Leiud juuli ajakirjandusest
- Kai Zilmer: miks katsetatakse vaktsiine laste peal?
Postimees - Mobiiltelefonid tapavad mesilasi
Postimees
Ajalehega saab seda tõhusamalt teha, kui tõesti selleks vajadus on. - Filosoof Platoni salajane kood muugiti lahti
Delfi Forte
Kas pareidoolia erijuht või tõesti avastus? - Postiga saabunud toidulisandite pakid tekitavad saajates segadust
PM Tarbija24Kümneid eestimaalasi on üllatanud nende ukse taha toodud pakid esmapilgul tasuta toidulisanditega, mida nad pole tellinud ja mille saatja on neile tundmatu.
[…]
Kirja lugedes selgus, tal tuleb pealtnäha tasuta saadetise eest firmale Helvetia Direct Marketing maksta 40 krooni postikulude katteks ja et peagi ootab teda uus pakk, mille puhul tuleb maksta juba ligi 200 krooni tablettide eest. - Kümme aastat footon-resonantsravi on häid tulemusi andnud
Veljo Kuivjõgi, Meie MaaKuigi on küllalt inimesi, kes iga uue asja suhtes on skeptilised, on saarlased-muhulased enamasti abi saanud, sealjuures puugikahjustustest.
- Tiibeti terapeut soovitab hoida keha ja meeled tasakaalus
Iira Igasta, Pärnu PostimeesTa [Anu Rootalu] selgitab, et ravi tulemus sõltub suuresti sellest, missugusel vaimsel tasandil on inimene, kes sind ravib või masseerib.
Uudiseid Eesti libateraapiate pealinnast Pärnust.
- Vähihaiged tarbivad nende tervisele ülimalt ohtlikku noni-mahla
Kaire Kenk, PM Tarbija24«Arstina ei tohi ma mitte kuidagi määrata noni taime preparaate diagnoositud haiguste raviks. Puuduvad põhjalikud uuringud, võrdlusandmed tuntud ravimitega, efektiivsuse uuringud, topelt-pimeuuringud,» nentis Tõstamaa tervisekeskuse perearst Madis Veskimägi.
- Teadus uurib riskikäitumise põhjusi
Argo Ideon, PostimeesKas täiskuu aeg võib ka õnnetuste sagedust mõjutada?
Olen varem järele vaadanud, kas selle kohta on olemas mingeid teaduslikke uuringuid. Uuringuid on küll tehtud selle kohta, kas võib täheldada vaimuhaiguste ägenemist täiskuu perioodil, nende tulemus näitab aga selgelt, et mingit niisugust seost ei ole olemas. Selle kohta, kas inimesed on täiskuu ajal altimad õnnetustele, pole otseselt midagi teada. - James Randi: meedia populariseerib selgeltnägijaid
Mikk Salu, Eesti Päevaleht
K_V ütles:
ei tea, võibolla. aga miks mitte proovida? jumal võib ju ikkagi vabalt olemas olla, aga muidugi – mingi viieka eest ma küll temasse uskuma ei hakkaks. alghind võiks ikka paar milli olla.
Mart K. ütles:
Sain lõpuks mahti artikkel täies mahus läbi lugeda ja tuleb välja, et seda Obama ja Mehhiko lahe puurtorni teooriat puudutatakse seal vaid riivamisi; ülejäänud jutt on sellest, miks inimesed imelikke asju usuvad.
Silma jäi viimane jaotis, kus laidetakse USA haridussüsteemi, eriti selle “teaching to the test“-metoodikat. Meil ei ole ju koolides selliseid tüüpkontrolltöid, kus vastused tuleks lihtsalt linnukesega märkida. Ometi usuvad eestlased varmalt kõikvõimalikku jama, ka USAs sündinud jaburaid vandenõuteooriaid.
Tõsi, loogikatunnid jäid meie koolis pentsikuks ajaraiskamisviisiks keskkooli ühe semestri jooksul kord nädalas, ning kriitilist mõtlemist või demagoogia tuvastamise tööriistade tutvustust eraldi ainetena ei õpetatudki. Aga ikkagi; ma tean mitmeid tehnilise või reaalteaduste kõrgharidusega inimest, kes vähemalt üht vandenõuteooriat ikka usuvad. Äkki haridus pole selliste asjade juures üldse oluline?
