminekut illustreerida.
Olge nüüd, saladust kui sellist tõesti ei ole, sest võtme olemas olul kuuluks kogu või ainult ühele – jumalale. Sellegi poolest on ühiskond nii võrd loll, et peaaegu kõike võib müüa ja edastada, kaasaarvatud nn saladust. Väljalõigatud lõigud filmist ja raamatust on vaid põhjus kommertslik. Inimesed ei ole huvitatud sügavast filosoofiast, veel vähem füüsikast. Kas sa kujutaksid, et keegi räägiks laiemale publikule mõeldud raamatus kvantfüüsika alustest, stringi teooriast (s.h. M- ja F-teooria) ja lisaks kvarkide, kvorkidest või E=mc2 ???? Sinna hulka veel põgus ajalugu, kes,kus ja miks? Arvestades näiteks Eesti koolides ajaloost huvitatute osa pole siin midagi imestada. Lihtsakoelist möla võin ma ka rääkida, küsimus on üheltpoolt faktides (N: 1975. a USA Fed, 10päevane plaan), teisalt filosoofiline (N: Miks toimus Prantsuse revulutsioon? Õpiane puutub kokku haruharva arhiividega või andmepaasidega kokku, Eestiski on hetkel juba üle 50 avaliku andmepaasi. Teaduslik ajalugu jääb meie jaoks paluski tahaplaanile, üle jääb filosoofia – isegi kõige lihtsamas vormis tuleb leida põhjendus oma väidetele).
Ikkaveel loodavad inimesed siinse teksti põhjal imedele? Võibolla aga miks? Kas elu on raske? Küsimus: Mida teavad rikkad? või Kuidas jõuda Tallinnast Pärnu, arvestades, et A isikul on vaid 500EEK ja ta peab kohale jõudma 45 min? Vastuseid on esiteks palju,sest kõik sõltub kas me piirdume etteantuga või fantaserime loogiliselt juurde, arvsetades piiranguid. Ilma fantaasiata buss, rong ja auto on välistatud, sest auto sõidab 1h, buss peaegu 2h ja rong bussist natuke pikemalt. Ainsaks võimaluseks jääb helistada Pärnu B iskule ning öelda, et jääd hiljaks!? Mina valiksin helikopteri, 500 EEK käsirahaks ja pangakontolt maha arvestamisega või arvekoostamisega jõuaksin Pärnussse umbes 30 min. Kui väga aus olla pidid kasutama fantaasiat ja sellega koos mõtlemist, sest muidu ei oleks tulnud näiteks sellist lahendust. Korda, et see on vad näde. Mõneti on filmi miinuseks langemine kommertslikule, odava populaarsuse tasemele. Mõtete nn ülistamine on vaid algus aga muidu on mõted aluseks reaalsetele tegevustele. Keeruisemas vormis öeldes püüab film edastada füüsika, psühholoogide, psühhatria ja filosoofia jne abil mõte kui materiaalselt olemas olevat. Ma ei näe probleemi, miks mitte? Kvantmehaanika ja üleüldise füüsika on keemiga tohutult muutunud ometi.
Jutt õige – mul on praegu võti kadunud, aga või on külmkapis kenasti alles.
Lasnamäe lapsena olen juba maast-madalast kanali paeseintelt sinna jäädvustatud andmeid lugenud, nii et sellega pole päris nõus.
See on jällegi väga õige – taaskord Lasnamäe lapsena võin kinnitada, et keemia muudab väga oluliselt füüsikaseadusi. Kvantmehhaanika kohta ei oska öelda, aga vähemalt koolifüüsika osas rääkisid eksperimentaatorid, kelle jutus põhjust kahelda pole, korduvalt lendavatest bussidest. Eriti käib see aromaatsete ühendite keemia kohta.
Vinny Verell räägib Suurest Salastusest:
Saladuse-Kaido on päris hästi oma asjad käima saanud ja kiitus talle selle eest. See nõitab teisalt muidugi seda, et inimeste arusaamad teadusest on väga nõrgad ja kultuurikiht õhuke, kui selliseid jutte teaduse ja vaimsuse kandjatena võetakse.
