Maailma lõpp aastal 2012 ja teisi lugusid jaanuari ajakirjanduses (+video suguhaigustest)

  • 2012. aastal oodatakse maailma lõppu. Kuidas see võiks tulla?
    Delfi

    9. Mesilaste hukkumine

    Üle kolmandiku USA mesilasperedest hukkus 2008. aasta talvel. Sündroom, mille puhul kõik töömesilased tarus äkki surevad ja ellu jääb vaid mesilasema, on levinud ka Euroopa riikidesse Prantsusmaale, Belgiasse, Itaaliasse, Portugali ja Hispaaniasse.

  • Rootsis suri seagrippi seitsmeaastane poiss

    Rootsi tervishoiuametnike kinnitusel on tegemist seagripi uue puhanguga, viirustüvesse H1N1 nakatunuid on praeguseks kokku 65. Eelmisel talvel suri seagrippi oma 30 rootslast, vahendab BNS.

  • Aitab soolapuhumisest! Rooma Klubi visioon ehk kuidas asjad tegelikult saavad olema.
    Eesti Ekspress

    „Rooma Klubi on mõttekoda, mõtlejate ring, kes vaatavad tulevikku – minevikku vaadatakse vaid niipalju, kui tuleviku jaoks vaja. Üks aasta on meie jaoks väiksem kui silmapilk. Tegeleme pigem prognoosidega aastakümneteks,” ütles Ekspress.ee-ga rääkima soostunud Rooma Klubi Eesti haru asepresident Hardo Aasmäe.

  • Teisipäeva hommikul on ilus päikesevarjutus
    Mati Soomre, Maaleht

    Suure faasiga osaline varjutus on Eestis näha – kui aga selget taevast oleks! Varjutus algab päikesetõusu ajal ja lõpeb pärast keskpäeva.

  • 2010: juhtiv moraaliekspert jäi vahele vassimisega
    Delfi Forte

    Paljud vastava ala eriteadlased on nõudnud, et Harvardi ülikool juurdluse tulemused avaldaks, rõhutades, et need võivad mõjutada kõiki teadustöid, mis Hauseri töid aluseks võtnud on. Seni pole Harvard seda teinud.

  • 2010: avastati arseenipõhine eluvorm?
    Delfi Forte

    Niipea, kui enneolematu avastus avalikuks tehti, tabas seda aga teadusringkondade äge kriitika.

    Biokeemikud ründasid loendamatutes blogides uurimuse metodoloogiat ja algupärase uuringu järeldusi, mis omakorda tõi kaasa artiklitetormi tavameedias.

  • Kas alternatiivmeditsiin võib olla lastele ohtlik?
    PM Tarbija24

    Üha enam lapsevanemaid otsustab laste ravimisel täiend- ja alternatiivmeditsiini kasuks, arvates, et looduslikud vahendid on kahjutud ja ohutud, kuid värske uurimuse kohaselt on paljudel sellistel rohtudel tugevad ja vahel isegi surmavad kõrvaltoimed.

  • Suguhaigustest tuleb ikka aegajalt rääkida. Propagandafilm aastast 1973:

  • Allikas: Armed with Science

355 Replies to “Maailma lõpp aastal 2012 ja teisi lugusid jaanuari ajakirjanduses (+video suguhaigustest)”

  1. @Liina:
    Aga kodusünnituse saaks ohutumalt kujutada, kui ootamatult riskigruppi kuulunud ära surnud välja jätta. Sellist statistikaga mängimist saab küll teha. Kas austraalia uuringu kriitikud väitsid, et ootamatult verest tühjaks jooksnud või lämbunud teadsid ette oma riske kodusünnitust valides?

  2. Ma oletan, et artikkel, millele toetuvad arsti väited on see üsna värske Hollandi uuring, mis läheb vastuollu enamuste seniste uuringutega. Seetõttu on selle artikli kriitika väga huvitav lugeda. Küsimuse alla seatakse võrdlusgruppide olemus ja muud tehnilised detailid. Võib olla, et see on uus ja oluline viis hindamaks kodus sünnitamise riske, kuid võib olla, et see on vaid Hollandi eripära kajastav lähenemine teemas.

    Hollandi keelt valdamata on mul raske liikuda Hollandi perinaatalregistri lehel, millel vaid avaleht on inglise keeles. Seega on peamiseks allikaks võrdluse tegemisel Euro Peristat II raport. Ning juba eile viidatud andmed. Hollandi perinataalsuremus on tõepoolest Lääne-Euroopa kõrgeim, jäädes 2004 aasta andmetel madalamaks vaid Malta (3,1) Leedu (3,3), Eesti (3,4), Ungari (3,4) ja Läti (3,8)

  3. Liina ütles:

    Tonda ütles:

    Mina isiklikult arvan, et kodussünnitamine on eelkõige meditsiinipersonali mitteefektiivne kasutamine. Põhimõtteliselt võiks ju seda lubada, loomulikult 100% patsiendi kulul ( üürib endale ämmaemanda ja kui läheb sõiduks haigla poole, siis ka kõik selle, mis edasi juhtub, haigekassa hinnakirja järgi, ilma õiguseta hüvitusele).