Tõlgin igaks juhuks küsimusaluse lõigu:
Kriitilise mõtlemise kriis
Ameeriklased usuvad vandenõuteooriatesse samadel põhjustel, miks me kipume nii kiiresti leppima parempoolse pseudoteaduse ja rekonstrueeritud ajalooga: me lihtsalt ei õpeta enam suuremale osale lastest elementaarseid kriitilise mõtlemise oskuseid.
Siia on meid toonud 25 aastat standardiseeritud kontrolltööde põhist õpet. Me ei tea, keda uskuda, millal uskuda ega miks uskuda. Me ei oska hinnata ajalooliste ega teaduslike väidete tõeväärtust ega saa hakkama elementaarsemagi ajalise järgnevusgraafiku korrektse koostamisega. Me ei oska mõeldavat ja tõenäolist eristada mõeldamatust ja ebatõenäolisest. Me ei suuda hinnata eri ekspertide suhtelist usaldusväärsust ega taibata, milliseid huve nad oma väiteid esitades teenivad. Oleme pigem valmis Rush Limbaugh’ selgitusi pühaks tõeks pidama kui kulutama 0,062 sekundit Google-otsingule, mis annaks meile arvessevõtmiseks alternatiivseid andmeid, kuna siis oleksime me sunnitud nende andmete väärtust omal käel kaaluma.
Ja siis imestame me, mis pagana pärast usuvad nii paljud meist sedavõrd ilmvõimatuid, külluslikult ilustatud ja vildakaid asju, ent ei saa lihtsatele tõdedele pihta ka siis, kui need nende nina all puust ette teha ja punaseks võõbata.
Kui inimene ise tahab uskuda, siis allikakriitika ei aita. Kui näiteks kroonilist ja ravimatut haigust põdev inimene tahab uskuda, et mingi umbluuravim teda aitab, siis ta surub ise kõiki kahtlusi aktiivselt alla. Kui inimene tahab uskuda, et horoskoobid tema kaootilises elus toimuvat selgitavad ja seletavad, siis ta endas sellise usu ka kasvatab.
Ma olen üsna pessimistlik selliste inimeste aitamise osas. Kardetavasti saab eelkõige jamabarjääri tõsta – kui tahavad uskuda, siis ärgu vähemalt uskugu täiesti ilmselgeid mõttetusi. Mida vähem haridust, seda selgemalt jaburaid asju usutakse.
Jason ütles:
Minu teada on kõik teretulnud proovima.
Nähtamatul sõbral on siiski oma eelised ja puudused. Ta ise ei saa teile laenata, aga ta ise ei hakka ka võlgu küsima. Kui keegi ütleb, et nähtamatu sõber palus raha laenata, lubas pärast tagasi maksta, on see ikka teine inimene.
Jason ütles:
AFAIU on mullade seas välja kujunenud konsensus, et palvetamise suund ei ole kriitilise tähtsusega, kui moslem heas usus ühe konkreetse suuna välja valinud on, aga logistiliselt on otstarbekam, kui koos palvetavad inimesed samas suunas põlvitavad.
Mart K. ütles:
Michael Shermer kirjutas kunagi raamatu Why People Believe Weird Things. Selles on peatükk pealkirjaga Why Smart People Believe Weird Things. dig soovitab nii raamatut kui selle peatükke.
Mart K. ütles:
Igaüks teab, et kuna isand Limbaugh’d ei ole enne eetrisse minekut hoiatatud, et kõike mida ta ütleb, võidakse googeldada ja faktiga võrrelda, oleks äärmiselt poliitiliselt ebakorrektne niisuguseid hulle tempe ette võtta.
Mart K. ütles:
Panin guuglisse “parempoolne pseudoteadus”, aga ei leidnud midagi mõistlikku, väga muidugi ei otsinud ka.
Kuskohas selle teadusega lähemalt tutvuda saaks?
dig ütles:
mina soovitan kah ja kui maj.olud paranevad, siis hakkan vahest isegi lausa peale käima, et “ostke ära!”ehkki ma kardan, et sellel pole eestis vist piisavalt turgu.
Pseudoteadust ja konspiratsiooniteooriaid pritsitakse mõlemalt tiivalt, ainult et konkreetse artikli autorit torgivad hetkel parempoolsed rohkem. Tundub ka, et autor pole enda jaoks päris hästi läbi mõelnud, mida ta selle sõna all silmas peab. Ei tasu selle pärast väga erutuda, sest see ongi tegelikult väga komplitseeritud.
