Virgutavalt uimastitest

596 Replies to “Virgutavalt uimastitest”

1. Ma ei tea, kas see kvalifitseerub argumentum ad verecundiamiks, kui märgin siinkohal, et hulka (eks)poliitikuid ja muidu väärikaid kodanikke koondav Globaalne Uimastikomisjon on samuti jõudnud järeldusele, et keelustamis-/karistamispõhine uimastipoliitika mudel on nurjunud ning vaja oleks uusi lahendusi. Komisjon esineb avaldusega ülehomme, ent see, mida öeldakse, on ilmselt suuresti etteaimatav.

   Endised presidendid, peaministrid, väljapaistvad majandusteadlased ja ärimaailma liidrid on ühinenud üleskutses hakata reformima üleilmset uimastipoliitikat. Uimastipoliitika globaalkomisjon GCDP korraldab New Yorgis pressikonverentsi, kus esitletakse aruannet, mis kirjeldab uimastisõda nurjumisena ja nõuab paradigmanihet antud probleemile lähenemises, vahendab The Guardian.

   Üleskutset toetavad teiste hulgas Mehhiko endine president Ernesto Zedillo, Kreeka praegune peaminister George Papandreou, Kolumbia ekspresident César Gaviria, endine ÜRO peasekretär Kofi Annan, Brasiilia ekspresident Fernando Henrique Cardoso, USA endine välisminister George Shultz, endine Euroopa Liidu välis- ja julgeolekupoliitika kõrge esindaja Javier Solana, Virgin Groupi juhataja ärimagnaat Richard Branson ning USA föderaalreservi endine juhataja Paul Volcker.

   Eriti huvitav on asja juures see, et GCDP-sse kuulub hulk ekspoliitikuid, kes oma ametiajal uimastisõda agaralt pidasid — ja alles pärast ametist lahkumist on olnud nõus möönma, et see oli ränk viga. Mary Ann Sieghart The Independentist kirjutab pikemalt.

   These are people who have tried to win the war on drugs and failed. They see the explosive costs of prohibition and are prepared at least to contemplate the notion that the benefits of relaxation might be greater. Even Mike Trace, who used to be the UK’s deputy drugs tsar, is on their side. He has written a paper for the Global Commission on Drug Policy explaining why the policies he followed haven’t worked.

   So politicians understand all this before they take office. They are prepared to admit it again after they leave office. But they are too scared to do anything about it when they’re there. Why?

   You might sum it up in three words: the Daily Mail. But you would be wrong. Even the Mail has been known to express rational views on drug policy.

2. Mart K. ütles:

   Ma ei tea, kas see kvalifitseerub argumentum ad verecundiamiks, kui märgin siinkohal, et hulka (eks)poliitikuid ja muidu väärikaid kodanikke koondav Globaalne Uimastikomisjon on samuti jõudnud järeldusele,

   Aga kui paljud neist on Steve-nimelised?

3. Mart K. ütles:

   You might sum it up in three words: the Daily Mail. But you would be wrong. Even the Mail has been known to express rational views on drug policy.

   Er, aga missugused allikad lubavad väita, et Daily Mail oma vaadetes konsistentne on või ratsionaalseid vaateid esitavad poliitikud tümitamata jätab?

4. Ka maakeeles.
   Narkopoliitika komisjon: kanep tuleks legaliseerida
   http://www.postimees.ee/?id=457030

   P.S Äkki oleks sellele vaidlusele targem eraldi teema teha, see thread on juba pea aasta vana ja väga väga pikk.

5. Natuke eestikeelsemas maakeeles ja sisulisemalt vahendab ERR BBC-d.

   Endised riigipead: sõda narkootikumide vastu on läbi kukkunud

   24 lehekülje pikkuses raportis väidetakse, et narkootikumide vastu võitlemine on andnud hoogu organiseeritud kuritegevusele, kulutanud miljoneid dollareid maksumaksjate raha ja põhjustanud tuhandeid surmajuhtumeid. Autorid kritiseerivad valitsusi, kes nimetavad sõda narkootikumide vastu tõhusaks.

   Välja on toodud fakt, et opiaatide kasutajate hulk on aastatel 1998-2008 kasvanud maailmas 35 protsenti, kokaiinitarvitajaid on 27 ja kanepitarvitajaid 8,5 protsenti enam.

   “Poliitilistel liidritel ja ühiskonnategelastel peaks olema julgust öelda avalikult välja see, mida paljud neist eraviisiliselt tunnistavad: et tõendid näitavad veenvalt, et allasuruvad strateegiad ei lahenda uimastiprobleemi ning võitlust narkootikumidega ei ole võidetud ega saagi võita,” kirjutavad autorid.

   Uimastikasutajate karistamise asemel tuleks komisjoni arvates katsetada seaduslikke mudeleid, mis nõrgestaksid organiseeritud kuritegevust, ning tagada narkootikumide kasutajatele vajalikud raviteenused.

6. Raportit ennast saab lugeda siin. Kõigest 24 lk.

   The starting point for this review is the recognition of the global drug problem as a set of interlinked health and social challenges to be managed, rather than a war to be won.

7. Delfi avaldas GCDP raporti Executive Summary tõlke.

   Globaalne uimastikomisjon kuulutas sõja uimastitega nurjunuks

   Globaalne sõda uimastitega on läbi kukkunud, tuues kaasa laastavaid tagajärgi üksikisikuile ja ühiskondadele kogu maailmas. 50 aastat pärast narkootilisi uimasteid käsitleva ÜRO ühtse konventsiooni vastuvõtmist ning 40 aastat pärast seda, kui president Nixon alustas USA valitsuse sõda uimastite vastu, on vajadus fundamentaalsete reformide järele uimastite kontrollimise riiklikes ja globaalsetes poliitikates kasvanud pakiliseks.

   On ilmselge, et tohututel kulutustel kriminaliseerimisele ning ebaseaduslike uimastite tootjate, salakaubavedajate ja tarvitajate vastu suunatud repressiivsetel meetmetel pole õnnestunud tõhusalt kahandada ei uimastite pakkumist ega tarbimist. Ühe salakaubavedajate rühmituse elimineerimisega saavutatud näilise võidu nullib peaaegu hetkeliselt järgmiste allikate ja salakaubavedajate esilekerkimine.

   Tarvitajate suhtes rakendatavad repressiivsed meetmed kahandavad HIV-i/AIDS-i, üledoosisurmade ja muude uimastikasutuse kahjulike tagajärgede piiramisele suunatud rahvatervishoiumeetmete tõhusust. Valitsuste kulutused viljatutele pakkumise kahandamise strateegiatele ja vangistamisele tõrjuvad tahaplaanile tulusamad ja tõenduspõhised investeeringud nõudluse ja kahjude kahandamisse.

   Meie põhimõtted ja soovitused võib kokku võtta järgmiselt.

   Tuleb teha lõpp uimasteid kasutavate, ent teisi mitte ohustavate inimeste kriminaliseerimisele, marginaliseerimisele ja häbimärgistamisele. Levinud väärarusaamu uimastiturgude, uimastite kasutamise ja sõltuvuse kohta tuleks kinnitamise asemel vaidlustada.

   jne.

8. Ekspress avaldas reformidele kutsuva artikli.

   Mart Kalvet: Sõda uimastitega ei ole püha lehm

   Juuni alguses esitles mitmeid endisi riigipäid koondav uimastipoliitika globaalkomisjon GCDP aruannet, mis näitab üheselt seda, mis nii globaalsest kui kohalikust uimastipoliitikast huvitujale peaks olema ammu selge: et ülemaailmne keelustamis- ja karistamispõhine narkosõja-režiim on põhjalikult läbi kukkunud, samas kui dekriminaliseerimine, regulatsioon ja kontrollimine annavad mitmel pool häid tulemusi.

   Andres Anvelt kirjutas vastuartikli, mille Ekspress samuti avaldas.

   Tarvitajal ja diileril tuleb vahet teha – ühte ravida, teist karistada

   Mart Kalvet ei eksi oma arutluses kindlasti ühes asjas. Ühegi haigusega ei saa sõdida karistuspoliitikaga. Kui me keelaks grippi haigestumise (haiguseks on ka narkomaania), siis kindlasti leiduks mõni kuritegelik grupeering, kes pakuks näiteks Tamiflud tema jaoks kasuliku hinnaga ja riik peaks võitlema mitmepealise lohega, kus ühe kuritegeliku pea raiumisel tekib kohe teine ja veel võimsam pea asemele. Nii see kahjuks on ka narkokuritegevusega võitluses. Kui on nõudmine, siis on ka pakkumine, isegi kui pead lendavad kahte lehte.

   Viidipäeva puhul on Kanepitembi blog avaldanud pikema ülevaatliku, allikaviidetega varustatud tõlkeartikli kanepist, psühhoosist, skisofreeniast ja keeluseadusest.

   Kas kanep teeb hulluks?

   Kas väited kanepi ja vaimuhaiguste vaheliste seoste kohta on keelustamispoliitikast johtuv meediakõmu või viitavad need tõsisele probleemile, mis nõuab põhjalikku vaagimist? Võib-olla veidi kummalisel kombel on vastus: jah, mõlemat.

9. Mart K. ütles:

   Kas väited kanepi ja vaimuhaiguste vaheliste seoste kohta on keelustamispoliitikast johtuv meediakõmu või viitavad need tõsisele probleemile, mis nõuab põhjalikku vaagimist? Võib-olla veidi kummalisel kombel on vastus: jah, mõlemat.

   Kui ma õigesti mäletan, on teadlased täheldanud korrelatsiooni alkoholi mõjude ja selle vahel, mida kohalikus kultuuris alkoholi mõjude kohta usutakse — näiteks põhjustavat alkoholi tarbimine kultuurides, kus usutakse, et alkoholi tarbimine inimese agressiivseks teeb, rohkem agressiivsust kui teistes kultuurides. Huvitav, kas samalaadseid seoseid võib ka kanepi juures täheldada?

   Kui suur osa reefer madness‘ist endast notseebot või kultuurispetsiifilist sündroomi — nagu Windigo-psühhoos algonkini indiaanlaste seas või Qi-gong’ist põhjustatud psühhoos hiinlaste seas — kujutab, on rahvatervise seisukohast kindlasti oluline teadmine.

10. dig ütles:

    Huvitav, kas samalaadseid seoseid võib ka kanepi juures täheldada?

    Ma ei leia kohe allikat, aga mäletamist mööda ühes Walesi ja Põhja-Šotimaa koolilaste uimastikasutust seiranud uuringus seostati mure võimalike repressioonide pärast ohtramate psühhoosisarnaste sümptomitega. Loomulikult pole kumbagipidi kausaalsus implitsiitne…

11. Mis julgeolekustamisse puutub, siis Guardian kirjutab uuest julgeolekuriskist Iraanis:

    Iranian men have been banned from wearing necklaces in the latest crackdown by the Islamic regime on “un-Islamic” clothing and haircuts.

    Thousands of special forces have been deployed in Tehran’s streets, participating in the regime’s “moral security plan” in which loose-fitting headscarves, tight overcoats and shortened trousers that expose skin will not be tolerated for women, while men are warned against glamorous hairstyles and wearing a necklace.

    The Irna state news agency said the trend was aimed at combating “the western cultural invasion” with help from more than 70,000 trained forces, known as “moral police”, who are sent out to the streets in the capital and other cities.

    “The enforcement of the moral security plan was requested by the nation and it will be continued until people’s concerns are properly addressed,” said Ahmadreza Radan, the deputy commander of the Iranian police.

12. dig ütles:

    …men are warned against glamorous hairstyles and wearing a necklace.

    Juuksurite ja ehtetootjate vandenõu! On ju hästi teada, et kõik, mis ära keelatakse, läheb otsekohe hinda.

    Kujutan juba ette, milliseks kujunevad põrandaaluse šinjooniäri ja ripatsikartellide tegevuse ohjeldamise “ettekavatsematud tagajärjed”.

13. Naljalehes Cracked järjestab John Cheese kanepi legaliseerimise pooldajate argumente, mis tema hinnangul ei tööta.

    I’m talking about the people who push it so hard that they’re just short of going door to door, like Mormons. And they get so aggressive and misguided in their arguments that I’m pretty sure that they are their own worst enemy at this point.

    I’m at the stage where I cringe every time I hear…

    #5. Taxing it Will Save the Economy! /…/
    #4. We Need it for Cancer Patients! And to Make Paper! /…/
    #3. It’s Good for You! /…/
    #2. Alcohol and Tobacco are Worse, and They’re Legal! /…/
    #1. It’s not Addictive! /…/

14. Üks ekssportlasest riigikogulane tuli aasta eest “geniaalse” mõtte peale, et kui odavate odekolonnide hinda (aktsiisimaksu) tõsta, loobuvad odekolonnijoojad joomisest. Kohtuarstid püüavad nüüd valitsust veenda selles, et aktsiisimaksu tõstmine tooks kaasa hoopis loobumise odekolonnist — mürgisema kraami kasuks.

    Tuginedes kohtuarstide kogemusele, märgib Lanno, et kui valitsus viib ellu plaani maksustada alkoholi sisaldavad parfümeeriatooted aktsiisimaksuga, siis odavate odekolonnide manustamine joobe saavutamiseks tõenäoliselt langeb. Kuna aga hinnalt kallimad parfümeeriatooted on eluheidikutele kättesaamatud, asendatakse need Lanno sõnul teiste alkoholi sisaldavate vedelikega, näiteks väga toksilise süütevedeliku või klaasipesuvedelikuga.

    “Arvestades eeltoodut, võib aktsiisimaksu tõstmisega kaasneda suur mürgistuselaine surrogaatidest (näiteks metanool, etüleenglükool, isopropanool), mis põhjustavad püsivaid tervisekahjustusi (näiteks nägemisekaotus, neeru- ja maksapuudulikkus) või isegi surma,” rõhutas Lanno.

    (Allikas ERR)

15. Los Angeles Times kirjutab, et DEA on põhjalikult kaalunud kanepi meditsiinilist kasutamist ning jõudnud järeldusele.

    Marijuana has been approved by California, many other states and the nation’s capital to treat a range of illnesses, but in a decision announced Friday the federal government ruled that it has no accepted medical use and should remain classified as a highly dangerous drug like heroin.

    The decision comes almost nine years after medical marijuana supporters asked the government to reclassify cannabis to take into account a growing body of worldwide research that shows its effectiveness in treating certain diseases, such as glaucoma and multiple sclerosis.

    Vastavalt iidsele jänkide traditsioonile jätkub vaidlus kohtumaja(de)s.

    Advocates for the medical use of the drug criticized the ruling but were elated that the Obama administration has finally acted, which allows them to appeal to the federal courts. The decision to deny the request was made by the U.S. Drug Enforcement Administration and comes less than two months after advocates asked the U.S. Court of Appeals to force the administration to respond to their petition.

16. Narkoteateid Portugalist:
    Portugal drug law show results ten years on, experts say

    Health experts in Portugal said Friday that Portugal’s decision 10 years ago to decriminalise drug use and treat addicts rather than punishing them is an experiment that has worked.

    “Portugali tervishoiueksperdid ütlesid reedel, et 10 aasta tagune otsus dekriminaliseerida uimastite tarbimine ja ravida sõltlasi nende karistamise asemel, on eksperiment, mis on toiminud.”

17. A law that became active on July 1, 2001 did not legalise drug use, but forced users caught with banned substances to appear in front of special addiction panels rather than in a criminal court.

    Selle artikli järgi tuleb välja, et sealmaal on asi karmim kui meil. Oma tarbeks väikse koguse eest pole meil ju ei krim.karistust ega sundravi.

    Kuulujutt väidab, et muude sigaduste eest kinni kukkunud sõltlasi ravitakse Eesti vanglates metadooniga, kas vabatahtlikult või sunniviisil, ei tea.

18. Konspiraator ütles:

    Selle artikli järgi tuleb välja, et sealmaal on asi karmim kui meil. Oma tarbeks väikse koguse eest pole meil ju ei krim. karistust ega sundravi.

    Portugalis ei ole sundravi. Minu teada toimivad need komisjonid nii, et esimesel korral vesteldakse, hinnatakse seisundit ja komisjon võib ravi soovitada. Teisel korral võidakse kohaldada minimaalseid meetmeid: näiteks liikumiskeeld teatud piirkonnas või trahv. Pärast kolmandat sattumist komisjoni ette seatakse patustaja valiku ette: reaalne karistus või ravi.

    Kuulujutte Eesti vanglate kohta ei oska kommenteerida.

    Samasse teemasse teine uudis: eurobaromeeter näitab, et iga kolmas noor mees ja iga viies neiu on kanepit vähemalt proovinud. Samas suur enamus küsitletuid pooldab “nende ainete” (ilmselt siis ebaseaduslike uimastite) keelamist.

19. Mart K. ütles:

    Samasse teemasse teine uudis: eurobaromeeter näitab, et iga kolmas noor mees ja iga viies neiu on kanepit vähemalt proovinud.

    Kas on usutav, et inimesed, kes kanepit tegelikult proovinud ei ole, mingil popil ja noortepärasel põhjusel eurobarometristile valetavad ja nii statistika üles ajavad?

    Samas suur enamus küsitletuid pooldab “nende ainete” (ilmselt siis ebaseaduslike uimastite) keelamist.

    Küllap on tegemist ahnusega: proovinud loodavad nii nõudlust vähendada ja hinda isiklikes huvides alla viia.

20. dig ütles:

    Kas on usutav, et inimesed, kes kanepit tegelikult proovinud ei ole, mingil popil ja noortepärasel põhjusel eurobarometristile valetavad ja nii statistika üles ajavad?

    Ma ei tea, millise metoodikaga neid andmeid koguti, aga arvan, et see on sama tõenäoline kui võimalus, et noored, kes uimasteid tegelikult proovinud on, kartusest repressioonide ees barometristile valetavad ja nii statistika alla ajavad.

21. Forte vahendab Independentile viidates, et ülemäärane himu soolase toidu järele on märk üle keskmise sõltuvuskalduvusest ka meelemürkide vallas.

    Ettevaatust, sool on seotud narkosõltuvusega

    Teadlased avastasid, et sõltuvust tekitavad narkootikumid võivad kaaperdada samu närvirakke ja -sõlmi ajus, mis on mõjutanud hallidest aegadest alates tagant inimeste instinkti otsida ja leida ning süüa soola…

22. Uimasteid vaid kaudselt puudutav uudis: kanepi mittepsühhotroopne osis tapab ülemääraselt vohama kippuvaid maksarakke.

    Ajakirjas Cell Death and Disease avaldatud prekliinilise aruande tulemustest nähtub, et kanepis sisalduva mittepsühhotroopse kannabinoidi CBD (kannabidiooli) manustamine kutsub esile HSC-rakkude e perisinusoidaalsete hepatotsüütide (ingl hepatic stellate cells) valikulise apoptoosi.

    HSC-rakkude aktiveerumist peetakse rakutasandi võtmeteguriks hepaatilise fibrogeneesi (kudede ülemäärase, sageli maksapuudulikkusega päädiva vohamise) kujunemise juures /…/

    Varasemad uurimused on järjekindlalt osutanud sellele, et kannabinoidid võivad soodustada rakkude valikulist „enesetappu“ paljudes halvaloomulistes kasvajarakkudes, kaasa arvatud rinna-, kopsu- ja peaajuvähi puhul.

    Allikas ei pea vajalikuks märkida, et alkohol on maksafibroosi (ja tsirroosi) peamiseid põhjustajaid.

23. Martin Vällik ütles:

    Narkoteateid Portugalist:

    “…otsus dekriminaliseerida uimastite tarbimine ja ravida sõltlasi nende karistamise asemel on eksperiment, mis on toiminud.”

    Sama lugu täispikkuses, eesti keeles:

    Kümme aastat hiljem: uimastite dekriminaliseerimine Portugalis on olnud tulemuslik

    „Pole kahtlustki, et sõltuvus kui nähtus on Portugalis langusteel,“ rääkis sealse uimastite ja sõltuvushaiguste uurimise instituudi president João Goulão seadusandluse kümnendale aastapäevale pühendatud pressikonverentsil.

    Problemaatilisteks peetavate — s.t, regulaarselt nn kangeid uimasteid pruukivate või aineid veeni süstivate — sõltlaste osakaal on poole võrra langenud pärast 1990. aastate algupoolt, mil nende hulka hinnati umbes 100 000 inimesele, märkis Goulão AFP vahendusel.

    Meditsiinidoktori haridusega Goulão möönis, et oma roll on hea tulemuse juures olnud ka muudel teguritel. „Taoliste arengute eest ei saa tänada ainuüksi dekriminaliseerimist, vaid ravi ja riskide kahandamise meetmete koosmõju.“ /…/

    Euroopa uimastite ja uimastisõltuvuse seirekeskuse EMCDDA nädal varem ilmunud aruanne möönis, et Portugal on uimastiprobleemi lahendanud pragmaatilisel ja uuenduslikul moel.

    Portugalile keskendunud uimastiraport sedastas ka, et sealsed uimastistatistilised näitajad jäävad üldiselt allapoole Euroopa keskmistest ning palju alla lähima EL-i kuuluva naaberriigi Hispaania näitajatest.

    „Portugalis ellu viidud muudatused pakuvad huvitavaid „enne-ja-pärast“-uurimisandmeid dekriminaliseerimise võimalike mõjude kohta,“ nentis EMCDDA.

24. Narkopolitsei juht Kõplas selgitab Delfis, et kanep ei ole tervisele sugugi ohutu, sest võib põhjustada karme karistusi.

    Oma kogemusest tean, et karistuspoliitika taoliste kuritegude osas ei sõltu aine iseloomust ning karistused on olnud vägagi karmid. /…/

    Igasuguse narkootilise aine käitlemine on Eestis ühtmoodi karistatav, olgu tegu kanepi või mõne sünteetilise aine, näiteks fentanüüli või amfetamiiniga. Usun, et paljudele tuleb üllatusena, et narkokurjategijaid nii karmilt karistatakse.

    Kui kanep nii süütu on, siis milleks karistused, mis sobiksid vargale, piinajale või peksjale? Üheks ilmekaks näiteks, mis aitab sellele küsimusele vastata, on juhtum selle aasta talvest, kus Danil kasvatas Harjumaal oma majas paarikümmet kanepitaime. Kui politsei noormehe tegevusele jälile sai, oli tükk tegemist kasvataja enda leidmisega. Selgus, et kuna kanepikasvataja ka ise regulaarselt oma toodangut pruukis, oli tema vaimne tervis halvenenud nii palju, et vajas sundravile paigutamist.

25. Lugesin mais Fortest tõlkeartiklit “Kas psühhedeelsed ained võivad teha õnnelikumaks?”, kus muu hulgas esitatakse natuke vandenõuteooriat meenutavaid väiteid.

    …ehkki Doblinit rõõmustab see, et teadlastele on psühhedeelsete ainete uurimine taas seaduslikuks muutunud, märkis ta, et vastavateemalistele uuringutele on endiselt keeruline leida rahastust. USA toidu- ja ravimiameti FDA poolt illegaalseks lahterdatud aineid hõlmavatesse uuringutesse ei panusta föderaalsed agentuurid pennigi, ning ainus ilmne alternatiivne rahastusallikas — ravimitööstus — ei ole asjast huvitatud. Psühhedeelikume ei saa patenteerida ning need on mõeldud manustamiseks ainult väikestes annustes.

    „Mitte keegi ei hakka psilotsübiinitablette võtma kord enne hommikusööki ja veel kord pärast lõunasööki 30 aastat järjest,“ nentis Doblin.

    Kas keegi, kes on asjaga kursis, oskab selliseid väiteid kommenteerida? “Psühhedeelikume ei saa patenteerida” — kas ainult looduslikult esinevaid või üldse kõiki? Miks?

    Harva ja väikestes annustes manustamise jutt on ka natuke kahtlane — kas tõesti ei ole apteegiletil ravimeid, mida pruugitaks vähe ja harva? Esimese asjana meenuvad põletusvastased salvid, seejärel plaastrid. On selliseid tugevaid antihistamiine, mille mõju võib väldata päevi või nädalaid; olen kuulnud ka juhtumeist, kus allergia läheb pärast Claritini vms manustamist ära ja ei tulegi tagasi.

