Hakka ise selgeltnägijaks ja teisi oktoobri lugusid
- Kuidas ma selgeltnägijat mängisin ja kõik uskuma jäid
Ma mängisin kaks päeva, et olen selgeltnägija. Valetasin, et mul on võimed. Et ma näen, mis tulevikus toimub. Nagu täiesti tavaline selgeltnägija.
Ja inimesed uskusid mind.Delfi võttis loo Skämmeripüüdja blogist.
- Miks meie poodides ikka veel napib tervisele kasulikku toitu?
Adik Levin, Õhtuleht
Peale laia pintsliga üldistamist ning kahtlust äratavaid faktiväiteid jõuame lõpuks ikka ka põhiliseni – “tulge minu boksi”:Olen nüüdseks juba aastaid sellega tegelnud ja aidanud väga paljusid inimesi. Tähtis on teada, missugused toidud just teile sobivad ja millised mitte, mida millega koos süüa. Selline lihtne lähenemine on paljudel aidanud vähendada või vabaneda ravimite kasutamisest.
- Rakett 69 teine hooaeg kogub osalejaid!
Rakett69
Peaauhinnaks 10000 euro suurune stipendium
(10x rohkem kui skeptik.ee 1000 eurot paranormalistile – päris teadus tasub paremini ära kui paravärk) - Metsamoor rõhutab: iga haigus on meile õppetund
Delfi Naistekas“Iga haigus on meile õppetund,” ütleb Karjus. “Seda ei peaks lihtsalt leevendama, vaid uurima, mis põhjusel ta tuli ning miks organism ta vastu võttis. Haigused on tihtipeale seotud mõtlemise ning närvisüsteemiga. Seega peaks alustama eneseanalüüsist,” rõhutab Metsamoor.
- Kevad toob Tallinna suure NATO ürituse
Huvitav, kas turvaoperatsiooni teostamise käigus ka Sniffexit kasutatakse? - Suvalistes mustrites ja laikudes on inimesed ikka mõttekaid asju näinud – Neitsi Maarja röstisaial, Lenin niiskel dušikardinal, pilvedes mida iganes. Nüüd selgub, et jumal või mingi muu kõrgem vägi on kirjaoskajaks hakanud ja uuele Lansamäe linnaosavalitsuse hoonele ürgfallilise sõnumi disaininud:
Pilt leitud Facebookist.
Nähtuse nimi on pareidoolia.
Konspiraator ütles:
Selle eelduse faktilisust tõendab milline allikas?
Oakrock ütles:
Vabandust, aga kas Sa valetamisest ja propaganda kui sellise olemasolust oled kuulnud? Ma siin ülalpool mainisin, kuis 1986dal aastal selgitati Vremjas ilusas Vene keeles, et tegemist on tühiasjaga ja paanikaks pole põhjust.
Sina peaksid ju teadma, et tänapäeval kõik hiilgavad asjad ei pruugi tingimata kuld olla. David Weidner on ju judaist. Petmine on tühiasi kui just holokausti ohvreid ei peteta. Kui kõik teised rahast lagedaks jäävad on kõik korras.
http://www.marketwatch.com/sto.....-guy-lacks
Jajah, pani kümneid miljoneid hakkama aga kuidas saab teda võrrelda Madoffiga, kes pettis holokausti ohvreid. Vaat see on midagi paha…..:D
dig ütles:
No näiteks videosalvestus ühelt sealselt miitingult.
http://www.youtube.com/watch?v.....r_embedded
Delfi vahendab Sky Newsi, mis kirjutab raamatust, mis väidab, et füürer Hitler ei lahkunud siitilmast sugugi sellistel asjaoludel, nagu ajalooraamatud seni väitnud on.
Tartu Sügispäevad saabuvad koos teadusega
Young Vietnamese Woman Mysteriously Ages Overnight
tänane Õhtuleht kirjutab ka sellest loost, kuid siin on pildid ka.