Olles kord kogenud Saladuse-Kaido kustutaja kätt, jäädvustan siin oma kommentaari ta videoloengu otsas:
“Vaimsusega” on sellest poolest täpselt nagu “lõbususega” (gay).
@Martin Vällik:
vastused sellele on seal muidugimõista uhhuuklassika õpikunäited.
Mõtlesin, et ooo, päris lahe lehekülg (olen siin nimelt täitsa esimest korda), kui “Saladust” googeldades skeptik.ee otsa komistasin. Lugesin väikse hilinemisega nüüd ka superteose läbi. Ja vaatasin läbi ka videolõigu, kus Mihkel Raud sisuliselt õgis silmadega Lektooriumi vennad madalalt vastu maad istuma kujundades neist usuhullud (Värske Ekspress). See läks tal hästi korda, sest meeste väljendusviis oli kohmakas (kaamerakramp ?) ja nad ei suutnud pea ühelegi küsimusele loogilist vastust anda.
Esiteks ei räägi see raamat sellest, kuidas ratsa rikkaks saada, vaid sellest, kuidas oma eesmärke visualiseerides neile paremini keskenduda ja julgeda soovida ja soovitu saavutada. See, kes pole julgenud, see kes pole saavutanud- selle jaoks ehk kõlabki usuhullu jauramisena. Minu jaoks on see puhas loogika. Rütm, mida Saladus kirjeldab, aitab endale teadvustada, mida soovid. Usk annab avatud oleku, mis aitab märgata võimalusi. Positiivsus hoiaku, kus teised inimesed soovivad sinuga suhteid arendada, koostööd teha jne.
Raamatus on öeldud ka seda, et kui mõni koht peaks tunduma vastuvõetamatu, siis ära võtagi seda kohta teadmiseks, vaid usu lihtsalt seda, mida pead õigeks.
Aga seal on nii palju muud kirjas. Kuigi, olen nõus, et teos tundub lihtsustatuna, on see mõeldud inimestele, kes oskavad ridu läbi oma küpsuse lahti seletada.
Ma väldin sõnu Jumal ja Universum, minu jaoks tekitavad need kaks asja kontekstis, kus nagu mingi kõrvaline nähtamatu jõud teinekord abiks on, võõristust. Kuid kui ma asendan need kohad lihtsalt sõnaga Saladus (päris kõike me siiski ei tea, usun, et seda tunnistavad kõige suuremad skeptikudki), siis on selles raamatus ometi saladus. Kuidas, see sõltub alati lugejast. Ja lolli juttu, nagu juudid oleks süüdi genotsiidis (nagu keegi ülalpool kommis) vms… seda on lihtsalt imelik lugeda, ma ei tea, kuidas kirjuatmisega on, aga ilmselt, sõltub jällegi kirjutajast.
Ühesõnaga, pingutage rohkem :) Skeptik.ee võiks natuke rohkem väärt olla, kui tühipaljas mahategemine ja 10 aastase lugemisoskus. Põhjendatud vastuväited on alati põnevad :) Nii, et visualiseerige suurema kaarega ja tehke asjast väärtuslik, võib olla veidi teaduslikumatel argumentidel põhinev n.ö peegelduskoht. Siis viitsiksin ma siia ka kunagi tagasi tulla.
Jõudu !
Aga kui inimene teab niigi, mida soovib? Kui ta on niigi avatud, oskab võimalusi märgata ja teistega koostööd teha?
Miks selleks just mingeid saladuslikke rütme, usku ja niinimetatud “positiivsust” vaja on? Ülemäärane “positiivsus” võib minu arust viia hoopis kriitikameele kadumise ja petistele kergeks saagiks saamiseni.
Eesmärkide seadmine, oskus neist kinni pidada ja teiste inimestega nende nimel koostööd sõlmida on elementaarsed edu eelduseks olevad oskused, mille suur hulk inimesi (ja muide ka loomi) omandab ilma maagia ja müstikaga flirtivate käsiraamatuteta.
