Saladus: saladust pole (The Secret) +video
Osade Eesti inimeste meeli erutab muinasjutufilm The Secret. Maailmas on igasuguseid filme, mis inimestele meeldivad. Näiteks on LOTR inspireerinud nii raamatute kui filmidega mitut põlvkonda, meie oma Kevade või Viimne reliikvia on lahutamatud osised meie üleskasvamisel, tänapäeva lapsed saavad loodetavasti positiivset innustust Lotte ja tema sõprade seiklustest.
Ja polekski midagi imelikku, et osad inimesed oma elu mõtte või positiivse lükke leiavad sellistest pseudodokumentaalidest nagu The Secret või What the Bleep Do We Know. Asi kisub aga sohu siis, kui neid filme liiga tõsiselt hakatakse võtma ja kujutatakse endale ette, et need esindavadki reaalsust ja inimeste olemust kuidagi eriti tõepäraselt ning hakatakse neis sisalduvaid nõuandeid päris elus järjepidevalt rakendama. Või mis veel hullem – suruma neid kooli, nagu selgub Eesti Ekspressi artiklis:
Lepsiki ja Halleri sõnul on neil plaan hakata Spirutaalse Lektooriumi klubiga hakata käima mööda Eesti haridusasutusi ja tutvustama “Saladuse” õpetusi.
kirjavead pärinevad algartiklist
Tänud kommenteerijale ekstaole vihje eest.
Tahaks väga koledasti öelda, aga kuna siin käib päris mitu inimest lugemas, siis piirdun lootuse avaldamisega, et koolijuhtidel jagub kriitilist meelt, et ka need usukuulutajad ukse taha jätta.
Ise vaatasin saladuse-filmi paar aastat tagasi, kui see väljamaal populaarne oli. Mäletan, et seal olid mõned päris kaunid kaadrid, aga need rääkivad pead ajasid igavat ja tüütut juttu, endal õnnis nägu peas, nagu saaksid nad maailma asjadest aru ning õnn, tervis ja rikkus ootavad järgmise ukse taga.
Naljakana meenub stseen, kus laps unistas jalgrattast, see unistus vibreeris kosmosesse ja ennäe! ei läinudki palju aega, kui kosmiline kaubamaja jalgratta materialiseeris. Ja mida laps sellest õpib? Istu maha ja unista, küll I-Phone ise taskusse tuleb, lollid teevad tööd ja näevad vaeva, tuleb vaid osata õigesti mõelda.
Täiskasvanud saavad abi sellest, et kui sa õigesti mõtled, siis ei tule su postkasti enam tüütud arved, vaid hakkad justkui imeväel ootamatuid rahatšekke saama. Saad oma punase sportauto ja maja mere ääres.
Eriti tobedad ja ohtlikud olid muidugi tervisealased arutlused. Positiivse mõtlemisega ei ole võimalik vähki ravida. Kes muud juttu räägib, on ignorantne ja ohtlik šarlatan.
Nendes filmides kajastatud mõtteskeem viib inimvaenuliku ja küünilise järelduseni, et igaüks saab täpselt selle, millest ta tegelikult mõtleb. Järelikult pole mõtet tegeleda vaesuse tõrjumise ega haiguste vastu võitlemisega. Vaesed on vaesed, kuna nad ei mõtle õigeid mõtteid, haiged on haiged, kuna on ise end haigeks mõelnud. Ka Holokaust või küüditamine olid tapetute ja küüditatute endi mõttetöö vili. Paras neile! Ise nad kutsusid omale õnnetuse kaela. Pole meie asi sekkuda nende endi poolt iseenda mõtetega välja kutsutud hädadesse. Sekkudes rikume nende karmat veelgi, kui nad väljateenitud õppetunnist ilma jäävad.
Noja siis muidugi igasuguste udumeistrite mantra, et just nende padajutt on tegelikult kvantfüüsikute poolt teaduslikult kinnitatud tõsiasi. Ei ole. Täiesti tavaline kvantmüstiline pseudoteaduslik loba.
Huvitava asjaoluna on selgunud, et üks saladuse-filmis esineja väärtpaberitegelane David Schirmer on paljudele inimestele palju raha võlgu ja tema tegevust uurib Austraalia väärtpaberiinspektsioon.