    Milline võiks olla sellise tegevuse mõju tulemustele tervises? Positiivne, negatiivne?

    Ei mingisugune. Inimesed, kellel on raha maksavad, oma “ajukiiksud” kinni. Kellel pole, peavad vanamoodi hakkama saama.

  4. Märt ütles:

    @Liina:
    Aga kodusünnituse saaks ohutumalt kujutada, kui ootamatult riskigruppi kuulunud ära surnud välja jätta. Sellist statistikaga mängimist saab küll teha. Kas austraalia uuringu kriitikud väitsid, et ootamatult verest tühjaks jooksnud või lämbunud teadsid ette oma riske kodusünnitust valides?

    Jah, muidugi saab numbritega mäkerdada ja näidata neid nii nagu ise tahad? Aga on see siis teadus? Kodus sünnitamisel on oma tingimused. Need on eesti keelses viites regulatsiooni eelnõule. Kui on eesmärgiks võrrelda normaalse sünnituse korral väikese riskiga raseduste lõppu haiglas ja kodus, siis tulekski seda teha. Kui seda hilisemat uuringut lugeda, siis sisuliselt ütlevad ju autorid ka, et 16 uuringuaasta peale oli 3 juhtu, mil teise tasandi arstiabi valimine oleks ära hoidnud surma.
    Ning me ei saa selle küsimuse puhul minna mööda naise autonoomiast ja valikuvabadusest.

  5. Märt ütles:

    @Liina:
    Statistilise olulisuse puhul on palju võimalusi leida seda 95% või 99% tõenäolisusega loomuliku varieeruvuse sisse jäämist. Kindlaid standardeid pole ja bioloogias on palju hägust varieeruvust, aga see 3 kordne erinevus tundub küll olulise erinevusena.

    Ma oletan, et tegemist on väikeste valimite omapäraga. Kui ühte sündmust on suhteliselt vähe, siis mingi hinnangu usalduspiirid on väga laiad ja nii märgitaksegi teda kui statistiliselt mitteolulist seost.

  6. Tänases trollimistunnis vaatleme Suurt Trollimismeistrit oma igapäevast tööd tegemas.

    Liina väänas statistikat:

    Šotimaa näide, kus põhjendatakse kõrgemat perinataalset suremust riskirasedate kodus sünnitamise lubamisega. (Kui riskirasedused analüüsist välja jätta, siis erinevus kaob).

    Märt märkas probleemi ja ironiseeris:

    @Liina:
    Aga kodusünnituse saaks ohutumalt kujutada, kui ootamatult riskigruppi kuulunud ära surnud välja jätta. Sellist statistikaga mängimist saab küll teha. Kas austraalia uuringu kriitikud väitsid, et ootamatult verest tühjaks jooksnud või lämbunud teadsid ette oma riske kodusünnitust valides?

    Liina tegi nüüd näo, nagu oleks Märt sirge näoga teinud kõvera ettepaneku, mis väärib grimassi:

    Jah, muidugi saab numbritega mäkerdada ja näidata neid nii nagu ise tahad? Aga on see siis teadus?

    Homme, kui Allah seda tahab, vaatleme lühimälu piiratuse abil varjatud kontekstoomiat. See on pärast harjutamist jõukohane isegi algajale!

  7. Liina.
    Selles hollandi uuringus pidi neil ämmaemandatel olema vahel ka põhjust naise saatmiseks arsti juurde. Kui kodusünnitusel märgatakse, et laps tuleb valetpidi välja, või on kellegi südametöös ootamatuid häireid, siis peaks normiks olema arsti juurde saatmine. Osad võisid arsti juures ära surra ja saadi, et ämmaemanda poolt arsti juurde saadetute grupis oli 3 korda kõrgem suremus. Samas eelnevalt ei tundunud 3 kordne suremus sulle statistiliselt oluline. See uuring ei mõõtnud ju keskmist arstide juures toimunud suremust vaid pigem ämmaemandate meelest probleemsema grupi suremust.

  8. Ja teaduses pandakse minu meelest neurobioloogias vähemalt paarikümnel protsendil mööda asja statistiliselt oluliseks või ebaoluliseks kuulutamisel. Numbrilisi erinevusi vaadates leian tihti nullilähedast erinevust ja osad nõrgad teadustööd on teiste selliste pinnapealsete viitamisele tuginema pandud. Läbi nägemiseks peab viitsima need numbrilised erinevused üles otsida.

  9. Tartu Postimees on välja kaevanud huvitava tõsiasja, et iidne ja paljude traditsioonidega rikastatud matuseinstitutsioon on viimastel aastatel oluliselt muutunud. Niimoodi ei ole ühiskonna kokkuvarisemine enam kaugel!

    Tartu kalmistutel oli mullu urni- ja kirstumatuseid täpselt pooleks ning kui suundumus ei muutu, jäävad tavapärased kirstumatused tänavu juba vähemusse.

    Muutus on olnud võrdlemisi järjepidev sellest peale, kui Tartus 1997. aastal alustas tööd krematoorium. Selle esimesel tööaastal oli Tartu linna kalmistutel urnimatuseid alla kolme protsendi, aastal 2000 juba veerand kõigist matustest ning mullu täpselt pooled – 1010 matusest 505 oli urniga.

