Kas religioonide kritiseerimine on skeptikule sobiv tegevus?
Kuivõrd Valeri Aljase imevidinate loo juures kaldus jutt kiiresti religioonide, kirikute, ateismi ja muu sellise üle arutamisele, siis tõstan need kommentaarid eraldi siia alla.
Mina arvan, et kirikute, religioonide kritiseerimine käib igati skeptiku tegevuste hulka, kuna tihtipeale esitavad kirikutegelased seisukohavõtte, arusaamu ja tegevusettepanekuid, mis põhinevad nende piiblist või muust pühaks peetud raamatu moraaliõpetuse mingil versioonil, mille justnagu jumal ise ehk ülim autoriteet on paika pannud. Näiteks kristlaste vastuseis geiabieludele tugineb piibli autoriteedile, kuigi seda üritatakse teinekord põhjendada mitmete muude ja piibliga mitteseotud asjaoludega. Tänapäeval on muidugi ka neid kristlasi, kes just piibli autoriteedile toetudes näevad põhjust geiabieludele rohelist tuld näidata, aga nad on vähemuses ning isegi Eesti kirikutegelased ei nõustu sellise vabameelsusega, millega Rootsi kolleegid hakkama on saanud.
Religioonid ja kirikutegelased kutsuvad inimesi aktiivselt ja ilma kriitika ja kahtluseta omaks võtma ja uskuma asju, mille tõesuses paremal juhul pole võimalik veenduda, halvemal juhul lausa sulaselgeid valesid ning nendele rajama oma elujuhiseid. Kahtlemiseta omaksvõtust on tehtud lausa voorus. Sellise mõtteviisi positiivsena esiletõstmise kaudu tehakse inimesed vastuvõtlikuks ka igat masti muu umbluu uskumisele. Enesekohase kahtluse pahaks pidamine on traditsiooniliste religioonide ja uususkude ühisjoon.
Kirikutega on veel see asi, et nende kohalolu on tänu pikale ajale justkui loomulik, kirikutegelaste sõnavõtud justkui loomulik osa kultuuripildist. Ilmselt ongi, aga samamoodi on meie kultuuripildi osa käibetõdede kahtluse alla panemine, ebakõlade kritiseerimine ja tobeduste naeruvääristamine. Annan endale aru positsioonide ebavõrdsusest ja sellestki, et ka mittekirikulised inimesed on teinekord õigustamas ja kaitsmas kirikutegelasi seal, kus auratransformaator välja naerdakse, kuid mis siis.
Aga õnneks on ka teisi arvamusi, nagu allpool kenasti näha on. Lisaks pole minul religioonidele omast soovi oma arusaama kellelegi kohustuseks keerata — kui ikka ei soovi religioone kritiseerida, siis ei pea seda tegema, loomulikult luban ma armulikult religioone ka kaitsta ja õigustada ning kritiseerida religioonide kritiseerijaid; see ei vähenda mitte kellegi võimet mingis muus olukorras edukas skeptik olla.
Samasuunaline mõttearendus on leida ka siit:
Peapiiskop Põder kutsub üles aktiivsele misjonile. Ateistid, teeks ka midagi.
Kommentaare on küll palju, aga see “teeks ka midagi” osa on nõrgalt esindatud.
Kriku ütles:
Sama asi muarust.
Kritiseerida religiooni on üks asi. Samas on see tegelemine tagajärjega. Mitte vähem tähelepanu väärib põhjus, miks inimesed religiooni manu kipuvad. Ja ma pean siin eeskätt silmas enamasti seda, et miks saab inimesest nt fundamentalistlik kristlane. Kirjutasin natuke teemal oma blogis.
