Lugusid Eesti ajakirjandusest (oktoobri keskpaik)

151 Replies to “Lugusid Eesti ajakirjandusest (oktoobri keskpaik)”

  1. Andres Põdra kirjatüki võib resümeerida: tema firmal on pakkuda välja kõige etemad väärtused, moraal ja eetika ja kõige püham pühadus. Hakake aga kohe kliendiks, muidu jääte kõigst heast ilma ja pimeduses kobama.

  2. Klge, te vaidlete mõttetu asja üle (aborditeema). Instituudil on igasugune õigus pöörduda ükskõik, millise küsimusega ÕK poole. ÕK peab kõigile vastama, see on seadus. Ta vastaski, et ta uurib asja. Aborti Eestis keelustama ei hakata, haigekassa suhtes saab ka ÕK teha ettekirjutuse, mida ei pea arvestama. Tõenäoliselt seda praegust olukorda ei muudeta või muudetakse väga vähesel määral.

    Miks Instituut selle asja meediasse saatis? Miks postimees selle esilehele pani? Miks küsiti igast suvaliste töllide (härra maavanem, kes on juba selgelt ju konservatiiv, IRL ju ikkagi) arvamust? SEST SEE MÜÜB!! Sellel ja sarnastel uudistel oli mingi miljon kommentaari. Sest te olete siin kokku kribanud sellel teemal ligi 100 kommentaari. Ei juhtu selle abordiküsimusega midagi, asjatundjad lükkavad kalevi alla ja elu läheb edasi. Muidugi räägitakse litsakatest naistest, aga ei räägita vägistamisohvitest, med abortidest ja neist, kes mingil põhjusel ei saa/tohi rasedust lõpuni kanda (nagu näiteks mina praegu). Aga inimesed internetis siiski ei otsusta neid asju.

    Ja liberalism, skeptitsism ja ateism ei ole ega tohiks olla samad asjad. Isiklikult olen kõike kolme ja pean oluliseks neid lahus hoida. Soovitan teistel sama.

  3. Ja liberalism, skeptitsism ja ateism ei ole ega tohiks olla samad asjad. Isiklikult olen kõike kolme ja pean oluliseks neid lahus hoida. Soovitan teistel sama.

    Täpselt minu sõnum, et soovitaks lahus hoida.

  4. catlyn kirjutas:

    Klge, te vaidlete mõttetu asja üle (aborditeema). Instituudil on igasugune õigus pöörduda ükskõik, millise küsimusega ÕK poole.

    Sõnavabadus on sihuke kahe otsaga asi, et instituudil on õigus ajada ükskõik kui lolli juttu — ja skeptikutel on siis õigus see avalikult välja ka naerda.

    Ja liberalism, skeptitsism ja ateism ei ole ega tohiks olla samad asjad.

    Vaatame neid siis paarikaupa. Mis juhtub, kui üks skeptik jumala suhtes skeptilisust üles näitama hakkab?

  5. Ma ütlesin, et kolme asja tuleb lahus hoida ehk siis skeptikud ei ole automaatselt ateistid ega liberaalid (vaheta oma suva järgi sõnad ära). Kui sa oled kõike kolme (või kahte), siis tore, aga need kolm asja ei ole üks ja sama. Võid olla ka skeptik ja näiteks konservatiiv või kommunist. Või budist ja liberaal…

    Kas nüüd sai mu mõte selgeks? Mingit paaritamismängu pole mõtet sellepärast küll mängima hakata.

    Ja mis puudutab ÕK poole pöördumist, siis tegemist ei ole sõnavabaduse küsimusega, vaid seaduses ette nähtud õigusega pöörduda demokraatliku riigi kõige kõrgema õigusnõuniku poole (skeptik.ee võib näiteks pöörduda ja küsida, et kas EI tegevus on põhiseadusjärgne. on küll, aga siiski…). Sõnavabadus on see, et nad võisid oma pöördumise lehte panna ja sellele halleluuja laulda. Ja selle lehe õigus on vastu õiendada. Ma isiklikult eelistaks muidugi peale sõnavabaduse kasutamist ka mingit arusaamist seadustest.

