Uus ajakiri IMELINE TEADUS ja teisi teateid novembri ajakirjandusest

Teadusesõpru rõõmustab november uue ajakirjaga. Ilmus esimene number eestikeelset ajakirja Science Illustrated, kohalikus keeles IMELINE TEADUS, väljaandjaks Äripäev.

Esimeses numbris:

AVASTUSED: uurimistulemused ja avastused kogu maailmast

UUS TEHNIKA: uudistooted ja nutividinad

VIIS IDEED, MIS VÕIVAD VIIA MEID TÄHTEDELE – tuleviku kosmosereiside võimalikud tehnilised lahendused – kaheksal leheküljel

MEDUUSID VÄHENDAVAD KASVUHOONEEFEKTI – uuringud näitavad, et väikesed mereloomad põhjustavad väga suurt vee liikumist – kuuel leheküljel

PLATSEEBO PAHA KAKSIK – Kui arvad, et sured, siis nii ka läheb – neljaleheküljeline ülevaade notseeboefekti teaduslikest uuringutest

DINOSAURUSTE VÄRVID TEADA – lugu sellest, kuidas teadlastel õnnestus taastada sauruste värvid ning avastada palju uut nende arengus – kuuel leheküljel

MIGREENI ÄGENEMISE PÕHJUS SELGE – ülevaade migreeni ja valguse vahelisest seosest ning uutest migreeniravi võimalustest

LUGEJATE KÜSIMUSED – palju huvitavaid küsimusi ja vastuseid

METROOD ARVUDES – markantne ja huvitav statistika

LUTIKAD RÜNDAVAD – kuueleheküljeline verdtarretav ülevaade voodilutikate plahvatuslikust levikust, mitmed Lääne suurlinnad on putukatega püstihädas

ROHELINE VEOAUTO – neljaleheküljeline illustreeritud lugu veoauto energiasäästlikumaks muutmise võimalustest

SURMAHAIGUSTEST PÄÄSEMINE – Põhjalik kümneleheküljeline ülevaade haigustest, millest arstid meid lähikümnendil päästa loodavad

TEADUSTÄHE SALADUSLIK SURM – kaheksaleheküljeline artikkel maailmakuulsa astronoomi Tycho Brahe kirevast elus, teadussaavutustest ja saladuslikust surmast

ARHIIVIST – mineviku triumfid ja fiaskod, mõistatused ja lahendused

NUPUTAMIST – täiesti teistsugused nuputamisülesanded

Muid leide novembri ajakirjandusest ootan kommentaaridesse.
Tänan!

218 Replies to “Uus ajakiri IMELINE TEADUS ja teisi teateid novembri ajakirjandusest”

  1. Mart K. ütles:

    Homöopaatia toimib — aga vestluse, mitte tinktuuride kaudu, teatab Forte.ee

    Artikli juures kommenteerib jälle keegi, et ta oma koera homöopaatiaga ravib. Ja Tonda vastab talle:

    Sinu kroonilistel haigustel on väga suure tõenäosusega psühhiaatriline taust. Perearst saatis su tõenäoliselt homöopaadi juurde, et saa saaksid talle pikalt oma muret kurta ja saada tunnet, et sinuga pidevalt tegeletakse. Probleemi juured on tõenäoliselt hoopis muus, aga kui tulemus sobib, siis miks mitte. Koer paranebki sellepärast, et saa tema “ravimise” käigus temaga rohkem tegeled ja tema haigetele kohtadele tähelepanu pöörad.

    Kui ma nüüd hoolega järele mõtlen, siis tundub mulle, et kõik kommentaariumites raporteeritud koduloomade homöopeerimise juhtumid, mida ma mäletan, puudutavad koeri — mitte kunagi kasse. Huvitav, kas koerad on mingisugustel (sotsiaalsetel?) põhjustel platseebole vastuvõtlikumad?

    Teine selgitav hüpotees võiks olla, et koerad kas jäävad kassidest sagedamini haigeks või paistavad koerte haigused peremehele kergemini välja. Välistatud ei ole ka see, et koeraomanikke homöopaatia rohkem tõmbab — ning muidugi on võimalik, et minu mälestus on lihtsalt petlik.

    Vasta  |  Tsiteeri

  2. dig ütles:

    Välistatud ei ole ka see, et koeraomanikke homöopaatia rohkem tõmbab.

    Kui nii oleks, oleks see küll üks äraütlemata põnev korrelatsioon. Ja kui huvitav oleks veel taolisele tendentsile evolutsioonipsühholoogilist selgitust leiutada!

    Vasta  |  Tsiteeri

  3. Tõsi. Sotsiaalset aspekti ma juba mainisin. Üks teine põnev võimalus — muidugi, kui too korrelatsioon kinnitamist leiaks — oleks, et kassidel parasiteeriv Toxoplasma gondii pakub inimestele immuunsust homöopaatiliste ideede vastu. On ju teada, et toksoplasmoos suurendab inimeste riskivalmidust (ja tõenäosust autoõnnetusse sattuda); homöopaatide üheks oluliseks müügiargumendiks on aga No side effects!.

    Vasta  |  Tsiteeri

  5. dig ütles:

    Mart K. ütles:

    Homöopaatia toimib — aga vestluse, mitte tinktuuride kaudu, teatab Forte.ee

    Artikli juures kommenteerib jälle keegi, et ta oma koera homöopaatiaga ravib.

    Või siis mõjub koerale see, et omanik jutustab talle ümber homöopaadilt kuuldud jutu. Seda võiks uurida, tõsiselt.

    Vasta  |  Tsiteeri

  7. Üleskutse alkoholismile: iga päev tuleb telekast kolmveerand tundi alkoreklaame

    Alates 2005. aastast on alkoholireklaamide arv teles peaaegu kahekordistunud. Kui viis aastat tagasi oli aastas teles 78 tundi alkoholireklaami, siis 2008. aastal juba 130 tundi. Eelmisel aastal langes see 119 tunnile ning 2010. aasta kümne kuuga on eetris näidatud 123 tundi alkoholireklaame, mis teeb 41 minutit ehk ligi kolmveerand tundi päevas.

    Uuringut tutvustanud ekspert Gerda Möller nentis, et reklaamide sisu keskendub üha enam emotsioonidele. ”Kõik tahavad olla seltskonnas aktsepteeritud, tahavad olla lõbusad ja head kaaslased. Neid vajadusi reklaamid näitavadki, et anda meile tunne, et suudame neid alkoholi tarvitades rahuldada.” Klippides domineerib positiivne meeleolu, lõõgastav ja kohustustevaba elu, mida antakse edasi erinevate tegevuste najal. Inimesi näidati kokku 60%-l reklaamidest ning kõigis neis oli olemas meestegelane, naisi veidi vähem. Ka teksti pealelugemisel oli valdavaks madal meesterahva hääl.

