Maailma lõpp aastal 2012 ja teisi lugusid jaanuari ajakirjanduses (+video suguhaigustest)

  • 2012. aastal oodatakse maailma lõppu. Kuidas see võiks tulla?
    Delfi

    9. Mesilaste hukkumine

    Üle kolmandiku USA mesilasperedest hukkus 2008. aasta talvel. Sündroom, mille puhul kõik töömesilased tarus äkki surevad ja ellu jääb vaid mesilasema, on levinud ka Euroopa riikidesse Prantsusmaale, Belgiasse, Itaaliasse, Portugali ja Hispaaniasse.

  • Rootsis suri seagrippi seitsmeaastane poiss

    Rootsi tervishoiuametnike kinnitusel on tegemist seagripi uue puhanguga, viirustüvesse H1N1 nakatunuid on praeguseks kokku 65. Eelmisel talvel suri seagrippi oma 30 rootslast, vahendab BNS.

  • Aitab soolapuhumisest! Rooma Klubi visioon ehk kuidas asjad tegelikult saavad olema.
    Eesti Ekspress

    „Rooma Klubi on mõttekoda, mõtlejate ring, kes vaatavad tulevikku – minevikku vaadatakse vaid niipalju, kui tuleviku jaoks vaja. Üks aasta on meie jaoks väiksem kui silmapilk. Tegeleme pigem prognoosidega aastakümneteks,” ütles Ekspress.ee-ga rääkima soostunud Rooma Klubi Eesti haru asepresident Hardo Aasmäe.

  • Teisipäeva hommikul on ilus päikesevarjutus
    Mati Soomre, Maaleht

    Suure faasiga osaline varjutus on Eestis näha – kui aga selget taevast oleks! Varjutus algab päikesetõusu ajal ja lõpeb pärast keskpäeva.

  • 2010: juhtiv moraaliekspert jäi vahele vassimisega
    Delfi Forte

    Paljud vastava ala eriteadlased on nõudnud, et Harvardi ülikool juurdluse tulemused avaldaks, rõhutades, et need võivad mõjutada kõiki teadustöid, mis Hauseri töid aluseks võtnud on. Seni pole Harvard seda teinud.

  • 2010: avastati arseenipõhine eluvorm?
    Delfi Forte

    Niipea, kui enneolematu avastus avalikuks tehti, tabas seda aga teadusringkondade äge kriitika.

    Biokeemikud ründasid loendamatutes blogides uurimuse metodoloogiat ja algupärase uuringu järeldusi, mis omakorda tõi kaasa artiklitetormi tavameedias.

  • Kas alternatiivmeditsiin võib olla lastele ohtlik?
    PM Tarbija24

    Üha enam lapsevanemaid otsustab laste ravimisel täiend- ja alternatiivmeditsiini kasuks, arvates, et looduslikud vahendid on kahjutud ja ohutud, kuid värske uurimuse kohaselt on paljudel sellistel rohtudel tugevad ja vahel isegi surmavad kõrvaltoimed.

  • Suguhaigustest tuleb ikka aegajalt rääkida. Propagandafilm aastast 1973:


    • Allikas: Armed with Science

355 Replies to “Maailma lõpp aastal 2012 ja teisi lugusid jaanuari ajakirjanduses (+video suguhaigustest)”

  1. Kriku ütles:

    Nagu öeldud, on mul muudki teha, kui ingliskeelseid allikaid eesti keelde ümber panna. Samuti ei näe ma sellel vähematki mõtet, kuna sa oled suuteline neid ka inglise keeles lugema ja nagu su varasemad postitused näitavad, oledki seda teinud. Palun lõpeta asjakohatute palvete esitamine.

    Selge. Sina andsid viite, ootasid minu reaktsiooni ja siis noogutasid: “Umbes sedasama mõtlesingi”.

    Kriku, sinu hinnang Jansseni ja kolleegide Kanadas ajavahemikul 2000-2004 läbi viidud uuringule. Kas see konkreetne uuring on piisavalt usaldusväärne et olla element tõenduspõhises väitluses kodus sünnitamise ohutuse üle?

    Vasta  |  Tsiteeri

  2. Kriku ütles:

    Ühesõnaga jällegi üks tore vaidlus riigi osa üle inimeste eraelus.

    Kas siit tuleb järeldada, et Kriku arvates ei ole vaja vaielda riigi rolli ja inimese autonoomia üle ühiskonnas erinevates valdkondades?

    Vasta  |  Tsiteeri

  4. Vana head paranoiat, seekord torustiku inspekteerimise teemadel, toob meieni WingNutDaily:

    A sanitation district in Pennsylvania has notified homeowners that its representatives will be making personal visits to every structure served by its network of drainpipes because that’s what the federal Environmental Protection Agency is demanding.