Ja selles “Saladuse”-vahus sisaldub üsna suur annus maagiat ja müstikat – pidevalt vihjatakse või osundatakse võimalusele muuta ainult oma mõtlemisega ümbritsevat maailma, asju, mille muutmiseks on tegelikkuses vaja hulka tööd ja arenenud tehnoloogiat. Nagu Martin viitas, on näiteks vähi puhul selline mõtteviis otseselt eluohtlik ja kuritegevuse puhul äärmiselt ebaeetiline, kuna asetab vastutuse juhtunu eest mitte kurjategijale, vaid ohvrile.
Aga kui lugeja arust ei ole, kas siis tegelikult on ikka?
Esiteks ma ei leidnud ülaltpoolt sellist väidet. Teiseks ei puutu see teemasse. Ja kolmandaks on näiteks Sabra ja Shatila veresaun ajalooline fakt. Kahjuks.
@shiuuut:
Põhimõtteliselt on sul õigus aga eesmärkidele keskendumise kunstist räägivad paljud juhtimis- ja psühholoogiaõpikud ju palju sisukamalt ja huvitavamalt. “Saladuse” tasemel käsitlusi võib tavaliselt lugeda naistelehtedest. Kaval ärinaine on need heietused vaid isuäratavasse raamatukesse köitnud ja sellest laiatarbe müügiartikli kujundanud.
Kriku ütles:
Kunstlik positiivsus on kark depressiivsetele inimestele, kes antidepressante arstilt küsida ei julge ning katsuvad ilma läbi ajada.
Ma olen täielikult nõus elliga. Ongi turunduslikult hästi läbi mõeldud ja TÄIDE VIIDUD plaan. Ja loomulikult teenivad nad selle pealt kasumit. Meenutan, et igaühel on õigus toote ostmisest loobuda.
Aga kui uskuda, et autoril sisuliselt puudus kontakt filmitööstusega, siis on tulemus siiski hämmastav. Võtke ise üks täiesti mõttetu teema, mida on jahutud tuhandel erineval viisil, pange pealkirjaks sõna, millest raamatus absoluutselt juttu ei ole(nagu siin väidetakse) ja leidke ülesse kõik need depressiivikud ja napakad koduperenaised, et asi lõpuks end vähemalt tagasi teeniks. Parimal juhul ka kasumiga hellitaks. Kui te olete sellega hakkama saanud, tulen ma veel kord läbi ja plaksutan käsi. Ükskõik, kui ebaoluline asja sisu antud hetkel mu jaoks ka ei oleks.
Mina muretsesin endale raamatu pärast seda, kui kontoris oma depressivsete, karke otsivate (:P) kolleegidega koos filmi vaatasime. Raamat jäi mõneks ajaks küll seisma, sest ma ei ostnud raamatut vastuste otsimiseks. Vaid… kui ma seda filmi vaatasin, ma tundsin, nagu keegi paneks osaliselt sõnadesse selle vedamise ja kummaliste juhuste kokkulangemise, mis minuga juba varem juhtunud on.
Muide, kunstlik ja ülemäärane positiivsus on just see, mida pidasin silmas “oleneb lugejast” all. Kui loota aint filmi vaatamisele ja näiteks narrilt uut usku kuulutama jooksma, siis ma muigaksin samuti…
Kui te lasete end sõna otseses mõttes kangutada näiteks filmi neist kohtadest, kus n.ö energia lendab kosmosesse ja sealt siis õnnena tagasi … hih, inimesed, see on film ja seal peab muutma piiratud aja jooksul asja köitvaks. Ma eeldan, et täiskasvanu teadvustab seda endale. Kui raamat kirjutab, et kujuta ette, et arve mille saad, on tshekk, siis ei ole seal mõeldud seda, et sa helistad järgmisena abikaasale: ” Tead, ma sain 6000.- tsheki. Lähen nüüd uut kleiti ostma .” Selle mõte on, lahti saada pingeist, mida arve saamine paljudele tekitab. Eriti ajal, kus suurem osa inimesi valutavad hinges võlapiinu. Sest pinged ei aita arvetel päris kindlasti tasutud saada, vaid naerul näoga tööle minek ja palga saamine. Jällegi eeldan, et sellest saab mõtlev inimene aru.
Kas see raamat kirjeldab banaanipuu all lesimist ja ulme summade kokku ajamist ? Kui mina midagi soovin, on see seotud erialaga, mida armastan. Tööga, aga mitte sellisega, kus ujun pea põrandal ukse vahelt sisse ja tunnen end orjana.