    Vasta  |  Tsiteeri

  8. Forte militaaruudised tõstavad esile fooliumist mütsikeste meemi:

    Kui DARPA-s on arendamisel stimuleerivaid koljuväliseid ultraheli-impulsse purskav kiiver ning mainitud on ka magnetiliste nanoosakeste rakumembraanidesse siirdamise võimalust aju kontrollimise eesmärgil, siis teadlased õhujõudude teenistuses üritavad saavutada midagi hoopis vastupidist.

    Esmalt räägib dokument aju tööd potentsiaalsetest võimendavatest tehnoloogiatest, mida oleks võimalik rakendada lahingusituatsioonis, ent jätkub seejärel nii: „Sama ajupiirkonna keemilised ahelad võiksid olla vastuvõtlikud ka vaenlase sooritust pärssivatele ja vaenlase kognitiivseid võimeid lämmatavatele meetoditele.”

    Teisisõnu ihkavad nad enda käsutusse leiutist, millega saaks vastaseid juhmimaks muuta.

    Ja kuidas foolium asjasse puutub? Nii, et sama artikkel teatab:

    Kuuldused fooliummütside müüginumbrite kolmekordistumisest pole seni kinnitust leidnud.

    Vasta  |  Tsiteeri

  9. Phoenixis, mis Arizona mail asub, elavad inimesed pole põrmugi rahul nende naabrusse ehitatava kirikuga, kuna nad kardavad kirikust lähtuda võivat ebausku, vägivalda ja üleüldse võõrapärast kultuuri. Kirjutab KPHO:

    A new dome-like structure near 19th Avenue along Interstate 10 in Phoenix is the Light of the World church, a nondenominational Christian church hoping to modernize traditional worship services, a church spokesman said

    Since the distinctive dome shape went up, church leaders said they have received phone calls from concerned neighbors who’ve mistaken the building for an Islamic mosque.

    Inimeste maha rahustamiseks on kiriku ametnikud välja pannud sildi, et nad ei levita mitte valeõpetusi vaid ikka kõige õigemat usku:

    On Wednesday, church officials hung a sign reminding people they’re Christian congregation. “We’re trying to let people know that we’re Christian and our churches are modern,” said Uzieo Martinez.

    Vasta  |  Tsiteeri

  10. Ametlik statistika – vaktsineerimine paneb haigestuma

    Nüüd küsimus kohalikele pseudoskeptikutele – mind on ajanud üks asi juba pikemat aega segadusse, nimelt see, kas siis ikkagi vaktsineerimine kaitseb üksikisikut või mitte. Kui ma väitsin, et ei kaitse, et kogu vaktsineerimise põhimõte on just massiefektis, siis sõimati mu nägu täis ja öeldi, et see on rumal jutt, loomulikult vaktsiin kaitseb üksikisikut.

    Kui ma tõin näiteks selle statistika, siis väideti, et üksikisiku kaitse on lihtsalt tugevam, ent siiski haigestutakse, kui kriitiline miinimum vaktsineerimatuid on ületatud.

    Ent ametlik statistika näitab, et enamus aastatel on üle 90% haigestunuid just need, kes on vaktsineeritud. Minu loogiline mõtlemine pole ehk kõige tugevam, ent kas see ei tähenda siis, et vaktsineerimata lapsed ka reaalselt haigestuvad VÄHEM?

    Kui üldine vaktsineerituse tase kõrge poleks, siis poleks ilmselt haigestunutest rääkides tegu vaid kahekohaliste numbritega, ja ka mittevaktsineeritute osakaal haigestunute hulgas oleks loomulikult suurem. Pealegi, võib olla, et need haigestunud, kes siiski vaktsineeritud olid, põevad haiguse kergemini läbi, arvan ma.

    Vasta  |  Tsiteeri

  11. The Telegraph kirjutab sellest, kuidas tumedad jõud Tema Majesteedi valitsuses salaja inimeste organeid ja konte varastasid.

    Organs of nuclear workers secretly harvested for 40 years, report finds

    Between 1960 and 1991 organs were taken from 76 people who had worked at nuclear sites around Britain.

    Of these, 42 had been employed at Sellafield, the remainder at Springfields in Lancashire, Capenhurst in Cheshire, Dounreay in Scotland, and Aldermaston in Berkshire.

    Mr Redfern, who led the inquiry into the retention of infant body parts at Alder Hey Children’s Hospital, Liverpool, 10 years ago, laid the blame for the latest scandal largely at the door of health and nuclear industry professionals.

    They had worked together on an informal basis to garner an “extraordinary” range of organs.

    Vasta  |  Tsiteeri

  12. Salvey viidatud tekstist

    Minu loogiline mõtlemine pole ehk kõige tugevam, ent kas see ei tähenda siis, et vaktsineerimata lapsed ka reaalselt haigestuvad VÄHEM?

    Jah, tähendab küll. See on just samamoodi tõene, nagu ka väide, et purjus peaga auto juhtimine on 4 korda ohutum kui kaine peaga, kuna (samuti täiesti ametliku statistika alusel) avariidest vaid 20% on põhjustatud purjus juhtide poolt. Tervelt 80% aga lauskainete poolt!!!

    Aga selle lause esimese otsa kohta võib samuti positiivse vastuse anda – jah, sinu (muidugi kirjutaja, mitte Salvey) loogiline mõtlemine ei ole tõesti kõige tugevam…

    Vasta  |  Tsiteeri

  13. Peale selle tuli meelde, et (võrdlemisi vanainimesena) olen ise põdenenud nii mumpsi kui leetreid, rääkimata tuulerõugetest ja see, et nende haiguste vastu tollal ei vaktsineeritud ei kaitsnud mind (ega teisigi) sugugi haigeks jäämast.

    Vasta  |  Tsiteeri

  14. Tarvo on tõeline mõttehiiglane, braavo! Poleks ise küll suutnud geniaalsema mõttevälgatusega lagedale tulla.

    Esiteks, sinu subjektiivne näide on juba eos kallutatud, ehk siis sa võrdsustad ebakainena auto juhtimise vaktsineerimata jätmisega ergo sa eeldad, et vaktsineerimatus on üldkokkuvõttes ohtlikum.

    Kui jätta kõrvale sinu näite üldstatistika (80/20) siis alkoholi pruukinute hulgast peaks protsentuaalselt olema avarii põhjustamine märksa suurema tõenäosusega kui kainete hulgas. See on aga koht, kus sinu paralleelid hakkavad lonkama – nimelt ei ole vaktsineerimata laste juures haiguse esinemise statistiline näitaja suurem. Kui skeptikud väidavad pidevalt, et vaktsineerimine iga aastaga üha väheneb, siis peaks ju ka keskmine vaktsineerimata laste haigestumise hulk kasvama? Aga ta ei tee seda.

