WHO ei kinnita, et mobiilid vähki tekitavad
Viimastel päevadel on lahti läinud suur nõiajaht mobiilide vastu. Näiteks tänase Õhtulehe esiküljel on suur pilt luukerest, kel mobiil käes ja suur pealkiri: WHO KINNITAB — MOBIIL TEKITAB VÄHKI!
Sellised pealkirjad tekivad siis, kui inimene ei oska lugeda või ta tahab meelega kaasinimesi lollitada ja asjatult hirmutada.
Parem ei ole ka Postimees.ee küljel ilmunud õpetus sellest, et Mobiiltelefoni ohutuse üle saab otsustada SAR-väärtuse järgi. Nõiajaht täies hoos — faktiks on võetud, et nõidus ja kuri silm on olemas (mobiilid on ohtlikud) ja juurde antud soovitus praktilist sõna- ja numbrimaagiat kasutada (SAR arvud).
Seekordne paanikahäire sai alguse ühe WHO töörühma pressiteatest, mille peamine sisu seisnes selles, et nad klassifitseerisid raadiosageduslikud elektromagnetlained ohuklassi 2B (võimalik, et tekitab inimestel vähki).
Keskkonnategurid on vähkitõbede tekitamise seisukohast jagatud nelja kategooriasse:
- Grupis 1 on kõige ohtlikumad tegurid, nt suitsetamine, asbest, alkohoolsed joogid, arseen ja selle ühendid, strontsium-90, UV-, röntgen- ja gamma-kiired, puutolm jne. Nende vähki tekitavate mõjude kohta on piisavalt teaduslikke tõendeid.
- Grupp 2 on väga laiade piiridega – siin on nii tõendatud vähki tekitavad agendid kui ka sellised asjad, mille kohta piisavalt tõendusmaterjali pole. 2A grupis on asjad, mille kohta on piiratud tõendusmaterjali, et need vähki tekitavad, 2B grupis jällegi need, mille kohta on ebapiisavalt tõendeid, et need inimestel vähki tekitaks.
- Gruppi 3 satuvad asjad, mille kohta ei pruugi piisavalt tõendeid olla, et seda kindlalt vähki tekitavaks või mittetekitavaks pidada.
- Grupis 4 olevate asjade kohta on teaduslikke tõendeid, et need ei tekita vähki (ainus esindaja on kaprolaktaam).
Madalsageduslikule raadiokiirgusele, mida eritavad ka mobiiltelefonid ning wifi-ruuterid (mikrolaineahjudest rääkimata), määrati siis grupp 2B. Tekib küsimus, et mille põhjal selline määrang tehti. Kas on mingeid teadusuuringuid, mis andsid selliseks signaaliks alust?
Väide kõlab, et glioom – pahaloomuline ajukasvaja – kujuneb neil inimestel 40% suurema tõenäosusega, kes on mobiili kasutanud 10 aasta jooksul üle poole tunni päevas. Sellise tulemuse on saanud Hardelli uurimirühm 2006. aastal, kuid teised uurijad ei ole oma uurimustega Hardelli tulemusi kinnitanud. Kui uuritavaid subjekte jagada väga spetsiifilistesse alamgruppidesse, siis kasvab tõenäosus leida mingi grupp, kus seos on positiivne. Samas on selle grupi suurus väike ja too seos võib olla tekkinud juhuslikult. Üleüldisem ja laiapõhjalisem teadusuuringute koondtulem näitab siiski, et vähiohu suurenemist ei ole. Lisaks ei ole teada ühtegi võimalikku toimemehhanismi, kuidas madalsageduslik mitteioniseeriv elektromagnetkiirgus vähktõbe suudaks tekitada. Samas uuringuid loomulikult jätkatakse – väga pikaajaliste kasutajate ning väga suurte inimhulkadega. Suur inimeste hulk tähendab aga jällegi seda, et alati on võimalik nende seast leida kitsas alamhulk, kelle puhul on võimalik näidata, et just neile mõjub mobiil kehvasti ja selle pealt suudab avar inimmeel teha laiendatud üldistuse, et mobiil tekitab kõigil kohe kindlasti vähki ja kandke fooliummütsikest.
Nendel uuringutel on muidki puudusi, mis selgitatakse kenasti lahti Briti vähiuuringute organisatsiooni kodulehel.
