Kuidas homöopaatilisi “ravimeid” testitakse
Homöopaatia tegeleb sümptoomidega. Haiguste tegelikud põhjused seda terviseteemalist tegevust kuigipalju ei huvita. See on ka mõistetav, kuna ajal, mil homöopaatia alusepanija Samuel Hahnemann tegutses (XIX esimene pool), polnud haiguste pisikuteooria veel kirja pandud, geneetikast ei osatud undki näha, molekulidest hakati juba küll aimu saama, kuid Avogadro arvu üldtunnustamiseni ning selle väärtuse leidmiseni läks veel aega.
Muidugi on homöopaatidel ka omad arusaamad selle kohta, mis on haiguste põhjuseks, kuid jutte miasmidest ehk eluenergia häiritustest võtab tänapäeval tõsiselt umbes sama hulk inimesi nagu meil on evolutsioonieitajaid.
Homöopaatilised “ravimid” ei sisalda tihtipeale ühtki algse toimeaine molekuli (homöopaatilistest ravimitest edaspidi trivia rubriigis). Küll aga on homöopaatidel paksus raamatus materia medica kirjas, milliste sümptoomide puhul mingisugust preparaati kasutada võiks. Kuidas sellised vastavused kindlaks on tehtud?
Siin astub mängu Hahnemanni poolt leiutatud protseduur nimega “homöopaatiline proovimine” (ingl proving, sks Prüfung).
Proovimise lähtekohaks on homöopaatiline teooria, et kui aine (nii päris aine kui ka selle lahjenduse mitmekordselt lahjendatud lahjendus) tekitab terves inimeses mingid sümptoomid, siis haigel inimesel, kelle haigus väljendub samade sümptoomide kaudu, saab selle preparaadi sissevõtmise läbi terveks.
Igasugust päris ainet ei saa loomulikult nn allopaatilises koguses katsetada, kuna mõni võib isegi väikses koguses mürgine olla, seepärast eelistas Hahnemann proovimistel 30C lahjendust. Kuigi kiinapuu koort proovis Hahnemann selle ehedal kujul.
Proovimiste ajal ei tohtinud proovijad tarbida kohvi, teed, maitseaineid, veini. Samuti ei tohtinud nad teinekord mitmeid kuid kestva proovimise ajal malet mängida. Õlut tohtis juua.
Testisikud pidasid detailset päevikut. Räägitakse, et Hahnemanni-aegsed proovimised olid oluliseks panuseks hilisemate kliiniliste uuringute meetodi kujunemisel.
Nende proovimiste raportitest moodustub Homeopathic materia medica, kus iga sümptoomi taha tekib rida preparaate, mis seda terves inimeses esile kutsub ja mille järgi patsiendile vastavalt tema haiguse sümptoomidele õiget homöopaatilist preparaati otsitakse.
Kas eri inimesed reageerivad samale preparaadile sarnaselt, nagu näeb ette homöopaatiline teooria? See on koht, mida saab teadusliku meetodiga testida. Ja nagu ütlevad kuulsad Briti homöopaadid, sõltub vastusest sellele küsimusele homöopaatia usaldusväärsus.
Sellest tulenevalt pole ka ime, et homöopaatide poolt teostatud uuringu tulemusi tõlgendatavad homöopaadid pigem positiivses valguses:
In this study a promising trend was observed that symptoms reported by some homeopaths may not be completely attributable to placebo. A multi-national, large-scale trial will be required to investigate this phenomena with adequate statistical power.
Selles uuringus märgati positiivset trendi, et mõnede homöopaatide kirjeldatud sümptoomid ei pruugi täielikult tugineda ainult platseeboefektile. Selleks, et seda fenomeni kohasema statistilise võimsusega uurida, vajame rahvusvahelist, suuremõõdulist uuringut.
Igaks juhuks ka tõlge inimkeelde: Kuigi uuringu baas oli väike, väljakukkumisprotsent suur, värvatud oli vaid asjast huvitatud homöopaate, statistika vaatamata kõigele mittemidagiütlev, teeskleme, et midagi justkui oli, mille alusel võime missinaeratust näidata, aga andke meile rohkem raha, et saaksime oma armetut mõttelagedat eksistentsi veidikenegi pikemaks venitada, kuna ega me palju muud teha ei oska.
