Jüri Saar: Meedia toetagu teaduslikku maailmapilti
Suur tänu Delfile, et selline meediakriitiline lugu avaldamist leidis, ja muidugi tänu ka Jüri Saarele, kes vastuvoolu ujudes humanitaar-ajakirjanikele ja parausklikele reaalsust meelde tuletab. “Humanitaar” siin ei ole kuidagimoodi halvustav, vaid kajastamas tõsiasja, et reaalharidusega ajakirjanikke on meil ilmselt vähe või nende hääl ei kostu kuigi hästi välja või on ajakirjaniku haridus liialt ühekülgne ja suurendamas lõhet reaalse maailma ja meediamaailma vahel.
Jüri Saar: Meedia toetagu teaduslikku maailmapilti
Hea lugemine kogu pikkuses. Olen autoriga paljuski nõus, aga pelgan, et loo sõnum ei jõua nendeni, kellele see mõeldud on. Ma ei tea, kas ajakirjanikud on valmis enesekriitiliselt oma rolli siin ühiskonnas vaagima ja kas nad üldse saavad aru, et midagi on nihu. Jüri Saare lugu nagu ka kogu projekt nimega skeptik.ee on ühiskonnas ja meediamaastikul nii marginaalsed nähtused, et sedalaadi piuksatusi ei panda ilmselt tähelegi. Puudub kriitiline mass ses umbluustunud ja kolmandasilmastunud meedias, et suuta teadusliku maailmapildiga tähelepanu tõmmata või tekitada laiemat diskussiooni. Omasugustega on hea mõtteid vahetada ja üksteist toetada, aga selleks, et ühiskonnas tervikuna mingit kvalitatiivset muutust tekitada, peaks foon tugevam olema. Kuidas seda saavutada, ei oska ma öelda.
Jüri Saare loo valguses võib paista kurioossena, et just Rahvusringhäälingu telekanal ETV on mahuka ja mitmeaastase programmi TeaMe peamiseks väljundiks. TeaMe programmi maht on 52 miljonit krooni ja selle eesmärkideks on:
Suurendada noorte huvi teaduse ja tehnoloogia ning nendega seotud elukutsete vastu Laiendada Eesti teadusmeedia arenguvõimalusi Levitada täppis- ja loodusteaduslikku mõtteviisi, tuua teadus inimestele lähemale ja meedias nähtavamale
Lausa suurepärane! Jüri Saar toob oma loos näiteid just sestsamast ERR programmist, sest maksumaksja raha eest lasta endale umbluist ajupesu teha on ka minu meelest veider või tobe või siis mõlemat korraga.
Jüri Saar kirjutab:
Tehnoloogilistest saavutustest on saanud osa kõik lääne tsivilisatsiooni inimesed, kuid teadusliku maailmapildi jaoks jääks nende peades ruumi justkui üha vähemaks ja kaasaegset kõrgtehnoloogiat kasutades levib suurtes annustes lauslollus.
See on vastuolu, millest kirjutab ka Carl Sagan raamatus Deemonitest vaevatud maailm, mis on õnneks olemas ka eesti keeles. Elame ühiskonnas, mis sõltub igal sammul teaduse ja tehnoloogia saavutustest ja edenemisest, samal ajal on inimeste arusaam teadusest ehk sellest, mis meie igapäevast elukorraldust üleval hoiab, häbiväärselt puudulik. Selline olukord võib osutuda ohtlikuks, sest oluliste teadmiste koondumine väheste kätte ja ülejäänute indutseeritud soovimatus milleski aru saada on pinnas uut laadi totalitarismi kujunemisele (see on siis minu isiklik prohvetlik unenägu).
Kurioosne on seegi, et needsamad umbluulevitajad kasutavad kõiki tänapäeva teaduse ja tehnika imesid, et oma lemmik-umbluud laiemalt ja kaugemale levitada. Satelliitsidekanalid vahendavad hetkega Austraalia õhutoitleja unenägusid Kanada elanikule, kes end seepeale surnuks näljutab. See on omamoodi skisofreenia või “kompartmentalisatsiooni” nähtus, kus ühte peasse mahub korraga erinevaid ja üksteisega vastuolus olevaid arusaamu maailmast ja selle toimimisest. Püüaks korragi mõelda, mida tähendab ja mida hõlmab enda alla “satelliitside” ja siis ilmuvad mingid homöopaadid ja kuulutavad nano-kvant-energeetilist-vibro-elektro-akupunktuuri.