  10. Liina ütles:

    Jah, muidugi saab numbritega mäkerdada ja näidata neid nii nagu ise tahad? Aga on see siis teadus?

    Just seda Märt küsiski…

    Ning me ei saa selle küsimuse puhul minna mööda naise autonoomiast ja valikuvabadusest.

    Minu jaoks on siin selge analoogia Jehoova tunnistajate kaasusega.

  11. Hollandi jalgpallur osutus narkoparuniks

    Hollandi kuulsa jalgpallimeeskonna Feyenoordi amatöörmeeskonna ridadesse kuuluv Terence Mateus Koetsier osutus narkootikumidega smugeldajaks.

    Hispaania politsei vahistas Kotsieri, keda süüdistatakse narkootiliste ainete vedamisega Hispaaniast Suurbritanniasse, Kanaari saartel.

    Hispaania võimude teatel vedas Kotsier ja tema juhitud narkojõuk lillepakenditesse peidetud marihuaanat Suurbritanniasse 495 kilogrammi marihuaanat. Briti võimud aga konfiskeerisid 140 kilogrammi.

  12. Kodus sünnitamiseks on kindlad kriteeriumid, kindlad eeldused. Kas see on teie arvates mõistlik, mõttekas ja normaalne?

    Võrdlust on mõttekas teha gruppide vahel, kes võiksid olla võrreldavad. Kas see mõte on vale?

    Kui võrreldi juhtumeid, mis vastasid eeldusele ja kes valisid kas ühe või teise asutuse, siis tulemustes erinevust ei olnud. On minu arusaamine vale?

    Kui võrreldi juhtumeid, kus kodus sünnitajate seas oli neid, kelle puhul eeldused ei olnud täidetud, siis tekkis tulemustes erinevus.

    Hollandi juhtumil võrreldi ämmaemandate tegevust haiglate tegevusega. Selgus, et seal oli haiglas ja arstide tegevus paremate tulemustega võrreldes ämmaemandate tulemustega.

    Kas see tähendab, et me peaksime kõikide eelnevate uuringute tulemused täiesti kehtetuteks tunnistama?

  13. Kui võrreldi juhtumeid, mis vastasid eeldusele ja kes valisid kas ühe või teise asutuse, siis tulemustes erinevust ei olnud. On minu arusaamine vale?

    Kui võrreldi juhtumeid, kus kodus sünnitajate seas oli neid, kelle puhul eeldused ei olnud täidetud, siis tekkis tulemustes erinevus.

    Oot, mis uuringust sa praegu räägid?

    Hollandi juhtumil võrreldi ämmaemandate tegevust haiglate tegevusega. Selgus, et seal oli haiglas ja arstide tegevus paremate tulemustega võrreldes ämmaemandate tulemustega.

    Ja kelle tegevust siis kodussünnitamise puhul peaks haiglapersonaliga võrdlema kui mitte ämmaemanda? Elektriku?

    Kas see tähendab, et me peaksime kõikide eelnevate uuringute tulemused täiesti kehtetuteks tunnistama?

    Kõigi eelnevate uuringute…? Jälle lahmid või oled kontrollinud, et Hollandi uuring oli tõepoolest esimene sedapidi resultaadiga?

  14. Postimees kirjutab hingekarjasest, kes armastab lapsi:

    Hiljutine Läänemaa skautide maleva juht ja Mihkli koguduse hingekarjane Toomas Maarand pole juba kuu aega seotud kummagi tööga, sest on saanud esialgse kahtlustuse pedofiilias.

    Millal siis kohus ka karistuse maha hõikab?

    «Tõepoolest, kriminaalmenetlus on alustatud selle isiku suhtes, nimelt seksuaalse enesemääramise vastaste süütegude osas,» kinnitas Lääne ringkonnaprokuratuuri juhtivprokurör Jüri Pikma.

    «Tõsi, ma pean ütlema, et lõplik kahtlustus on talle esitamata, see on täpsustamisel, aga menetlus on tõepoolest olemas,» lisas ta.

  15. Kui kõik läheb hästi, pole tagant järgi mingit tähtsust, kus laps sündis, kodus või sünnitusmajas. Kodussündimine iseenesest ei tohiks mingeid eeliseid lapsele küll tulevaseks eluks juurde anda. Nagunii käiakse tänapäeval haiglas tõesti ainult sünnitamas, ema lapsega saab koju niigi väga ruttu ju. Raha loetakse ja ühtki ülearust haigla päeva ei sunnita peale ega võimaldata kellelegi nagunii, ma arvan.
    (Aga kui inimene leiab, et tal on tingimata vaja kodus sünnitada, siis mõtlen minagi, et osaliselt vähemalt võiks ta küll sel juhul ise kaasnevaid kulusid kanda).

  16. Kodussündimine iseenesest ei tohiks mingeid eeliseid lapsele küll tulevaseks eluks juurde anda.

    Selle mõtteviisi esindajate jaoks ei ole lapse käekäik määrav kriteerium. Hakkas Liinagi ju “ema valikuvabadusest” rääkima.