(18. oktoober 2010: viidatud video on maha võetud, juures tekst “This video is no longer available due to a copyright claim by Schirmer Financial Management.”. Pole hullu, lugu on jälgitav spetsiaalses blogis schirmerexposed.)
Siit näed filmi The Secret 20 esimest minutit. Kunagi sai tervet filmi tasuta vaadata saladusemurdjate kodulehel. Nüüd peab vaatamiskorra eest 5 dollarit välja käima.
Parema meelega vaatan hoopis paroodia The Key treilerit:
Või teist paroodiat: Blatantly Obvious. Siin on kõik vajalikud elutõed palju selgemas ja otsesemas keeles sõnastatud.
Või tegelikult võib filmikese peamise positiivse mõtte kokku võtta Eesti vanasõnadega, nagu Ekspressi ajakirjanik Maris Sander tabavalt märkinud on:
* Kuidas lükkad, nõnda tõmbad. [Tegelikult vist ikka nii: Kuidas lükkad, nõnda läheb.]
* Kes teisele auku kaevab, see ise sisse kukub.
* Kuidas sina külale, nõnda küla sinule jne.
Lõpuks pisike teadmistetera Pascal Boyer’ raamatust Religion Explained, aga mis on antropoloogide seas ilmselt üldteada asi: suurim saladus on see, et saladust pole. Kontekstiks näiteks olukord, kus poisse läbi initsiatsiooniriituse meesteks tehakse. Keerukad teatraalsed rituaalid peaksid olema justnagu ettevalmistus meheksolemise saladuse teadasaamiseks. Kui aeg käes, siis saadakse teada, et tegelikult mingit saladust polegi või siis saab saladuse teada alles siis, kui järgmisele tasemele jõutakse. Näiteks saientoloogidel on neid tasemeid päris mitu tükki, nende läbimiseks peab väga mitu dollarit välja käima, väga mitu lugulaulu selgeks saama, kuni lõpuks ilmselt selgub, et kogu saladus peitus selles, kuidas inimest piisavalt kaua peadpidi sõimes hoida, et lüps paremini õnnestuks. Mingid saladused on siiski ilmselt olemas ka.
Mul ei oleks mitte mingit probleemi tunnistada tõenditena mingi muu meetodi abil hangituid, kui keegi suudaks loogiliselt näidata, et nende usaldusväärsus on sama kõrge kui teadusliku meetodi puhul. Seni sellist alternatiivset meetodit ei eksisteeri.
Teaduslik meetod ei ole mitte midagi muud kui hulk reegleid välistamaks katse viletsast korraldusest, uurija subjektiivsusest, petmissoovist vms. tulenevaid vigu.
Kriku, ma mõistan seda kõike. Aga ma ei saa siiski vastust sellele, miks on vajalik intensiivne parateemade üles võtmine skeptik.ee-s, kas on lootust, et keegi teid siia soovitud loogikaga lähiajal “rabama” tuleb ? (Küllap sellise loogika juba meedia kiiresti üles leiab ja siis loeks küll huviga, mida skeptikud arvavad.)
Saladus isegi pole parateema, kuigi siinsed skeptikud ta selliseks pöörasid (ksimusega, miks seda “kosmosejama” sinna juurde on vaja.
Saladuste puhul on teil (minu tõlgendus eelnevale) enam-vähem see seisukoht, et see, mida sealt n.ö elutõe pähe ammutada võib, on varasemast kirjandusest juba ammutatud (kuigi vett juuakse sündimisest saadik, aga kui turule tuuakse uus jõhvikavesi jutuga, et enneolematu toode, ei tekita see mingit “sahinat”, mis sest, et vett on joodud tuhandeid kordi, kellele ei meeldi, ärgu ostku).
Kriitilise pilguga raamatu üle vaadanud ja mõtlemata, mid autor tegelikult mõelda võis, leiab, muidugi, ohtralt vaieldavaid või valelähedasi kohti (näiteks: esmakordselt ajaloos on saladused ühe kaane all). Samas on need kohad pigem vaieldavad kui valed (kui on ikka soov kriitiline olla, võib ka jõhvikavee uudsuses kahelda) ja ma arvan, et autoriga kõneldes annab too ikkagi enam-vähem loogilised vastused, miks ta midagi just nii väitis (meelevaldne eeldus taas, tunnistan, sest autoriga pole kõnelenud ja pole kavas ka).