Tagasihoidlikumalt tõlgendavad oma tulemust homöopaatiast rahaliselt mittesõltuvad (või vähem sõltuvad) uurijad:
RESULTS: No significant group differences in proving rates were observed [Belladonna provers N = 14 (13.9%); placebo provers N = 15 (14.3%); mean difference -0.4%, 95% confidence interval -9.3, 10.1] based on intention to treat analysis. Primary outcome was not affected by seasonality or the individual’s attitude to complementary medicine. CONCLUSION: Ultramolecular homeopathy had no observable clinical effects.
TULEMUSED: Ravikavatsuse alusel teostatud analüüsi põhjal märkimisväärseid gruppidevahelisi erinevusi ei täheldatud [Belladonna proovijad N=14 (13,9%), platseebo proovijad N=15 (14,3%); keskmine erinevus -0,4%, 95% usaldusnivool -9,3, 10,1]. Peamine tulemus polnud mõjustatud hooajast ega indiviidi suhtumisest täiendmeditsiini. JÄRELDUS: Ultramolekulaarsel homöopaatial ei olnud vaadeldavaid kliinilisi mõjusid.
KOKKUVÕTE: homöopaatiliste “ravimite” proovimised nende sidumiseks sümtoomidega, et kasutada neid haiguste raviks, näib olevat ääretult subjektiivne meetod, mille usaldusväärset toimimist korralikud uuringud ei tõesta. Praegusel ajal, peale 200 aastat homöopaatia leiutamisest, on see meetod jätkuvalt ebausaldusväärne ning homöopaadid peaksid seda fakti endale ja patsientidele ausalt tunnistama.
—————————
Loe lisaks skeptik.ee teemas homöopaatia.
Väga hea lugu ja olen igati nõus. Muuseas huvitav raamat meditsiini kohta.
Bad Science – Ben Coldacre
Paar peatükki sellest raamatust on Beni kodulehel vabalt lugemiseks väljas:
The media’s MMR hoax
The Medicalisation of Everyday Life
Loomulikult on seal raamatus juttu ka homöopaatiast.
Homöopaatia tegeleb sümptoomidega. Haiguste tegelikud põhjused seda terviseteemalist tegevust kuigipalju ei huvita.
Minu teada ravib akadeemiline meditsiin tagajärgi ja homöopaatia põhjuseid.
Aga noh tore, et sa kohe alguses näitad ära, et ei jaga selle asja põhimõtet, miks selleni jõuti.
Seda ikka tead, et Hahnemann oli hariduselt arst?
Mind huvitab hoopis mida Martin arvab uuest Zeitgeisti filmist?
Kust sa, Bettani, võtad, et homöopaatia üldse midagi ravib või selliseks tegevuseks põhimõtteliseltki võimeline on?
Bettani küsis:
Hahnemann suri 1843. aastal — selsamal aastal, kui Claude Bernard oma doktoriväitekirja kaitses. Enne Bernard’i aga oli arstiasjandus folkloor, mitte teadus. Pasteur andis oma seminaalse loengu mikrobioloogiast alles 1864. aastal.
Nii et isegi kui Hahnemanni haridus olnuks parim võimalik meditsiinilistest haridustest, poleks see siiski kuigi väärtuslik olnud. Reaalsuses oli Hahnemanni haridus aga nii, nagu ta oli — Leipzigi ülikooli astumise ja Erlangeni lõpetamise vahele jäi kõigest neli aastat ning noist neljastki pühendas ta kaheksateist kuud Hermannstadti kuberneri mündikollektsiooni korrastamisele.
Mina tean kolme meditsiinilist seisundit, milles homöopaatilised ravimid aitavad.
Esiteks, homöopaatilised suhkruterad võivad aidata insuliinšokki edasi lükata või, kui neid piisavalt on, isegi vältida.
Teiseks, homöopaatilised vesilahused aitavad dehüdratsiooni vastu.
Kolmandaks, homöopaatiline kirjandus paberkandjal võib aidata alajahtumist aeglustada.
Paraku on kõigi nimetatud seisundite ravimiseks odavamaid võimalusi.
Mismoodi sa saad põhjuste ravimiseks nimetada inimestele nende ainete lahjendatud kujul sissesöötmist, mis tekitavad subjektiivsel hinnangul tervel inimesel antud haigusega sarnaseid sümptomeid, mis aga tegelikkuses ei pruugi antud haiguse sümptomitega mitte mingilgi kujuteldaval moel sarnased olla. Seda põhjuste ja tagajärgede ravimise juttu saaks alles siis ajama hakata, kui homöopaatia midagi ka ravida suudaks.