Arko Olesk: ujuda pärivett Postimehes
@dig:
Mingitel andmetel ei lasnud ta kaks aastat endale “tavaarste” ligi:
Many mainstream media, including CNN, stated that Mr. Jobs might have spent as long as two years without proper (conventional) treatment.
See oli mõeldud dig´i kommentaari juurde #81. Vabandust!
See aeg, mida mina kuulnud olen, oli üheksa kuud, kui Jobs vähist eridieedi abil olevat lahti saada üritanud. Head see ilmselt talle ei teinud.
Kas Steve Jobsi tappis alternatiivmeditsiin? Õhtuleht
Kogu maailma teadlased kinnitavad: kasvuhormooni test on töökindel!
Õhtuleht
Migreen on antud lehel mäletatavasti kommentaarides korra jututeemaks olnud ka, selle teemaline lugu Tiina Jõgeda sulest EE-s
salvey tsiteeris Õhtulehte:
digile oleks justkui meelde jäänud, et kogu maailmas on vast suurusjärk või paar rohkem neid va teadlasi. Tõsi küll, kõigi nimi ei ole Steve.
Tartus teenib udutamisega väheke lisaraha Mart Reiniku Gümnaasium: SÜDame Tarkuse päevad Tartus 22. – 23. OKTOOBRIL 2011
salvey ütles:
Vaat siis, mis võib juhtuda, kui matemaatikatudengid naabermajast välja kolivad. Kohe on skeptilised torsioonväljad läinud ja umbluurohi lokkab …
Muidu, uudisteagentuur Kurjad Keeled on aeg-ajalt kurtnud, et MRG’l on rahaga nii kehvad lood, et muist koolimajast on tulnud varisemisohu tõttu sulgeda. Säärases hädas ei olegi väga imeks panna, et ka umbluuraha lehk talutav on.
Konspiraator ütles:
Edevus pole patt, nagu üks eelretsenseeritav meditsiiniajakiri meile alatasa kordab, niisiis on mul heameel teatada, et mu prohvetlus hakkab tasapisi jüngreid koguma.
http://www.e24.ee/602502/kuida.....itlusesse/
Geniaalne! Andreas Sentker, teadusajakirjanik Päevalehes
@e24.ee/602502…
Oleg Gross on väga skeptiline ja lubab miljon eurot sellele, kes suudab tõestada, et tema firmas on süstemaatiliselt salateid pestud, vahendab Virumaa Teataja. Korrektse skeptikuna sooritas hr Gross enne rahalubamist kõigepealt eksperimendi:
Veel toiduteemadel:
Toitumisteadlane: sealiha pole kanalihast kehvem
Linnalegendid salatipesust on muidugi ka ilma Grossita korduvalt üles kerkinud.
XKCD räägib lennukigaasidest ja kaksiktornidest:
Stupid Evil Bastard kirjutab uutest tulemustest palve ja paastu abil finantsprobleemide lahendamise vallast.
Dennis Murphy: keskkond muutub, inimesed ja nende mured on endised Postimehes
salvey tsiteeris:
… ja on populaarsele jumalale mittemeelepärane ka. Need on kõik populaarsed ettekäänded, fiktiivsed kohad, kuhu projekteerida isiklikud ebameeldivushinnangud, mida mingil põhjusel omaenda minale omistada ei saa.
Teisiti öeldes, paljudele moraalikuulutajatele on läbi aja ja üle ilma meeldinud jumalatest, pattudest ja hukas lastest fantaseerida, mitte küll tingimata järjekorras. Katoliku maailmas võib see väljenduda näiteks rollimänguna lateksisse rõivastunud nunnast, joonlaud käes, klassitäit ulakaid mehi veenmas, et need on oma pattudega meelehea — kinnisidumise või piitsutamise või veel midagi — välja teeninud.
Värske Maaleht pakub põneva loo soome pastori palvete abil metastaasidega vähist imeliselt tervenenud pisipoisist, kellel hiljem avaldus väljapaistev muusikaline talent. 10 sendi eest on võimalik looga tutvuda täies pikkuses. Kuidas selliseid äkilisi usutervenemisi seletada? (Eriti võimas ja kiiretoimeline) platseeboefekt? Aga kas aastane laps saab aru, et teda tervendatakse? See lugu tundub olevat kõva pähkel skeptikuile puremiseks!