Ainuke n.ö paranormaalne osa ehk siis jama (teie sõnul) on kummaliste soovivõngete saatmine inimesest, kui avatud süsteemist, universumisse, kust need siis tagasi tulles saadavad signaale sinna, kus soov võiks materialiseeruda või täide minna vms. Ma ise arvan, et see on samamoodi tõlgendamise küsimus. Et jõhvikaveele pandi nimeks Kosmos, kirjutati pudelile, et kui toodet juua, viibid kosmoses ja elad täisväärtuslikumat elu. Kui seda joob asotsiaalne inimene, ei vähenda see ju vee mõju väärtust ja ilmselt pole vaja otsida viise, kuidas loogiliselt seletada, mis moodi viib vesi su kosmosesse. Sellise tõlgendamise puhul on teil õigus, saladust kui sellist, raamatus pole. Kuid ma väidan (ei oska seda loogiliselt seletada), et jõhvikaveest küll mitte, aga näiteks mündishokolaadist (jõhvikavee näited kanname praegusest hetkest üle shokolaadile) võin ma end peaaegu kosmosesse süüa ja kui mu söömisele* järgnev läbirääkimine sujub oodatust paremini, siis pühendan ma väikese tänu shokolaadile, mis sellest, et ma tean, et ma reaalselt kosmoses ei käinud.
Ja ma olen kindel, et isegi skeptikud ei süüdista tootjat selles, et shokolaadi nimeks pandi Kosmos, mis võib inimestele halba teha, kuna tegelikult ei muuda see kuradi vidin kellegi elu loogiliselt võttes täisväärtuslikumaks.
Minu tagasihoidlik järeldus: selline pisike shokolaadine saladus siin ikka on, ma arvan.
Ei. Aga kas sa ei leia, et uhhuukauba kohta objektiivse teabe levitamine on ka midagi väärt?
Peale kosmosejama on veel imeparanemise jama. Ja lisaks on tegu kõige ehtsama õhumüümisega “saladuse” sildi all. Täpselt samamoodi kuulub skeptikute huviorbiiti ammutuntud toitumissoovituste uuesti pakendamine ja müük “pH taseme” sildi all.
Ma ei arva, et peaksin lugejana otsima iga hinna eest tõlgendusi, mis autori kirjapandut sügavmõttelisena näitaks. Sellisel juhul saab minust endast rohkem autor kui temast.
Ja vastavalt sellele ma ise ka muide ei virise, kui keegi leiab, et ma olen jama kirjutanud ega nõua, et ta oma peaga välja kalkuleeriks, mida mina kirjutamise ajal mõtlesin. Kui ikka on jama kirja pandud, siis on see autori probleem ja ta on kriitika täiel määral ära teeninud.
No kuule, see ühtede kaante vahele panemise jutt on ju iga kriteeriumi kohaselt täielik jama. Siin ei ole mitte midagi vaielda.
Mina ei arva. Leidub küllalt inimesi, kes seda tõe pähe võtavad. Ega ikka ei ole küll nii, et neile võib ajada niisugust udu ja siis kriitikavõimelisematele kodanikele öelda, et tegemist oli allegooriaga. See on täpselt samasugune vingerdamine, millega Andres Klemet minu poolt ülal viidatud artikli arutelus silma paistis.
shiuuut ütles:
Kui uus jõhvikajook on enneolematu sellepärast, et see tootja pole selle sildi all seda varem turustanud, siis ongi kõik korras. Aga kui vett määritakse tarbijale pähe umbluu-jutuga, küllap skeptikud siis häält teevad.
Saladused ei ole käsiraamat, sellega “ei ole taotletud tervisehäirete ravimenetlemiseviisi” ja otselugejatele on eraldi ärarõhutatud, kui miski tundub kummaline, ära muuda oma seisukohta, jää selle juurde, mida õigeks pead. Raamat on autori viis mõelda vitaalselt, kogutud tsitaatide, maailmavaadete vormis.
Te ei ole ju lugenud raamatut otsast lõpuni, ega ? Ega ei peagi, aga kui arvustama hakata, siis võiks.
Ükski teos ei ole üheselt mõistetav.
Kui sa Punamütsikest loed, kas ei teki siis küsimus, kuidas vanaema hundi kõhust pärast pikka seedeprotsessi nii rõõsalt ja ühes tükis jahimehe käte vahele langeb ? No täiskasvanul vist mitte, mõtled pigem sellest, mida looga öelda taheti.