Praegusel kujul on see sama hea kui jahvatatud tiigri peenise söömine potentsi tõstmiseks, sest tiiger on ju võimas loom, ja seetõttu peab see potentsi tõstma.
Ja kustkohast see jutt üldse tuleb, et akadeemiline (loe: päris) meditsiin tagajärgi ravib? Libameditsiini käsiraamatust? See on ju jama.
Tavainimesteni need mõtteavaldused ja artiklid ei jõua , selles suunas oleks vaja pigem edasi areneda.SL Õhtuleht!
Parandasin alguslõigu sajandi ära. Hahnemann tegutses oma homöopaatiaga pigem ikka XIX sajandi esimeses pooles mitte XVIII, nagu algul märgitud.
Teadmiseks veel, et Eesti Päevalehe blogilistis on see lugu 6.-7. oktoobril loetavuselt esimene. 7. oktoobril kell 0:44 on EPL loendur 668 peal.
Niiet, andke kommentaaridega hagu juurde, meid loetakse :-)
Kusjuures, Nereida, SLÕhtuleht on 6. oktoobrist alates lihtsalt Õhtuleht.
Bettani, homöopaatia põhiideeks on ju et ravimiks on aine mis tekitab sarnaseid sümptomeid kui haigus, seega ju lähtutakse sümptomitest ehk tagajärgedest? Või olen ma millestki valesti aru saanud?
to Santa
Sarnase ainega ravitakse sarnaseid sümptomeid. Kui akadeemiline meditsiin( samuti ka homotoksikoloog) määrab sulle ravimi kahe- kolme sümptomi põhjal, siis homöopaat püüab leida seda sinule sobivat ainet.
Näiteks on ühes lühikonspektis umbes 20 lehekülge erinevaid palavikke välja toodud. Erinevate sümptomite alusel määratakse just sulle sobiv aine. Õige aine tekitab kehas akuutse probleemi korral 5-20 minuti jooksul muutuse.
Selleks on tehtud meeletult erinevate ainete katsetusi ja tehakse ka tänapäeval, et välja selgitada neid individuaalseid sümptomeid, mis tekivad erinevatel inimestel.
to Martin
Ma võin ju siia kirjutada lugusid kuidas reaalses elus on katseid tehtud või ravitud, aga see ju siin ei loe.
Sa ei usu seda, et on võimalik. Mõtetu on sulle tuua elust näiteid.
Bettani kirjutas:
Ja kõik see vaev on tühja läinud — resultaat ei ole ikkagi platseebost parem. :-(
Kuna platseeboeffekt on tunduvalt tugevam tavalistest ravimitest, siis on homöopaatial täitsa hea tulemus.
Liigagi hea, sellepärast sellevastu ka nii palju propagandat tehakse.
Bettani kirjutas:
Aga see on ju jama, nagu ma juba selgitanud olen. Ükski pärismeditsiiniline ravim, mis platseebost kehvemini toimib, ei jää turule. Ära unusta, et platseeboefekti statistiline tõhusus on ravimi jaoks nullnivoo; platseebost nõrgema medikamendi toime patsiendile on NEGATIIVNE.
Bettani kirjutas tagasi:
Ebakorrektsest eeldusest saab järeldada kõiksuguseid järeldusi, aga need kipuvad siis ka ebakorrektsed olema.
Bettani rääkis siin huvitavaid asju
Kui liigagi hea, siis ravimifirmad mitte ei teeks maha, vaid hakkaksid samamoodi homöopaatilisi ravumeid tegema. Ongi mõnusam, jäävad kallid ravimiuuringud ja muu ära ja ei pea nende palgal (st sõna otseses mõttes palgal, mitte altkäemaksu saavaid, eks) olevaid teadlasi ja ravimiuurijaid ja muid loomi pidama. Ei saaks jahh võib-olla niii suuri summasid ravimi eest nõuda, aga samas oleks kogu tootmisprotsess alates väljatöötamisest ka palju odavam…
Ainus tingimus oleks siiski, et asi toimiks. Vot sellega jääb homöopaatia väga hätta.
Klassikuks pretendeeriv tsitaat:
Kujutleme olukorda:
oled Aafrikas ja sinu seest on sattunud verd imema algloomaga Plasmodium falciparum rikastatud sääsk. See algloom põhjustab haigust nimega malaariaga.