  6. Andrei Sõritsa: kus on aborditoetuse kaotamise mõte?

    Kuid meie ühiskond ja religioon paneb meid vastutama suure abortide arvu eest. Kui oleksime budistid, mormoonid või katoliiklased, siis oleks situatsioon teine, kuid me ei saa oma religiooni muuta.

    Artikkel muidu päris asjakohane, aga see lõik tekitab küsimuse, et milline see “meie religioon” siis on. Minu teada on Eesti ühe suurima mittereligioossete inimeste osakaaluga riik maailmas.

  7. Kas nüüd sai mu mõte selgeks? Mingit paaritamismängu pole mõtet sellepärast küll mängima hakata.

    Võibolla pole mõtet mängima hakata, aga selge on ju see, et kui skeptik on samaaegselt ka religioosne, siis tuleb tal vähemalt selles valdkonnas oma skeptiline silm üsna tugevalt kinni pigistada, või enamikust usutõdedest taganeda.

  8. dig kui hullupilguga matemaatik saab suurepäraselt aru, kuidas olulise ülekattuvusega hulgad — või isegi hulgad, mis üksteises (aga mitte teineühes) sisalduvad — saavad erinevad hulgad olla. Aga ateism, liberalism ja skeptitsism, olemata üks ja seesama, on siiski tihedalt seotud mõisted.

    Selleks, et üks skeptik saaks teist olla, peab ta kas
    1. teismidogmade ees silma kinni pigistama;
    2. dogmad väga ebatavaliseks ümber tegema; või
    3. otseselt valetama.

  9. Ei ole nõus. Skeptik saab suurepäraselt skeptik olla, mööndes, et tema teism ei ole millegi muuga kinnitatud kui usuga ning et tal pole seni õnnestunud seda mingilgi määral objektiivselt verifitseerida (ega ka falsifitseerida, muide).

    Mis puutub liberalismi, siis see ei oma skeptilise mõtlemisega niigi õhkõrna seost, kui ateism.

  10. Kriku kirjutas:

    Ei ole nõus. Skeptik saab suurepäraselt skeptik olla, mööndes, et tema teism ei ole millegi muuga kinnitatud kui usuga ning et tal pole seni õnnestunud seda mingilgi määral objektiivselt verifitseerida (ega ka falsifitseerida, muide).

    Mis skeptik see niisugune on, kes ilma mingisuguse aluseta aktsepteerib niisuguseid teistlikke dogmasid, mis Occami habemenoale jalgu jäävad?

  11. Minu teada on skeptikute liikumised traditsiooniliselt keskendunud ikkagi pigem müütide, väärarusaamade ja pettuste paljastamisele kui religiooni vastu võitlemisele või liberaalsuse propageerimisele.

    Sellega seoses… tegelikult tahaks siin lehel näha rohkem skeptikuid ja teadust puudutavaid teemasid. Ideid näiteks:

    * artikliteseeria, mis tutvustaks kuulsaid skeptikuid ja nende tegemisi (Houdini, Sagan, Randi, Dawkins jt.).
    * teaduslikku skeptitsismi, skeptitsismi rolli teaduses ja miks mitte ka teaduslikku meetodit tutvustav leht/artikkel
    * ajakirjade, raamatute, filmide, telesaadete ja -sarjade tutvustused

  12. Mis skeptik see niisugune on, kes ilma mingisuguse aluseta aktsepteerib niisuguseid teistlikke dogmasid, mis Occami habemenoale jalgu jäävad?

    Elustiili korras.

  13. # dig 27. okt 2008 kell 17:09

    Mis skeptik see niisugune on, kes ilma mingisuguse aluseta aktsepteerib niisuguseid teistlikke dogmasid, mis Occami habemenoale jalgu jäävad?

    Ja mis skeptik see nisugune on, kes eeldab vaikimisi Occami habemenoa toimimist iga elujuhtumi puhul? ;)

  14. Starker kirjutas:

    Minu teada on skeptikute liikumised traditsiooniliselt keskendunud ikkagi pigem müütide, väärarusaamade ja pettuste paljastamisele kui religiooni vastu võitlemisele või liberaalsuse propageerimisele.