Aga ehk see sõltub jälle lugejast, ma ei tea.
Kriku, Holokaust oli juutide vastu toime pandud genotsiid (see on veel kõige elementaarsem lugemisoskus). Üks ohtlikuim asi maailmas on jutt selle poolt, kes ei tea täpselt, mida ta ütleb. Minu vanaema loobus kiiritusravist, kuna ta lihtsalt ei kannatanud vastikustunnet välja ja jõi oma saialilleteed ning ta paranes vähist TÄIELIKULT. Ja ära järelda siit, et saialill ravis ta terveks, sest see oli pikk protsess. Ja jälle, kui lapsevanem on tõbras, ei ole selles loomulikult laps süüdi !…
järgneb, ei mahtunud ära :D
Siikohal mõtlemisainet sulle, kes siis on süüdi ja miks siis Saladuses “nii väidetakse” ?
Minu ainuke etteheide Saladusele on tohutu pealiskaudsus. Seal peaks olema juures kiri: neile, kes suudavad mõelda !
shiuuut ütles:
Mõmõmõhh? Misjaoks tohutult pealiskaudne film peaks olema kasulik neile, kes suudavad mõelda?
Kui siiralt teada soovid, siis loe ülejäänut ka, mitte ainult viimast rida. :)
Ja selline ajuvaba jama muudab siis köitvaks või? Minu jaoks näiteks muudab eemaletõukavaks.
Meelevaldne eeldus.
Ja minna pingevabalt uue kiirlaenu järele? Hingepiinadel on paljudel juhtudel ka kasulik roll täita. Mõnikord nimetatakse seda häbiks, mõnikord ka südametunnistuseks.
Aa, sa mõtlesid Martini jutust seda osa. Palun väljenda ennast edaspidi selgemalt.
Ja kuidas see protsess käis siis?
Aga miks – ta võiks ju kontsentreeruda, visualiseerida ja endale ette kujutada, et tema lapsevanem on hoopis nii hea, nii hea? Samamoodi, kui kujutatakse ette, et arve on tshekk? Saaks hingepiinadest lahti ja puha?
Ja “nende jaoks, kes suudavad mõelda”, tehaksegi film “köitvaks” nii, et lisatakse energia kosmosesse lendamine ja sealt õnnena tagasi tulemine?
Ts: Ja selline ajuvaba jama muudab siis köitvaks või? Minu jaoks näiteks muudab eemaletõukavaks
Ehk on see maitseasi ?
Meelvaldsus on praegusel juhul see iga võimaliku tähe negatiivseks pööramine :) Aga tundub, et mõlemil on lõbus, nii et lase käia :P
Ts: Ja minna pingevabalt uue kiirlaenu järele? Hingepiinadel on paljudel juhtudel ka kasulik roll täita. Mõnikord nimetatakse seda häbiks, mõnikord ka südametunnistuseks.
Peaaegu nõus, aga kas sa ei leia, et mingis punktis tuleb oma lollustest õppida ja edasi minna, mitte minevikuhaavades püherdades ja stiilis “ma olengi selline, kellel läheb sitasti” melanhoolsust nautida ning selles saatel järjest uusi rumalusi korda saata.
Ts: Palun väljenda ennast edaspidi selgemalt.
Püüan. Sul on ikka teemat arendades olulised kohad kõik kenasti paigas :P
Ts: Aga miks – ta võiks ju kontsentreeruda, visualiseerida ja endale ette kujutada, et tema lapsevanem on hoopis nii hea, nii hea? Samamoodi, kui kujutatakse ette, et arve on tshekk? Saaks hingepiinadest lahti ja puha?
No proovi veel mõelda, ega see halba ei tee :)
Ts: Ja “nende jaoks, kes suudavad mõelda”, tehaksegi film “köitvaks” nii, et lisatakse energia kosmosesse lendamine ja sealt õnnena tagasi tulemine?
Oleks pidanud ennast selgemini väljendama, tõepoolest, või sa siiski peaksid enam keskenduma. Sest tundub, nagu sa hakkaksid otsast pihta, ilma et vahepeal oleks minu poolsed vaated sellele punktile juba saanud.
