Saladuse-Kaido ja teisi lugusid Eesti ajakirjandusest (augusti leiud)
- Pankrot tõi ärimees Kaido ellu õnne
Gerda Kaupmees, ajakiri NaisedMe ei suutnud töölisi firmas hoida, mis tingis lõpptähtaegade nihkumise ja tellijatelt nii suured trahvid, millest tekkinud auku me enam täita ei suutnud. Lumepall hakkas veerema ja käis pauk. Pankrot. Kõik läks. Alates säästudest kuni perele soetatud kinnisvaraga.
Tegu siis meilegi tuttava Saladuse-Kaidoga, kes oma blogis minu kommentaari ei avaldanud, kuigi nimetas oma blogiloos (11.mai 2011:uus link) skeptik.ee-d. Varjamise ja udujutuga võib su karmavõlg lahendamata jääda, Kaido.
- Ravimiamet: kodune HIV-proov on petukaup
ÕhtulehtRavimiamet kontrollis firmat, kes soovis aprillis kodust HIV-proovi Eesti turule tuua. Selgus, et toote pakkujal ei ole Euroopa Liidus volitatud esindajat, samuti on sertifikaat võltsitud ning proov ei vasta nõuetele.
- Rein Vaikmäe ja Tarmo Soomere: kliimamuutuste mehhanismid selgumas
Rein Vaikmäe, Tarmo Soomere, PostimeesJääpuursüdamikes salvestunud aastakihtide detailne analüüs näitas aga veel, et on esinenud terve rida kliimaperioode, mil suure amplituudiga muutused on toimunud uskumatult kiiresti. Viimased kiired muutused leidsid aset üleminekul viimaselt jääajalt praegusele jäävaheajale. Seejuures ei ole salvestustes märke globaalsetest kataklüsmidest.
- Solaarium tekitab vähki. Tõestatud!
WHO, DelfiNüüd on leitud, et ohtliku nahavähi risk tõuseb ligi 75%, kui alustada solaariumivannidega alla 30-ndat elusaastat.
- “Kui Kaidole oleks õigel ajal abi antud, oleks ta praegu paranemas.”
Arvo Uustalu, Õhtuleht“Nende üheksa raske päeva jooksul saime aru, et sa võid ise kogu väest püüda enda või lähedase elu päästa, aga kui eluteele satub ebaprofessionaalne arst, siis on lõpp teada.”
Tartu ülikooli kliinikumi avalike suhete juht Kristi Tael: Ilmselgelt on tegemist juhtumiga, mida osakonnas väga tõsiselt arutatakse.
- Õnnemeistri lahkumine
Eve Heinla, Õhtuleht[Peeter] Kaberi viimane suur ettevõtmine oli hääle-, naeru ja õnneteraapia õpetamine. Ta tavatses end siis õnnemeistriks nimetada.
- Enn usub vähihaige tervenemist puhastumise kaudu
Aive Antsov, ajakiri NaisedEnn Kaljo on uurinud sügavamalt vähihaigusest tervenemise võimalusi ning tema teooria kohaselt tuleb kasvajaga maadleval inimesel alustada kindlasti nii keha kui ka vaimu puhastamisest.
Päris Aigar Sädeme tasemeni Enn Kaljo küll vist ei küündi, aga väga kaugel just ka ei ole.
- Vitamiinidega aidsi raviv arst kaebas Eesti riigi kohtusse
Eesti EkspressŠarlatani renomeega tohter väidab, et apteegiravimid on tervisele kahjulikud. Seevastu tema enda väljatöötatud multivitamiinid, mida interneti kaudu müüakse, aitavad ravida vähki, HIV-nakkust ja aidsi, samuti diabeeti ning südame-veresoonkonnahaigusi. See olevat koguni teaduslikult tõestatud.
- Uurimus: mahetoit ei ole tervislikum
Siim Sepp, NovaatorLondoni teadlased kirjutasid, et tarbijad on valmis mahetoidu eest maksma oluliselt kõrgemat hinda kui tavapäraselt toodetud toidu eest, uskudes, et mahetoit on tervisele kasulikum.
- Kraanivesi pole kehvem kui pudelivesi
Tiina Jõgeda, Eesti EkspressPoevesi on ligi 500 korda kallim kui kraanivesi. On siis pudelivesi oma hinda väärt – kas see on 500 korda kasulikum, parema maitsega, lõhnaga, värviga? Või on ta maitsetu, lõhnatu, värvitu ja mõttetu?