Jasper ütles:
Kaks punkti.
1. konkreetse sündmuse “sellisteks äkilisteks usutervendamisteks” üldistamine on ennatlik.
2. Maaleht ei ole allikas, millest saadud tervisematerjalide põhjal oleks võimalik rangelt loogilisi seletusi kokku panna.
Spekulatiivselt võib väärida märkimist, et väikeste laste kasvav organism paistab evivat natuke suuremat tõenäosust vähi edukaks spontaanseks allasurumiseks kui täiskasvanud inimeste oma, aga täpsemaid detaile on mõtet küsida professionaalselt onkoloogilt. Ülejäänud artiklis rõhutatud detailid on tõenäoliselt irrelevantsed, ei palvetamise ega klaverimängu vahel pole arvatavasti põhjuslikku seost vähi või selle taandumisega.
Mis platseebosse puutub, siis üheainsa patsiendi korral platseeboefektist rääkimine on sama jabur kui üheainsa käe plaksu kuulamine. Platseeboefekt on statistiline agregaat, kahe patsiendigrupi ravitulemuste keskmiste vahe, mitte iseseisev ravifaktor. Pikemalt kirjutas Martin artiklis Platseeboefekt – imeravim või misasi.
Täitsa päri, et Maaleht ei ole veenev teadusinfo allikas. Teisest küljest ei ole minu arvates õigustatud ka üksikjuhtumite ignoreerimine – sisaldab ju teaduslugu rohkesti näiteid algselt eksituseks või pettuseks peetud anomaaliatest, mis on lõpuks sundinud teooriaid ümber kirjutama. Ning alati ei ole sedalaadi üksikjuhtumi esmaseks tutvustajaks teps mitte teadusallikad.
“Talupojaloogika” ütleb, et nii tõsistel teemadel ei ole inimestel kombeks valetada, ja haigusloo kirjeldus on küllaltki spetsiifiline. Miski ei rõõmustaks mind rohkem kui antud loo põhjalik skeptiline käsitlus, miks muidu ma selle siin välja tõin (vabandust, et veidi provotseerival viisil). Tunnistagem, et kui toodud kirjeldus tõele vastab, oleks tegu väga huvitava meditsiinilise juhtumiga (isegi pastori oletatavat mõju kõrvale jättes). Miks asus seni “passiivsena” püsinud organism kasvajat järsku üliintensiivselt hävitama? Kuni sedalaadi “spontaanse tervenemise” juhtumeid (mida nähtavasti ei olegi nii vähe) veenvalt selgitada (ega ümber lükata) ei suudeta, jääb vastav temaatika mulle huvi pakkuma (sh ka alternatiivsed käsitlused).
Mis puutub platseeboefekti, siis oli hea dig ehk natuke liialt noriv. Pidasin silmas just tollesama platseeboefekti (mis, nagu Martingi vahendab, pole pelk suvaline statistiline müra, vaid mille taga on nähtavasti reaalsed, kuigi raskesti tuvastatavad põhjuslikud mehhanismid) konkreetset väljendumist. Mina pidasin konkreetselt silmas platseeboefekti üht levinud seletust: mõjutatava mõjutuse-alase ootuse/hoiaku füsioloogilist mõju mõjutuse mõjukusele. :) Sõnastagem siis mu lause poliitkorrektsemalt: (Eriti võimas ja kiiretoimeline) tervisealane efekt, mis tulenest muust kui aktiivsest ravivõttest (antud juhul pastori avaldatud mõjust)? Kas see sobib? :)
Jasper ütles:
Küsimus ei ole niivõrd veenvuses kui täielikkuses ja korrektsuses. Juunõu, kuivuses, faktimaterjalist kramplikult kinnihoidmises ja ennatlikest järeldustest kui katkust hoidumises.