Või peaks muinasjutud umbluujuttudeks kuulutama ja jagama objektiivseid seletusi sellele, et tegelikult on see jama ja loogiliselt ei saa nii olla.
Teid häirib praegu see, et kaanele pole märgitud muinasjutt või väljamõeldis. No, aga ega ta seda päris lõpuni ei olegi ju. Võib-olla on probleem täpse zanri leidmises ? Mitte sisu õigsuses ?
(P.s tundub, et räägite taas stiilis, et olete võtnud seisukoha, et asi on umbluu ja siis räägite. Mitte ei põhjenda, miks see umbluu on. Jube lihtne on võtta kellegi lausejupp ja see jamaks pöörata, väites sealjuures, “et olen skeptik, seega objektiivne “. Mida see vaene seltskond mõtleb, keda siin valede eest päästetakse ? Et oma arvamuse avaldamine on suht mõttetu, sest kõik on maailmas juba paika pandud ja üldiselt kehtib skeptiku seadus ? Kõik muu on umbluu ? )
shiuuut ütles:
Mis kasu on raamatust, mis ei muuda lugeja maailmavaadet paremaks või seisukohti kvaliteetseimaks?
Päris-maailmas käivad asjad teistmoodi. Loeme näiteks tarkvaraprohvet Alan Perlis’e üheksateistkümnendat õpetussõna:
shiuuut ütles:
Skeptikud teavad, mida “tsitaatide vormis mõtlemine” endast kujutab. RationalWiki’s on isegi hulka näiteid. Ratsionaalsed skeptikud kipuvad eelistama loogika vormis mõtlemist.
shiuuut ütles:
Kes nii väidab?
@shiuuut:
Muinasjuttudega võiks vaielda kui piisavalt paljud hakkavad seda ebarealistlikku lugu uskuma. Ma pean paarikümnel blogil silma peal ja kuigi üheski neis ei kirjuta autor jumalast, astroloogiast ega nõidumisest on mitmed neist Saladusest ja selle külgetõmbeseadusest entuastlikult kirjutanud.
TS
Mis kasu on raamatust, mis ei muuda lugeja maailmavaadet paremaks või seisukohti kvaliteetseimaks?
Kas arvad, et üheski osas ei muuda ? Et tuum on tühi, mis tühi ?
Või on vorm see, mis sind eemale tõukab, mistõttu ei püüa sa isegi süveneda selleks, et sisukust mõõta ? Jään seisukohale, et siin jääb siiski väike maitse küsimus õhku.
TS
Päris-maailmas käivad asjad teistmoodi. Loeme näiteks tarkvaraprohvet Alan Perlis’e üheksateistkümnendat õpetussõna:
19. A language that doesn’t affect the way you think about programming, is not worth knowing.
Aga loeme esimest kah:
1. One man’s constant is another man’s variable.
TS
Ratsionaalsed skeptikud kipuvad eelistama loogika vormis mõtlemist.
Just. See teebki neist skeptikud, mis ei eelda aga, et oma väiteid alati absoluutseks tõeks peaks pidama.
TS
Jube lihtne on võtta kellegi lausejupp ja see jamaks pöörata, väites sealjuures, “et olen skeptik, seega objektiivne “
Kes nii väidab?
kriku
Võimalik, et need blogijadki on oma tõlgenduse leidnud, samas ma ei pea ühelgi silma peal, ega ole kohanud ühtki inimest, kes arvab, et autod, majad, tervis kukub Universumist külgetõmbejõu mõjul alla, seega ei tea kaasa rääkida. Samas ei saa ju ziletifirma vastutada kõikide suitsiidide eest, mis läbi terade korda saadetud. Väärkasutamine, millel reaalselt negatiivne mõju, sõltub ikkagi lugejast.
Martini artiklis ja selle rohkem kui 150 kommentaaris leidub päris palju põhjendusi nimetatud teose umbluuks lahterdamisele.
Muinasjutud ja ilukirjandus on kunstiteosed. Nendega on ise lugu. Aga ka näiteks teadusulme (Science Fiction) puhul on küll tõsine miinus, kui see ilmselgeid võimatusi sisaldab.
Ei ole väitnud. Ära palun valeta.