Hetkel on veel veidi lahtine, et kas WHO grupil on kasutada mingeid uusi tõendeid, et liigitada madalsageduslik elektromagnetlainetus “võimalikuks vähki tekitajaks”, kuid see peaks selgemaks saama niipea, kui ilmub grupi artikkel teadusajakirjas The Lancet Oncology.
Meie kohalik kajastus jäi traditsiooniliselt ebaadekvaatseks. Ilmselt pole keegi viitsinud või jõudnud algdokumentigi uurida, rääkimata otsuse tagamaade selgekstegemistest. Küll aga pasundatakse mõnuga suuri pealkirju stiilis “Mobiil tapab!”. Ei tapa ta midagi.
Isegi teadlasteks nimetatud inimesed ajavad pada. Näiteks kuulutab Tartu ülikooli töötervishoiu dotsent Eda Merisalu ERR vahendusel:
Ta [Eda Merisalu] tõi välja Rahvusvahelise Vähiuuringute Agentuuri andmed, mille kohaselt on ülimadalsageduslikud elektromagnetväljad (ELF) inimesele võimalikuks kantserogeeniks, põhjustades suurenenud leukeemiariski eelkõige lastel.
Suurenenud vähiriski on tema sõnul tõestanud paljud teadlasgrupid. Ülimadalsageduslikud väljad mõjutavad eelkõige ajukude ja vereloomeorganeid. Nii on töötajatel ja elanikkonnal leitud seos ELF ekspositsiooni ja suurenenud lümfoblastilise leukeemia esinemissageduse vahel. ELF kahjustab ka biomolekule, põhjustades muutusi kromosoomide ja DNA struktuuris, mis on aluseks mutatsioonide ja vähi tekkes.
Hulk tühjasid deklaratiivseid väited, mille eesmärk on vaid sisutut hirmu külvata. ELF ei suuda mitte kuidagi tekitada mittemingisuguseid mutatsioone. See on füüsikaliselt sama võimatu nagu käega tolmutera heites puid langetada. Viited ELF (eelkõige seostatakse neid siiski kõrgepingeliinidega, mille välja sagedus on 50 Hz) kahjulikele mõjudele on ajast ja arust – need on juba ammu ümber lükatud ja unustatud, kuid ilmselt ringlevad vanad mõtteviirused vaktsineerimata elanikkonna seas ja kui üldine immuunsus umbluule alla kriitilise langeb, lahvatab puhang kui säde põuases turbaaunas.
Merisalu meelsust iseloomustab adiklevinlik paranoia:
Merisalu sõnul on mitmed teadlased välja toonud, et kogu inimkond on mobiiltelefonidega katsejänesteks […]
Kokkuvõtteks: mingit põhjust mobiilide pelgamiseks seoses vähiga ei ole. Ajakirjandus ei saanud jälle mitte midagi aru ja ei saanud hakkama inimeste adekvaatse informeerimisega. WHO ei ole kindlalt väitnud, et mobiiltelefonid vähki tekitaksid.
Loe veel:
Villu Tell oleks vist ikka veelgi ilusam …
Ugri-mugri kombel loomulikult siiski Telli Villu (või Telli Villi).
Tarvo Kruus ütles:
Ei ole teaduslikke tarvis (kuigi need on päris huvitavad), piisab filosoofilistest. Näiteks on väga kena filosoofiline argument see, et kui me vaatleme kellaaegade süsteemi mõõtude süsteemina või koordinaadistikuna sündmuste ajatelje-asukohtade määramiseks, siis on selle süsteemi poolregulaarne meelevaldne muutmine jabur. Me ju ei kasuta suvel pikemaid meetreid, et tee lõunamaale lühem oleks või kõrgemat kraadiklaasi nullpunkti, et kontorite konditsioneerimiseks vähem energiat kuluks.
Jah, taoline filosoofiline argumentatsioon on täiesti võimalik ja adekvaatne, ainult et see on teoreetiline, ilma suure kasutegurita, kuna nood otsused on suure hulga riikide poolt ammu ära tehtud ja keegi neid muutma ei asu. Selma Teesalu argumentatsioon põhines pseudoteaduslikul tervisejural. Paraku sai ta endale mõttekaaslase Andres Tarandi näol ja, nagu mäletate, mõnda aega meil seda värki polnudki. Ja nii meil oli NY-ga ajavahe kord 6 tundi, siis 7. Kord olime Helsingi ja Riiaga ühes ajas, kord teises. Mis oli suht rõve situatsioon.