    On kellelgi veel näiteid?

26. Õhtulehe teatel valmistuvad täpsustamata terviseedendajad tegema sotsiaalministeeriumile ettepanekut, mille kohaselt tohiks tubakatooteid müüa vaid apteekides.

    Vastavasisuline ettepanek on tubaka ja alkoholi tarvitamise kahjude vähendamise kojas ettevalmistamisel, räägib Lipand. “Sel teemal peaks ühiskonnas ja poliitilistes ringkondades tekkima tulemuseni viiv arutelu, sest krooniline tubakatoodete tarvitamine põhjustab Eestis aastas keskmiselt 2000 inimese surma,” lisab [rahvatervise ekspert Andrus Lipand]. /…/

    Ahelsuitsejata Jaan /…/ pooldab karme meetmeid. “Ma olen küll ise suitsetaja, aga pean laste tervise huvides igati õigeks, et sigarette oleks äärmiselt raske kätte saada, neid tuleks põhimõtteliselt müüa kui letialust kaupa,” rõhutab ta.

    Kava on ilus, ent tuleks täpsustada, kuidas korrakaitsekulutusi järsult paisutamata pärssida musta tubakaturu eeldatavat vohamist apteegimüügi tingimustes.

27. Mart K. ütles:

    Kas keegi, kes on asjaga kursis, oskab selliseid väiteid kommenteerida? “Psühhedeelikume ei saa patenteerida” — kas ainult looduslikult esinevaid või üldse kõiki? Miks?

    Tõenäoliselt on tegemist alusetu eelarvamusega. Minu teada ei ole USA patendimehhanismis psühhedeeliliste medikamentide jaoks patendierandit ette nähtud.

    Teoreetiliselt on võimalik, et patent võib väljastamata jääda public policy peale viidates, aga praktikas paistab see ebatõenäoline.

28. Mart K. tsiteeris ahelsuitsetajat Jaani:

    Ahelsuitsejata Jaan /…/ pooldab karme meetmeid. “Ma olen küll ise suitsetaja, aga pean laste tervise huvides igati õigeks, et sigarette oleks äärmiselt raske kätte saada, neid tuleks põhimõtteliselt müüa kui letialust kaupa,” rõhutab ta.

    Selle asja tõlge on “Mulle ei meeldi, et ma suitsetan! Sigaretid on pahad! Neid tuleb peedistada!”.

29. Minneapolis Star Tribune toob meieni karskusuudiseid Minnesotast, kus seadusetöösturite tsunfti streik on muutnud võimatuks alkoholiaktsiisi maksmise ja seeläbi järsult kahandanud uimastavate jookide kättesaadavust.

    Hundreds of bars, restaurants and stores across Minnesota are running out of beer and alcohol and others may soon run out of cigarettes — a subtle and largely unforeseen consequence of a state government shutdown.

    In the days leading up to the shutdown, thousands of outlets scrambled to renew their state-issued liquor purchasing cards. Many of them did not make it.

    The Ugly Mug, a popular bar near Target Field, doesn’t have enough beer to get through the baseball season.

    “Our inventories are diminishing rapidly over the next month,” owner Erik Forsberg said. He was among a cluster of bar and restaurant owners who appealed Tuesday to a court-appointed special master to be allowed to continue buying alcohol during the shutdown. “When [the Twins are] back on Thursday and people can’t get Budweiser and they can’t get whatever, they’re just going to go somewhere else.”

    Kui joomarlus on edukalt välja juuritud, on järg tubaka käes.

    Come Labor Day, cigarette smokers will be in the same bind.

    The state has stopped issuing the tax stamps that distributors must glue to the bottom of every pack before it’s sold for retail.

30. Conor Friedersdorf kirjutab The Atlanticus, kuidas USA uimastijõustamisameti hiljutine otsus jätkata kanepi lahterdamist kõige ohtlikumate ja meditsiinis kasutamiskõlbmatute uimastite sekka on sama ebateaduslik kui geide ravimine või kreatsionismi õpetamine.

    Can I interest you in a cross-country trip? Its theme is Anti-Empiricism in America. The tour bus leaves from The Bay Area, where a lot of people still think rent control works. It proceeds through Salt Lake City, where the Evergreen Institute claims to cure same sex attraction, passes through Petersburg, Ky., home of the Creationist Museum, and terminates in Springfield, Va., where the DEA, a liberty impinging branch of the federal government, insists against overwhelming evidence that a plant called marijuana “has no accepted medical use in the United States, and lacks an acceptable level of safety for use even under medical supervision.”

    That dubious determination is what keeps marijuana classified as a Schedule 1 drug, the only kind that cannot be prescribed by physicians. It is more tightly controlled than raw opium, methadone, and anabolic steroids, among many other drugs far more harmful to the human body, and more prone to abuse than cannabis.

    Samas annab üheksa aastat veninud otsus võimaluse edasi kaevata.

    Is that something the DEA can defend in court?

    Americans For Safe Access (ASA) intends to find out. The advocacy group has spent years petitioning to change marijuana’s designation so that doctors can prescribe it to patients. Last month, the DEA officially denied their request. In response, the group intends to sue. “The federal government is making no bones about its aggressive policy to undermine medical marijuana,” said ASA Executive Director Steph Sherer. “And we’re prepared to take the Obama administration to court over it.”

31. Delfi vahendab “Krimi” saatejuhi Imre Kaasi blogikirjutist: kas marihuaanasuitsetaja on suurem pätt kui kaaskodanike röövija?

    Kui statistikaameti andmete järgi on narkokuritegudes süüdimõistetute arv kümne aastaga mitmekordistunud, siis kas see näitab narkopolitsei head tööd või hoopis ülekriminaliseeritust?

    Põhja Prefektuuri austet narkopolitsei juht Kaido Kõplas maalis sel nädalal Delfis üsna koleda pildi sellest, mida võimud narkokurjategijatega teevad. Reaalne vangistus, vara konfiskeerimine ja märk külge kogu eluks.

    Vaatasin pärast selle artikli ja kommentaaride lugemist narkokuritegude ametlikku statistikat. Täpsemalt siis seda numbrit, mis väljendab vanglakaristuste määramist narkokuritegude eest. Ja olin pehmelt öeldes üllatunud.

    Kui 1995. aastal mõisteti narkokuriteo eest vangi ÜKS inimene, siis kümme aastat tagasi oli neid 90. Möödunud aastal mõisteti aga narkokuriteos süüdi 492 inimest! Seega on narkokuritegude arv pea et ainsa kuriteoliigina jõudsalt ja pidevalt kasvanud. Milles on asi? Kas tõesti vaid narkopolitsei heas töös?

    Kardan, et põhjused peituvad sügavamal. Eesti narkopoliitika on minu hinnangul tugevalt ülekriminaliseeritud. Kas narkootikumide tarvitaja on koheselt kriminaalkurjategija või pigem haige, kes vajaks professionaalset abi? Kas marihuaanasuitsetaja on suurem pätt ja kaabakas kui vanalinnas rahulikke linnakodanikke rööviv molkus?

    Olles ise igasuguste meelemürkide vastane, leian et Eesti narkopoliitika tasuks siiski ülevaatamist. Mõne kanepitaime omamine ei saa kohe kuidagi olla sama ühiskonnaohtlik kui kellegi purjuspäi surnukssõitmine.

32. Forte kirjutab sajanditagusest rahustavast siirupist.

    Uskumatu kuid tõsi: 19. sajandi keskpaiku reklaamitud laste rahustamiseks mõeldud siirup sisaldas suure annuse morfiini. Juuresoleval vanal reklaamil meelitab kaunis ema oma armast last Proua Winslow´ rahustava siirupiga. Siirup oli 19. sajandil äärmiselt mõjus vahend, mida ameerika ja inglise vanemad ostsid näiteks laste hammaste lõikumisel tekkiva valu leevendamiseks.

    Arstim oli reklaami kohaselt „täiesti ohutu“ ja võimaldas „loomulikku valuvaba ööund“. Viimane polnud ka mingi ime, sest siirup sisaldas nimelt morfiini, kirjutab Imeline Teadus.

33. Massimõrva-uudis siia ka.

    Telegraph teatab, et Mehhiko politsei on kinni võtnud Jose Antonio Acosta Hernandez’e, palgamõrvaritest ja korrumpeerunud politseinikest koosnenud jõugu ninamehe, kes võtab omaks 1500 inimese tapmiseks käskude andmise.

    Jose Antonio Acosta Hernandez, 33, known as “El Diego,” was the head of La Linea, a gang of hit men and corrupt police officers who acted as the armed wing of the Juarez drug cartel.

    He was held following a gun battle in the northern city of Chihuahua.

    Ramon Pequeno, head of the Mexican federal police anti-drug unit, said Acosta Hernandez had acknowledged ordering a total of 1,500 killings.

    He said Acosta Hernandez was behind a series of notorious crimes in Ciudad Juarez, the most violent city in Mexico and one of the most dangerous in the world.

34. Time kirjutab ja Kanepitemp tõlgib, kuidas arusaam, et kanepi sage tarvitamine põhjustab ajus püsivaid kahjulikke muutuseid, jätkuvalt laguneb.

    Ajakirjas Addiction ilmunud töö autorid Austraalia riikliku ülikooli vaimse tervise uurimise keskuse teadlase Robert Taiti juhtimisel järeldavad uurimuse kokkuvõttes:

    “Kanepikasutuse kahjulikud mõjud kognitiivsetele funktsioonidele kas paistavad olevat seotud eelnevalt olemasolevate teguritega või on antud kogukonna-kohordis pööratavad isegi pärast potentsiaalselt pikaajalist pruukimist. Antud tulemustest võib olla kasu inimeste innustamisel pruukima vähem kanepit ka pärast pikka aega väldanud ohtrat tarvitamist.”

    Juttu tuleb ka võimalikest põhjustest, miks varem on tehtud teistsuguseid, tõenäoliselt ekslikke järeldusi.

    Kuidas jääb aga kõigi varasemate uurimustega, mis on seostanud kanepit püsivate negatiivsete mõjudega tunnetusele? Võimalik, et nende tööde tulemusi on eksitanud asjaolu, et paljudel juhtudel pandi ohtrad kasutajad teste tegema pärast seda, kui nad olid kanepist loobunud olnud vaid üheainsa päeva — mistõttu nende sooritust võisid mõjutada organismi jäänud kanepijäägid, kergem ärrituvus või muud võõrutusnähud. Uurimused, mille raames ohtraid kasutajaid on testitud pärast pikemat loobumisperioodi, jõuavad Austraalia teadlaste viimatise uurimusega üldiselt samale järeldusele: kanep ei jäta tunnetusele püsivaid mõjusid.

35. dig:

    DEA on /…( kaalunud kanepi meditsiinilist kasutamist ning jõudnud järeldusele.

    Time‘i artikkel teemal eesti keeles:

    DEA otsustas, et kanepil pole hetkel Ameerika Ühendriikides tunnustatud meditsiinilisi rakendusi, et see on potentsiaalselt hõlpsasti kuritarvitatav ning et isegi arstliku järelevalve all kasutamiseks pole kanep piisavalt turvaline.

    Taoline otsus ei satu vastuollu aga mitte ainult osariikide seaduste, vaid ka 1999. aastal meditsiiniinstituudi IOM koostatud aruandega. IOM on USA riikliku teaduste akadeemia NAS haru, millele on tehtud ülesandeks anda vastuseid USA kongressi esitatavatele keerulistele meditsiinialastele küsimustele. Juba 1999. teatas IOM järgmist:

    Teadusandmed näitavad, et kannabinoidipõhistel ravimitel, eelkõige THC-l on potentsiaalne raviväärtus valu leevendamisel, iivelduse ja oksendamise pärssimisel ning söögiisu stimuleerimisel, kanepi suitsetamine on THC manustamiseks aga algeline meetod, millega kaasneb ka kahjulike ainete sattumine organismi.

    Hoolimata kanepi suitsetamise problemaatilisusest kuulutas IOM, et ravimi meditsiiniline kasutus on kohane juhul, kui muud alternatiivid pole tulemusi andnud. /…/

    Kuna IOM-i aruanne ilmus juba rohkem kui kümnendi eest, on tõendite hulk kanepi ja sellega seotud ainete meditsiiniliste kasutusvõimaluste kohta jätkuvalt kasvanud. Ainuüksi viimase kolme aasta jooksul on avastatud, et kannabinoidid aitavad hävitada rinnavähi rakke, võitlevad maksavähiga, leevendavad põletikke, avaldavad antipsühhootilist mõju ning võivad aidata ära hoida Alzheimeri tõbe ning pärssida Huntingtoni tõve kulgu.

    Peale selle selgus 2011. aastal teostatud ülevaateuuringust kannabinoidide tõhususe kohta vähktõvega mitte seonduvate valude leevendamisel, et märkimisväärse valu vaigistava toime kõrval puuduvad neil olulised kahjulikud mõjud.

    Lingitud artiklis on asjakohased viited.

36. Kõik teised ravimtaimed on liig suurte kõrvalmõjude ja liiga väikese ravimtoimega või üldse toimeta, kui sünteetiliste ravimitega võrrelda, aga kanep on tõeline imerohi, mille uusi häid ja ravivaid omadusi järjest juurde avastatakse. Lihtsalt hämmastav :P

37. Tunnista üles, et Sa natuke ju utreerid.

    Teise natukese annab asjaolu, et tänapäevane ravimtaimede uurimise metoodika on ainult mõnikümmend kuni poolsada aastat vana ja selle esimeses otsas oli kanepi uurimine poliitilistel — ehk isegi ksenofoobsetel — põhjustel raske. Pole ime, et low-hanging fruit‘i kanepi meditsiiniliste omaduste seas rohkem on kui näiteks piparmündil.

38. Ekstaole. Aga see ei selgita kanepi legaliseerimise vajadust. Opiaadid aitavad ka vähktõvega mitte seotud valude leevendamisel ning on ka muude hädade puhul abiks.

    Kanepi medisiiniline reguleeritud kasutamine on ju täiesti legaalne. Või siis hakkame kõik kodanikualgatuse korras hävitama rinnavähi rakke, võitlema maksavähiga, leevendame põletikke, avaldame antipsühhootilist mõju ning aitame ära hoida Alzheimeri tõbe ning pärsime Huntingtoni tõve kulgu ?

39. Konspiraator ütles:

    Kanepi medisiiniline reguleeritud kasutamine on ju täiesti legaalne.

    Mõnel pool võib see nii olla, aga kui Sa ülaltoodut tähelepanelikult loed, siis leiad, et USAmaal on föderaalametnikel teistsugune seisukoht.

    Aga see ei selgita kanepi legaliseerimise vajadust.

    Vabas õigusriigis on kombeks, et vajadust peab näitama keelaja. Kui keelamisvajadust ei ole, siis tuleb lubada.

40. dig ütles:

    Mõnel pool võib see nii olla, aga kui Sa ülaltoodut tähelepanelikult loed, siis leiad, et USAmaal on föderaalametnikel teistsugune seisukoht.

    Mina lugesin konkreetsest artiklist välja, et DEA on vastu kanepi ja sellepõhiste preparaatide laiatarbekasutusse andmise vastu.

    Pihustatav ja inhaleeritav kanepipõhine Sativex

    pole mingi peaarsti kontrolli all olev haiglaravim vaid apteegikaup, mis on kergelt kättesaadav ning millest neegrid ennast pilve tõmbama hakkavad.

41. dig ütles:

    Tunnista üles, et Sa natuke ju utreerid.

    tunnistan

    Konspiraator ütles:

    millest neegrid ennast pilve tõmbama hakkavad

    miks neegrid, teised ikka ka

42. Ai-ai, Konspiraator, jälle ei ole Sa end relevantsete ksenofoobsete meemidega kurssi viinud. Vanade maa-ameeriklaste linnalegendide järgi pidavat kanep Meerika ühiskonna allakäiku hoopis mehhiklaste pilvestamise teel põhjustama.

43. Konspiraator ütles:

    Mina lugesin konkreetsest artiklist välja, et DEA on vastu kanepi ja sellepõhiste preparaatide laiatarbekasutusse andmise vastu.

    See, et nad uimastite laiaterbekasutuse lubamise vastu on, on iseenesest mõista, aga artikkel ei rääkinud sellest. Artikkel sedastab, et DEA leidis, et kanepil pole piisavalt meditsiinilisi omadusi, et seda ravimiks lubada.

    Sativex pole mingi peaarsti kontrolli all olev haiglaravim vaid apteegikaup, mis on kergelt kättesaadav ning millest neegrid ennast pilve tõmbama hakkavad.

    Tohoh, kust pärineb selline info? Miks Sa arvad, et Sativex ei ole retseptarvim või et kui sellele USA-s turustusluba antakse, siis saab sellest käsimüügiravim?

    salvey ütles:

    kanep on tõeline imerohi, mille uusi häid ja ravivaid omadusi järjest juurde avastatakse. Lihtsalt hämmastav

    Ongi. Isegi pikka aega asja uurinud Harvardi professor Grinspoon üllatub selle üle ikka veel.

    Tegelikult on selle ravimi üks paljudest erakordsetest omadustest selle märkimisväärselt madal toksilisus. Võrreldes vabalt müügil oleva aspiriiniga, mida saab osta ilma arsti soovituse või retseptita, on kanep palju ohutum: igal aastal sureb ainuüksi Ameerika Ühendriikides aspiriini tarvitamise tagajärjel üle 1000 inimese, samas kui kanep pole mitte kusagil mitte kunagi kedagi tapnud. Tegelikult kujuneb kanep pärast seda, kui saab tagasi oma koha USA farmakopöas, mille kaotas pärast 1937. kanepi maksustamise seaduse vastuvõtmist, üheks kõige ohutumatest ravimitest selles kogumikus. Enamgi veel: viimaks hakatakse selles nägema „imeravimit“, samamoodi nagu 1940. aastatel peeti imeravimiks penitsilliini. Taolise maine omandas penitsilliin tänu oma märkimisväärsele mittetoksilisusele, masstootmise tingimustes suhteliselt väikesele maksumusele ja tõhususele terve hulga nakkushaiguste ravis. Kanep on samamoodi väga ohutu ning kujuneb pärast hinda kunstlikult paisutava keelustamise lõppu ka märkimisväärselt odavamaks konventsionaalsetest ravimitest, mille kanep välja vahetab, samal ajal kui selle meditsiiniliste rakenduste juba niigi muljetavaldav mitmekülgsus aina laieneb.

44. Mart K. ütles:

    Tohoh, kust pärineb selline info? Miks Sa arvad, et Sativex ei ole retseptarvim või et kui sellele USA-s turustusluba antakse, siis saab sellest käsimüügiravim?

    Pihustatav ja inhaleeritav on iseenesest juba viited, et asi muutub laiatarbekaubaks, ehk siis ravimi kasutamine on võimalikult lihtsaks ja meditsiinilist väljaõpet ning vahendeid mittevajavaks tehtud.

    No ja retseptiravim tänapäeval ei ole enam mingi näitaja. Tohtrid vorbivad neid retsepte heal meelel, eriti kui rohi aitab pea iga tõve vastu, nagu Su viidatud artiklist välja tuleb.

    Nii et ikka on suur tõenäosus, et rohtu hakatakse kasutama eeskätt uimastina. Tegelikult see ravimite kallal irisemine on suhteliselt mõttetu, üldine agenda on ju kanepi täieliku legaliseerimise suunas ning meditsiiniline kasutus on lihtsalt kaudne tee selleks. Et siis kuna kanepi kasutusala on nii lai, siis mõne neist paljudest tõbedest tohter ikka diagnoosida suudab ning võimaldab kodanikel ravi eesmärgil täiesti legaalselt iga jumala päev pilves olla.

45. Konspiraator ütles:

    Pihustatav ja inhaleeritav on iseenesest juba viited, et asi muutub laiatarbekaubaks, ehk siis ravimi kasutamine on võimalikult lihtsaks ja meditsiinilist väljaõpet ning vahendeid mittevajavaks tehtud.

    See võib Sulle tulla üllatusena, aga ka kanepi suitsetamine, söömine ega aurustamine ei ole eriti keerulised ega nõua tingimata spetsiaalsete meditsiinivahendite kasutamist.

    on suur tõenäosus, et rohtu hakatakse kasutama eeskätt uimastina.

    See võib Sulle tulla üllatusena, aga kanepit kasutatakse juba praegu kõikjal maailmas eeskätt uimastina. Kanepi klassifitseerimine ravimiks muudaks selle lihtsalt kättesaadavaks ka haigetele, kellele sellest kasu võiks olla. Patsientidele tõhusa ja vähetoksilise ravimi keelamine ettekäändel, et seda võivad hakata pruukima narkomaanid, on minu hinnangul sadism.

    retseptiravim tänapäeval ei ole enam mingi näitaja. Tohtrid vorbivad neid retsepte heal meelel, eriti kui rohi aitab pea iga tõve vastu, nagu Su viidatud artiklist välja tuleb.

    Ma olen nõus, et USA-s on retseptravimite kuritarvitamine kujunenud probleemiks (selle kätte sureb rohkem inimesi kui kõigisse keelatud uimastitesse kokku), aga kuidas uimastikasutajate vangistamine ja patsientide piinamine seda ohjeldama peaks, jääb mulle arusaamatuks.

    üldine agenda on ju kanepi täieliku legaliseerimise suunas

    Kelle agenda? Mina näiteks pooldan ranget riiklikku kontrolli ja regulatsiooni, mis on “täielikust legaliseerimisest” väga kaugel. Aga tõtt-öelda ma ei teagi kedagi, kes sooviks kanepit müügil näha 24h, igas vanuses ostjale igas koguses ja iga kell ilma mingite klausliteta.

    …meditsiiniline kasutus on lihtsalt kaudne tee selleks.

    Sa ise olid nõus hetk tagasi möönma, et kanep võib olla tõhus ravim mitme haiguse vastu. Morfiin on meditsiinilises kasutuses, seda saab apteegist osta, aga morfinismiprobleemi meil pole. 96-kraadist piiritust saab osta ainult apteegist, aga surmade arv puhta spirdi tarbimisest tulenevatesse tüsistustesse on pärast seaduse kehtestamist järsult langenud.

    Jätkan järgmises postis.

46. Eelmise posti jätk.

    Et siis kuna kanepi kasutusala on nii lai, siis mõne neist paljudest tõbedest tohter ikka diagnoosida suudab ning võimaldab kodanikel ravi eesmärgil täiesti legaalselt iga jumala päev pilves olla.

    Oh õudust, inimesed saavad end ravida!

    Aga ma saan aru küll, kuhu Sa sihid — näiteks Californias on tänapäeval üsna lihtne vastavat arstitõendit saada ning väga palju on rekreatiivpruukijaid, kes ei tee sellest isegi saladust, et neil tervis on korras ning kanepit tarvitatakse lõbu pärast. Ning tervishoiutaristu taolist ülelaskmist ei soovi meile siia mitte keegi.

    Üks võimalik osaline lahendus oleks kanepi apteegimüügi lubamisega samaaegselt dekriminaliseerida väikeste koguste omamine ja, ütleme, kuni viie taime kasvatamine — stõunerid löödaks ausatest haigetest lahku ja samas võimaldaks seadusemuudatus ilma musta turgu nuumamata ka rekreatiivkasutajal oma hedonistlikud vajadused rahuldada.

47. Postimees propageerib kangete ravimite vastutustundetut rekreatsioonilist kasutamist.

    «Minu sõbratarid tegid mu südamerohtudega enda peal loomkatseid, tulemuseks… promillid alkomeetris. Nii et see mu väljahingatavas hingeõhus leiduski. Lähen neid uurijale näitama ja vaidlustan mõlemad puhumised. Ühtlasi esitan kaebuse info lekitamise kohta enne asjaolude selgumist. Aitäh, tüdrukud!»

48. Delfi kirjutab psühhedeeliliste seente tabuteemaks pidamise riskidest.

    Maardu ja Muuga vahelisel alal kasvab hallutsiongeenne seeneliik nimega terav paljak.

    Psilotsübiini on veel ca 20 Eesti seenes, mida üldiselt ei tunta ja neid on raske eristada. Paljakuid võib segamini ajada mitme vöödiku perekonna liigiga, mis on aga surmavalt mürgine seeneliik.