Nagu väike vanainimene :)
See oli meelevaldne, tean, sest ma ju tuesti ei tia kui pikk sa oled :)
Ehk ei ole? On inimesi, kellele on mõistusevastased teooriad atraktiivsed ja on inimesi, kellele ei ole. Sellel pole tegu mitte maitse, vaid soovi või soovimatusega ratsionaalselt mõelda.
Ma ei kujuta ette, kuidas näiteks trahvikviitungi tshekiks pidamine lollustest õppimisele kaasa aitab.
Kui sul loogilist vastust pole, võiksid seda möönda niisuguste ebaviisakusega piirnevate soovituste asemel.
Kui sul loogilist vastust pole, võiksid seda möönda, mitte viidata olematutele “vaadetele”, mis justkui oleks kuskil “vahepeal” esitatud.
Isiklikud märkused jätame palun ukse taha.
Kui loogilised vastused on ainsad, mida tunnistada. Siis ma mitte kuigi originaalselt palun teid: seletage loogiliselt, mis on elekter ? Ja ilmselt, kui seda vastust ei saa, ei ole elektrit olemas. Ma loodan et see haakub piisavalt teemaga ja küsimust ei kustutata.
Elektrivool on laetud osakeste korrapärane liikumine. Siin pole mitte midagi ebaloogilist ja vastavat füüsikat on viimase paarisaja aasta jooksul põhjalikult uuritud.
“Elekter” on täpse füüsikalise sisuta mõiste, mida kasutatakse rea elektrivooluga või -laenguga seotud nähtuste kohta.
Tänan. Olemas siis ? Aga sama küsimus energia kohta ?
shiuuut ütles:
Kole lugu, kui endal füüsikaõpikut käepärast ei ole. Õnneks on Miksikeses saadaval selleteemaline referaat.
Ikka natuke liiga keeruline me jaoks. Ei saanud nüid aru, kust ta alguse saab või millest täpselt koosneb. Aga öö on sellegi ppoolest väga tore olnud :) Ning rohkem ei kiusa teid. Ärge siis üle fantaseerige :)
Karta on tõesti, et ilma põhi- ja keskkooli eduka läbimiseta on nii mõnedki käesoleval lehel avaldatud materjalid raskesti mõistetavad.
Ma ei pidanud ka silmas päris energiat klassikalise füüsika mõistes, vaid seda n.ö “energiat” siis. Samas taas nõus, õppida on veel palju ja eks peab kahe maailma vahel töllerdama, et oma tõde ja tarkus üles leida (kui veel jõuab). Põhikooli, gümnaasiumi edukaks läbimiseks on juba veidi hilja. Aga miks, näiteks selliste pooldemagoogiliste teemade puhul, nagu seesama Saladus, on mõttekas üldse nii pikalt küsimusi ja vastuväiteid esitada, kui võiks ühe lausega kirja panna: mida klassikaline teadus ei tõesta, seda pole olemas. Siinjuures pean vajalikuks rõhutada, et selle küsimusega ei soovi kaitsta siin n.ö oma tõde, pean end (ilmselt igaveseks) otsijaks, vaid väljendan endiselt uudishimu kaasaegse skeptiku kohta: kas eesmärk on leida siiski mõningane kinnitus oponeerivale maailmavaatele või lihtsalt anda oma maailmaparandav panus harimatutele umbluu-vendadele ?
Selle teema võiks tegelikult härra Martin mõnes muus vormis omaette teemana püstitada.
Ise kasutad füüsikatermineid mingis füüsikavälises mõttes ja palud meil siis seda putru loogiliselt selgitada?
Kunagi pole liiga hilja. Mina näiteks läksin eelmisel aastal uuesti esimesele kursusele ülikooli.
Seda pole keegi väitnud. Küll aga on mõistlik tõendamata väidete väärust eeldada. Näed vahet?
Teiseks, ka tõendamata väidete puhul tuleks eristada väiteid, mis võiksid seniste teadmiste alusel põhimõttelised tõesed olla – mille puhul puudub vastuolu fundamentaalsete loodusseadustega (näiteks telepaatia) või mille puhul on võimalik ette kujutada toimemehhanismi, olgugi et ükski katse pole veel kinnitanud selle mehhanismi olemasolu. Teise virna lähevad väited, mis on loodusseadustega vastuolus ja seega tõestatavalt väärad (igiliikuri ehitamine) või siis väited, mille puhul ei ole võimalik ette kujutada toimemehhanismi (mõtlemisega vee omaduste mõjutamine, nagu Emoto räägib).