Ajeke kirjutas:
Aga mida siis sinuga peale hakata, kui sa ajad jama, kuid samas keeldud lugemast käsitlusi, mis argumenteeritult sinu jama ümber lükkavad? Loe siis vähemalt see lause uuesti üle:
Ajeke kirjutas edasi:
Mõlemad väited on väärad. Vaata näiteks Mt. 16-21. Rahakorjamine on seotud kirikuorganisatsiooni mitmesuguste tegevustega. Aga on küllalt religioosseid kogukondi – nii kristlikke kui mittekristlikke – mis on ilma selleta toiminud.
ajeke ütles:
Uskumatu, et mul võib tekkida tahtmine astuda välja religioonide eest, aga sinu laia labidaga väite võib ümber sõnastada: ükski religioon ei ole suutnud vabastada inimest orjusest süüa. Ja isegi kuigi kirikupea käib kullas ja karras, on raske süüdistada kloostrielanikke mittemöödapääsmatu vara omamises (kui just sinna hulka piiblit ei loe). Lihtsalt näide meie laiuskraadilt. Kaugemates maades on munki ja mungataolisi ka väljaspool insitutsioone – ehk siis kandmas oma isiklikku kloostrit kotikesega kaasas.
Kuulge, tuhka sellest, kas religioonid võtavad raha või mitte. Leidub ka muiduposijaid ja sonijaid, kes ennast päris tõsiselt võtavad ja sellega mingit materiaalset kasu ei otsi. Vaktsiinipaanika taga on raske ühtki kasusaajat näha, mõnigi mutt paneb soovijaile tasuta käed peale ja siingi käis üks mees, kellele ilmselt lihtsalt meeldib elektronidega kõnelda.
Martin kirjutas:
Sulle tundub valesti. Nagu öeldud, on ettekujutus, mille järgi peavoolu kristluses on lunastuse eelduseks mingi materiaalne annetus, täiesti väär. Ma ei oska sellisele ettekujutusele isegi nime anda ja olen täiesti võimetu kujutlema, mis võiks olla selle allikaks. Isegi Marx ei läinud minu teada nii kaugele.
See, millesse sa usud, on sinu asi. Kui sa eitad surmajärgset eksistentsi, mis siis ikka. Sa ei küsi religioonilt, mis sinust pärast surma saab, sest sinu jaoks on see küsimus mõttetu ja kogu lugu. Kuna sa ei suuda mõista inimest, kelle jaoks see küsimus ei ole mõttetu, ei suudagi sa sellise inimesega dialoogi pidada.
Ingmar kirjutas:
Jah. Kui kelmuse tunnuseid ei ilmne, siis tuleks vaadata järgmist kriteeriumi: kas kõnealune doktriin kallutab inimest eemale tõenduspõhistest tegevustest, mis võiksid tema olukorda parandada? Kui vastus on jaatav – nagu näiteks enamiku posijate ja kõigi vaktsiinivastaste puhul – siis on tegemist vähemalt niisama ohtliku ja kahjuliku tegevusega, kui seda on kelmus.
Kui vastus on eitav, siis on minu arvates tegemist kas elustiili ilmingu või väärtushinnanguga, mille malgutamiseks on raske leida ratsionaalset põhjendust ja mille malgutamine võib olla lihtsalt sallimatuse väljendus.
@Kriku:
Mida Sa nende väärtushinnangute all mõtled, mis on religiooni keskmes? Kristluse näitel (või mupoolest räägi mõnest muust, aga siis ma ainult kuulan), kas kümmet käsku (pluss Mäejutlust, eks)? Käsud 1-3 (protestantliku numeratsiooni järgi) on minu arust meelevaldsed pseudoväärtused ja kuuluvadki kritiseerimisele, ülejäänud (mõningal määral vaieldavate punktidega, eelkõige 6) ei kuulu lihtsalt neile ja ei vaja mingit konkreetset usku, et mistahes ühiskonnas üldiselt kehtima hakata. Ma näen usku siin kõigest moraali külge kinnitunud võõrkehana, kahju teeb ta meil siin ja praegu minu arvates (millega paljud teised ateistid siin küllap ei nõustu) tühiselt, aga vale, otstarbetu ja rumal on ikka.
Täpsustan ennast: “otsatarbetu, tõenäoliselt vale ja seetõttu rumal”
Kriku ütles:
Why not? Ega me mingid tõekuulutajad ei ole, kes muudest mõttemõlgutustest kui rüvedatest eemale peaks hoidma.