Igaüks ei pea kõiki asju peensusteni teadma, kuid tähtis on omada erinevatest teadusvaldkondadest tõeseid algteadmisi, mida ju tavaliselt ka enda kogemused kinnitavad. Näiteks, et asjad kukuvad gravitatsioonijõu mõjul Maa keskpunkti poole ja teisesuunaliseks liikumiseks on vaja energiat. Samuti on lugu energia jäävuse seadusega ehk võimatusega luua igavene jõumasin–perpetuum mobile. Kui keegi väidab, et on teinud efektiivselt töötava mootori, mis kasutab õhust saadud vesinikku, on see bluff, mille üle ei tasu pead murdma hakata.
Kõigega peensusteni kursis olemine ei ole tänapäeval lihtsalt võimalik. Seda enam on oluline nende alusteadmiste ja mõtteviisi õpetamise kvaliteet. See omakorda on meie koolisüsteemi ja õppekavade suur ülesanne. Teamistepõhisus on õppekavades tänaselgi päeval sees, aga millegipärast on horoskoobindus ja muu umbluu pigem tõusev kui kahanev trend. Piisab algteadmistes astronoomia kohta, et astroloogia sujuvalt ajaloo prügikasti suunata. Selleks ei pea peensusteni astroloogide eneseõigustustega tutvuma.
Umbluu imbumist igapäevaellu ja inimsuhtlusse iseloomustab Jüri Saar näitega isiklikest kontaktidest:
Meenub absurdne vaidlus formaalselt haritud tuttavaga, kes kavatses endale osta seadme, millega saab paari puuhalgu põletades kütta tervet maja. Minu väide niisuguse seadme olemasolu võimatuse kohta, kuna see oleks vastuolus energia jäävuse seadusega, ei veennud vestluskaaslast vähimalgi määral. Lisaks olevat ta kuulnud kusagilt, et energia jäävuse seadus olevat juba ammu teadlaste poolt kummutatud.
Sarnaseid põrkeid arusaamade vahel võib vast igaüks tuua, kus muidu mõistlikus seltskonnas äkki oma tähemärgist või kaitseinglitest rääkima hakatakse. Ja kui püüad küsida, et head inimesed, kas te ise ka usute, mida räägite, siis vaadatakse sind kui ilmaimet, pühaduserüvetajat, kes on ahta silmaringiga ajast maha jäänud fossiil. “Aga teadlased on kinnitanud, et hing kaalub 21 grammi”. “Kvantmehaanika on kindlaks teinud, et me ise loome oma mõttega reaalsust”. Ja muud sisutühjad eneseõigustused.
Jüri Saar on tähelepanu osutanud olulistele probleemidele, aga ta jutt ei jõua nendeni, kellele see esmalt mõeldud — meediainimesteni. Nende iseteadlikkust ei kanguta vist miski, sest rahva tahe on seaduseks. See tahe on aga nendesamade meediainimeste poolt suunatud nendesamade meediainimeste vastutustundetu ignorantsi tingimustes. Mõnikord on tunne nagu maksaksid meediainimesed ja ajakirjanikud kätte oma füüsika-, matemaatika- ja keemiaõpetajatele selle eest, et nad ise neis tundides oma ajusid ei pingutanud ja kogu materjal omandamata jäi. Nüüd on siis tasumise tund nende piinade eest!
Omalt poolt soovitan lugeda Horisonti ja Tarkade Klubi.
Lõpetuseks päeva mõte Carl Saganilt:
Teadus ei ole täiuslik. Seda saab vääralt kasutada. See on kõigest tööriist. Aga see on parim tööriist, mis meil on, iseend parandav, jätkuv, rakendatav kõigele. Teadusel on kaks reeglit. Esiteks — pole olemas pühasid tõdesid; kõiki oletusi peab kriitiliselt uurima; autoriteedist tulenevad argumendid on väärtusetud. Teiseks — mis iganes on vastuolus faktidega, tuleb ära visata või ringi teha. … Nii mõnigi ilmne asi on teinekord vale; ootamatu on mõnikord tõene.
[Science] is not perfect. It can be misused. It is only a tool. But it is by far the best tool we have, self-correcting, ongoing, applicable to everything. It has two rules. First: there are no sacred truths; all assumptions must be critically examined; arguments from authority are worthless. Second: whatever is inconsistent with the facts must be discarded or revised. … The obvious is sometimes false; the unexpected is sometimes true. Cosmos 1985
Mart K. ütles:
Tehniliselt oleks. Natuke tülikas see küll on, sest see mehhanismus on Jänkistani V-chip’ide ideoloogia otsa üles ehitatud, aga reitingusüsteemi täiendada on põhimõtteliselt võimalik küll.