    Botaanik Uve Ramst toobki terava paljakuga seotud riskidest välja eelkõige selle, et seda on väga lihtne segamini ajada surmavalt mürgiste seentega. Teiseks on seda raske õigesti doseerida ja lisaks võivad hallutsinogeenid osutuda väga ebameeldivateks ja põhjustada sööjal ettearvamatut käitumist. Botaanik rõhutab, et hallutsionogeenid võivad tekitada ka depressiooni ja enesetapumõtteid. Vaata videot!

49. Tundub, et iisraellaste kohta kehtib teine teadus kui USA patsientidele, mistõttu kehtib neile nüüd ka teine seadus.

    Iisraeli valitsus tunnistab ametlikult kanepi raviväärtust

    “Esmaspäeval Iisraeli peaministri kantselei veebilehel avaldatud pressiteade sedastab: “Täna kiitis valitsuskabinet heaks korraldus- ja järelevalvemeetmed, millega reguleeritakse kanepi tarnimist meditsiinilistel ja teadusuuringulistel eesmärkidel. Sellega tunnistame, et kanepi meditsiiniline rakendus on teatud puhkudel hädavajalik. Tervishoiuministeerium hakkab koostöös Iisraeli politsei ja Iisraeli uimastivastase võitluse ametiga eelmainitud meetmete järele valvama ning on vastutav ka impordi korras maale toodavate või kohapeal kasvatatavate ravimivarude tagamise eest.”

    Iisraeli uudistekanalite andmeil varustatakse valitsusepoolse piiratud ulatusega programmi raames riigis kohapeal kasvatatud kanepiga umbes 6000 patsienti. Sellenädalane uudis annab mõista, et valitsusametnikud kavatsevad programmi laiendada suuremale hulgale patsientidele ning ravimtaime kasvatamise detsentraliseerida. “On märke, mis näitavad arstide ja patsientide sedavõrd suurt rahulolu, et ravimi saajate hulk võib 2016. aastaks küündida 40 000-ni,” kirjutas Jerusalem Post.”

50. Kreeka on hakanud uimastikasutust dekriminaliseerima.

    The Greek government made the first big step regarding decriminalization of drug use. Justice Minister Miltiadis Papaioannou presented to the Greek Parliament the basic ideas of a new law concerning drugs. He announced that, for the first time, drug use will be fully decriminalized in Greece, on the condition that the drugs used harm only the behavior and the condition of the user. However, the Minister noted, the possession and supply of drugs and cultivating of cannabis remain punishable actions.

    The Minister explained that these actions would be now regarded as misdemeanors, as long as it effects only the user and no others. Minister Papaioannou noted that the law had to be changed because of the minor danger of specific actions. In this way, police will have the ability to deal more quickly and easily with more severe issues. The Minister stressed that the law has a therapeutic approach to the issue and every drug user will be treated as an addicted person who needs help rather than punishment.

51. Maailma riigid on hädas rahapesuga, möönab UNODC. Kui suur osa triljon+ pesudollarist on teenitud uimastite müügiga, pole teada. Lahenduste hulgas mainitakse uimastituru riiklikku kontrollimist.

    More than one trillion dollars: this is the staggering amount of money probably laundered annually in recent years, says Pierre Lapaque, chief of the section dealing with organized crime and money-laundering at UNODC. In 1998, the International Monetary Fund estimated this figure to be the equivalent of between two and five per cent of global GDP, and UNODC considers that such a range remains plausible today, says Lapaque.

    “We cannot separate drug money from crime money – it’s all dirty money,” explains Lapaque. “It’s a huge flow but we cannot make precise estimates.” /…/

    “In the long term, criminal groups are not important, what really matters is to tackle the criminal markets to make them less attractive. Focusing solely on law enforcement is short-sighted. Imprisoned criminals will be immediately replaced by others, and their activities will continue as long as crime is lucrative.”

    “For long-term results, we need prevention and control strategies to tackle drug markets, human trafficking, mafia activities and corruption. This is precisely the strategy that UNODC is implementing in partnership with the international community, and especially, with international financial institutions” said Mr. Lapaque.

52. PhysOrg kirjutab mitterekreatsiooniliste uimastavate kemikaalide tuvastamiseks mõeldud instrumendi leiutamisest.

    Professor Fernando Patolsky and Doctor Michael Ioffe of Tel Aviv University’s school of chemistry say the sensor can tell you in real time whether your martini or your mocktail has been spiked with either of the two most common date-rape drugs.

    “You just dip it into your drink, it might actually look like a stirrer in the final production, it’s tiny, very tiny,” Ioffe told AFP.

    “And you don’t even have to hold it up to the light and the system will let you know whether there are drugs dissolved in your drink.”

    At present, the device can accurately detect the presence of the two of the most-commonly used date-rape drugs: GHB (gamma-hydroxybutyric acid) and ketamine.

    The scientists are also working to expand the device’s detection capacity to include Rohypnol, another drug commonly used to sedate the victims of date rape.

53. dig ütles:

    PhysOrg kirjutab mitterekreatsiooniliste uimastavate kemikaalide tuvastamiseks mõeldud instrumendi leiutamisest.

    See võib nii Sulle kui Tel Avivi teadlastele tulla üllatusena, ent nii GHB-d kui ketamiini pruugiti ja pruugitakse tihti, kui mitte isegi valdavalt just rekreatiivsetel eesmärkidel, mistõttu on tõenäoline, et leiutist hakatakse rakendama ka selle kontrollimiseks, kas kokteilis on neid kemikaale ikka piisavalt.

54. USA-s meditsiinilise kanepi ümber kujunenud poliitiline kontravärss (mõned osariigid tunnistavad kanepit ravimina, föderaalametkonnad aga mitte) on tinginud olukorra, kus keeluseaduse õigustajad nagu president Obama peavad üha sagedamini ebameeldivate küsimuste eest põiklema.

    Esmaspäeval Cannon Fallsis Minnesotas rahvaga kohtudes jäi põiklemine äärmiselt kohmakaks, nagu näha ka videos.

    Presidendilt küsiti, miks ravikanep ei võiks olla lubatud. Obama vastus oli järgmine:

    “A lot of states are making decisions about medical marijuana. As a controlled substance, the issue is then that is it being prescribed by a doctor as opposed to… you know, well, I’ll leave it at that.”

    Tõlge: “Paljud osariigid võtavad vastu otsuseid meditsiinilise kanepi küsimustes. Kuna tegu on keelatud ainega, tekib probleem, kui seda kirjutab välja arst, mitte… Teate, ma jätan sellele küsimusele vastamata.”

55. Õigusteadlane võtab Nature’is sõna psühhofarmakoloogia teemadel, vahendab Independent, mida vahendab Forte.

    Selliste ainete kasutamist kannatusi põhjustanud elujuhtumitega seonduvate mälestuste leevendamiseks tõkestab aga alusetu mure nende võimaliku väärtarvitamise pärast, leiab New Yorgis tegutseva Brooklyni õigusteaduste kooli juuraprofessor Adam Kolber.

    Teadusväljaandes Nature avaldatud kommentaaris väidab prof Kolber, et potentsiaalselt mälestusi muutvate ravimite arendamise ja pruukimise suhtes tuleks omaks võtta avalam hoiak kui mõnede eetikateadlaste oma, kes taolist praktikat kritiseerivad, osutades võimalusele, et mälestuste hävitamine võib muuta inimeste iseloomu.

    „Mälu farmatseutilise manipuleerimisega seonduvad hirmud on ülepaisutatud. Mõistlik reguleerimine võib ühel päeval osutuda kohaseks, ent praegune ülemäärane hüsteeria mälestuste muutmise eetilisuse teemal võib kujuneda kaikaks uurimistööde kodarais, mille tulemused võiksid aidata vältida posttraumaatilist stresshäiret miljoneil inimestel,“ räägib prof Kolber. /…/

    “Mälu mõjutavate ainete kasutamine sõltlaste, kallaletungiohvrite, liiklusõnnetustesse ja looduskatastroofidesse sattunud või terrorirünnakute ohvriks langenud inimeste ravimiseks paistab üha lootustandvam,“ kinnitab prof Kolber.

56. Mõnel pool on iidamast-aadamast ringi käinud linnalegendid inimestest, kes sotsiaalabiraha uimastite peale kulutavad — ning mõnel pool kulutavad sotsiaalabiagentuurid suuri summasid selle peale, et niisugust võimalust vältida. WFTV Orlando räägib, et Floridas on niimoodi ära kulutatud raha suurem kui hüpoteetiline kokkuhoitav raha.

    CENTRAL FLORIDA — Just six weeks after Florida began drug testing welfare applicants, WFTV uncovered numbers, which show that the program is already costing Central Florida taxpayers more than it saves.

    9 Investigates’ reporter George Spencer found very few applicants are testing positive for drugs.

    On July 1, Florida began requiring a clean drug test before giving cash assistance to needy families.

    DCF said it has been referring applicants to clinics where drug screenings cost between $30 and $35. The applicant pays for the test out of his or her own pocket and then the state reimburses him if they test comes back negative.

    Therefore, the 38 applicants in the Central Florida area, who tested negative, were reimbursed at least $30 each and cost taxpayers $1,140.

    Meanwhile, the state is saving less than $240 a month by refusing benefits to those two applicants who tested positive.

    9 Investigates first uncovered evidence in June that a similar program in Idaho also cost more than it saved.

57. Nad ju alles võtsid selle seaduse vastu. Loomulikult peab alguses natukene valgenahalisi kottima, et hilisematel rassismisüüdistustel vähem alust oleks. Mõnel seltskonnal on paanikanupp juba põhjas.

    With this said, does Florida’s drug-testing measure deliberately target people of color, specifically African Americans, given the racial stereotype that they are lazy and want the government to take care of them?

    http://www.racismreview.com/blog/2011/06/15/florida%E2%80%99s-drug-screening-legislation-created-to-pander-to-whites-but-target-americans-of-color/

    Natuke kiusatakse valgeid abiraha saajaid, siis võetakse mittevalged käsile ja hakkab programm ära tasuma. Ilmaasjata ei kisa keegi.

58. Mõnele pakub kindlasti huvi teadmine, et USA mitteroosade inimeste õiguste edendamise ühendus NAACP võttis vähem kui kuu aja eest nõuks aktiivselt uimastisõda vastustada, kuna mitteroosasid ameeriklasi vahistatakse uimastikuritegude eest 13 korda roosadest tõenäolisemalt, ehkki nad ei pruugi rohkem uimasteid. Kajastab Forbes.

    The National Association for the Advancement of Colored People (NAACP) passed a resolution Tuesday calling for an end to the “War on Drugs” during their 102tn NAACP Annual Convention in Los Angeles, CA.

    “Today the NAACP has taken a major step towards equity, justice and effective law enforcement,” said NAACP president and CEO Benjamin Jealous. “These flawed drug policies that have been mostly enforced in African American communities must be stopped and replaced with evidenced-based practices that address the root causes of drug use and abuse in America.”

    The resolution, titled “A Call to End the War on Drugs, Allocate Funding to Investigate Substance Abuse Treatment, Education, and Opportunities in Communities of Color for A Better Tomorrow” highlighted the fact that the United States spends $40 billion each year fighting the drug war and that African-Americans are 13 times more likely to end up in jail for drug-related crimes than their white counterparts.

    “Studies show that all racial groups abuse drugs at similar rates, but the numbers also show that African Americans, Hispanics and other people of color are stopped, searched, arrested, charged, convicted, and sent to prison for drug-related charges at a much higher rate,” said Alice Huffman, president of the California State Conference of the NAACP. “This dual system of drug law enforcement that serves to keep African-Americans and other minorities under lock and key and in prison must be exposed and eradicated.”

59. Konspiraator ütles:

    Natuke kiusatakse valgeid abiraha saajaid, siis võetakse mittevalged käsile ja hakkab programm ära tasuma.

    Kas Sa väidad, et selle programmi eesmärk on vale värvi nahaga inimeste tagakiusamine?

60. Mis Florida kuberneri Rick Scott’i uimastiplaanidesse puutub, siis mõned kuud tagasi, kui ta oli juurutamas kava osariigi riigiteenistujad suvaliselt narkokontrolli saata, tekitas laineid tähelepanek, et Florida kodanik Rick Scott on asutanud firma, mis toda kontrollimisteenust pakub. Palm Beach Post kirjutas:

    One of the more popular services at Solantic, the urgent care chain co-founded by Florida Gov. Rick Scott, is drug testing, according to Solantic CEO Karen Bowling.

    Given Solantic’s role in that marketplace, critics are again asking whether Scott’s policy initiatives – this time, requiring drug testing of state employees and welfare recipients – are designed to benefit Scott’s bottom line.

    Missuguseid samme isand Scott on ette võtnud, et asjal korruptsioonilõhna küljes ei oleks?

    The Palm Beach Post reported in an exclusive story two weeks ago that while Scott divested his interest in Solantic in January, the controlling shares went to a trust in his wife’s name.

61. Hulk USA sõltuvusasjatundjaid, American Society of Addiction Medicine (ASAM) on kokku pannud “sõltuvushäire” uue definitsiooni. Kajastab The Fix:

    The definition, a result of a four-year process involving more than 80 leading experts in addiction and neurology, emphasizes that addiction is a primary illness—in other words, it’s not caused by mental health issues such as mood or personality disorders, putting to rest the popular notion that addictive behaviors are a form of “self-medication” to, say, ease the pain of depression or anxiety.

    Indeed, the new neurologically focused definition debunks, in whole or in part, a host of common conceptions about addiction. Addiction, the statement declares, is a “bio-psycho-socio-spiritual” illness characterized by (a) damaged decision-making (affecting learning, perception, and judgment) and by (b) persistent risk and/or recurrence of relapse; the unambiguous implications are that (a) addicts have no control over their addictive behaviors and (b) total abstinence is, for some addicts, an unrealistic goal of effective treatment. /…/

    ASAM pulls no punches when it comes to the negative consequences of addiction, declaring it an illness that “can cause disability or premature death, especially when left untreated or treated inadequately.”

    The new definition leaves no doubt that all addictions—whether to alcohol, heroin or sex, say—are fundamentally the same. Dr. Raju Haleja, former president of the Canadian Society for Addiction Medicine and the chair of the ASAM committee that crafted the new definition, told The Fix, “We are looking at addiction as one disease, as opposed to those who see them as separate diseases. Addiction is addiction. It doesn’t matter what cranks your brain in that direction, once it has changed direction, you’re vulnerable to all addiction.” That the society has stamped a diagnosis of sex or gambling or food addiction as every bit as medically valid as addiction to alcohol or heroin or crystal meth may spark more controversy than its subtler but equally far-reaching assertions.

62. Mart K. ütles:

    It doesn’t matter what cranks your brain in that direction, once it has changed direction, you’re vulnerable to all addiction.”

    Selle hüpoteesi küljes on muidugi metsik eesel, aga ehk on umbluu-uskumine mõnede inimeste jaoks sõltuvus? Seotud märksõna ka: crank magnetism.

63. See tunne, kui mõni uus infokild paistab omaksvõetud crank-teooriaga sobituvat, on kindlasti mingil määral seotud ajusiseste premeerimisahelate aktiveerumise mõjudega. Olen aga täheldanud, et kerge eufooria kaasneb samamoodi oma skeptilistele veendumustele kinnituste leidmisega…

64. Ma muidugi ikka veel spekuleerin, aga mina kujutan crank magnetism‘i ja sõltuvuse vahelist seost ette pigem niimoodi, et isendi premeerimisahelad jagavad eufooriat juhusliku infokillu üleskorjamise, mitte selle vanadega sidumise eest. Crank-infokillud on hõlpsamini omandatavad kui pärismaailma kirjeldavad killud; kes seoseid kildude või maailma ja selle mudeli vahel ei väärtusta, sellel on hõlbus kole ja keeruline päristeadus kõrvale heita ning ennast hästi tunda ilusate ja lihtsate umbluuteadmiste omandamise teel.

65. Kolumbia ülemkohus: uimastite pruukimise keelustamine nullib elementaarsed inimõigused.

    Colombia’s Supreme Court ruled Wednesday that carrying small doses of drugs is not a punishable offense, torpedoing years of effort by the administration of former President Alvaro Uribe to criminalize the personal possession and consumption of drugs.

    According to the court, penalizing the personal use of drugs violates the “free development of personality.”

    The court found that Legislative Act No.2, 2009, which banned the personal use of drugs, “implies the nullification of fundamental rights, and it represses and sanctions with the severest punishments (imprisonment) the personal decision to abandon one’s personal health, a choice that corresponds to their own decision and does not infringe on the rights of other members of society.”

    According to newspaper El Tiempo, the Supreme Court set the “personal amount” of drugs at 20 grams of marijuana and one gram of cocaine.

66. Mehhiko president Calderón soovitab Honduras Weekly vahendusel USA-l “leida turualternatiive, mis kaotaksid kurjategijate kosmilise tuluallika” (s.t uimastid legaliseerida ja riikliku kontrolli alla võtta). Sama lause leiab ka Herald Tribune’i Ladina-Ameerika väljaandest. USA peavooluajakirjandus poleks soovitusest nagu midagi kuulnud, kuigi Calderóni muud juttu (nt et Ladina-Ameerika uimastijamades on süüdi USA tarbijaskond) vahendatakse innukalt.

67. LSD, seened, kanep ja viin – eliitkooli noorte metsik suvi

    Tallinnas ja Harjumaal narkovastase võitlusega tegelev prokurör Taavi Pern ütleb, et selle pealtnäha lihtsa kriminaalasja puhul üllatasid teda kaks asja. “Esiteks, arvatakse ju, et narkootikumide kuritarvitamine on sotsiaalsete probleemidega noorte teema, agulite teema. Aga siin toimub see eliitkoolis, nn esimese Eesti perekondades, kus noored tarvitavad kõikvõimalikke aineid ega muretse tagajärgede üle. Teiseks aga tõsiasi, et nimetatud nooruki vanemad ei tundnud vähemalt menetluse ajal mingit huvi, mis sellest asjast saab. Kuigi toimikust on näha, et vanemad teadsid, millega poeg tegeleb.”

68. salvey tsiteeris Ekspressi:

    “Esiteks, arvatakse ju, et narkootikumide kuritarvitamine on sotsiaalsete probleemidega noorte teema, agulite teema. Aga siin toimub see eliitkoolis, nn esimese Eesti perekondades…”

    Ei tea küll, kes need on, kes niimoodi ju arvavad? Või prokurör lihtsalt arvab, et taoline sinisilmne ja lihtsalt rumal arvamus on laialt levinud?

69. Mart K. ütles:

    Ei tea küll, kes need on, kes niimoodi ju arvavad?

    ma ise ei arva suurt midagi. (Olen nimelt isikliku toimetulekuga liig hõivatud :P) Teiste arvamuste kohta annab mingisuguse pildi ehk ka kommentaaride läbilugemine. Arvamusi paistab olema seinast seina, aga üllatunuid paistab tõesti vähe olema.

70. Mart K. ütles:

    Ei tea küll, kes need on, kes niimoodi ju arvavad?

    Inimesed, kelle jaoks maailm on mustvalge, vooruslikud inimesed on rikkad, ilusad ja käivad eliitkoolis, pahelised inimesed aga vaesed, koledad ja süstivad pinu taga moonivett.

    Teisisõnu, autoritaarsed järgijad. See, et prokurör selliseid ideid laialt levinuiks pidavat paistab, räägib küll eeskätt tema enda maailmavaatest.

    salvey ütles:

    Arvamusi paistab olema seinast seina, aga üllatunuid paistab tõesti vähe olema.

    Või siis ei ole üllatunute esimene asi üllatust märgates sellest veebikommentaariumis postitada.

71. Kalikova laitis sõltlaste monumendi mõtte maha Tallinna Postimees

    Kalikova sõnavõtt volikogu istungil oli ajendatud suvel saadud kutsest üritusele, kus monumendi ideed tutvustati. «Puhkuse ajal sain kutse üritusele, mis oli pühendatud sellele, et väga atraktiivses kohas, Pronksi, Liivalaia ja Tartu maantee ristmikul võiks olla pronksist või betoonist kolmemeetrine kuju. Arvake ära, kellele! Te ei arva iialgi ära! See peaks olema mälestusmärk nimega «Märka sõltlast!» rääkis Kalikova volikogu istungil

    Sõltlase monumendi idee autor on teine linnavolinik – Max Kaur, kes plaanib selle rajada Stockmanni ristmiku juures oleva ümmarguse lillepeenra asemele

    Tule taevas appi… Kalikovale siis muidugi

72. Postimees vaatab tagasi kümneaastatagusele uimastisündmusele.

    Kõik külanaised, kellega räägin, ütlevad aga nagu ühest suust – kes jõi enne metanooli tragöödiat, see joob ikka edasi. Nad ei tea nimetada ainsatki meest, kelle jaoks metanoolilugu oli äratuseks ja kes oleks joomise maha jätnud.

    Samas lisab Tiitus [kohalik sotsiaaltöötaja], et siinkandis ostsid salaviina ka päris tavalised inimesed, kel polnud alkoholiga üleliia suuri probleeme. Monopol asus ju otse keset küla.

    Neid lapsi, kelle isa suri metanooli tõttu, hakati kohalikus koolis narrima. «Õpetaja ise ütles mulle,» tunnistab Närep. «Laps nuttis kogu aeg ja siis öeldi, et mis sa nutad – isa suri ju viinamürgitusse.» Aga Närep ütles, et tema endine elukaaslane ei olnud joodik, ehkki ta aeg-ajalt ikka võttis. «Ta oli ikka töömees.»

73. EKSPRESS KÄIS KOHAL: Muuga narkopõllul käib vilgas tegevus

    “Kuivatad ära-a ja sööd si-isse. Või keedad tee-eed,” venitab heatahtlik Tamsalu mees ninahäälel. Laupäeva hommikul kell 9 käib Tallinna külje all, Muuga tee, Pärnamäe tee ja raudtee vahelisel hiiglaslikul niidul kibe töö. Noored inimesed — nii eesti- kui venekeelsed, miniseelikutes, nokatsites, kapuutsides — hõiguvad ja naeravad. Vahivad aeglaselt kõndides üksisilmi jalge ette või kükitavad kolme-neljakesi sõõrides. Ühel on kaasas pirakas rotveiler. Rahvast on rohkem kui keskpärasel kinoseansil — oma 50 inimest. Kahtlen, kas ükski neist endale aru annab, et psilotsübiini sisaldavate ehk “narkoseente“ korjamine on karistatav kuni kümneaastase vangistusega. Juhul, kui politsei tabaks nad rohkem kui 20grammise kogusega…

    Doktor Jaanus Mumma Wismari haiglast ütleb, et narkoseened võivad teatud eeldustel tarvitaja mõistuse täiesti segi lüüa. Isegi pöördumatult. Mõne teisega ei juhtu aga midagi halba. “Meil on üks patsient, kes pole juba aastaid midagi tarvitanud, aga tal käivad endiselt hirmuhood peal. Mustad jõud, jälitajad, elukad, kes tahavad teda ära süüa jne. Kujutage nüüd ette, kui olete samas ruumis kellegagi, kes selliste koletistega elu ja surma peale võitlema hakkab…“

74. salvey tsiteeris Ekspressi:

    Kahtlen, kas ükski neist endale aru annab, et psilotsübiini sisaldavate ehk “narkoseente“ korjamine on karistatav kuni kümneaastase vangistusega.

    Vast ikka annab, ja rohkem kui üks, nad lihtsalt teavad, et neid ei saa tegelikkuses karistada. Sama artikkel viitab ju ka, et seadust on antud kontekstis võimatu jõustada: “Politseil pole just lihtne siin haarangut korraldada — iga seeneline viskaks vähimagi ohu tekkimisel süütõendi minema ja väidaks, et tuli lagastatud niidule värsket õhku hingama.”

    Doktor Jaanus Mumma Wismari haiglast ütleb, et narkoseened võivad teatud eeldustel tarvitaja mõistuse täiesti segi lüüa. Isegi pöördumatult. Mõne teisega ei juhtu aga midagi halba.