Kriku ütles:
Sotsioloogid on tähele pannud, et kirikutegelaste kontekstis eksisteerib autoriteedist lähtumine kui mõtete ühelt kirikutegelaselt liikumise viis.
Selle, et kirikutegelased oma moraalseid tõekspidamisi ise järeldaksid, kohta on andmed aga väga kesised.
Tõenäolisem on, et kui kirikutegelased enam-vähem ühekorraga uue abordivastase meemi omandavad, siis saavad nad selle autoriteedilt autoriteedile liigutamise teel, mitte ei mõtle kõik sõltumatult seda omaenda moraalsete tõekspidamiste taustal uuesti välja.
Kriku ütles:
Noh, järgmine PR-samm on jõululaulud. Lõbusatel juba on oma värss:
Tuleb ka säravatel mõni leida. Kuidas Püha öö tundub?
Aga ninatarkade jaoks võib soovitada sellist:
Ingmar, kui sind huvitab, millised on kristluse tuumaks olevad väärtushinnangud, siis on kõige loogilisem lugeda luterlikku katekismust või Vello Salo tõlgitud katoliku katekismuse kompendiumi või mingit sarnast allikat. Sa ju ei oota, et ma hakkaks siia neist tapeetreferaati tegema…?
Ehh, see, et mittereligioosne inimene ei pea olema amoraalne, ei puutu ju üldse asjasse. Jutt oli sellest, millele on suunatud usumehe tegevus – see on suunatud väärtushinnangute levitamisele, mitte veefiltri müümisele.
Dig küsis:
Aga võib-olla üritad siis Martini eest vastata küsimusele, millele tema ei vastanud:
Dig kirjutas veel:
Esiteks pole seal vahet, mis allikast väärtushinnang tuleb. Kuna väärtushinnang ei saa põhimõtteliselt olla “tõene” ega “väär”, ei muuda mitte mingil moel asja see, millisest allikast see tuleb või milline on selle omaksvõtu mehhanism. Teiseks levitatakse autoriteedist lähtuvalt ka meie igapäevaseid väärtushinnanguid väljaspool kirikut. Seda nimetatakse kasvatuseks.
K_V ütles:
Missugune üks liberaalfundamentalistlik usulahk välja võiks näha?
ell ütles:
Tead, elu oleks märksa huvitavam, kui iga kord, kui mõni kristlane meedias teatab, et “mina ja kõik teised kristlased oleme geiabielude vastu”, ilmuks välja mõni kristlane, kes vastaks umbes kolmel veerul, et “räägi omaenda eest, aga minu kirikul ei ole geiabielude vastu midagi”.
Jason ütles:
On olemas anekdoot inglasest, kes sattus üksikule saarele ja ehitas seal kolm maja.
Esimene oli kodu.
Teine oli klubi, kus ta käis.
Kolmas oli klubi, kus ta kunagi ei käinud.
Vahe usutegelase ja kreatsionisti vahel on selles, et usutegelane tõuseb teisest majast, kreatsionist kolmandast. Majade numeratsioon on loomulikult Kriku vaatevinklist.
tutulutu ütles:
On tähele pandud, et kõik läänelikud posijasordid on oma ühiskondades alati vähemuses olnud. Usutegelased on mõnel pool saavutanud võimu ühiskonna kui niisuguse üle. Sellepärast on posijad juhul, kui mõne potentsiaalse ohvri pööramine õnnestunud pole, järgmist otsima läinud, usutegelased aga aeg-ajalt üritanud saavutada kõigi ühiskonnaliikmete oma usule allutamist ja nende, keda pöörata ei suutnud, füüsilist elimineerimist.
Aga shamanistlike ühiskondadega on muidugi keerukam lugu.
Kriku ütles:
Minu kriitika käis Sinu väite, et usutegelased oma abordivastasuse saavad iseseisva loogika teel, pihta.