Sa tunned, et sul kujuneb palavik, juba on kallal külmavärinad, järge ootavad oksendamine, liigesevalud, krambid… Sa tead, et haigus võib lõppeda surmaga.
Kuna sa väidad, et platseeboefekt on tavaravimist tunduvalt tugevam, siis ilmselt loobud sa kahjulikke kõrvalmõjusid tekitavast Hydroxychloroquine‘st ja eelistad näiteks kõrvalmõjudeta homöopaatilist malaariarohtu või lased ehk kohalikul nõial endale teatrit teha.
Või olen ma sind, Bettani, valesti mõistnud?
to Martin
Sõltub sellest, kas mul on malaariale sobiv homöopaatiline tera käepärast kui mul ilmnevad haiguse esimesed sümptomid.
kui mul on see olemas. Ja ma õigesti repertuaariseerin ja saan haigusele jaole esimese 36 tunni jooksul siis järgmine päev olen ma terve :)
Homöopaatilise ravimi toime on näha 5-20 minuti jooksul pärast selle ravimi manustamist, akuutsete haiguste puhul.
Eks mul ole siis aega otsustada, mida ma teen kui muutuseid ei toimi.
Ükski akadeemilise meditsiini ravim mind selle ajaga terveks ei tee. Ja kui mul on vaja võtta akadeemilise meditsiini ravimit, kuna mul pole muid vahendeid käepärast siis ma seda ka teen ja hiljem võtan akadeemilise meditsiini tüsistused homöopaatiaga maha.
Ükski homöopaat ei välista akadeemilise meditsiini ravimeid.
Muideks platseeboefekti mõju on järjest tugevam, sest ka teaduslik meditsiin on hakanud kohati aru saama, et väga paljud haigused saavad alguse peast.
Kuulge, ega see Darwini auhinda väärt tegevus ei ole?
Muideks, muu jutt muuks jutuks, aga see, et teaduslik meditsiin on hakanud aru saama (on ka vää), et haigused saavad alguse peast, ei muuda platseeboefekti ei tugevamaks ega nõrgemaks. Platseeboefekt ja see eelnev pole omavahel seoses- saaksid ise ka aru, kui natuke mõtleksid…
Bettani, kas see malaariat raviv homoöpaatiline terake tapab haige veres Plasmodium falciparum isendid maha või ei tapa?
Päris meditsiin määrab ravimi kahe-kolme sümptomi põhjal ja vajadusel täiendavate uuringute abil määratud haiguse algpõhjustaja vastu. Olukordi, kus ravi toimib, aga haiguse põhjust teada ei ole, esineb ikka väga harva.
Homöopaati ei huvita aga mittemingisugune haiguse põhjus, vaid ainult see, kuidas müstifitseerida vähem või rohkem sarnate sümptomite ümber.
Aga ei tekita ju. Mitte üheski uuringus ei ole seda õige aine mõju näha, isegi siis kui “tunnustatud” homöopaadid ponnistavad nii mis jaksavad, on mitte millegi tegemise (platseeboefekti) ja “homöopaatilise ravimise” tulemus täpselt sama. Ja seda veel heal juhul.
Sul ei ole siin mõtet ühest teemast teise täpselt sama juttu ajada homöopaatia “teooria” rituaalide teemal, kuna lõppkokkuvõttes on oluline tulemus.
Ja mis sellest sümptomide väljaselgitamisest kasu on, kui “ravimi” poolt põhjustatud sümptomid tervel inimesel on küll sarnased haiguse sümptomidega, aga pole mitte mingil moel seotud antud haiguse põhjuste või nende kõrvaldamisega?
appi!!!
Bettani,
kujutame aga ette olukorda, kus sa oled Aafrikas malaariaohtlikus piirkonnas koos oma lapsega.
Loomulikult oled sa teadliku ja vastutustundliku inimesena end võimaliku malaariasse nakatumise puhuks varustanud homöopaatiliste malaariarohtuga ja ehk isegi tugevdad enda ja lapse immuunsust vastava homöopaatilise ennetuspreparaadiga (seda müüvad Londoni homöopaadid).
Kord märkad, et vaatamata sääsevõrgule ja profülaktikale on lapsel tekkinud palavik, tal on hooti külmavärinaid. Lähedal asuvas arstipunktis saad kinnitust, et ongi malaaria ja sealne arst (lääneliku koolituse saanud) soovitab su lapsele vastavalt oma koolitusele ravimifirma Sanofi poolt toodetud keemilist ühendit brändinimega Plaquenil, mis võib infolehe järgi põhjustada nägemishäireid, nahalööbeid, juuste väljalangemist, kõhulahtisust, lihaste kõhetumist jne.