    See on kahtlemata tõsi. Taoline oht kaasneb iga psühhoaktiivse ainega, eriti hallutsinogeenidega. Mistõttu ongi enne psühhoaktiivsete ainete tarvitamist (mitte, et ma kellelgi seda soovitaks, olgu aine seaduslik või mitte) oluline olla tuttav konteksti mõjuga “reisi” kvaliteedile (vt “set and setting“).

    “Meil on üks patsient, kes pole juba aastaid midagi tarvitanud, aga tal käivad endiselt hirmuhood peal. Mustad jõud, jälitajad, elukad, kes tahavad teda ära süüa jne. Kujutage nüüd ette, kui olete samas ruumis kellegagi, kes selliste koletistega elu ja surma peale võitlema hakkab…“

    Ma ei kahtle ka selles, et Wismaris selline patsient on, ja võib-olla on tema seisundi peamiseks põhjustajaks tõesti psilotsübiin. Küsimus, kas taoliste juhtumite ennetamisel on tõhusamaks vahendiks tarvitajate karistamine-vangistamine või nende harimine, nõustamine ning tarvitatava substantsi riiklik kontroll ja regulatsioon, jääb artiklist paraku üldse puudutamata.

75. Mart K. ütles:

    tarvitatava substantsi riiklik kontroll ja regulatsioon, jääb artiklist paraku üldse puudutamata.

    hmm… silme ette kerkis pilt vaprast mükoloogist, kes mingit ohtlikku substantsi sisaldava seene metsasügavikus üles otsib ja sildi juurde paneb: (näiteks) Sisaldab psilotsübiini! Uuri põhjalikult oma riske enne, kui tarvitad!
    Kui tegu on teada- tuntud kohaga, siis võiks seenelagendikul ringi jalutada pidevalt üks teavituskeskuse töötaja, kes seenelistele jagaks tutvustavaid voldikuid, kus selgitatakse neid tabada võivaid tervisehädasid ja antakse kontaktaadress, kuhu võimaliku sõltuvuse korral pöörduda, anonüümsete seenetarvitajate kooskäimiskohad ja mida ette võtta, kui sa enda või kellegi teise arvates oled juba ülearu paranoiliseks muutunud.

76. Ma kujutan seda kontrolli ja regulatsiooni ette pigem sellisena, et potentsiaalne tarvitaja ei pea minema, kilekotid jalas, aasale koguma seeni, mida ta ei pruugi osata piisavalt täpselt tuvastada, vaid võib need hankida sertifitseeritud müüjalt või kasvatada kodustes tingimustes sertifitseeritud müüjalt hangitud niidistikust v eostest. Sertifitseeritud müüja peaks olema kohustatud iga esmaostjat võimalike ohtude eest hoiatama ning varustama näpunäidetega, kuidas ebameeldivusi ennetada, vältida või (nii tarvitaja kui ühiskonna jaoks) võimalikult valutult lahendada. Ma ei välistaks ka potentsiaalsete ostjate-tarvitajate litsentseerimist — hallutsinogeenireisi majandamine on vabalt sama vastutusrikas tegevus kui autojuhtimine liikluses, ja autojuhtidelt me ju nõuame lube. Hallutsinogeeni tarvitamise loa hankimiseks võiks piisata arstilikust läbivaatusest ja konsultatsioonist.

    Muidugi on muidki võimalusi; Tšehhis on lubatud väikeste koguste kasvatamine, samuti Hollandis, kus toimub lisaks ka müük kõigile täiskasvanud soovijatele ilma igasuguste “hallutsinogeenilubade” süsteemita.

77. Mart K. ütles:

    Ma ei välistaks ka potentsiaalsete ostjate-tarvitajate litsentseerimist — hallutsinogeenireisi majandamine on vabalt sama vastutusrikas tegevus kui autojuhtimine liikluses, ja autojuhtidelt me ju nõuame lube. Hallutsinogeeni tarvitamise loa hankimiseks võiks piisata arstilikust läbivaatusest ja konsultatsioonist.

    See on ebapraktiline ja evib märkimisväärset soovimatute tagajärgede riski. Ma näen kahte peamist probleem-mudelit, mis tarvitajate litsentsimisel tekkida võib:
    * sotsiaalse tarvitamiskonteksti (à la sünnipäev, pakutakse veini ja seeni) hetkel ilmneb, et paljudel külalistel ei ole litsentsi. Mitmed neist löövad sellele käega, ühiskondlik respekt seaduse vastu kahaneb.
    * täisealiseks saamise sotsiaalsete tavade hulka sigineb seenelitsentsi soetamine. Küpsuse seostamine rituaalse hallutsineerimisega tekitab teismelistes seene vastu ebatervet huvi.

    Minu meelest on ideaalses ühiskonnas suhtumine rekreatsioonilistesse psühhoaktiivsetesse substantsidesse neutraalne, mitte salapäraga looritatud ega seotud rituaalidega, mida riiklikud institutsioonid aktiivselt toetaksid. Seda mudelit edendaksid pigem nõustamiskabinetid, kust soovija võiks saada arstlikku läbivaatust, sõltuvuse korral abi mahajätmiseks ja võib-olla ka substantside kvaliteedi kontrolli teenust, aga kellel ei oleks võimu keelata ja käskida. Kohustuslikus korras litsentsida on mõistlik tootjaid ja käitlejaid, mitte tarbijaid.

78. salvey ütles:

    hmm… silme ette kerkis pilt vaprast mükoloogist, kes mingit ohtlikku substantsi sisaldava seene metsasügavikus üles otsib ja sildi juurde paneb:

    Aga kui ta paneks metsa äärde sildi “Riigimets. Seente ja marjade korjamine lubatud päikesetõusust päikeseloojanguni. Selles piirkonnas on täheldatud järgmisi tähelepanuväärseid liike:
    * mustikad
    * pohlad
    * puravikud
    * kukeseened
    * paljakud
    * valged kärbseseened
    Palume metskitsi mitte häirida. Lähim koht kaardi, kompassi, sääsepeletuskreemi ja metsaandide välimääraja ostmiseks asub 2 km kaugusel selles suunas: —> Õnnetusjuhtumi või mürgistuse korral helistage numbril 112.”?

79. Need kohad algaja metsakülastaja stardipaki saamiseks oleksid praktikas tõenäoliselt peaasjalikult bensiinijaamad ja külapoed.

80. @dig:
    minu arust pole üldsegi halb mõte.

81. dig ütles:

    Minu meelest on ideaalses ühiskonnas suhtumine rekreatsioonilistesse psühhoaktiivsetesse substantsidesse neutraalne, mitte salapäraga looritatud ega seotud rituaalidega, mida riiklikud institutsioonid aktiivselt toetaksid.

    Nõus, ja Sinu toodud situatsioonid on ilmekaks näiteks, et mitmel regulatsioonimeetmel on soovimatuid tagajärgi. Ideaalis pooldaks ka mina pigem Sinu kirjeldatud olukorda, aga samas kardan, et selleni jõudmine nõuab üsna pikka üleminekuperioodi ja mõningast eksperimenteerimist meetmetega, mis ei rahulda täielikult ühtegi leeri, ent annavad vähemalt senisest paremaid andmeid edasiseks analüüsiks ja juriidiliseks korrektsiooniks.

82. Kui poliitilistel põhjustel peaks tingimata tarbijaid olema tarvis litsentsida, siis kõige vähemalt peaks litsentsi saamine käima automaatselt ja äravõtmine olema see, millega mingisugune aktiivne tegevus seostub. Samas tuleb muidugi ka seda silmas pidada, et politseireidid peokülaliste vereproovide võtmiseks ja litsentside kontrollimiseks on paratamatult jaburad ja ebapopulaarsed.

83. Kui litsentsid käiku lähevad ja ma lähen metsa, kus üles pandud sildi järgi peaks kasvavama ka paljakuid, kas ei peaks siis sildi kõrval seisma valvur, kes kontrolliks, kas mul on litsentsi paljakute tarvitamiseks? Kas metsa ümber ei peaks olema elektrikarjust, et keegi ei saaks valest kohast sisse ronida. Kui paljakute korjamis litsents puudub, siis loomulikult valvur kontrollib peale metsakülastuse lõppu järgi ega litsentsitul kodanikul neid paljakuid korvis pole. Aga kui on punased kärbseseened? Kas neid võiks vabalt korjata? (muide, Tiit Teras viimases Hallo Kosmoses rääkis oma kogemusest punase kärbseseene kupatusvee joomisel) Aga kui keegi on näiteks valgeid kärbseseeni korjanud? Kas nende korjamise võiks lihtsalt keelata? Valvur võtab nad korvist välja ja hävitab kohapeal ära. Aga mida teha erametsa omanikega, kuidas neid kontrolli all pidada? Eks neil tuleb siis trahvi maksta, kui keegi nende metsast on valesid seeni korjanud.
    Muidugi saab siin ka terve hulga uusi töökohti juurde tekitada, litsentseerijad, valvurid, litsenseerijate valvurid ja valvurite litsentseerijad :)

84. Postimees: Valitsus otsustas ootamatult alkoholiaktsiisi tõsta

    Valitsus kiitis täna heaks seadusemuudatuse, millega tõuseb alates järgmise aasta 1. jaanuarist alkoholiaktsiisi 5 protsenti.

    Varasemalt on juba otsustatud tubakaaktsiisi tõus 10 protsenti, teatas valitsuse kommunikatsioonibüroo.

    Rahandusministeeriumi avalike suhete spetsialist Rainer Laurits selgitas, et alkoholiaktsiisi tõstmise ettepanek tuli rahandusministeeriumilt ning selle eesmärk on tõsta riigi tulusid.

    Postimees: Ligi: mõte on piirata alkoholi kättesaadavust

    Rahandusminister Jürgen Ligi selgitas, et alkoholiaktsiisi tõstmine pole pelgalt maksutulude suurendamise eesmärgil, vaid ka selleks, et piirata alkoholi kättesaadavust.

    Mainitud “teisteks kaupadeks” on ilmselt siis odekolonn ja süütevedelik.

85. @dig:
    Ega kõik pruugi odekolonnile ja süütevedelikule üle minna, mõned võivad joomist vähendada, mis on positiivne neile endile. Ja mõned ei pruugi vähendada, mis on positiivne siis jällegi riigi tuludele.
    Muide, kui maagiliste seente kasvatamiseks võidakse kaaluda litsentside andmist, siis miks mitte ka mõned puskari ajamis litsentsid väljastada. Aga see ei tule vististi kõne alla, kuna viin on ju riigi monopol. Ise õlle ja veini tegemine on siiski lubatud.

86. salvey ütles:

    Ega kõik pruugi odekolonnile ja süütevedelikule üle minna, mõned võivad joomist vähendada, mis on positiivne neile endile.

    Kõik muidugi ei lähe, aga ma pidasin silmas seda väidet:

    Rahandusministri sõnul püüab valitsus tõsta alkoholi suhtelist kallidust ning muuta see teiste kaupdega võrreldes vähem kättesaadavamaks.

87. salvey ütles:

    …miks mitte ka mõned puskari ajamis litsentsid väljastada.

    Mõnel pool Euroopas on seda kohaliku kultuuri talletamise asjus tehtud; meie tuntuim ja traditsioonilisim aimeajakirigi on end laenanud platvormiks traditsioonilise setu rukkilinnasepuskarikultuuri legaliseerimise käendajale. Äkki polegi see mõte nii pöörane? Koduõlut ja -veini ei keela meil keegi enda tarbeks teha; uimastitega agaralt sõdiv Valge Maja ei pea patuks oma katuse all uimastipruulikoda pidada…

88. Igatahes on teil kõigil mõtted jumala õiged, aga kas ise olete ka proovinud kanepit? mina olen ja lõõgastumise jaoks on minuarust kanep igakell parem kui viin. Ja legaliseerida seda ei saa, sest maailmas on ligapalju arulagedaid inimesi.

89. totaalnetotu ütles:

    aga kas ise olete ka proovinud kanepit?

    mina pole.

    lõõgastumise jaoks on minuarust kanep igakell parem kui viin.

    viina tarbin ma üks pits kvartalis, kui sedagi.

    Ahnete ravimifirmade (kelle käsilane ma siin olen) lobi- töö tulemusena võtan lõõgastumise eesmärgil loomulikult vahetevahel xanaxit (1-2 korda nädalas vbl tuleb ette)

90. Briti poliitikauuringute keskus CPS avaldas hiljuti teatise pealkirjaga “Misleading and Irresponsible Drug Prevalence Statistics: The Global Commission on Drug Policy’s provocative claims of non existent rises do not further rational drug policy debate”, mis väidab, et uimastipoliitika globaalkomisjoni GCDP tänavune aruanne (vt post nr 1 käesolevas teemas) lonkab statistikajalga. Keskuse veebis kirjutab sellest Kathy Gyngell.

    The figures [Martin Wolf, the Financial Times’ top commentator] relied on at the front of the report however have proved not to be the UN’s estimates at all. They have turned out to be contrived figures attributed to the United Nations by it.

    For the Global Commission’s figures of a 34.5% rise in opiates, a 25.7% rise in Cocaine and an 8.5% rise in cannabis consumption between 1998 and 2008 are not contained in any known UN report. Indeed, there is no direct citation for them (a curious omission). /…/

    The simple fact is that it impossible to verify the Global Commission’s figures. Our searches back through UNODC World Drug Report statistical tables have failed to elicit them. These showed, to the contrary, opiate and heroin use to be stable and the GC figures to be at best exaggerated, at worst contrived and misleadingly attributed. They have proved more than difficult to verify. Is the Global Commission guilty of making up its own numbers?

    Sama artikli sabas vaidleb Gyngellile vastu UK sihtasutuse Transform Drug Policy esindaja Steve Rolles:

    I agree the direct sources for the table should have been more clearly referenced. However, the UNODC notes in your fact sheet do not dispute that the there has been a ‘large and growing market’ – infact they specifically confirm it. That the Commission apparently took a midpoint from an estimate range is hardly an unusual or sinister statistical trick. It would easier to question why the UNODC chose a lower estimate (but note – still showing a significant increase in users).

    Again then, the report does not claim expanding prevalence as you suggest. That percentage prevalence, using the UNODC’s lower estimate, has shown only a marginal rise does not undermine the actual claim made in the text of an expanding market. Indeed the observation that the drug war has failed – specifically in its goal to reduce or eliminate the market – over either the past 50 years, or the UNGASS decade (98-08) is supported by either reading the UNODCs figures.

    A more detailed response to the body of the commission report might be a more useful contribution to the debate.

91. Mart K. ütles:

    I agree the direct sources for the table should have been more clearly referenced. However, the UNODC notes in your fact sheet do not dispute that the there has been a ‘large and growing market’ – infact they specifically confirm it.

    Selline hüpe konkreetsetelt numbritelt abstraktsele mullile peaks lugeja kohe valvsaks tegema, sest bait-and-switch võib läheduses varitseda.

    Illustreerimise mõttes kujutlegem aiamajakest. Probleem: selgitada välja, kas aiamajakesse sisenemine on ohutu. Ohutus-spetsialist A, kellel on laialdased kogemused elevandilõksude müümise alal, seab aiamaja ümber üles musta telgi, ronib telki ja tuleb päeva lõpuks välja aruandega, mis teatab, et aiamajas on hullunud elevant ja sellepärast on targem rakendada ohutusabinõusid.

    Ohutus-spetsialist B, kelle erialaks on loomakarvade kohtuekspertiis, ei vaevu telki ehitama vaid korjab pressi nähes pika varrega tolmuharja abil aiamajast mõned karvad. Siis põrnitseb ta karvu mikroskoobi all, eraldab neilt eeterlikke õlisid ja tuvastab feromoone ning jõuab lõpuks järeldusele, et aiamajas elab perekond rotte, aga elevandist pole ei karvu ega lõhna.

    Sõltumatu ekspert C reliisib nüüd steitmendi: “Tuleb möönda, et telgi läbipaistmatus väärib teatavat kriitikat, kuid isegi spetsialist B andmeil elab aiamajas neljajalgne pika ninaga hall loom. Hullem veel — neid on seal mitu! Otsekohe tuleb rakendada tõhusaid meetmeid elevandipere aiamajast likvideerimiseks.”

92. WebMD kirjutab, kuidas uimasus teismelisi uimastite ja muude riskide manu lükkab.

    Sept. 27, 2011 — Teenagers who don’t get enough sleep on school nights may be more likely to take risks with their health.

    A new CDC study shows high school students who sleep less than eight hours on school nights are more likely to drink alcohol, smoke cigarettes, seriously consider suicide, and engage in a variety of other risky behaviors.

    Researchers say it’s the first large-scale study to link lack of sleep to risky behavior. They say chronic lack of sleep may decrease teens’ ability to comprehend the consequences of risky behavior and increase their susceptibility to peer pressure.

    For example, teens who reported not getting enough sleep were:

    86% more likely to have seriously considered attempting suicide.
    67% more likely to smoke cigarettes.
    64% more likely to drink alcohol.
    62% more likely to feel sad or hopeless.
    52% more likely to use marijuana.
    41% more likely to be sexually active.
    40% more likely to be in a physical fight one or more times.

93. Paar uudist.

    Vaatlusuuring näitas, et kanep mõjub Crohni tõvega patsientidele hästi

    Iisraelis Tel Avivi ülikoolis läbi viidud vaatlusuuringu kohaselt võib kanep avaldada positiivset mõju Crohni tõve ehk kroonilise soolepõletiku käes vaevlevatele patsientidele, vahendab rahvusvahelise kannabinoidipõhiste ravimite ühenduse IACM uudiskiri. /…/

    Pärast kanepiga ravimise alustamist paranes 30 patsiendist 21 seisund märkimisväärselt, nende vastav Harvey-Bradshaw’ skaala näitaja langes 14-lt 7-le pügalale. Märkimisväärselt kahanes vajadus muude ravimite järele. Enne kanepi tarvitamist pruukisid 26 patsienti kortikosteroide, kuid vaid 4 neist jätkas seda pärast kanepiravi algust. 15-l patsiendil oli keskmiselt 9 aasta jooksul enne kanepikasutuse algust olnud 19 operatsiooni, kuid ainult 2 neist vajasid keskmiselt 3 aastat väldanud kanepipruukimisperioodi vältel kirurgide abi.

    Kanepikohvikute mõju hollandlaste tarbimiskommetele on minimaalne

    Asjaolu, et mitmel pool Hollandis tegutsevad nn kanepikohvikud (ingl coffee-shop), millel on luba müüa väikestes kogustes kanepit 18-aastastele ja vanematele klientidele, paistab vähe mõjutavat määra, mil hollandlased kanepit pruugivad, selgub ajakirja Addiction veebiversioonis avaldatud analüüsist. /…/

    MacCoun kirjutas uurimustöö kokkuvõttes: „Hollandi kodanikud pruugivad kanepit mõõdukamal määral kui mõned nende (Euroopa) naabritest, ning võrreldes Euroopa ja Ühendriikide vastavate näitajatega ei kaldu nende tarbimismäärad ka eriti kasvama. Pealegi ilmneb märke, mis viitavad võimalusele, et kangete uimastite tarvitamisele innustamise asemel on leebete ja kangete uimastite turgude eraldamine nn hüppelaua-efekti hoopis vähendanud.“

    Lingitud postitused sisaldavad täiendavaid linke algallikatele.

94. Forte: tšehhid kavatsevad järgmisest aastast patsientidele ravikanepit võimaldada

    „Aasta lõpuks esitame parlamendile sõltuvusttekitavate ainete seaduse kohendatud versiooni, mis tõstab kanepi keelatud ainete nimekirjast nende ainete loendisse, mida on arstidel lubatud välja kirjutada,“ lubas tervishoiuministri asetäitja Martin Plíšek päevalehe Hospodářské noviny osutusel, kirjutas uudisteportaal CzechPosition.com 14. septembril /…/

    Lubadus kanepiretseptide väljakirjutamist võimaldada järgneb üha kasvavale hulgale tõenditele, mis kinnitavad kanepi kasulikke mõjusid vähktõbede, parkinsonismi ja muude haiguste all kannatavate inimeste tervisele. Samuti ilmneb aiva märke sellest, et seaduslikele retseptidele kehtiva keelu tingimustes kasvatavad tšehhid ravimtaime üha rohkem ise ning ravivad end sellega omal algatusel. /…/

    Ministeeriumi ekspertidel seisab veel ees meditsiinilise kanepi legaalse müügi reguleerimise kava väljatöötamine. Minister Plíšek kinnitas 13. septembril toimunud vastavateemalisel pressikonverentsil, et eelistaks pigem ravimtaime importimist Tšehhisse kui selle kasvatamise volitamist kohalikule kodukasvatus-tööstusele, mida võidaks kurjasti kasutada. „Me peame rakendama meetmeid, välistamaks massilist kuritarvitamist ilma arsti ettekirjutuseta,“ lisas ta. /…/

    Kanep, mille väikeste koguste isiklikuks tarbeks omamise ja piiratud arvu taimede kasvatamise Tšehhi valitsus 2010. aasta alguses dekriminaliseeris, on kõige populaarsem uimasti riigis. Kanepi omamine on seni jäänud siiski karistatavaks väärteoks. Tänavu juunis said politseinikud voli uimasti omamisega vahele jäänuid kohapeal trahvida.

95. Mart K. tsiteeris:

    Minister Plíšek kinnitas 13. septembril toimunud vastavateemalisel pressikonverentsil, et eelistaks pigem ravimtaime importimist Tšehhisse kui selle kasvatamise volitamist kohalikule kodukasvatus-tööstusele, mida võidaks kurjasti kasutada.

    Ennäe NIMBY’t.

96. Science Daily kirjutab psilotsübiini mõjust isiksusele.

    ScienceDaily (Sep. 29, 2011) — A single high dose of the hallucinogen psilocybin, the active ingredient in so-called “magic mushrooms,” was enough to bring about a measurable personality change lasting at least a year in nearly 60 percent of the 51 participants in a new study, according to the Johns Hopkins researchers who conducted it.

    Lasting change was found in the part of the personality known as openness, which includes traits related to imagination, aesthetics, feelings, abstract ideas and general broad-mindedness. Changes in these traits, measured on a widely used and scientifically validated personality inventory, were larger in magnitude than changes typically observed in healthy adults over decades of life experiences, the scientists say. Researchers in the field say that after the age of 30, personality doesn’t usually change significantly.

    “Normally, if anything, openness tends to decrease as people get older,” says study leader Roland R. Griffiths, a professor of psychiatry and behavioral sciences at the Johns Hopkins University School of Medicine.

    The research, approved by Johns Hopkins’ Institutional Review Board, was funded in part by the National Institute on Drug Abuse and published in the Journal of Psychopharmacology.

97. @dig:

    Kuidas nad leiavad inimesi, kes sellistes uurimustes osalevad, katsejänestena. Vabatahtlikud?

98. Arvatavasti panid kuulutuse ülikoolilinnas üles ja peamiselt tulid kohale tudengid. Artikkel mainib, et enamikul oli kraad ka.

99. Delfi väidab, et laia haardega uimastitootja Philip Morris teeb “varjatud lobitööd” tubakaaktsiisi tõusu vastu

    Philip Morris Eesti korporatiivsuhete juht Martin Lään saatis selle aasta mais ja juuni alguses paljudele ajakirjanikele meile, milles kirjutas, et tubakaaktsiisi tõstmine suurendab tõenäoliselt salatubaka osakaalu ja mõjub maksulaekumistele seetõttu halvasti. Ent tubakafirma ei soovinud mitte ise sel teemal ajakirjanduses kommenteerida, vaid soovitas kommentaatoriks kahte tuntud majandusanalüütikut, kel polnud selle teemaga tõenäoliselt mingit pistmist. /…/

    Delfi uuris tubakafirmalt, miks nad ise seda kommenteerida ei taha. “See teema hakkas riigikogus käimasolevatest aruteludest silma, kui päevakohane. Eriti just seetõttu, et alles paar nädalat tagasi oli salaturu teema meedias üsna aktuaalselt üleval. Sisulisi kommentaare oskavad aga tõepoolest pigem anda aruteludega seotud inimesed või üldisemalt majandusteooria asjatundjad,” kommenteeris seda Lään.