Kui aksioomid oleksid ranged, siis tõesti vahet poleks. Aga väärtushinnangud ei ole ju aksioomid, kaugel sellest.
Kriku ütles:
Oeh, kurat küll, ma olen lootnud hakkama saada ainult selle huvitava osa lugemisega, aga no olgu, ma hangin mõne :)
@Kriku: põmslt nõus nii jah kui ka ei poolega, kuid religioonidel on komme õigustada mõtteviisi, milles uskumine ilma tõenditeta on vooruseks. Kui usud ilma tõenditeta seda, mida preester või muu autoriteet ette laulab, siis on veefiltri müüjatele uksepragu juba irvakile tehtud.
Kriku ütles:
Kui ma falsifitseerin Su väite kontranäite peale hüpernäpuga näitamise teel, kas Sa keeldud siis kategooriliselt taganemast seisukohast, et usutegelane ülalkirjeldatud tingimustel vaidlemiseks põhjust ei näe?
Kriku ütles:
Kuidas siinkohal käsitleda siis näiteks palve ravivat jõudu? Religioon sisaldavad endas ikka ka müstilist komponenti, ning teatud ettekirjutusi kuidas käituda, mis ei pruugi olla just kõige mõistlikumad. Ükski religioon ei koosne ainult intellektuaalsetest tõekspidamistest või filosoofilistest ideedest.
Dig kirjutas:
Ee, kuskohas ma nüüd nii ütlesin…?
Martin kirjutas:
Mnjah, seda muret ma muidugi mõistan. Ma olen täiesti nõus jagama sinu vaateid isiku suhtes, kes teatab, et kes ei usu, on kaabakas või midagi sellist. Aga Põdra meietamist ma siiski nii karmilt ei käsitleks. Loeme, et ta mõtles “meie” all ennast ja endasarnaseid ja jumal temaga. Kui näiteks poes joodik teatab, et “meil kõigil pea valutab”, siis mina ennast küll puudutatuna ei tunne.
Sellega ma ei ole nõus. Monoteistliku religiooni järgi on Jumal kogu väe ainuke allikas ja otsesõnu nõuab sallimatust posimise, kuldvasikate kummardamise jms. suhtes (vt. kasvõi skandaalitsemine Harry Potteri ümber). Pühendumine monoteistlikule religioonile on pisemate posijate vastu vähemalt niisama tõhus kaitse kui skeptiline mõtteviis, mida meie siin üritame levitada.
Starker küsis:
Kui rohtu võtab, palvetagu sinna juurde palju tahab. Mis see meie asi on.
Kriku küsis:
Sa ajad midagi segamini: jama ajad Sina. Masingu kirjaoskamatud käsitlused peegeldavad tema vigast mõttemaailma ja ma ei näe põhjust oma aega raisata, et selle kogemuse võrra “targemaks” saada: täpselt nagu ma arvasin – veel üks luulekogu. Masing võib olla kellegi jaoks korüfee või autoriteet, aga soolapuhumise alal olen ma seda küll ise endale, ses suhtes ei õnnestu Sul mind kuidagi ümber veenda. Kuidas Sinu targemaks saamisega lood on? Ega Sul ei tulnud pähe, et Sinu viidatud reegel võiks Sinu kohta käia?
Vale.
Mhmhh. Nagu narkoorganisatsioonil — mitmesuguste tegevustega.
*
inz imestas:
Miks uskumatu? Igati lugupidamist vääriv ja usutav tegevus, kui inimene oma põhimõtteid kaitseb. Ega kurjategija advokaat ei ole ise kurjategija.
Mhmhh. Ega Sa ei tea, kuhu nende küsitud ja neile antud raha läheb? Kotikesse?
*
Ingmar kirjutas:
Ausa maksumaksjana ma nii üleolevalt taeva lendavasse tuluallikasse ei suhtuks. Eriti praegusel raskel ajal. Pealegi – väärtushinnangud, mammonakogumine jms abrakadabra siia juurde – kristliku ligimese hinge eest tuleb muretseda, et ta mammona orjamisse ära ei kustuks ja surmajärgselt selle eest põrgu ei satuks.