Juhul, kui toimemehhanismi on võimalik ette kujutada, on meil tegu loodusteadusliku hüpoteesiga, mille kinnitamiseks või ümber lükkamiseks tasub katseid teha. Kui toimemehhanismi ei ole võimalik ette kujutada, siis õigustavad katsete korraldamiseks kulutuste tegemist mingid sekundaarsed asjaolud: näiteks vajadus võtta vastutusele petiseid vms.
Tõendamiskoormusest on astroloogia näitel juttu näiteks siin.
shiuuut ütles:
Kas tuleks soovitada mõnd õhtukooli?
Selle “Saladuse” kohta oskan ma niipalju öelda, et kui ca aasta tagasi umbes ajakirjas “Naised” üks psühholoog seda filmi või raamatut, ei mäleta enam täpselt kumba just soojalt soovitas, loobusin mina selle ajakirja tellimusest ja hakkasin hoopis ajakirja “Tarkade Klubi” tellijaks. Järele mõeldes tuleb see otsus kasuks kõigile pere liikmetele, nii et jumal tänatud et nii läks :) Ja loomulikult olgu ka skeptik.ee tänatud :)
Kui vastaskõneleja just rumalaga suhelda ei häbene, ja mulle näib, et ei häbene, siis las see hariduse teema jääb nüüd. Aga selle pudru kohta nii palju, et mõnel juhul mul on tunne, et kuni materialistlik maailmavaade ja umbluu-müstikud vähimal võimalikul määral koostööd tegema ei hakka, siis teadlikkus tegelikkusest ikkagi kannatab. Ma ei väida, et on olemas jõud, mis ongi vastuolus loodusseaduste põhja ja laega, aga ma ei taha ka kindlalt uskuda, et ei ole. Valusaks teeb teema see, et paljut ei olegi võimalik loogiliselt seletada (hetkel pean müstikute loogika pähe esitatud üleloomuliku jõu teooriaid siiski aimduseks ja sellele aimdusele seletuse otsimiseks). Kui sa küsisid mu vanaema kohta, siis, nagu märkasid vaikisin. Mul ei ole sulle midagi rääkida, sest vanaema enda vastus oli, et ta võttis teadmiseks mõningad väidetavalt vähitoimet pärssivad menüüd ja kujutas ette, et ta ei ole haige. Ühesõnaga valetas endale. Mulle ei meeldi sellest rääkida võõrastele ja arvan, et selle mainimisel kasutasin labaselt ära oma anonüümsust. Iseenesest oleks pidanud võib-olla uurima, kui see võimalus oli, aga arstki olevat öelnud, et niisuguseid asju on ikka ette tulnud ja eakat organismi ei pidavatki vähk tahtma enam. Miks siis mõnda eakat ikkagi tahab ? See võis olla ka vabalt juhus, loomulikult. Kuid ma olen korduvalt tunnetanud, et kui ma olen n.ö ühes energiapositsioonis(vabandan, kui kasutan nüüd kuidagi kurjasti teadusmaailma usaldusväärsust sõnale energia) , käivad asjad etteennustamiseni ühtviisi ja teises ristivastupidi. Ma tean, et teile ei meeldi üldistav jutt. Täpselt, nagu saladusteski mulle ei meeldi. Samas saan ma natuke sellest aru. Detailidesse laskumine seab ühtlasi raamid ja piirid ja segab mu aimdustel eksiteerimast. Küllap olen ma ikkagi ise ka ushull :D, aint ei tunnista endale seda ja ei kuulu ka ühtegi sekti. Aga mu soov oleks lihtsalt, et kahaneks väitlus (väitlus teatavasti ei tohigi tunnistada vastasseisukohta) ja algaks koostöö. Võib-olla seda juba tehakse ? Minu teadlikkus teemast on lihtsalt tõesti veel kasinake.