    “I do consider this the equivalent of illegal search and invasion of my home without just cause and [it] establishes a situation where I am guilty and must prove innocence,” one homeowner, who asked that his identity be withheld, told WND.

    What else is the government trying to find out? Details in “Spychips”

    Vasta  |  Tsiteeri

  5. Liina ütles:

    Kriku, sinu hinnang Jansseni ja kolleegide Kanadas ajavahemikul 2000-2004 läbi viidud uuringule. Kas see konkreetne uuring on piisavalt usaldusväärne et olla element tõenduspõhises väitluses kodus sünnitamise ohutuse üle?

    Element või argument küll, kuid mitte otsustava tähtsusega, nagu ma juba ülalpool ütlesin. Ma viitasin ülal “mitmetele raskustele selle pidamisel otsustava tähtsusega tõendiks”. Ma ei kujuta ette, kuidas ma oleks saanud ennast ses osas selgemalt väljendada.

    Kas siit tuleb järeldada, et Kriku arvates ei ole vaja vaielda riigi rolli ja inimese autonoomia üle ühiskonnas erinevates valdkondades?

    Siit ei tule seda järeldada ega saa seda järeldada.

    Vasta  |  Tsiteeri

  6. “I do consider this the equivalent of illegal search and invasion of my home without just cause and [it] establishes a situation where I am guilty and must prove innocence,” one homeowner, who asked that his identity be withheld, told WND.

    Kusjuures siinkohal võib neil isegi õigus olla.

    Vasta  |  Tsiteeri

  8. Postimees: sotsiaalkomisjon otsustas kodusünnituse seadustada

    Riigikogu sotsiaalkomisjon otsustas tänasel istungil peaaegu üksmeelselt, et kodusünnitus on tarvis seadustada, et anda naistele valikuvõimalus, kus oma laps ilmale tuua.

    Sotsiaalkomisjoni liige Liisa Pakosta (IRL) on ette valmistanud vastava seaduseelnõu põhja, nüüd hakatakse juriidilisi nüansse täpsustama. «Järgmise riigikogu sotsiaalkomisjonile valmistatakse ette nii-öelda «testament» valmis eelnõuna,» märkis Pakosta.

    «Jõudsime seisukohale, et arvestades, kui palju on kodusünnituse poolt, ei ole mõtet neid naisi haiglasse sundida,» sõnas Pakosta. «Kui naine on otsustanud kodus sünnitada, on riigi kohus see võimalus legaliseerida – et tema ja laps oleksid seal abistatud. Teadvustada, et sel on omad reeglid,» lisas ta.

    Eestis toimub umbes 100 kodusünnitust aastas, kuid kuna see pole seadustatud, siis selle kohta täpset statistikat pole.

    Pakosta sõnul puudutab seaduseelnõu väikest sihtrühma, aga sel on märgiline tähtsus seetõttu, et arutletakse teemal, kus on piir, mida otsustab riik inimese eest ja mida lastakse inimesel endal otsustada.

    «Tegu pole kodusünnitamise populariseerimisega – ma ise ka pole kodus sünnitanud – vaid arusaamisega, et kui keegi tahab kodus sünnitada, peab talle seal olema tagatud igakülgne abi. Kodusünnitus ei pea olema salajane tegu, nagu täna sageli on – rase käib ämmaemanda vastuvõtul, aga ei ütle kellelegi, et plaanib tegelikult kodus sünnitada,» rääkis Pakosta.

    Valmistatava seaduseelnõu järgi tuleb rasedaga kõik sellega seonduvad üksikasjad eelnevalt kokku leppida. /…/

    Ämmaemandal on raseduse igas etapis õigus otsustada kodussünnitust mitte teha, näiteks kui rasedus pole plaanipäraselt kulgenud. /…/

    Kodusünnituse legaliseerimist toetab ka Naistearstide Selts, kes on seda korduvalt seadusandjalt nõudnud.

    Vasta  |  Tsiteeri

  9. Liina ütles:

    Millised uuringud siis sinu arvates on antud probleemi juures “otsustava” tähtsusega?

    Kas ma olen kuskil väitnud, et neid eksisteerib?

    Vasta  |  Tsiteeri

  12. Mis mõttes diskussiooni lõpetama…? Vaevalt et keegi vastu vaidleb, et kodussünnitamine vajab õiguslikku regulatsiooni.

    Vasta  |  Tsiteeri

  13. Märt ütles:

    @Liina:
    See legaliseerimine ei näita, et kodusünnitus oleks ohutum.

    Kui palju ja milliseid uuringuid oleks konkreetselt vaja tuua sinule, et sina veenduksid, et kodusünnitus sellisel kujul ja ulatuses, nagu teda eelpool viidetes defineeritud on, on võrreldava ohutustasemega võrreldes haiglas sünnitamisega?