Ja kui see juba tehtud on, saab lapsevanem kiibistatud teleril käskida uhuud mitte näidata.
Aga poliitilises plaanis on see häda, et uhuumeistrid hakkavad kohe nõudma, et nende lemmik-uhuudelt U-reiting maha korjataks.
Kui ühiskonnas juba millegi vastu võidelda, võiks see olla positiivne ning parandav. Aga skeptikutepoolne tuuleveskitega võitlemine on sama hea kui nõukaaja tagasikutsumine. See sarnaneb hulludele, kes on ostustanud näiteks kõiki jalgrattureid maha lüüa. Miks oli nõukaajal palju keelatud teemasid? Ju seetõttu, et hoida rahvast teadmatuses, sest ilma teadmisteta kodanikke on kergem valitseda. Teine põhjus võis olla sektantlik vaim, mis tahab piirduda ainult ühe usutunnistusega. Nõukogde Liit ei olnud materialistik riik, sest muidu oleks seal materiaalne küllus valitsenud. Nõukogude Liit kummardas ebajumalat ja oli võltsreligioosne riik.Skeptikud vist tahavad, et rahvas ei teaks näiteks selgeltnägijate, telepaatia, ufoloogia jne. seotud valdkondade olemasolust. Nõukogude Liit kasvatas ülesse hulgaliselt kodanikke, kes ei tee erinevtel religioonidel üldse vahet. Nii et nad ei saa seetõttu ka sageli kirjandust ja kunstist aru. Paljud raadio-ja telesaated tutvustavad lihtsalt seda, mida maailmas tehakse. Kuidas sellesse suhtuda, on ju kuulaja-vaataja oma asi. Ajakirjankud pole ju nii piiratud inimesed nagu skeptikud, kes oma ja ühte arvamust peale määrivad. Täiesti loomulik on tutvustada rahvale seda, millega maailmas tegeletakse. Ka seda, et milliseid omapäraseid persoone on näha. See käib sõna- trüki ja usuvabadusega kokku. Aga paljudele meeldib diktaatorlik infovaegus.
Superidiootsusega kokku puutudes võib mõmi muidu viisakas inimene ka sõimama hakata. See oleks ausam kui näiteks mõnele subjektiivsele “skeptikule” omane lollitamine, valetamine, ässitamine, ja demagoogitsemine. Nii madalale on raske langeda.
Kui keegi siin avadab oma arvamust, et tähenda see veel seda, et tema eesmärk oleks vaielda, ümber veenda, agiteerida.
dig taandas:
Töötab küll. Ta ei tööta sel kombel, nagu mittelollid seda ette kujutavad, aga ta töötab siiski (loe: aga ta toimib siiski). Tegelikult ei tööta demokraatia ka mittelollidega:
“Demokraatia on valitsemisvorm ehk poliitiline režiim, milles võimukasutust legitimeerib ja kontrollib rahva tahe.”
Selle definitsiooni alla võib vabalt sokutada sealsamas Vikipeedia artiklis demokraatia vastandina esitatud diktatuuri, mis on samuti poliitiline režiim, rahva poolt legitimeeritud võimukasutusega ning sisuliselt rahva tahte poolt kontrollitav. Suur hulk tänapäevaseid demokraatiaid on seda vaid vormiliselt ning nime poolest. Mõnda seesugust ei ole vaja üldse kaugelt otsida, kuid ma ei taha näpuga kellegi peale näidata. Pealegi ujub see teemaarendus antud teadusliku maailmapildi teemast juba kaugemale ning võib kalduda üleliia poliitiliseks.
Keegi ei võitle selgeltnägijate, telepaatia või ufoloogiaga. Võidelda tuleb inimeste petmisega väidetavate selgeltnägijate, telepaatide või teiste uhhuulaste poolt. Ma julgen arvata, et see on märkimisväärselt “positiivne ja parandav”.
Nende tegelastega seotud valdkondade kohta leiab skeptik.ee lehelt hulga artikleid. Küsimus on selles, kuidas seda informatsiooni esitada: kas kaine analüüsina või siis varjatud reklaamina petistele. Viimase üks vorme on tõendamata tulemusega meetodite esitamine kõrvuti tõendatud tulemustega meetoditega (näiteks homoöpaatia esitamine võrdväärse alternatiivina tõenduspõhisele meditsiinile).
Teemaväliselt: eestikeelne vikipeedia küll mingi tsiteerimist vääriv allikas ei ole (kui jätta välja üksikud sisukad ning usaldusväärsed artiklid nagu näiteks ulme).