    Või pean ma järeldama nendest näitajatest hoopis seda, et näiteks Jõgeva lasteasutuse puhangu puhul oli terve klassikollektiivi peale ainult üks vaktsineerimata laps ja see nakatas KÕIK ülejäänud, vaktsineeritud, lapsed? Sellises piiratud koosluses peaks ju toimima üldvaktsineeritus või kuidas? Aga võta näpust…

    Vasta  |  Tsiteeri

  15. Kui nüüd Jõgeva jutu all peetakse silmas Adaveret, siis selles juba mõnda aega tagasi aset leidnud haiguspuhangus nakatusid vaid koolilapsed, s.t. kui nad olid ka vaktsineeritud, siis neil oli viimasest vaktsineerimisest möödas vähemalt 6 aastat – ükski nende lasteaiaealine (ja vaktsineeritud) õde või vend ei haigestunud.
    Läkaköhasse haigestumise šanss oli oluliselt kõrgem vaktsineerimata koolilaste hulgas võrreldes läkaköha vastu vaktsineeritud koolilastega.
    Ja üldvaktsineerituse tase juhtus just vastavates aastakäikudes koolilaste hulgas seal madal olema (oli kuidagi nii, et juhtus olema nende koolilaste väikelapsevanuses perearsti vahetus ja vahepeal üldse ilma arstita periood)

    Vasta  |  Tsiteeri

  16. Vaktsineerimise teemasse: vaktsineerimine ei ole nii mustvalge asi. Osade haiguste vastu vaktsineerimine kaitseb üksikisikut väga hästi juhul kui viimasest vaktsineerimisest ei ole möödas liiga pikk aeg. Kord elus mingi haiguse vastu saadud süst ei pruugi kaitsta inimest terve elu, paljude haiguste vastu tuleb vaktsineerimist korrata teatud ajavahemiku järel. Osade haiguste puhul (näiteks tuberkuloos) ei anna vaktsineerimine täiesti kindlat kaitset nakatumise vastu, kaitsepookimine kergendab haiguse läbi põdemist juhul kui nakatumine toimub.

    Vasta  |  Tsiteeri

  17. Celtic ütles:

    Tarvo on tõeline mõttehiiglane, braavo! Poleks ise küll suutnud geniaalsema mõttevälgatusega lagedale tulla.

    Kurb kuulda, et Sul geniaalsusega pahasti on. Aga see ei ole veel maailma lõpp — ilmas on hulka elualasid, kus ka geeniustest väiksema kaliibri tegelased oma panuse maailma paranemisse anda saavad.

    Celtic ütles:

    Esiteks, sinu subjektiivne näide on juba eos kallutatud, ehk siis sa võrdsustad ebakainena auto juhtimise vaktsineerimata jätmisega ergo sa eeldad, et vaktsineerimatus on üldkokkuvõttes ohtlikum.

    Tõepoolest, geniaalne Su jutt just ei ole. Tegemist on suisa jamaga.

    See, mida Tarvo rääkis, oli lühiülevaade Bayesi statistika alustalast — tähelepanekust, et kui me vaatleme mitut tõenäosuslikku juhtumist, tasub lisaks nende juhtumiste tõenäosuste vahelistele seostele uurida ka juhtumiste iseseisvaid tõenäosusi. Subjektiivset pole siin midagi, võrdsustamist ei ole ega pole tarviski. Siililegi on selge, et tähelepaneku, et 20% autoõnnetustest on põhjustatud mõne autojuhi ebakainusest, mõistusepärane tõlgendus sõltub sellest, kas tänavatel liiklevatest autojuhtidest 1% või 50% on ebakained.

    Täpselt samamoodi on vaktsineerimisega. Kui me üritaksime haigestunud laste üldarvus vaktsineeritud laste osakaalu mehaaniliselt 50%’ga võrrelda, eeldaksime selles protsessis, et laste nakatumise tõenäosus on igal juhul võrdne — mis aga on täiesti absurdne idee igale siilile, kes natukenegi epidemioloogiat mõistab. Samuti ei kõlba tähelepaneku alt kõrvale jätta asjaolu, et statistika käib raporteeritud haigusjuhtumite kohta. Pole sugugi võimatu, et haigusjuhtumite alaraporteerimine ning vaktsiinidest ilmajäämine tugevasti korreleeruvad ühise põhjuse tõttu. Võimalikke ühiseid põhjuseid on mitmeid, näiteks arst elab kaugel, pere elab pärapõrgus ning vanemad ei usalda arste kohe üldse. Muide, asjaolu, et pere elab pärapõrgus, kust inimesed eriti väljas ei käi ja turiste ka ei tule, vähendab ka paljude nakkuste saamise tõenäosust.

    Celtic ütles:

    siis alkoholi pruukinute hulgast peaks protsentuaalselt olema avarii põhjustamine märksa suurema tõenäosusega kui kainete hulgas.

    Tõepoolest, märkide järgi nii ongi. Tõsi küll, sedapidi statistikat on raske vahetult teha, kuna usaldusväärset valimit alkoholi pruukinute ja seejärel rooli istunute kohta ei õnnestu statistikutel kätte saada. Õnneks aga on statistikute käsutuses imeline ja esoteeriline teadusharu nimega ‘statistika’, mis võimaldab sedasorti riske hinnata ka kaudsete mõõtmiste põhjal.

    Celtic ütles:

    Kui skeptikud väidavad pidevalt, et vaktsineerimine iga aastaga üha väheneb, siis peaks ju ka keskmine vaktsineerimata laste haigestumise hulk kasvama?

    Ei, miks?

    Rõugete vastu vaktsineerimine lõppes pärast rõugeviiruse välja suremist ära ja mitte ükski statistik ei oota, et lihtsalt sellepärast, et enam ei vaktsineerita, rõugepuhangut oodata on. Samasugust — kuid kahjuks mitte samamoodi ekstreemset — hüstereesi võib näha ka mitmete teiste tõbede juures.

    Celtic ütles:

    Või pean ma järeldama nendest näitajatest hoopis seda, et näiteks Jõgeva lasteasutuse puhangu puhul oli terve klassikollektiivi peale ainult üks vaktsineerimata laps ja see nakatas KÕIK ülejäänud, vaktsineeritud, lapsed?

    Noh, arvestades, et Sul järeldamine kehvasti välja tuleb, on tegelikult parem, kui Sa “nendest näitajatest” üldse midagi ei järeldaks. Kui me räägime ainult nendega piirdumisest, siis ei saaks isegi päris geeniused siit suurt midagi järeldada; mõistlike järelduste tegemiseks on tarvis teada märksa rohkem kontekstist. Päris-epidemioloogid, muide, teavadki. Isegi need, kes lihtsalt oma igapäevast teadustööd teevad ja geeniuse-oreoolile ei pretendeeri.