Minule on see ausalt öeldes suht pohhui, kas suveajale minnakse üle või mitte, küll on aga meie tänapäevases globaalses ja ühendet maailmas ikka vägagi nadi ja sõge teistega erinevat jalga käia ja pool aastat olla kõigi teistega ühes ajavööndis ja pool aastat erinevas. Pidevalt kalkuleerides, et palju nüüd siis neil seal NY-s või Helsingis või Pariisis parasjagu kell võiks olla…
Tarvo Kruus ütles:
Ja-jah, ja-jah, …
… aga ära siis ometi pseudoajavööndivärgendusse kuku. Euroopa Liit on oma suveajareeglistiku tänaseks ära harmoniseerinud, aga New Yorgiga see sama jalga ei käi. Võrdle näiteks timeanddate.com’i lehte New Yorgi kohta ja Tallinna kohta ja Sa näed, et ajavahe on 2011. aasta jooksul kõigepealt seitse tundi, siis kuus, siis seitse, siis kuus ja lõpuks seitse tundi — muudatusi on aasta jooksul tervelt neli tükki. Kui emb-kumb pool suveajast loobuks nagu Hawaii, oleks nelja asemel kaks. Kui mõlemad loobuksid, ei oleks enam ühtki ja teisendamiseks piisaks konstandi liitmisest või lahutamisest.
Sedasorti probleemid ei oleks enam probleemid, kui iga riik valiks omale ühe meelepärase ajavööndi välja ja jääks selle juurde. Mnupärast olgu see kasvõi kolmveerandtunnine nagu Nepaalis, aga selleks, et Selver suvel tund aega kauem (või tund aega varem, kuidas kunagi) lahti olla saaks, ei ole tarvis tervet ajarehkendamise süsteemi ümber teha. Sihukesed asjad kirjutatakse äriloogikasse, selle jaoks ei tehta joonlauda ümber.
Seda pead Sa vist niikuinii tegema, sest ilma vööndiaegadeta kellaajasüsteemi juurutamine ei ole nähtavas tulevikus poliitilistel põhjustel saavutatav. Aga kui reeglid on mõistlikud, siis võid Sa taskust välja tõmmata 1989. aastal kokku pandud Atari Porfolio, tema viis aastat vanema venna Kyocerast või midagi sellesarnast ja lasta temal selle pisikese liitmistehte ära teha. Ehk jääb tal isegi natuke arvutusressursse üle ühe dekoratiivse maailmakaardi joonistamiseks.
Tarvo Kruus ütles:
Kui kella keeramine taastada otsustati, olid kellakeeramise vastased murust madalamad.
Nüüd on muidugi jälle teisiti.
Teeks nii, et ühel aastal keerame, järgmisel ei keera?
K_V ütles
Sellega olen ma täiesti nõus. Nagu ka ütlesin, on mulle too suve- või talveaeg täiesti pohhui. Aga nagu samuti ütlesin, pean seda mede maarjamaal arutamise kontekstis viljatuks, kuna otsused on ammu ja laialdaselt tehtud ja selle ümbermängimist ei pea ma, eriti veel meiesuguste könnide initsiatiivil, eriti tõenäoliseks. Minu point on lihtsalt, et tänapäeva nii tihedalt seotud maailmas on suht sõge ja ebamugav teistest erinevat jalga käia.
Mis Ameerikasse puutub, siis jama on jah, aga suht lühiajaline, sest nemad muudavad oma suve- ja talveaega lihtsalt nädala võrra erinevalt. Nii et see segadus kestab aastas kokku vaid umbes 2 nädalat. Muidu on aga ajavahed täpselt teada. Kui kogu see tohuvapohu aset leidis, siis ma justnimelt meerikamaal, muide, elasin, nii et tean täpselt milline jama oli ja millest räägin.
Ahh jaa, veel. Tollest erinevat jalga käimisest. Käib ju erinevat jalga ka meerika, kuna nädal erinevalt muudavad. Aga neid meiega võrrelda ei saa, kuna nad nii suured, et peavadki ennast maailmaks (kusjuures enamus inimesi pole iialgi oma osariigi piirest väljunud). Neil ju ka rodeo MM ja Ameerika jalgpalli World Series jne…
Ennetavalt – selle viimase postituse sõnaga “enamus” ma muidugi veidi utreerin…
Mul on üks praktiline küsimus.