  17. Liina ütles:

    Võrdlust on mõttekas teha gruppide vahel, kes võiksid olla võrreldavad. Kas see mõte on vale?

    Kui võrreldi juhtumeid, kus kodus sünnitajate seas oli neid, kelle puhul eeldused ei olnud täidetud, siis tekkis tulemustes erinevus.

    Hollandi juhtumil võrreldi ämmaemandate tegevust haiglate tegevusega. Selgus, et seal oli haiglas ja arstide tegevus paremate tulemustega võrreldes ämmaemandate tulemustega.

    Kas see tähendab, et me peaksime kõikide eelnevate uuringute tulemused täiesti kehtetuteks tunnistama?

    Jah, grupid peaks olema võrreldavad ja valitud nii, et võrdlusest midagi olulisemat leiaks..

    Usaldusväärsem oleks, kui paljud asutused saavad samu tulemusi. Samas ma ei tea järjepidevatest tulemustest kodusünnituse puhul, kui jutt on sellest.

    Selliseid tulemusi ei tea teaduses eriti, mis paneks “kõiki” eelnevaid uuringuid kehtetuks tunnistama. Kas mõni sünnitusteemaline artikkel paistis sellisena?

  18. Vabanda, aga mulle tõesti tundub, et kiri on piisavalt selgelt sõnastatud, et ma ei peaks hakkama seda oma sõnadega ümber jutustama. Siis tuleks pigem juba kogu dokument tõlkida. Selleks ei ole mul hetkel aega.

  19. Sass Henno: Prostituudi klient saagu karistada

    Olen viimased nädalad kohtunud ja rääkinud kohalike arvamusliidritega küsimuses, kas Eesti peab seadusandlikult keelustama inimkaubanduse ja seksi ostmise, sarnaselt skandinaavialiku Rootsi ja Norraga. Ma olen ammu öelnud, et jah.

    Mul on minu kaasaegsetele suur ootus. See ootus seisneb selles, et progressiivsem osa ühiskonnast võtaks hoiaku, selsamal vanal inimkaubanduse teemal, mis on tänaseks lõpuni läbi rääkimata. Kas prostitutsioon peaks olema hoopis legaliseeritud? Kas seksi ost peaks olema keelatud?

    Prostitutsioon ja inimkaubandus on siiski kaks ise asja. Omavahel seotud, kuid siiski erinevad nähtused.

    Kahjuks pole reguleerimine andnud ei Saksamaal ega Hollandis (ammugi Lätis, kus FIE-registris eelistavad lõbutüdrukud olla masseerijad või tantsijad) soovitud tulemusi. Loodetud maksutulu pole tekkinud, nagu ei teki seda ka paljude teiste sularaha käitlevate tegevusharude arvelt. Ei ole nendes ühiskondades muutunud prostituudi amet ka ausaks elukutseks, mida meie tütred uhkusega pärast kooli lõpetamist pidada tahaksid. Pigem on legaliseerimis-otsus loonud seksitööstusest vaeste immigrantide sissevoolu mootori.

    Üheski EL-i riigis pole legaliseerimine paraku kaasa toonud ka varimajanduse osakaalu tuntavat vähenemist, ebaseaduslikud bordellid jäävad eksisteerima kõrvuti seaduslikega. Huvigruppe, kes räägivad naiste tervisekontrollist ja HIV-i tõkestamisest, rahastavad sageli sama tööstusharu ettevõtted.

    Iga vabatahtliku kohta on teenindajate hulgas mitu korda rohkem vaimselt hävitatud inimesi. Ükski jätkusuutlikult mõtlev ühiskond ei tohiks endale sellist „valikuvabadust” lubada.

    Ühesõnaga jällegi üks tore vaidlus riigi osa üle inimeste eraelus.

    Olles kuulnud nii Eestis kui ka Rootsis prostituudina töötanud tüdrukute kommentaare, võin öelda, et nad räägivad ühte juttu. Rootsis, kus seksi ost on karistatav, käitub klient vähemalt hästi – ei peksa, ähvarda ega tee haiget.

    Pean aga tunnistama, et mulle on alati jäänud mõnevõrra arusaamatuks, kuidas saab sellises suhtes karistada ainult üht poolt. Kui kliendi tegevus on karistatav, siis on ilmselgelt illegaalne ka kogu suhe. Prostituudi vaid ohvrina käsitlemine on raskesti põhjendatav – inimkaubanduse ohvrite kõrval on siiski väga suur osa neist ise endale niisuguse “töö” valinud ja reklaamivad ennast aktiivselt (mis see siis peaks olema? kuriteole kihutamine? iseenda suhtes?!). Jah, sellele võib inimest ajada raske lapsepõlv, vaesus või rumalus – aga täpselt sama käib ka varguse, kelmuse ja muude kuritegude kohta. Võimalik aga, et prostituuti ja klienti on kohtul otstarbekas mõjutada erinevate mõjutusvahenditega.

