Saladuse-Kaido ja teisi lugusid Eesti ajakirjandusest (augusti leiud)

Saladuse-Kaido. Pilt: Daisy Lappard

  • Pankrot tõi ärimees Kaido ellu õnne
    Gerda Kaupmees, ajakiri Naised

    Me ei suutnud töölisi firmas hoida, mis tingis lõpptähtaegade nihkumise ja tellijatelt nii suured trahvid, millest tekkinud auku me enam täita ei suutnud. Lumepall hakkas veerema ja käis pauk. Pankrot. Kõik läks. Alates säästudest kuni perele soetatud kinnisvaraga.

    Tegu siis meilegi tuttava Saladuse-Kaidoga, kes oma blogis minu kommentaari ei avaldanud, kuigi nimetas oma blogiloos (11.mai 2011:uus link) skeptik.ee-d. Varjamise ja udujutuga võib su karmavõlg lahendamata jääda, Kaido.

  • Ravimiamet: kodune HIV-proov on petukaup
    Õhtuleht

    Ravimiamet kontrollis firmat, kes soovis aprillis kodust HIV-proovi Eesti turule tuua. Selgus, et toote pakkujal ei ole Euroopa Liidus volitatud esindajat, samuti on sertifikaat võltsitud ning proov ei vasta nõuetele.

  • Rein Vaikmäe ja Tarmo Soomere: kliimamuutuste mehhanismid selgumas
    Rein Vaikmäe, Tarmo Soomere, Postimees

    Jääpuursüdamikes salvestunud aastakihtide detailne analüüs näitas aga veel, et on esinenud terve rida kliimaperioode, mil suure amplituudiga muutused on toimunud uskumatult kiiresti. Viimased kiired muutused leidsid aset üleminekul viimaselt jääajalt praegusele jäävaheajale. Seejuures ei ole salvestustes märke globaalsetest kataklüsmidest.

  • Solaarium tekitab vähki. Tõestatud!
    WHO, Delfi

    Nüüd on leitud, et ohtliku nahavähi risk tõuseb ligi 75%, kui alustada solaariumivannidega alla 30-ndat elusaastat.

  • “Kui Kaidole oleks õigel ajal abi antud, oleks ta praegu paranemas.”
    Arvo Uustalu, Õhtuleht

    “Nende üheksa raske päeva jooksul saime aru, et sa võid ise kogu väest püüda enda või lähedase elu päästa, aga kui eluteele satub ebaprofessionaalne arst, siis on lõpp teada.”

    Tartu ülikooli kliinikumi avalike suhete juht Kristi Tael: Ilmselgelt on tegemist juhtumiga, mida osakonnas väga tõsiselt arutatakse.

  • Õnnemeistri lahkumine
    Eve Heinla, Õhtuleht

    [Peeter] Kaberi viimane suur ettevõtmine oli hääle-, naeru ja õnneteraapia õpetamine. Ta tavatses end siis õnnemeistriks nimetada.

  • Enn usub vähihaige tervenemist puhastumise kaudu
    Aive Antsov, ajakiri Naised

    Enn Kaljo on uurinud sügavamalt vähihaigusest tervenemise võimalusi ning tema teooria kohaselt tuleb kasvajaga maadleval inimesel alustada kindlasti nii keha kui ka vaimu puhastamisest.

    Päris Aigar Sädeme tasemeni Enn Kaljo küll vist ei küündi, aga väga kaugel just ka ei ole.

  • Vitamiinidega aidsi raviv arst kaebas Eesti riigi kohtusse
    Eesti Ekspress

    Šarlatani renomeega tohter väidab, et apteegiravimid on tervisele kahjulikud. Seevastu tema enda väljatöötatud multivitamiinid, mida interneti kaudu müüakse, aitavad ravida vähki, HIV-nakkust ja aidsi, samuti diabeeti ning südame-veresoonkonnahaigusi. See olevat koguni teaduslikult tõestatud.

  • Uurimus: mahetoit ei ole tervislikum
    Siim Sepp, Novaator

    Londoni teadlased kirjutasid, et tarbijad on valmis mahetoidu eest maksma oluliselt kõrgemat hinda kui tavapäraselt toodetud toidu eest, uskudes, et mahetoit on tervisele kasulikum.

  • Kraanivesi pole kehvem kui pudelivesi
    Tiina Jõgeda, Eesti Ekspress

    Poevesi on ligi 500 korda kallim kui kraanivesi. On siis pudelivesi oma hinda väärt – kas see on 500 korda kasulikum, parema maitsega, lõhnaga, värviga? Või on ta maitsetu, lõhnatu, värvitu ja mõttetu?