Tänan juba ette kõiki, kes omalt poolt huvitavaid leide lisavad! Tõstsin siia ümber Rathi ja mahetoitu puudutavad kommentaarid.
salvey ütles:
See, millise vaenlase märatsev rahvahulk on nõus omaks võtma, sõltub kultuurist ja põlistest vihavaenudest. Muidugi sõltuvad järgmise põlvkonna põlised vihavaenud sellest, mida eelmise põlvkonna kuningad tegid, ka. Niimoodi surnud ring veerebki.
http://www.epl.ee/artikkel/475701
peaks olema kõigiti sobilik artikkel
Müütidega tegeletakse siingi:
Seksuaalsusega seotud müüdid
Siiri Rebane, Elukiri, vahendab PM 24tundi
Seda pole keegi väitnudki. Jutt oli konkreetselt piiblist.
Nagu öeldud, kõik religioonid on ilmutanud salimatust teiste religioonide – eriti kui need vähemuses on – vastu. Keskaegses Euroopas vaheldus suhtumine nii moslemitesse, juutidesse, paganatesse kui mustlastesse üsna suuresti – kord oldi päris leebed kuni nendele eraldi seaduste ja kohtualluvuse kehtestamiseni välja, kord taheti neid kõiki orki ajada. Minu teada ei ole alust väita, et kristlus oleks juutide vastu kuidagi eriliselt sallimatu olnud. Ajaloos on olnud perioode, kus kristluse peavool oli kõigi teiste religioonide vastu silmatorkavalt sallimatu. Sellel on kindlasti omakorda poliitilised, majanduslikud, sotsiaalsed jne. põhjused.
Juudid kerkivad Euroopa kontekstis esile kui kõige suurem vähemusgrupp, kelle liikmeid leidus enamvähem igal pool (moslemeid peale Balkani ja Ibeeria eriti mujal ei olnud ning paganad on 12.-13. sajandil ida pool hõivatud alade teema), kellel oli tugeval kirjalikul kultuuril põhinev identiteet ning kristlastevahelise liigkasuvõtmise keelu pärast ka silmapaistev majanduslik mõju. Kristlastevahelise liigkasuvõtmise keeld aga tähendas igasuguse intressiga laenamise keeldu, mis oli suurte kristlike riikide ja arenenud kaubanduse olemasolul ammuilma anakronismiks muutunud.
Kriku ütles:
Ma vastasin järgmisele lausele:
…ja ma tahtsin vastu väita, et kristlased on olnud silmatorkavalt juudivaenulikud ja religioossed veendumused on olnud selle üheks põhjuseks. Ka antud lõik, mille ma wikipediast illustratsiooniks tõin, oli otsitud sel põhjusel, et jeesuse ihu rüvetamine on oma olemuselt väga religioosne ettekääne.
Kindlasti on kristlik-katoliiklik religioon olnud vaid üks põhjustest terve rea teiste seas, aga inimeste usulised veendumused ja katoliikliku kiriku poliitika on selles osas märkimisväärset rolli mänginud.
Esiteks rääkisin mina katoliiklastest, mitte kristlastest üldiselt.
Teiseks oli mu jutu mõte selles, et juutide vaenamine religioossetel põhjustel ei erine vähemalt katoliku pealiini puhul kuidagi märkimisväärselt teiste religioonide esindajate vaenamisest (või kui erineb, siis on proportsionaalne juutide suurema osa ning mõjuga vaadeldaval maal).
Kolmandaks ei ütle väide kujul “kristlased on olnud…” ühegi kristliku õpetuse kohta midagi. Üks maausklik sektant üritas kunagi samamoodi väita, et kristlus on kõige verejanulisem religioon, sest et ajaloo kõige ohvriterohkemad sõjad I ja II ms peeti maha kristlaste vahel.
Uus söömishäire – orthorexia nervosa
Kriku ütles:
Euroopa kontekstis olidki “kristlased üldiselt” katoliiklased kuni Reformatsioonini. Samas aga oli katoliiklik maailm väga mastaapne ning kuni kiire kommunikatsiooni segamiseni oli katoliiklikke kultuure väga erisuguseid. Kaugeltki kõik katoliiklased ei võtnud näiteks omaks Sedlec kostnice kombeid, aga sellest hoolimata on too katedraal täiesti katoliiklik ilma igasuguste reservatsioonideta.
Starker ei täpsustanud, et rääkis Reformatsiooni-eelsest perioodist – vastupidi, ta tõi samas lõigus näite 20. sajandist.