  20. Kriku ütles:

    Vabanda, aga mulle tõesti tundub, et kiri on piisavalt selgelt sõnastatud, et ma ei peaks hakkama seda oma sõnadega ümber jutustama. Siis tuleks pigem juba kogu dokument tõlkida. Selleks ei ole mul hetkel aega.

    Võib-olla loen ma teist teksti, aga minu arusaamise järgi on see suhteliselt standardne kriitika. Loetakse üles eelnevad samalaadsed uuringud, nende piirangud ja võrreldakse antud uuringu piirangutega. Lisaks nenditakse, et vaja oleks RCT-d ja et selle läbiviimise takistused loetakse ka üles. Võrdlusgruppide suurus, kaasamiskriteeriumite probleemid on samuti üles loetud. Samu asju olen juba varem märkinud. Minu hinnangul on see tasakaalustatud ja õiglane kriitika, mis ei muuda kritiseeritud uuringu olulisust.

    Ma lihtsalt arvasin, et sa nägid seal midagi, millele ma pole varem viidanud ja mis võiks osutuda oluliseks.

  21. Sattusin lugema siinset arutelu kodusünnituse üle ja tekkis tahtmine sõna sekka öelda. Diskussioon on üsna detailseks läinud, aga küsimust saab vaadata ka lihtsa loogikaülesandena.

    Oletame, et inimesel on vaja mingi otsus teha, aga ise ta teemas ei orienteeru. Tal on valida 2 variandi vahel: A ja B. Küsib nõu kahelt asjatundjalt X ja Y: üks ütleb, et A on parem, teine, et vahet pole. Seega tekib võrdlustabel:
    ___X__Y
    A__1__0
    B_0,5_0,5

    A poolt on 1,5 häält, B poolt 0,5 (häälteenamus 2/3). Selgelt osutub valituks variant A.

    Sama olukord paistab olevat kodusünnituse uuringutega: osa väidab, et haiglas on terviserisk väiksem, osa, et vahet pole. Seega on loogiline eelistada haiglasünnitust. Arvestades, et kaalul on lapse ja ema tervis ja isegi elu, tuleks ebaloogilisi otsuseid vältida.

  22. Kriku ütles:

    Prostitutsioon ja inimkaubandus on siiski kaks ise asja. Omavahel seotud, kuid siiski erinevad nähtused.

    Selle kohta kirjutab TV Tropes: Arson, Murder, and Jaywalking

    Üheski EL-i riigis pole legaliseerimine paraku kaasa toonud ka varimajanduse osakaalu tuntavat vähenemist, ebaseaduslikud bordellid jäävad eksisteerima kõrvuti seaduslikega. Huvigruppe, kes räägivad naiste tervisekontrollist ja HIV-i tõkestamisest, rahastavad sageli sama tööstusharu ettevõtted.

    Ei tea küll, millise? Ehk farmaatsiatööstuse, kellelt tervisekontrolliks tarvikuid ostetakse?

    Kriku ütles:

    Pean aga tunnistama, et mulle on alati jäänud mõnevõrra arusaamatuks, kuidas saab sellises suhtes karistada ainult üht poolt.

    See kummaline idee toetub seksistlikule maailmakäsitusele, mille järgi kliendil on vägi ja võim prostituudilt teenust osta, aga vaene väeti prostituut ei evi mingisugust õigust toda teenust mitte müüa. Mine võta kinni, kumba sugupoolt säärased seksistid paremaks peavad, aga arvata võib, et mehi peavad nad prostituuditöö jaoks liiga saamatuteks.

  23. Viki ütles:

    Seega tekib võrdlustabel:
    ___X__Y
    A__1__0
    B_0,5_0,5

    Oioi, tabel pidi ikka selline olema (ka loogiku aju võib pehmeneda..):
    ___X__Y
    A__1_0,5
    B__0_0,5

  24. Kriku tekstist:

    Ükski jätkusuutlikult mõtlev ühiskond ei tohiks endale sellist „valikuvabadust” lubada.

    Sa vaada kui tore oleks seda narkootikumide teemaga siduda, kui valikuvabadusest räägitakse.

  25. Viki ütles:

    A poolt on 1,5 häält, B poolt 0,5 (häälteenamus 2/3). Selgelt osutub valituks variant A.

    Sama olukord paistab olevat kodusünnituse uuringutega: osa väidab, et haiglas on terviserisk väiksem, osa, et vahet pole. Seega on loogiline eelistada haiglasünnitust. Arvestades, et kaalul on lapse ja ema tervis ja isegi elu, tuleks ebaloogilisi otsuseid vältida.

    Kuidas selline loogikaülesanne võtab arvesse negatiivse sündmuse juhtumise tõenäosust?

  26. @Viki:

    Viki, elu ei ole ju loogikaülesanne. Küll oleks lihtne, kui see nii oleks. Kas sa ise kasutaksid sellist lahendust? Kodusünnitus Eestis, nii nagu ta täna on, puudutab väga väikest gruppi naisi. 2009 aastal oli Eestis 80 planeeritult väljaspool haiglat toimunud sünnitust. Enamus inimeste jaoks ei ole see üldse küsimus.