Sul on mõlemad valikud olemas: homöopaatilised võimalused ja võimalus kasutada teadusliku meditsiini saavutusi.
Kuidas käituksid?
Siinkohal küsiks Kriku käest, kas ta oskab öelda, kuidas võiksid sellisel juhul käituda kohtud, kui Bettani oma lapsele Plaquenili andmast keeldub, ja teda homöopaatiliselt ravima hakkab, misjärel laps saab püsivaid tervisekahjustusi või hukkub?
Selline teguviis on loomulikult kriminaalkorras karistatav. Otsene analoogia kuulsa jehoova tunnistajate süüasjaga.
Krikule filosoofiline kont närida:
Oletame, et üks kuri barbaarne skeptik loeb Bettani juttu siin ja kingib talle seepeale tuusiku sõiduks Botswana kuurortisse koos kohaliku giidituuriga piki maailmakuulsat Okavango soomaastikku.
Kui Bettani peaks pärast lähitutvust kohalike moskiitodega Darwini auhinna võitma, kas too kuri barbaarne skeptik võiks siis tapmises süüdi jääda?
Loomulikult mitte, sest koha peal võtab / ei võta Bettani ju ise oma ravimeid.
to Kriku
Homöopaatiline ravim ei peaks tapma ise kedagi ega midagi, küll ta annab keha immuunsüsteemile info, et õgirakud tegeleksid sellega.
Põhimõtteliselt viirust tekitav bakter tapetakse kehas.
Sarnast ainet tarvitatakse sellepärast, et keha võtab seda kui tugevamat haigust ja hakkab aktiivsemalt võitlema olemasoleva haigusega.
Kui nüüd võtta Martini Aafrika lugu, siis…
Kui ma olen ise väljaõppinud homöopaat, siis enne arsti juurdeminekut võin ma ju proovida mõndaravimit. Mul on see 20 minutit aega, kui esimesed paranemismärgid akuutse haiguse puhul endast märku annavad.
Kui ma saan selle ajaga tervenemise või märke sellest võin ma lükata edasi arstile mineku.
Kui situatsioon läheb hullemaks saan ma sinna alati minna.
Kui küsimus on elus või surmas siis ma tarbin akadeemilise meditsiini vahendeid, et anda homöopaadile aega täpselt repertuariseerida.
Erinevalt teist on minul olemas praktiline kogemus homöopaatiliste ainete toimimise kohta.
Mul on näiteid, kui arst on raiunud inimesele, et ta peab tegema antibiootikumi kuuri, et haigusest vabaneda ja kui haigus homöopaatiaga maha võeti ei julgenud ta negatiivseid testi tulemis tulla ütlema, sest tema oli väitnud et iseenesest see haigus ei kao.
Ja neid näiteid on mitmeid.
Muideks need meeletud lahjendused, mis teebki homöopaatia mõistmise probleemseks, avastas Hahnemann praktika käigus, kogemata.
viirust tekitav bakter – main got, bettani, katsu ikka olla…
Ja kas sa tead ka kasvõi natukene sellest, mismoodi keha immuunsüsteem erinevate haigustega võitleb ja neid ära tunneb? Ilmselt mitte.
Paraku on neid näiteid ainult jutukeste näol, aga mitte kunagi kontrollitaval kujul. Ja mida sellest järeldada võib?
Stjuuv küsis Bettanilt:
Arvestades Bettani varasemaid vaktsiinivastaseid udujuttusid, on vastus sellele küsimusele tegelikult ilmne.
Selge pilt. Aitäh.
Bettani,
Wikipediast loen, et malaaria peiteaeg võib olla mitu nädalat (mõnede tegelastega lausa kuid ja aastaid) ja ei anna endast väliselt millegagi märku. Sõbrakesed elutsevad maksas, paljunevad aseksuaalselt ja tunnevad end päris hästi, kuni ükspäev vereringesse rändavad.
Immuunsüsteem parasiite ära ei tunne, kuna need on osanud end maksaraku membraanidesse ära peita. Hunt lambanahas, või umbes nii. Vereringes napsavad nad end punalibledesse, kus paljunemine rõõmsalt ja segamatult jätkub. Ka punalibledes ei leia immuunpolitsei neid pidulisi kuidagi üles. Lainetena paiskuvad nad punalibledest välja uusi püüdma, sellest siis ka perioodilised palavikud ja värinad.