    Kiire järelepärimine teiste ajakirjanike seas tuvastas, et seda teemat pakkus Philip Morris kajastamiseks päris paljudele ajakirjanikele üsna mitmetest väljaannetest.

    Ent tubakaaktsiisi tõus ei mõjuta vaid salasigarettide turgu, vaid ka suitsetamise levikut. Konjunktuuriinstituudi teadur Elmar Orro lausus, et suitsetajate osakaal rahvastikust on vähenenud ja selle üheks põhjuseks ongi tubaka kasvanud hind. Hinna kasvades muutub suitsetamise majajätmine majanduslikult järjest mõttekamaks ning samuti paneb see enne suitsetama hakkamist pikemalt järele mõtlema.

    Ent kuidas on siis arenenud salatubaka turg? Orro rääkis, et 90. lõpul tarvitati salatubakat isegi enam kui praegu. Buumi ajal salatubaka kasutamine langes üsna hoogsalt, ent kriisi ajal hakkas jälle kasvana, ent sellest hoolimata on salatubaka kasutajaid praegu vähem kui 90. lõpus. /…/

    Kolmapäeval sai Delfi lõpuks Philip Morriselt vastused, mis puudutasid peaaegu eranditult tubaka salaturgu. Tubakafirma täisvastus on ära toodud kõrvalloos, ent suitsetamise leviku ja avaliku arvamuse mõjutamise katse küsimuse kohapealt oli Philip Morris väga kidakeelne. “Philip Morris Eesti hindab avatud ja läbipaistvat dialoogi. Oleme pühendunud jagamaks oma teadmisi, kogemusi ja fakte kõikides meie valdkonda puudutavates küsimustes,” vastas tubakafirma.

    Artiklile on lisatud järjed “Philip Morrise esimene kiri ajakirjanduse mõjutamiseks”, “Philip Morrise teine kiri ajakirjanduse mõjutamiseks” ja “Philip Morrise ametlik vastus Delfi päringule”.

100. Texase kuberner ja presidendikandidaadikandidaat Rick Perry näeks USA vägesid meelsasti Mehhikos narkokartellidega sõdimas (EPL).

     Texase kuberner Rick Perry, kes pürgib vabariiklaste kandidaadiks USA presidendivalimistel, teatas, et kaaluks USA vägede saatmist Mehhikosse sealse narkovägivallaga võitlema.

     „Mehhikos võib vaja minna meie sõjaväge, mis nendega koostöös tapaks need narkokartellid ja hoiaks nad meie piirist eemal,“ ütles Perry valimiskoosolekul New Hampshire’is BBC Newsi vahendusel. /…/

     USA relvajõudude viimine Mehhiko territooriumile kutsuks aga kindlasti esile Mehhiko võimude pahameele. Mehhiko kaotas ligi poole oma territooriumist sõjas USA-ga 1840. aastatel ja on pärast seda suveräänsuse kaotamise suhtes väga tundlik.

     Mehhiko president Felipe Calderón on nõudnud USA-lt tegutsemist narkootikumide nõudluse vähendamiseks USA kodanike hulgas ja relvade USA-st Mehhikosse vedamise takistamiseks.

101. Ameerika Hääl on välja andnud eriaruande tubaka-asjandusest Aafrikas. Kajastamist leiab nii tubakafirmade strateegiline tegevus …

     Keith Gretton, Africa-Middle East director for London-based British American Tobacco company, says worldwide markets are stable and rejects the accusation by anti-smoking activists that his and other tobacco companies are simply preying on the countries south of the Sahara. While he admits there are opportunities for smoking growth in Africa, he notes his company provides significant economic benefits to sub-Saharan states. “There’s a lot of smuggling around the world, of cigarettes, a lot of illegal cigarettes,” Gretton says, “and one of our top priorities is to keep that segment as small as possible and replace illegal cigarettes by duty-paid cigarettes, so governments get the revenue from that product. British American Tobacco paid 2.3 billion pounds ($3.4 billion) in taxes to governments across Africa and the Middle East last year.”

     … kui selle mõjud rahvatervisele ja -majandusele.

     Twenty-one percent of men in Zimbabwe smoke cigarettes, according to a 2008 World Health Organization survey. But Namibia was the leader in Southern Africa with a startling 36 percent of men smoking – 29 percent on a daily basis. In South Africa the figure was 25 percent, in Mozambique 20 percent, and Zambia 18 percent. About 8 percent of women in South Africa smoke, in Namibia 9 percent, but the rate is in general much lower, 2 percent or less in the other countries.

102. R2 püüab homme lõunal saates “Poolt ja vastu” temaatilist debatti pakkuda.

     Eeloleval laupäeval läheb tuliseks aruteluks, kuidas suhtuda kanepi legaliseerimise ideesse.

     Oma arvamuse ütleb Mart Kalvet, kes on ajakirjanduses korduvalt nõudnud kanepisse suhtumise ümbervaatamist riiklikul tasandil. Tema kõrval saab sõna Veiko Germann, politsei- ja piirivalveameti kriminaalpolitseiosakonna menetlusbüroo III talituse juht.

103. Eelmises postis lingitud saade on nädala vältel R2 kodulehelt allalaaditav/järelkuulatav.

     Drug War Chronicles kirjutab aga, kuidas sõda raviotstarbelise kanepi vastu USA-s võimendub, nii et hakkab paistma, nagu oleks Obama administratsioon veelgi uimastisõjakamalt meelestatud kui Bush noorema oma oligi.

     Recent days have seen a range of federal escalations against the medical marijuana industry either announced or moved into further stages:

     The Bureau of Alcohol, Tobacco and Firearms announced that medical marijuana patients are prohibited from owning firearms, a policy that could subject otherwise law-abiding patients to draconian sentencing enhancements. Rumor has it that federal agents in Michigan are using patient lists to cross-match against gun sales databases — unconfirmed as yet, but in line with prior Michigan developments.

     The last bank in Colorado to openly do business with the medical marijuana industry has announced that it will no longer do so. The banks have caved in to federal demands they do extra monitoring and reporting on their customers in the marijuana business, fearing the feds could have worse in mind for them than they’ve stated. Dispensaries throughout the state are preparing to go cash-only.

     The IRS announced that medical marijuana dispensaries, which the federal government does not recognize as nonprofits even when their states do, cannot deduct the major costs of doing business on their tax returns — rent, payroll, etc. — a move that could make collective provision of marijuana to patients difficult to continue. Harborside Health Center in Oakland, a major and well-respected leader in the field (our Scott Morgan has dubbed Harborside “The Best Place in the World to Buy Marijuana”), paid millions in taxes but owes millions more. They say they’ll have to stop operating if the appeals process fails to reverse the decision.

     Tomorrow California US Attorneys say they’ll announce a new “strategy,” including forfeiture actions and maybe worse against property owners who rent buildings or land to medical marijuana businesses. It’s not a completely new threat, but it is sounding like an enlarged one.

104. Mõni ehk mäletab aastatagust uudist “Mehhiko narkolinna politseijuhiks sai 20-aastane tudengineiu“.

     Ühe Mehhiko kõige ohtlikuma, USA piiril asuva narkosõjalinna uueks politseiülemaks sai 20-aastane tudengineiu. Paljud politseinikud on linnas ametist lahkunud ja ametnikud tapetud.

     Märtsis läks asi karmiks.

     Mehhiko 20-aastane naispolitseiülem Marisol Valles García põgenes pärast tapmisähvarduste saamist USA-sse, kinnitasid immigratsiooniametnikud. García pälvis ülemaailmset tähelepanu eelmisel aastal, kui temast sai narkovägivalla käes vaevleva piirilinna politseiülem, sest keegi teine ei julgenud seda tööd vastu võtta.

     Nüüd kirjutab The Daily Telegraph, miks läks, nagu arvata oli.

     She was praised as the ‘bravest woman in Mexico’ – a young mother who became chief of police in a town terrorised by drugs cartels. But Marisol Valles García’s gutsy gesture has cost her dearly /…/

     The family are now in a safe house in the United States, far from the border.

     “It’s hard, because we can’t work and still live in fear. But better to be alive in the US than dead in Praxedis.”

105. Natuke ajaloolist. Charles C. Mann kõrvutab uues raamatus 17. sajandi tubakakaubanduse ajalugu tänapäeva uimastisõjaga; The Independent tutvustab teost pealkirjaga “1493 – How Europe’s Discovery of the Americas Revolutionized Trade, Ecology and Life on Earth”.

     Nicotiana tabacum, as botanists call it, was the first global commodity craze. Fun, exotic, hallucinogenic and addictive, it was – is – a near-perfect consumer product. England fell under its spell in the 1580s, when the survivors of the nation’s first, unsuccessful colonies – the Roanoke ventures of Sir Walter Raleigh – landed in Brighton with strange, fiery clay tubes at their lips. Obviously conscious of the impact of their appearance, they descended on the docks, smoking languidly, like so many Elizabethan versions of James Dean and Humphrey Bogart. By 1607, when Jamestown was founded, London’s streets were jammed with more than 7,000 tobacco “houses” – café-like places where the city’s growing throng of nicotine junkies could buy and consume tobacco.

     None of this was exceptional. Between 1580 and 1610, Nicotiana tabacum, a species originally from the Amazon, became a fixture in every inhabited part of the earth. Almost immediately it attracted governmental ire. Bans on tobacco, some enforced by the death penalty, were enacted by France, Russia, Sweden, the Ottoman and Mughal empires, and the Japanese shogunate. The smoking weed quickly became so ubiquitous in Manchuria, according to historian Timothy Brook, that in 1635 the Khan, Hong Taiji, discovered that his soldiers “were selling their weapons to buy tobacco”. Enraged, he prohibited smoking.

     Ken Burns on aga valmis teinud ning üleriigiline haridustelekanal PBS eetrisse ja veebigi paisanud põneva dokumentaalsarja USA alkokeeluseaduse ajaloost ja õppetundidest. Pealkiri on lakooniline: Prohibition.

     PROHIBITION is a three-part, five-and-a-half-hour documentary film series directed by Ken Burns and Lynn Novick that tells the story of the rise, rule, and fall of the Eighteenth Amendment to the U.S. Constitution and the entire era it encompassed.

     The culmination of nearly a century of activism, Prohibition was intended to improve, even to ennoble, the lives of all Americans, to protect individuals, families, and society at large from the devastating effects of alcohol abuse. /…/

     Prohibition turned law-abiding citizens into criminals, made a mockery of the justice system, caused illicit drinking to seem glamorous and fun, encouraged neighborhood gangs to become national crime syndicates, permitted government officials to bend and sometimes even break the law, and fostered cynicism and hypocrisy that corroded the social contract all across the country…

106. Mart K. tsiteeris:

     Mehhiko 20-aastane naispolitseiülem Marisol Valles García põgenes pärast tapmisähvarduste saamist USA-sse, kinnitasid immigratsiooniametnikud.

     Kas ma saan õigesti aru, et selleks, et seaduslikult Mehhikost Ameerikasse migreerida, ei ole tarvis muud teha kui politseiülema koht vastu võtta — paistab, et vabu kohti on jalaga segada —, tapmisähvardused kenasti ära dokumenteerida ja siis põhja poolt poliitilist varjupaika taodelda, sest kodumaal ähvardab poliitiliste uimastisõja-vaadete eest tagakiusamine?

107. Ida jaoskonna noorsoopolitseinik tutvustab Delfi lugejaile koolinoorte seas populaarset suitsuvaba tubakapõhist uimastit ning selle hüvesid võrreldes suitsetatava tubakaga.

     Viimastel õppeaastatel on koolide personal hakanud koolist leidma huvitavaid väikesi padjakesi. Leitakse neid nii lagede küljest, põrandalt, prügikastidest kui ka lillepottidest. Samuti on osadel õpilastel tunni ajal mokk punnis. /…/

     Enam ei pea nn tubakalaksu saamiseks vahetundi ootama, vaid ka tunni ajal on võimalik tubakatoodet kasutada, vastupidiselt sigareti tarvitamisele ei jää pärast mokatubaka tarvitamist mingit spetsiifilist lõhna juurde ning täiskasvanutele vahelejäämise võimalus on väiksem. Samuti pole hind probleemiks – olemasoleva taskuraha eest on võimalik saada ühest padjast terve toosini. /…/

     Noorte seas levib eksiarvamus, et kuna mokatubaka tarvitamisel nad ei suitseta, on see ka tervisele ohutu, sest ei jää kopsuvähki, võhm ei kao jms. Tegelikult sisaldab mokatubaka padjake 16 korda rohkem nikotiini kui sigaret ning toob endaga kaasa hulga teisi tagajärgi. Võrreldes tubakasuitsuga tekib sõltuvus kiiremini ja kergemini ning selle tarvitamisega kahjustatakse vaid enda, mitte kõrvalviibijate tervist. Mokatubaka sõltlasi vaevavad koolis tähelepanu- ja keskendumisraskused. /…/

     Sellise tubaka ostmine ja muul moel vahendamine on nii Eestis kui Euroopa Liidus Maailma Terviseorganisatsiooni (WHO) poolt alates 1992. aastast keelatud. Mokatubakat on ametlikult lubatud müüa vaid Rootsis, Norras ja Taanis. Kahjuks on juba juhtumeid, kus lapsevanemad annavad oma lastele ise mokatubakakarpe, et neid koolis sõpradele maha müüa.

108. Villu Paart (tegelikult vist Päärt?) kirjutab Novaatoris, kes siis on need inimesed, kes joovad alkoholisisaldusega tooteid, mis pole mitte mõeldud seespidiseks tarvitamiseks.

     Tartu Ülikooli tervishoiu instituudi dotsent Kersti Pärna ja professor David A. Leon Londoni Ülikooli hügieeni ja troopilise meditsiini instituudist üritasid selgust saada, kui levinud on surrogaatide (parfümeeria, süütevedelike ja puhastusvahendite) joomine Eesti elanike hulgas ja kes neid joovad. /…/

     Neist oli poealkoholi asemel parfümeeriat või olmekeemiat juues püüdnud odavat peatäit hankida 1,4 protsenti. Naiste seas oli lõhnavete, puhastusvahendite ja süütevedelike joojate osatähtsus üliväike, kuid meeste hulgas joonistusid välja siiski selgete tunnustega rühmad. /…/

     Surrogaatide kättesaamine on alkoholist lihtsamgi – kioskid pakuvad lõhnavett varastest hommikutundidest hilisööni. Lisaks tuleb selliste vedelikena ostetu kätte isegi kohati kuus korda odavam kui poest ostetud alkoholil, sest alkoholiaktsiisi odekolonni hinnale ei lisandu. /…/

     Eesti uuringu autorid märgivad, et kuivõrd surrogaatide kohta esitati küsimus ainult neile, kes olid alkoholi joonud viimasel kuul, siis ei andnud andmed siiski täit pilti selle kohta, kui paljudel Eesti elanikel on üldse sedalaadi vedelike tarbimise kogemus.

     Pärna sõnul on andmed pärit intervjuupõhisest terviseuuringust, seega on tõenäoline, et taolisse uuringusse paljud surrogaatalkoholi tarvitajad ei satu.

109. TÜ mükoloogia emeriitprofessor Kuulo Kalamees kirjutab Eesti Looduse ja Forte lugejaile, millega võib päädida kärbseseente mugimine.

     Kärbseseenemürgistust ehk „mükoatropiinimürgistust”, iboteenhappe-mustsimoolimürgistust või pantherina-sündroomi põhjustavad kärbseseene (Amanita) perekonna punase kärbseseene alamperekonda Amanita kuuluvate seente mürkained, mis halvavad kesknärvisüsteemi tegevuse.

     Need mürkained tekitavad inimeses motoorset ja psüühilist erutust, joovet, ebatavalist elevust, hallutsinatsioone jms. nähte. Kärbseseentes sisalduvad ained sarnanevad oma toimelt atropiiniga, mistõttu varem antigi neile koondnimetus „mükoatropiin”.

     Hiljem selgus, et sellist mürkainet nagu mükoatropiin pole keemiliselt olemas ja mürgistust põhjustavad hoopis teised ained. /…/

     Punane kärbseseen on nõrgalt mürgine hallutsinogeenne seen, kes narkootilist joovet ega psüühilist sõltuvust tarvitamise järel üldjuhul ei põhjusta. Küll aga tekivad mürgistusele järel rahutust unest virgudes ebameeldivad pohmelusnähud.

     Punase kärbseseene abil saadud joobetaoline meelierutav petteseisund on võimaldanud mõnedel Põhja-Euraasia hõimudel laskuda transsi, loitsida või arbuda šamaanlike paganausutalitluste puhul, nt. Lapimaal, Põhja-Siberis ja Kamtšatkal. /…/

     Panter-kärbseseen on väga mürgine, ohlikum kõigist teistest siin käsitletud liikidest; võib põhjustada surma. /…/

     Nartsiss-kärbseseen /…/ [on] väga mürgine; väljaspool Euroopat, Tšiilis, on põhjustanud isegi surmaga lõppenud mürgistusi. /…/

     Kärbseseenemürgistuse toimeained: iboteenhape, muskasoon, mustsimool; need ei hävi kupatamisel ega kuivatamisel, samuti mitte ühelgi muul seente kulinaarse töötlemise ega hoidistamise viisil.

110. Houston Chronicle räägib kohaliku presidendimetakandidaadi Herman Cain’i uuest skandaalsest reklaamist, kus positiivset kangelast psühhoaktiivset stimuleerivat substantsi suitsetamas näidatakse.

     Most of the text is pretty standard stuff: “Herman Cain will put United back in the United States of America,” “America’s never seen a candidate like Herman Cain,” etc. Of course, Block is paid to espouse those beliefs, but no matter.

     The weirdness comes in during the last few seconds of the video: in a tight shot on Block’s face, he slowly drags a butt as songstress Krista Branch sings the tea party fave “I am America.”

111. Tiina Jõgeda: Õnneseened. Üks doos maagilisi seeni võib muuta isiksust

     Uurimisrühma juht Roland R. Griffiths ütles, et psilotsübiini saaks kasutada terapeutilistel eesmärkidel. Seda rääkis juba ammu Šveitsi keemik Albert Hofmann, kellest sai tajuavardajate eestkõneleja kohe, kui ta LSD toime enda peal avastanud oli.

     Aga, hoiatas Hofmann, need ained pole lollidele! Ta propageeris hallutsinogeene abivahendina psühhoanalüüsis, nimetades neid hinge ravimiks. Hipiliikumise ja alternatiivkultuuri suhtes oli ta ülikriitiline, nimetades neid juhutarbijatest amatööride karjaks. Hofmannil oli õigus: ühiskond ei tulnud hipikultuuri tagajärgedega muudmoodi toime kui keelates. Kalevi alla läks ka narkootikumide teaduslik uurimine. Neil vähestel teadlastel, kes siiski meelemürke uurivad, on peaaegu võimatu tulemustest kirjutada neutraalses või, hoidku jumal, positiivses võtmes. Need on sotsiaalpoliitilised tabuteemad ja nii jääb.

     Siiski leidub uurimusi, mis näitavad, et hallutsinogeenid soodustavad õnnetunnet ning leevendavad masendust ja ärevust.

     “Psilotsübiini toimemehhanismil on potentsiaali soodustada ilmingut, mida nimetatakse psühhospirituaalseks epifaaniaks,” ütleb Charles Grob, kes tegeles ravimatute haigetega, “kestva psühhoteraapia kontekstis on vaja psilotsübiini manustada ehk ainult üks kord, samas kui konventsionaalseid ravimeid kasutatakse tavaliselt iga päev, seda isegi aastaid.” Ühes teises psilotsübiinieksperimendis osalenud väitsid hiljem, et seene-kogemus kuulus elu viie kõige tähendusrikkama ja mõjusama kogemuse hulka.

112. salvey ütles:

     …ühiskond ei tulnud hipikultuuri tagajärgedega muudmoodi toime kui keelates.

     Nimetada praegust olukorda, kus hallutsinogeensete ja muude uimastite valik, kättesaadavus ja tarvitajate määr on enam-vähem kogu maailmas suuremad kui kunagi varem, “tagajärgedega toimetulemiseks”, on mõnevõrra narr. Eriti narr on LSD massidesseviimises süüdistada toonast noorust, kui tegelikult tegi otsa lahti hoopis CIA.

     Hofmann kritiseeris teravalt Leary tegevust, ja ma ei ütleks, et põhjendamatult. Samas oli Leary esimeste hulgas, kes hoiatas LSD kriminaliseerimise soovimatute tagajärgede eest, soovitades selle asemel rakendada haridust ja regulatsiooni.

     Leary on ajanud palju käojaani, aga selles asjas olen temaga ühel nõul.

113. Mart K. ütles:

     Eriti narr on LSD massidesseviimises süüdistada toonast noorust, kui tegelikult tegi otsa lahti hoopis CIA.

     Küllap tuleb süüdistada CIA’sse infiltreerunud hipispioone.

114. Kaks tubakaga seotud uudist.

     Esimene ütleb, et värske uurimuse andmeil pole tubakast loobumiseks mõeldud ravim varenikliin (brändinimega Chantix) esmaseks loobumisravimiks sobilik, kuna tekitab depressiooni ja soodustab enesetappe.

     “Our study contradicts the implications of a recent review by the FDA showing no difference in psychiatric hospitalizations between varenicline and nicotine replacement patches,” said Curt D. Furberg, M.D., Ph.D., professor of Public Health Sciences at Wake Forest Baptist, co-author of the study and a nationally recognized leader in drug safety research. “The FDA hospitalization studies were flawed because they could not capture most of the serious psychiatric side effects, including suicide, depression, aggression and assaults. These can be catastrophic events but do not normally result in hospitalization.

     “We found that Chantix is associated with more suicidal behavior reports than any other smoking-cessation drug on the U.S. market. The risks simply outweigh the benefits.”

     Teine elustab vana hea “hüppelaua-” ehk “lävepakuteooria” uues kuues, näidates, et nikotiin võib olla hüppelauaks kokaiini juurde, kuna eelhäälestab aju sellest suuremat naudingut ammutama.

     In the current study, by researchers at Columbia University, New York City, and published in today’s Science Translational Medicine, mice exposed to nicotine in their drinking water for at least seven days showed an increased response to cocaine. This priming effect depended on a previously unrecognized effect of nicotine on gene expression, in which nicotine changes the structure of the tightly packaged DNA molecule, reprograms the expression pattern of specific genes, in particular the FosB gene that has been related to addiction, and ultimately alters the behavioral response to cocaine.

     To examine whether the results from this study paralleled findings in humans, the researchers reexamined statistics from the 2003 National Epidemiological Study of Alcohol Related Consequences to explore the relationship between onset of nicotine use and degree of cocaine dependence. They found that the rate of cocaine dependence was higher among cocaine users who smoked prior to starting cocaine compared to those who tried cocaine prior to smoking.

115. Villu Päärt kirjutab Novaatoris, et elamustejanu ja sellest johtuv riskikäitumine, k.a uimastite pruukimine, võivad olla päriliku iseloomuga.

     Suurema elamustejanuga inimesed suitsetavad sagedamini, proovivad suurema tõenäosusega muid mõnuaineid ja mängivad hasartmänge. Autot juhivad nad hoolimatult. Nad satuvad sagemini juhuvahekordadesse, kus kaitsevahendeid ei pruugita. Elamustejanustele meeldivad eredad värvid, rahvarohked paigad, nad on riskima ja panema end ohtu lihtsalt selleks, et oleks lõbus. /—/

     [Ühe autori, TÜ eksperimentaalpsühholoogia professori Jüri] Alliku sõnul oli pettumus see, et kuigi uuritavaid oli ligi 8000 Euroopa päritolu inimest mitmelt maalt (ka veidi üle tuhande Eesti Geenivaramu doonori) ja geenianalüüs jälgis ligi 300 000 üksiku nukleotiidijärjestuse muutusi, siis oli selle ühe, elamustejanuga seotud geenivariandi valdavus nii suure töö kohta siiski oodatust väiksem.

     “Me lootsime, et õnnestub leida aju virgatsainete dopamiini või serotoniiniga seotud geene, aga seda ei juhtunud,” ütles Allik.

     Uuringus osalejad täitsid isikuomaduste testi ning selle järel püüti leida seoseid levinumate isikuomaduste ja kindlate geenivariantide vahel.