Natse näiteks nimetatakse nõukogude ja sõjajärgsete sotside propaganda tuules tavaliselt parempoolseteks, kuigi tegemist oli ühe sotsialistliku liikumisega teiste seas. Samas piisab vaid “Tahte triumfis” esitatud kõnede kuulamisest, et see pilt murenema hakkaks. Ein Folk, ein Deutschland tähendab Hitleri esituses klassivahedeta rahvust ja Saksamaad, lavastuses väga oluline koht on labidate jm. tööriistadega defileerivatel tööliste kolonnidel jne. See vaikitakse üldjuhul maha.
K_V ütles:
Igavene häda, kui Internet võõras keeles kirja pandud on.
Näiteks raamatust. The Republican War on Science puutub asjasse. RationalWiki’s on ka ülevaateartikkel Politics and science in the Bush administration.
Kriku ütles:
Et tu, Krikus …
Robinson kirjutab juba üsna alguses:
Ma saan aru, et ta väidab siinkohal, et konservatiivsus on liberaalsusest parem kasvulava vandenõuteooriatele, aga see iseenesest ei välista vasakmeelsete vandenõuteooriausklikkust. Mõned kuud tagasi siinsamas saidil viitas keegi seoses terminiga “crank magnetism” ka vandenõuteooria-usulisele ühisosale parem- ja vasemäärmuslaste seas, aga ma ei mäleta, kuidas seda nimetati.
“Parempoolse pseudoteadus” on algses tekstis “right wing’s faux science“, mis samuti ei anna rohkem kui ühe google-vaste.
Muide, AlterNeti lugude juures on konservatiivsest sordiinist üldiselt kasu, sest vasak kalle on neil artiklitel küljes küll. Mis jällegi ei välista nende informatiivsust, leian ma.
Pealegi loen ma WorldNetDailyt ka.
Väga kahtlane. Revolutsioonilist terrorit toidavad samuti konspiratsiooniteooriad – oma võimalust ootava sisevaenlase või välismaiste interventide kohta näiteks. Täpselt sama käib tugevate liidrite austamise kohta.
Aga kogu see arutelu näitab veelkord lihtsalt vasak-parem jaotuse viletsust. Liberaalne ei pea olema vasakpoolne. Konservatiivne ei pea olema parempoolne. Roheline ei pea olema vasakpoolne. Rahvuslik ei pea olema parempoolne. Internatsionalistlik ei pea olema vasakpoolne (kuigi mul hetkel ei tule ühtegi vastupidist näidet pähe). Mõõtmeid on palju ja neid ei anna ühele teljele projitseerida.
Vasak-parem jaotus töötab eelkõige majanduspoliitilises kontekstis, kuigi ka seal on tegelikult mitu mõõdet: eraomandi kaitstus ja vabakaubandus näiteks.
Kriku ütles:
See paistab olevat vähemalt üks asi, milles on võimalik osaliselt ühel nõul olla Sul, mul ja “Illuminatuse!” autoritel.
EPL: venelased tahavad kaheksajalg Pauli ära osta
Juhuks, kui mõni siinne skeptik peaks olema skeptiline klassikalise rassismi olemasolu suhtes tänases maailmas, on uudisteagentuur nola.com üllitanud uudisnupu hiljuti New Orleans’is esitatud süüdistustest vihkamisest motiveeritud vägivalla- ja mõrvategude asjus:
Vandenõuga on tegemist sellepärast, et Bourgeois ei paista olevat tegutsenud üksi. Kokku olevat tulnud seltskond tegelinskeid (mõista, mõista, missugune on nende nahavärv[1] ja missuguseks nad seda ise peavad[2]), kes tundnud rasketel orkaanijärgsetel aegadel tungivat vajadust suli ja võmmi mängida ning näidanud üles teatavat loomingulisuse puudumist prospektiivsete sulide äratundmise alal.
Üldiselt on Meerikas kombeks, et mõrvaasju menetlevad osariigid ise. Miks seekord föderaalvalitsus asjasse segatud sai?
Vastused mõistatustele:
[1] Roosa.
[2] Valgeks.
hvtv, kas neil väidetel mingit alust ka on. ilusad on need kivid küll, oma hinda väärt juba selle ilugi eest ;)
http://refer.ee/et/category_products_expand/30/1/5
http://www.saadgrupp.ee/kivist/
Mobile Press-Register paljastab halastamatult vaese väikese rikka suure naftakompanii BP järjekordse kurikavala plaani:
Kui mõnel lugejal peaks olema tahtmine pead vastu seina taguda, kuid selget põhjust nagu ei ole, siis aitab minut:
Teadupärast on Oorti pilv ehk Öpik-Oorti pilv komeediparv, mis on postuleeritud asuma Päikesesüsteemi äärealadel. Kuna too pilv on gravitatsiooniliselt Päikesesüsteemi osa, siis on igasugune jutt teemal “jõuab päikesesüsteem Oorti pilve” päevselge jama. Sama kaliibri jama nagu “sõidab-sõidab auto mööda tänavat ja siis korraga jõuab ta omaenda keresse”. (Mida neljanda klassi õpilased sellest värgendusest teada võiksid, seda kirjutab Miksike.)