Vatikan: liitlased olid juutide hävitamisest teadlikud
Ise küsimus on muidugi see, mida nad 1942. aastal olnuks suutelised tegema.
Martin Vällik ütles:
Pius XII-le on natsimainet aastakümneid püüdnud luua KGB. Kunagine Rumeenia julgeolekušeff rääkis sellest mõned aastad tagasi avameelselt: KGB and the plot to taint ‘Nazi pope’
Vabandust — näpp lipsas eelneva kommentaari puhul “eelvaate” asemel kogemata “avalda kommentaar” nupu peale.
Selline oleks pidanud see kommentaar välja nägema tegelikult:
Kriku ütles:
Ma ei tahaks katoliiklasi eriliselt välja tuua, sest see jätaks välja kristluse teised harud. 17. sajandist alates oleks lihtsalt kohatu protestante välja jätta. Minu arusaamise kohaselt kohaselt on kristlased läbi ajaloo (sh. katoliiklased) olnud eristatavalt juudivaenulikud ja mitte üks või kaks korda, vaid mitmeid kordi ajaloo jooksul pikemate perioodide vältel.
Kriku ütles:
See pole küll mingi argument, et kristlased on olnud vaenulikud ka teiste religioonide suhtes. Juudivastasus ei olnud mingi tavaline garden variety sallimatus teiste religioonide suhtes ja seda näitab juba selline religioonispetsiifiline süüdistus nagu jumalatapp.
Kriku ütles:
Küll aga ütleb see midagi kristluse kohta eri ajalooperioodidel. Loomulikult pole juudivastasus olnud kristlust katkematult läbiv joon. Ülaltoodud väites on rõhk sõnal “on”.
Sellega väljud sa Martini repliigi kohta käiva diskussiooni raamidest. Maailmas on üle 30 000 või umbes nii kristliku usulahu ja kindlasti kuulub nende hulka ka täielikke segaseid. Sellest, et ka nemad kristlased on, ei saa kristluse suhtes mingeid järeldusi teha (eelnevalt on viidatud Stormfrontile ja Talibanile).
Ma ootan, et sa oma väidet rohkem põhjendaksid. Selleks peaksid sa näitama, et juute on just usulistel põhjustel taga kiusatud ebaproportsionaalselt rohkem võrreldes moslemite, mustlaste või paganatega.
Mis jumalatappu puutub, siis esiteks Jeesus ei ole Jumal (kolmainsuse teemal on eelnevalt juttu olnud) ja teiseks minu teada juutide kollektiivne vastutus Jeesuse surma eest ei kuulu ega ole kuulunud ühegi suurema kristliku kiriku dogmaatikasse. Paranda mind, kui ma eksima peaksin.
Kriku ütles:
Püha Istekoha ametlik Interneti-toru kirjutab:
Ja mis siis?
Teade Briti ajakirjandusest, mis vääriks ka siinset tähelepanu:
Campaign to win official apology for Alan Turing
Alan Turing oli matemaatik, koodumurdja ja arvutiteaduse üks alusepanijatest. Briti tollaste seaduste kohaselt mõisteti ta aga süüdi homoseksuaalse suhte eest, vangla vältimiseks nõustus ta keemilise kastreerimisega, kuid sooritas enesetapu. Nüüd on algatatud kampaania, et Briti valitsus esitaks avaliku vabanduse.
Turingi lugu on muidugi väga kurb, aga surnute ees vabandamise mõttekusse suhtun ka skeptiliselt.
Kas postuumne rehabilitatsioon oleks parem?
Kriku ütles:
Ma juba põgusalt mainisin, miks ma Martini väitega nõus ei ole ja järeldusi ei tee ma sugugi mitte kristluse kui sellise kohta vaid ajaloolise kristliku juudivastasuse kohta.
Ma ei taipa miks ma peaks näitama, et juute on rohkem kiusatud? Kui neid on ka vähem kiusatud, see ei tee ju kiusamist olematuks? Minu väide oli, et neid on kiusatud ja kiusamisel on olnud religioosed põhjused. Et ajalooliselt on kristlik judaismivastasus olnud juutide taga kiusamise üheks teguriks.
Süüdistuse tõesusel või väärsusel (mitteuskliku jaoks kahtlemata absurdne väide) pole midagi pistmist sellega, kas see süüdistus on eksisteerinud või mitte. Jumalatapp pole kuulunud küll ametlikku dogmasse, aga see esines nii vaimulike kui ka ilmalike veendumustes. Näiteks Aurelius Augustinuse ja mitmete teiste vaimulike kirjutistes ning Jeesuse kannatusi kujutavates näidendites.