Tänan juba ette kõiki, kes omalt poolt huvitavaid leide lisavad! Tõstsin siia ümber Rathi ja mahetoitu puudutavad kommentaarid.

197 Replies to “Saladuse-Kaido ja teisi lugusid Eesti ajakirjandusest (augusti leiud)”

  1. Miks kirik võiks toetada homoabielusid
    Meelis Süld, TÜ religiooniantropoloogia doktorant, Delfi

    Piibliga võib põhjendada peaaegu kõike: demokraatiat, diktatuuri, parempoolseid ja vasakpoolseid poliitilisi vaateid, orjapidamist ja vabadust, naiste võrdõiguslikkust ning meesšovinismi – see raamat (või pigem raamatukogu) on nii mahukas, et kirjakohti leiab igasuguste mõtteviiside, liikumiste ja väärtushinnangute toetuseks.

    Geid võiksid näiteks tuua piiblist esile Taaveti ja Joonatani sõpruse: “Mu vend Joonatan! Sa olid mulle väga kallis. Naiste armastusest imelisem oli su armastus minu vastu.” (2Sm 1:26).

    Piiblile tuleb läheneda kriitiliselt, mõista selle kaasaega, kultuuri ning oma aja teaduslikke avastusi. Piiblikriitikat õpivad kõik tulevased vaimulikud, et nad ei räägiks leerikoolis, kuidas jänes on mäletseja loom ega jutlustaks Vanale Testamendile tuginedes mitmenaisepidamise võludest. Hämmastama paneb vaid piiblikriitika valikulisus, mis pehmendab näiteks küll piiblis esinevat soolist diskrimineerimist, lubades tänapäeval ka naisi vaimuliku ametisse, kuid unustab ära diskrimineerimise seksuaalse sättumuse alusel.

  2. Anna-Maria Penu: perevägivalla ohvrid vajavad eraldi kaitset

    Üldiselt on A.-M. Penu üks demagoogilisemaid arvamuslugude autoreid (võrreldav Rein “ulguv pioneer” Veidemanni ja veel mõnega). Käesoleval juhul konstrueerib ta endale jällekord õlgedest nuku ja materdab seda, reaalsusega kontakti otsimata. Mitte ükski Eesti poliitik pole öelnud, et Eestis perevägivalda ei ole. Loomulikult on – täpselt samuti, nagu Eestis on näiteks pangarööve, aga ei ole pangaröövidevastast seadust.

    Justiitsminister on vaid väitnud, et nii pere- kui mitteperevägivald on praegu Karistusseadustiku alusel karistatavad. Ses osas on Langil täiesti õigus. Probleem on selles, et nende tegude toimepanek peresuhtes ei pälvi sellist politsei ja prokuratuuri tähelepanu kui peaks. Aga see ei puutu seadustesse ega üleüldse seadusandlikku, vaid täidesaatvasse võimu.

    A.-M. Penu vale puu all haukumine ei too kahjuks ühelegi perevägivalla all kannatajale lahendust lähemale. Enne kui politsei selles lõigus korralikult tööle ei hakka, ei muutu midagi – olgu oma abikaasa peksmine keelatud nii rangelt kui tahes.

  3. Homoarmastajad loogu oma kogudus
    Urmas Viilma, EELK kantsler, IRL, Delfi

    „Kõik EKN liikmeskirikud, tuginedes Piibli autoriteedile, peavad ühtviisi taunitavaks nii samasooliste abielu kui ka vastava partnerlussuhte seadustamist või tunnustamist kiriku poolt aktsepteeritud kooseluvormina. Kõnealust seksuaalpraktikat käsitlevad piiblitekstid kinnitavad, et homoseksuaalsus on patt selle erinevates avaldumisvormides — sugukirena, seksuaalsuhtena ja legaalse partnerlusena.“

    Ühelt poolt mõtlen justnagu sedasi, et keda see veidrate uskumistega klubi ikka peaks tänapäeval kuigivõrd huvitama või nende seisukohad midagi määrama. Samas on nende käpakene riigipiruka juures päris lähedal ja nad üritavad suunata protsesse, mis üldse nende asi ei peaks olema.

    No kui ei soovi samasoolisi oma kirikus laulatada, siis noh – oma asi. Aga taunida mingi iidse muinasjuturaamatu pärast samasooliste abielusid üleüldse ja püüda mõjutada kogu riigi protsesse selles suunas, pole minumeelest enam viisakas. Pigem juba õel. Ebaviisakust veel talun, aga õelus on kole mis kole. Patt, nagu mustakuuemehed ütleksid. Või jäledus.