@shiuuut: seda koostööd on ohtralt tehtud. 1970. ja 80. aastatel uuriti vägagi tõsiselt ja teaduslikult selgeltnägijaid, ennustajaid, kaugnägijaid, telekineetikuid, mõttejõuga juhuarvude generaatori mõjutajaid ja muud “huvitavat” rahvast. Uuringuid teostati tuntud ja mainekate ülikoolide juures.
Näiteks Stanfordi uurimisinstituudis uuriti usa kaitse- ja luurejõudude rahastamisel kaugnägemist (remote viewing). Sõjaline ja luureline kasu oleks sellisest võimest ilmne – ilma kalleid kosmoseluuresatelliite kasutamata ja kallilt koolitatud inimesi reaalselt vaenlase territooriumile ohtlikule missioonile saatmata oleks kaugnägemise võime olemasolu korral võimalik hankida infot tunduvalt turvalisemalt ja odavamalt.
Aga kaua sa ikka uurid asju, mis mingit käegakatsutavat tulemust ei anna. Sellised uurimised surevad välja – keegi raha ei anna, keegi ei tule professorile assistendiks, et koolkonda elus hoida; vanad professorid surevad ära ja järelkasvu pole. Noored tegelevad pigem näiteks teadvuseuuringutega või arendavad nanotehnoloogiat.
Muidugi on uuringuid ka varem tehtud. Mõiste parapsühholoogia on ju samuti tekkinud teaduslikust huvist uurida erinevaid nähtusi – kummitusmaju, vaimudega suhtlemist ja muud sellist, mis 19. sajandi viktoriaanlikku seltskonda erutas.
Nende uurimistega pole küll leitud mingit “teist reaalsust” või muud sellist, mis annaks alust arvata nende eriliste võimete olemasolu, küll aga on palju teada saadud inimese aju sees toimuvast, mõtlemise protsessist, tajuhäiretest, mõttevigadest ja paljust muust, millel on püsiv väärtus ka tänapäeval.
Selge on aga ka see, et igas põlvkonnas tuleb mõni inimene, kes väidab, et neid asju pole varem uuritud ja teadlased tegelevad terve valdkonna eiramisega – võetagu ainult asju uurida ja küll siis alles selgub, et kõik see jutt selgeltnägijatest ja mõttejõuga asjade liigutamisest on üks tõene asi! Nojah, sellisel puhul tasub ikka vaadata, mida varem on tehtud ja millistele järeldustele jõutud. Paraväited ja -teooriad tulevad tsükliliselt ikka ja jälle uue ringiga lagedale. Näiteks toosama Saladus on Robert Park’i raamatu Superstition andmetel ümberjutustus ja ümberpakendus 1952. aastal ilmunud raamatust The Power of Positive Thinking, autor Norman Vincent Peale. Ilmselt on sellelgi mingi varasem eeskuju.
Vaevalt nad väidavad, et neid asju pole uuritud. Lihtsalt erinevad inimesed avastavad enda jaoks eri valdkondi eri aegadel ja põhjustel hakkavad esitama küsimusi. Kui parateemad nõnda läbiuuritud, et põhimõtteliselt ratsionaalsel mõistusel huvi kadunud veel millelegi kinnituse otsimiseks, siis miks on olemas eestis skeptik.ee, kus suurem enamus teemadest on ühel või teisel moel seotud lugude “olematutest jõududest” ümberlükkamisele ? Miks üldse tähelepanu pöörata energia võimalikule topelttähendusele ?
Lihtsalt selleks, et ilkuda ? Ei ju, siin toimetab keskmisest intelligentsem rahvas.
Ja miks härra Vällik endiselt parafoorumis kondab (isiklikult see mind, loomulikult, ei huvita) ?
Enamik tänaseid raamatuid on eilse lugemise viljad.
S. R. N. Chamfort
Norman Vincent Peale leiab äramainimist näiteks tuntud Harvardi matemaatiku Tom Lehreri järgmises töös:
Sest Eestis – ega ka mujal – ei ole ebaratsionaalseid mõistusi, mis jamaga tegelemisele pühenduvad, teps mitte vähe.
Seda enam, kui umbluu-müstikuid paljuks kipub minema. On täheldatud, et neile teemadele, millele n.ö vastuseis kõige väiksem on, keskendutakse kõige vähem.