    Aga religioossed müüdid, poliitilised väärarusaamad ja religioosselt poliitilised pettused?

  15. kuuba küsis:

    Ja mis skeptik see nisugune on, kes eeldab vaikimisi Occami habemenoa toimimist iga elujuhtumi puhul?

    Tõsi — üks korralik skeptik peaks oskama Occami habemenoa kui printsiibi kasutamist ratsionaalselt põhjendada, mitte sellesse pimesi uskuma. :-)

  16. Opsassaa, lubage osutada tähelepanu asjaolule, et antud juhul käib see “liberalism” ja “ateism” suuremalt jaolt siiski kommentaariumis. Ma nimme ei teinud praegusest abordiaplaavast eraldi lugu. Digi lugu abordivastaste käikudest ameerikamaal on killuke laialdases teemaderingis, mis vägagi hästi iseloomustab religioosset mõtteviisi, mis on risuks nii inimeste elukorraldusel kui ka teaduse edendamisel. Seega väga õpetlik ja vajalik mumeelest.

    Ja homoteemat kavatseme ka aegajalt kajastada. Liberaalselt kallutatult, seda kindlasti :-) Seegi on koht, kus pronksiaegne mõtteviis on risuks jalus, kus vaatamata teadusandmetele üritatakse teatud osa inimestest liigitada vähemväärtuslike hulka. Ja seegi on minumeelest väga siinse skeptiku teema.

    Aga lohutuseks neile, kes homo- ja aborditeemat kohatuks peavad, ütlen eelteatena, et varsti saame rohkem teada akupunktuurist. Ja seda lausa läbi mitme loo.

  17. Mulle näib, et siin saidil räägitakse liberalismusest kui vastandumisest konservatismusele. See vastab olukorrale USA-s, kus kummalgi mainitul on oma erakond. (Ma ei mõtelnud selle all, et liberaalne skeptik peaks tingimata Obamat toetama, ehkki ka selles suhtes on saidi suunitlus selge.) Nende kahe maailmapildi vahel valides olen ma pigem liberaal.

    Ma ise olen harjunud mõtlema liberalismist kui maailmavaatest, mida esindab Liberaalne Internatsionaal. See on erakondade ühendus, kuhu Eestist kuuluvad Reformierakond ja Keskerakond ning minevikus ka Koonderakond. Selles mõttes olen ma eluaeg olnud liberalismi äge vastane. See liberalismivastasus käib skeptitsismi ja ateismiga suurepäraselt kokku.

  18. See on see, et poliitika jaguneb liberaalseks ja konservatiivseks üsna mitut telge mööda. Ameerikas rõhutatakse sotsiaalset telge. Euroopas rõhutatakse majandustelge.

    Aga majanduslikeks liberaalideks armastavad end hüüda turufundamentalistid ;-)

    Mul on kuri kahtlus, et mis tegelikult juhtub, on see, et siinne sait kirjutab üksteise järel dogmadest, mida mitmed inimesed konservatiivsusega seostavad — ja juhib seeläbi mustvalgema maailmapildiga inimesed arvama, et saidi taga on kurjad liberaalid, kelle elu mõte seisneb konservatismi teotamises. Mis on loomulikult pettekujutelm ja võib-olla omaette artiklit väärt …

  19. Andrei Sõritsa: “Miks mitte teha praegu eelised kas või volikokku või riigikogusse saamisel neile, kel on kaks-kolm last. Need inimesed võiks olla eeskujuks kogu rahvale. Ühiskonna ideaal peaks olema inimene, kellel on täisväärtuslik pere 2–3 lapsega ja kes on edukas karjääriredelil.”

    Oh seda lihtsameelsust. Totalitaristlikus riigis elamise kogemus, kus näidisinimesed olid pandud rahva esindajatena “riiki juhtima”, on Sõritsal vist ununendud (või pole olnud?)

  20. Aga religioossed müüdid, poliitilised väärarusaamad ja religioosselt poliitilised pettused?

    Neid genereerivad kõik religioonid, ateistid ja kõik poliitilised liikumised.