    Vasta  |  Tsiteeri

  14. Kriku ütles:

    Liina ütles:

    Millised uuringud siis sinu arvates on antud probleemi juures “otsustava” tähtsusega?

    Kas ma olen kuskil väitnud, et neid eksisteerib?

    Kui sinu olulisuse kriteeriumitele vastavaid uuringuid ei eksisteeri, siis kuidas sellises olukorras otsustada ohutuse/ohtlikkuse üle? Kõhutunde järgi?

    Vasta  |  Tsiteeri

  15. Lähtuvalt tõendamiskoormusest, nagu ikka. Tõendamiskoormus on tavaliselt uudse praktika juurutajal: st. tõendama peab kodussünnitamise ohutust, mitte vastupidi. Selleks, kuidas tõendada erinevate meditsiiniliste praktikate ohutust või eeliseid, on minu teada üldtunnustatud meetodid ammu olemas. Võtmesõnad on randomiseeritus, piisav valim jne. Usutavasti tead sa seda isegi vähemalt sama hästi kui mina.

    Vasta  |  Tsiteeri

  17. Kriku ütles:

    Lähtuvalt tõendamiskoormusest, nagu ikka. Tõendamiskoormus on tavaliselt uudse praktika juurutajal: st. tõendama peab kodussünnitamise ohutust, mitte vastupidi. Selleks, kuidas tõendada erinevate meditsiiniliste praktikate ohutust või eeliseid, on minu teada üldtunnustatud meetodid ammu olemas. Võtmesõnad on randomiseeritus, piisav valim jne. Usutavasti tead sa seda isegi vähemalt sama hästi kui mina.

    Kas sul on andmeid selle kohta, et kodus sünnitamine on uudne praktika? Palun viiteid sellise lähenemise kohta.
    Nüüd näitad sa ilmekalt, et ei ole enda viidatud kommentaari isegi mitte lugenud.
    Randomiseerimise probleemi kohta palun mine loe see uuesti läbi (ja tõlgi kui vaja).
    Kas sa väidad, et Jansseni ja kolleegide uuringus ei olnud valimi suurus piisav?

    Vasta  |  Tsiteeri

  18. @Mart K.:

    «Jõudsime seisukohale, et arvestades, kui palju on geiabielude poolt, ei ole mõtet neid inimesi kappi tagasi sundida,» sõnas Pakosta. «Kui geid on otsustanud abielluda, on riigi kohus see võimalus legaliseerida – et pered oleksid toetatud…

    Eestis kolivad kokku umbes x geipaari aastas, kuid kuna see pole seadustatud, siis selle kohta täpset statistikat pole.

    Pakosta sõnul puudutab seaduseelnõu väikest sihtrühma, aga sel on märgiline tähtsus seetõttu, et arutletakse teemal, kus on piir, mida otsustab riik inimese eest ja mida lastakse inimesel endal otsustada.

    «Tegu pole homoseksuaalsuse populariseerimisega – ma ise ka pole homoseksuaalne – vaid arusaamisega, et kui keegi tahab armastatud inimesega abielluda, peab talle olema tagatud igakülgne toetus. Homoseksuaalsus ei pea olema salajane asi, nagu täna sageli on – gei elab ühiskonna silmis üksinda, aga ei ütle kellelegi, et plaanib tegelikult samasoolisega koos elada,» rääkis Pakosta.

    Vasta  |  Tsiteeri

  19. Kas sul on andmeid selle kohta, et kodus sünnitamine on uudne praktika?

    Moodsas ühiskonnas on muidugi. Täpselt samamoodi peaks tõendama kitsede ja lehmadega üheskoos elamise ohutust, kui keegi üritaks seda niiöelda valikuvabaduse raames ühena võrdsetest alternatiividest kujutada. Hoolimata asjaolust, et inimesed elasid aastatuhandeid koduloomadega sõna otseses mõttes külg külje kõrval ja mõned teevad seda siiamaani.

    Kodussünnitus marginaliseerus, kuna haiglas sünnitamine osutus oluliselt ohutumaks. Või eksin? Kui väita, et tänapäevase koolitusega ämmaemanda ja muude tänapäevaste võimaluste puhul see enam nii ei ole, siis väidetaksegi, et toimunud on muutus ja praegune olukord on uudne.

    Randomiseerimise probleemi kohta palun mine loe see uuesti läbi (ja tõlgi kui vaja).

    Sinu heameeleks paneme siis asjakohase tsitaadi siia ka (kuigi ma tõesti ei tea, milleks seda vaja peaks olema):

    A number of studies have investigated the outcomes of home birth. Although these studies did not find statistically significant differences in adverse perinatal outcomes, they had a variety of methodological limitations, such as selection bias, lack of comparison groups, lack of statistical power and lack of certainty about submission of data. However, in the absence of evidence from randomized controlled trials, these data represent the best evidence that we have to inform the debate.