Isaac Asimov väljendas seda nii:
Jasper ütles:
Ja point on kus? Ka üksik metsamari, mis lõpuks toidupoest kellegi kõhtu jõuab, alustab oma teekonda infrastruktuursetest keskustest kaugel.
Näed Sa kedagi vastu vaidlemas?
Pärismeedikutel on kombeks huvitavaid üksikjuhtumeid nähes nende kohta igav ja faktipõhine case report kokku kirjutada ja seda teiste meedikute ja teadlastega jagada. Nood pööravad siis võimalikele sarnastele juhtumitele rohkem tähelepanu. Kui intsidente juba mitu tükki koguneb, paneb mõni mustreid otsiv primaat seda tähele ja kirjutab avalduse teadusgrandi saamiseks, et mustri olemasolu teadusliku uurimistööga kontrollida.
Õpetlikeks näiteiks sobivad näiteks see NEJM’is ilmunud artikkel intsidendist, kus tüdruk sai marutõve, arstid panid ta kunstlikku koomasse ja millegipärast jäi patsient elama ning see CMAJ’s ilmunud artikkel intsidendist, kus esimest artiklit lugenud arstid marutõvega vanamehe kunstlikku koomasse panid ja too ära suri.
Praktika näitab teistsuguseid tulemusi. Peale teistele valetamise on inimestel kombeks ka iseendale valetada, iseäranis tõsistel teemadel.
Kas sellele küsimusele leiavad pädevama vastuse inimesed, kes on hulka aastaid koolis organismide ja kasvajate hingeelu õppinud, teist hulka aastaid pärast seda inimeste vähkisid ravinud ja saavad patsiendi analüüsitulemustele otsa vaadata või hoopis inimesed, kes lugesid intsidendist ajalehest ja eelistavad tegeleda nende vähkidega, keda jõest püütakse?
Jasper ütles:
Kui Sa hoolega vaatad, näed, et ma kasutasin väljendit allasurumine. See ei ole pelk eufemism. Vähil on see paha komme, et päriselt tervenemist temast tänapäeval veel loota ei ole; hea ravitulem on selline, kus vähk saab piisavalt alla surutud — ladina keeles on selle nimi remissio —, et ta elamist ei sega ja patsient sureb enne millegi muu, näiteks vanaduse, kui selle vähi kätte.
Ei ole jah, teaduskirjanduses võib neid leida sadade kaupa. Vähiga patsiente on aga mitu suurusjärku rohkem, nii et spontaanse remissio peale lootmine ei ole niigi tulus kui lotopileti ostmine.
Ei sugugi. Platseeboefekti vääritimõistmine on üsna levinud viga, mida iga skeptik vajadusel samamoodi parandama peaks nagu päikesejänku ekslikult kehaks pidamist. Iseäranis siis, kui keegi pakub jälle valgusülise kiirusega liikuvaid päikesejänkusid relatiivsusteooriat kummutava eksperimendina või soovitab patsientide tervise parandamiseks nende ravikuurile lisada platseebot.
Käte plaksutamise taga on teadupärast reaalsed põhjuslikud mehhanismid. Kuidas oleks, kui plaksutaksime kõigepealt ühe ja siis teise käega?
Platseeboefektiga on samamoodi. Kui ei ole platseebogruppi ja kontrollgruppi, siis ei ole ka platseeboefekti. Põhjuslikud mehhanismid platseeboefekti taga avalduvad statistilises kogumis, mitte üksikjuhtumites.
Muide, jutt statistilisest mürast on märgist mööda, müra ei puutu asjasse. Pigem võiks mängu tuua määramatuse à la Heisenberg või Nyquist.
Ära siis pea niimoodi. Kui Sa küsid skeptikute käest, kas juhtumis X võis asjasse olla segatud fenomen raudnael ja pead selle sõna all silmas hoopis raudnaela pilti, siis ei ole Sul mõtet viriseda, kui skeptikud juhtumit spektromeetriliselt uurivad ja fikseerivad, et ühtki raua aatomit (mõõtmisvea piires) ei täheldatud, mistõttu raudnael asjasse segatud ei ole.