Kriku arvas:
Siiski mitte.
Eks ole – silmad petavad! Kuhu see raha küll siis ullikeste taskust kaob? Ah ei kaogi, see on täiesti väär arusaam? Raha on ullikestel alles ja kristlus tähendab sedasama mis vaesus? Ütle sa nüüd… Mis sinna kristluse korjanduskarpi kogutakse? Pühadesoove või?
Mõistmatu kirjutab mõistmisest, hihii! Ikka teised süüdi, muidugi.
Kriku kirjutas:
Valetamine, raha väljapetmine, kellegi ihu küpsistes ja kolkunud veini vere pähe sissesöötmine, imetegeva vee piserdamine… Küllaltki kelmikas.
Kriku meenutas:
Levitavad jah, mõlemad. Ega kumbagi väga ei armastata, sellesama pärast. Ega veefiltril iseenesest viga ei ole, kui ma seda osta tahan. Või indulgentsil, vabandust, väärtushinnangul. Sama müügimeeste taktika ei meeldi kummalegi, kipuvad sinist suitsu ja väävlivingu välja ajama, kui neile püha ateismusega lajatad.
Kriku pakkus:
Ma siin praegu vehin elu eest leida mõtestatud lauseid Su tekstist, mis ei ole sugugi kerge, ja Sina kordad küsimust hommikusest konjakijoomisest? Lepi sellega, et mõned rumalused jäävad vastamata.
Natuke ikka on, ma olen tähele pannud. Kui ikka posija käest, siis on pähh, ja kui peavoolu kristlase käest, siis on nämma. Nii olen ma Sinu jutust aru saanud.
Ajeke kirjutas:
Nii-nii. Sa oled enda jaoks ainuke autoriteet ja tead ise kõike kõige paremini nii õigusteaduse kui usundiloo alal. Mis aladel veel?
Mina ei keeldu lugemast materjali, millele oponent oma väidete kinnituseks viitab. Samuti ei arva ma ühegi valdkonna kohta, et olen ise kõige targem.
Kriku võrdles põtra joodikuga:
Sama siin. Kuid Martinist saan aru, sest kunagi ei või teada, millal joodik sulle vägisi viina (loe: issameiet) sisse hakkab kallama, sest nagu Kriku ise kirjutas, võib vaikimine tähendada usujüngritele nõusolekut.
Natuke sellest kaubast kah, mida usutegelased veefiltri asemel pähe määrivad ehk lunastusest. Tegu on igati verifitseeritava ja falsifitseeritava kaubaga, niisamuti nagu posijate puhulgi. Mis väärtushinnanguid levitavad inimesed, kes posivad lunastusest, mida imelisel kombel ei saavat verifitseerida? Mis see on, kui see soolapuhumine ei ole? See on soolapuhumine ruudus. Kuidas verifitseerida? Aga nagu ikka: tõendid, faktid, sõltumatud allikad, topeltpime katse (lunastuse saanud ja platseeborühm ehk lunastuse asemel hariliku soolapuhumisega positud) jms. Kas on ette näidata lunastatud jne? Mh?
Ah väärtushinnangud või? Selliste valevorstide väärtushinnangute levitamist tuleb takistada, ausõna.
Nii, Kriku, mis sa nüüd tegid!
Ma siis võtsin kätte ja lugesin EELK lehel katekismuse läbi. Sellist teksti on mul paar eksemplari kodus riiulis ka, aga ma olen neid seni äärmustesse kalduvate sektide sonimiseks pidanud. Sõnaga, ma kaotasin täna viimase usu luterluse sisse peidetud fundamentaalsesse headusse.