  4. Aga taunida mingi iidse muinasjuturaamatu pärast samasooliste abielusid üleüldse ja püüda mõjutada kogu riigi protsesse selles suunas, pole minumeelest enam viisakas. Pigem juba õel.

    Neil on õigus oma seisukohale abielu definitsiooni küsimuses täpselt nagu sinulgi. Püüd lülitada kedagi otsustusprotsessist välja ainult sellepärast, et ta oma samme piibli järgi seab, on jällegi minu meelest õel.

  5. Postimees pajatab:

    Suurbritannias sündisid kaksikud 51-tunnise ajavahega.

    Kaksikuid oodanud Hayley Philips sünnitas ühe lapse, kuid teine laps sündis kaks päeva hiljem, kirjutab Daily Mail.

    Noh, hüva. Piisavalt ebatavaline juhtum, et temast uudis teha.
    Kolmas lõik jätkab oluliste järelmitega:

    Aasta tagasi sündinud lapsed on selle tõttu horoskoobimärkidelt erinevad: esimesena sündinud Ryan on Lõvi ja teine poeg Lewis aga Neitsi.

    :-O

  6. @Kriku – las nad oma kiriku sees peavad kehtivaks abieluks kasvõi mittemasturbeerinud inimeste täpselt päikesetõusul sõlmitud liitu, kui tahavad. Aga kui nende enesekindlust, mis üritab normi luua ka nende tarbeks, kes sellist maagiat miskiks ei pea, ei kõiguta, siis oleksid kivid siiani abielu- ja kasvatusprobleemide lahendamisel abiks.

    Katoliku kirik ei tunnista tänaseni eriti abielu lahutamist, aga mis tal üle jääb, kui elu omad korrektiivid teeb. Rasedusest hoidumisega abielus inimeste puhul ja ka muidu on neil probleem tänaseni. Aga inimesed elavad oma elu ikkagi ja hoiduvad rasedusest sellisel moel, mis neile sobib. Eurooplasi neil niipalju enam hirmutada ei õnnestu, aga aafrika inimesi küll.

    Häda on aga selles, et oma puipäisuse ja mõjuvõimuga inimeste üle põhjustavad kirikud ja nende tegelased inimestele põhjendamatuid kannatusi. Olgu see siis avalik hukkamõist, inimese olemuse pahakspanek ja häbivääristamine, organisatsiooni eelistamine üksikinimesele ka siis, kui organisatsiooni liige on üksikisikule kurja teinud jne.

    Vat mulle ei meeldi sellised asjad ja mina kobisen nende asjade üle. Vaiki olemine tähendaks nõustumist, aga seda ainult muidugi minu jaoks.

  7. Häda on aga selles, et oma puipäisuse ja mõjuvõimuga inimeste üle põhjustavad kirikud ja nende tegelased inimestele põhjendamatuid kannatusi. Olgu see siis avalik hukkamõist, inimese olemuse pahakspanek ja häbivääristamine, organisatsiooni eelistamine üksikinimesele ka siis, kui organisatsiooni liige on üksikisikule kurja teinud jne.

    Inimesed ise otsivad kiriku rüpest neid niiöelda kannatusi. Vähemalt kristluse puhul on tänapäeval küll väga vähe kohti, kus inimesel puudub võimalus kirikust lahti öelda (islamiga muidugi on lugu karmim, aga võimatu pole seegi). Ju siis religioossuse head küljed kaaluvad nende isikute jaoks halvad üles. Väide, et homo sapiens on kümnete, kui mitte sadade tuhandete aastate jooksul en masse ebaotstarbeka tee valinud, pean isiklikult küll äärmiselt julgeks.

    Mis puutub organisatsiooni eelistamisse üksikisikule, siis ma muidugi mõistan, et liberaali jaoks on see ideoloogiline tabu, aga tuleks siiski tunnistada, et paljudel juhtudel on organisatsioonist saadav ja tulevikus saadaolev summaarne kasu suurem, kui üksikisiku kannatused. Lääne kriminaalõigus on päästepaadi dilemma puhul (5-kohalisse päästepaati on sattunud 6 inimest) küll seisukohal, et ühe merreviskamise puhul vastutavad ülejäänud igal juhul tahtliku tapmise eest, kuid me ei pääse samas üle ega ümbert tõsiasjast, et me ise viskaks ka sellises olukorras kellegi merre. Mina vähemalt viskaks ja julgen seda ka tunnistada. Kuidas sinuga on?