Mida originaalallikas El Reg tegelikult kirjutas?
Näedsasiis — hoopis mõistlikum hüpotees: postuleeritud massiivne, kuid raskestinähtav väline objekt külastab regulaarselt Päikesesüsteemi ja hälvitab tiirlevaid komeete, suurendades tõenäosust, et need ebastabiilsetele orbiitidele satuvad ning aja möödudes mõne planeediga kokku põrkavad. Säärased regulaarsused on astrofüüsikas tavalised, ka potentsiaalsest külalisekandidaadist teatakse üht-teist — allikas küll seda ei maini, aga hulka spekulatsioone keskendub hüpoteesile, et Nemesis, kui ta eksisteerib, võib olla pruun kääbus.
dig ajab selle, et minut enam niisuguseid pisiasjugi korralikult tõlkima ei vaevu, KaptenTrummi kummardajate kultuse kaela.
Asi on lihtsalt kodanikus varjunimega doc, kes ei oska ei eesti ega inglise keelt ja kelle harimatus on võrreldav kõige õnnetumate “Postimehe” tibinatega.
Huvitav, kas väikelapse kisast võib kurdiks jääda?
USA-st Austraaliasse lennanud eakas daam väidab, et võib ja et tema jäi, ning nõuab nüüd hüvitust lennufirmalt, vahendab Iltalehtit Delfi.
http://www.ohtuleht.ee/index.aspx?id=387513
tour de france ratturid kasutavad maagilisi käevõrusid.
Telegraph vahendab huvitavat pretsedenti kelmust puudutavate seaduste arengust Iisraelis:
Kas keegi asjatundlik inimene on lugenud viimasest Horisondist keemik Hergi Kariku artiklit “Vesi. Vedelik, mis teoreetiliselt peaks olema gaas“? Kuulsin, et see flirtivat kõvasti “vee struktuuri” ja “vee mälu” jutlustavate müstikute jamateadusega, aga ma ise pole a) lugenud ega b) piisavalt pädev, et kuumadel kahekümnendatel sündinud teadlased nagu prof Karik ja Erna Sepp ja nende struktureeritud vesi omaenda tarkusest täies mõõdus ogaraks kuulutada. Seega küsin reaalharidusega inimeste arvamust — on need asjad seostatavad, või räägib prof Karik tegelikult teaduslikku juttu?
Ning kas Horisont on alla käinud või endiselt tasemel?
Selle kohta on tal raamat lausa.
Jah, ma märkasin ka, aga ainuüksi kaaneteksti järgi ei oska öelda, kas on jama või lihtsalt natuke põnevamaks paisutatud aimekirjanduspromojutt.
Kriku on aeg-ajalt kurtnud, et siin piisavalt inimeste peedistamisest ei räägita.
PZ Myers kuulutab, et Pharyngula streigib, kuna kohalik platvorm scienceblogs.com on teda ja kogu teadusblogijate suguseltsi koledasti peedistanud (või palinaadina väljendades: pepsistanud). Üks hilisemaid torkeid, mis mõned scienceblogs.com’i asukad ka lahkuma sundinud on, kannabki Pepsigate’i austavat nimetust — rahahädas Seed Media Group, kes scienceblogs.com’i üleval peab, olevat lubanud PepsiCo’l avada teadusblogi tervislikust toitumisest. Teadlased olla selle üle kaunis õnnetuks läinud.
Kirjutab professor Myers:
Kriku on kurtnud, et dig teeb seda valikuliselt oma poliitilistest sümpaatiatest lähtudes.
dig ütles:
AOL News raporteerib, et BP võttis süü omaks:
Igavene häda nende pahade õuntega, igale poole nad ka ronivad. Aga New Zealand Herald News raporteerib juba, et käimas olevat vandenõu pahast õunast lahti saamiseks:
Nüüdseks juba mitu kuud kestnud projekt, mille käigus BP nimetab kõik need rumalad tembud, mida nad tavaliselt PRivad, ja Tähtsad Ninad köhatavad õige koha peal, sai jälle täiendust, vestab Washington Post. BP, kes juba pikemat aega mängib kriisiga tegelemist, laskis seekord välja joonistatud fotod kriisiga tegelemise juhtimisest:
Kas pole tore, et mõned skeptilised inimesed õige koha peal köhatavad?