  21. Ja homoteemat kavatseme ka aegajalt kajastada. Liberaalselt kallutatult, seda kindlasti :-) Seegi on koht, kus pronksiaegne mõtteviis on risuks jalus, kus vaatamata teadusandmetele üritatakse teatud osa inimestest liigitada vähemväärtuslike hulka. Ja seegi on minumeelest väga siinse skeptiku teema.

    Eeldus, et neid üritatakse liigitada vähemväärtuslike hulka mingite loodusteaduslike andmete puudumise tõttu, on väär. Pronksiaegses Kreekas ei tehtud homoseksuaalsusest näiteks probleemi.

    Nagu ma olen juba korduvalt öelnud, on taoliste väärtushinnangute põhjendamine nende kandjate puuduliku reaalteadusliku maailmapildiga lihtsustav ning eksitav. Seetõttu ei ole need väärtushinnangud minu meelest siinse skeptiku teema. Välja arvatud muidugi juhul, kui üheskoos promotakse nii skeptilist mõtlemist kui liberaalset maailmavaadet.

  22. Dig kirjutas:

    Aga religioossed müüdid, poliitilised väärarusaamad ja religioosselt poliitilised pettused?

    Miks peaksid religioossed müüdid, poliitilised väärarusaamad ja religioosselt poliitilised pettused erikohtlemist väärima?

  23. See on see, et poliitika jaguneb liberaalseks ja konservatiivseks üsna mitut telge mööda. Ameerikas rõhutatakse sotsiaalset telge. Euroopas rõhutatakse majandustelge.

    Jah, on mõttetu üritada poliitilist maastikku kujutada ühemõõtmelisena, vahet pole kas liberaalsel-konservatiivsel, vasak-parem, ateistlikul-religioossel või mõnel muul teljel.

    Mul on kuri kahtlus, et mis tegelikult juhtub, on see, et siinne sait kirjutab üksteise järel dogmadest, mida mitmed inimesed konservatiivsusega seostavad — ja juhib seeläbi mustvalgema maailmapildiga inimesed arvama, et saidi taga on kurjad liberaalid, kelle elu mõte seisneb konservatismi teotamises. Mis on loomulikult pettekujutelm ja võib-olla omaette artiklit väärt

    Käesolev lehekülg on kirjutanud mitmel juhul väärtushinnangutest, mis ei ole põhimõtteliselt loodusteaduslike teadmiste abil põhistatavad. Üldjuhul kirjutatakse selliseid artikleid liberaalsetest poliitilistest tõekspidamistest lähtudes, millega üritatakse luua ekslikku arusaama, et nood tõekspidamised on kas loodusteaduslike teadmiste abil põhistatavad või mingil muul põhjusel sama kindlal alusel, kui loodusteaduslike meetodite abil põhistatavad teadmised.

    Sellise eksliku arusaama kujundamise katsed on kindlasti skeptikute teema.

  24. Starker kirjutas:

    Dig kirjutas:

    Aga religioossed müüdid, poliitilised väärarusaamad ja religioosselt poliitilised pettused?

    Miks peaksid religioossed müüdid, poliitilised väärarusaamad ja religioosselt poliitilised pettused erikohtlemist väärima?

    Seda minagi, seda minagi, et miks me nende ees silma kinni pigistama peaksime, kui me muud sorti müütide, väärarusaamade ja pettustega juba tegeleme?

  25. dig pointib Kriku geneerilises direktsioonis outi, et kui usklikud teevad rumalaid avaldusi abortide pahasusest või geide alaväärtuslikkusest, siis on paratamatult skeptikiline teema nonde avalduste rumalus outi pointida. Aga kus on vastupidised rumalad avaldused? Seisukoht, et abordi ainus defineeriv olemus pole mitte see, et ta religioosselt paha on või seisukoht, et geid ei olegi lihtsalt sellepärast, et nad geid on, alaväärtuslikud, jääb skeptikute huviorbiidist lihtsalt sellepärast kaugemale, et need on objektiivse maailmanägemisega kooskõlas.

    Ja siis tulevad kurjad konservatiivid ja väidavad, et kuna skeptikud on ainult konservatiivide rumalate avalduste üle naernud, aga pole naernud vastupidiste avalduste üle, mis täiesti juhuslikult on korraga nii liberaalsed kui mitterumalad, siis järeldub sellest, et skeptikud on liberaalsed. Ehk, nagu Colbert järeldas: reaalsus on liberaalsuse poole kaldu. Aga see on ju jama!