Kui Sul on välja käia veenev tõendusmaterjal, küll ta siis sobib. Ilma tõenditeta ei vii poliitkorrektsus Sind aga kuhugi.
Reuters teatab, et rahvamass on isand Gaddafi elusast peast ära tapnud.
Aitäh, dig, viitsimast mu vilumatut juttu pulkadeks võtta – tunnistan, et nii kõrgetasemelise skeptilise retoorikakunsti ees olen võimetu. Siiras respekt! Tänud ka õpetlike täpsustuste eest. Loodetavasti aitab enesealalhoiuinstinkt mul end edaspidi selgemini ja täpsemalt väljendada. :)
Möönan, et seda Maalehe juttu on info kasinuse tõttu raske viljakal viisil hinnata. Oleks olnud sümpaatsem, kui ajakirjanik küsinuks kommentaari ka poisiga tegelenud tohtritelt.
Aga eks loo põhifookuses oli hoopis klaverigeeniuse teema.
Tegelikult sihtisin sinna, et analoogsed kiire spontaanse paranemise juhtumid (mida näib esinevat arvestataval hulgal) tunduvad äärmiselt huvitavad ja vajaksid ehk suuremat tähelepanu, kuna paistavad puudutavat organismi “enesetervendusjõu” (siin ja edaspidi palun vabandust ebateaduslike väljendite kasutamise pärast, aga loodetavasti on mõte arusaadav) tuuma. Kas leidub mingi varjatud faktor, mis eristab “imeparanejaid” analoogset ravi saavatest tavapatsientidest? Sarnaselt pakuvad huvi ka eriti negatiivsed case‘id, mille puhul teadusvõhikutest tavainimesed räägivad elutahte puudumisest, murtud südamest jne. Tahtmata asjasse segada alternatiivikuid ja nende vastavaid ideid, millega veidi tutvunud olen, ei mataks ma siiski maha lootust, et ka peavoolu (vist oleks viisakam öelda: tõenduspõhine) meditsiin võib siit midagi olulist õppida.
Muide, ma ei ole sugugi kindel, et kõik huviväärsed tervenemisjuhtumid case study vormis avalikuks tehakse. Kujutan ette, et sageli võib arstide jaoks puhtinimlikult olla mugavam selline tülikas (kõmuhõnguline ja segadusse ajav) juhtum maha vaikida.
Minu 5 korda tüve ‘mõju’ sisaldanud ja platseeboefektist käibivat rahvapärast arusaama kirjeldava lause mõningat kehtivust möönab siiski ka Martini platseebolugu, märkides efekti ühe põhjendusena, et patsiendi “hingeseisundil” on endokriinsüsteemi kaudu arvestatav mõju ravi edukusele. Kas on ikka piisavalt alust väita, et see mõju ei võiks (teatud tingimuste ja eelduste korral) laieneda ka peavalust tõsisematele seisunditele, suutes organismi mingil (seni avastamata) viisil jõuliselt mobiliseerida ja põhjustades jutuks olnud “imetervenemisi”?
Juhul kui see jutulõng kellegi meelest liiga spetsiifiliseks kisub, siis võiks selle minugipoolest platseeboloo alla tõsta.
Kui jutt juba vähile läks, siis näikse, et Hugo Chavez ei taha remissioonist küll midagi kuulda.
Jasper ütles:
See jutt, et miks teadlased ei uuri seda või toda, on mõttetu. Tänapäeval uurivad teadlased seda, mille uurimise eest neile makstakse.
Samas ei keelata kedagi endale teaduse meetodit selgeks tegemast ja rakendamast. Seda tehes on nad sõnaseletuse järgi teadlased. Ja saavad teada teaduse poolt antavad vastused neid huvitavatele küsimustele. Muud võimalust eriti polegi.
Muidugi, eriti paksu rahakotti omades võib üritada kedagi teist midagi avastama palgata.