Saksa poliitikud tahavad ülekaalulistelt suuremaid makse
Miks küll peaks šokolaadi ebatervislikuks pidama…?
Kriku ütles:
Šokolaadi näol on ju tegemist on sõltuvusttekitavaid mõnuaineid ja stimulante sisaldava tootega. Keskmise piimašokolaaditahvli koostises on sokolaadi aga suhteliselt vähe, ning ülejäänud koostis — peamiselt rasv ja suhkur — pole eriti tervislik, eriti kui liiale minna.
Igatahes on sõltuvusainete nagu šokolaadi või “õndsuspunkti” mudivate rasvaste toitude täiendav maksustamine mõistlikum meede kui vanglakaristuse ähvardusel kasutamise keelamine.
“Keskmise piimašokolaaditahvli” kohta ei oska ma midagi öelda, kuna ma seda toodet ei osta. Kui probleemiks on tarbijate eksitamine kahtlaste toodete “šokolaadiks” nimetamisega, siis on ilmselge lahendus sätestada näiteks minimaalne kakaosisaldus.
Erinevalt alkoholist ja tubakatoodetest ei saa aga šokolaadi kohta väita, et iga annus on liiast. Mistõttu on šokolaadi kui toote ebatervislikuks kuulutamine IMHO jama.
Loomakaitsjad: vähke ei tohi elusalt keeta, kuna nad tunnevad valu
Muidugi et tunnevad, aga siin on küsimus ka sellest, kui kaua surma saabumine aega võtab. Kas keevasse vette viskamise tagajärjel saabub surm silmapilkselt? Sekundite jooksul? Minutitega?
Vähi uimastamist enne tapmist kujutan ma ainult suurte raskustega ette.
Kriku ütles:
Ma ei usu, et lahja šokolaadi šokolaadiks nimetamine iseenesest probleem oleks. Küll aga tunnen inimest, kellel on konkreetne sõltuvusprobleem šokolaadiga; tema pruugib ainult eriti kangeid sorte, kui tarvitama hakkab. Mind you, ma ei leia, et sellepärast, et osal elanikkonnast tekitavad kakao mõjuained tugevat sõltuvust, tuleks šokolaad keelustada. Küll aga võiks pakendi varustada hoiatusega, nagu suitsupakid.
Ma nii kategooriline ei oleks. On erijuhte:
http://en.wikipedia.org/wiki/E....._poisoning
http://en.wikipedia.org/wiki/N.....eutic_uses
Akadeemik Raukas hirmutab:
(EPL: Eurost ei sõltu suurt midagi)
Jama. Suits tapab.
Igal toiduainel on “erijuhte”, mille korral väikegi annus võib kaasa tuua tõsise terviserikke. Allergiaks nimetatakse.
Kriku ütles:
Ei vaidle vastu, et tapab, aga ei saa ka loogikast aru — miks peaks tõik, et mõni aine on ohtlikum, olema hea põhjendus tarbijate mitteteavitamiseks vähem ohtlike ainetega seonduvatest ohtudest.
Sellepärast ongi kõikide šokolaadide pakendil kirjas, et võib sisaldada sarapuu- ja/või maapähklijääke, isegi kui pähkleid koostises pole — see on pähkliallergikuile oluline teave. Samamoodi nagu teave sõltuvusohu kohta võib olla oluline näiteks nõrga tahtejõuga või mõne diagnoositud sõltuvushäirega inimestele.
Kuidas see kõik aga etanooli ja nikotiini terapeutiliste mõjude olemasoluga seondub, ei mõista hoobilt.
Sellepärast, et absoluutselt ja mistahes koguses ohutuid aineid pole olemas. Nagu dig on korduvalt viidatud, on ka H2O ehk puhas vesi mingis koguses manustatuna ohtlik, keedusoolast rääkimata. Kuhugi tuleb tõmmata piir, millest edasi ei ole “teavitamine” enam mõistlik. Ja shokolaad näib asuvat üsna kaugel selle piiri taga.