    Celtic ütles:

    Sellises piiratud koosluses peaks ju toimima üldvaktsineeritus või kuidas?

    … aga kui Sa kangesti neid va epideemiaid modelleerida tahad, siis ehk proovid lahti seletada, kuidas Sinu mudelis rõugete üldvaktsineerituse langemise tagajärjel rõugejuhtumite arv ei tõusnud?

    Vasta  |  Tsiteeri

  18. Vajutasin Celtic’u lingi peale ja nüüd tekkis mul tema suhtes eel-arvamus. Või kuna ma arvamust juba avaldasin, siis õieti järel-arvamus.

    Mida Celtic siis teeb?

    Celtic kirjutab oma postituse lõpetuseks:

    Lisalugemist vaktsiinide kohta leiab Para-Webi foorumist

    Jätame hetkeks kõrvale küsimuse, mispidi vaktsiinid paranähtus on, ja vaatame, kuhu link viib. Link viib lõime algatavale postitusele:

    Mürgised vaktsiinid

    freak, kui uurimustööd hakkad tegema, siis soovitan lugeda ka seda kirjatükki elavhõbedaga väikelaste vaktsiinidest: Kaua mürgitame veel lapsi?. Ega see teave teistelgi külge mööda maha ei jookseks…

    Kommentaar: Kasutaja freak kirjutas oma uurimistöö kavatsusest aspartaami teemas.

    Muudetud: 4-10-07 kell 20:37:11 Thorondor

    Ja too link viib omakorda Delfis kirjutava pseudoteadlase (sordiks refleksoloogia) Anu Hermlini arvamustükile, mis kirjutab niimoodi:

    Hämmastama paneb tõsiasi, et akadeemiline meditsiin Eestis ei suuda, ei taha või ei saa ajaga kaasas käia. Teaduslikke tõendusmaterjale elavhõbeda (ja selle vaktsiinides sisalduva derivaadi tiomersaali) toksilisuse kohta, samuti selle seoste kohta autismi jt neuroloogiliste haigustega on maailmas piisavalt. Igale vastutavale riigiametnikule ja meditsiinitöötajale, kes huvi ilmutab, on need materjalid kergesti kättesaadavad.

    Mis valesti on, sellest on siinsetel skeptilistel veergudel juba juttu olnud. Mis aga seekord tähelepanu pälvib, on, et too artikkel, too foorumipostitus ning Celticu jutt ei ole omavahel miskitpidi sisulises seoses. Ainus neid ühendav asjaolu on, et kõik väljendavad abstraktset agressiooni vaktsiinide kui niisuguse vastu. Celtic ei esita argumenti; Celticu artikli motiiv on “Näe, leidsin veel ühe ettekäände, miks vaktsiinid pahad on. Teisi ettekäändeid on ka.” Inimene, kes fakte ratsionaalselt analüüsib ja neist järeldusi teha püüab, on kiitust väärt. Inimene, kes jaburat muinasjuttu propageerib ja selleks uusi ettekäändeid leiutab, väärib skeptikute kriitikat.

    Teine põnev tähelepanek on isand Thorondori jutt aspartaami kohta. Mis ühist on aspartaamil ja vaktsineerimisel? Mitte midagi sisulist. Neid ühendav asjaolu on, et mõned biokeemiat mitte mõistvad vandenõuteoreetikud mõlemaid pahaks peavad. See, et abstraktne agressioon ühe vastu tõuseb abstraktsest agressioonist teise vastu, on üsna tuntud fenomen ja kannab nime crank magnetism — aga inimene, kes juba päris mitut jaburat ja faktidega mittekooskõlalist muinasjuttu usub, väärib skeptikute eelarvamust.

    Vasta  |  Tsiteeri

  20. @salvey:
    Loo autor ajab pada. “Vaktsineerimine paneb haigestuma” on väide, mis ei järeldu mitte millestki faktilisest. Faktid näitavad hoopis seda, et kui vaktsineerimine väheneb, tulevad need haigused hopsti tagasi. Too pealkirja väide on lihtsalt loll. Ei viitsi sellele jurale isegi viisakamaid iseloomusõnu otsida.

    Kahjuks-paraku on Celticu-suguste vaktsiinivastaste propagandistide tegevusel konkreetsed negatiivsed tagajärjed.

    Vasta  |  Tsiteeri

  21. Vandenõud ja “gravitatsiooni eiramine”:
    Hitleri kurikaval plaan – võtta kasutusele UFOd

    UFO-programm käivitati esialgu Luftwaffe juhi Herman Göringi käe all. Kuid 1944. aastal asus seda juhtima SS-ohvitser Hans Kammler. Kammleri dokumentides seisab, et teadlased suutsid teha märkimisväärse läbimurde gravitatsiooni eiramises.

    See “gravitatsiooni eiramine” on kas tõlkeviga või siis lihtsalt jama. Mina võin küll eirata gravitatsiooni, aga gravitatsioon mind küll ei eira.

    Vasta  |  Tsiteeri

  22. Eesti rahvast hakkavad kimbutama rikaste riikide tervisehädad

    Viimase 10-15 aasta suuremate saavutuste sekka arvas terviseorganisatsiooni esindaja tuberkuloosi ja HIV kontrolli alla saamise ning samuti kriisi ajal kahanenud alkoholi tarvitamise ja toitumisharjumuste tervislikumaks muutumise. Nende edusammude põhjal ja Eesti taustsüsteemi arvestades andis ta eestimaalaste tervisele hindeks tubli nelja. Samas möönas Habicht, et Põhjamaadest jääme me ikka maha keskmise eluea poolest ning alkohol on paljude riikidega võrreldes Eestis ikka suur probleem.

    Vasta  |  Tsiteeri

  23. Martin Vällik ütles:

    See “gravitatsiooni eiramine” on kas tõlkeviga või siis lihtsalt jama. Mina võin küll eirata gravitatsiooni, aga gravitatsioon mind küll ei eira.

    Originaalartikkel: Hitler’s secret flying saucer: Did the Führer plan to attack London and New York in UFOs?

    The programme, under the command of SS officer Hans Kammler, was said to have made significant breakthroughs with their experiments, says a report in the German science magazine PM.

    Ei gravitatsioonist ega selle eiramisest ole algartiklis juttu. Daily Mail’i toimetajat näib olevat kütkestanud eriline lendavatele taldrikutele olemuslik tehnoloogia. Aga umbluulaste Suurt Telki arvesse võttes ei pane Postimees seda pisikest erinevust Daily Mail’ile ega ka vastupidi pahaks.

    Vasta  |  Tsiteeri

  25. dig ütles:

    Originaalartikkel: Hitler’s secret flying saucer: Did the Führer plan to attack London and New York in UFOs?