Sest et kui juute on taga kiusatud võrdselt teiste mittekristlastega – ja kristlike ketserite ning skismaatikutega – on tegu üldise religioosse sallimatuse, mitte antisemitismi või juudivihaga. See, kui öeldaks, et kõik mittekristlased peaksid põrgus põlema ja õige kristlase kohus on nad sinna võimalikult kiiresti aidata, ei oleks antisemitism.
Nagu ka väga palju muud rumalust. See, et suur osa kristlastest on mingit rumalust uskunud, ei anna veel alust seda rumalust kristlusele külge pookida. Suur hulk kristlastest usub Jõuluvana, õnnevalamist, horoskoope jne. ka.
Forte.ee: Usulised kombetalitused treenivad isegi ateistide aju
Link pikema artikli juurde ka.
Kriku ütles:
Sama võib öelda ka nõidade põletamise ja inkvisitsiooni kohta siis?
Aga see selleks… Tegelikult, kui aus olla, ei paku religiooniteemaline vaidlus mulle kuigi palju huvi ja ma ei soovi sel teemal eriti midagi lisada. Jäägu sulle viimane sõna.
Nõidadesse suhtub piibel halvasti ning nõidusega tegelemine oli ja on katoliku doktriini kohaselt paha asi.
Inkvisitsioon on hoopistükkis ise teema. Kõige jubedamana ajalukku läinud Hispaania inkvisitsioon oli hilisest 15. sajandist alates suurel määral poliitiline repressiooniaparaat. Üldiselt inkvisitsioonilise protsessi sisseseadmine keskaegse vormeliprotsessi asemel oli positiivne areng. Inkvisitsioon ei tähenda ju muud, kui uurimist, tõenditele tuginevat uurimist (vastandina kivistunud voremilte leelotamisele, kahevõitlusele, mis pidi jumaliku sekkumise abil süüdlase selgitama jne.). Lõppes see kõik aga jah niimoodi, et “uurija” sõnagi ära neeti. Täpselt nagu nõukogude võimugi puhul.
Inkvistisoonilise protsessi sisseseadmist võib vaadelda ka kui kirjaliku õiguse asumist kirjutamata õiguse asemele (kirjutamata õigusel tugineva keskaegse vormeliprotsessi imedest võib igaüks lugeda “Njalli saagast”).
See kuulub pigem augusti leidude kui antud konteksti juurde aga:
http://www.tarbija24.ee/?id=153875 amway on jälle välja ilmunud geniaalse nohurohu-suuloputusvedelikuga.
Rikkakssaamise-skeem, kus müügimees halvaksläinud toidust elab ja toidumürgituse ennetamiseks suuvett joob, on muidugi põnev. Huvitav, kas halvaksläinud toitu saab ka võrkturustust pidi osta ja edasi müüa?
Kriku ütles:
Ok, see on juba selge demagoogia. Või kõige paremal juhul professionaalne kretinism.
See asi, mida juristid inquisitorial legal system‘iks hüüavad, on äärmiselt nõrgalt seotud sellega, miks kristlased seadsid nõidade kiusamise mehhanismi üles või miks too mehhanism paha on.
Lõpuks, “keskaegne vormeliprotsess” on jama. Keskaeg oli pikk ja lai; üksnes ainult Euroopas praktiseeriti üsna dispuutide lahendamiseks üsna mitmesuguseid põnevaid (ja sageli jaburaid) protsessiviise. Kirjutatud õigust jälle on Euroopa kandis juba vana-Kreekas pruugitud; isegi pärast keskaja alguse pimedust ning enne katoliku inkvisitsiooni Inglismaal väljakujunenud tavaõigus evib mitmeid olulisi kirjutatud õiguse tunnuseid.
Andke andeks, aga kui kristlased arvavadki sedasi nagu ajakirjanik Toivo Tänavsuu end Eesti Päevalehe arvamusloos väljendab, siis pole ju midagi imestada, et neid veidrikeks peetakse:
TOIVO TÄNAVSUU: Jumala armastus ja seltskonnastaaride kiim
Näiteks:
Kes teisele ütleb, see ise on.