Teemaväliselt jätkates. Kindlasti on eestikeelne Vikipeedia oma volatiilsuseski parem kui omaloomingulised kolmesõnalised definitsioonid ja väärib ka sellisena tsiteerimist. Keegi pole väitnud, et seal absoluutne tõde peitub või et sellesse kriitiliselt suhtuda ei võiks. See teemaspüsimine on kindlasti raske, kuid harjutamistvääriv ülesanne, mis säästaks hulgast mõttetust infomürast vastava teemakohase arutelu. Kõige lihtsam võte selle harjutamisel on seesugused postitused jätta tegemata. Mulle on alati jäänud arusaamatuks inimesed, kes alustavad oma sõnavõtte vabandustega selle asemel, et jätta see koos vabandusega ära. Miks teha teadvalt lollusi ja selle eest ette vabandust paluda? Mingi isevärki mõtlemisvaegus ilmselt.
Ei ole seegi selge.
Pole kahelnudki.
Tegelikult ei pruugigi Vikipeedia kriitika nii väga teemaväline olla, kuigi ilmselt oleks korrektsem selleks uus lõng teha.
Kui Jüri Saar leiab, et ajakirjandus – eriti riiklik ajakirjandus – peaks toetama teaduslikku maailmapilti, siis Vikipeedia on näide eraõiguslikust algatusest teaduspõhise maailmapildi ning tõenduspõhiste käsitluste levitamisel. Vikipeedia mudelil on aga hulk puudusi, mis selle funktsiooni täitmist takistavad – ja kardetavasti on samad puudused ka ajakirjandusväljaannetel.
Neist kõige suurem on süstemaatilise lähenemise või tegevusstrateegia puudumine – pole märksõnade loendit, nende prioritiseerimist, mingisugustki üldist hoolt, et vähegi ühtlane kaetus tekiks. Tsiteerides Ain Mäesalu: “”Liis Lass” annab Google’ist üle kahe korra rohkem vastuseid kui “Svante Pääbo””. Sama efekt ilmneb Vikipeedias nii valdkondade kui artiklite tasandil kui artikli sees. Ma julgen täpselt sama väita ka teaduse poplariseerimise kohta ETV-s: puudub sellekohane strateegia või üldkontseptsioon või siis seda ei täideta.
Teiseks on puudu omal alal proffidest panustajatest – täpselt sama probleem on ajakirjanduslikel teaduse populariseerimise üritustel.
Kolmandaks on Vikipeedia avatud kõiksuguste survegruppide rünnakule, millest mõned on väga sihipärased ning jõulised. ETV-s pole ses osas asi vist veel väga hull ja “Kalevi” oma läks pankrotti, aga kes teab, mida tulevik toob.
Jutu mõte siis selles, et “avalik-õiguslik” võiks tähendada mingit kontrolli protsessi üle ja programmi eesmärgipärast arendamist, mitte lihtsalt asjadel “kujuneda laskmist”, nagu Vikipeedias. Kahjuks vähemalt teadusliku maailmapildi arendamise osas niisugust lähenemist märgata ei ole. Võib-olla mõnes muus valdkonnas on.
Kriku ütles:
Ära muretse, ingliskeelne on veel hullem.
@Kriku:
mis on see valdkond, milles sa ise pädev oled? sest tõepoolest, sõnavaht on tüütu.
Ma oskan lausa suurepäraselt teed keeta.
Postitus 114 punkti.
Mida te iganes teete, tehke teaduslikult. Magage, peske, sööge, jooge, jalutage , hingake ja unistage teaduslikult.
ja et unenäod oleks viidetega!
Amen
Andres , ega kristlusesse mitteuskumine pole tulnud ühel halval päeval .
Minu vanaisa oli ateist-antikommunist , tema ütles et kommunism ja kristlus
on üks ja sama messianism. Andres; mina ja skeptiku enamus esindab
maailmavaadet mis ajalooliselt on uus ,nii 500aastat ,sina esindad maailmavaadet mis on 70000 aastat vana .Loomulikult käib nende vahel
võitlus iga inimese pärast . Sinul on väga suur edumaa,kuid meie ei kaota ,
meie toeks on reaalsus ,nii ebameeldiv kui see ka oleks.
@realistJüri:
ka kommunismil ning kristlusel on toeks reaalsus – selline, milliseks nemad reaalsust peavad. kõik maailmavaated, mis võitlevad inimese (usu) pärast (sellesse vaatesse) on ühed ja samad messianismid, niisiis võid julgelt ka materjalismi (mis usub teaduse päästvasse võidukäiku) lisada oma vanaisa loetellu.