    Lisalugemiseks soovitan juba eespool mainitud Siiri Põllumaa ülevaadet kodusünnituse kohta
    Ning ka jutuajamist Siiri Põllumaaga Tarbija24-s.
    Veel võiks silmaringi avardamise huvides lugeda Marika Mikkori tööd 2009 aasta Akadeemia juuni- ja juulinumbris, mis räägib kodusünnituse kajastamisest meedias.

  27. Liina ütles:

    Võib-olla loen ma teist teksti, aga minu arusaamise järgi on see suhteliselt standardne kriitika. Loetakse üles eelnevad samalaadsed uuringud, nende piirangud ja võrreldakse antud uuringu piirangutega.

    Jah, tõepoolest käsitleb see ka uurimisseisu üldisemalt.

    Minu hinnangul on see tasakaalustatud ja õiglane kriitika, mis ei muuda kritiseeritud uuringu olulisust.

    Olulisust võib-olla mitte, küll aga seda, kuivõrd saab kõnealust uuringut või uuringuid midagi tõendavatena käsitleda.

  28. dig ütles:

    dig on läbi lugenud selle postituse ei usu, et Liinat tegelikult “hirmude vähendamine” huvitab. Teadaolevate faktidega on märksa paremini kooskõlas hüpotees, et Liinat huvitab, et inimestel oleks rohkem hirme arstide ja vähem Liina lemmik-uhuu ees. Faktid annavad alust ka oletamiseks, et Liina on lemmik-uhuud mingisugustel kursustel omandamas käinud, nagu Bettani omal ajal.

    dig ütles:

    Tänases trollimistunnis vaatleme Suurt Trollimismeistrit oma igapäevast tööd tegemas.

    Liina väänas statistikat:
    Märt märkas probleemi ja ironiseeris:

    @Liina:
    Aga kodusünnituse saaks ohutumalt kujutada, kui ootamatult riskigruppi kuulunud ära surnud välja jätta. Sellist statistikaga mängimist saab küll teha. Kas austraalia uuringu kriitikud väitsid, et ootamatult verest tühjaks jooksnud või lämbunud teadsid ette oma riske kodusünnitust valides?

    Liina tegi nüüd näo, nagu oleks Märt sirge näoga teinud kõvera ettepaneku, mis väärib grimassi:
    Homme, kui Allah seda tahab, vaatleme lühimälu piiratuse abil varjatud kontekstoomiat. See on pärast harjutamist jõukohane isegi algajale!

    ja eelnevalt oli sama tegelane maininud juhuslikult:

    Sorry, aga ratsionaalset meditsiinidialoogi niimoodi ei peeta.

    Nii palju siis ratsionaalsest meditsiinidialoogist? Tänan dig, hindamatu panuse eest meditsiinidialoogide kvaliteedi tõstmisse!

  29. @Liina:
    Ehk sellega, et haiglas oleks näiteks puhtalt vereülekande võimaluse tõttu parem sünnitada, kui kodus. Selle võimaluse puudust ja lisariski saab nulliga tähistada.

  30. Postimees kanaldab Financial Times’i rääkimas türklaste kummalistest kommetest. Näib nimelt, et sealmail tuleb ammulahkunud sultani solvamise vältimiseks teda teleetenduses eunuhhina kujutada:

    Sel nädalal sai Türgi meediavalvekoeralt «kollase kaardi» telesari, mis kujutab Ottomani impeeriumi kuldset ajastut kui auravat segu seksist ja paleeintriigidest. Mis annab taas alust väita, et valitsus üritab moraalipolitsei rolli haarata.

    Seriaal, mis tõlkes võiks kanda nime «Tore sajand», kujutab endast ilukirjanduslikku lähenemist 16. sajandil valitsenud sultan Suleiman I Toreda elule.

    Telesari on juba toonud türklasi tänavaile protestima. Konservatiividelt ja rahvuslastelt laekub kümnete tuhandete kaupa kaebusi. Nad leiavad, et valitseja joomise ja liiderlikkuse kujutamine teleekraanil kujutab endast esivanemate solvamist.

  31. Täpselt needsamad tähelepanekud, mida sa isegi eelnevalt tegid ja tasakaalustatud ja õiglaseks kriitikaks nimetasid.

  32. Liina ütles:

    Viki, elu ei ole ju loogikaülesanne. Küll oleks lihtne, kui see nii oleks. Kas sa ise kasutaksid sellist lahendust?

    Juba kasutasin täpselt seda lahendust ja mõttekäiku, nagu kirjeldasin. Olen selle üle väga õnnelik, sest lapsele anti haiglas sellist arstiabi, mida ta kodus poleks saanud. On tugevalt tõendatud, et ta abi väga vajas. Rasedusega oli kõik hästi ja asjade taoline käik oli täiesti ootamatu.

    Kas mitte skeptik.ee leht polegi selleks loodud, et elu oleks rohkem loogikaülesanne ja vähem “aga mina tahan”, “aga mulle meeldib”, “aga mina usun”.