Jasper ütles:
kleebin tolle loo kommentaariumist kaks küsimust/mõtet, mis mullegi pähe tulid:
Paastu, palveta, armasta (valitsust)! Kaarel Tarand, Sirp
Rahasemiootiline segadik Vlady Kellik, Sirp
Steve Jobs ravis alguses oma vähki ise
@K_V:
Uuriksin heameelega ise, sest teema on tõesti huvitav, aga kahjuks jääb vajaka nii rahast kui vastava valdkonna pädevusest. Samas ei võta see asjaolu mult ju veel õigust oma arvamusele.
Millegipärast ei usu ma, et ka K_V, sarnaselt siinse rahva enamikule, valdava osa teemade suhtes, mille kohta sõna võtavad, ise uuringuid on teostanud või neid kavandamas on. Teisest küljest tabas ta kardetavasti valusat teemat: arvestades kapitalismi toimimisloogikat, ei ole alust arvata, et meditsiiniuuringuid finantseeriv ärisektor huvituks esmajoones patsientide kiirest ja lõplikust tervendamisest. Märksa tulusam on haiguse pikaajaline stabiliseerimine medikamentide abil, nagu on toimunudki näiteks HIV/AIDSi puhul. Kes julgeks kindlalt väita, et meditsiinisektorit kontrollivad kapitalistid on loomuldasa õilsamad mõne muu sektori suunajad? See tõik võib ka mõnevõrra seletada kasinat uurimishuvi minu tõstatatud teemavaldkonna suhtes.
Jasper ütles:
Nad on ju samasugused inimesed nagu me kõik oleme, st jäävad ka ise haigeks, nende lähedased haigestuvad samuti. See annab küllaldase põhjuse igasusguste ravimisviiside tõenduspõhiseks uurimiseks, kas see pole siis ilmselge…?
@salvey:
Kurjad keeled on lobisenud ka versioonist, et Jobs rääkis tuttavatele oma haiguse dieediga ravimisest selleks, et laiali ei läheks kuulujutud, et ta vähki põeb ja kiiritusravi saab. Kuna Jobs oli märkimisväärne osa Apple’i väärtusest — mäletatavasti kaotas Apple Jobsi tagasiastumise järel oma turuhinnast umbes sama palju, kui Paraguay majandus aasta jooksul väärtust loob —, oleks sedasorti PR-manööver mõistetav.
Probleemid teaduse tegemises, tõsi jutt käib sotsiaalteadustest.
Kas Eestis on võimalik teha tipptasemel sotsiaalteadust?
Rein Müllerson 20.10.2011 http://www.sirp.ee/index.php?o.....issue=3365
Sirp, Eesti kultuurileht
Loodusteadustes on mitmeid tegevusalasid, kus eestlased on – ja mitte ainult enda arvates – maailma või vähemalt Euroopa tasemel. Olles pikka aega akadeemiliselt tegelenud rahvusvahelise õiguse ja poliitikaga, neist viimased kaks aastat Eestis, pean kurbusega nentima, et sotsiaalteadustes on niisuguse taseme saavutamine peaaegu välistatud.
Teadus on vabalt ja kriitiliselt mõtlevate andekate uudishimulike inimeste tegevuse tulemus. Intellektuaalne vabadus ja arvustav mõtlemisviis eeldavad sõltumatust, kusjuures mitte ainult riigi ja partei, vaid ka tellija soovidest ja eelistustest. Niisugust vabadust ei saa olla, kui teadustegevust rahastatakse peamiselt grantide kaudu. Selline finantseerimine on meie teaduse, sh ühiskonnateaduse, arengule kindlasti kaasa aidanud, kuid see mudel surub teadustegevuse ka võrdlemisi kitsastesse piiridesse.