    Vat mulle ei meeldi sellised asjad ja mina kobisen nende asjade üle. Vaiki olemine tähendaks nõustumist, aga seda ainult muidugi minu jaoks.

    Igati mõistetav seisukoht – aga piiri ületama kipud sa siis, kui teed vihjeid, et sinu oponendid ei tohiks ka kobiseda. Kui sinu jutu mõte seisnes selles, et usklikud kodanikud tuleks ühiskondlike kokkulepete kujunemisest eemal hoida, siis on see religioosse sallimatuse ilming.

  8. @Kriku

    Inimesed ise otsivad kiriku rüpest neid niiöelda kannatusi. Vähemalt kristluse puhul on tänapäeval küll väga vähe kohti, kus inimesel puudub võimalus kirikust lahti öelda (islamiga muidugi on lugu karmim, aga võimatu pole seegi). Ju siis religioossuse head küljed kaaluvad nende isikute jaoks halvad üles.

    Kuidas jääb ühiskondliku survega? Pere, sõbrad, tuttavad, karjäär, ühiskondlik positsioon — kõigest sellest on inimesel praktiliselt võimatu loobuda. Eestis õnneks seda probleemi pole, aga ühiskonnas, kus üheksa inimest kümnest on usklikud, võrdub see sotsiaalse enesetapuga. Ju siis teisitiarvajatel pole lihtsalt muud valikut kui kaasa mängida.

    Väide, et homo sapiens on kümnete, kui mitte sadade tuhandete aastate jooksul en masse ebaotstarbeka tee valinud, pean isiklikult küll äärmiselt julgeks.

    Otstarbekas ei tähenda, et see oleks kasulik või mõttekas. Selle loogikaga võiks õigustada ka sõdu, aadrilasmist või ümberlõikamist, mida inimesed on en masse tuhandeid aastaid teinud.

    Mis puutub organisatsiooni eelistamisse üksikisikule, siis ma muidugi mõistan, et liberaali jaoks on see ideoloogiline tabu, aga tuleks siiski tunnistada, et paljudel juhtudel on organisatsioonist saadav ja tulevikus saadaolev summaarne kasu suurem, kui üksikisiku kannatused.

    Eesmärk ei pühitse abinõud. Madalad abinõud madaldavad ka eesmärgi.

  9. Kuidas jääb ühiskondliku survega? Pere, sõbrad, tuttavad, karjäär, ühiskondlik positsioon — kõigest sellest on inimesel praktiliselt võimatu loobuda.

    Igal inimesel on õigus läbi käia sellega, kes talle meeldib, tähendagu see siis tema usu jagamist või ükskõik mida muud. Kui keegi kardab usule selga pöörates kontakti ülejäänud kogudusega kaotada, siis see on osa valikust, eksole. Täpselt samuti nagu kõigi muude elustiilivalikute puhul. Sel juhul peaks küsima, et kui usu pärast tülli minnakse, kas siis midagi peale usu neid inimesi üldse koos hoidis?

    Elus on vaid üsna harva nii, et mingil valikul on ainult plussid ja miinuseid polegi. Meeldigu see meile või ei.

    Otstarbekas ei tähenda, et see oleks kasulik või mõttekas. Selle loogikaga võiks õigustada ka sõdu, aadrilasmist või ümberlõikamist, mida inimesed on en masse tuhandeid aastaid teinud.

    Usk kõrgemasse võimu näib siiski olevat inimese liigispetsiilifiline omadus, mida sõjad või aadrilaskmised teps mitte ei ole. Sõdu peavad ka teised liigid, putukamaailmast alustades, ja aadrilaskmine on lihtsalt üks vananenud protseduur.

    Eesmärk ei pühitse abinõud. Madalad abinõud madaldavad ka eesmärgi.

    Nii et siis 5 päästepaadist pääsenut madalduvad oma teo tõttu vähemaks kui 1, kes üle parda visati? Või mida sa täpsemalt öelda tahtsid?

  10. dig ütles:

    Postimees pajatab:

    Suurbritannias sündisid kaksikud 51-tunnise ajavahega.

    Kaksikuid oodanud Hayley Philips sünnitas ühe lapse, kuid teine laps sündis kaks päeva hiljem, kirjutab Daily Mail.

    Noh, hüva. Piisavalt ebatavaline juhtum, et temast uudis teha.
    Kolmas lõik jätkab oluliste järelmitega:

    Aasta tagasi sündinud lapsed on selle tõttu horoskoobimärkidelt erinevad: esimesena sündinud Ryan on Lõvi ja teine poeg Lewis aga Neitsi.

    :-O

    So what?