     Elamustejanu skaalal kõrgeid punkte saanud inimestelt leiti geeni CTNNA2 kindel variant. See geen on oluline, sest kodeerib üht valku, mis on oluline ajus neuronite vahel sünapsite moodustumises. /—/

     Alliku sõnul on selle leiu põhjal võimalik uurimistööga siiski edasi minna. Järgmisena on kavas uurida neid Eesti inimesi, kes on oma elus sooritanud langevarjuhüppe.
     “Iga inimene ei istu lennukisse, et sealt langevarjuga alla hüpata. Me püüame uurida, millised geenid on neil, kes seda sporti harrastavad,” ütles Allik.

116. Oivaline ajalooline analoogia hüsteerilisele ja ebateaduslikule sõjale mõnede uimastitega avaldub 19. sajandi lõpul ja 20. algul levinud arusaamas, nagu põhjustaks käsikiimlus ränki tervisehädasid: vaimuhaiguseid, impotentsust, langetõbe ja järeltulijate kasvu kängumist. Millised olid “teaduslikud” meetmed käsipatu nuhtluse ohjeldamiseks ja kuidas need on kujundanud tänapäevast maailma, kirjutab Cracked.

     …in the late 1800s and early 1900s, America wound up in a frenzy over the problem of masturbation that sounds suspiciously similar to the fears about recreational drugs a half century later — masturbation was spoken of as a new, addictive fad among our children that doctors said could cause everything from psychosis to epilepsy.

     Lahendusteks, millest loodeti abi sandistava eneserahuldamissõltuvuse vastu, pakuti muu hulgas ümberlõikamist (eelistatavalt tuimestuseta), maitsetut ja külma tervislikku toitu (nt maisihelbed piimaga ja täisteraküpsised), külma veega kümblemist, võimlemist, skautlust ja… vibraatoreid.

117. Harvardi uurijad leiavad, et poolsünteetilise retseptopioidi buprenorfiini ja opioidiantagonisti naloksooni segu brändinimega Suboxone võib aidata vabaneda retseptopioidisõltuvusest, vahendab MedicalXpress.com.

     Individuals addicted to prescription painkillers are more likely to succeed in treatment with the aid of the medication buprenorphine-naloxone (Suboxone), report McLean Hospital and Harvard Medical School researchers in today’s online edition of the Archives of General Psychiatry. /…/

     According to Weiss, 49 percent of patients benefitted from Suboxone during a 12-week course of the medication. However, once the medication was discontinued, patients had a high rate of relapse. Monitored in four week increments, individuals showed an increasing rate of relapse the longer they remained off Suboxone. Another interesting finding, noted Weiss was that neither having chronic pain, nor participation in intensive addiction counseling affected the participant’s success rate.

     Meenutame, et buprenorfiini meelelahutuslik väärtarvitamine on Skandinaavias väga levinud. 2007. aastal hõivati Uppsala maakonnas buprenorfiini rohkem kui kokaiini, ecstasyt või korgijooki GBH. Soomes väärtarvitati 2005. aastal buprenorfeeni rohkem kui amfetamiine. Naloksooni lisamine peaks ära hoidma buprenorfiini kõige levinuma ja ohtlikuma tarvitamismooduse — süstimise.

     Each participant received Suboxone—a combination of buprenorphine, which alleviates opioid withdrawal and craving, and naloxone, which prevents abuse if the drug is not taken orally as prescribed.

     Naloksoon — odav ja mittenarkootiline ravim, millega oleks võimalik ära hoida palju opioidiüledoosisurmasid —, on mitmel pool maailmas põhjendamatult keelatud aine. Kahjuks ma ei oska kommenteerida, milline on selle juriidiline positsioon ja kättesaadavus Eestis. Arst.ee ravimikataloogis on Suboxone kirjas “keelualuse tabletina”, naloksooni süstelahusele pole keelusilti lisatud.

118. Uuring: Infomaania on hullem kui kanep! alkeemia. ee

     Uus uuring näitab, et need töötajad, kes on pidevalt sissetulevatest telefonikõnedest ja e-kirjadest häiritud, kannavad IQ languse all kaks korda rohkem kui kanepisuitsetajad.

     Inglise Psühhiaatriainstituudis (Institute of Psychiatry) läbi viidud uuring leidis, et ülemäärane tehnoloogia kasutamine alandas töötajate intelligentsust.

     Nendel töötajatel, kelle tähelepanu oli pidevalt häiritud uute e-kirjade ja sissetulevate kõnede poolt, täheldati 10-punktist IQ langust – mis on kaks korda rohkem kui uuringud on leidnud olevat kanepisuitsetajatel

119. salvey ütles:

     …täheldati 10-punktist IQ langust – mis on kaks korda rohkem kui uuringud on leidnud olevat kanepisuitsetajatel…

     Kahjuks ei viita alkeemia.ee täpsele allikale; artikkel ei ütle ka, kas IQ-langus oli püsiva iseloomuga või mitte. Kanepi puhul, mille juures IQ-langus ilmneb eelkõige väga pikka aega krooniliselt suitsetanutel, pole muutused minu teada püsivad.

     Only the heavy current users had experienced a decline in their IQ scores over the 10-year period – about four points. Light users, former users and abstainers all saw their IQ scores climb between two and six points.

120. Delfi tutvustab uusi trende algkoolilaste uimastivalikus.

     Laste seas levib kulutulena uus sõltuvust tekitav komme – tulemasinagaasi nuusutamine.

     “Sisuliselt ei ole ju tegemist uue asjaga,” nendib Tallinna lastehaigla psühhiaatriakliiniku juhataja Anne Kleinberg ajalehes Pealinn.”Ühiskonnas on ikka olnud lapsi, kes nuusutavad, erinevad on ained, mida nuusutatakse – kunagi oli see liim, siis bensiin, nüüd välgumihkligaas.” /—/

     Artiklist kumab läbi moraalipaanika mekk, aga kui väited tõeseks peaksid osutuma, võib see tähendada, et toksikomaania maine hakkab meie keelurežiimi viljastavates tingimustes jõudsalt paranema; äkki küündime selles vallas varsti järele Euroopas kõige eesrindlikumalt (s.t laristavamalt ja laibaküllasemalt) uimastitega võitlevale Rootsile, kus liiminuusutajatest laste osakaal on suurem kui leebema uimastipoliitikaga riikides.

121. Egas uimastikahju ainult laipadega mõõdeta. Jeltsini tervis pidas alkole suurepäraselt vastu, nii et otsest ohvrit polnud. Palju Venemaal laipu oli tänu konstantselt porujommis presidendi võimetusele riigis kaost lõpetada, ei tea keegi.

     „Maailma Tervishoiuorganisatsiooni (WHO) korraldatud kokaiiniteemalisel konverentsil leidsid kõik eksperdid, et rõhuv enamus kokaiinitarvitajatest kontrollivad oma tarbimist suurepäraselt ja leidsid seetõttu, et kokaiin ei kujuta endast suurt probleemi.

     Mõned väidavad, et majanduskriis koos tagajärgedega oli osaliselt sellesama kokaiini süü. Wall Street,i ja koka suhted pole kuigi suur saladus, samamoodi nagu asjaolu, et erinevalt alkoholist ei saa mõõdukalt pilves kodaniku välise käitumise põhjal tavainimene joobeseisundist aru. Mis võimaldab rahulikult pilves peaga tööl käia. Mu oma tutvusringkonnas inimene, kes teeb igal hommikul kohvi asemele mehise triibu amfetamiini. Ja käib tööl ja sõidab autoga ja siiamaani pole mitte midagi juhtunud.

     Oskab keegi öelda, kui palju finantssüsteemi külili kukkumist mõjutasid pilves pankurite eufoorias tehtud kõrgelennulised ja lollid otsused? Ning kui palju majanduskriisi füüsilisi ohvreid võiks prognoosida?

122. Konspiraator ütles:

     Wall Street,i ja koka suhted pole kuigi suur saladus, samamoodi nagu asjaolu, et erinevalt alkoholist ei saa mõõdukalt pilves …

     Fun fact: erinevalt etanoolist, mis on depressant, on kokaiin ja amfetamiin stimulandid. Funktsioneeriv inimene on kokaiinist “pilves” täpselt samamoodi nagu kohvist “pilve” võib minna. In other words, üldse mitte.

     Mu oma tutvusringkonnas inimene, kes teeb igal hommikul kohvi asemele mehise triibu amfetamiini. Ja käib tööl ja sõidab autoga ja siiamaani pole mitte midagi juhtunud.

     Siis on muidugi veel see põnev tähelepanek, et umbes 3–8 protsenti inimestest on “loomulikus” olekus enam või vähem rahutud ja keskendumisvõimetud, stimulantide mõju all aga töötab nende pea oluliselt paremini. Arstid on tähele pannud, et niisuguste hüperaktiivsete inimeste elukvaliteeti võib amfetamiinisoolade väljakirjutamine mõnikord oluliselt tõsta. Amfetamiini terapeutilisest kasutamisest kirjutab lähemalt PubMed Health, aga Sinu sõbra kontekstis võib asjasse puutuda see, et uimastisõda vaesekesele ravimi kättesaamise ülemäära tülikaks teinud on.

123. Konspiraator ütles:

     Oskab keegi öelda, kui palju finantssüsteemi külili kukkumist mõjutasid pilves pankurite eufoorias tehtud kõrgelennulised ja lollid otsused?

     Muide, septembris kirjutas The Independent koledast substantsist, mis turumaaniaid ja muidu lolle otsuseid põhjustada võis.

     The global financial crisis would not have happened if more women had held senior City posts, a new book by a close ally of George Osborne has concluded.

     Conservative MPs Matthew Hancock, a former chief of staff to the Chancellor, and Nadhim Zahawi present scientific research showing that the male-dominated, testosterone-fuelled world of finance is prone to riskier, irrational behaviour that causes “market manias” and, ultimately, major crashes.

     A study by British neuroscientists John Coates and Joe Herbert, cited in Masters of Nothing, says volatile cycles of boom and bust are caused by the “masculine response to risk” at a “deep neurological level” in failing to provide a check on the rash behaviour of men on the trading floor. Levels of testosterone rose when a day’s takings were higher, masking traders’ ability to make a “rational choice”, Coates and Herbert wrote.

     Separate research by McKinsey, also cited in the book, found that companies with more women in top jobs had higher operating returns than those that did not.

     Mine võta kinni, kuidas feministlik vandenõu oma liberaalse bias‘i konservatiivsete parlamendisaadikute pähe ajas. Mõned vandenõuteoreetikud räägivad isegi võimalusest, et asjasse puutuvad head asitõendid, aga ka viimane külatola näeb, et see on crazytalk.

124. dig ütles:

     viimane külatola näeb, et see on crazytalk.

     Ei näe, sellepärast ongi vaja ajuloputust ja repressioone. Inimene oskab üsna hästi olulist ebaolulisest eristada.

     Me võime lisaks naistele lisada veel kassid ja nende allergia, liiklusummikud, sugulaste läbi betoonseinte kõndimisest tekkinud psühhotrauma ning palju muud aga miskipärast ikka enamus meist arvab, et kokauim ei ole parim seisund oluliste otsuste tegemiseks.

125. Mart K. ütles:

     Lahendusteks, millest loodeti abi sandistava eneserahuldamissõltuvuse vastu, pakuti muu hulgas ümberlõikamist (eelistatavalt tuimestuseta), maitsetut ja külma tervislikku toitu (nt maisihelbed piimaga ja täisteraküpsised), külma veega kümblemist, võimlemist, skautlust ja… vibraatoreid.

     Uuest filmist hüsteerilise paroksüsmi teemadel on meil tühjas teemas nr. 3 juttu olnud.

126. Mart K. ütles:

     et toksikomaania maine hakkab meie keelurežiimi viljastavates tingimustes jõudsalt paranema

     Kui nüüd ainult koolilastest rääkida, siis mis moodi aitab keelurežiim suurendada liiminuusutamist? Et kui oleks legaliseerimine / dekriminaliseerimine, siis saaks koolilapsed paremini odavat, puhast ja tõelist kraami ja ei nuusutaks liimi?

127. uurija ütles:

     Kui nüüd ainult koolilastest rääkida, siis mis moodi aitab keelurežiim suurendada liiminuusutamist? Et kui oleks legaliseerimine / dekriminaliseerimine, siis saaks koolilapsed paremini odavat, puhast ja tõelist kraami ja ei nuusutaks liimi?

     Arvestades, miks koolilapsed pahu kemikaale igatsevad, siis pigem sellepärast, et ilma keelurežiimita pruugiksid nende koolilaste Vanemad Seltsimehed seaduslikku kraami ja sedasorti lapsed unistaksid pinu taga tollest kraamist selmet ebapopulaarse ersatsiga tegelikult jännata.

     Analoogia on ka olemas. Teadupärast on viin seaduslik, aga mitte koolilastele. Odekolonn on seaduslik ja ka koolilapsed saavad selle putkast hõlpsasti kätte. Miks koolilapsed reeglina odekolonni ei joo? Ikka sellepärast, et surrogaatide sotsiaalne maine on kehv. Sissehingatavate toksiliste olluste peal peaks sama mehhanism toimima.

128. Kas poleks targem analüüsida MIKS on alkohoolikuid, narkomaane, liiminuusutajaid, kanepitõmbajaid jne?Üha nooremaid ja laiaulatuslikult.Või on nii, et alkohoolik jääb alkohoolikuks, narkomaan narkomaaniks, pedofiil pedofiiliks ja targutajad targutajateks?

129. uurija ütles:

     …mis moodi aitab keelurežiim suurendada liiminuusutamist?

     Ma tõesti ei oska kindlalt väita, miks see nii on, aga faktiks jääb, et Euroopa kõige eesrindlikuma uimastisõdalasriigi Rootsi koolilastest 8% tarvitab inhalante, mis minu teada on märksa suurem osakaal kui leebemate uimastipoliitikatega riikides. Muidugi on võimalik, et liiminuustajate suur protsent pole mitte kuidagi seotud uimastipoliitiliste prioriteetidega, aga ma hästi ei usu seda.

130. Konspiraator ütles:

     Mõned väidavad, et majanduskriis koos tagajärgedega oli osaliselt sellesama kokaiini süü.

     Teised, näiteks ÜRO uimastite ja kuritegevuse büroo endine juht Costa, on väitnud, et mustal turul uimastitega teenitud raha oli see, mis päästis globaalse pangandussüsteemi täielikust kokkuvarisemisest. Nii palju kui ma aru saan, pole kummagi väite proponendid esitanud eriti veenvaid tõendeid.

131. dig ütles:

     Konspiraator ütles:

     Wall Street,i ja koka suhted pole kuigi suur saladus, samamoodi nagu asjaolu, et erinevalt alkoholist ei saa mõõdukalt pilves …

     Fun fact: erinevalt etanoolist, mis on depressant, on kokaiin ja amfetamiin stimulandid. Funktsioneeriv inimene on kokaiinist “pilves” täpselt samamoodi nagu kohvist “pilve” võib minna.

     See on muidugi äärmuslik lihtsustus; eri uima-ainete toime organismile on erinev ning kui kohv mõjuks täpselt samamoodi nagu kokaiin, oleks see tõenäoliselt keelatud (või kokaiin lubatud). Kohv ei põhjusta näiteks samasugust eufooriat, samuti pole kuulnud, et pädevuse-illusiooni täispuhumine selle mõjudele iseloomulik oleks.

     Wikipedia ütleb: “Cocaine increases alertness, feelings of well-being and euphoria, energy and motor activity, feelings of competence and sexuality. Athletic performance may be enhanced in sports where sustained attention and endurance is required. Anxiety, paranoia and restlessness are also frequent.”

     Mõned neist omadustest võivad rahandussfääris töötades muidugi kasuks tulla, teised aga otsuseid kahjulikult mõjutada, seega ma ei välistaks võimalust, et mõnede pankade põhjakäimist on mahitanud nende juhtide krooniline kokaiinihobi.

132. Mart K. ütles:

     See on muidugi äärmuslik lihtsustus; eri uima-ainete toime organismile on erinev ning kui kohv mõjuks täpselt samamoodi nagu kokaiin, oleks see tõenäoliselt keelatud (või kokaiin lubatud).

     See on lihtsustus, aga mitte äärmuslik. Lihtsuse mõttes käib jutt funktsioneerivatest inimestest, mitte nendest, kelle dopamiin taevasse lendab, nii et nad nurgas kükitavad ja eufooriat naudivad. (Arvestades, et teema puudutas inimesi, kes nurgas kükitamise asemel miljardeid pööritavad, on see lihtsustus triviaalne.)

     Kohv ei põhjusta näiteks samasugust eufooriat, samuti pole kuulnud, et pädevuse-illusiooni täispuhumine selle mõjudele iseloomulik oleks.

     Ka see on lihtsustus, kuigi arusaadav, kuna originaalsed protsessid on kaunis keerukad. Näiteks rääkis NPR septembri lõpus kohvi mõjust depressioonile. See, et depressiooni leevendav kemikaal pädevuse-illusiooni tõstab, on ootuspärane. Samas, usutavasti on tavaliselt kasutatava kofeiinidoosi kontekstis see tõus mõnevõrra väiksem kui tavaliselt kasutatava kokaiinidoosi kontekstis.

     Wikipedia ütleb: “Cocaine increases alertness, feelings of well-being and euphoria, energy and motor activity, feelings of competence and sexuality. Athletic performance may be enhanced in sports where sustained attention and endurance is required. Anxiety, paranoia and restlessness are also frequent.”

     Loeme nüüd ScienceLab.com’i MSDSi kofeiini kohta:

     Acute Potential Health Effects: Skin: May cause skin irritation. Eyes: Dust may cause mechanical irritation. Inhalation: May
     cause respiratory tract irritation. Ingestion: Harmful if swallowed in large amounts. May cause gastrointestinal (digestive)
     tract irritation with epigastric pain, abdominal cramps, nausea, vomiting and diarrhea. Affects metabolism and cardiovascular
     system with symptoms including increase in metabolism, flushing, palpitations, rapid heart rate, dysrhythmias, hypotension,
     blood pressure elevation and weight loss, metabolic acidosis. May affect brain and behavior/central nervous system..
     Symptoms may include nervousness, anxiety, restlessness, insomnia, dizziness, tremor, seizures, convulsions, hallucinations,
     somnolence, toxic psychosis, tremors, convulsions, ataxia. May also affect blood, respiration (hyperventilation), and urinary
     system (mild increase in urinary volume and urinary sodium excretion), and may directly produce hypokalemia. Chronic
     Potential Health Effects: May cause cancer (tumorigen) based on animal studies. May cause reproductive and fetal effects.
     May cause digestive tract disturbances (increased gastric acid, and pepsin secretion and a decrease in lower esophogeal
     sphincter pressure), cardiovascular disturbances. Since it is a CNS stimulant, it may also affect the Central Nervous System
     (CNS).

     Mõned nendest mürgitusnähtudest vajavad ilmnemiseks hobuseannuseid, mida reeglina kohvist ei saa, aga kohvipsühhoos on täiesti reaalne probleem. PubMed 2607498:

     Caffeine is a widely ingested and generally beneficial drug. However, when taken in excess, anxiety related symptoms become increasingly apparent. A case of caffeinism, which presented as a paranoid delusion, is reported as an extreme example of this. A study of 60 hospital inpatients revealed that about 40% of them consumed sufficient caffeine to produce symptoms of caffeinism. It is thus recommended that all patients should be questioned on their caffeine intake. Also, caffeinism should be considered as a differential diagnosis of anxiety states.

     Mart K. ütles:

     Mõned neist omadustest võivad rahandussfääris töötades muidugi kasuks tulla, teised aga otsuseid kahjulikult mõjutada, seega ma ei välistaks võimalust, et mõnede pankade põhjakäimist on mahitanud nende juhtide krooniline kokaiinihobi.

     Rusikareegel on, et stimuleeritud inimesed võtavad kõrgemaid riske kui stimuleerimata inimesed. Me teame, et kokaiin käitub kesknärvisüsteemi stimulandina. Me teame, et mõned pankurid kokaiini pruugivad. Me teame, et mõnede pankade põhjakäimist on mahitanud ülemääraste riskide võtmine ja realiseerumine. Edasine on lihtne loogika. Relevantsusloogika on see, mis soovitab hoiduda kokaiini muude tegurite seast liigset esiletõstmist.

     Omaette pikantne küsimus on, kas kokaiini võõrutusnähud spekuleerivas pankuris on eelistatavad kokaiini nähtudele.

133. Laias laastus on Digil muidugi õigus, aga isikliku kogemuse puudumisest hoolimata ei saa ma siiski nõustuda, et eufooria, ärevus ja paranoiad, mida tekitab kohv, on kvali- ja kvantitatiivselt täpselt samasugused kui need, mida tekitab kokaiin. Isegi kofeiinisisaldusega jookide endi psühhoaktiivsetel mõjudel on nüansid — mate on (mõõdukal tarvitamisel) huvitavam kui roheline tee, roheline tee huvitavam kui must kohv ja must tee jälle neist kõigist igavam.

     Seda, et sõltuvusttekitav ja taju muutev narkoaine kohv võib esile kutsuda massilist tormlemist, ma muidugi ei valdusta — eriti mitte viimatiste Tartu-uudiste valguses.

134. Mart K. ütles:

     Nii palju kui ma aru saan, pole kummagi väite proponendid esitanud eriti veenvaid tõendeid.

     Ega selliste asjade tõendamine nii lihtne polegi. Võtame nüüd situatsiooni kus pilves pankur tegi lolli otsuse. Mismoodi saaks tõestada, et ta selge peaga samasugust otsust ei langetanuks?

     Joomarautojuhtide apologeetidel on see üks lemmikargumente. Enamiku rasketest avariidest teevad ju kained juhid ning tagantjärgi on võimatu tõestada, kas sama juht samas olukorras oleks kainena suutnud avariid vältida.

135. Konspiraator ütles:

     Ega selliste asjade tõendamine nii lihtne polegi. Võtame nüüd situatsiooni kus pilves pankur tegi lolli otsuse.

     Ma rääkisin juba sellest, et kokaiinist “pilves” pankur on müüt. Sa ei vaevu seda kummutama, aga sokutad ikka selle müüdi vaikselt oma võtmisesse sisse. See on demagoogia.

     Mismoodi saaks tõestada, et ta selge peaga samasugust otsust ei langetanuks?

     Statistikaga.

136. No esita siis statistika, et kokauimas pankur on müüt.

137. Mart K. ütles:

     Harvardi uurijad leiavad, et poolsünteetilise retseptopioidi buprenorfiini ja opioidiantagonisti naloksooni segu brändinimega Suboxone võib aidata vabaneda retseptopioidisõltuvusest, vahendab MedicalXpress.com.

     ABC News Radio vahendab sama uudist, nentides, et sõltuvusest vabanemine Suboxone’i abil on tõhus vaid lühikese aja vältel; pärast Suboxone’ist loobumist retseptravimite juurde naasmise tõenäosus on paraku väga suur.

     However, despite their initial improvement, when participants were weaned off Suboxone, 90 percent went back to using prescription pain medications.

     Weiss and colleagues concluded that Suboxone was effective in reducing prescription drug abuse in the short-term and could be safely administered to patients in an outpatient setting with relatively short weekly medication management visits. However, the likelihood that participants would relapse on pain killers if they stopped Suboxone was extremely high.

     “This study is a cautionary tale,” Weiss advised, and stressed that future studies should focus on how long people should take Suboxone to increase their chances of staying sober.

138. Postimees: Kristjan Port: sport on ajule nagu narkootikum
     Konspiraator, tahad Sa rääkida spordipilves pankuritest?

139. Postimees kirjutab, kuidas venelaste ebatavaline karskus Taani uimastitootja Carlsberg äritegevust nöörib.

     Vene karskus tümitab Carlsbergi

     Vene turg eri anna armu Taani õllepruulijale nimega Carlsberg: kolmandas kvartalis kukkus ärikasum lausa viiendiku võrra.