Schopenhaueri märkusel, et iga tõde läbib kolm staadiumi: esmalt peetakse seda naeruväärseks, teiseks kohtab see vihast vastupanu ja kolmandaks peetakse seda enesestmõistetavaks, on sees sügav tõetera. …
Olen mitu korda kuulnud meie noori ühiskonnateadlasi (enamikus doktorandid) kurtmas, et nad on leidnud huvitava teema, millele võiks isegi Euroopa raha taotleda, aga nad kardavad, et kui nad sellise teemaga liiga vara välja tulevad, siis võib keegi, kes virgem või katlale lähemal, teema ära näpsata. Teiseks peljatakse, et teema arendamine võib suure tõenäosusega viia järeldusteni, mis on vastuolus meie ühiskonnas domineerivate arusaamade või huvidega. Sellised hirmud peaksid panema muretsema. Esiteks, see tähendab, et uurimisteemad on pinnapealsed, mitte sügavad ja kontseptuaalsed (muidu ei saaks keegi teine neid varastada); teiseks, kaaluka teaduse (isegi rakendusteaduse) tegemise asemel jahitakse grante ja kolmandaks, noore teadlase akadeemilisele vabadusele paneb piirid kartus, et ühiskond teda ei mõista, saab temast valesti aru või paneb ta põlu alla.
salvey ütles:
Oleks tore, kui asjad toimiksid Salvey pakutud viisil, kuid mulle on jäänud mulje, et suurkorporatsioonide tasandil valdab pigem kalk majanduslik pragmatism, sõltumata sektorist. Nende prioriteediks ja tõukejõuks näikse siiski olema kasv & kasum, mitte inimkonna teadmiste laiendamine, üldise heaolu saavutamine vm õilsad asjad. Hinnatakse ju korporatsioonide edukustki ainult kvantitatiivsete näitajate kaudu, selmet võtta arvesse nende eetilisust ja/või panust inimkonna heaks.
Jasper ütles:
Mida on hõlbus selgitada kombinatsiooniga poisist, kellel haigena igav oli ning murelikest vanematest, kes lapse annet üle hindavad.
Mis annab Sulle alust arvata, et “kiire spontaanse paranemise juhtumid” on “analoogsed”? Võib-olla puutus mõnel juhul asjasse ebatavaline viirus, mis selektiivselt vähirakke tapab, teisel juhul ründas vähki autoimmuunhaigus ja kolmandal juhul ajas ületöötanud diagnostik tsüsti ja kasvaja röntgenipildil segamini?
Selleks, et juhtumeid mõistlikul viisil grupeerida, on tarvis andmeid nende detailidest ja teadmisi sellest, kuidas neid detaile on mõistlik analüüsida. Minul ei ole kumbagi. Sinul ei ole ka kumbagi. “Inimesed said terveks” on grupeerimismääratlusena umbes sama udune kui Daily Mail’i pilt Jessicast (nimi muudetud), kes kurdab vägistamise üle.
Üht sellist faktorit ei leidu. Üksikuid eraldavaid faktoreid oleks võrdlemisi lihtne üles leida.
Aga miks mitte depressioonist? Terve hulk füsioloogilisi häireid saab selle esilekutsumisega hakkama. Kui vähi viimases staadiumis toovad siirded ajus kaasa depressiooni ning teised siirded kaasa surma, ongi teadusvõhikul lihtne järeldada “Ahaa — kaotas elutahte ja siis surigi ära.”.
Nagu skeptikute vanasõna ütleb, igale küsimusele on olemas täiesti ilmne, lihtne ja vale lahendus.
Ei ole. Tõenduspõhine meditsiin õpib midagi olulist case study‘sid uurides, keeruliste kemikaalide füsioloogilisi mõjusid analüüsides, kliinilisi katseid läbi viies — mitte kohalikust ajalehest human interest story‘sid kogudes.
Kas Sa tõesti kujutad ette, et üks ambitsioonikas tohter võiks ära ütelda võimalusest, et mõni raske haigus või potentsiaalselt tähtis ravivõte tema järgi nimetatakse?
Tõenäoliselt ei tunne Sa paljusid arste isiklikult.