    Artikli asjaväärtust, st selle puudumist näitab see, et nõnda tuntud lennukile kui Me 262 on omistatud mark või kood „BMXM7E”. Mu arusaama järgi on artikli pildil sama masin (WNr 500071), mis 8.4.1945 maandus Šveitsis Dübendorfi lennuväljal ja mis praegu viibib Münchenis Saksa Muuseumi nimelises hiiglaslikus tehnikamuuseumis, aga kuskil 1950. aastate maalingus. Brittidel oli sõjasaagiks saadud lennukitel mõnikord keerukaid registrikoode, aga see lennuk läks šveitslastelt otse Münchenisse, vt lugu.

    Vasta  |  Tsiteeri

  26. Mäletatavasti tekitas mõned kuud tagasi ohtrasti furoori Stuxnet — arvutivõrkudes tegutsenud uss, millel näis olevat iseäraline huvi Iraani tuumarajatiste vastu. Nüüd kirjutab Wired, et ussi eesmärgiks võis olla uraani rikastamiseks kasutatavate tsentrifuugide pöörlemist “natuke” häirida — just niipalju, et tsentrifuugide tõhusus tuumarelva loomiseks napiks jääks.

    According to Symantec, Stuxnet targets specific frequency-converter drives — power supplies used to control the speed of a device, such as a motor. The malware intercepts commands sent to the drives from the Siemens SCADA software, and replaces them with malicious commands to control the speed of a device, varying it wildly, but intermittently.

    The malware, however, doesn’t sabotage just any frequency converter. It inventories a plant’s network and only springs to life if the plant has at least 33 frequency converter drives made by Fararo Paya in Teheran, Iran, or by the Finland-based Vacon.

    Even more specifically, Stuxnet targets only frequency drives from these two companies that are running at high speeds — between 807 Hz and 1210 Hz. Such high speeds are used only for select applications. Symantec is careful not to say definitively that Stuxnet was targeting a nuclear facility, but notes that “frequency converter drives that output over 600 Hz are regulated for export in the United States by the Nuclear Regulatory Commission as they can be used for uranium enrichment.”

    “There’s only a limited number of circumstances where you would want something to spin that quickly -– such as in uranium enrichment,” said O Murchu. “I imagine there are not too many countries outside of Iran that are using an Iranian device. I can’t imagine any facility in the U.S. using an Iranian device,” he added.

    Vasta  |  Tsiteeri

  27. CERN on volitatud teatama, et antiprootonist ja positronist koosnevad antivesiniku aatomid on loodud ja mõneks ajaks ka lõksu püütud.

    Geneva, 17 November 2010. The ALPHA experiment at CERN1 has taken an important step forward in developing techniques to understand one of the Universe’s open questions: is there a difference between matter and antimatter? In a paper published in Nature today, the collaboration shows that it has successfully produced and trapped atoms of antihydrogen. This development opens the path to new ways of making detailed measurements of antihydrogen, which will in turn allow scientists to compare matter and antimatter.

    Põneva uudise teises servas hullutab rahvast Fox News.

    Vasta  |  Tsiteeri

  28. Elion ei välista, et toimus sabotaaž

    Nii uskumatu, kui see ka ei tundu, ei ole Elioni väitel see, mis toimus, tegelikult võimalik. „Kõik meie teenused, olgu selleks siis riigisisene või rahvusvaheline internetiliiklus, digitelevisioon, lauatelefoniside, transporditakse üle tuumikvõrgu. See on piltlikult öeldes peatee, millele saabuvad väiksemad maanteed. See tuumikvõrk on rajatud nii, et selles ei tohi esineda töökatkestusi,” selgitas Reiljan.

    Võibolla ajas Aigar Säde elektronid paigast ära või juhtus midagi muud sama põnevat :P

    Vasta  |  Tsiteeri

  29. Imeline Imeline Teadus

    Kokku on see teaduskokteil lihtsasti tarbitav ja vaid mõningaid eelteadmisi nõudev. Tähelepanelikult teksti lugedes tuleb küll võtta appi kogu oma jõud, et meelde tuletada kõik, mida tead näiteks antiaine tootmisest (sest ajakiri ütleb, et selle tootmine on suurtes kogustes raske). Ka neutriinode kohtumine, mille järel need muunduvad energiaks, on ehk samuti juhtum, millega tavalugeja ei ole eriti kursis, saati et tegemist on hüpoteetilise osakestega teoreetilises füüsikas.

    Vasta  |  Tsiteeri

  31. Aju on keerukam kui kõik maailma superarvutid kokku:

    Observed in this manner, the brain’s overall complexity is almost beyond belief, said Smith. “One synapse, by itself, is more like a microprocessor —with both memory-storage and information-processing elements — than a mere on/off switch. In fact, one synapse may contain on the order of 1,000 molecular-scale switches. A single human brain has more switches than all the computers and routers and Internet connections on Earth,” he said.

    In the course of the study, whose primary purpose was to showcase the new technique’s application to neuroscience, Smith and his colleagues discovered some novel, fine distinctions within a class of synapses previously assumed to be identical. His group is now focused on using array tomography to tease out more such distinctions, which should accelerate neuroscientists’ progress in, for example, identifying how many of which subtypes are gained or lost during the learning process, after an experience such as traumatic pain, or in neurodegenerative disorders such as Alzheimer’s. With support from the National Institutes of Health, Smith’s lab is using array tomography to examine tissue samples from Alzheimer’s brains obtained from Stanford and the University of Pennsylvania.

    Vasta  |  Tsiteeri

  32. @salvey:

    Ajaloo ümberkirjutamine käib täie hooga, eriti lihtne on see interneti ajastul:

    Milleks meile on vaja ajaloost karvand Da Vinci’t? Rootsi veebileht ütles: Louvre´i muuseumi uhkuseks on loomulikult (Hollywoodi südametemurdja) Leonardo di Caprio Mona Lisa..

    http://noortehaal.delfi.ee/new.....8;l=wforte

    Umbes 2 minutit pärast seda, kui Noorte hääl oma lugejatega seda nalja jaganud oli, parandasid lehe moderaatorid vea ära.

    Vasta  |  Tsiteeri

  34. Postimees kirjutab sellest, kuidas USA teletöösturid ei osanud selgelt ette näha, mis müüb ja mis mitte:

    USA televõrk CBS lõpetab sensitiivsete võimete abil kurjategijaid paljastava prokuröriabi Allison Dubois elul põhineva draamasarja tootmise, sest vaadatavus jätab soovida.

    Vasta  |  Tsiteeri

  35. Lastehaiglas oli ravil 67 alkoholimürgitusega last

    2008. aastal kasutasid Tallinna elanikest illegaalseid uimasteid kõige enam 16–34 aastased, meeste hulgas oli illegaalsete uimastite tarvitajaid kaks korda enam kui naiste hulgas. Narkootikume proovinuid ja tarvitanuid on Tallinna meeste hulgas rohkem kui Eestis keskmiselt, eriti nooremates vanuserühmades. Tallinna eesti õppekeelega koolide õpilased tarvitavad oluliselt sagedamini kanepit võrreldes Eesti teiste piirkondade õpilastega.