Suurema osa inimestest – Dig ilmselt kaasa arvatud – jaoks on inkvisitsioon umbes selline, nagu E. A. Poe “Kaevus ja pendlis” kirjeldatud. Et siis tulekumas kelder, kus piinatute oiged segunevad nende liigeste purunemise ragina ning kõrbeva liha lehaga. Nagu öeldud, sinna see süsteem tõesti jõudis – aga alustati Innocentius III eestvõttel mitu sajandit varem ja ma julgen arvata, et ratsionaalsema ja õiglasema protsessiga, kui senine.
Nagu öeldud, eriti Hispaania inkvisitsioon on Nõukogude võimu poolt kordasaadetuga sarnane – mõlemad süsteemid kasutasid õiglase kohtumõistmise atribuute, aga olid oma tegevuse sisult kohutavalt ebaõiglased. Kui poliitiline tahe on rõhuda, rõhuda ja rõhuda, aitab vähe see, et teoreetiliselt on õiguskaitsesüsteemi aluspõhimõtted head.
Nõus – aga Starker küsis nii inkvisitsiooni kui nõiaprotsessi kohta.
Selle peale oskan vaid nii palju öelda, et iga kingsepp jäägu ikka oma liistude juurde… Sinu postitusest kumab läbi täielik ignorantsus teemal, millel kirjutad. Rooma õigus jäi Lääne-Euroopa jaoks sajanditeks kättesaamatuks kõrguseks. Kreekas kehtis Justinianuse koodeksi edasiarendus kuni 1940. aastani. Keskajal aga mandus õigusemõistmine Lääne-Euroopas rituaaliks ja minetas ratsionaalsuse. Briti saartest, Skandinaaviast, Islandist või Gröönimaast pole inkivisitsiooniga seoses üldse mõtet rääkida.
Pendli-Veeliks: võidusammast painab surnute energia!
Ka astroloogil on sambaküsimuses oma arvamus:
23.augustil kl 15 esineb raamatukogu konverentsisaalis Eesti tuntumaid maage Aigar Säde loenguga “Kuidas korrastada oma hingeterritooriumi ja seeläbi ka suhteid ja tervist?”. Osalustasu 100 kr. Registreerumine ja info: tartu.loengud@gmail.com
Mul pole plaanis reklaami teha, tundub lihtsalt huviäratav kuulutus olema :)
leitud Tartu Postimehest.
Kas raamatukogul ei ole poliitikat, et igasuguse jama jaoks tema saale kasutada ei kõlba?
See on muidugi huvitav, et pärast Vanaküla pensionile jäämist nüüd isand Säde tema maagimantli üle võtab.
@dig – Mõningase keskaja-huvilisena (eelkõige olmeajaloo-huvilisena) ei ole ma nõus keskaja nimetamisega pimedaks muus kui otseses füüsilises tähenduses :) See nimetus mõeldi välja eelolnud ajastu halvustamiseks hilisemal ajal (vt allpool), nagu ka üldse nimetus “keskaeg”, [pime] aeg hiilgava antiikaja ning hiilgava uusaja vahel. Jah, ainus valgusküllane siseruum oli kirik, aga samas oli üksvahe (vähemasti Umberto Eco teatel) arusaam, et universum on täis valgust, ilu ja harmooniat.
Samuti olid keskajal nõidade tagakiusamisega lood “halvad”, sest nõidusesse uskumist võidi lugeda ketserluseks ja kes siis tahtis olla ketser. Nõidu hakati taga kiusama pigem uusajal (nii XVI saj keskel – Eesti oludes on keskaja tinglik lõpp mitte Kolumbuse merereis 1492 ega reformatsioon 1520. aastatel, vaid Eesti ala minek Rootsi võimu alla 1561, mis ajaks Euroopas üldiselt oli keskaeg ammu läbi), kui saadi aru, et maailm võib olla keerulisem, kui seni arvatud.
Andres Valdre ütles:
Keskaja algus Euroopas on pime selles mõttes, et Tsivilisatsiooni suure C’ga ei olnud. Rooma oli juba kokku kukkunud, Bütsants oli kaugel ja frankide kuningas Karl ei olnud veel uuele Impeeriumile alust pannud. Ilma tsivilisatsiooni ühe olulise hüveta — kroonikakirjutamis-infrastruktuurita — aga ei paista too ajajärk tänapäeva ajaloolastele kuigi heasti kätte. (Mäletatavasti oli üks Karli nime ajalukku jäädvustanud saavutusi standardse minuskelkirja leiutamine, et kirjatundjad igast keisririigi nurgast üksteise kirjutisi lugeda suudaksid. Enne Karli saavutasid nii Þiudareiks kui Attila riigiedendamise alal nii mõndagi, aga kroonikaga jäid mõlemad jänni. Nomaadlikku impeeriumi arendanud Attilal läks koguni nii kehvasti, et tema nime tuleb tänapäeval paratamatult rooma moodi kirjutada.)