    The feasibility of conducting a randomized controlled trial of home versus hospital birth is an area of debate. Hendrix and colleagues 9 recently reported on an attempt to conduct a randomized controlled trial on home birth in the Netherlands, where women were not willing to be randomly assigned to home versus hospital birth and declined participation because they had already chosen their place of birth. However, given that home birth is a cultural norm in the Netherlands, these findings cannot be generalized to countries where home birth is uncommon or rare. In the only published randomized controlled trial of home birth, 15% (11/71) of women offered participation agreed to enrol. This showed “that randomizing women to home or hospital delivery is possible, contrary to what many had felt.” Medical ethicist Raanan Gillon argued that clinicians who have strong biases should be excluded from the recruitment process in randomized controlled trials of place of birth and that women should be given balanced information. It is not known, Gillon writes, which place of birth (i.e., hospital or home) is safe and hence the reason for the trial, which is to develop more reliable information on which women can base their choice.

    Ma ei mäleta, et ma oleksin püstitanud mingeid eeltooduga vastuolus olevaid väiteid.

    Vasta  |  Tsiteeri

  20. @Martin Vällik:

    Demagoogia. Eestis on samasooliste kooselu nagu kõik muudki kooselud seadustega kaetud.

    On sul püha eesmärk kõik lõngad varem või hiljem homoteemadeks keerata? Äkki peaks sulle ka oma tapeedirulli eraldama?

    Vasta  |  Tsiteeri

  22. Kriku ütles:

    Moodsas ühiskonnas on muidugi.

    Mis hetkest alates on ühiskond moodne? Ja mis nime kandis ühiskond sellest hetkest eelmisel päeval?

    Randomiseerimise probleemi kohta palun mine loe see uuesti läbi (ja tõlgi kui vaja).
    Sinu heameeleks paneme siis asjakohase tsitaadi siia ka (kuigi ma tõesti ei tea, milleks seda vaja peaks olema). Ma ei mäleta, et ma oleksin püstitanud mingeid eeltooduga vastuolus olevaid väiteid.

    Sa pead seda lugema, mitte kopi-pasteerima. Sa pole ise üldse mitte midagi väitnud.

    Aga valimi suurus Jansseni ja kolleegide uuringus? Kas see oli piisav?

    Vasta  |  Tsiteeri

  23. Kriku kirjutas:

    Kodussünnitus marginaliseerus, kuna haiglas sünnitamine osutus oluliselt ohutumaks.

    Kodussünnitus marginaliseerus, kuna meditsiin tõhustus ja haiglakohad odavnesid, mis võimaldas (peaaegu) igal sünnitajal haiglasse minna. Ohutus aitas natuke kaasa, aga veel rohkem aitas maailmasõdade ajajärk, mis tingis massilisi investeeringuid haiglatesse ja sundis euroopalikke riike lõpuks tervishoidu infrastruktuurina vaatlema.

    Vasta  |  Tsiteeri

  24. @Liina:
    Ma arvan, et legaliseerimisega tehti kodusünnitusi ohutumaks, sest osad nagunii tegelesid sellega ja nüüd vähemalt ei pea nad ohtlike probleemide tekkel haiglaid vältima karistuste hirmus.

    Võrdväärne ohutus ei tundu loogilinegi. Kahtlen, et leiad uuringuid, mis tõestavad haigla pakutu võrdväärsust või alla jäämist kodus pakutule.

    Vasta  |  Tsiteeri

  25. Tartu Postimees kirjutab, kui oluline on, et vanemad annaksid oma lastele narkootilist ainet kontrollitud keskkonnas:

    Mõlemad arstid leiavad, et esimese alkohoolse joogi peaks noor inimene maitsma kodus koos täiskasvanutega. Muidu pakub seda talle keegi teine kusagil mujal.

    Kui noor ei ole varem alkoholiga kokku puutunud, siis ta ei tunne ära, mis jook see on, ja tulemus võib olla ränk.

    Laste närviarst Anneli Kolk toob teise näite, kus lapsed võtsid rohukapist taruvaiguviina, segasid sinna kommi sisse ja pärast õuest lund ka, et oleks nagu täiskasvanute kokteil. Ja jõid, et teada saada, mis see teeb.

    Vasta  |  Tsiteeri

  26. Märt ütles:

    @Liina:
    Ma arvan, et legaliseerimisega tehti kodusünnitusi ohutumaks, sest osad nagunii tegelesid sellega ja nüüd vähemalt ei pea nad ohtlike probleemide tekkel haiglaid vältima karistuste hirmus.

    Põhimõtteliselt õige, kuigi otseselt karistatud ei ole minu teada kedagi. Asi pole veel legaliseeritud, ta on lihtsalt komisjonist läbi läinud. Vaja veel suure saali poolthääli.