TS
Jube lihtne on võtta kellegi lausejupp ja see jamaks pöörata, väites sealjuures, “et olen skeptik, seega objektiivne “
Kes nii väidab?
kriku
kriku: Ei ole väitnud. Ära palun valeta.
TS
shiuut: Aga ma ei saa siiski vastust sellele, miks on vajalik intensiivne parateemade üles võtmine skeptik.ee-s, kas on lootust, et keegi teid siia soovitud loogikaga lähiajal “rabama” tuleb ?
kriku: Ei. Aga kas sa ei leia, et uhhuukauba kohta objektiivse teabe levitamine on ka midagi väärt?
Kuna jutt oli skeptikutest ja ilmselt pidasid uhhuukauba kohta objektiivse teabe levitamisel silmas skeptikuid, siis kus siin see vale on ?
“Saladus” puhas toode, mingit sisu aga pole sealt küll mõtet otsida, vastasel juhul poleks ta kujunenud selliseks hitiks. Tähelend sai tõelise hoo vist ka seetõttu, kuna Oprah Winfrey promos seda oma saates. Kahtlemata on see geniaalne turundussaavutus.
Naljakas on vahel näha kui mõni muidu täitsa ontlik inimene kiidab
seda “tarkust” – see tekitab mõtte, et mida ta üldse enne lugenud on.
@ell: minumeelest on see väga tabav märkus. Ma ise ka mõtisklen mõnikord selle üle, et kas ja mida need inimesed üldse lugenud on, et sellist teost nagu Saladus tähelepanuväärseks pidada.
Siin kajastub muidugi lisaks nõrgale loodusteaduslikele teadmistele ka õhuke kultuurikiht. Eriti naeruväärne on mumeelest veel see, et nii mõnigi saladuse-usklik (või mingi muu umbluu-usklik) peab end vaimseks inimeseks ja neid umbluiseid teemasid vaimseteks teemadeks.
Martin Vällik ütles:
Postitada ja püüda nõnda palju tähelepanu nii naeruväärsele asjale. Mõistlik. A mis selle tähelepanuga nüüd peale hakata ? Ja kus te neid inimesi kohtate, kes kummardavad Saladust ?
Seal pole öeldud, et “olen skeptik, seega objektiivne” nagu sa väitsid. Ma ei ole kuskil öelnud, et skeptikud on objektiivsed sellepärast, et nad on skeptikud. Vastupidi, ma olen juhtinud minevikus hulgal juhtudel tähelepanu näiteks Martini kaugenemisele objektiivsusest tema maailmavaate kasuks.
TS
Seal pole öeldud, et “olen skeptik, seega objektiivne” nagu sa väitsid. Ma ei ole kuskil öelnud, et skeptikud on objektiivsed sellepärast, et nad on skeptikud. Vastupidi, ma olen juhtinud minevikus hulgal juhtudel tähelepanu näiteks Martini kaugenemisele objektiivsusest tema maailmavaate kasuks.
Sellisel juhul vabandan, kui vale järelduse tegin. Valetada kindlasti ei soovinud.
@shiuuut: kas inimesed ostavad miljonite kaupa Saladust ainult seepärast, et riiulis juhtus vaba ruum olema? Või ikka seepärast, et loodetakse oma elu paremaks teha? Sina ju ometi pole selline? Või veidike ikka oled? No miks sul muidu on vaja siin Saladust kurjade skeptikute eest kaitsta :)
Sina tõmbasid selle teema nüüd arhiivitolmu alt välja ja pöörasid tähelepanu. Ja mida sa selle tähelepanuga nüüd peale hakkad, võiksid hoopis meile selgitada.
@shiuuut:
“Saladuse” kummardajatest võib lugeda näiteks ajakirjadest ja -lehtedest. Kui just ise vastavates ringkondades ei liigu, siis võib ju ka kokku puutuda näiteks töökollektiivis…
“Saladus” väärib igaljuhul tähelpanu kui fenomen või turundushitt.
Huvitav on ju jälgida, kuidas hästi pakendatuna ja turustatuna on põhimõtteliselt võimalik maha müüa igasugust möga. See toimub ju tegelikult igapäev, igasuguste toodetega. Väga vähesed vist võivad öelda, et pole kunagi mõne reklaami ohvriks langenud.