Tollesse pimedasse perioodi jääb hulka rahvasterändamist ja mitmete “barbarlike” kultuuride tõus. Kuna isegi barbarid ilma konfliktide ja dispuutideta ei saanud, leiutasid nii keldid, germaanlased kui ka slaavlased omi jurisprudentse — frankide esimestest arglikest katsetustest kuni keeva verega põhjamaa poegade viisakate ning vormipäraste solvanguteni välja. Kuna Suurt Tsivilisatsiooni, mis kohtuhierarhia kaudu seadusi üksteisega sarnasena hoidnud oleks, veel ei olnud, arenes iga niisugune õigussüsteem omasoodu, äärmisel juhul vahetute naabritega meeme vahetades.
Minuni jõudis selline info; ehk on huvilisi, keda Lina mingil põhjusel erutab. Tsiteerin:
Reedel, 4. septembril kell 19 Tallinnas Rävala pst. 8 voldiksaalis
Laupäeval, 5. septembril kell 15 Tartus Jalaka t. 48
Pühapäeval, 6. septembril kell 14 Pärnus hotellis “Viiking”
toimuvad Jüri Lina ettekanded teemadel “Tervislikust allakäigust” ja “Majanduskriisi telgitagustest”.
Jüri Lina tutvustab organiseeritud põhjusi, mistõttu inimkonna tervis pidevalt viimastel aastatel on halvenenud. Paljastab motiive, miks vaktsiinid sisaldavad vähiviirusi. Räägib loomulikult “seagripi” vaktsineerimiskampaania taustast. Lisaks näitab ta filmilõike erakorralise seisukorra väljakuulutamiseks tehtavatest ettevalmistustest. On tarvis vaid ettekäänet, et sõjaseadused
kehtestada ja see annaks USA presidendile Barack Obamale diktaatorliku võimu uue maailmakorra alustamiseks.
Kas teate, et USA-s on valminud 800 koonduslaagrit “ebastabiilste” elanike isoleerimiseks? Kas teate, et Ameerika Ühendriikide võimurid on oletatavatele “gripi” ohvritele juba tellinud pool miljonit plastkirstu ja miljon laibakotti. Jüri Lina näitab reportaazhi Madisoni (Georgia) rajatud kirstulaost. Paik asub ühe USA suurima lennuvälja Atlanta lähistel.
Jüri Lina vahendab andmeid selle kohta, kuidas majanduskriisi ette valmistati ja kelle huvides kriis süveneb. Tutvustab neid asjaolusid, mile tõttu varjatakse majandusraskuste tekitamise taotlusi. Annab ajaloolise ülevaate sarnastest ettevõtmistest minevikus.
Üritus kestab kaks tundi.
On ilmunud Jüri Lina omaaegse menuraamatu “Varjatud tervisevalem” teine, täiendatud trükk. Maht 160 lk, kõvad kaaned, hind 120 EEK.
Müügil teisedki Jüri Lina raamatud, filmid (DVD-l) ja CD-plaadid.
Tere tulemast!
Sissepääs 50 krooni Tallinnas.
Pärnus ja Tartus 40 krooni.
Andres Valdre ütles:
Aga see on ju sekundaarne. Maagilise mõtlemisega ning ilma süstemaatilise hariduseta varakeskaegse agraarrahva esimene motivaator nõidu taga kiusama oli kartus, et nõiad neile arusaamatul viisil kahju teevad — näiteks ikaldust esile kutsuvad. Kellel on tõeline hirm selle ees, et naabrimutt ta talveks nälga jätta võib, ei sel ole aega Õige Dogma peensustesse süveneda. Ikka sõnnikuhark ühte ja tõrvik teise kätte ning koos naabritega naabrimutti lintšima!