    Võrdväärne ohutus ei tundu loogilinegi. Kahtlen, et leiad uuringuid, mis tõestavad haigla pakutu võrdväärsust või alla jäämist kodus pakutule.

    Vaata postitust 135 , milles on piisavalt näiteid just selliste uuringute kohta, milles kodus sünnitamine on sama ohutu kui haiglas. Kodus on boonuseks veel subjektiivsed positiivsed aspektid nagu privaatsus, tuttav keskkond, pikaajaline usaldussuhe ämmaemandaga, ning objektiivsetest näitajatest siis meditsiiniliste sekkumiste väiksem arv.

    Vasta  |  Tsiteeri

  27. @Liina:
    Siiski ei tea ma kodusünnitustel seda, et keegi oleks doonorverega ootevalmis kuigi kusagil ehk tuleb ette. Tupe ja emakarebendid võivad ruttu surmavaks saada ja seda väiksemat sekkumist paistis sinuviidatud uuringutes pigem sellega, et keisrilõikeid sooritati kodus vähem, kuid kirurgiaks valitakse tavaliselt haiglakeskkond. Narkoosiainete soovijad valivad ka pigem haigla ajades sellega statistikat haiglate “kahjuks”. Sellised sekkumised mind eriti ei häiri. Palju tõsisem paistis see 3-27 kordne suurem suremus kodusünnitajatel erinevaid surmapõhjuseid arvestades.

    Vasta  |  Tsiteeri

  28. Liina ütles:

    Mis hetkest alates on ühiskond moodne? Ja mis nime kandis ühiskond sellest hetkest eelmisel päeval?

    Asjassepuutumatutele küsimustele ei vasta.

    Sa pead seda lugema, mitte kopi-pasteerima. Sa pole ise üldse mitte midagi väitnud.

    Ära palun ülbitse. Loomulikult olen ma enda poolt viidatud materjali läbi lugenud ja see viitabki metodoloogiast tulenevate piirangute poolt põhjustatud raskustele selles mainitud tööde pidamisel otsustava tähtsusega tõendiks. Nende hulka kuulub ka randomiseerituse puudumine. Tsitaadist nähtub väga selgelt nii randomiseeritud uuringu vajalikkus kui võimalikkus – vähemalt kirja autorite arvates, millega ka sina ülalpool nõustusid, nimetades kriitikat tasakaalustatuks ja õiglaseks.

    Aga valimi suurus Jansseni ja kolleegide uuringus? Kas see oli piisav?

    See peaks olema riskidega vastavuses. Ma ei oska seda antud juhul hinnata. Minu poolt viidatud kiri ütleb selle kohta järgmist:

    The other major hurdle to conducting a randomized controlled trial to determine the safety of home birth is sample size. Given that perinatal mortality is relatively rare among low-risk women in developed countries, huge numbers would be required to detect differences. Nevertheless, a number of studies in maternity care have used composite outcome measures to explore rare outcomes such as maternal or neonatal mortality. A multicentre trial using a composite primary outcome may be a feasible option.

    dig ütles:

    Kodussünnitus marginaliseerus, kuna meditsiin tõhustus ja haiglakohad odavnesid, mis võimaldas (peaaegu) igal sünnitajal haiglasse minna.

    Nojah, niipidi muidugi ka. Aga see eeldab siiski, et haiglal oli kodu ees märkimisväärseid eeliseid – milleks muidu sinna üldse minna, odav või mitte odav? Nohu ei lähe me ju haiglasse ravima, kuigi haiglakohad on odavad.

    Vasta  |  Tsiteeri

  29. Märt ütles:

    Ma arvan, et legaliseerimisega tehti kodusünnitusi ohutumaks, sest osad nagunii tegelesid sellega ja nüüd vähemalt ei pea nad ohtlike probleemide tekkel haiglaid vältima karistuste hirmus.

    Kas see ikka oli enne karistatav?

    Küsimus on pigem näidustuste, nõudmiste ja vastutuse selgemas piiritlemises. Mis on kahtlemata vajalik selle tegevuse ohutumaks muutmiseks.

    Palju tõsisem paistis see 3-27 kordne suurem suremus kodusünnitajatel erinevaid surmapõhjuseid arvestades.

    Liina ju selgitas, et see 3-kordne suremus ei ole statistiliselt oluline. Kuidas sa ikka aru ei saa, rumal inimeseloom?

    Vasta  |  Tsiteeri

  30. Kriku ütles:

    Nojah, niipidi muidugi ka. Aga see eeldab siiski, et haiglal oli kodu ees märkimisväärseid eeliseid – milleks muidu sinna üldse minna, odav või mitte odav?