    Tallinnas elavate süstivate narkomaanide hulk on hinnanguliselt 5000.

    Vasta  |  Tsiteeri

  36. Forte vahendab Daily Maili, mis hirmutab ühendkuningriiklasi nähtamatu surmakiirgusega: Lennujaama röntgenskanner on sama ohtlik kui terroripomm

    Arizona osariikliku ülikooli professor Peter Rez ütles, et nii skannerikiirguse kui terrorirünnaku läbi suremise tõenäosus on umbes üks 30 miljonist.

    “Kõige rohkem muret ei tekita mulle mitte see, mis juhtub, kui masin töötab nii, nagu reklaamitud, vaid mis juhtub siis, kui see nii ei tööta.” Potentsiaalne rike või radiatsioonidoosi suurendada, väidab ta.

    Professor Rez on röntgenkiirguse tagasihajumise printsiibil töötavate skanneritega (ingl backscatter scanner) tehtud pilte uurides leidnud, et tihti on selle kiiritatud radiatsioonidoos tootja väidetust suurem.

    Ametkonnad muidugi salgavad kõike.

    “Aparaadi kasutamise Ühendkuningriigis volitas transpordiministeerium ning selle ohutust on hinnanud tervisekaitseamet. Olukorra näitlikustamiseks tuleks osutada, et skannerist lähtuv kiirguskogus on võrreldav sellega, mis mõjub inimesele kahe minuti vältel üle Atlandi ookeani lendavas lennukis,” väidab tsiviillendundusameti CAA esindaja.

    “Ajakirjanduses ilmunud hiljutised ohuavaldused on olnud mõnevõrra liialdatud ning võimalik, et tekitanud tihti reisivates kodanikes ärevust. Praeguste regulatsioonide tingimustes võib üht inimest aasta jooksul skannida 5000 korda ilma, et tekiks probleeme.”

    Vasta  |  Tsiteeri

  37. Näitleja Kleer Maibaum, kes ennegi on kahtlaste (loe: umbluuliste) väljaütlemistega silma paistnud, räägib Postimehe võrguväljaandes sünnitamisest, nii nagu tema sellest aru saab:

    Praeguseks viieaastane poeg sündis loomulikul teel, andes näitlejannale täiesti uue ja õrna kogemuse, samas kui keisrilõikest mäletab tema keha, nagu oleks abi asemel saanud tunda hoopis vägivalda.

    Keisrilõige ei ole naljaasi. Vahel võib see ka psüühikale halba mõju avaldada, nagu näitleja mõtete põhjal järeldada saab.

    Kuna proua Maibaum näitlemisega küllalt heal tasemel toime ei tulnud, siis hakkas ta hoopiski hingamisterapeudiks:
    http://www.hingamistuba.ee/ter.....r-maibaum/
    Räägib ka ise sellest:

    2004. aasta lõpus loobusin ka tööst Eesti Draamateatris, et pühenduda Algallika hingamistöö praktikale ja jõuda selgusele oma elu eesmärgist.

    Vasta  |  Tsiteeri

  38. USA ajakirja Skeptic peatoimetaja Michael Shermer kirjutab Scientific Americanis, kuidas teha vahet tõelistel ja ebatõenäolistel vandenõudel.

    …we cannot just dismiss all such theories out of hand, because real conspiracies do sometimes happen. Instead we should look for signs that indicate a conspiracy theory is likely to be untrue. The more that it manifests the following characteristics, the less probable that the theory is grounded in reality:

    1. Proof of the conspiracy supposedly emerges from a pattern of “connecting the dots” between events that need not be causally connected. When no evidence supports these connections except the allegation of the conspiracy or when the evidence fits equally well to other causal connections—or to randomness—the conspiracy theory is likely to be false.
    2. The agents behind the pattern of the conspiracy would need nearly superhuman power to pull it off. People are usually not nearly so powerful as we think they are.
    3. The conspiracy is complex, and its successful completion demands a large number of elements.
    4. Similarly, the conspiracy involves large numbers of people who would all need to keep silent about their secrets. The more people involved, the less realistic it becomes.
    5. The conspiracy encompasses a grand ambition for control over a nation, economy or political system. If it suggests world domination, the theory is even less likely to be true.
    6. The conspiracy theory ratchets up from small events that might be true to much larger, much less probable events.
    7. The conspiracy theory assigns portentous, sinister meanings to what are most likely innocuous, insignificant events.
    8. The theory tends to commingle facts and speculations without distinguishing between the two and without assigning degrees of probability or of factuality.
    9. The theorist is indiscriminately suspicious of all government agencies or private groups, which suggests an inability to nuance differences between true and false conspiracies.
    10. The conspiracy theorist refuses to consider alternative explanations, rejecting all disconfirming evidence and blatantly seeking only confirmatory evidence to support what he or she has a priori determined to be the truth.

    Vasta  |  Tsiteeri

  39. Postimehe esiveebilehelt leiab jälle kord püramiidskeeme promova loo. Väidetavalt kuulub lugu naisteveeru karjäärirubriiki.

    Võrkturunduslikus ilufirmas teenimiseks pelgalt müügist ei piisa

    21.11.2010 13:41
    Esme Kassak, ajakirjanik

    Oleks isand Kassak tõesti ajakirjanik, ei kirjutaks ta artikli alla, et ajakirjanik on. Ilus näide on samas veerus samal päeval ilmunud lugu Maapirn maitseb hästi nii värskelt kui ka küpsetatuna, kus autorit identifitseerib lihtsalt nimi. Küllap on “ajakirjanik” eufemism; Kassak ei tahtnud ennast “püramiidimüüjaks” või “rändavaks šarlataniks” tituleerida.

    Lugu algab inetu soolise stereorüüpimisega

    Ilutoodete müüjaks sobivad ennekõike naised, …

    ja jätkub kiitvate epiteetidega

    … kellele meldib [sic] kosmeetikavaldkonnas tegutseda ja kes on head suhtlejad ning pühendunud töötajad.

    Missuguse brändiga püramiide seekord pakutakse?

    Võrkturundusfirma Oriflame’i tulemuste põhjal moodustavad ligi poole konsultantidest ostjad ise, teisisõnu püsikliendid.

    Avoni müügijuhi Jana Tikerpuu sõnul ei too ka Avoniga liitumine kaasa kohustust edasimüügiga tegeleda.

    Mis värk nende konsultantidega on, on ilmselt kõrvaline. Kassak toimetab siinkohal bait-and-switch‘i väites seekord, et “liitu ikka, sa ei pea ju neid muid maagilisi rituaale kaasa tegema”.