Oh, ikka olen. Ja tegelikult palju hullem, kui arvata oskad. Iseasi, kas ma just Saladuse lahkamise nüüd just elu parendamiseks ette võtsin. Ja iseasi kuivõrd need teised minusugused sinusugusele peenmale rahvale reaalselt kahju saavad teha oma totrustega.
Ma nimelt toitun informatsioonist, arvamustest, tõekspidamistest, sellepärast jäin nii kauaks. Ma ei pea skeptikuid sugugi kurjadeks, eriti toredad on mu meelest dig ja kriku, kes tõestasid, et 2 tarka jõuavad igal juhul ühe lolli küsimustele vastata, ilma, et nad väga otseselt talle liiga teeks. Ja muuhuulgas tõusis lisaks saladusele ka mõni teine teema korraks esile. Mulle väga meeldis, sain uusi linke ja viiteid põnevale infole, mis viitas omakorda veel mõnele vajalikule infole…
Aga üks erinevus siin tõepoolest on, nimelt tean ma täpselt, mida saadud tähelepanuga peale hakata. Ma siis mõtlen peamiselt digi ja kriku poolt saadud infoga. Ma lähen seda kõike nüüd seedima :)
Vabandus vastu võetud. Päikest, nagu Kleopatra ütles.
ell ütles:
Pole ta esimene ega jää viimaseks. Turustajad kogu maailmas töötavad usinasti samalaadsete populaarsete fad‘ide, mida odav toota oleks, kallal. See, et ta kasutu on, dollarikummardajaid ei huvita.
shiuuut ütles:
Väga õpetlik näide teemal “Miks ei kõlba prohvetlikke ütlemisi ilma nende sisu mõistmata korrata?”
Perlis viitab siin ilmselgelt mõnede antiiksete FORTRANite iseärasusele ka atomaarseid konstante viidatsi edastada, mis võimaldas alamrutiinil konstante “märkamatult” muuta — seda keerulisemate tagajärgedega, mida tõhusam translaator konstantide meldimisel oli. Tänased produktsioonkeeled nii lollilt ämbrisse enam ei astu. Näiteks hoidub enamik tänapäevaseid kõrgkeeli parameetrite viidatsi edastamisest üleüldse; Wirthi või C mõjutustega keeled hoiduvad toetavad niisugust edastamisviisi, aga ainult siis, kui kasutaja seda ilmutatult küsib. Isegi tänased FORTRANi implementatsioonid on toonastest oluliselt arenenumad.
Kuidas seda mõttetera nüüd tänapäevases maailmas kasutada? Vaat’-vaat’. Sääraseid aegunud mõlgutusi on Perlisel teisigi, näiteks korutiine ei kohta tänapäeva peavoolu-programmeerimiskunstis kuigivõrd sagedamini kui eneseparanduslikku koodi.
Loomulikult on prohvetluse väärkasutamine juba iidamast-aadamast põnev kunsti- ja kirjandusteema olnud. Üheks klassikaliseks looks mehest, kes ennustuse vältimise nimel ennustuse täide viis, on Sophoklese tragöödia kuningas Oedipusest. Tom Lehrer käsitab tema lugu järgmiselt:
Millegi pärast sähvatas, et huvitav mis saaks kui skeptik.ee ja paraweb`i rahvas ühte kõneruumi paigutada. Ja ena, mille leidsin
http://www.para-web.org/mybb/a.....750-2.html
Vana asi küll, aga mulle need Metavo sõnad seal meeldivad.
(Läheb teemast välja, oo vabandus, ette ära)
Tegelikult, ei jõudnud kõiki neid poolt ja vastu lugulaulusid läbigi lugeda. Aga seda ma ütlen, arvake mida tahes, minu elu tegi kannapöörde õnnetusehunnikust normaalsesse ellu, millist ma ise tahan. Ja ma ise ehitan seda iga päev. Saladuse abil, mida pole olemas. Ju ma siis asjale hästi pihta sain. Selles, et ma oma “Ferrarid” mõttejõul olemasolevateks joonistan, pole vähimatki kahtlust. Ma lihtsalt ei joonista neid, mul pole neid vaja. Küll aga joonistan seda, mida mul on vaja. Minu soovid teostuvad õige kähku. Tegelikult, jah, on küll üks väike saladus ka. See on selline, et iga inimene peab “joonistusvahendid” enese sees ise valmis “ehitama”. Kui tööriistu pole, ei saa sa midagi ka luua.