    Nondest eelistest olnuks vähe kasu, kui lõviosa sünnitajatest ei jaksanuks noid eeliseid endale lubada. Marginaliseerumise kontekstis on sellel lõviosadusel suur tähtsus.

    Muide, teine põnev asjassepuutuv tegur oli see, et enne Sammelweisi oli paljudes haiglates sünnitamisel märkimisväärseid puudusi, näiteks räpaste kätega arstid.

    Vasta  |  Tsiteeri

  32. Postimees kirjutab:

    Mõned suhted on positiivsed ja tujutõstvad, samas kui osa inimestega koos olles kaotad optimismi ja meelerahu. Viimaseid võib nimetada energiavampiirideks.

    Nad ei vähenda vaid sinu füüsilist energiat. Pahatahtlikumad võivad sind uskuma panna, et oled väärtusetu ja tühine, kirjutas Huffingtonpost.com.

    Vasta  |  Tsiteeri

  33. CBS Sacramento räägib platseebo edukast kasutamisest vandalismi tõrjumisel.

    MARYSVILLE, Calif. (CBS13) – A Yuba County convenience store’s unusual tactic to deter vandalism drew sharp criticism from customers who say the new addition to the men’s bathroom makes them uncomfortable.

    The manager of the Circle K in Marysville said the surveillance camera mounted inside the bathroom has been extremely effective in curtailing vandalism in their store. The camera is a decoy and doesn’t record anything, store employees said.

    While unpopular, the business manager said they haven’t had any vandalism at all since the camera was put in.

    Vasta  |  Tsiteeri

  34. Space.com kirjutab kogenud kosmosejuristide kahtlustest kuupinnal kehtivate omandiõiguste küsimusis.

    The Outer Space Treaty of 1967 — which forms the basis of international space law and has been signed by the United States and other major spacefaring nations — prohibits countries from exercising territorial sovereignty over the moon or other celestial bodies. But it doesn’t prohibit resource extraction.

    “Experienced space lawyers interpret the treaty to allow mining,” space-law expert Wayne White, who works in the aerospace industry, told SPACE.com. “I have never seen anybody argue that you couldn’t use mineral resources.”

    While the Outer Space Treaty likely allows mining, it does not set up a system granting explicit title to the extracted resources, according to Nelson. That ambiguity may not cause problems during mining operations, but it could be an issue when companies try to sell the resources.

    “If you’re pouring billions of dollars into extracting something of value, you don’t want the risk that a bunch of people are going to sue you, or boycott you, or sanction you if you take it to market,” Nelson said.

    Comprehensive new legislation should aim to take the ambiguity out, White added.

    “Ideally, you’d really need to do property rights, mining law and salvage law all in one package, because some of the elements are common to all three,” he said.

    Vasta  |  Tsiteeri

  36. Tellitava kvaliteediga päevaleht Postimees kirjutab esilehel ühes üle kolme veeru ulatuva pildiga: «Johnny Depp» Tallinnas, fotod Swissoteli eest!.

    Kes kvaliteedi seekord tellis? Reklaamimehed mitmest agentuurist:

    Võtteid juhtiva produtsent Alvar Reinumägi sõnul on reklaamklipp …

    … astub üles agentuuri Taevas copywriter Karl Saluveer ja klipi režissöör on Jan Erik Nõgisto Kuukulgurist.

    Vasta  |  Tsiteeri

  37. Postimehest tuleb ka sõnamaagiat:

    Suitsetamisest loobujaid nõustav Henry Jakobson arvab, et noori meelitavad suitsetama glamuursete nimedega sigaretipakid. Oleks suitsupakile kirjutatud Põhk, ei tunduks sigareti tõmbamine ilmselt kuigi ahvatlev.

    Vaeseke ei tea, et tänapäeva linnalaste jaoks on põhk väegadi eksklusiivne och glamuurne ollus. Oleks dig tubakavabrikant, oleks sigaretid Põhk varsti saadaval.

    Vasta  |  Tsiteeri

  38. katrinv ütles:

    Ma pidin selle välja ütlema, sest kuulsin hiljuti raadiost üht meesterahvast väitmas, et need, kes ei usu horoskoope ja astroloogiat, on samasugused kui need, kes kunagi inimesi tuleriidale saatsid. Tule taevas appi, kui pea peale saab ühe asja keerata… Tuleriidale saadeti ju ikka neid, kes julgesid kahelda vana aja teoreeetikutest autoriteetides ja nõuda silmaga nähtava ja katsega tõestatava tunnistamist!

    Siin on see pisiasi, et astroloogiahuvilised kipuvad sageli uskuma, et astroloogia on uus ja revolutsiooniline avastus, Galileo mõõtu veel pealegi.