Mis keskaja lõpupoole juhtus, oli pigem see, et kirik kasvas piisavalt ühtseks, et ise nõidade (ja ketserite) tagakiusamine tõsiselt ja süsteemipäraselt käsile võtta. Säärane imperiaalne kampaania nõudis loomulikult institutsioonilist ühtsust; kuna vanad jurisprudentsid igas Euroopa nurgas isesugused ja imelike kiiksudega olid, kujundaski kirik välja oma standardprotsessi omaenese kiiksudega. Küll jälle geograafiliste variatsioonidega, aga arenenuma kommunikatsioonitehnoloogia ning valitsus-infrastruktuuri tõttu juba märgatavalt väiksematega. Oleks sõdu vähem olnud, hüütaks seda tänapäeval võib-olla föderaalinkvisitsiooniks.
Mart K. ütles:
Nii seda kui teisi põnevaid vandenõuteooriaid saab lugeda wannabe-mainstream-allikast, mida hellitavalt WingNutDaily’ks kutsutakse.
Maagiliste ja rituaalsete toimingute asemele asus kohtumõistmine, milles kohtunik püüab tõendite kogumise ja uurimise teel tõde tuvastada ja selle alusel otsustada.
Kriku ütles:
Dispuutide lahendamise metoodikate asemele asus keskideoloogia tahet kehtestav metoodika.
Tüli lahendamine duelli teel ei ole mingist otsast maagiline ega rituaalne. See on lihtviisiline tugevama õiguse kehtestamine formaalsel viisil, mis tagab võitjale ettevõtmisest maksimaalse võimaliku feimi maailmas, kus odavad idamaiste maagide seebikarpkaamerad isegi hullu metsanõia veidramates unedes ei figureeri ja blogipostitused raiutakse hauasammasteks.
Samamoodi ei ole tüli lahendamine kuninga juurde mineku teel maagiline ega rituaalne, aga tal on see häda, et ainult väikesed kuningad jaksavad kõiki oma alamate probleeme ise lahendada.
Ja nii on ka enamike teiste varakeskaegsete Euroopa dispuudilahendamisvõtetega. See, et dispuudi lahendamine ei pruukinud mingisuguses iidses kontekstis nõuda ei tõde ega õigust, ei puutu siin kuigivõrd asjasse.
@dig – Just, ja kroonikakirjutamise puudumisega kaasnes algusepoole ka kalendrinõrkus. On jäänud mulje, nagu olnuks nii kalendri kui üldse mõõtmise arengu oluliseks motiiviks vajadus pidada lihavõttepühapäeva kõikjal samal päeval, mis vajas arvutusi, kuivõrd see on liikuv püha ja sõltub Kuu faasidest. Keegi saksa ajaloolane, kelle nimi mulle muidugi hetkel meelde ei tule (aga ta kirjutas raamatu kalendrist ja mõõtmisest keskajal, kust mu teadmised pärit), väidab, et ainus matemaatikatehe, millega keskajal enam-vähem hakkama saadi, oli liitmine.
Nõidade tagaajamises ärgem unustagem ka selle meelelahutuslikku poolt: veel uusajal olid avalikud hukkamised populaarsed vabaõhuüritused, mida tuldi vaatama kogu perega (allik: Kaari Utrio, “Perhekirja: Eurooppalaisen perheen historia”, 1998)
Andres Valdre ütles:
Noh, kindlasti polnud too ainus motivaator. Küll aga on aastate loendamine asi, mida on eeskätt vaja infrastruktuuril enesel ning mille toetamiseks jälle infrastruktuuri tarvis on. Üksi tegutsev vararauaaegne küla või nomaadide salk saab kenasti hakkama, kui ta oskab lehtedele, pungadele ja õitele otsa vaadates aru saada, millal on sobiv aeg otri külvama hakata ja millal tuleks porgandid maa seest välja kaevata. Pangandus oli rauaajal iseenesestmõistetavalt problemaatiline.
Selleks, et aastate, kuude ja päevade loendamisel mitte aeg-ajalt sassi minna (või külavanema survel mõnikord päevi lisada/eemaldada), on tarvis kas redundantset või veatolerantset loendamismehhanismi. Esimene nõuab suuremat loendajate hulka, teine mingisugust sõltumatut resünkroniseerimisvõtet (nagu astronoomia). Mõlemad neist nõuavad umbes niisugust tugimehhanismi, mis Roomaga koos kokku kukkus, tasapisi kerkiva kirikute, kloostrite, alkeemikute ja usukoolide võrguga koos aga Euroopas jälle kättesaadavaks muutus. Ja kui mitu sajandit olid peaaegu ainsad Euroopas aega arvestada suutvad tegelased otseselt kirikutega seotud, siis ei olegi imestada, et märkimisväärne osa ajaarvestamisressursist kiriku iseäralikele vajadustele kulus.