Ei ole ju nii keeruline minna ja vaadata võõrsõnastikust või entsüklopeediast järele, mida “messianism” tähendab, enne kui siia kirjutama tulla…?
Kuku, suunasin astroloogiajutu ümber:
Endine astroloog astroloogiast, osa 4 (lõpp)
Vabandust, kui kommentaaridevahelised viited veidi sassis…
kes on teadlane?
“Ta pöörleb siiski” ‘ kas seda ütles teadlane v6i ketser?
Kui palju teadus on suutnud maailmas eksisteerivatest asjadest ära kirjeldada ja t6estada?
Skeptik sa tituleerid k6iki ketseriteks, ka neid kes juba edumeelsetes laborites on teadlased.
Päikest ja selget m6istust
Leinz ütles:
Kas üks välistab teise?
Leinz küsis:
Seda ütles loodusvaatleja, kes näitas ja põhjendas korratava vaatluse abil, miks ta seda ütleb. Ega geotsentrilisel maailmapildil pole muud häda, kui et arvutused lähevad tülikaks planeetidevaheliste maagiliste vastasseisude või tähemajade arvutamiseks, sellepärast soolapuhujad peaksid päris rõõmsad olema, et ei pea enam kaarte laduma, selleks et ennustada suure vastasseisu õiget aega.
Uudishimulik inimene, kes uurib ja püüab asjade, sündmuste ja nähtuste olemust ja toimemehhanisme seletada ning anda sellega teiste poolt korratava ja kasutatava võimaluse nende ennustatavuseks, nagu näiteks planeetide asukoha määramiseks taevas mingil ajahetkel minevikus, olevikus või tulevikus.
Üksjagu. Iga päevaga aina rohkem ja rohkem. Mida on ebateadusel vastu näidata peale kirjelduste, mida kuidagi tõestada ei õnnestu?
Mkmm, sugugi mitte kõiki, hoopis väga valikuliselt. Mind ei ole veel keegi nii tituleerinud.
Mõni näide oleks abiks. Kas soolapuhujatel on juba laborid loodud? Oligi juba aeg, ma ütleks – võttis aega mis võttis, aga lõpuks hakkavad nemadki teaduslikult oma tõdesid kummutama.
ajeke
ajeke ütles:
Just-just. Planeetidevahelisi kosmosereise on ka geotsentriliselt raske arvutada. Aga Kuu-lende arvutatigi geotsentrilistes koordinaatides, kuundumine ja õhutussetõus välja arvatud.
ajeke ütles:
Tolerants. Peaaegu lõputu tolerants. Ebateadlaste kannatlikkus lollide ja petiste suhtes on vägagi muljetavaldav.
Seda veidram on, et ebateadlased kipuvad olema agressiivselt ebatolerantsed nonde inimeste suhtes, kes oma jamatalumatust ei varja.
@dig: :D Miks nii tagasihoidlikult? Kõigepealt tuleks esile tõsta nende sügavad teadmised mittemillestki, millest nad suudavad välja võluda mida tahes. Teiseks nende soterioloogiline ohvrimeelsus, millega nad alanduvad oma hindamatute teadmiste rakendamise eest vastu võtma tühist ja maist prügi ehk tasu, mida nad on võimelised ise olematusest välja manama. Kolmandaks piiritu usk oma väljavalitusse ja eksimatusse ning reaalteadmiste ebavajalikkusesse või nende asendatavusse kõrgemate kaemuslike kogemustega.
Nimekiri on pikk ja lõpmatu, kahtlemata, aga siis Leinz Päikest ja selget m6istust soovi kohaselt: mida on ebateadus suutnud kirjeldada ja tõestada? Eriti see tõestamise osa pakuks mulle huvi… Pelk “see toimib siiski” on keskaegsele loodusvaatlejale omistatud sententsi puudulik kopeerimine. Temal oli välja panna otsene ja korratav vaatlus, mitte pobin habemesse. Rollid ei ole vahetunud ja ebateadlasest teadlaseks saamiseks ei piisa mantra päheõppimisest ja selle häälekast kordamisest.
Jüri Saar on nõukaaega ja materialismi kinni jäänud.
Võiks ju ka väite, et miks me lubame laulupidudel vaimulikke laule esitada, sest need pole ju materalistide jaoks teaduslikud. Mis siis , et need kuuluvad muusikaliteratuuri klassikasse.
Saar ei räägi laulmise ja muude kunstimaiguga tegevuste kohta midagi.
“Nõukogude ajaga” lajatamise demagoogiavõtet oled Sa püsivalt rakendanud käesloleva lõnga 4. postitusest alates. Äkki aitab juba?