140. Tel Avivi ülikooli uurijad avastasid, et linnakeskkonnas tavalise mürkgaasi süsinikoksiidi (vingugaasi) väikesed kogused tekitavad narkootilist joovet, mis aitab linnaelu stressiteguritega paremini toime tulla ja võib kokkuvõttes eluiga pikendada. Äkki peame pankurite ergutisõltuvuse mõjude kompenseerimise ja finantssüsteemi osalise pinnalejäämise eest tänama tihenevat autostumist?

     Now, in a surprising twist, Prof. Itzhak Schnell of Tel Aviv University’s Department of Geography and the Human Environment has discovered that low levels of the poisonous gas can have a narcotic effect that helps citydwellers cope with other harmful environmental factors of an urban environment, such as off-the-chart noise levels. This finding indicates that CO, in small doses, is a boon to the well-being of urbanites, better equipping them to deal with environmental stress.

     The research has been published in the journal Environmental Monitoring and Assessment.

     The discovery was made in the context of a wider project designed to study the impact of environmental stressors on the human body. Most environmental observation stations, explains Prof. Schnell, are located outside stressful city centers, where pollutants such as vehicular and human traffic are significantly decreased, resulting in distorted data. /—/

     Participants reported to what extent their experiences were stressful, and their input was corroborated with data taken from sensors that measured heart rate and pollutant levels. Noise pollution emerged as the most significant cause of stress.

     The most surprising find of the study, says Prof. Schnell, was in looking at levels of CO that the participants inhaled during their time in the city. Not only were the levels much lower than the researchers predicted — approximately 1-15 parts per million every half hour — but the presence of the gas appeared to have a narcotic effect on the participants, counteracting the stress caused by noise and crowd density.

     The results showed that living in a major city might not have as negative a health impact as the researchers were expecting. Though participants exhibited rising stress levels throughout the day, CO had a mitigating influence, and extended exposure to the chemical had no lasting effects.

141. 8 ideed alkoholitarbimise vähendamiseks Postimees

     Kauplustes peaks alkohoolsed joogid olema selgelt eraldatud müügialas, kuhu alla 18 aastastel asja ei ole.
     Reklaami tuleks oluliselt piirata ja argumendid kaduvast reklaamitulust on küünilised, kui
     arvestada alkoholist tingitud kahjude suurust. Vaevalt reklaamijad sooviksid hakata otseselt
     kinni maksma kiirabi ja haiglate töötunde, mis kuluvad purjus peaga õnnetusse sattunud ohvrite raviks või roolijoodikute ohvrite peresid toetama.
     Oluliseks võimaluseks Eesti alkoholitarbimise numbrit vähendada on tarbida lahjemat alkoholi. Näiteks võiks langetada nii siidri kui õlle alkoholisisaldust ja siin saaksid oma vabatahtliku panuse sortimendi kujundamisel anda tootjad ise (kes on seda kiiduväärselt osalt juba teinud) ja kaubandus.
     Kõige olulisem on kindlasti elanike enda suhtumise ja käitumise muutumine. Viski- ja konjakiklubidele võiks eelistada terviseklubisid. Purjus olek võiks olla häbenemist, mitte kelkimist väärt.
     Avalikel vastuvõttudel peaks pakutavate jookide hulgas olema eelistatud ja vabalt saadaval ka mittealkohoolsed joogid.
     Suuri muusika- ja spordiüritusi võiks korraldada ilma alkoholifirmade reklaamita ja agressiivse alkoholi müügita. Nii võiks ka paari aasta pärast toimuv täiskasvanute laulu- ja tantsupidu olla, sarnaselt 2011. a laste laulu- ja tantsupeole, alkoholivaba.
     Alkoholi aktsiisimakse tõstes võiks arvestada, et alkoholi jaehind peaks kasvama natuke kiiremini kui elanike sissetulekud ja natuke kiiremini kui teiste kaupade hinnad. Läbi hinna saab tarbimist oluliselt mõjutada.

142. salvey tsiteeris:

     Oluliseks võimaluseks Eesti alkoholitarbimise numbrit vähendada on tarbida lahjemat alkoholi. Näiteks võiks langetada nii siidri kui õlle alkoholisisaldust ja siin saaksid oma vabatahtliku panuse sortimendi kujundamisel anda tootjad ise

     Oletan, et nimekirja töötasid välja koolilapsed?

143. @dig:

     11. november 2011 kell 11:11

     Vau, on alles kellaaeg trehvanud :)

     Oletan, et nimekirja töötasid välja koolilapsed?

     Ei, see oli Marje Josing.
     Ei oska arvata, kuidas koolilapsed senistest lahjematesse jookidesse suhtuksid. A`võibolla mitte hästi, kuna neid peaks vbl senisest rohkem ostma?

144. salvey ütles:

     Ei oska arvata, kuidas koolilapsed senistest lahjematesse jookidesse suhtuksid.

     Kui projekt on “õpetaja tõstatab probleemi, lapsed purtstavad ideid välja, õpetaja paneb need kirja”, siis suhtuvad nad tavaliselt nii, nagu õpetaja käsib. Kui mõni loov ulakas laps peakski välja käima ideid, mille peale õpetaja veel mõelnud ei ole, siis jätab õpetaja need mitte-eakohased ideed aruandest välja ja jälle on kõik suhtunud nii, nagu õpetaja käsib.

     Üks karske ja täiskasvanud inimene ei käi probleemi “riik tahab mõjutada üksikinimesi vähem X tegema” peale välja lahendust “üksikinimesed peavad tahtma Y ja rakendama meetmeid Z”. See, et kui riik tahab, siis rakendab meetmeid riik ja üksikinimeste tahtmiste reguleerimine ei ole riigi pädevuses, on täiemõistuslikele kodanikuühiskonna liikmetele üldiselt intuitiivselt selge, nartsissistid võib-olla välja arvatud.

145. salvey tsiteeris:

     Vaevalt reklaamijad sooviksid hakata otseselt
     kinni maksma kiirabi ja haiglate töötunde, mis kuluvad purjus peaga õnnetusse sattunud ohvrite raviks või roolijoodikute ohvrite peresid toetama.

     Mina ei välistaks üldse võimalust, et Liviko oleks nõus tegema diili: valitsus ei sekku alkoholireklaami ega korja viina pealt aktsiisimaksu ja Liviko maksab kinni kõik Liviko toodete kasutamise tagajärjel tekkinud liiklusõnnetuste likvideerimise kulud. Iseasi, et kui selline asjade käik Liviko kasumile kaasa aitaks, siis riigi huvides ei pea see tingimata olema.

146. Kole näide moraalipaanika põhjuseta õhutamisest Õhtulehes: Uus narkootikum teeb inimesest elava laiba (Delfi keerab hirmuvinti veel peale: “Venemaalt leviv narkootikum teeb inimesest elava laiba”).

     Lääne-Euroopa narkomaane on hakanud niitma Venemaalt lähtuv süstitav narkootikum, mis lagundab ja tapab inimese mõne kuuga. Spetsialistide hinnangul pole see Krokodilli hüüdnime kandev sünteesmõnuaine Eestisse veel jõudnud.

     Krokodill on juba nõudnud ohvreid Saksamaal, äsja tuli teade esimestest ohvritest Hollandis. “Absoluutse kindlusega ei kinnita, kuid mina ei tea, et Krokodill oleks Eestis,” ütleb Põhja prefektuuri narkokuritegude talituse juht Kaido Kõplas, kes saaks uue meelemürgi saabumisest teada esimeste hulgas.

     Selle aasta algusest on Venemaa vaesemates piirkondades käibel üsna odav kodeiinist, bensiinist, värvivedeldajast, väävelhappest, joodist ja fosforist kokkusegatud narkootikum, mille komponendid lagundavad veresooni. Esimeses järjekorras saavad kahjustada jäsemete sooned, mille tagajärjel ei saa koed toitu, tekib nekroos ja inimene hakkab lagunema. /—/

     Jaanus Mumma ei usu, et Krokodill Eestis väga levima hakkaks. “Asi on natuke liiga jõhker ja raha maksvad kliendid surevad soovimatult kiiresti ära. Ega muu eriti ei takistaks, müüjatel pole mingeid moraalseid pidureid.”

     Sellest, mis on desomorfiin, kirjutab lähemalt Wikipedia. (Vihjeks: tegemist pole uue uimastiga, see ei “lähtu Venemaalt” ja seda ei müü diilerid, vaid keedavad viimases hädas enda tarbeks kokku narkomaanid; aine pole mingil juhul “segu kodeiinist, bensiinist, värvivedeldajast, väävelhappest, joodist ja fosforist” — need on vaid mõned lähteainetest; ainet tarvitatakse vaid riikides, kus kodeiin on retseptita apteegis saadaval — müüjaid “moraalsete pidurite” puudumises süüdistades ründab dr Mumma sisuliselt apteekreid; koledaid kõrvalnähte ei põhjusta mõjuaine, vaid oskamatust demetüleerimisest johtuvad mürgised kõrvalained.)

147. Mart K. ütles:

     Kole näide moraalipaanika põhjuseta õhutamisest Õhtulehes: Uus narkootikum teeb inimesest elava laiba (Delfi keerab hirmuvinti veel peale: “Venemaalt leviv narkootikum teeb inimesest elava laiba”).

     Ehk on tegemist lihtsalt traditsioonilise Halloweeni-aegse zombi-jutuga, mille tõlkimine terve nädala võtnud on?

148. No samas ajakirjanduse peabki rahvast ohust teadvustama. Narkarid loevad ju ka lehti.

     Või siis oleks pidanud leht kirjutama, et ohtu pole ja süstige julgesti.

149. Konspiraator ütles:

     Või siis oleks pidanud leht kirjutama, et ohtu pole ja süstige julgesti?

     Ma ei saa antud kontekstis sellest küsimusest aru. Kas ajaleht peaks igal hommikul kirjutama, et ei ole mõistlik süüa kilo kilo klaasikilde ega kanda kolm numbrit väiksemaid kingi? Leht poleks pidanud midagi kirjutama, kui ta just poleks tahtnud kohutavalt kehvale uimastile reklaami teha. Mis oleks Eesti kontekstis pealegi mõttetu. (Või on meil kodeiin retseptivaba tänapäeval?)

150. Mart K. ütles:

     Ma ei saa antud kontekstis sellest küsimusest aru. Kas ajaleht peaks igal hommikul kirjutama, et ei ole mõistlik süüa kilo kilo klaasikilde ega kanda kolm numbrit väiksemaid kingi?

     Noh, kui kontekstist rääkida, siis uue klaasisordi või kingamudeli turule tulekuga pole järgnenud sellist jama, nagu “valge hiinlase” Eestisse saabumisel. Opiaadid ega nende sünteetilised analoogid pole ka retseptivabad aga sellegi poolest oli hiinlase tulekuga seoses kiirabil käed jalad tööd täis.

151. Konspiraator ütles:

     Noh, kui kontekstist rääkida, siis uue klaasisordi või kingamudeli turule tulekuga pole järgnenud sellist jama, nagu “valge hiinlase” Eestisse saabumisel. Opiaadid ega nende sünteetilised analoogid pole ka retseptivabad aga sellegi poolest oli hiinlase tulekuga seoses kiirabil käed jalad tööd täis.

     Mida ratsionaalne turukorraldaja teeb, kui osutub, et kauba X kvaliteet kõigub kuni ohtlikkuseni välja ja/või inimestel on raskusi selle ohutu pruukimisega?

152. @dig:

     Ratsionaalne turukorraldaja korjab probleemse kauba omaenese huvides müügilt ära. Aga nagu hiinlasejama, metanoolitragöödia ning paljud muud sedalaadi lood näitavad, ei ole sedalaadi kauba turukorraldajad eriti ratsionaalsed

153. Terminiloogaline klarifikatsioon: turukorraldaja on inglise keeles trade regulator.

154. Konspiraator ütles:

     Noh, kui kontekstist rääkida, siis uue klaasisordi või kingamudeli turule tulekuga pole järgnenud sellist jama, nagu “valge hiinlase” Eestisse saabumisel. Opiaadid ega nende sünteetilised analoogid pole ka retseptivabad aga sellegi poolest oli hiinlase tulekuga seoses kiirabil käed jalad tööd täis.

     Teeme mõned asjad selgeks: kui me peame “valge hiinlase” all silmas fentanüüli, siis see ei ole kindlasti võrreldav “krokodilliga” muus, kui et on opioid. Fentanüül per se ei ole ka äärmuslikult ohtlik; enamik fentanüüli otseseid ohte on tingitud uimastipoliitika kitsaskohtadest (tarvitaja ei tea, mida ta tarvitab või kuidas tarvitada ohutult, sest puuduvad kvaliteedikontroll, adekvaatne ja usaldusväärne harm reduction-teabe allikas ning tarbijakaitse).

     Pole ohtu, et “krokodill” Eestisse “saabuks”, kuna see pole niivõrd uimasti, mida üle piiride vedades oleks rentaabel riskida, kui protsess, mille abil vaene ja/või varustaja kaotanud narkomaan saab ärajäämanähte edasi lükata. “Krokodilli” leviku eelduseks on kodeiini ja muude lähteainete (nt fosforhappe) odavus ja kättesaadavus.

     Veel üks põhjus, miks ma arvan, et “krokodilli” Eestis niipea tarvitama ei hakata, on asjaolu, et meie narkomaanide varustatus on üsna hea, mitte nagu mõnel pool Siberis, kus “krokodill” moes on. Pseudoefedriiniga külmetusravimid on apteekides vabalt retseptita saada, aga metamfetamiini kodukeedetmine pole narkarite hulgas popiks muutunud — järelikult saavad nad oma ainet regulaarselt kusagilt mujalt väiksema vaevaga.

     Sellepärast nimetangi Õhtulehe artiklit moraalipaanika õhutamiseks tühja koha pealt ja vähimagi põhjuseta. Kindlasti ei taha ma maha teha ajakirjanduse rolli rahva hoiatamisel uute uimastite tegelike ohtude eest. Ma ei imestaks, kui meil on üks-kaks noort inimest täna elus tänu EPL-is ilmunud artiklile metüleendioksüpürovaleroonist. Ehkki praegu vaadates tundub, nagu seda oleks nuditud. Enam pole näha tarvitaja jaoks kõige olulisemat infot: et MDPV-annuse kohene kordamine ei võimenda soovitud mõjusid, vaid ohte tervisele.

155. EPL vahendab Princetoni bioeetika professorit, kes paistab uskuvat, et keelustamine on uimasti kontrollimiseks ja reguleerimiseks mõistlik meede — nimelt soovitab ta (tubaka)sigaretid keelustada.

     Proctor ütleb, et inimkonna kõige surmatoovamad leiutised pole mitte tulirelvad ega pommid, vaid sigaretid.
     Kui me soovime säästa inimeste elu ja parandada nende tervist, siis ei oleks selleks midagi efektiivsemat kui sigaretimüügi rahvusvaheline keelustamine. Üksnes äärmise vaesuse kaotamine võiks ehk päästa rohkem elusid, aga seda oleks palju keerulisem saavutada.

     Neil, kes tunnistavad riigi õigust keelustada kergemad narkootikumid, nagu marihuaana ja ecstasy, oleks sigaretikeeldu kerge aktsepteerida. Tubakas tapab palju rohkem inimesi kui need narkootikumid.

     Mõned väidavad, et seni, kuni narkootikum kahjustab ainult neid, kes on ise valinud tema tarvitamise, peaks lubama inimestel endil otsustada. Riigi ülesanne oleks üksnes tarbijate ohtudest teavitamine. Kuid tubakas ei ole selline narkootikum, kui mõelda, millist ohtu kujutab endast passiivne suitsetamine – eriti siis, kui lapsevanemad suitsetavad oma väikeste laste juuresolekul.

     P.S. Ma ei poolda suitsureklaami ega igatse taga aegu, mil avalikes kohtades tossamine oli norm, aga samamoodi ei poolda ma ka lauskeelustamist ega faktidega manipuleerimist rahva hirmutamise eesmärgil. Kuidas viimast toime pannakse, kirjeldab Narco Polo blogiartiklis “Smokers Cost You Money and Other Asinine Anti-Smoking Lies”.

156. Meedia organiseeritud kuritegevuse vastu organiseerimisele pühendunud ajakirjas Bright kirjutab Sandro Donati, et vähemalt kokaiini osas on vähemalt ÜRO ametlik statistika väga katki — hõivatud kokaiini kogused ületavad märkimisväärselt UNODC-i prognoositud tootmismahte.

     Year after year, the UN Office on Drugs and Crime (UNODC) and the U.S. State Department show us with their data that the global production and trafficking of cocaine is steadily decreasing.

     Their statistics have official status, thus serving as a reference for the whole international community: various countries’ drug fighting services, academics and all those involved in prevention.

     The UNODC and the European Monitoring Centre for Drugs in Lisbon summarize this alleged improvement with the reassuring notion of “supply reduction,” which means, on one hand, that thanks to the governmental commitment of three countries – Colombia, Peru and Bolivia, where the plantations are located – decreased cocaine production has been achieved. In particular, the Colombian authorities say that they destroy plantations with systematic fumigation or with manual eradication. On the other hand, a decrease in circulating cocaine is indicated through the action of different countries’ police forces, which are allegedly able to seize most of it.

     That would sound encouraging if only the depicted figures were not entirely fictional and arbitrary.

     In order to understand the actual situation – a huge “black hole” was already reported by Libera back in June 2007 – we must access Colombia’s data. The UNODC and the U.S. State Department have been stating with one voice for some years now that Colombian production is sharply decreasing, thanks to Plan Colombia, launched by the U.S. Congress in the year 2000, the multiple efforts by UNODC, and the broad opposition actions supposedly undertaken by the Colombian governmental authorities.

     However, this alleged decline in cocaine production in Colombia is contradicted by most significant indices, all spiraling upwards, especially the amount of domestic seizures in Colombia.

     Contradiction gives way to certainty when we compare UNODC and U.S. State Department estimates of Colombia’s production with the amount of Colombian cocaine seized worldwide. The data comes from an ongoing study on cocaine seizures in the world, which daily receives news from governmental websites and major international news agencies1. As of October 26, 2011, around 644 tons of cocaine had been seized. The country producing about 380 tons is known or inferable and over 80% (312.901 tons) comes from Colombia. At this rate, by the end of the year, seizures of recognized Colombian cocaine will exceed 380 tons. Actually, the figure will be far higher, considering that in many cases the drug’s country…

157. Aastakümneid väldanud Briti kohortuuringu raames kogutud andmed paistavad näitavat, et kõrgem intelligentsuskvoot seondub keelatud uimastite tarvitamisega.

     The “Just Say No” generation was often told by parents and teachers that intelligent people didn’t use drugs. Turns out, the adults may have been wrong.

     A new British study finds children with high IQs are more likely to use drugs as adults than people who score low on IQ tests as children. The data come from the 1970 British Cohort Study, which has been following thousands of people over decades. The kids’ IQs were tested at the ages of 5, 10 and 16. The study also asked about drug use and looked at education and other socioeconomic factors. Then when participants turned 30, they were asked whether they had used drugs such as marijuana, cocaine and heroin in the past year.

     Researchers discovered men with high childhood IQs were up to two times more likely to use illegal drugs than their lower-scoring counterparts. Girls with high IQs were up to three times more likely to use drugs as adults. A high IQ is defined as a score between 107 and 158. An average IQ is 100. The study appears in the Journal of Epidemiology and Community Health.

     The lead researcher says he isn’t surprised by the findings. “Previous research found for the most part people with high IQs lead a healthy life, but that they are more likely to drink to excess as adults,” says James White a psychologist at Cardiff University in the United Kingdom.

     It’s not clear why people with high childhood IQs are more likely to use illegal drugs. “We suspect they may be more open to new experiences and are more sensation seeking,” says White. In the paper, White and his co-author also mention other studies that find high IQ kids may use drugs because they are bored or to cope with being different.

158. Euroopa narkoraport: Eestis on väga palju süstivaid narkomaane Delfi

     Täna Lissabonis EMCDDA esitletud narkoraport, mis põhineb 2009. aasta andmetel, märgib, et kui teistes Euroopa Liidu (EL) liikmesriikides on 1000 elaniku kohta (vanuses 15-64 aastat) keskmiselt 1–5 süstivat narkomaani, siis Eestis on see suhtarv 15.

     Raport toob ka välja, et kui enamikes Euroopa riikidest on endiselt suureks probleemiks heroiini tarvitamine, kasutavad Eestis süstivad narkomaanid pigem fentanüüli ehk „valget hiinlast“ ja selle analooge. Eestis enimkasutatav 3-metüülfentanüül ehk „valge pärslane“ on heroiinist sadu kordi kangem narkootikum, mis tekitab kiiresti väga tugevat vaimset ja füüsilist sõltuvust.

     Seda fakti kinnitab ka asendusravi saajate statistika. Enamikes Euroopa riikides nimetab kõikidest ravi alustajatest ainult viis protsenti oma peamise narkootikumina muid opioide kui heroiin, siis Eestis pöördus 75 protsenti sõltlastest ravile just fentanüüli tarvitamise tõttu. Kuigi raport toob positiivsena esile asendusravi saajate arvu kiire kasvu Eestis, saab seda ainult viis protsenti süstivatest narkomaanidest ehk umbes 1000 inimest.

     Fentanüüli tarvitamisega on seotud ka enamik narkootikumide tarvitamisest tingitud surmajuhtudest. Eestis esines 2009. aastal 146 surmajuhtumit miljoni elaniku kohta (vanuses 15-64 aastat) ning sellega oleme Euroopas esimesel kohal. ELi keskmine narkootikumide üledoosist tingitud suremuse määr oli hinnanguliselt 21 surmajuhtumit miljoni elaniku kohta.

159. Jah, oleme jälle esikohal õudses edetabelis, kus hea oleks olla viimane, nagu osutab ka rahvusringhääling. Huvitav, mitu aastat peab veel kestma kontraproduktiivne uimastipoliitika, et vastav tõsiasi rahva enamusele ja poliitikutele kohale jõuaks?

     Kogu raport on saadaval siin.

160. Mart K. ütles:

     Huvitav, mitu aastat peab veel kestma kontraproduktiivne uimastipoliitika,

     Ilmselt niikaua kui keegi mõne toimivana tunduva alternatiivi välja pakub. Sa võid ise algust teha ja kasvõi siiasamasse mõne lingi või kirjelduse panna

161. Konspiraator ütles:

     Sa võid ise algust teha ja kasvõi siiasamasse mõne lingi või kirjelduse panna

     Eestile täielikult sobiva alternatiivi konstrueerimiseks oleks vaja paremaid andmeid kui meil praegu on; sellepärast tuleks esimese sammuna luua süsteem uimastite ja uimastisõja kahjude realistlikuks hindamiseks. Umbes nii, nagu näeb ette IDPC impact assessment-kava (PDF).

     Pärast seda saab hakata vaatama, mis meile sobib. Üheks võimalikuks eeskujuks uimastipoliitika kujundamisel võiks vabalt võtta Transformi kava “After the War on Drugs: Blueprint for regulation”, mis on siin saadavalt mitmes keeles, k.a vene.

     Põgusa kokkuvõtte “Blueprindis” käsitletud regulatsioonimudelitest teeb Steve Rolles mullu BMJ-s üllitatud analüüsis “An alternative to the war on drugs”, mille tõlke eesti keelde koos kõigi asjakohaste allikaviidetega leiab siit.

162. salvey tsiteeris:

     Eestis enimkasutatav 3-metüülfentanüül ehk „valge pärslane“ on heroiinist sadu kordi kangem narkootikum, mis tekitab kiiresti väga tugevat vaimset ja füüsilist sõltuvust.

     Mart K., Sa oled sedasorti uuringutega ilmselt tuttavam kui mina — oskad Sa öelda, kas hüpotees, et stabiilse või ühtlaselt (olgu siis lineaarselt või logaritmiliselt) kasvava sõltuvust tekitava toimeainedoosi kasutamine tekitab sõltuvust aeglasemalt ja/või nõrgemini kui metsikult kõikuva doosi kasutamine, vastab teadaolevatele faktidele?

     Asjasse võivad puutuda ka uuringud, mis võrdlevad retseptiravimite väljakirjutamise stiilis “kaks igal hommikul” versus stiilis “vastavalt vajadusele” sõltuvuslikke tagajärgi.