    Värbamisjutt on väga pikk. Kahjuks ei selgu artiklist, kas lapse kõrvalt saab ka Iraani järel nuhkimise rasket tööd teha.

    Kassak on püramiidipropagandat avaldanud ka eelmisel nädalal: Kas võrkturundus on võimalus või oht?.

    Vasta  |  Tsiteeri

  40. Einoh, kui nüüd teema algusse tagasi minna, siis Imeline Teadus on ikka päris hea leid teadusajakirja nimeks:) Esimese asjana meenub kunagine Nukuteatri lavastus “Imeline imik”.
    Imed ja teadus peaks justkui teineteist välistavad kategooriad olema. Või äkki ei olegi?

    Vasta  |  Tsiteeri

  41. WiFi-kiirgus teeb puud haigeks, vahendab Forte Übergizmot, mis vahendab Hollandi teadlaseid.

    Delfti tehnoloogiaülikooli, Wageningeni ülikooli ja muude Hollandi teadusasutuste korraldatud uurimuse tulemused näitavad, et WiFi-kiirgus võib kahjustada puid.

    Uurimusest selgub, et WiFi-kiirgus võib põhjustada puukoorelõhesid ja -lekkeid, mida ei saa panna viiruste või bakterite süüks.

    Võrreldes viie aasta taguse 10%-ga ilmutab linnaruumis kasvavatest puudest praeguseks kahjustuste märke tervelt 70%.

    Vasta  |  Tsiteeri

  42. Araabia ja Aafrika riikidel õnnestus ÜRO peaassamblee põhjendamata hukkamisi hukka mõistvast seisukohavõtust viited (homo)seksuaalsusele välja nügida, vahendab Reuters Africa.

    Arab and African nations succeeded Tuesday in getting a U.N. General Assembly panel to delete from a resolution condemning unjustified executions a specific reference to killings due to sexual orientation.

    Western delegations expressed disappointment in the human rights committee’s vote to remove the reference to slayings due to sexual orientation from the resolution on extrajudicial, summary and arbitrary executions.

    “The subject of this amendment — the need for prompt and thorough investigations of all killing, including those committed for … sexual orientation — exists in this resolution simply because it is a continuing cause for concern,” a British statement to the committee said.

    The General Assembly passes a resolution condemning extrajudicial, summary and arbitrary executions and other killings every two years. The 2008 declaration included an explicit reference to killings committed because of the victims’ sexual preferences.

    Vasta  |  Tsiteeri

  43. 2012, punane liha ja kerakujuline lehm

    Leiutaja Thomas Alva Edison on öelnud: „Keha peamiseks funktsiooniks on toimetada aju ühest kohast teise.“ Kui kombineerime selle ameerika poeedi Robert Frosti ütlusega „Aju on imepärane organ: ta käivitub hommikul kohe peale tõusmist ning ei peatu enne, kui oled jõudnud tööle“, siis näeme, et laupäeval TEDx üritusele kehade poolt kohale toodud ajud on üks väheseid ühismõtlemisi üldse, mis maailmas toimub.

    Samuti on üha raskem leida sissepääsu inimeste infovälja. Selleks kasutatakse veebimeedia poolt mitmeid trikke: pealkirju, mis ei vasta sisule ning sensatsioonide otsimist sealt, kus neid ei ole.

    Vasta  |  Tsiteeri

  44. Kaunis talutava artikli haruldase (ning sensatsioonimaiamas meedias *khm-khm* sageli vaktsiinide ja müstikaga seotud) haiguse all kannatava patsiendi läbielamisest on üllitanud Eesti Ekspress. Kuna pealkiri otsib sensatsiooni sealt, kus seda ei ole ning sisule ka ei vasta, jääb see tsiteerimata.

    Harvaesinev immuunsüsteemi häire ehk Guillaini-Barré sündroom lõi Saksa sisse keset Biskaia lahte nagu välk puusse. Kui ta 21. oktoobril astus Prantsusmaal Brestis purjeka pardale, oli ta just taastumas kergest nohust. Kui teisel päeval tekkis iiveldus, pani Katrin selle merehaiguse arvele. Kui sääred muutusid valulikuks, arvas Katrin, et küllap see on rattamatkast, mis enne laevareisi Brestis tehti.

    Katrin kuulab haiglas Mozartit ja vaatab sülearvutist “Riigimehi”. Ja tänab õnne, et ei jäänud haigeks keset Atlandi ookeani. Ta on nüüd netist lugedes teada saanud, et paljudel juhtudel tabab keha täielik halvatus ja seiskub ka hingamine. Samuti, et haiguse võib vallandada viirushaigus – mis võiski olla see nohu?

    On tunda, et ajakirjanik end meditsiiniasjanduses koduselt ei tunne. Üldiselt ei ole see ajakirjaniku jaoks patt, aga mõnedes P-tähega ajalehtedes arvavad ajakirjanikud teisiti, “täiendavad ennast” kohvilauavestluse ja Wikipedia lugemise teel ning kirjutavad lõpuks suure bravaadoga täielikku jama kokku. Ekspressi ajakirjanik on seevastu piirdunud teema selle osaga, mida ta valdab, ning intervjueeritava elamusi ja teadmisi esitab ilmutatult just nendena. Kui konkureerivate ajalehtede kirjanikud eeskuju võtaksid, oleks Eestis meedia natuke parem.

    Vasta  |  Tsiteeri

  45. Tallinna Postimees kirjutab seltskonnaveerus:

    Tallinna Ahhaa teaduskeskuses jooksis eile laps gaasiplahvatuse imitaatori ette ja toimunud plahvatus kõrvetas ta peast osa juukseid. Õnnetuse tõttu võtab keskus esialgu eksponaadi näituselt maha.

    Ahhaa keskuse töötaja, ka ise noor mees, asus umbes 5-6 lapsele plahvatust demonstreerima, keeras gaasi lahti ja käskis lastel veidi eemale hoida. Kõrval toimus aga laste sünnipäev. Need, kes seal eemal, instruktori juttu loomulikult tähele ei pannud.

    «Täpselt selle koha kõrval, kust gaas välja lendab, on teine atraktsioon, kus saab mingit palli õhuga üleval hoida,» jätkas Vaido. «Umbes 7-8-aastane poiss jooksis selle palli juurde hetkel, kui töötaja vajutas plahvatusenuppu. Poisile lendas peakõrguselt kogu see gaasileek peale. Juuksed poole pea ulatuses põlesid ära, ema oli šokis. Terve keskus haises.»