  33. Oot! Seleta nüüd täpselt lahti, mida sa õigupoolest mõtled.
    Kõigepealt väidad sa järgmist:

    Kriku ütles:

    Viide kirjale Kanada uuringu kohta, mis toob välja mitmeid raskusi selle pidamisel otsustava tähtsusega tõendiks: http://www.ncbi.nlm.nih.gov/pubmed/19720686 .

    ja seejärel:
    Kriku ütles:

    Vabanda, aga mulle tõesti tundub, et kiri on piisavalt selgelt sõnastatud, et ma ei peaks hakkama seda oma sõnadega ümber jutustama. Siis tuleks pigem juba kogu dokument tõlkida. Selleks ei ole mul hetkel aega.

    Kriku ütles:

    Täpselt needsamad tähelepanekud, mida sa isegi eelnevalt tegid ja tasakaalustatud ja õiglaseks kriitikaks nimetasid.

    Minu juhe jooksis sellise keerutamise koha peal kokku. Kui sinu arvates McLahlan ja Foster osutavad olulisele puudusele, mis esines Jansseni ja kolleegide uuringus, siis palun nimeta see/need.

  34. 15. jaanuari EPList kõigepealt näide, kuidas teadlased vassivad.

    Uus hiilgelraamat Pallasest lõhnab pahasti

    2010. aasta suvel üllitasid Tartu kunstimuuseumi teadusdirektor Tiiu Talvistu ja peavarahoidja Mare Joonsalu hiigelraamatu „Pallas” /…/

    Enda ja Mare Joonsalu Pallase esmauurijatena esitlemine jätkub igas Talvistu sõnavõtus, näiteks „Pallase loo oleks pidanud kirjutama juba aastakümneid varem” (Postimees AK, 23.12.10).

    Ent…

    Pallase esmauurija oli Tartu kunstimuuseumi kollektiiv 1950.–1970. aastatel direktor Vaike Tiigi juhtimisel. /…/

    Eriti valus on see lugu sellepärast, et Tiiu Talvistu ja Mare Joonsalu on üle sõitnud omaenda muuseumi juba manalateed läinud teaduritest. Mainitud ega tänatud pole ka neid Tartu kunstimuuseumi töötajaid, kelle korjatud mälestusi tsiteeritakse. Selles raamatus ei leia uusi kunstiteaduslikke seisukohti, kõik on kuskil juba varem kirjas.

    Pallase raamatu koostamisel toimunud eetiliste rikkumiste kõrval on paljud faktivead, lüngad ja oluliste asjade segamini ajamine ebaolulistega muutunud teisejärguliseks (vt pikemalt Krista Piirimäe „Pallase uurimuse ilusal kokkuvõttel on sõlmed sees” – Sirp 10.9.10). Kuidas oli see võimalik, et mitte keegi Tartu kunstimuuseumi teaduskollektiivist ei märganud neid puudusi? Isegi nii suuri, nagu näiteks Eesti Vabariigi sünd, Eesti okupeerimine Nõukogude Liidu poolt või Anton Starkopfi surm, mis on valesti dateeritud.

    Teises uudises räägib folklorist sirgesilmselt rahaloitsudest.

    Üks pealtnähtud rahavestlus – kuidas sünnib loits

    Folkloristid hoiavad silma peal foorumitel ja blogidel, et panna tallele, kuidas tuleb kõneks elemente vanemast pärimusest ja sünnib uut rahvalikku teadmist. /…/

    Mullu septembris võtsid Delfi Naistelehe külastajad üles rahaloitsu teema. Sealsamas on peetud tuliseid läbirääkimisi armuloitsu üle. Nüüd kerkis küsimus rahalise seisu maagilise mõjutamise võimalikkusest. Folkloristid teadaolevalt arutellu sekkunud ei ole. Teemapüstitus rõõmustab mind eriala tõttu siiski väga. Kas naised (ja mehed?) delfi.ee-s täidavad tühiku aardetraditsioonis? /…/

    Kui vanemas rahvaluules „korralikku” rahaloitsu ei ole, siis see ei tähenda, nagu puuduksid väikesed praktilise maagia nipid. Folkloristlik teadmine võimaldab näha inimeste arutlusi maagilise mõjutamise üle pikemas ajalises vaates.

    Ka käesolevat mõtisklust inspireerinud foorumis tuleb hästi välja, kuidas noorkuu poole pöördumine (et noorkuu kasvataks rahakogust) – uskumus ja tegu üheskoos – on endiselt tõsiseltvõetavad. /…/

    Hämmastavalt paljud viimase paarikümne aasta kaasteelised paistavad teadvat 50 krooni maagiat. /…/

  35. Viki ütles:

    Juba kasutasin täpselt seda lahendust ja mõttekäiku, nagu kirjeldasin.

    Mõttekäik-loogikatehe rajaneb siiski eeldusel, et pole olemas kontingenti, mis väidaks, et kodus sünnitamine on alati parem. Kahjuks on see seltskond olemas ja kuulutab igal võimalikul juhul, et a) (sünnitus)arstid, ämmaemandad ja medõed on hingetud robotid, kes süstivad tervetesse imikutesse väevõimuga elavhõbedat ja muud, mis teeb neistki elu lõpuni haiged hingetud robotid; ning b) valitsus, ravimitootjad, arstid ja/või muud niiditõmbajad rikastuvad (või pälvivad muid hüvesid) hingetute robotite tootmise arvelt.