  11. Kriku ütles:

    Igal inimesel on õigus läbi käia sellega, kes talle meeldib, tähendagu see siis tema usu jagamist või ükskõik mida muud. Kui keegi kardab usule selga pöörates kontakti ülejäänud kogudusega kaotada, siis see on osa valikust, eksole. Täpselt samuti nagu kõigi muude elustiilivalikute puhul. Sel juhul peaks küsima, et kui usu pärast tülli minnakse, kas siis midagi peale usu neid inimesi üldse koos hoidis?

    Aga kõik see ei tähenda sugugi, et inimestel oleks usust kerge lahti öelda. Praktiliselt on ikka tegemist emotsionaalse väljapressimisega. Mõnel pool aga loetakse usust loobumist koguni kuriteoks.

    Usk kõrgemasse võimu näib siiski olevat inimese liigispetsiilifiline omadus, mida sõjad või aadrilaskmised teps mitte ei ole. Sõdu peavad ka teised liigid, putukamaailmast alustades, ja aadrilaskmine on lihtsalt üks vananenud protseduur.

    See, et usk on meile omane (olnud), ei näita kuidagi, et see oleks kasulik, veel vähem tõene.

    Nii et siis 5 päästepaadist pääsenut madalduvad oma teo tõttu vähemaks kui 1, kes üle parda visati? Või mida sa täpsemalt öelda tahtsid?

    Jutt käis organisatsioonidest ju? Aga ega see, kes teise inimese oma naha päästmiseks üle parda viskab, ei tee seda ju mingil õilsal eesmärgil. Samamoodi võiks võrdluseks tuua kellegi, kes teise inimese neid taga ajavale metsloomale ette tõukab.

  12. @salvey – ise kah üle parda ei hüppaks. tugineksin iidsele põhimõttele, et tugevam jääb ellu aga kui juhtubki selline kurb tõsiasi, et ülejäänud 5 on yokozunad, siis paluksin mul enne vettevistamist pea lõhki lüüa vmt – mulle ei meeldiks eriti uppuda.

  13. @Jason – nii et loobiksid naised, lapsed üle parda? Kui juhtumisi peaksin sinuga ühes paadis viibima, siis paluks küll mitte mul pead puruks lüüa. Kes teab, veest võib veel mingil ime kombel pääseda. Jumala abiga :)

  14. Aga kõik see ei tähenda sugugi, et inimestel oleks usust kerge lahti öelda. Praktiliselt on ikka tegemist emotsionaalse väljapressimisega.

    Midagi teha pole – kui me tunnustame ühtede inimeste võõrandamatut õigust mõelda, nagu tahavad ja uskuda, mida tahavad, siis me peame tunnustama ka teiste inimeste võõrandamatut õigust läbi käia nendega, kellega tahavad. Usu üks olulisemaid funktsioone on inimesi üksteisele lähemale tuua, millega tihtipeale kaasneb aga terve grupi kaugenemine mitteusklikest. Nagu öeldud, elus ei saa oodata, et mingil valikul on ainult head küljed. Tavaliselt on igal võidul oma hind – ja eks igaühel olegi võimalik otsustada kõiki külgi kaaludes.

    Mõnel pool aga loetakse usust loobumist koguni kuriteoks.

    Nagu öeldud, kristluse puhul on see harv nähe, aga islami puhul tõepoolest paljudes riikides normiks.

    See, et usk on meile omane (olnud), ei näita kuidagi, et see oleks kasulik

    Karta on, et igal sellisel kohastumisel on ka oma evolutsiooniline põhjus.

    Nii et siis 5 päästepaadist pääsenut madalduvad oma teo tõttu vähemaks kui 1, kes üle parda visati? Või mida sa täpsemalt öelda tahtsid?

    Jutt käis organisatsioonidest ju? Aga ega see, kes teise inimese oma naha päästmiseks üle parda viskab, ei tee seda ju mingil õilsal eesmärgil

    5 pääsenut võib vabalt organisatsioonina vaadelda. Nende eesmärk on maksimaalselt palju inimelusid päästa. On väärtushinnangute küsimus, kas seda pidada õilsaks või ei.

  15. nii et loobiksid naised, lapsed üle parda?

    Kui 5 lapsega paadis olev ainuke täiskasvanu üle parda hüppab, siis määrab ta ka kõik ülejäänud sellega hukule. Teisest küljest, 5 last ja 1 täiskasvanu tõenäoliselt mahuvad ära 5-le täiskasvanule mõeldud paati.