Kus need väärtushinnangud seal on? Kõik, mida ma näen, on Jumal. Mitte isegi see, kellest Jeesus Mäejutluses rääkis, vaid seesama väiklane jämekael, keda USA fundid nii hirmsasti kardavad. Isegi humaansete punktide juurde kuulub “Me peame Jumalat kartma ja armastama”. Meieisa palve lahtiseletus räägib mitte palvest endast, vaid sellest, kuidas Jumala ees alandlikuks saada. Palvetamise peatükk ei räägi millestki muust kui “sa pead”. See jutt pole väärtustest, see on hirmutamine; seal polegi muud kui käsk number 1 või täpsemalt Moosesele nõrkemiseni korratud öeldud “Mina olen Issand (kes tõi teid ära Egiptusemaalt, et olla teile Jumalaks)”. Hiilgav väärtus, mida aplombiga levitada!
Vassid. Kirjutasin puhtas eesti keeles: soolapuhumise alal. Milline täht raskusi valmistas? Vaeglugeja?
Su oponendid soovitavad head materjali, sellest ei saagi keelduda. Ka mina loen seesugust materjali.
Ega mina ka ei arva, et ma jumal jalgsi maa peal olen, aga Sinust jääb küll kohati selline mulje. (PS “Samuti” nagu kes? Kas soolapuhumine on valdkond? Vau. Siis küll, siis küll… Aga jumal ma ikka ei ole.)
Kriku ütles:
Moraalirealistid ei ole sinuga kohe üldse nõus, aga see selleks.
Eks sinu poolt jutlustatav loogiline positivism ole seisukoht nagu iga teinegi (näiteks liberalism), nii et tegelikult ei näe ma siin suuremat põhjust kritiseerimiseks, eksole :)
Ingmar kirjutas:
Mis seal ikka – kaotasid, siis kaotasid. Kindlasti ei ole sa maailmas üksi. Aga jumalakartus ei tähenda siiski kindlasti mitte hirmu jumala ees.
See lehekülg muidugi on väga voldik. Võid huvi pärast seda ka vaadata.
Väärtushinnangute näiteks sobib seesama aborditeema (jah, ma tean, et ma kordan ennast, aga mida ma teha saan, kui küsimused korduvad?). Üks seltskond loeb inimelu algust eostamisest, teine elussünnist. Puhas valiku küsimus, kumba neist tunnistada, st. mida pidada “inimeluks” ja mida mitte.
Ajeke kirjutas:
Ei vassi. Keeldusid lugemast sulle soovitatud ning üldtunnustatult head raamatut, teatades, et oled ise endale autoriteet. Mis seal ikka, sinusuguseid on siia leheküljele kogu aeg sattunud ja satub ka edaspidi. Aga sa võiks siiski vastata, mis aladel sa veel endale autoriteet oled.
Jajah, hea raamat on see raamat, mida sina ja minu teised oponendid loevad ning soovitavad, sellepärast, et seda loevad ja soovitavad sina ning minu teised oponendid. Ja raamat, mis sulle ei meeldi, ei saa hea olla, sest et sina oled teatavasti ise endale autoriteet.
Väga normaalne.
see jõululaul näis siia paslik helitaust oma innukas asjalikkuses
Kriku ütles:
Teine tera. Vähemalt põgus lehitsemine jätab lugemistvääriva mulje. Mis tähendab, et seda ma jäängi lugema ja sinna see jutt ununeb :)
Verbaalne mõtlemine (mille üheks osaks on kirjalik mõtlemine) pole ainus ega alati ka mitte kõige parem/asjakohasem mõtlemise viis.
Pildilisest mõtlemisest on Temple Grandini raamat “Thinking in Pictures”. Avardab arusaamu mõtlemisest, nii et julgen soovitada isegi nii targale isikule kui ajeke.
Kriku kinnitas:
Kirjuta siis, mis alal ma ennast autoriteediks väitsin. (Sosistan ette, et Sul kergem oleks: SOOLAPUHUMINE.) Kui sellega hakkama saad, siis arutame edasi. Topeltpimedat verifitseeritavat lunastust näiteks. Ehk kuidas seda falsifitseerida.