Tänapäeva eurooplasele on loendamine tänu olemasolevale infrastruktuurile niivõrd omane, et mõnikord unustab ta ära, et ilma teadmata, kuidas üht konkreetset päeva nimetada tuleb või oskamata kindlaks teha, kui palju jahukotte virnas on, saab tegelikult ka ära elada. Sellepärast ongi leiud nagu Pirahã hõim eurooplase jaoks nii kummalised.
On küll – arvati, et jumal aitab seda, kellel on õigus. Vormeliprotsessi ajal muuseas lubati ka enda asemel eestvõitlejaid kahevõitlusse saata.
Kriku ütles:
See on tõenäoliselt hilisem post hoc tõlgendus. Esiteks, aukultuuris on õigus märgatavalt tagasihoidlikum mõiste, kui meie kandis tänapäeval levinud õiguskultuuris. Teiseks, enne kristlust olid enamik Euroopa usundeid polüteistlikud ja/või animistlikud ning ei sisaldanud palju jumalaid, kelle abile iga tühise kakluse puhul loota võiks. Abstraktne lahinguõnn või karjaõnn oli nondele jumalatele palju käepärasem müügiartikkel. Kolmandaks, dispuutides, mida duellidega lahendati, ei olnudki sageli õigust. Olid huvid, nagu tänapäeval rahvusvahelistes suhetes. Kellel on õigus, kui kaks viikingit naise pärast kaklema lähevad? Sellel, kes võidab. Ja õigus on tal sellepärast, et ta võidab, mitte ei võida ta sellepärast, et tal õigus oleks.
Vormelid ei puutu siingi asjasse. Esindaja on lihtsalt Suur ja Tugev Sõber, kes Tugevama Õigust(tm) kehtestada aitab. Eurooplaste jõukuse akumuleerumine sellisele tasemele, kus esindajat rutiinselt palgata õnnestuks (as contrary to värbamine reputatsiooni ning sidemete baasil), võttis mäletatavasti sajandeid aega. Muide, kultuurid, kes sedasorti esindamist lubasid, võtsid seda tavaliselt automaatselt märgina, et esindatav on vana ja võitluskunstis töntsiks jäänud; esindatus toetus sel puhul ajaloolise respekti peale.
Seda arvad sina.
Mis sajanditest sa räägid?
Ja mis see kristluse-eelne aeg asjasse puutub?
Kriku ütles:
Kui see nii oligi (seda tuleks näidata), siis ei muuda see duelli veel rituaaliks (ega rituaalseks).
Trial by combat
Trial by battle
Mis rituaalsusesse puutub, siis kasutasin seda sõna mõistes “asja sisuga mitteseonduv kindlate reeglitega tegevus, mida sellistes olukordades traditsioonidest, uskumustest ja kommetest lähtuvalt tehakse”. Näiteks rituaalne karistus ei pruugi olla karistus selle tegelikus mõttes ning praegu kõnealusel tegevusel puudub igasugune ratsionaalne seos tegeliku õigusemõistmisega (erinevalt inkvisitsioonilisest protsessist). Rituaalse ravivõtte näiteks sobib samamoodi soolapuhumine.
Saladuse-Kaido lubab oma blogis põnevaid asju:”See on teadus. Isegi kui skeptikud seda ei usu, võin ma igale skeptikule 30 minutiga teadusele tuginedes näidata, kuidas tema mõtlemine loob tema elu. Ja ma ei pea selleks olema selgeltnägija või professor. Ma olen üks täiesti tavaline inimene, kes otsustas teadlikult enda elu muuta.”
Võiks ehk siinkohal (väikese My kommentaarist ja Kaido sõnadest lähtudes) mainida, et see Saladuse filmis propageeritav teooria selle kohta, kuidas meie mõtted Universumit mõjutavad, on tänase päeva ajuteaduse seisukohast vaadatuna puhas ulme, olgugi et filmist jääb mulje, justkui rajaneksid vastavad ideed “uutel teadmistel ajuteadusest (ja muidugi kvantfüüsikast)”.
(NB: See, et Saladuse filmis arendatav teooria jura on, ei ütle veel iseenesest midagi Kaido väite kohta – ehk tal on teistsugused argumendid ja faktid, mille abil ta oma seisukohta skeptikule näidata sooviks; minu kommentaar käis ainult filmis esitatud ideestiku kohta, millega ma olen tuttav ja mida seetõttu hinnata saan)