  16. @salvey – vaata, raske on öelda, kuidas olukorras käituksin, aga võimalusel püüaks üle parda visata eelisjärjekorras need, kes edasise elu osas teistest mõttetumad tunduvad (vanad jorsid, mõttetud jobud, sandid jmt) ning üritaks iseennast ikka paatijääjate sekka soetada.

    aga, salvey, mis siis, kui paadis pole ühtki naist, ega last vaid üksnes täies elujõus mehed? või kui paadis on 4 last, üks vanamutt ja sina ja üks teist on üleliigne?

  17. Kas pole mingit võimalust nöörijupist kinni hoides paadi küljes triivida? Minu meelest tasuks proovida mõlema variandi puhul.
    Võiksin ju selle muti üle parda heita küll, kuid ma ei tea, kui hästi mul ülejäänud elu selle teadmisega veeta õnnestuks. Ja ka vaesed lapsed võiks sellest vaatepildist eluaegse psühhotrauma saada.

  18. Kriku ütles:

    5 pääsenut võib vabalt organisatsioonina vaadelda. Nende eesmärk on maksimaalselt palju inimelusid päästa. On väärtushinnangute küsimus, kas seda pidada õilsaks või ei.

    Ma millegipärast hästi ei usu, et päästepaati sattunu võtaks endale eesmärgiks “maksimaalselt palju inimelusid päästa”. Kui neil see eesmärgiks oleks, siis nad pigem hoiaks kordamööda paadi servast kinni või veaks köie otsas järele vms.

  19. Kas pole mingit võimalust nöörijupist kinni hoides paadi küljes triivida?

    Kui neil see eesmärgiks oleks, siis nad pigem hoiaks kordamööda paadi servast kinni või veaks köie otsas järele vms.

    Sellega kaugenetakse küsimuseasetusest. Antud küsimuse kontekstis on otsus must-valge – kas 6 täiskasvanud inimest hukkuvad või 5 täiskasvanud inimest ei hukku. Kui lapsed sisse tuua, siis võib arutada nende laps-olemisest tulenevate nüansside üle, aga igasuguseid paadi sabas tolknemisi või lisaparvede ehitamisi või kuidagimoodi kalapüüdimisi ja ikkagi kuuekesi äraelamisi ei ole.

  20. Kas tõesti on William Sterni vastuolulise leiutise teaduspõhisus kõikuma löönud?

    Forte.ee: IQ-test saadetakse ajaloo prügikasti?

    Vaimsete võimete mõõtmiseks pole enam tarvis teha intelligentsustesti — tõhusam on uurida lühiajalist mälu, mis reedab inimese suutlikkuse infot talletada ja töödelda, väidavad Briti teadlased.
    Aastakümneid on psühholoogid, pedagoogid ja tööandjad inimese õppimisvõime hindamiseks kasutanud IQ-testi, mis mõõdab ülesannete lahendamise ja abstraktse mõtlemise oskust, kirjutab ajaleht Times.

    Ühendkuningriigis asuva Stirlingi ülikooli teadlased aga väidavad, et lühiajalise mälu testimine on parem ja lihtsam viis mõõtmaks võimeid, mida tänapäeva noortel koolis ja edaspidises elus tarvis läheb.

    Ülikooli mälu- ja õppekeskuse juht Tracy Alloway väidab värskele uuringule tuginedes, et laste lühiajalise mälu kontrollimine aitas õppeedukust täpsemalt ennustada kui IQ-testid.

  21. Jason ütles:

    @salvey – ise kah üle parda ei hüppaks. tugineksin iidsele põhimõttele, et tugevam jääb ellu aga kui juhtubki selline kurb tõsiasi, et ülejäänud 5 on yokozunad, siis paluksin mul enne vettevistamist pea lõhki lüüa vmt – mulle ei meeldiks eriti uppuda.

    Yokozunadel on veel see häda, et nad kipuvad keskmisest inimesest märgatavalt rohkem kaaluma. Nii et keegi tuleb Sulle kohe varsti järele …

  22. @salvey – tjah, kogu ülejäänud elu silmini vees hulpides kaugeneva paadi ahtrit vahtida on tõesti selles mõttes parem lahendus, et kannatused kestavad oluliselt vähem aega :-) samas arvan ma siiski, et ma eelistaks seda pikemat varianti. mis puutub aga laste psühhotraumasse, siis vaevalt sinu eneseohverdus neid sellest oluliselt säästaks.