See, kui patsient kogemata terveks sai, ei ole arsti jaoks häbiasi. Ka see ei ole, kui arst rakendas eksperimentaalset protokolli ja patsient sellest hoolimata suri. Häbi oleks siis, kui arst teeks lollusi. Lolli tulevase endise arsti tehtud huvitavast veast annab avalikkusele aru tema kolleeg.
Mõnede haiguste puhul on. Kui Sa hoolega vaatad, näed, et see on üks mitmest liidetavast, mida platseeboefekti modelleerides kasutada võib, eriti haiguste korral, mille sümptoomid on subjektiivsed või mille kulg sõltub ajutegevusele alluvatest hormoonidest. Ülejäänud liidetavad kõrvale jätta ja seda kogu platseeboefekti aluseks pidada puhtsubjektiivsetel igavuse/huvitavuse kaalutlustel ei oleks eriti kaval. Eriti haiguste korral, mille sümptoomid on objektiivsed ja mille kulu hormoonsõltuvust ei ole täheldatud.
Jah. Kõige lihtsamini öeldes on selleks aluseks Occami habemenuga. Kui ei ole avastatud põhjuslikku seost ravivõtte X ja ravitulemuse Y vahel, siis ei postuleeri mõistlikud inimesed sellist seost. Ja ratsionaalsed inimesed ei rakenda kramplikult ravivõtet X hoolimata sellest, et ravitulemuse Y ilmnemise tõenäosus on paar suurusjärku alla statistilise müra piiri. Isegi ühekäelist bandiiti mängida oleks mõistlikum kui vähki platseeboga ravida — bandiidi kulude ja tulude suhe ei ole ühtainsatki suurusjärku täis.
Jasper ütles:
Fun fact: Euroopa on täis riike, kes maksavad oma elanike ravimise eest täie rauaga ja on seega kapitalistlikult huvitatud, et nood võimalikult vähe haiged oleksid ja palju tööd teha och makse maksta jaksaksid.
Jasper ütles:
Korporatsioonidki koosnevad ju praegu siiski inimestest, mitte robotitest, kes on kõik huvitatud vähemalt iseenese heast tervisest. Inimhulkade käitumine on aga alati mõnevõrra ettearvamatu ja prognoosimatu, mistõttu ka vandenõud, kui neid ka sepitsetakse, pikemas perspektiivis oodatud tulemusi kunagi ei anna. (lugesin umbes taolist sõnastust Popperi “Avatud ühiskonnast ja selle vaenlastest”) No ma mõtlen seda, et ükskõik milliseid teadmisi lõplikult vaka all hoida ei õnnestu.
P.S. Pealegi, palvetamist ei saa ju keegi ära keelata, igaksjuhuks ikka võib :) ega see olukorda halvemaks ei tee. Ratsionaalsematele meetoditele lisaks siis muidugi, mitte nende asemel.
salvey ütles:
See on küsitav. WebMD kirjutas mõni aasta tagasi:
Dig ütles, et terve hulk füsioloogilisi häireid saab depressiooni esilekutsumisega hakkama.Aga kas vastupidi ei ole võimalik?
@dig:
See „imelise tervenemise” lugu jõudis siiani ühe maakonnalehe kaudu ja vallandas kommentaari, et kui asi pöörab paranemise poole, siis on ikka tänu jumalale, aga kui pahemuse poole, siis olid süüdi arstid.
Aga mitte sellest ei tahtnud ma rääkida, vaid viidata New Scientisti loole, mis räägib raamatust, kus kaheldakse aastate taguse kuulsat psühhiaatriajuhtumi autentsuses: Was Sybil a psychiatrist’s creation?
marve ütles:
Kindlasti. Näiteks on täheldatud, et depressioon võib põhjustada kõrgelt kukkumist, kiiresti liikuva metallitükiga pihtasaamist või rongi alla jäämist, millel on kõigil üsna masendavad füsioloogilised tagajärjed.
Phil Plait kirjutab uuest kliimauuringust, mis pimedalt soojenemist kummardavatest valitsustest põhjustatud bias‘e vältimiseks oma raha eraviisilistest allikatest nagu Koch’i vennad muretsesid.