    Vasta  |  Tsiteeri

  40. dig ütles:

    Postimehest tuleb ka sõnamaagiat:

    Suitsetamisest loobujaid nõustav Henry Jakobson arvab, et noori meelitavad suitsetama glamuursete nimedega sigaretipakid.

    Võimalik, et meelitaksid, aga nt mulle hetkel ei meenu peale artiklis toodud kahe näite (ja Yves Saint-Laurenti) ühtegi eriliselt glamuurse kaubamärginimetusega sigaretti. Nimetustest nagu “Kent” või “L&M” on raske midagi glamuurset välja lugeda, ning ega hinnangud Marlborough’ hertsogile John Churchillile, kelle järgi on nimetatud tänav, millel asus tubakavabrik, mille järgi on nimetatud suitsud, pole samuti läbivalt kiitvad. Kiitvate nimedega marke nagu “Priima” ja “Sport” enam turul pole, samuti mitte sigarette “Surm”, mis ka teatud mustal moel glamuursed võivad paista.

    Kuuldavasti sigarette “Kool” ei müüda Eestis aga just kaubamärgi eestikeelse tähenduse tõttu.

    Vasta  |  Tsiteeri

  41. @Tonda:
    Tuleb vist nõustuda. Ma juba pikemat aega kahtlustan, kas umbluuteaduste leviku taga pole mitte valitusringkondade ja nn I Eesti vandenõu (viimane võib selles osaleda ka enese teadmata, kuna sinna luulub hulk kahtlase haritusega isikuid, kes koguvad sulli ja feimi naistelehtede kaantel). Esiteks on palju lihtsam juhtida inimesi, kes mõtlemise raskest tööst loobunud ja naudisklevad kauneid ingli- ja kristalliraamatuid ning õpivad vabaks laskma ja tööd tegemata raha saama. Teiseks – veel parem on, kui nad ei nõuagi kvaliteetset arstiabi ja selle kättesaadavust, vaid ise vabatahtlikult vudivad FIE-na registreeritud (või ka registreerimata) posija juurde, olgu siis probleemiks psüühilised või füüsilised hädad. Ja sünnitavad vaikselt kodus või tänaval (juba meie esiemad teatavasti toonud lapsi põlla peal ilmale ja läinud siis kohe jälle sirbiga siristama), abiks mees või naabrinaine (tühja sest ämmakast, ei ole vaja ometi tülitada meedikuid siukse asjaga!). Kolmandaks teavad sellised inimesed väga hästi, et kõiges on süüdi planeetide seis ja Universumi võngete vastu ei saa, ja jätavad riigi ja KOV-de juhtimise rahumeeli valitud-võitud peadele.

    See oli nüüd natuke nali ja natuke kibe sarkasm. Teadmistepõhine Eesti… ehh…

    Vasta  |  Tsiteeri

  42. Teadusajakirjanik: Astroloogid pole paremad rassistidest!
    Delfi Forte

    Loomulikult ei ole astroloogid rassistid. Ent kummagi suhtumise aluseks võetud vaated on täpselt samad: inimestele antakse eelhinnang rühma suhtes kujundatud uskumuste alusel. Kui me ei eelda, et Aafrika juurtega ameeriklased on laisad, araablased on terroristid või asiaadid eriliselt edukad õppetöös, siis miks me peaksime eeldama, et Vähid on tundelised, Jäärad sündinud juhid või Kaksikud optimistlikud nonkonformistid?

    Vasta  |  Tsiteeri

  43. Forte: astroloogid pole paremad rassistidest!

    Tõsiasi, et suurem osa päikesemärgi-põhiseid horoskoope rajaneb vägagi aegunud teabel, on paljude inimeste jaoks murettekitav, ent veelgi rohkem peaksid neid häirima sarnasused astroloogia ja rassismi vahel, vahendab Discovery News teadusajakirja Skeptical Inquirer haldustoimetaja Benjamin Radfordi arvamust. /…/

    Astroloogias ja rassismis on palju ühesuguseid ideid. Näiteks hinnatakse inimesi mõlemal juhul tegurite alusel, mille üle hinnataval inimesel endal puudub kontroll. /…/

    Nii astroloogilised kui rassilised stereotüübid rajanevad usulisel raamistikul ning kujutavad endast põhimõtteliselt väidet: „Ma usun sinu kohta midagi ilma, et oleksin sinuga kohtunud. Ma võin eeldada teatud sorti käitumist või omadusi (kangekaelsust, laiskust, ülbust, jne) teatud inimrühma esindajatelt (juutidelt, neegritelt, Jääradelt, Kaladelt, jne).“ /…/

    Loomulikult ei ole astroloogid rassistid. Ent kummagi suhtumise aluseks võetud vaated on täpselt samad: inimestele antakse eelhinnang rühma suhtes kujundatud uskumuste alusel.