Sellega me parasiidi kavalused veel ei lõpe. Nimelt tegeleb põrn nakatunud punaliblede kinnipidamisega, kuid selle vältimiseks kasutab parasiit spetsiaalseid valke, mis transpordivahendina kasutatavat punaliblet kaitseb, kuid mis punaliblesid veresoonte seintele kinnituma paneb. See omakorda tekitab verejookse ja võib inimese koomasse viia, kui pisikesed ajuveresooned umbe lähevad.
Veel põikleb me kangelane immuunsüsteemi eest sellega, et punastele verelibledele tekitatav kaitsekiht on väga varieeruv ja immuunsüsteem ei jõua ega jäksa iga üksiku parasiidi isendi poolt toodetud kuni 60 eri valguversioonile võtit leida. Variantide arv kasvab praktiliselt lõpmatusse, kui võtta arvesse rohkem isendeid. Mis tähendab seda, et inimese immuunsüsteem pole põhimõtteliselt võimeline selle tegelasega ise hakkama saama. Surm saabub siseelundite rivist väljalangemise läbi ja küllap põhjuseid leiaks veelgi, kuna häiritud saab väga lai hulk keha funktsioone.
Seega kuhu homöopaatiline preparaat võiks oma väidetava mõju rakendada?
Seda ka veel, et malaariahood käivad inimesel peal tsüklite kaupa, kui pisilased ülerahvastatuse tõttu ühtedest punalibledest teistesse edasi kolivad. Sellest võib lihtsameelsem inimene järeldada, et kui ta on vahetult enne niigi taanduva hoo eel midagi teinud – näiteks vasaku silmaga Kuud vaadanud või homöopaatilist asja võtnud, siis see taandumine on põhjustatud just neist tegevustest.
Bettanit see ilmselt ei aita, aga teisi asjasthuvitatuid võib huvitada, et malaariatekitaja pole ei viirus ega bakter. Perekonna Plasmodium esindajad on algloomad — ainuraksed päristuumsed olendid.
Muide, sellepärast, et malaariatekitajad on päristuumsed, neid antibiootikumid märgatavalt ei tapagi. Antibiootikumide toimemehhanismid saavad ainult eeltuumsete olevustega (võrdlemisi) hõlpsalt hakkama. Seda on kasulik meeles pidada, kui mõni pseudoteadlane jälle vatrama tuleb sellest, kuidas antibiootikumid inimese rakkusid tapavad.
Lõpuks, lugulaul “viirusi tekitavast bakterist” on nonsenss. Mehhanism, mida viirus paljunemiseks kasutab, hävitab nakatunud raku. (Muide, niisuguseid viiruseid, mis baktereid nakatavad, hüütakse bakteriofaagideks.) Kui nakatunud rakk on ainurakse olendi — nagu bakteri — jagu, siis tapab see protsess sihukese olendi; evolutsioonilised mehhanismid hoolitsevad, et bakterid viirustel end liiga lihtsalt nakatada ei laseks.
Juhul, kui homöopaatilisel ainel puudub igasugune toime, kui see on vaid soolapuhumine, siis mispärast reguleerib homöopaatiliste ainete kasutamist ravimiamet?????????????
Või on Eesti ravimiamet hakanud soolapuhujaks???????
Miks müüakse homöopaatilisi kompleksaineid Eesti apteekides?????
Kui asi piirduks soolapuhumisega, siis ilmselgelt ravimiamet poleks lubanud neid müüki.
Nüüd story oma elust. Elades paar aastat Saksamaal, sai käidud arsti juures seoses krooniliste põskkoopa põletikega. Arst kirjutas korduvalt antibiootikumi kuure, ei mingit tolku. Lõpuks soovitas arst ise minna homöopaadi juurde. Ja tulemus oli selline, et sain peale esimest visiiti sellise aine retsepti, mis mind paari päevaga terveks tegi ja peale seda pole 3 aastat kordagi põskkoopa põletike olnud.
Homöopaat kirjutas mulle retsepti millega pidin minema tavalisse apteeki, apteeker tellis aine, mille ma sain kätte peale kahetunnist ootamist.
Vähemalt Saksamaal käib üsna tihe töö arstide, homöopaatide ja apteekrite vahel.