  23. @Martin Vällikkristlikel geidel on oma suhtlusring vähemalt Ameerikas olemas, kirjutab Washington Post:

    Good News for Gay Christians
    By Joel P. Engardio

    Paljude suhtes on üritatud “teraapiat” teha, kuid see ei anna tulemusi ja võib hoopis inimesi traumeerida. APA (Ameerika psühholoogide liit) on hiljuti välja andnud juhised, kus öeldakse, et eetiline terapeut ei tegele homoseksuaalsuse ravimisega, kuna see ei ole haigus. Paljud võrgustikus osalejad jälle pelgavad, et nende vanemad saadavad nad “korrektsioonilaagritesse”.

  24. @Kriku – “Eesmärk pühitseb abinõu”, jesuiitide moto minu mäletamist mööda. Kuid elu on ju kompromisside kunst. Ühe mehe merre heitmist saab muidugi ka kompromissiks nimetada, kuid teda paadijärel köiega vedada oleks seda samuti, miks siis peaks selle võimaluse kõrvale jätma. Vähemalt teoreetiliselt peaks üritama. Aga kui see mees ei lepi sellega, et just tema peab oma elu organisatsiooni/ülejäänud 5(või palju neid oligi) heaks jätma? Hakkab vastu, paat läheb ümber ja kõik upuvad ikkagi. Ei või iial teada, millised jõuvarud kellegis peidus on.

  25. Säilitan lootuse, et Macchiavelli võis ikkagi jesuiit olla? Noh, arvata võib et siiski mitte :) Ilukirjanduses on jesuiitidest päris palju juttu, Macchiavellist kahjuks mitte. Eks siit minu vale mulje pärineb. Vabandan jesuiitide ees. (kui mõni juhtub lugema) :)

  26. Jah, lugesin ka ise just Machiavelli kohta. Igaljuhul oli huvitav teada saada.
    Jasonit pole vist mõtet machiavellismis kahlustada. Ta on liiga otsekohene. Krikuga on iseasi, ta on ju jurist :)

  27. Sümfooniliselt võimas müüdikinnitaja

    Olev Remsu sõnum näib olevat, et igasugune tõde on suhteline ja et faktipõhine ajalookäsitlus pole võimalik.

    Aastakümneid olime sunnitud koolides õppima valet, meie hulgast kerkisid esile need, kes seda eriti libedal keelel tegid. Meile tehti ülekohut. Ainult kas see ülekohus annab meile õiguse oma versiooni teistele peale suruda? Ega me ometi taha muutuda Moskva propagandistide sarnaseks?

    Minu meelest on nõnda, et ükski lurjus ei tao endale vastu rinda ega kuuluta: „Ma olen tohutu suur lurjus, ma teen ainult jõhkraid sigadusi!”. Inimene, ka kõige suurem mõrtsukas, teeb (kui ta on psühhiaatriliselt terve) enda meelest ainult head.

    Autor pole vist eriti retsidega kokku puutunud.

    Küsime, kes olid roomlased, kelle suurust ja vägevust me nüüdki hardalt imetleme. Tänasest punktist vaadatuna tavalised fašistid, ei muud.

    Vana-Rooma ei olnud üles ehitatud rahvaste või rasside vahelisele sallimatusele – Rooma kodanik olemine andis kõigile ühesugused õigused olenemata päritolust. Lisaks on ülaltoodud paralleel veel ses mõttes tobe, et Rooma kestis Lääne-Euroopas üle 1200 aasta ja selle aja jooksul jõudis paljusid erinevaid riigikordi läbi teha. Võib-olla autor imetleb tõesti Rooma riigi toorest jõudu, kuid ma julgen arvata, et suurem osa Rooma imetlejatest imetleb siiski ehitisi, inseneritehnikat, kunsti, kirjandust, õigussüsteemi.

    Küsime, mida arvata Napoleonist, kes Egiptuses kogu oma armeega islami usku astus

    Ei astunud.

    Ometi võinuks siiski rõhutada Hitleri ja Stalin erinevust. Esimene tõusis liidriks altpoolt, Weimari vabariigi kõigi seaduste järgi…

    Ei tõusnud.

    Mina arvan, et Saksamaa kaotuses oli süüdi ainult Hitler, Nõukogude Liidule tõi võidu aga ainult Stalin oma ülima brutaalsuse ja halastamatusega. […] Oleks Stalin olnud pisut-pisutki leebem, oleks kõik olnud teistmoodi, Hitler pidanud võiduparaadi Punasel väljakul.