Hea, et Sa mõnestki asjast aru saad, ausõna. Mul on kohe päris hea meel selle üle. Lootusetu loll on kõige suurem karistus, mida ma siinses ajalikus elus võiksin kogeda, aga tundub, et vist pääsen selle kurvastava kogemuseta.
Sulle soovitati raamatut “Üldine usundilugu”. Sina keeldusid seda lugemast väites, et selle autori mõttemaailm on vigane ning soolapuhumise alal oled sa ise endale autoriteet. On väga kahetsusväärne, et sa nimetad usundilugu soolapuhumiseks, aga kuna sa oled ka varem kasimata suuvärgiga silma paistnud, ei ole see siiski eriti üllatav.
Mis aladel sa siis veel endale autoriteet oled ja teisi lugemast keeldud?
Kristen väitis:
Tervita minu poolt oma õlgmehikesi.
Sa võitled väga julgelt! Vapralt! Aga ma ei võta Sind oma teenistusse, kuigi meil vahel lobisemise eest palkagi makstakse. Ega üleliia ei avarda? Nii et avarustesse kaduma võib minna? Ma pole just väga suur agorafoob, aga omad hirmud on minulgi, kõigele Sinu poolt ära tuntud ja tunnustatud tarkusele vaatamata. (Saladuskatte all paljastan, Sa hindad mind õige pisut üle. Umbes niipalju, kui külapastorit Einsteiniks pidades.)
Aga aitäh soovituse eest! Aega jääb ja raamat kätte satub, vaatan sisse küll, kuid avardumist ei julge lubada. Piiratud mõistus on takistuseks. ;)
Kriku nentis:
Jah. Mul on vahel selline komme, et sisustan oma aega ise.
Saidki hakkama? No näed, ei olnudki nii keeruline ega raske, ega ju?
Mis on otsekohesuses kahetsusväärset? Minu teada ei ole tegu isikuga, vaid teosega, ning ma ei halvusta ega solva sellega ühtegi isikut. Kas Sina määrad, mida ma tohin mingist teosest arvata? Kes Sa selline oled? Kelleks Sa ennast õige pead? Kas Sa natuke liiga palju endale ei luba?
See on otsene solvang! Niipalju siis lunastusest ja usutegelaste väärtushinnangutest. Sa arvusta oma suuvärki kõigepealt, sest seda saasta ma ei taha küll siin korrata, mida Sa oled suvatsenud kirja panna. Minu vastused Sulle on olnud siiani puhtast mõistmistahtest ajendatud ja ainult püüdest leida kontakti selles keeles, mida Sa paistad kõige paremini valdavat: labasuste ja solvangute keeles. Su häbematusel ei ole piire! Ma ei salga, et eelmisel korral püüdsin kõrvale põigelda Sinu tatipritsimisest, aga iga kord ei viitsi. Mine loe nüüd 666 issameiet ja kahetse oma kõrkust! Pärast seda võid andeks paluda.
Hakkab jälle peale – nii et mina siis kirjutan saasta ja pritsin tatti. Lasedki oma tavapärase sõimuvalingu lahti?
Kriku tunnistas:
Hea, et Sul natukenegi on südametunnistust säilunud ja midagigi suudad omaks võtta. Jumal on vist ikka tõesti olemas, et Sind õigelt teelt väga rappa ei lase minna? Kas issameied juba loetud? Õite lühikeseks Sul kulunud suurest tarvitamisest. Või proovisid pildilist palvet 666 korda ette manada? Olgu-olgu, see Su oma asi, kuidas pattu kahetsed. Kas nüüd tahad andeks paluda? Vara veel. Ma ei ole sellekohast ilmutust veel saanud.
Ahah.
Oo.
vabandan ette ja taha ning tunnistan oma küündimatust, lõbujanu ja võimetust kiusatusi trotsida ning tervitan ajekest lauluga, mis mulle alati selliseid tütarlapsi meenutab… eiteamiks… kuu mõju vist…
@Kriku, ajeke:
Get a room.
Starker ütles:
We have one already. You?
@ajeke:
Miks te seal toas siis sülge ei vaheta kui näpud sügelevad?