Sest eesmärk on 1 – ja see on patsiendi tervis.
Aga lugedes seda lahmimist mis Eestis käib, siis jääb küll mulje, et mängus on huvid, mis patsienti üldse arvesse ei võta.
Tegelikult ei ole inimlikus plaanis ilus Bettaniga selliste asjade üle vaielda. Ma pean silmas, ravimitest tugevamad platseebod, viiruseid tekitavad bakterid jne (ühes eelnevas kommentaarijadas oli veel hullemajid asju, aga need on minu organismi bullshitotsiidide poolt juba hävitatud).
Sama kena oleks minna mõnda põhikooli klassi ja hakkata juntsusid stringiteooriaga peedistama. Kas me ei võiks lihtsalt ignoreerida seda õnnetut inimest?
Arvestades, et seda teemat ei loe (loodetavasti) ainult Bettani ja meie, jätame äkki ülejäänutele mulje, et Bettani osavad argumendid tegid skeptikud sõnatuks?
Lisaks, alati on olemas võimalus, et ka Bettani saab aru.
Saigon, ravimiamet registreerib tõesti homöop prep – aga eraldi registris ja tingimusel, et ainult nende ohutus, mitte ka toime, nagu tavalistel ravimitel, on tõestatud. See on lihtsalt osa üle-euroopalisest vabakaubandusest – et mis sest, et toimet pole keegi tõestanud – inimestel on õigus loll olla ja soolapuhujatel on õigus lollidelt raha koorida nende endi nõusolekul.
Sinu karjumine on asjatu ja näitab lihtsalt asjatundmatust.
Aga kui tahad,võid ju ravimiametist järgi küsida – nad annavad mõttelt sama vastuse,ainult veidi diplomaatilisemas keeles:)))
Optimist :)
Meenutan, et Bettanilt inspiratsiooni saades kirjutasin Ravimiametile:
Homöopaatilised ravimid Eestis
Mine tea äkki võib midagi head ka homöopaatia ravimite seast malaaria raviks leida? Siin link malaaria ravimile, mis pärit hiina meditsiinist:
http://en.wikipedia.org/wiki/Artemisinin
Ravimiamet registreerib homotokislisi preparaate. Ja ka müüakse homotoksilisi preparate.
Homöopaatia ja homotoksikoloogia on kaks erinevat asja.
Homöopaatilis aineid Eesti apteekides siiski ei müüda.
See on jah huvitav, kuidas mitteteaduspõhised tegevused hargnevad, kuidas ühed end teistega võrreldes rohkem tõeliseks ja teaduslikuks peavad, kuidas iga isiksus oma brändi välja töötab.
Homöopaatia, homotoksikoloogia, Bachi õieteraapia, biomesoteraapia, litoteraapia, oligoteraapia, homöopunktuur ja küllap on veel huvitavaid nimetusi teadusele, mis lendhobuse aerodünaamikaga tegeleb.
Vesi ilmselt malaariat ei ravi. Hüpotees ümber lükatud.
Kui nad nii üks ja sama on siis miks ühed võivad oma ravimeid maale tuua ja teised ei või?
Martin just ütles ju, et ühed jama-ajajad peavad end teistest paremaks, ja ju on siis paremat lobitööd osanud teha, et ennast kuhugi ametlikesse dokumentidesse kirja saada, teised ukse taha jättes. Lõppkokkuvõttes ei paku ju ei ühed ega teised ravimeid.
Tegelikult paistab sel puhul lihtsalt, et ühed jama-ajajad arvasid heaks oma nostrumid ravimiametis ohututena registreerida ja teised ei pidanud.
Muide, arvestades homöopaatiliste mikstuuride kooslust on üsna ilmne, et toll ei saa nende sisse- ega väljavedu kuidagi blokeerida. Tuleb lihtsalt sildid maha võtta :-)
Bettani, pole ilus valetada: Ravimiameti vastusest loeme selgelt:
” Homöopaatilisi ravimeid on Eesti ravimiregistris vähe.”
Ja homöopaatiliste ravimite maaletoomine pole ju kuidagi takistatud – sadu tuhandeid kordi loksutatud merevesi, jõgede ja järvede vesi, õhk jne jne on täitsa vabalt võtta – paki millesse tahad ja müü, kui lolle leidub.
tubli,mu poeg.
Need on homotoksilised mitte homöopaatilised ravimid.
Homöopaatilisi ravimeid on üle 3000- de.