    Ahhaa-keskuse Tallinna filiaali koordinaator Liisa-Riin Stalde rääkis, et gaasiplahvatuse imitaator laetakse ainult demonstratsiooni tegemise hetkeks ja selleks ajaks loob giid selle ümber turvatsooni. «Inimesed peaksid hoidma ohutusse kaugusse. Ka eile oli giidil turvatsoon olemas, kuid üks laps, kes eemalt ei olnud kuulnud, mis toimub, aga oli uudishimulik ja jooksis inimeste ringi sisse,» kirjeldas ta.

    Stalde lisas, et töötajad kutsusid kiirabi, kes vaatas poisi üle ja tuvastas, et ta polnud viga saanud. «Laps sai lihtsalt ehmatada ja juuksed kärssasid eest veidi ära,» sõnas ta, et põletada laps ei saanud ja haiglasse minna polnud tarvis.

    Vasta  |  Tsiteeri

  46. Teadusuudise taustkiirgus osutub vältimatuks

    Tiit Kändleri ettekanne teadusmeedia konverentsil „Teadusrikkuse levialas” 28. oktoobril 2010

    Uudis: kimalased õpivad lendama õielt õiele lühimat teed mööda, isegi kui avastavad lilled erinevas järjekorras.

    Nüüd siis saite teada. Kas olete õnnelikumad? Ei kuule millegipärast rõõmuhõiskeid.

    Lisame taustaks, et see on keeruline matemaatiline ülesanne, rändkaupmehe ülesanne. Lisame veel, et kimalane lahendab selle peast möödaminnes, kui arvutid lahendavad selle jõuga, võrreldes kõiki võimalike teid omavahel.

    Lisada saab veel ülesande ajaloo graafideni välja. Lisada saab seose füüsika ja igapäevaeluga – kasvõi sellega, kuidas jõuda enne poe sulgemist supermarketist ostud teha.

    Mida laiem taust, seda suurema jõu uudis saavutab. Tausta, uudise taustkiirgust esitamata jääb see rahvale selgusetuks. Uudiseid on miljoneid, taust on üks ja ainus. Vaid tausta kaudu seondub teadusuudis inimkultuuriga.

    Vasta  |  Tsiteeri

  47. Burkadest, julgeolekust, vabadusest ja sallivusest kirjutab Eesti Ekspressis Anna-Maria Penu. “See pole religioon, see on orjus, idioodid!”

    Ameerika Ühendriikide professor Zillah Eisenstein on kirjeldanud, kuidas moslemi meeste enesetapurünnakutele omistatakse alati ideoloogilisi-poliitilisi põhjusi, «püha sõda», ent samas naisenesetapurünnakute kordasaatjaid peetakse isiklike emotsioonide ajel tegutsejaiks, üldjuhul kättemaksuks tapetud abikaasa või luhtunud armusuhte tõttu. Sel viisil eitatakse naistes ratsionaalsust ning meestes emotsionaalsust, mis pole muud kui stereotüüpidest nõretav mõttelaiskus. Nagu naised ei oskaks lõhkeainetega ümber käia või poliitilistel eesmärkidel terroriakte korda saata ja samas kuulutades moslemitest mehed automaatselt sündinud (ratsionaalselt poliitilisteks?) terroristideks. /…/

    Hirm loob soodsa pinnase ükskõik millise enesekaitseks loodud seaduse, piirangu, diskrimineerimise, ksenofoobia ilmingu, rünnaku või sõjaotsuse soojaks vastuvõtuks. Võitlus näib käivat uue ja vana, valitseva ja sissetungiva maailmapildi, islami ja tugevate kristlike juurtega sekulaarse lääne vahel, õigemini nende kahe leeri meeste vahel, nagu annavad mõista täiesti alateadlikult kasutatud metafoorid ja sõnavalik. Tegemist on puhtakujulise võimuvõitlusega, hirmuga võimu kaotamise eest. Sest kui kaotame meie (kristlastest mehed), siis hakkavad valitsema ju nemad (moslemitest mehed).

    Silmini kaetud mosleminaised ning «lihatükkidena väljapandud» kristlannad on vaenu õhutamiseks ja võimaliku sõja õigustamiseks mõlema poole jaoks suurepärased hirmuargumendid, sümbolid, ent mitte võrdväärsed partnerid ega vastased. Kui ka sõda peaks tulema, siis ükskõik, kumb pool võidab, valitsema jääb igal juhul meeste võim.

    Vasta  |  Tsiteeri

  49. Siin on asjalik artiklijupike Tarbija24-st.

    http://www.tarbija24.ee/?id=345636

    Küll ma sain alles pahaseks, kui soetasin ühe ravimtaimeraamatu ja seal meie suurimaks ravimtaimespetsialistiks tituleeritud inimene väitis, et taimsetes preparaatides on kõik täpselt määratud, toimeained ja nende kontsentratsioon – et tehakse taimed pulbriks ja leotiseks ja pressitakse siis tabletiks ja konts on kindel. No iga bioloog teab, et niimoodi küll kindla kontsiga ravumit teha ei saa, sest nonde ainete sisaldus sõltub taime kasvukohast, tema fenofaasist, ilmastikutingimustest, toitainete kättesaadavusest, valgustingimustest, stressiteguritest (konkurents ona liigi ja teiste liikide isenditega, ärasöömissurve, kahjurid, haigused, õhusaaste…) jne. Taimed toodavad ise pestitsiididena toimivaid aineid ja ka selliseid aineid, mille ülesanne on eemale ajada või killida ära loomad, kes neid liiga palju nosima kipuvad – seejuures suureneb nende ainete sisaldus siis, kui nende nosijate arvukus kõrgeks tõuseb (seos tundrataimestiku mürgiste ühendite sisalduse ja lemmingute arvukuse vahel, uuring tehtud Norras – linki pole, telkust vaatasin).

    Kui üks taim sisaldab sadu erinevaid keemilisi ühendeid, sh nn bioaktiivseid, siis on selge, et need annavad veel omavahel huvitavaid koostoimeid.

    See järgmine pole päris uus asi, aga huvitav ikkagi. Positiivses mõttes. Dr Harriet Hall mõnede põhiliste pseudomeditsiiniliste nähtuste kohta.

    http://www.skeptic.com/downloa.....t_Hall.pdf

    Vasta  |  Tsiteeri

  50. Associated Press edastab loo Colorado mehest, kes leiutas röntgenikindlad aluspüksid lennukisse minekuks.

    Jeff Buske says his invention uses a powdered metal that protects people’s privacy when undergoing medical or security screenings.

    Buske of Las Vegas, Nev.-Rocky Flats Gear says the underwear’s inserts are thin and conform to the body’s contours, making it difficult to hide anything beneath them. The mix of tungsten and other metals do not set off metal detectors.

    Artikkel väljendab ka teatavat küünilist skepsist:

    It’s unclear whether it would lead to an automatic, more intrusive pat down by federal Transportation Security Administration officials.

    Vasta  |  Tsiteeri

Lisa kommentaar

Sinu e-postiaadressi ei avaldata.