Milliseid (ingliskeelseid) allikaid soovitab Dig rakendada esmaseks pöördumiseks “Wikipedia asemel”? Selge see, et eri valdkondade jaoks on olemas erialased entsüklopeediad, andmebaasid, artiklivalimikud jne, ja et on olemas ka täitsa arvestatava kaaluga tasuta üldteadms-kogumikke, aga ehk saaks mõned konkreetsed näited?
[Kõrvalehüpe. Meenub umbes viie aasta tagune uudis Nature’s kajastamist leidnud uuringust, kus Wikipediast juhuslikult nopitud artiklite tõeväärtust võrreldi ühe “brändientsüklopeediaga” ja leiti, et Wikipedia on keskmiselt vähem vigane. Britannica olla need väited vaidlustanud, aga ma ei tea, kui edukalt (ja ilmselt ei oskaks ka hinnata). Veidi hiljem mõõtsid Nottinghami ülikooli ärikooli inimesed seda, kuidas W-pedia täpsust hindavad eksperid ja võhikud (eksperid hindasid täpsemaks).
Väga võimalik muidugi, et vahepeal on asjaolud muutunud ning Wikipedia vigasemaks läinud. Või et Nottonghamlaste mõõdetud eksperid polnud õiged eksperdid ja eelnenud uuringusse hõlmatud valim kaugelt liiga väike, jne. Olen jällegi pädetu hindama.
Aga — kas vähem vigane / rohkem täpne saab samas olla ka rohkem kallutatud?]
Vabandust, K_V ja dig, avastasin, et omistasin tsiteerides digi postituse kahjuks ekslikult K_V-le.
See minu postitusest alguse saanud teemaväline niit läheb küll vist juba liiga pikaks, aga igaks juhuks, dig, olgu ka öeldud, et kuigi, nagu öeldud, mulle too vahetus suht (SUHT) pohhui on, siis ega ma selle keeramise fänn ei ole. Põhjendused on natuke naeruväärsed ja majandusteaduslikult põhjendamata. Kaks korda aastas keeramine on suht tülikas, kui inimese elamises on tänapäeval mitte ainult üks seinakell, nagu vanasti, vaid kelli hulgim ja ka igatsugu seadmed ja autod ja telefonid ja mikrolaineahjud ja stereod ja radiaatorid jne. kella omavad. Lisaks on ka üks neist keeramistest, too, mis hommikust uneaega lühendab, mulle kui õhtuinimesele üsna vastik. Nii et kui poleks, oleks tore. Kahjuks aga on ja tuleb kaasa tantsida, sest tuuleveskitega võideldes võidavad harilikult tuuleveskid.
PS. Õnneks soetasin just hiljuti ja üsna kogemata endale käekella, mis iga päev ise mingi sakesmannimaal asuva mastiga ühendust võtab ja ennast aatomikellaga kalibreerib, kogu aeg sekundipealt täpne on ja suveajale ise üle läheb! ;)
K_V ütles:
See on nii konsistentsest keeramisest kui konsistentsest mittekeeramisest halvem võimalus.
dig ütles:
Mis siis – rahva tahte täitmine saab olema järjepidev.
Kas keeratakse või ei keerata seda kella, ikka unistatakse teisest variandist.
Võimalik ka nii, et kevadel keerame, sügisel jätame keeramata. Või vastupidi.
Tarvo Kruus ütles:
Sa võid tahta need nädalad üle lugeda. Nii kindluse mõttes.
Tarvo Kruus ütles:
Just-just, näiteks poolele maailmale olulised kaubanduspartnerid Hiinas ja Indias on otsustanud valge mehe jama mitte järgi teha ja oma kellasid ei keera. (Sealkandis on olukord vastupidine kui Lääne-Indiast veel lääne poole jäävas Arizona osariigis, kus kahvanäod ei keera, aga indiaanlased keeravad.) See, et ajavahe Eesti ja India vahel ei avaldu täistundides, on klassikaline mälumänguküsimus.
Mart K. ütles:
Oleneb teemast.
Matemaatikas on täiesti asjalikuks allikaks Wolfram MathWorld. Enamiku klassikalisse algoritmiteooriasse puutuvast võib leida TAOCP‘st (mille mõned köited on kahjuks alles kirjutamisel ja teised ümberkirjutamisel). Esmaste ülevaadete jaoks on paljude teemade jaoks mitmed tootjad kokku pannud entsüklopeediaid, mida ingliskeelses maailmas ajaloolistel-poliitilistel põhjustel sõnaraamatuteks hüütakse, näiteks Penguin Books’il on “sõnaraamatuid” nii arheoloogiast, rahvusvahelistest suhetest kui keemiast. Umbluu kohta on olemas näiteks The Skeptic’s Dictionary ja James Randi Flim-Flam! Psychics, ESP, Unicorns, and Other Delusions.
Kui mujalt pihta hakata ei oska, siis natuke aitab Google. Aga silmas tuleb pidada, et Google ei anna vastuseid, Google ainult loendab Internetis leiduvate mõistete vahelisi assotsiatsioone ja seostab selle põhjal märksõnu veebilehtedega. Mõnikord võivad need lehed relevantsed olla (usaldusväärsust aga tuleb eraldi hinnata). Mõnikord võivad need assotsiatsioonid üpris ootamatud olla, nagu isand Santorumi fännid hästi teaksid, kui mormoonikirik lubaks neil Google’ile küsimusi esitada.
Kindlasti on abiks silmaringi preemptiivselt laiendada. See aitab paljudes valdkondades jama paremini ära tunda.
See on päris põnev intsident ja sellest peaks kunagi artikli kirjutama. Aga hakatuseks olgu ära märgitud, et tegelikult ei ole kõik terminid, mida inimesed entsüklopeediast vaadata tahta võiksid, võrdtõenäosed vaid kipuvad kobarduma — ning teemad, mille osas märkimisväärsetel inimestel on tahtmine veidraid seisukohti laialt levitada, kipuvad ka kobarduma. Pahatihti saavad need kobarad kokku.
Well, üks oluline Wikipedia’ga seotud illusioon on see, et kuigi ta on protsess, esitletakse teda sageli produktina.
Kas tunnistaja, kes räägib kohtus seda, mis on tõsi ja ainult seda, mis on tõsi (kuigi mitte kõike, mis on tõsi) ning seega ühelgi korral ilmutatult ei valeta, saab esitada kallutatud tunnistuse?
Kontekstoomia ning prožektoriefekt on ainult mõned põnevad vastused sellele ülihuvitavale küsimusele.
Ausalt öelda ei viitsi, kuigi võin täpsusega muidugi eksida. Mälu pole endam endine, kas tead… Igal juhul ei olnud see teps mitte suur vahe, millal üleminek toimub. See, mis hiinadesindiates toimub ei ole ausalt öelda suurt minu ega, arvan ka meie, asi, kuna meie peaksime sama jalga siiski käima nendega, kellega kõige tihedam suhtlemine. Ja see segadus tol ajal oli tegelikult inimeste (minu kaasa arvatud) peades üsna suur, kuna kuidagi ei suutnud meelde jätta, kas oli nii, et suvel oli 6 tundi vahet ja talvel 7 või vastupidi (ma elasin nimelt meerikas nii enne toda Eesti muutmisotsust, kui ka pärast tagasimuutmisotsust). Naabritega ja peamiste Euroopa partneritega sünkroonist välja minemine aga veelgi hullem. Aga targutada tegelikult enam ei viitsi – minu väide on lihtsalt, et meil Eestis üksi asja ära muutmine oli ja on nõme, Euroopa ja lähemate partnerite mõjutamist me saavutada ei suuda ja järelikult sellest rääkimine pole kuigi viljakandev. Eriti kui argumentatsioon selleks põhineb peamiselt sellel, et eelmise otsuse argumentatsioon pole piisavalt loogiline… Kõik. Aitab minu poolt.
Tarvo Kruus ütles:
Kui see nädalate arv Sulle oluline ei ole, on mul kuri kiusatus järeldada, et tegelikult ei ole see tundide arv Sulle ka kuigivõrd oluline. ;-) Wolfram Alpha teab nimelt rääkida, et nädal on umbes 168 korda pikem ajaühik kui tund. Suve- ja talveaja tõttu on kalendrinädala ja kellatunni pikkuse suhe praktikas küll paraku 168,0±1,0 tundi.