    Seda, kes on päris inimene ja kes hingetu robot, pole loomulikult võimalik pealiskaudsel vaatlemisel tuvastada.

  36. Euroametnikud jätsid koolipäevikutest kristlikud pühad välja, islami omi mitte

    Euroopa Liit trükkis koolidele jagamiseks kolm miljonit päevikut, mille kalendrites on märgitud moslemi, hindu, sikhi, juudi ja hiina usu- ja tähtpäevad, samuti Euroopa päev 9. mai, kuid puudub igasugune viide kristlikele pühadele nagu jõulud ja lihavõtted.

    Kahtlustan, et taaraistlikud pühad on ka “unustatud”, samuti pole FSM mainimist leidnud, aga jah — kristlike pühade väljajätmine sellisest pühadekollektsioonist paistab veider küll.

    Euroopa Liidu ametnikud on seda nimetanud „jämedaks veaks“, kuid pole selgitanud, kuidas võis see juhtuda.

    Ei puudu ka viide väiksele vandenõule:

    Kastler ootab Euroopa Komisjoni presidendilt isiklikku vabandust, sest kahtlustab, et kristlike pühade väljajätmine päevikutest oli tahtlik.

  37. Liina ütles:

    Minu juhe jooksis sellise keerutamise koha peal kokku. Kui sinu arvates McLahlan ja Foster osutavad olulisele puudusele, mis esines Jansseni ja kolleegide uuringus, siis palun nimeta see/need.

    Ei, mina pole siin teps mitte see, kes keerutab. Nagu öeldud, on mul muudki teha, kui ingliskeelseid allikaid eesti keelde ümber panna. Samuti ei näe ma sellel vähematki mõtet, kuna sa oled suuteline neid ka inglise keeles lugema ja nagu su varasemad postitused näitavad, oledki seda teinud. Palun lõpeta asjakohatute palvete esitamine.

  38. Liina ütles:

    Tänan dig, hindamatu panuse eest meditsiinidialoogide kvaliteedi tõstmisse!

    Pole tänu väärt. Trolli trolliks hüüdmine on täiesti rutiinne diskussiooniparendamisvõte.

  39. @dig:

    Digikene Te olete parandamatu! Sünnitamise koha pealt peaks meestele sõnaõigust lubama peale selle, kui mehed on ise oma esimese lapse sünnitanud.

    Mitu last olete Teie sünnitanud? Kui ei ole, siis tuleks musikene kinni hoida.

    Kodus sünnitamine on naise valik – juhul kui ta terve on, (tänapäeva noorte kohta seda öelda kahjuks ei saa) ja meestel tuleb aktsepteerida naise soovi. Haigla ei ole mingi igavese elu keskus, kust surm eemale peletatud on, vaid haiglas surrakse liigagi tihti, ka arstide töö vigade pärast.

  40. The Telegraph kirjutab plaanist mammutid taas ilmale tuua. 1990. aastatel tehtud katsed külmutatud mammutikudedest tuuma-DNA’d saada nurjusid külmakahjustuste tõttu, kuid tehnika on vahepeal edasi arenenud.

    Professor Iritani said he estimates that another two years will be needed before the elephant can be impregnated, followed by the approximately 600-day gestation period.
    He has announced plans to travel to Siberia in the summer to search for mammoths in the permafrost and to recover a sample of skin or tissue that can be as small as 3cm square. If he is unsuccessful, the professor said, he will ask Russian scientists to provide a sample from one of their finds.

  41. Pääbo jt. uurivad muistsete inimeste DNA-d hammastest, kuna sealt saab kõige kindlamini taastamata proovi. Kes oskab öelda, miks mammutikihvad ei sobi?

  42. Võib-olla on londiliste hammaste struktuur oluliselt teistsugune?

    Muide, elevandil ei ole kihvu. Elevandi hambavalemit võib näha näiteks sellel wildlifeinformation.org’i lehel. Võhad kujutavad endast moondunud lõikehambaid.

    Rusikareegel on, et taimtoidulistel imetajatel kihvu ei ole, omnivooridel on rudimentaarsed kihvad ja kiskjatel on suured kihvad, aga rusikareegliga võib näiteks pandade puhul vastu pükse saada. Hambajuttu ajab pikemalt TeacherWeb.

  43. Ma tean, et elevandi kihv on hammas. Ega ma loll ole :)

    Küsimus ongi, et kas sellest hambast saaks DNA proove… See on mõnusalt tihe materjal ja paks-paks-paks inimese hambaga võrreldes. Ja seda on igal pool tonnide viisi.

    Ilmselt siis ei saa, kui ei kasutata, aga miks…?

  44. Mullu ühes National Geographicus oli pikem kirjeldus, kuidas neanderite DNA-d säilmetest koguti; see oli parajalt keeruline protsess, mis muu hulgas eeldas, et leiupaik on steriilne ja kuiv (mida juhtub harva). Hammastest eraldi juttu polnud, aga sellest, et geneetiline info on kergestihäviv, korduvalt.

Lisa kommentaar

Sinu e-postiaadressi ei avaldata.