Täpselt nii, nagu peaaegu iga aine võib olla allergeen, võivad väga paljud ained mingitel eritingimustel olla terapeutiliselt kasulikud. See ei tähenda, et neid ei peaks väljaspool eritingimusi käsitlema ohtlikena. Ei võimalik allergeensus ega võimalik terapeutiline kasutus ole antud kontekstis argumendid.
Lisaks ei saa tõmmata võrdusmärki suitsetamise ja muude tubakatoodete tarvitamise ning nikotiini manustamise vahele. Tubakatooted sisaldavad suurt hulka kahjulikke ühendeid ja tubakatoodete tarvitamise kahjulikku mõju on uuringutega põhjalikult tõendatud.
Kriku ütles:
Šokolaadi sõltuvusttekitavuse kontekstis on vast, jah.
Aga kui palju inimesi aastas peab mõnu pärast rämpstoiduga tervist rikkuma, meditsiinisüsteemi ummistama ja keskeas südame rasvumisse surema, et teatud rasva- ja/või suhkrusisaldusega toodete varustamine hoiatusega mõistlik oleks?
Ise küsimus on muidugi veel, kas selline hoiatamine mõikab. Suitsetamist need hoiatused vist palju kahandanud pole, või ma eksin?
Pole väitnudki. Ja küsimus pole üldse sisuline; ma lihtsalt leian, et kategooriline suhtumine “iga doos on liiast” võib olla moraalselt õigustatud, aga mitte alati õige: metanoolimürgitusega patsiendile vastumürgi — etanooli — andmist ei ole vaja taunida.
Täiesti nõus. Tervishoiusüsteemi kurnavad eelkõige sigaretisuitsetajad, mitte Nicorette’i-plaastrisõltlased.
Kuigi kindlasti on maailmas inimesi, kes suurema osa oma energiavajadusest saavad shokolaadist, ei usu ma, et neid leiduks märkimisväärselgi hulgal võrrelduna nendega, kes saavad suurema osa päevas kulutatavast energiast burger‘itest või hot dog‘idest või ka alkoholist.
Iga niisuguse tõdemuse peale võib öelda, et “mitte alati õige”. Mitte alati pole õige ka see, et vastu hambaid saamine on liiast. Olgu, sinu rõõmuks ütleme siis nii: iga doos alkoholi on liiast ilma arsti ettekirjutuseta. Tubaka kohta ei kehti ka see reservatsioon. Shokolaadi puhul aga pole mingiks selliseks väiteks alust. Iga ruuduke shokolaadi (või iga tass kakaod) ei ole liiast.
Hardo Aasmäe Eesti Päevalehes Kas maailm on metakriisi lävel?
Kriku ütles:
Kuna vähi käest niikuinii ei küsita, võib selle ülesande loomakaitsjate jaoks edukalt täita niisugune lahendus, et vähki ei keedeta vees vaid veinis või rummis.
Kriku ütles:
Keedusool on umbes sama ohtlik, nagu koledasti kardetud mononaatriumglutamaat.
Aga tegelikult tahtsin ma osutada, et küttepuude põlemise tagajärjel on lugemata hulgal inimesi surnud. Selleks, et niisugusest probleemist tervise- ja matusesüsteemile tekkivat tarbetut koormust leevendada, tuleks edaspidi küttepuudele rakendada kütuseaktsiisi. Põllumajanduslikuks otstarbeks võiks muidugi erilise tõendi alusel kasutada ka punaseks värvitud aktsiisivabu halgusid.
Postimees vahendab väidetavalt Financial Times’ist pärinevat nuttu och hala, mille kohaselt Lõuna-Aafrika Vabariigi majandust olevat tabanud ränk kriis seoses ootamatu katastroofiga. Nimelt olevat sealmail jalgpallipidustused äkki — täiesti ilma igasuguse eelhoiatuseta — läbi saanud:
Eesti Päevaleht: Milline käepigistus on perfektne? Briti teadlased koostasid lausa valemi
salvey tsiteeris:
Siinkohal kasutab ajaleht sõnu mõneti ebatavalises tähenduses. Kõige olulisem on vast see, et sõnaga ‘valem’ tähistavad nad mõistet ‘maagiline vormel, millel mingisugust tähendust olema ei pea’.
Madratsiräkit! — ehk AlterNeti jutt sellest, kuidas umbluujutuga madratsihindu kunstlikult lakke pumbatakse. Olles ise ühe “dermatoloogiliselt testitud” ja seljavaludele kiiret lõppu lubanud liigkalli jamatoote õnge läinud, tunnen kohustust hoiatust levitada.
Mart K. ütles:
Veel samal teemal: