Leiud augustikuisest ajakirjandusest

Olen ise suvisel puhkuselainel ja meediatarbimine on keskmisest madalam, seepärast ei paku omalt poolt muud, kui avan augusti leidude jaoks uue pesa.

211 Replies to “Leiud augustikuisest ajakirjandusest”

  1. Majandusse võib suhtuda vahelduseks ka humoristlikult….

    Euroopa otsib supervõlglast http://www.ekspress.ee/archive.....d=56405524

    Kevadel otsis Eesti superstaari. Sel suvel otsib Euroopa supervõlgnikku.
    Formaat on põhimõtteliselt sama, ainult et saated lähevad eetrisse igapäevaselt. Birgit Õigemeele või Ott Leplandi asemel esinevad vennasriigid eurotsoonist. Kohtunikelaua taga jagavad punkte mitte Mihkel Raud ja Dieter Bohlen, vaid reitinguagentuurid Fitch, Moody`s ning Standard & Poor`s.
    Võistluse liider on Kreeka, kel jääb vaid tsipake puudu tasemest D. D tähistab pankrotti, mis tagab üldvõidu.
    Esikolmikusse kuuluvad veel Iirimaa ja Portugal. Esinemisjärjekorras ootavad Küpros, Hispaania, Itaalia…
    Ükskõik kui palju me ka ei sooviks, et hispaanlaste peaminister Jose Luis Rodriguez Zapatero esitaks tantsulise suvehiti „Vamos A La Playa“ („Me lähme randa“), siis tegelikult pelgame, et tema Itaalia kolleeg Silvio Berlusconi võtab üles laulu „No Tengo Dinero“ („Pole pennigi raha“).

    Vasta  |  Tsiteeri

  2. Toivo Tänavsuu: Dalai-laama – hunt lambanahas?

    Kõige suurematele “usklikele”, kes usuvad, et täiuslikult toimiv maailm on juhuste kokkulangevus ja surm on lõpp, on kõik ilmselt niigi selge. Teiste hulgast küsib aga nii mõnigi, mis on dalai-laama fenomen.

    Dalai-laama jutu põhjal võib järeldada, et me elame religioonide vabaturul – võta ja vali, milline sulle rohkem meeldib, kõik “töötavad” ja viivad lõpuks “sihile”. Ole ainult tore ja heatahtlik inimene. Ära tapa, ära valeta ega varasta – imelihtne õnne valem.

    Umbes samasuguses õitsvas eksituses ja võltsrahus elasid Iisraeli ja Juuda kuningriigid 8. sajandil eKr. Arvati, et kõik teed viivad lõpuks jumala juurde välja, kummarda või teeni mida või keda tahes. Sellisel lodevusel head vilja olla ei saanud. Tulemus oli majanduslik, moraalne ja sõjaline allakäik, riigi häving ja rahva vangilangemine.

    Vasta  |  Tsiteeri

  3. PhysOrg kirjutab, et Hailahes teadlastena töötavad delfiinid on välja töötanud uue meetodi kalade püüdmiseks ja see kogub nüüd delfiinide seas kiiresti populaarsust.

    Indo-Pacific bottlenose dolphins (Tursiops aduncus) in Shark Bay were photographed engaging in ‘conching’ in 2007 and 2009.

    The dolphins would trap small fish in large conch shells with their rostrums (beaks), then bring the shells to the surface and shake them, causing the water to drain out and the fish to fall into their mouths.

    Murdoch Cetacean Research Unit Researcher Simon Allen says this previously rarely witnessed phenomenon might be on the increase, suggesting that the technique is spreading.

    “It is a tantalising possibility that this behavior could spread before our very eyes – over a field season or two – and that we could track that spread.

    Delfiinid püüavad kala viisil, mille üksikasju inimesed ei tea! Küllap näitab see iidset tarkust või okultseid põrandaveealuseid teadmisi või muud müstilist.

    “As yet, we don’t know if dolphins simply pursue fish into the ‘refuge’ of the large, empty conch/bailer shells or whether they actually manipulate the shells prior – perhaps turning them over so that the opening is facing up in order to make them ‘appealing’ to fish as a place to hide from the jaws of death,” Mr. Allen said.

    “If we were to set up a few shells – opening down – in a known location and either witness dolphins turning them over, see evidence of them having been turned over when we weren’t around, or better still get some video footage of dolphins manipulating them in some way, then that would be priceless, since that implies forward planning on the dolphins’ part.

    Vasta  |  Tsiteeri

  4. CNN’i teatel on Rupert Murdochile kuuluv The Times (ilmub Londonis) üllitanud koomuski, mis palju inimesi tulivihaseks ajas.

    An editorial cartoon published Thursday morning in the paper with the title “Priorities” shows starving people in Somalia saying “We’ve had a bellyful of phone-hacking … ” It’s causing quite a firestorm on Twitter. You can access the newspaper’s site here, but you won’t be able to get past the pay wall without a subscription. The paper has not yet returned calls for comment.

    The responses generally fall in one of two directions: utter disgust or the notion that while the cartoon makes a point, having it come from a Murdoch-owned newspaper makes it just straight ridiculous.

    Vasta  |  Tsiteeri

  7. Riigi pankrot pole midagi erakorralist
    Laura Raus Postimehes

    Võlakriisid ja pankrotid sagenesid plahvatuslikult 19. sajandil eelkõige kasvava piiriülese laenamise, uute riikide iseseisvumise ja kaasaegsete finantsturgude arenemise tõttu. Lisaks laienesid 20. sajandil maksejõuetuse tagajärjed, sest riigivõlakirjade peamisteks omanikeks said erainvestorite asemel suured finantsinstitutsioonid, kirjutab Youssef Cassis raamatus «Life in the Eurozone: With or Without Sovereign Default?».

    Riigid pankrotistuvad Rahvusvahelise Valuutafondi (IMF) analüüsi põhjal tavaliselt parvedena ja need pankrotid järgnevad laenubuumidele. Teisalt mängivad rolli ka poliitilised tegurid, eriti sõjad.

    Vasta  |  Tsiteeri

  8. Janno Reiljan: investorid ja spekulandid

    Kõige mastaapsem finantsgeenius Bernard Madoff oli rahakeerutajana aastakümneid finantsmaailma üldine imetlusobjekt. 70 aasta vanuses teenitud 150 aastat vanglat ja ligi 17 miljardi USA dollari konfiskeerimine tabasid seda «tublit meest» aga tema enda osalusel esilekutsutud finantskriisi tõttu. Muidu oleks lollikari teda elu lõpuni imetlenud ja kadestanud.

    Kui palju on aga neid finantspätte, kes toimetasid vasakule ainult mõne miljardikese või mõnisada miljonit. Sellised kurjategijad saavad pikka aega vabalt toimetada ainult seetõttu, et maailma valitsevas finantsäris puudub sisuline kord ja kontroll. Kisa tõuseb ainult siis, kui pätid üksteist alt tõmbavad. Riikide ja inimeste röövimist püütakse aga näidata kui geniaalse investeerimistöö tulemust.

    Vasta  |  Tsiteeri

  9. MedicalXpress vahendab, et värsked tulemused näitavad, et ka tipptasemel meditsiiniajakirjades avaldatud teadusuuringud võivad olla meelega või kogemata konstrueeritud selliseks, et tavalugeja neid valesti mõistaks.

    The six journals examined by the investigators /…/ included studies that used the following types of outcome measures, which have received increasing criticism from scientific experts:

    • Surrogate outcomes (37 percent of studies), which refer to intermediate markers, such as a heart medication’s ability to lower blood pressure, but which may not be a good indicator of the medication’s impact on more important clinical outcomes, like heart attacks.

    • Composite outcomes (34 percent), which consist of multiple individual outcomes of unequal importance lumped together — such as hospitalizations and mortality — making it difficult to understand the effects on each outcome individually.

    • Disease-specific mortality (27 percent), which measures deaths from a specific cause rather than from any cause; this may be a misleading measure because, even if a given treatment reduces one type of death, it could increase the risk of dying from another cause, to an equal or greater extent. /…/

    “Knowing the effects of a medication on blood pressure does not always tell you what the effect will be on the things that are really important, like heart attacks or strokes,” Hochman said. “Similarly, patients don’t care if a medication prevents deaths from heart disease if it leads to an equivalent increase in deaths from cancer.”

    Väidetavalt on alust arvata, et mõnikord tehakse seda meelega.

    The authors also found that trials that used surrogate outcomes and disease-specific mortality were more likely to be exclusively commercially funded — for instance, by a pharmaceutical company.

    The researchers suggest that commercial sponsors of research may promote the use of outcomes that are most likely to indicate favorable results for their products, Hochman said.

    Vasta  |  Tsiteeri

  11. BBC: eestlased on kõige vähem usklik rahvas maailmas

    Inimesed ei taha käia kirikus

    Koguduse õpetaja Arho Tuhkru sõnul pole see uus nähtus: “Inimesed usuvad, kuid nad ei taha kuuluda kirikusse.”

    Tuhkru selgitas, et Eestis pole välja kujunenud traditsiooni, et kogu perega kirikus käia ning Eesti suurimas luteri kirikus käib kõigest 13 protsenti elanikkonnast. Usuteadus ei kuulu ka eesti koolide õppekavva.

    Miks eestlased pole usklikud? Probleem peitub võõrkeelte mitte tundmises. Paljud eestlased ei mõistnud saksa ja taani keelt, kelle võimu all me olime. Hiljem ei räägitud aga vene keelt ning kommunismi saabudes valitses kuni 1991. aastani, mil Nõukogude Liit lagunes, ateism

    Vasta  |  Tsiteeri

  12. väga kurb lugemine Eesti ajaloost: Vaimastevere suvesõda lõppes 17 mehe surmaga Maalehes, kirjutanud Tiit Lääne, lugeda tasub igal juhul, skeptikute lehele linkimist saab aga nö õigustada all pool ära toodud tsitaadiga:

    /…/ Teiste seas ka kohalik pott-sepp Johannes Rääk, kes oli just paar päeva enne sõja algust saanud Vanakõrtsi talus valmis uue ahju ning luninud pererahvalt liikude tegemist: muidu ahi ei tõmba.

    Ahju sisseõnnistamiseni ei jõutud, sest sõjavanker veeres kolinal peale. Ahi aga ei hakanudki korralikult tõmbama, kuigi meister tundis oma tööd.

    Vasta  |  Tsiteeri

  13. põnevat lugemist maailma ajaloost:Rockefellerid ja Nobelid vene naftaturgu jagamas

    1888 aastal kinkis tsaar Aleksander III Emanuel Nobeile vene kodakondsuse teenete eest venema relva- ja naftatööstuses, mille Emanuel ka tänulikult vastu võttis. Samuti kuulus Nobel üle paarikümne aasta Venemaa keskpanga nõukogusse. Kuigi osava lobitöö tulemusena sõlmisid Rockefeller ja Rotscildid Bakuu naftapiirkondade rendilepingu, jäi Branobel kuni bolshevistliku revolutsioonini Venemaa suurimaks naftatootjaks. Kas vastab tõele või mitte, et Rocerfellerid-Rostchildid finantseerisid ka 1917 Suurt Oktoobrirevolutsiooni, aga 1918 riigistati Nobeli varad, pandi Baku naftaväljad põlema ja 1920 ostis Rockefeller Nobeli ettevõtte jäänused, uskudes, et bolshevikud ei jää võimule. Ilmelt võib seega nimetada Venemaad kahe maailma suurima finantsgeeniuse – Sorose ja Rockefelleri suurimaks valeks panuseks. Või siiski mitte? Vastavalt mingile teooriale oligi naftaimpeeriumeid omavate Rotschildide-Rockerfellerite tellimus Leninile ja Stalinile, et Venemaa Nõukogude korra ajal ei muutu agressiivseks ja dominantseks naftaturu mängijaks. On see siis vandenõu teooria või mitte, on muidugi raske öelda.
    1911 aastal mõisteti Rockefelleri ettevõte antimonopoli seaduse rikkumises süüdi ning jaotati 34 eraldi ettevõtteks k.a. Conoco, Chevron, Esso ja Mobil.

    Vasta  |  Tsiteeri

  15. salvey ütles:

    skeptikute lehele linkimist saab aga nö õigustada all pool ära toodud tsitaadiga:

    Kui Sa head õigustust ei leia, aga artikkel ikka huvitav on, võid kasutada näiteks Tühja Teemat. Google Plus’i kutse saatsin Sulle ka.

    Vasta  |  Tsiteeri

  17. @salvey:

    Palun, kui see võimalik on ärge otsige majandusartikleid, kuna see hr. Reiljani oma ei ole kvaliteetne! Õige artikli valimine eeldab kriitilist suhtumist sisusse.
    Mõned arvamused, mis seda kvaliteedituse seisukohta kinnitavad:

    26.08.2011 21:27
    Läti tark : Mis üllitis haritud inimeselt, lausa kõhe tunne tekib, teades, et ta õpetab tulevasi majandusteadlasi. NB! Säästud ja pangad ja edasi tekst: RAHA SATUB INIMESTE KÄTTE, KEL POLE jne. Püha müristus, pole veel näinud ega kuulnud, et raha satub suvaliselt kellegi kätte!? Seda , kas teenitakse, investeeritakse, spekuleeritakse või virutatakse vm. aga iialgi ei SATU RAHA kellegi kätte suvaliselt (välja arvatud loto võidud, mis haruldane juhus). Minule ei ole senini veel RAHA KUSKILT SUVALISELT SATTUNUD ja julgen väita , et lugupeetud õppejõule samuti, see papp on ikka teenitud, kas käte jalgade või mõistusega!

    26.08.2011 23:26
    ei saa aru : Kuidas saab nimetet tüüp TTÜ alt ‘teadust’ õpetada? Ilmselt kogu TTÜ teadus samasugune jamps, nagu hüplikul jannul 15 aastat.. Keevallik kunagi ütles, et 85% Est SKP-st on Tehnikaülikooli vilistlaste tehtud. Huvitav, palju ülejäänust TTÜ arvele jääb..?

    27.08.2011 02:28
    Sohvi : Meil oli juba “mustanahaline Luther”, kui sügavale võib Tartu Ülikooli viia?
    Õnneks ei ole mu oma diplom pärit sealt, vaid pean oma häbiks tunnistama, et toonane Leningradi Ülikool ei ole veel nii sügavale langenud.
    Kas pean oma lastele ütlema, ja olen juba öelnud – ükskõik mis, aga mitte Tartu Ülikool?

    27.08.2011 09:31
    kuda kuda : “Rikkust saab luua ainult väärtusi loovates tootmis- ja teenindusettevõtetes. Raha pööritamisel jagatakse loodud väärtusi ainult ümber”
    sellise lause eest tuleks Reiljan koheselt lahti lasta, sest kuidas saab majandus õpetada inimene, kes sellest ise aru ei saa. väide, et finantsvahendus ei loo väärtust on sama rumal, kui matemaatika professor väidaks, et 1+1=3.
    ilma arenenud finantsvahenduseta poleks praegune elatustase võimalik. finantsvahendus ei ole parasiit, vaid loob vägagi palju väärtust

    27.08.2011 11:51
    Kuldar : Absoluutselt siunuga nõus! Finantsvahendus eksisteerib, sest turg soovib seda teenust – seega on selles turu jaoks väärtus. Muidugi on väärtuse hindamine alati subjektiivne ja antud juhul Janno lihtsalt ei saa aru, et turu likviidsus ja õiglane hinnatase on samuti olulised faktorid.

    Vasta  |  Tsiteeri

  18. Oakrock ütles:

    Palun, kui see võimalik on ärge otsige majandusartikleid, kuna see hr. Reiljani oma ei ole kvaliteetne!

    Oakrock, skeptikutena huvitavad meid siin paljud ebakvaliteetsed artiklid — ja kindlasti ka see, kuidas nad just ebakvaliteetsed on.

    Õige artikli valimine eeldab kriitilist suhtumist sisusse.
    Mõned arvamused, mis seda kvaliteedituse seisukohta kinnitavad:

    Kas isandad Läti tark, ei saa aru, Sohvi ja teised ajavad kvaliteetset juttu, on muidugi omaette põnev küsimus.

    Vasta  |  Tsiteeri

  19. @dig:

    Mul on ikka väga pikad juhtmed! Nüüd on selge kust tulevad finantsterroristid!

    Järgnev väide “Raha satub inimeste kätte, kel pole jne. on ju ühel juhul tõene – altkäemaks!!!! Tea kas austet professor seda mõtles….

    Spekulandi tõstmine investori seisusse kujutab endast majanduse arenguprotsesside pea peale pööramist, milles tuleb otsida 2008. aastal alanud ja praegu jätkuva majanduskriisi üht peamist põhjust.

    Investor ei ole spekulant ja pangad tegid teadlikult sigadusi! Hiljem pangad vabandasid avalikult finantskriisi tekitamise pärast, aga …… !!!

    Investeerimine tähendab ressursside paigutamist pikaajalist väärtust loovatesse projektidesse. Ausa ja vastutustundliku ettevõtja teenitud kasum peaks meis kõigis rõõmu tekitama – see raha on end tõestanud investori käes. Sellest saavad oma osa ka manulised riigi ja kreeditori näol.

    Väga õige. See kehtis 50-60tel, kui nt.USA oli heaoluriik, ja pangad andsid laenu ainult niipalju, kui neil oli vahendeid, raha hulk oli sama suur kui kullavarud! Kullastandard on surnud ja maha maetud.

    Neil on küll omakasupüüdlik soov teenida kasumit, kuid nad väärivad austust töökohtade loojatena

    Enamik ärimehi vilistab selle austuse peale, neid huvitab ainult kasumi teenimine!

    …. siis hoolitsetakse seaduste abil selle eest, et kasumit ei teenitaks teiste kahjustamise arvel (looduse reostamine, töötajate tervise kahjustamine jms).

    Eriline naiivne lause, elu on risti vastupidine! Aasias on orjatöö kasutamine väga levinud, töötasuks on neil sandikopikad (kerjused teenivad neist läänes rohkem!), paljud Lääne suurfirmad on oma tootmise sinna üle viinud (kapital liigub sinna kus on odav tööjõud!), nende madalapalgaliste orjade tervis ei lähe kellegile korda. Kambodža: H&Mi tarnija mitusada töötajat kukkusid kokku http://www.delfi.ee/archive/ar.....d=56531868

    Spekulatiivsele rahakasvule rajatud majanduskasv on ainult näilisus.

    Tere talv! Tegelikus maailmas laenavad pangad välja olematut, virtuaalset raha aga vastu saavad päris raha, nii tekibki meie ajal raha.

    Ei viitsi rohkem, skeptikud võiks siit jätkata jaburate väidete ümberlükkamisega…

    Vasta  |  Tsiteeri

  20. Peavoolumeedia kinnitab Liibüa afääri seotust lääneriikide eriteenistustega!

    Britid tunnistasid lõpuks, et saatsid Liibüasse mässulisteks riietatud eriüksuslasi http://www.delfi.ee/archive/ar.....d=56444900

    Suurbritannia kaitseministeerium tunnistas esimest korda, et võtmerolli Tripoli strateegiliselt tähtsate objektide vallutamisel mängis kuningriigi relvajõudude eriüksus. Militaaranalüütikud ja blogijad on ammu rääkinud NATO maavägede osalusest Liibüa kampaanias.
    The Daily Telegraph kirjutab, et tegu on SASi (Special Air Service) 22. rügemendi võitlejatega, kes on Liibüas opereerinud juba mitmeid nädalaid. Madala profiili hoidmiseks tegutsesid eliitüksuse sõdurid traditsioonilises araabia riietuses ja kasutasid mässajatega sama relvastust.
    Briti kaitseminister Liam Fox keeldus The Daily Telegraphi artiklit kommenteerimast.

    Vasta  |  Tsiteeri

  22. Oakrock ütles:

    See kehtis 50-60tel, kui nt.USA oli heaoluriik, ja pangad andsid laenu ainult niipalju, kui neil oli vahendeid, …

    Ei vasta tõele. Pankade leiutamisest peale on nad rohkem välja laenanud, kui neil varasid on.

    Panga funktsioon finantseerimisel on raha tulevikust olevikku tuua; see funktsioon oleks tõsiselt pärsitud, kui pank ei tohiks täna välja laenata raha, mis tekib alles tulevikus.

    Vasta  |  Tsiteeri

  23. @dig:

    Pankade leiutamisest peale on nad rohkem välja laenanud, kui neil varasid on

    See on nii alates kullastandardi kaotamist, millest möödus natuke aega tagasi 40 aastat. Keskajal oli näiteks raha laenamisel keelatud isegi intressi võtmine. (raamatu pealkirja ei mäleta)

    Panga funktsioon finantseerimisel on raha tulevikust olevikku tuua; see funktsioon oleks tõsiselt pärsitud, kui pank ei tohiks täna välja laenata raha, mis tekib alles tulevikus.

    Sellepärast kullastandard kaotatigi!

    Pankadel peavad olema tagatisvarad: Krahhihirmus USA kontrollib riigis tegutsevaid Euroopa panku http://www.e24.ee/534356/krahh.....opa-panku/ 18.08.2011
    USA Föderaalreservi New Yorgi pank tunneb muret riigi pinnal tegutsevate Euroopa pankade pärast ning peab viimastega kõnelusi uurimaks, kas neil on ikka piisavalt raha oma tegevuse jaoks.
    Föderaalreserv nõuab infot, kas pankade on piisavalt usaldusväärsed kanalid oma USA igapäevase tegevuse rahastamiseks ning sunnib mõningatel juhtudel oma pangastruktuure üle vaatama, rääkisid lehele kõnelustega kursisolevad inimesed.
    Ametnikud üritavad vältida 2008. aasta majanduskriisi, kuid seekord vaadatakse kodumaa pankade asemel Euroopa omi, kartes, et euroala võlakriis võib pangad maksejõuetuks muuta.
    Mõned Euroopa suurimad pangad nagu Prantsuse Société Générale, Saksa Deutsche Bank ning Itaalia UniCredit on USAs väga suurelt esindatud ning toetuvad ise laenurahale, et seda tegevust rahastada. Leht toonitab siiski, et pole mingeid märke, et föderaalreserv just neid panku kimbutab.
    ***************************

    Tänapäevasele pangandusele panid aluse Templirüütlid, kes võtsid kasutusele võlakirja esiema: kaupmees maksis ühes keskuses mingi summa ja sai vastu paberi, selle paberiga võis minna ükskõik millisesse keskusesse, kus rüütlitel pesa oli ja saada selle vastu sissemakstud väätuses sularaha! Ka on teada nende funktsioon kroonitud peadele laenuandjana. (rikkus oli see põhjus, miks juhid Manituu juurde saadeti ja ordu laiali aeti)
    Allikat ei mäleta täpselt, ärge küsige!!!!!

    Vasta  |  Tsiteeri

  24. Oakrock ütles:

    See on nii alates kullastandardi kaotamist …

    Kullastandard piirab valitsuse võimet raha emiteerida. Pankade võimet raha laenata ei ole kullastandard kunagi takistanud. Esimesed renessansiaegsed pangad Itaalias tegelesidki kulla väljalaenamisega — ja laenasid rutiinselt rohkem kulda välja, kui neil oli.

    Vasta  |  Tsiteeri

  25. @dig:

    Pankade võimet raha laenata ei ole kullastandard kunagi takistanud.

    Kuidas nii? Sel õndsal ajal anti laenuks reaalseid, käegakatsutavaid rahatähti, kui rahatähti ei olnud raudkapis, siis ei olnud midagi ka laenata. No money, no funny!

    laenasid rutiinselt rohkem kulda välja, kui neil oli.

    Irw, irw, irw, Kuidas see võimalik oli? Kas neil oli virtuaalne kuld, nagu tänapäeval virtuaalne raha???

    Teooriat: Eesti Panga Presidendi Vahur Krafti loeng Tartu Ülikoolis 13. veebruaril 2002
    http://www.eestipank.ee/print/.....20227.html

    Nn kullastandard taastati ka pärast Teist maailmasõda, kui enamik maailma valuutasid oli fikseeritud USA dollari suhtes ja dollari väärtus omakorda seotud kullaga (nn Bretton-Woodsi süsteem).

    Kullastandard on süsteem, kus raha väärtus on fikseeritud kulla koguse suhtes. Süsteemi eelis oli ülim lihtsus ja stabiilsus. Ringluses oleva raha hulk oli määratud sellega, kui suur oli keskpanga kullatagavara. Riikide valuutade omavaheline väärtus ehk vahetuskurss ei muutunud, mis omakorda lihtsustas rahvusvahelist kaubandust ja investeeringuid.

    Kuid sellisel kindlal süsteemil olid ka nõrgad kohad, mis kriisiolukordades osutusid saatuslikuks. Nimelt oli kullastandardi tugevus – ringluses oleva raha hulga sõltuvus ainuüksi riigivälistest, maailmamajanduse olukorraga seotud teguritest – ühtlasi tema nõrkus. Tõsise kriisi korral, kui valitsusel või valitsejal oli vaja rahastada ootamatult suuri kulutusi, ei jätkunud tavaliselt keskpanga ja riigi kulla- ning hõbedavarudest. Kui siis ka välismaalt laenata ei õnnestunud, jäi ainsaks võimaluseks sundida keskpanka raha juurde trükkima, et suurte kulutuste eest tasuda. Tulemuseks oli raha väärtuse langus ning kullastandardist loobumine. Sel lihtsal põhjusel laguneski Esimese maailmasõja puhkedes kullastandardil püsinud rahvusvaheline rahasüsteem. Sama kordus 1960. aastate lõpus ja 1970. aastate alguses, kui USA finantseeris üha laienevat Vietnami sõda dollareid juurde trükkides.
    *******************
    Lehman Brothersi pangakrahhi 10 õppetundi http://www.e24.ee/?id=314957

    Hr. Reiljan ihkab tagasi neid Lehmani investeerimise ja suhtlemise põhimõtteid, need hüljati kui võlakirjakauplejad nagu Fuld 1980. aastail asja oma kätte haarasid. Neid mehi huvitasid kiired tehingud, mitte suhted – mille ülesehitamine võtab aega. Ratsa rikkaks!

    Vasta  |  Tsiteeri

  27. New York Times kirjutab New Jersey ülemkohtunike skeptitsismist ohvri ja kahtlusalus(t)e vanamoodsete vastandamisvõtete asjus. (Termin on lineup, Kriku pakub ehk täpsema eestikeelse vaste välja.)

    In its ruling, the court strongly endorsed decades of research demonstrating that traditional eyewitness identification procedures are flawed and can send innocent people to prison. By making it easier for defendants to challenge witness evidence in criminal cases, the court for the first time attached consequences for investigators who fail to take steps to reduce the subtle pressures and influences on witnesses that can result in mistaken identifications.

    “No court has ever taken this topic this seriously or put in this kind of effort,” said Gary L. Wells, a professor of psychology at Iowa State University who is an expert on witness identification and has written extensively on the topic.

    In many communities, lineups are conducted in the same way they have been for decades, although typically these days they involve photos, not actual people. According to some estimates, only about 25 percent to 30 percent of jurisdictions have police departments that have revised their policies to protect the integrity of lineup procedures.

    Although some states are studying revisions or require single changes in procedure, only two — New Jersey and North Carolina — mandate the two practices that researchers regard as most important: lineups that are blinded, that is, administered by someone who is not familiar with the suspect and who is not one of the primary investigators on the case; and photo arrays that are presented sequentially rather than as a group. Both practices, studies find, decrease the pressure on witnesses to pick someone and guard against influence.

    Vasta  |  Tsiteeri

  28. PZ Myers annab teada, et Bostoni peapiiskopkond on lasteahistajate autahvli kõigile vaatamiseks välja riputanud. Lugejal on võimalus enne vaatamist arvata, kui palju isandaid sellel seisab.

    It’s also disturbing that the two most common penalties are “Assigned to a Life of Prayer and Penance” and “Laicized”. If you’re a priest aren’t you expected to do the former anyway, and wouldn’t being kicked out of the priesthood be a reward?

    Vasta  |  Tsiteeri

  30. Teist ametiaega presidendiprouana jätkav Evelin “Transrasvakiller” Ilves pingutab hea eesmärgi nimel (Eestis kasvatatud toit olgu eestimaalastele kättesaadavam!), aga teeb seda signatuursel umbluumoel.

    Eesti Naist vahendab Delfi Naistekas:

    “Muidugi on rohkem tööd, kui iga taluga eraldi suhelda, selle asemel, et saata hulgilattu üks e-mail ja kaubaauto toob sulle kohale odavama hinnaga teab kust pärineva laadungi. See on keemiaga tembitud “toit”, mis pole enamasti näinud ei maad ega päikest — ometi ongi just toidu ülesanne vahendada inimesele maa ja päikese energiat.”

    Tundub, et Evelin Ilvese libateadmiste juurestik hakkab paljastuma; suur osa tema rapsimisest paistab rajanevat arusaamal, et Maa ja Päike pole keemilise koostisega, vaid mingisugused “energiakehad”.

    Vasta  |  Tsiteeri

  31. Päevalehes kirjutab taimefüsioloogia professor Ülo Niinemets, kuidas skeptikutele vägagi tuttavat tüüpi tegelasi — pealiskaudsete teadmistega, ent enesekindlaid targutajaid — tekitab kõrgkoolis õppimise kõrvalt töötamine.

    Ülikoolihariduse esmaseks eesmärgiks peaks olema iseseisva tööharjumuse, kriitilise mõtlemise ja lahenduste leidmise kujundamine. Kõik see ühtekokku peaks looma tugeva vundamendi, millele toetudes saab lahendada elus ettetulevaid mittestandardseid probleeme ning mis võimaldab oma haridusse tänapäeva muutuvates tingimustes üha uuesti panustada. Õppejõuna näen, et töötamise kõrvalt statsionaarses õppes teise, kolmanda, neljanda prioriteedina õppimine on enesepettus, mille tulemusena diplomeeritakse „kõigest kõiketeadjaid” ja lõpliku tõe kuulutajaid. /…/

    Ajakirjanduses oli hiljuti juttu, justkui oleks Eesti arengule ohtlik suur hulk madala haridustasemega mehi. Palju suuremaks ohuks võib saada iseseisva tööharjumuseta ja vähese enesekriitikaga kõrgkoolilõpetajate suur hulk võtmepositsioonidel.

    Vasta  |  Tsiteeri

  32. PhysOrg vahendab CDC uurimust, mis näitas, et laste pookimine rotaviiruse vastu kaitseb ka vaktsineerimata lapsi ja täiskasvanuid.

    Study author Ben Lopman, PhD, and colleagues assessed whether the benefits of the rotavirus vaccination program also extended to children older than 5 years, adults, and the elderly who are not eligible for the vaccine. The researchers examined nationally-representative data from 2000 to 2008 to determine if hospital admissions for rotavirus and severe diarrhea declined among unvaccinated children and adults. /…/

    “Our study showed that the burden of rotavirus—severe enough to require hospitalization—in older children and adults is larger than we were previously aware,” said Dr. Lopman. “And by vaccinating infants, we can indirectly prevent this burden of disease, thereby amplifying public health and economic benefits of infant vaccination.”

    Vasta  |  Tsiteeri

  33. PZ Myers vahendab banaanimehe väidet, et see oskab üleloomulikul väel 30 sekundi jooksul inimesed prolaiferiteks pöörata.

    Uh, wait…what is the argument? It’s chopped out in every example! Check the website, and it isn’t given anywhere! Why?

    There’s another video there: it’s a begging video. Ray Comfort asks for lots and lots of donations so they can distribute this amazing powerful movie that will save millions of babies.

    But…it’s an argument that a guy with a microphone can present in less than a minute, and it’s easily comprehensible to young distracted people lounging on a beach. This is low-tech and easy. Doesn’t he have an ethical obligation as a fervent anti-abortionist to simply state it immediately? Shouldn’t armies of anti-choice goons be standing outside of clinics right now, chanting it and converting the patients, nurses, and doctors on the spot?

    Randi katse läbimise aega ei ole veel kindlaks määratud.

    Vasta  |  Tsiteeri

  34. Tuleb välja, et seal Lääne pool tuntakse ikkagi ka huvi kuhu läheb raha! Oh armsad, vanad, head ajad.

    Mõni aeg tagasi putkas USAsse Afganistani keskpanga president http://www.e24.ee/481752/afgan.....t-pogenes/

    Afganistani keskpanga president põgenes oma elu päästmiseks riigist, olles paljastanud mõjukate isikute nimed, kes lõikasid kasu Kabulbanki skandaalist.
    ……………
    Kabulbank andis üüratuid laene ärimeestest, valitsuse ministritest ja Karzai sugulastest koosnevale seltskonnale. Pärast seda, kui keskpank vahetas septembris korruptsioonikahtluste tõttu välja Kabulbanki juhatuse liikmed, tabas asutust pangapaanika.
    ……………..
    Fitrati sõnutsi ei võtnud võimud vastutusele isikuid, kes Kabulbanki skandaalist kasu lõikasid. Tema sõnutsi on pangal ligikaudu 900 miljoni dollari jagu tasumata laenusid. Tänase seisuga olevat kätte saadud vaid umbes 62 miljonit dollarit.
    *************
    Selle kurbmängu 2 vaatus on vaatajateni jõudnud: USA on kümne aastaga Afganistanis ja Iraagis raisanud 30 miljardit dollarit http://www.delfi.ee/archive/ar.....d=56727868

    USA valitsus on viimase kümne aasta jooksul Afganistanis ja Iraagis erinevate lepinguliste projektide peale raisanud 30 miljardit dollarit, teatas mõlema suure partei ühiskomisjon, mis uuris valitsuse kulutusi. Komisjon süüdistab valitsust lepingupartnerite liigses usaldamises, viletsas planeerimises ja pettustes.
    …………..
    Raiskamise kohta toodud näidete hulgas on 40 miljonit dollarit maksnud vangla, mida Iraagi riik ei soovinud ja mida kunagi valmis ei ehitatudki.
    …………………
    Ühel juhul maeti 300 miljonit dollarit moodsasse elektrijaama Kabulis, mida Afganistani valitsus ei suuda töös hoida. Samuti ei ole jätkusuutlik 11,4 miljardit dollarit maksev programm Afganistani julgeolekujõududele erinevate rajatiste ehitamiseks.
    *******************
    to: xs, 30.08.2011 08:25, 30.08.2011 08:43
    Jutt pole sõjakuludest, vaid abiprogrammidest, mille efektiivsus on null ja kui õige sügavalt tuhnida, siis suur osa projektidest eksisteerib vaid paberil ja raha on osaliste vahel rõõmsalt ära jaotatud.

    Vasta  |  Tsiteeri

  35. @Mart K.:

    Sorry, see ei vasta tõele. Probleem on õpetatavate ainete ja pedagoogilise kaadri mitte väga kõrges kvaliteedis. Natuke ülal tõi salvey välja Tartu Ülikooli kenjaalse majjandusproffessoori majandusteooriale näkku sülitava arvamuse, mis kuulub finantsterrorismi valdkonda!

    Tänu pakutava hariduse madalale kvaliteedile on meil Eestis teada keskaegne mustanahaline usureformaator, millest muu maailm midagi ei tea!!! Ämbreid on kuulda olnud veel teisigi.

    Vasta  |  Tsiteeri

  36. Oakrock ütles:

    Sorry, see ei vasta tõele. Probleem on õpetatavate ainete ja pedagoogilise kaadri mitte väga kõrges kvaliteedis.

    Isegi, kui on, ei välista üks teist. Kaadri kvaliteet (mis kindlasti pole kooliti/aineti homogeenne, ja mida ma kindlasti pole pädev hindama) ei ei ole ju eriti tugevas korrelatsioonis sellega, kui komplitseeritud on töö kõrvalt kvaliteetse kõrghariduse omandamine.

    Või äkki on ülikoolide allakäigus süüdi hoopis ELi mittetoimiv rahandussüsteem ja Kreekale antud laenud…?

    Vasta  |  Tsiteeri

  37. @Mart K.:

    Niipalju kui mina mäletan, oli Teil keskharidus. Kas olete mõne aasta ülikoolis õppinud? Teate Te seda elu seestpoolt, on Teil isiklikud kogemused? Õpetatakse suhteliselt pinnapealselt, ja üliõpilasi ei huvita (vähemalt humanitaare) teadmised, vaid aetakse taga diplomit! Lisaks tahavad õppejõud kuulda eksamil omi mõtteid, ka siis, kui need valed on!!! Kokkuvõttes on see masendav.

    Või äkki on ülikoolide allakäigus süüdi hoopis ELi mittetoimiv rahandussüsteem ja Kreekale antud laenud…?

    Ei, aga selle mittetoimiva rahandussüsteemi lõid enesekindlaid targutajaid, kelle teadmised majandusest olid rohkem kui kehvakesed, ja kes samuti ülikoolist diplomit taga nõudsivad!

    Vasta  |  Tsiteeri

  38. Ahto Lobjakas: kontakt maaga

    Taandarengu peamised ohvrid on need, kes on oma usu ja lootuse investeerinud sellesse kvintessentslikult ­euroopalikku projekti, mida tuntakse Eestis «kodanikuühiskonna» nime all. See mõiste säilitab siiski liialt tajutava sideme võimuga. Inglise civil society tähistab oma asju ajavate vabade inimeste «ruumi», kus neid ei seo ei veri ega usk, vaid võimu aupaklik distants. Sellised inimesed – nimetagem neid liberaalideks – on igasuguse taandarengu esimesed ohvrid, sest nende olemasolu on kaost vältimatult ekspluateerivate «autokraatlike eksperimentide» (Tismaneanu ennustus) peamine takistus.

    Et me oleme selliste eksperimentide poole teel, on ilmne igaühe jaoks, kel silmi nägemiseks. Jälgimistehnoloogia pealetung, tugevnev kontroll inimeste ja nende liikumise üle, kommunikatsioonivahendite anastamine võimude poolt (näiteks mobiilivõrkude sulgemine eriolukordades), ajakirjandusvabaduse ahendamine – kõik need on üksiti ehk möödapääsmatuina tunduvad (vastu)meetmed, aga kokkuvõttes kogum «mikrotehnoloogiaid», mis vaid ootab kellegi karmi kätt.

    Heidegger, vaadates tagasi Hegelile ja Nietzschele, on osutanud, et valgustusajastu inimesele rajatud väärtuste ja maailma suurim nõrkus on tema paigalseisev kaitseasend. Iga kord, mis seab mõõdupuuks inimese, peab arvestama tema intellektuaalsete, moraalsete jm piirangutega, orienteeruma keskmisele, kaitsma keskmist. Koos kõige «vastalise, kurja ja vale» tõrjumisega suletakse end edasiliikumisele, arengule, olemise jõule. Kõik, mis seisab paigal, kukub lõpuks kokku.

    Võib-olla märgib metafüüsika, kehastunult valgustusajastu ja tänapäeva Euroopa hääbuvatesse ideaalidesse, kõrgpunkti inimese sõjas entroopia vastu?

    Vasta  |  Tsiteeri

  40. @Mart K.:

    Ma eeldan, et Teile on need paar seisukohta üllatuseks!

    Ligi: euro oli kokkuhoiupoliitikale vaid ettekäändeks 21.12.2010 17:59 http://www.e24.ee/360924/ligi-.....ekaandeks/

    Rahandusminister Jürgen Ligi sõnas tänasel konverentsil «Kuidas hinnata Eesti edu», et kokkuhoiupoliitikat oleks tulnud teha nii ehk teisiti, kuid seda oli lihtsam teha eurole viidates.
    «Eelmistel aastatel oli lihtsam rääkida kokkuhoiupoliitikast eurole viidates, tegelikult oli tegemist lihtsalt raha lugemisega,» sõnas Ligi.
    ……………….
    Sealt ka üks hea kommentaar: 21.12.2010 20:19 taevamanna : Kuskilt on osades kodanikes juurdunud arusaam, et kui majandus kasvab paar protsenti, siis palgad kerkivad vähemalt 20%. Peale selle peaks valitsus andma veel 3000 krooni niisama kätte kõigile iga kuu.
    Viimane aeg on hakata juba põhikoolis kõige lihtsamaid majandusseadusi selgitama ilma keeruliste valemiteta. Võib vist julgelt väita, et meil on 40% inimesi, kes usuvad, et kui tuleb võimule hea tsaar, siis temal on hoovis rahapuu ja hakataksegi iga kuu kõigile 3000 niisama juurde maksma.

    Märten Ross: euro kattevarjus on meil aetud ka muud majanduspoliitikat http://www.epl.ee/archive/article.php?id=51185061

    Kas euro tulek on teie hinnangul sajaprotsendiliselt hea?
    „Ükski asi pole sada protsenti hea, aga euro on meile igal juhul niivõrd kasulik, et on isegi kohatu rääkida ohvritest ja pingutusest selle nimel. Tõsi,

    euro kattevarjus on viimasel aastal aetud ka muud majanduspoliitikat. Võetakse vastu mõni otsus ja serveeritakse seda kui euro saamiseks hädatarvilikku, ehkki vajadus see samm astuda on hoopis mujal. Euroga on lihtne poliitikat põhjendada ja inimesi mobiliseerida,

    kuid kas või valitsuse „kiusamine” nõudega vähendada eelarvedefitsiiti ei tulene mitte niivõrd eurole ülemineku soovist, kuivõrd sellest, et majandusšokk on olnud väga suur.

    Vasta  |  Tsiteeri

  41. Oakrock ütles:

    @Mart K.:
    Niipalju kui mina mäletan, oli Teil keskharidus. Kas olete mõne aasta ülikoolis õppinud?

    Jah, ammu, jäi lõpetamata, aga see ei puutu mitte kuidagi asjasse ega muuda mu väidet: kaader võib olla kehv või hea, aga päris töö kõrvalt edukas ja tõhus õppimine on väga keeruline ikka. Võimalik, et väga kehva kaadriga koolis on raskem täiskohaga töö kõrvalt õppida kui väga hea kaadriga koolis, ent see ei tähenda, et Niinemetsa (mitte minu) väide on kuidagi olemuslikult vale.

    Vasta  |  Tsiteeri

  43. @Mart K.:

    Jah, ammu, jäi lõpetamata, aga see ei puutu mitte kuidagi asjasse

    See puutub asjasse, sest on vahe humanitaaride ja reaalainete õppijate ellusuhtumises. Kas Te õppisite reaalaineid? Kuna mina olen humanitaar, siis tean ma selle kohta. Teadaolevalt on humanitaarid boheemlaslikud tüübid, kes üritavad oma elu võrdlemisi lihtsaks teha, ka suhtumine õppimisse on mitte eriti tõsine. See on nii olnud aastaid, need kunagised lillelaste matkijad on nüüd õppejõud, ja ka see ebaterve suhtumine õppimisse on siiamaani elus. Õpitakse täpselt nii palju, kui ainepunktide saamiseks vaja on, st. pinnapealselt.

    kaader võib olla kehv või hea, aga päris töö kõrvalt edukas ja tõhus õppimine on väga keeruline ikka

    Kui on tahtmine olla parim ja elus edasi jõuda, siis on see ka võimalik, jah, see on raske.

    Artiklist: Ülikoolihariduse esmaseks eesmärgiks peaks olema iseseisva tööharjumuse, kriitilise mõtlemise ja lahenduste leidmise kujundamine.

    Kõike seda ülikool ei õpeta! Seal tuleb papagoina korrata võõraid mõtteid, iseseisva mõtlemise eest sai vähemasti paarkümmend aastat tagasi kannatada. Mul olid õnneks head suhted dekanaadiga, käisin mitu korda oma õigusi jalule seadmas.

    Vasta  |  Tsiteeri

  44. Ahaa, et Eesti ülikoolihariduse arvatavas tasemelanguses on süüdi asjaolu, et humanitaaraineid õpivad peamiselt laisad boheemid? Selle peale ei oskagi nagu midagi kosta. Siiski julgen kahelda, kas humanitaaralade õpetamise lõpetamine kõrghariduse üldist taset tõstaks.

    Vasta  |  Tsiteeri

  45. io9 kirjutas juba möödund nädalal, mis võib juhtuda, kui inimesel diagnoositakse ekslikult nt Alzheimeri tõbi (nimelt võivad tal ilmneda mõned dementsuse sümptomid).

    Psychologists in the Netherlands have documented the case of a 58-year-old woman who was misdiagnosed with Alzheimer’s Disease. Her condition deteriorated to the point where she became permanently confused, and at one point suicidal — before another doctor realized the diagnosis was incorrect.

    What happens to people who are wrongly diagnosed with having cognitive difficulties? It turns out that even if your brain is perfectly healthy, you’ll start having more problems with concentration.

    Notseeboefekt?

    Vasta  |  Tsiteeri

  46. Financial Post kirjutab uutest ja veenvatest tõenditest, mis seovad globaalse soojenemise kosmilise kiirgusega.

    The science is now all-but-settled on global warming, convincing new evidence demonstrates, but Al Gore, the IPCC and other global warming doomsayers won’t be celebrating. The new findings point to cosmic rays and the sun — not human activities — as the dominant controller of climate on Earth.

    The research, published with little fanfare this week in the prestigious journal Nature, comes from über-prestigious CERN, the European Organization for Nuclear Research, one of the world’s largest centres for scientific research involving 60 countries and 8,000 scientists at more than 600 universities and national laboratories. CERN is the organization that invented the World Wide Web, that built the multi-billion dollar Large Hadron Collider, and that has now built a pristinely clean stainless steel chamber that precisely recreated the Earth’s atmosphere.

    The hypothesis that cosmic rays and the sun hold the key to the global warming debate has been Enemy No. 1 to the global warming establishment ever since it was first proposed by two scientists from the Danish Space Research Institute, at a 1996 scientific conference in the U.K. Within one day, the chairman of the Intergovernmental Panel on Climate Change, Bert Bolin, denounced the theory, saying, “I find the move from this pair scientifically extremely naive and irresponsible.” He then set about discrediting the theory, any journalist that gave the theory cre dence, and most of all the Danes presenting the theory — they soon found themselves vilified, marginalized and starved of funding, despite their impeccable scientific credentials.

    Kõrvalmärkusena olgu märk tehtud vilesõnade little fanfare, über-prestigious, doomsayers, Enemy No. 1 ja denounced kõrvale. Matemaatikud hüüavad neid soustiks, psühholoogid freiminguks. Inimene, kelle teaduskõrva peale elevant astunud on, aga sotsiaalkõrva terveks jättis, saab siit terve jutu välja lugeda ilma, et ta peaks kõnealustest teadusväidetest silpigi mõistma.

    Anyway, Phil Plait kirjutab pahaastronoomiast.

    The way some of the media report on climate change can be simply stunning. For example, an opinion piece in The Financial Post has the headline “New, convincing evidence indicates global warming is caused by cosmic rays and the sun — not humans”.

    There’s only one problem: that’s completely wrong. In reality the study shows nothing of the sort. The evidence, as far as the limitations of the experiment go (that’s important, see below), do not show any effect of cosmic rays on global warming, and say nothing at all about the effect humans are having on the environment.

    Vasta  |  Tsiteeri

  47. Eesti Ekspress kirjutab muuseumivalvurist, kellel oli kange usk. Teiste kehaosade võimalikku kangust ei luba kange usk tunnistada.

    Terve augustikuu Muhu Muuseumis üleval olnud Jaanus Samma ja Alo Paistiku fotonäitust tööd tegevatest meestest „AAFAGC” oli selle avatud olemise ajal väga raske vaatama minna.

    „Valvur ütles, et sulges näituse usulistel kaalutlustel, kuid tunnistas samas, et see ei pruugi väljendada muuseumi ametlikku seisukohta. Meid hämmastab, kuidas on võimalik, et muuseumitöötajal on voli avalik-õiguslikus kultuuriasutuses isiklikke ja diskrimineerivaid maailmavaateid publikule ja autoritele peale suruda?“ küsivad Samma ja Paistik ning lisavad, et “viimastel päevadel oli tabalukuga suletud näituseruumi hakatud kasutama koguni laoruumina ning plakat oli sissepääsult eemaldatud.”

    Vasta  |  Tsiteeri

  48. @Mart K.:

    Postimehes on Teie väite mittetõesus välja toodud teema all: Spikerdamine! Lisaks loodritest üliõpilastele on õppekorraldus selline, mis sunnib spikerdama. Lugege kommentaare ja Te mõistate, miks diplomiga nn. kõrgharidusega inimesed pururumalad on: neil puudub elus konspekt, kust elutarkusi spikerdada.

    TTÜ peab spikerdamist tõsiseks probleemiks http://www.postimees.ee/546686.....obleemiks/

    «Meie instituudis võiks lugeda spikerdamise üsna tõsiseks probleemiks. Vihje ohtrast spikerdamisest on tulnud tudengite endigi poolt,» märkis TTÜ toiduainete instituudi dotsent Katrin Laos. Spikerdamise maht on tema kinnitusel tunduvalt suurem plagieerimisest või tööde ostmisest-müümisest.

    «Spikerdamine on tingitud viitsimatusest või ka suutmatusest ning mõningatel juhtudel ka vähesest huvist aine vastu. Enamasti spikerdavad vähese võimekusega tudengid. Võimekamad tavaliselt ei ole spikerdamisega vahele jäänud,» sõnas õppejõud Tiina Lõugas. Konkurentsi õppetoetuse pärast ta spikerdamise põhjusena ta välistas.

    Hallik: üliõpilased peaksid teadvustama, et õpivad enda jaoks http://www.postimees.ee/546676.....nda-jaoks/

    möhhh 30.08.2011 21:53
    “Tänapäeva ühiskonnas on info kõigile kiiresti leitav ja puudub igasugune vajadus hulgaliselt faktiteadmisi pähe tuupida. Oluline on üliõpilasi kaasa mõtlema panna ning see, et üliõpilane oskaks õppeaines omandatud teadmisi kasutada, infot sünteesida ja analüüsida,» rääkis Hallik.”
    Vaata, spikerdataksegi just neid “fakte”, mida ei ole vaja pähe ajada. Paraku nendest faktidest reeglina eksami sisu kipubki olema.
    Seega, härra Hallik, mida te teeglikult öelda tahtsite?

    ylioppilane 30.08.2011 22:14
    loomulikult on plagiaat taunitav ,
    aga niikaua kui kõrgharidus seisneb,
    ainult,
    faktide pähetagumises , et neid siis kohe unustada,
    ja siis uusi fakte hakata pähe taguma ,et neid siis unustada jne
    on spikerdamisteema pseudo…
    ma olen rääkinud :)))

    Vasta  |  Tsiteeri

  49. @http://1.bp.blogspot.com/_3cib…..artoon.jpg
    Endal on ka selle majanduse-asja kohta küsimusi tekkinud.
    Kas Euroopa suureks probleemiks ei ole see, et rahandus on nagu Kört-Pärtli särk, kus kõige tipuks “vägevamad” reeglitest valikuliselt kinni peavad?
    Kui Eesti mõnda endast kordi rikkamat tema heaolutaseme säilitamiseks toetama peaks hakkama, siis selleks, et too rikkam Eestit edasi toetada suudaks?
    Ometi on hädaldamist, et eurotoetuste kasutamine põhjustab probleeme, näiteks majade soojustamiseks mõeldud rahad tekitavat mikrobuumi.
    Eesti võiks ju vajaduse korral suunata enda (liigseks) toetuseks mõeldud rahasid toetajate toetamiseks.
    Või mingid reeglid ei luba?
    Reeglite peentest nüanssidest rääkimine hakkab muutuma absurdiks, kui probleemid olulisemate reeglite rikkumisest alguse saavadki.
    Heaoluriikides ei suudeta öelda välja tõde, et selline heaolu pole vastav nende riikide majanduslikule võimekusele. Kuidas peaks vaesemates riikides lihtsam olema seletada, et rikkamate riikide võimetust tõde välja öelda peaksid nemad hakkama rahaliselt toetama?
    Selline toetamine töötab ju vastu Euroopast saadava abi eesmärgile, kiirendada vaesemate riikide heaolu kasvu.
    Ja veel.
    Kas eestikeelses internetis Euroopa probleemidest mõistlikku juttu ka kusagil räägitakse, või on ainult ajakirjanduse arutu lamin?

    Vasta  |  Tsiteeri

  50. Oakrock tsiteeris jumal-teab-keda:

    …ükskõik mis, aga mitte Tartu Ülikool!

    Tartu Ülikool on jätkuvalt Eesti mainekaim kõrgkool

    TNS Emori poolt hiljuti läbi viidud Eesti ülikoolide maineuuring kinnitas, et sarnaselt kahele varasemale aastale on Eesti mainekaim kõrgkool jätkuvalt Tartu Ülikool – 52% vastanuist nimetas esimese eelistusena just seda. Selle tulemusega edestab Tartu Ülikool üle kolme korra järgmisena mainitud kõrgkooli.

    Teise eelistusena nimetas Tartu Ülikooli viiendik vastanuist. Seega peab ligi kolmveerand ehk 72% Eesti elanikest Tartu Ülikooli kõige parema mainega kõrgkooliks Eestis. Detailsest maineprofiilist selgus, et Tartu Ülikooli seostatakse omadussõnadega traditsiooniline, akadeemiline ja rahvusvaheline. Eraldi toodi välja ka märksõna prestiižne, teatas TÜ pressiesindaja.

    „Käesoleva uuringu tulemus on kahtlemata tunnustus kogu ülikoolile, sest hea maine saab põhineda ainult kõrgetasemelisel õppe- ja teadustööl. Veelgi olulisem on Tartu Ülikoolile aga jätkuv kuulumine 5% maailma parimate ülikoolide hulka, sest üha enam tuleb konkureerida nii Euroopa kui ka teiste piirkondade tugevate ülikoolidega,“ kommenteeris uuringu tulemusi TÜ turundus- ja kommunikatsiooniosakonna juhataja Jaan Rosental.

    Vasta  |  Tsiteeri

Lisa kommentaar

Sinu e-postiaadressi ei avaldata. Nõutavad väljad on tähistatud *-ga