    Kõiki ajalookäsitlusi “müütideks” nimetav Remsu ei kõhkle ise kuulutamast üht bolshevistlikku müüti – müüti Stalinist kui geniaalsest väejuhist. Tegelikkus on siiski teine ja tervema mõistusega juht oleks võinud saavutada rohkem vähemate ohvritega. Näiteks sobivad nii puhastus Punaarmee juhtkonnas kui Talvesõja fiasko kui keeldumine uskumast, et Hitleri Saksamaa on NSV Liitu ründamas kui Solzhenitsõni jt. poolt kirjeldatud mõttetud pealetungid, milles diviiside kaupa mobiliseerituid ilma igasuguse edulootuseta otseteed hävingusse aeti. Rääkimata sellest, et Stalin tegi kõik, mis tema võimuses, et sakslaste kätte läinud alade elanikud neid tervitaksid kui vabastajaid.

  28. Kriku ütles:

    Rääkimata sellest, et Stalin tegi kõik, mis tema võimuses, et sakslaste kätte läinud alade elanikud neid tervitaksid kui vabastajaid.

    Aga üks asi, mida N. Liit ei osanud teha, oli propagandafilm. Võrrelgem: ühelt poolt „Aleksander Nevski” ja teiselt poolt umbes samal ajal „Triumph des Willens” (ehkki esimene oli just nagu ajaloofilm ja teine tõsielufilm). Hea võrdlusmoment on filmiarhiivis olevad kroonikafilmid vägede saabumisest Tallinna ja saartele 1941. aastal ja 1944. aastal. Saksa film (kuhu on sattunud natuke ka vist Norra rannikut) on hoogne, pill mängib, rahvas hõiskab Raekoja platsil, Reaalkooli esine kuju võetaske peidukohast välja ja veeretatakse vankril üle Vabaduse väljaku; vene filmis (mille heli on kas kaduma läinud või mis oli üldse tumm) veerevad roomiksõidukid linna ja ainult üks kõhn vanamees tahab vatikuuelist sõdurit loiult emmata.

    Lisalugemist: D. S. Hull, Film in the Third Reich; O. Angelus, Tuhande valitseja maa.

  29. Machiavelli kaela ei saa toda kena lausungit ajada.

    Teadaolev esmakasutaja peaks olema üks teine itaallane mõniteistsada aastat varem, nimelt Publius Ovidius Naso. Tema versioonis kõlas see Exitus acta probat.

    Machiavelli ei saanudki kirikuga hästi läbi saada. Tema uskus realismi ajal, kui kirik dogmaatilist epistemoloogiat propageeris.

  30. Keegi Lilit mingist printsessi saatest kirjutab Kroonikas oma lemmikraamatust:

    Kuid, kui lugema hakkasin, sain aru, et see on väga tark raamat. Põhimõtteliselt räägib ta külgetõmbeseadusest. Külgetõmbeseadus on, et sarnane tõmbab sarnast. See millest sa mõtled, seda tõmbad sa ka endale ligi…. ja tegelikult…nii see ka on. Kui mul on halb päev, mõtlen halbadele asjadele, ja ega midagi paremaks ei lähegi. Kui ma aga suudan leida midagigi, mis selles halvas on head ja hakkan mõtlema headele asjadele, võib muutuda palju. End halvasti tundes, meelitad ligi veelgi enam negatiivsust ja langed veel rohkem masendusse. Kui tunned end hästi, tõmbad tugevalt ligi veel rohkem häid asju. Lihtne tegelikult eks!

    Olgu noore inimese arvamusega nagu on, küllap ta kasvab veel, jõuab ka targemaid raamatuid lugeda ja nii edasi, aga mida sellised pseudoparateaduslikud jamapropageerijad oma optimistliku näo taga tegelikult teevad, on masendunud inimeste juurdetootmine utopistlike, saavutamatute, ebareaalsete ootuste tekitamise ja kogu vältimatu ebaõnnestumise vastutusekoorma sellesama inimese kaela suramisega:

    Kuigi ma siiralt usun, et kõike, millest see raamat räägib, saab tõesti ka oma elus toimima panna, lihtsalt mina pole veel seda suutnud. Kogu see asi nõuab väga suurt tööd iseendaga ja ülioptimistlikku meelt kogu aeg ning see pole nii lihtne.

  31. @Martin Vällik – seoses II maailmasõja alguse mälestusüritustega on Briti peaminister esinenud avaldusega, kus kahetseb Turingile ja teistele gay-meestele osaks saanud ülekohtu pärast ja ei õigusta mitte mingist otsast seda, et “tolle aja seadused olid sellised ja järelikult pidi nii tehtama”, vaid kuulutab homode tollase kohtlemise selgelt ebainimlikuks.

    Treatment of Alan Turing was “appalling” – PM

    we’re sorry, you deserved so much better

Lisa kommentaar

Sinu e-postiaadressi ei avaldata. Nõutavad väljad on tähistatud *-ga