  26. Martin kirjutas:

    Ja homoteemat kavatseme ka aegajalt kajastada. Liberaalselt kallutatult, seda kindlasti

    Kujutame ette, et dig teeb ühe põhjaliku artikli, milles kajastab kõiki kaasaegseid pronksiaegseid seisukohti geide alaväärtuslikkusest. Nii, nagu konservatiividele kombeks.

    Mis juhtuks?

    Kohalikud konservatiivid kuulutaksid artikli paha-paha-paroodiaks konservatiivide aadressil. Sest kõik ju teavad, et dig tegelikult nii ei mõtle — järelikult on tal mingisugune kuri tagamõte.

  27. kui usklikud teevad rumalaid avaldusi abortide pahasusest või geide alaväärtuslikkusest, siis on paratamatult skeptikiline teema nonde avalduste rumalus outi pointida.

    Mis alusel sa väidad, et seisukoht, et abort on paha, on “rumalam” kui mõni muu seisukoht? Mulle tundub, et ainus alus selliseks väiteks on see, et väitja arust niimoodi on. Ei rumaluse ega tarkusega pole siin suurt midagi pistmist.

    Seisukoht, et abordi ainus defineeriv olemus pole mitte see, et ta religioosselt paha on või seisukoht, et geid ei olegi lihtsalt sellepärast, et nad geid on, alaväärtuslikud, jääb skeptikute huviorbiidist lihtsalt sellepärast kaugemale, et need on objektiivse maailmanägemisega kooskõlas.

    Ja milles see kooskõla seisneb? Mismoodi on näiteks naise soovi eelistamine suuremas kooskõlas “objektiivse reaalsusega”, kui veel sündimata lapse elu eelistamine? Mil moel seda kooskõla tuvastatakse?

  28. Abort on paha. Ma usun, et vähesed leiavad, et see seisukoht ise on rumal, olgu selle seisukoha kujundamisel aluseks religioossed põhjused või mitte. Aga rumal on näiteks seisukoht, et abort on mõrv –> naised on mõrvarid –> naised tuleb maksma panna. Naistevastaste puhul selline suhtumine kahjuks läbi kumab. Kerge on hukka mõista, raske on mõista.

  29. Aga miks Sa küsid?

    Kui ma küsin Su käest, mida sa öelda tahad, siis on selle põhjuseks, et ma ei saanud aru, mida Sa öelda tahad. Pole ju liiga keeruline?

    Üldiselt võiks igasuguste linkide postitamisega kaasas käia seletus, miks need lingid antud arutelu kontekstis olulised või asjakohased on.

    Ma küsin uuesti, mistõttu on Sinu meelest näiteks naise soovi eelistamine suuremas kooskõlas “objektiivse reaalsusega”, kui veel sündimata lapse elu eelistamine? Mil moel seda kooskõla tuvastatakse?

  30. Agnostik on see, kes arvab mingil põhjusel, et jumalate olemasolu või mitteolemasolu ei saa või pole mõtet tõestada (puhtalt akadeemiline küsimus).

    Bertrand Russell on selle ehk piisavalt hästi lahti seletanud (inglise k.).

  31. Tänase, teisipäevase, EPL vahel on Eestimaa Looduse Fondi (ELF) erileht nimega “GMO – vahet pole?”. Soovitan skeptikutel pilk peale visata, tegemist on ilusa näitega kuidas rahva meelsust kallutada, esitades nii otse kui ka (enamalt jaolt) vihjamisi, kontrollimata väiteid, seeläbi kujundades negatiivset suhtumist GMO-sse.

  32. Canoe.ca kirjutab:

    MONTREAL – A Quebec comedy duo notorious for prank calls to celebrities and heads of state has reached Sarah Palin, convincing the Republican vice-presidential nominee she was speaking with French President Nicolas Sarkozy.

Lisa kommentaar

Sinu e-postiaadressi ei avaldata. Nõutavad väljad on tähistatud *-ga