    Vasta  |  Tsiteeri

  45. Kas aspiriiniga saab ravida Alzheimeri tõbe?

    Oli ju ennegi leitud seos, et põletikuvastaseid ravimeid tarvitanud inimeste risk Alzheimeri tõppe haigestuda oluliselt väiksem kui üldelanikkonnas. Paljulubavad kliinilised katsed Alzheimeri tõve ravimiseks põletikuvastaste ainetega ei toonud aga oodatud tulemusi. Praeguseks on selgunud, et Alzheimeri tõve korral ajus arenev põletik on märksa keerulisem kui varem arvati.

    […]

    Seega on asjatu loota, et igapäevane aspiriini tarvitamine võimaldaks Alzheimeri tõbe päriselt ennetada või ravida.

    Vasta  |  Tsiteeri

  46. Mart K. ütles:

    Forte: astroloogid pole paremad rassistidest!

    Vanas heas Delfi kommentaariumis võib loomulikult näha ka rassisti, kes on nördinud, et teda mingisuguste astroloogidega võrreldakse.

    Vasta  |  Tsiteeri

  47. See tuletab mulle mingit USA relvafoorumit meelde, mida ma kunagi pool tundi lugesin. Loomulikult oli üks tulisemaid teemasid põhiseaduslik relvakandmisõigus. Keegi siis kommenteeris, et tema küll ei näe midagi halba selles, kui igaühel on enesekaitseks püstol või revolver või jahipüss kodus, eriti maakohas – iseasi oleks, kui oleks maja täis AK-sid või M16-neid. Ülejärgmine taat oli üsna pahane ja küsis, et mis krt see teiste asi on, kui tal on kodus 8 AK-d…

    Vasta  |  Tsiteeri

  48. astroloogid pole paremad rassistidest

    Kui rahvust ja rassi on võimalik ära tunda väljanägemise ja kultuuritausta järgi, siis astroloogilise sorteerimise objektid on lihtsal vaatlusel eristamatud, vähemalt teadlaste arvates.
    Pealegi pole neid vist väärtuse järgi ritta seatud.
    Nii et astroloogidel tuleb rassistidele järele jõudmiseks veel natuke pingutada.

    Vasta  |  Tsiteeri

  49. Kriku ütles:

    Ülejärgmine taat oli üsna pahane ja küsis, et mis krt see teiste asi on, kui tal on kodus 8 AK-d

    noh, ega polegi ju. mind see küll ei häiriks sest 8 AK’d omav taat pole grammi võrragi ohtlikum kui 1 AK’d omav taat. isegi siis kui ta võtaks ühe kumbagi kätte, oleks ta hoopis ohutum kui mõlema käega ühte relva korrektselt käsitsedes.

    Vasta  |  Tsiteeri

  50. Arvamust, et astroloogidel ja rassistidel oleks põhimõtteliselt midagi mainimisväärselt sarnast, on raske väita. Seda arvamust võivad evida näiteks need, kellede astroloogilised teadmised on minimaalsed. Nagu näha on paljud siinsed sõnavõtjad arvamusel, et astroloogid teevad suuri üldistusi päikesemärgi taustal. Seda arvamust on ehk kahjuks kujundanud näiteks Linda Goodmani raamatud, mis on mõnede jaoks väga loetavad, kuid tõsiastroloogiaga seal midagi nagu eriti pistmist pole. Mulle ei meeldinud too autor juba siis, kui ma astroloogiast teadsin umbes sama vähe kui näiteks Mart K. Praktiliselt mitte kui midsagi.
    Eks lolle suhtumisi kohtab erineval elualal. Ja mõnikord huvitub
    muinasteadusega tegelemisest ka mõni vaimuhaige, kel on üpris luululised eelarvamused. Näites ühes intuitiivteaduse koolis välditi psüühiliselt haigeid kuulajaid. Et nemad võivad kuuldut halvasti kasutada. Seetõttu ei tasu munasteaduste köögipoolt avaldada ka näiteks siinses seltskonnas, sest mõni sõna-sekka ütleja-mitte kõik-, jätab kahtlase ning ohtliku mulje. Nii et anna pill hullule, hull puhub pilli lõhki.
    Ise eelistan inimest võtta nii, nagu ta on, ilma astroloogilse eelarvamuseta. Samas ei soovita ma kodanikku paika panna ka muude mitte kõige olulisemate näitajate järgi: rahvus, sugu, vanus,
    amet(kui see pole kuritegelik), haridus, seksuaalsus, välimus.
    Siit võrsub uus teema: Eelarvamusi on üldse liiga palju. Meenub Priit Kelderi budismi tutvustav loeng, kus ta peatus pikemalt teemal:”Ärme liiga palju määratleme.”

    Vasta  |  Tsiteeri

Lisa kommentaar

Sinu e-postiaadressi ei avaldata.