A Lehrerist ei saa üle ega ümber, tõepoolest :) (Laulusõnadest näiteks)
a ok, keskendumine keskendumiseks. Aga kui sa (mitte nüüd otseslet sina, vaid võtame siis skeptik.ee, sest mürgise soola, homode jms teemasid on märkimisväärselt vähem, kui müstika omi) käid ja lükkad ühte sama jama 10, 100, 1000 korda ümber, siis tekitab ju küsimuse, miks sa (mitte sina, kriku, üldiselt) seda nii intensiivselt teha soovid ? Võib-olla mingi nurk sinus (üld.) ikka ootab seda, et keegi oma müstilised aimdused ühel päeval tõsiselt võetavateks argumentideks muudab ?
http://www.ted.com
siit saab ka skeptitsismi ülalhoiuks üht-teist, kui otsida.
Aga mis sa arvad, mille pärast Randi selle eest miljonit lubab…?
Olgu-olgu. Oletame, et Randi enesekindlus on lõplik tõde. Kriips alla ja tekk peale.
Miks skeptikud (kohalikud) siis seda teemat veel nii tihedalt puudutavad ? Teie olete ju need, kes siia algseid postitusi püstitavad, mitte müstikud. Las nohisevad omaette. Või no, mõnel juhul oleks ehk täitsa ok, et kui meedia laialt uut “hullust” kuulutab, siis opos. arvamuse kuulaks ka huviga ära. Aga igast väiksemast terast kinni haarata… kahtlane. On ju muid valdkondi ka, kus siiberdada.
Ühesõnaga, ma ei poolda eriti ei liialdatud uskumist, ega totaalset mitte uskumist, ükskõik millesse.
Mõneks ajaks lõpetan nüüd jauramise, sest homme jälle toimetama :)
Ja lõpuks meeldis mulle väga kriku kell14.07 postitatud asja alumine ots.
Ja digi Lehreri asi, muidugi !
Et selle eest aitäh !
shiuuut ütles:
Lugesin mina seda juttu üht- ja teistpidi, aga ikka jäi see mulle ainult üht ütlema: keegi inimene, kes mind (ma eeldan) absoluutselt ei tunne, jagab mulle näpunäiteid, mida ma oma vaba ajaga peale võiksin hakata.
Mis on siis Teie meelest see muu valdkond, milles siiberdamine on igal juhul tulusam kui enese kaugharimine demagoogia, mõtlemisvigade, väitlemise, teaduste olemuse ja metoodika, ebateaduste olemuse ja metoodika, ühiskonnas valitsevate meeleolude ning üllatavate teadusavastuste teemal?
Kas demagoogias, ebateadustes jms haritakse end sel moel, et nimetatakse neid, kes ei suuda oma tõekspidamisi teaduskohaselt tõestada, umbluu vendadeks, hakates kinni igast võimalikust “umbluu teooriast” ja väites ilma igasuguse aruteluta, et tegelikult on see kõik ikkagi jama (vähemalt Saladuse teemas, lugedes ülalpoolt, võib leiab suures osas sellist suhtumist). Sealjuures väidelda pole paranähtuste üle väga võimalik, sest kuna üks pool peab väite tõendiks (mis on väitlemise üks osa) teaduspäraseid katseid, ei ole alused ja võimalused väitluseks võrdsed. Arutelu on võimalik, aga mina isiklikult ei pea ironiseerimist aruteluks.
Siiberdada muus valdkonnas tähendaski seda, et kui ollakse nii kindlad ebateaduste võimatusest, siis võiks ju skepsist üles näidata pigem ühiskonnas valitsevate meeleolude, teadusavastuste jms teemal. Ja see kõik ei ole ettepanek või näpunäide, vaid minu isiklik uudishimu tänapäeva skeptiku käitumismallide kohta, ehk siis: küsimus.
Lisasin ka põneva lingi http://www.ted.com
Uued ideed, siit kindlasti leiab mõttekamaid valdkondi, kus teemaarendus võrdsema alguse saab. Siin võivad osavad juba väideldagi. EI OLE OTSENE SOOVITUS. LIHTSALT, VIIDE.