Aga mina raamatut kirjutama ei hakka. Saladuse raamat on ju olemas. Eks te ise katsetage. Püsivus pidi sihile viima. :)
Alternetis kirjutab Mark Vernon “The Secretist”, “The Powerist”, stoitsismist ja kergeusklikkusest. Meelelahutuslik.
See jutt mida sa siin ajad on tõesti vale puha.Sa ütled,et inimeste unistused ei täitu aga ma vaidlen vastu-TÄITUVAD KÜLL JA JUST SALADUSE ABIL.Kui Sinu saladused pole täitunud,siis see ei tähenda,et Sa pead seda ka teistele kuulutama ja nende usku ja uskumusi maha tegema!!!
@to Martin Vällik:
esiteks – siin ei totutata, võta endale mingi nimi või pseudokas ja räägi selle alt;
teiseks – mina olen oma eluga rahul, arvan, et mul on läinud paremini kui ma hilises teismeeas lootsin;
kolmandaks – teen seda, mis ma arvan õige ja õigustatud olevat, sealhulgas uskumuste ja nende tõeväärtuse üle arutlemine. Mulle ei meeldi, kui kaasinimeste ebakindlust, teadmatust, kergeusklikust ära kasutatakse. Ja see ei käi ainult Saladuse kohta nagu sa siit blogist lugeda saad.
Eelviimaseks – oma usk peab ikka õige nõder olema, et tulla siia ütlema, mida mina öelda või arvata tohin.
[Viimaseks – peale punkti või koma pannakse tühik.]
Kahjuks pean mina selle artikli kirjutajat absoluutselt vähimagi eneseusuta inimeseks, kes tuleb ütlema, et positiivne mõtlemine ja unistuste poole püüdlemine on mõtetu ja see ei tööta. Asi pole päris nii must ja valge, et nii lihtne see ongi, kujutled endale Ipodi taskusse ja sinna see peakski tulema. Iga vähegi reaalse mõtlemisega inimene saab aru, et oma unistuste poole püüdlemiseks tuleb ka selleks midagi teha, lihtsalt “saladusega” tahetakse öelda, et positiivne mõtlemine aitab asjale kaasa ja vingumine ning hädaldamine “ma ei saa sellega hakkama”, ” ma ei oska seda ja ma ei tahagi osata ega saa kunagi midgai oskama ja kõik on täielik cräpp mis mu elus on” ei aita asjale kuidagi kaasa vaid lihtsalt süstib inimesse veelgi ebaõnnestumise tunnet ja halba tuju. Kas on vähe räägitud reaalselt täiesti võimatutest paranemistest, inimesed paranevad vähist, nad saavad tagasi nägemise ja käimisvõime mida arstid täielikult välistavad. See ongi inimese mõttejõud. Täiskasvanud inimene peaks aru saama, et raamatu põhimõte ei ole mitte see, et inimene kujutab endale ette et ta võidab loteriiga, aga ta isegi ei mängi seda ning tuleb välja, et loteriiga ei saagi võita sest inimene ei tee selleks midagi. Ja näide, et lapsed õpivad sellest ainult lollusi ja mõtetust lihtsalt endale ette kujutades asju saades siis on see täiesti loll argument. Järelikult ei tohi seda raamatut lugeda inimesed kes hõljuvad ka muidu pilvedes ja ei tea reaalsest elust midagi, ka autoga ei tohiks ju sõita inimesed kellel ei ole lube, sama on ka selle raamatuga, raamat toob kasu ainult neile, kes mõistavad selle tõelist sõnumit ja oskavat asjast aru saada. Mina igatahes usun seda ja olen sellest palju kasu saanud, mõttejõud on võimas ja see päriselt töötab:) Ups, nüüd ma tulin vist küll reklaamlausega välja:D:D
Beliver ütles:
Lihtsalt sihuke juhuslik tähelepanek.
Kui see raamat midagi väärt on, siis peaks igasugusele muinasjuturaamatule tormi jooksma. Välja on antud on sadu tuhandeid suurepäraseid teoseid – muinasjutte, ilukirjandust, dokumentaalset… sellest kuidas inimene oma tahte abil saavutab oma unistuse, mis tundub esmapilgul võimatu. See “saladus” on igatahes üks haledamaid üllitisi antud teemal (kui neil üldse midagi ühist on), tema fenomen seisneb ainult promos.