Seda ei õpita pähe (mälumänguhuvilised ehk välja arvatud), seda vaadatakse kella pealt (steampunkerid võivad teatmeteosest ka vaadata). Kui nii sageli vaadata tarvis on, et ise pähe kulub, siis nii ongi.
Siis reeglierinevuste üle viriseda, kui meie mail reegleid muudetakse ja siis reeglierinevuste üle virisemata jätta, kui sealmail reegleid muudetakse võib küll funktsionaalse kauguse või väikeriigi rehepapluse printsiipe mööda ahvatlev olla, aga see ei ole kuigi järjekindel. Võib isegi kahtlustada, et tegemist on virisemisega virisemise pärast.
Näed, lubasin küll lõpetada, aga ei saa mitte vaiki olla…
Jah, muidugi õpitakse. Sinu jutust jääb mulle mulje, et sa väljamaaga kuigi tihedalt asju ei aja. Mis ajavahe on NY või Londoni või Pariisi või otseste naabritega, mis neil kell parajasti on, kui vaja helistada, kas ei ole liiga vara või hilja, kas tööpäev veel kestab ja inimesi kätte saab, see peaks ikka jooksu pealt selge olema. Olen igatsugu erinevates linnades elanud ja minu töös on see vähemalt igapäevaselt ja pidevalt vajalik. Ja usun ja tean, et väga paljudel. Ja üks probleem oligi justnimelt, et kulus pähe küll ja ongi jälle ka peas (et London 2, Pariis ja Berliin 1 tund varasem, NY 7 tundi varasem, Moskva tund hilisem, Ateena ja Helsinki samad jne.), aga justnimelt see pidev muutmine lõi selle peasoleku sassi… Ja mitte ainult minul.
Mis vahe on Mongooliaga, mind ja enamust ja enamus aega ei huvita ja seda võib tõesti järgi vaadata.
Loe nüüd, palun oma kirjutatut … lööks palli peatamata, ühe puutega, vastasväljakupoolele tagasi.
Tarvo Kruus ütles:
Sa unustasid ära Dubai, New Delhi, Hong Kongi, Tokyo ja Canberra. Kui Sa preemptiivse päheõppimise põhimõtteks kuulutad, siis võiks sellega ikka järjekindel olla, mitte teatada, et Sinu lemmiklinnade vööndiajad tuleb igaks juhuks pähe tuupida ja Sulle huvi mitte pakkuvate linnade omasid ei ole kellelgi tarvis.
Mulle on silma torkanud sihuke põnev muster, et iga kord, kui ma väljamaaga asju ajan, on mul käepärast mõni arvutada oskav elektrooniline vidin. Tuvi- ja toruposti vahendusel ma tõepoolest väljamaaga kuigi tihedalt asju ei aja. Kas Sinu mustrid on teistsugused?
See, et ma ise mitut ajavööndit peast tean, ei tähenda, et tingimata niimoodi peakski. Käi ikka minu sõnade järgi, nagu öeldakse.
Järelikult ei olnud muutmisjärgselt tarvis piisavalt sageli teada, et muudatus pähe oleks kulunud.
dig ütles:
Tegelikult võiks ära märkida, et Wolfram Alpha’l on märkimisväärne kogus mittematemaatilist teadmist ka.
What is the airspeed velocity of an unladen swallow?
Molecular structure of hemoglobin
What was Alamo about?
Kas Sa eelistaksid virisemist sellepärast, et keegi teine viriseb virisemise üle või?
Koomusk ka: XKCD #917.
WHO ei saagi otsesõnu seda kinnitada
Aga negatiivne mõju on seda kinnitavad paljud teadlased :
http://www.tarbija24.ee/441490.....utegevust/
Lemps ütles:
Miks ei saa? Kas asitõendid ei luba?
Lemps ütles:
Hiie Hinrikus ei ole “paljud teadlased”. Kuidas ta nimelt umbluud ajab, oleme me varem analüüsinud, vaata näiteks seda Martini kommentaari.
Mobiiltelefon pigem ikka ei tekita ajuvähki, vahendab ERR Science Dailyt.
Uudist kajastavad ka Eesti lugejate nimel konkureerivad kanalid Delfi (18 aastat kestnud uurimus: mobiiltelefonid ei tekita vähki) ja Delfi (Mobiilisõbrad, rõõmustage! Mobiiltelefon pigem ikka ei tekita ajuvähki). Teisi uudiskanaleid see teema Google News’i andmeil ei paelu.