163. Konspiraator ütles:

     Ilmselt niikaua kui keegi mõne toimivana tunduva alternatiivi välja pakub

     See on muidugi narr lootus — praegu usuvad meie uimastiseaduste jõustajad kaljukindlalt, et nende töö on tulemuslik ning et kõik andmed, mis paistavad viitavat vastupidisele on kas võltsitud või ebatäpsed; Portugal ja Holland on aga üldse nende lollitamiseks välja mõeldud. Poliitikud tõenäoliselt enam ammu seda ei usu; nemad pigem hoiavad oma nahka, sest kardavad, et kui nad tõde tunnistaksid, kaoksid nende valijad. Samuti pärsib konstruktiivsete sammude astumist juba varem viidatud sunk cost fallacy — arutlusviga, mis ütleb umbes, et “me oleme kulutanud juba liiga palju ressursse, et nüüd järsku ümber mõelda; ergo, jätkame panustamist mittetöötavasse jamasse”. Seda toetab ilmselt kibe tõdemus, et kui rahvas viimaks aru saab, mis toimub (s.t, et keelustamis- ja karistamispõhine uimastipoliitika ei anna soovitud tulemusi, vaid võimendab uimastitest johtuvaid hädasid üksikisikutele ja ühiskonnale), saab neist jääda ainult kaks muljet: nad on kas olnud kogu aeg nii lauslollid, et ei saanud sellest aru, või siis said aru küll, et tegemist on röögatu raiskamisega, aga olid liiga ametis pukist kinnihoidmisega, et terrorile lõppu teha püüda. Ja midagi sellist tunnistada ei taha ükski poliitik.

164. dig ütles:

     …kas hüpotees, et stabiilse või ühtlaselt (olgu siis lineaarselt või logaritmiliselt) kasvava sõltuvust tekitava toimeainedoosi kasutamine tekitab sõltuvust aeglasemalt ja/või nõrgemini kui metsikult kõikuva doosi kasutamine, vastab teadaolevatele faktidele?

     Ma pole konkreetset (väga huvitavat) küsimust kunagi uurinud, aga meediast on jäänud mulje, et fentanüülitarvitajaid taas heroiini või muid lahjemaid opioide pruukima meelitada on sama keeruline kui rafineeritud suhkru maitse suhu saanud last kompveki asemel jälle porgandit armastama panna.

165. Mart K. ütles:

     Poliitikud tõenäoliselt enam ammu seda ei usu; nemad pigem hoiavad oma nahka, sest kardavad, et kui nad tõde tunnistaksid, kaoksid nende valijad.

     Või kui me vandenõuteooriad kapist välja kraamime, võib muist poliitikuid karta, et kui nad tõde tunnistaksid, võiksid vihased narkomafioosod nad maha lüüa ja Ameerikas muist ka, et eravanglate pidajate assotsiatsioonid ja vangivalvurite ametühingud võivad nende valimiskampaaniatele annetamise katki jätta.

     Samuti pärsib konstruktiivsete sammude astumist juba varem viidatud sunk cost fallacy — arutlusviga, mis ütleb umbes, et “me oleme kulutanud juba liiga palju ressursse, et nüüd järsku ümber mõelda; ergo, jätkame panustamist mittetöötavasse jamasse”.

     Ma ei ole päris kindel, kas sellel omaette nimi on, aga tüüpiline asjassepuutuv fallacy on veel “Nüüd tahad asja katki jätta? Kohe hakkab ju tööle!”. Selle tahtlik kergitamine on tuntud seitset sorti investeerimispetuskeemide juures, ülalviidatud fabritseeritud andmed sellest, kui hästi praegused meetmed kokaiini kontekstis tööle hakkamas on, puutuvad ilmselt ka asjasse.

166. Mart K. ütles:

     See on muidugi narr lootus — praegu usuvad meie uimastiseaduste jõustajad kaljukindlalt, et nende töö on tulemuslik

     Vaevalt küll. Pigem on see tühja tünni kõmin varjamaks, et asjameestel pole uduaimugi mida antud probleemiga ette võtta.

     Raske narkotsiga on meil Hollandist vaevalt midagi õppida. Seal on karmima kraami suhtes enam.vähem samasugune poliitika nagu meil ning jamade arv on väiksem tänu rahva mentaliteedile. Meil on ka opiaadid ju põhiliselt mitte eestlaste probleem. On meil andmeid näiteks ainult eestlastega juhtunud suuremate jamade kohta, surmad ja tõsised üledoosid? Et saaks hollandlastega võrrelda.

     No ja muidugi mu suur sõber massiimmigratsioon. Holland saab tänu etnilistele võrgustikele ehtsat heroiini, mida mõned rahvad on põlvkondi valmistanud ja seetõttu keemiku käpardlikkuse võimalus väiksem ning kraam kvaliteetsem ning probleeme vähem.

167. Mart K. ütles:

     Seda toetab ilmselt kibe tõdemus, et kui rahvas viimaks aru saab, mis toimub (s.t, et keelustamis- ja karistamispõhine uimastipoliitika ei anna soovitud tulemusi, vaid võimendab uimastitest johtuvaid hädasid üksikisikutele ja ühiskonnale), saab neist jääda ainult kaks muljet: nad on kas olnud kogu aeg nii lauslollid, et ei saanud sellest aru, või siis said aru küll, et tegemist on röögatu raiskamisega, aga olid liiga ametis pukist kinnihoidmisega, et terrorile lõppu teha püüda. Ja midagi sellist tunnistada ei taha ükski poliitik.

     Minu meelest ei ole selline kõrgemat järku mõttekäik keskmise poliitiku peast eriti realistlik. Poliitik, kes sedasorti konstruktsiooni kokku panna ja sellesse uskuda suudab, peaks mäletama ka, et poliitikutele, kes olid kas nii lauslollid, et nad Iraagi massihävitusrelvade puudumisest aru ei saanud või olid liiga ametis pukist kinnihoidmisega, et terrorile lõppu teha püüda, ei ole sellest hiljem kuigi suuri ebameeldivusi kerkinud.

     Kuna ma aktiivselt outgroup homogeneity illusion‘i vastu sõdida püüan, olgu ära mainitud, et üksikute ülalmainitud viisil mõtlevate poliitikute olemasolu ei saa ma muidugi välistada, aga kui nad eksisteerivad, on nad minu meelest pisikeses vähemuses ja kui nad uimastipoliitikat oluliselt mõjutavad, siis tõenäoliselt mitte selle mõttekäigu vahendusel.

     Kolmandast küljest, abstraktne Face saving ja hirm selle tunnistamise ees, et seisukohad, mida poliitik varem hingestatult toetanud on, ei olegi püha ilmutatud tõde, näeksid praktikas ilmselt üsna sarnased välja.

168. Konspiraator ütles:

     Seal on karmima kraami suhtes enam-vähem samasugune poliitika nagu meil…

     Mõnede väikeste, aga äärmiselt oluliste erinevustega — nagu tasuta riiklik heroiin registreeritud narkomaanidele. Ja ma jätan kuni vastupidiste andmete ilmnemiseni endale õiguse uskuda, et pigem on just need erinevused jamade vähesuse peamiseks põhjuseks.

     Mis mentaliteeti puutub, siis üks sealsete nooremapoolsete elanike hulgas levinud mõtteviis mulle täitsa meeldib. Neil on nimelt kombeks tembeldada narkomaani-sildiga (slängis ingliskeelne laensõna “junkie“) igaüht, kes millegagi liialdama kipub. Joodik on “alko-junkie“, kanepi liigtarvitaja “kanepi-junkie“, eneseunustuseni pedaale väntav harrastussportlane “jalgratta-junkie” jne. See annab sõltuvusega seonduvast tegelikkusest adekvaatse pildi — sest sisuliselt on võimalik sõltuvusse sattuda, millest iganes. See on peaaegu nagu iselaadne laiendus rule 34-le.

169. Konspiraator ütles:

     On meil andmeid näiteks ainult eestlastega juhtunud suuremate jamade kohta, surmad ja tõsised üledoosid?

     dig, kes on kunagi statistika tegemisega kokku puutunud, osutab siinkohal, et selliseid usaldusväärseid andmeid ei saa olla, kui piir “eestlase” ja “mitte-eestlase” vahel ei ole mõõdetaval viisil defineeritud. Nõukogudemaa kommet passi etniline rahvus kirja panna meie tsivilisatsioonis ei tunta; rahvaloendusel kogutud rahvuse-info suuremate jamade registrist saadava infoga ristsidumine on iseenesestmõistetavatel põhjustel püha tabu ja iga juhtumi käsimise kontekstis osaliste käest küsimine, mis rahvusest nad on, ei oleks ei usaldusväärne andmeallikas ega ka multikultuursele õigusriigile kohane teguviis.

170. Konspiraator ütles:

     No ja muidugi mu suur sõber massiimmigratsioon. Holland saab tänu etnilistele võrgustikele ehtsat heroiini, mida mõned rahvad on põlvkondi valmistanud ja seetõttu keemiku käpardlikkuse võimalus väiksem ning kraam kvaliteetsem ning probleeme vähem.

     Kui veider, et kõikvõimas Big Pharma ei ihu hammast võimalusele sellisele jämedale ja stabiilsele tulutorule oma karvane käpp peale panna.

171. Mart K. ütles:

     Mõnede väikeste, aga äärmiselt oluliste erinevustega — nagu tasuta riiklik heroiin registreeritud narkomaanidele.

     Tähenärimise-junkie lahtrist olgu mainitud, et artikkel algab jutuga tasuta kangelannade pakkumisest kangelannadest sõltuvusse sattunuile.

172. Mart K. ütles:

     tasuta riiklik heroiin registreeritud narkomaanidele. Ja ma jätan kuni vastupidiste andmete ilmnemiseni

     Selle tasuta kraamiga flirditakse üle maailma ja vähemalt mu Hollandi tuttavate jutu järgi ei ole too sugugi nii efektiivne. Enamik sõltlasi ei tunnista oma sõltuvust viimase momendini, samuti paneb ametlik nakrosõltlase staatus inimese jaoks nii mõnegi ukse kinni.

     Et siis enamik ärist käib ikka althõlma. Ametlik staatus on psühholoogiline barjäär “et siis olengi lõplikult põhjas” ja selle tõdemuseni jõutakse viimasena. Minu teada jagab Norra ka tasuta kama ning sellegi poolest on Norra bodycount Eestist järgmine.

173. Konspiraator ütles:

     Ametlik staatus on psühholoogiline barjäär “et siis olengi lõplikult põhjas” ja selle tõdemuseni jõutakse viimasena.

     Kui ühe põhjakäinud sõltlase peas võitlevad näriv igatsus järgmise doosi järele ja tahtmatus ületada psühholoogilist barjääri “et siis varastangi autoraadioid” või “et siis olengi lõplikult põhjas”, kumb Sinu meelest peale jääb? Kui kaua võitlus kestab?

     See, et programm on ülemäära piiratud, ei vähenda oluliselt musta turu mahtu ning programmi laiendamine mitte-veel-päris-põhja-käinute toetamiseks ning profülaktikaks vääriks tõsist kaalumist, on muidugi asjalik kriitika.

174. dig ütles:

     Kui veider, et kõikvõimas Big Pharma ei ihu hammast võimalusele sellisele jämedale ja stabiilsele tulutorule oma karvane käpp peale panna.

     Taliban pole mingi selgrootu äraostetav poliit või teaduslimukas. No ja hüpoteetilisel juhul, kui USA,l Afganistanis lõpliku võidu saavutab, siis võivad narkoäri käitajad vahetuda küll. Heroiini USA,sse sattumise ajalugu on huvitavaid seiku täis ja kurjad inimesed näitavad näpuga nii mõnegi soliidse asutuse peale.

175. @dig

     Kuidas see Iraagi WMD uskumine nüüd lauslollus on? Tuhanded surid vähemalt ühe linna mürgitamisega ja Iraani-Iraagi sõjas suri wiki järgi ~50 000 Iraagi poolse mürgitamise tõttu.

176. Märt ütles:

     Kuidas see Iraagi WMD uskumine nüüd lauslollus on?

     Kuidas see rangesse uimastikeelustamisse uskumine nüüd lauslollus on? Tuhanded on ju ära surnud!

177. Sina olid lauslollusest ja WMD’dest rääkija. Miks selline küsimus üldse.

178. Ikka sellepärast, et kui ma ütleksin, et lauslolluse äratundmine sõltub vaatekohast, siis oleksin süüdi ümmarguse abstraktse jutu ajamises. Ja kes säärast ränka pattu oma hingele tahaks?

     Jutt massihävitusrelvadest Iraagis oli loomulikult lauslollus, aga inimesed, kellele see jutt kasulik või meelepärane oli, näitasid näpuga terve hulga vihjete peale, et kõrvalisel inimesel selle lollus-olemisest raskem aru saada oleks. Jutt sellest, et uimastite ja virgutite range keelustamine narkomaaniat ära hoiab, narkomaffiat lõa otsas hoiab ja muidu rahvatervisele hästi mõjub, on täpselt samamoodi lauslollus, aga inimesed, kellele see jutt kasulik või meelepärane on, näitavad näpuga terve hulga vihjete peale, et kõrvalisel inimesel selle lollus-olemisest raskem aru saada oleks. Tulemuseks on mõlemal juhul see, et lugemata hulgal päris tarku inimesi, kelle külge silt “Loll” eriti ei passi, lauslolle ideid täiesti siiralt usuvad ja edasi annavad.

179. @dig:
     Kas “jutt massihävitusrelvadest” on sinu arust lollus, sest neid ei eksisteerinud Iraagis, või midagi muud?

180. Märt ütles:

     @dig:
     Kas “jutt massihävitusrelvadest” on sinu arust lollus, sest neid ei eksisteerinud Iraagis, või midagi muud?

     Vaat’ see on õige küsimus.

181. Ühendkuningriigi piirivalve moonutas statistikat enda huvides, kirjutab The Daily Telegraph.

     Home Office used ‘highly selective’ drug figures to make UKBA look good
     
     The Home Office was today accused by the head of Britain’s statistics watchdog of using drugs seizure figures in a “highly selective” way in an attempt to portray the under-fire UK Border Agency “in a good light”.

     Sir Michael Scholar has written to Home Office minister Damian Green asking for an explanation after a press release was issued showing an increase in cocaine and heroin seizures three days before new official statistics revealed the amount had fallen.

     The publication of the figures last week was “irregular and inconsistent” with the code of practice and the Ministerial Code and should not happen again, he added.

     Sir Michael, chairman of the UK statistics authority, said it was potentially “highly corrosive and damaging to public confidence in official statistics”

     The UKBA – which is under fire over the relaxation of border checks – released figures on November 4, for publication last Monday, showing that border officials seized more cocaine and almost double the amount of heroin in the last six months than in the whole of the previous year.

     But just three days later, the official Home Office Statistical Bulletin showed the amount of cocaine seized by border officials in England and Wales had actually fallen by a quarter in 2010/11 compared with 2009/10, and the amount of heroin seized had halved.

182. Postimees räägib uutest abinõudest virgutavaid uimasteid pruukivate eurooplaste tervise kaitseks. Uued meetmed aitavad kahtlemata kaitsta ka sõltlaste naabreid, kelle rangelt positiivne risk passiivselt tulesurma ohtliks langeda nüüd veidi langeda võib.

     Neljapäeval, 17. novembril, rakendus Euroopa Komisjoni otsus, mis kehtestab sigarettide põlemisnõuetele karmimad reeglid ja lubab Euroopa Liidus müüa vaid kiiresti kustuvaid sigarette.

     Siseminister Ken-Marti Vaheri sõnul näitab statistika, et hooletu suitsetamine on Eestis umbes iga teise tulesurma põhjus. «Enam kõnekamat näidet ei ole võimalik tuua, et ilmestada kiiresti kustuvate sigarettide vajadust. Siseministeeriumi hinnangul peaks nende sigarettide kasutuselevõtt säästma aastas 10–15 inimese elu,» lausus ta.

     Samuti peaks vähenema põlengutes vigastatute arv ning tulekahjudes tekkiv varakahju, mis näiteks mullu oli pea 13,5 miljoni eurot. «Kiiresti kustuvate sigarettide kasutuselevõtuga on Eestis võimalik aastas ära hoida hinnanguliselt 500 põlengut,» lisas Vaher.

     Kiiresti kustuvatel sigarettidel on muudetud põlemisomadusi: sigareti paber on väiksema poorsusega ning spetsiaalsete takistusribadega, mis raskendavad paberi põlemist. Lisaks on sigareti sisemise põlemise vähendamiseks tubakas tihedamalt pakitud. Need omadused tagavad sigareti kustumise, kui seda ei tõmmata piisavalt tihedalt.

183. Chris Rock räägib, mida müüsid esimesed mustad narkodiilerid Meerikas ja teistest eugeenilistest võtetest.

184. Tiina Jõgeda: Tabletitipsutajad EE-s

     Arstid ütlevad, et kõikvõimalikud “-aamid” on sõltuvuse tekkimise seisukohast kõige ohtlikumad ained. Ent muidugi täiesti legaalsed, iga tohter võib neid volilt välja kirjutada.

     Näiteks meilgi laialt kasutusel “psühholoogiline kiirabi” Xanax ehk alprasolaam võib sõltuvust tekitada juba mõne kuuga.

     Eks võib muidugi, aga ei pruugi sugugi. Mul näiteks pole aastatega sõltuvust kujunenud (kui vahe rohuvõtmisel võib ka kuu pikune olla, siis sõltuvusest ju ikka rääkida ei saa…)
     Ja tabletti võtta võib vahel indiviidile siiski kasulikum olla, kui magamatus või ebaadekvaatne käitumine. (Mõtlen siis just xanaxit konkreetselt praegu)

     Retseptivabrikud töötavad iga aastaga üha hoogsamalt ning apteegikettide äri õitseb. Ameerikas väljastatakse legaalseid opioide sisaldavaid valuvaigisteid üle kahekümne miljoni retsepti aastas. Kui see ei ole narkomaania legaliseerimine, siis mis see on?

     IMHO läheb see juba väheke paranoiliseks ja moodsaks vandenõuteeoriaks. Tuli ka kuuldud raadiosaade meelde, kus esineja, kelle nimi ei meenu enam, kaebas selle üle, et apteegid suisa kesklinnas asuvad, millest saab järeldada, et neil palju raha sisse tuleb. No samas kujutan ette, mis saaks kui apteekide arvukust tunduvalt vähendada ja äärelinna kolida, jälle üks nutulaul.

185. salvey ütles:

     IMHO läheb see juba väheke paranoiliseks ja moodsaks vandenõuteeoriaks.

     Jah. Ehkki on tõsi, et USA-s kirjutatakse kangeid retseptuimasteid välja väga kergekäeliselt ning nende üledooside kätte sureb praegu rohkem inimesi kui kõigi keelatud uimaainete kätte kokku, ei tähenda see, et olukord Eestis oleks sama.

     Ma küll ei tea, kas meil vastavat statistikat üldse tehakse ja kui, siis milline täpselt on seis retseptravimite väärtarvitamiste ja üledoosidega. Xanaxit eluohtlikult üle tarvitada on vast keerulisem kui enamikku opioididest.

     “Kui see ei ole narkomaania legaliseerimine, siis mis see on?”

     Jõgeda hüsteerilist firmaretoorikat kõrvale jättes ei tohiks kellelegi tulla üllatusena, et mõned uimastid on legaalsed ja mõned illegaalsed, ning et hulka legaalsetest (k.a piiritust) saab retsepti olemasolu korral osta apteegist. Absoluutset võhikut võib ehk jahmatada vaid tõdemus, et paljud legaalsed narkootikumid on tervisele kahjulikuma toime ja õudsemate kõrvalnähtudega kui paljud illegaalsed.

186. Tänase Õhtulehe juhtkirjal “Välgumihklit ostes näita passi?” on mitmed moraalipaanika õhutamise jooned.

     Nii on kaifiotsinguil eesti mürsikud avastanud tulemasinagaasi, mida hingatakse sisse kas otse välgumihklist või selle täiteballoonist. Vahendite seas, millega enda pilti virvendama saada, on see võrdlemisi uus lahendus. Seni on olnud toksikomaanid ammust ajast tuntud liimi-, sekka ehk muugi olmekeemianuusutajad.

     Arusaam, nagu ei oleks butaan olmekemikaal, on kahjutu eksitus. Palju karmimad tagajärjed võivad olla sellel, kui mõni noor lugeja vastutustundetut soovitust kuulda võtab ja gaasi otse balloonist hingata üritab (gaas väljub sealt nimelt üsna madalal temperatuuril ja võib hingamisteid rängalt kahjustada).

     Initsiaalide ÕL taha peituv anonüümne kolumnist peab gaasimüügi keelustamist lastele mõttekaks… või siis jälle mitte, mine võta kinni.

     Probleem on täiesti arvestatav ja põhimõtteliselt võiks lahenduseks olla välgumihklite ja gaasi müügi keelamine alaealistele. /—/ Antud lahenduse miinus on see, et suure tõenäosusega leitakse peagi midagi uut, mis nuusutades või sisse süües pea surisema paneb, ning järgneb lõputute ärakeelamiste võidujooks leidliku teismelisemõistusega. Pealegi ei saa ju ära keelata näiteks teatud liimide müüki alaealistele puhtalt seepärast, et neid nuusutades võib mürsik kaifi saada. Aga võib ju ka mudellennuki kokku liimida.

     Lehes leidub ka pikem hirmujutt pealkirjaga “Paljude laste argipäev: “Kooli ei viitsinud minna, igavusest hingasime gaasi…””. Kahjuks varjub see praegu maksumüüri taha.

187. Selge siis, miks soola aam kümme taalrit maksta võib. Sõltuvus!

188. ÕL kirjutas:

     Probleem on täiesti arvestatav ja põhimõtteliselt võiks lahenduseks olla välgumihklite ja gaasi müügi keelamine alaealistele.

     Niikaua, kui mina mäletan — ja see ulatub mäletatavasti nõukogude aega välja —, on vastutustundlikud müüjad hoidunud nii tuletikkude kui tulemasinate müümisest alaealistele. Jõuga ei ole Eesti riik seda vist reguleerinud nagu paukherneste müüki, nii et piir paistab kohast sõltuvalt kõikuvat, mõnel pool 14, teisal 18 aasta peal.

     Ja põhjus ei ole üldse selles, et alaealised võivad tuletikke sisse hingata või CO’st hüpoksilise kaifi saada. Põhjus on palju praktilisem.

189. The Economist juhib tähelepanu statistikale, mis paistab näitavat, et londonlased on kainemad ülejäänud brittidest, ning nuputab, mis küll võiks olla põhjus.

     Surveys by the National Health Service show that Londoners aged between 11 and 15 are less likely to smoke than are youngsters in every other English region. They drink alcohol much more rarely (just 12% did so in the week before the survey, compared with between 19% and 26% in the other regions) and are no more likely to take illicit drugs. /—/

     London’s teenagers may be lying. Other surveys show that people in their late teens and early 20s are slightly more likely to take drugs if they live in the capital (although, confusingly, Londoners become abstemious again in their 30s). Another explanation is that the capital contains a lot of immigrants from places where youthful drinking and smoking are rare—particularly the Indian subcontinent. Ealing, which is heavily Asian, has London’s lowest rate of youthful substance abuse. But if stricter Asians were the explanation, northern cities like Bradford would also be abstemious. They are not always.

     London’s odd social make-up may help to explain the pattern. In addition to an immigrant-heavy working class, the capital has a lot of affluent professionals, who may be unusually keen to steer their children away from mind-altering chemicals. Wealthy counties like Buckinghamshire and Hertfordshire also have below-average rates of youthful drink and drug abuse, although not as low as London’s.

     There is a more startling possibility: London represents the future. Alex Stevens, a criminologist at the University of Kent, points out that the capital generally leads drug trends.

190. Õhtuleht vahendab kardioloogi, kes soovitab tervistkahjustavad, sõltuvusttekitavad ained maksustada, lootes sel moel piirata tarbimist. Karistuse ähvardusel keelamisest juttu ei tehta. TAI direktor on veidi äraootavamal seisukohal.

     Südamearst: suhkru- ja rasvamaks päästaks aastas 100 eestlase elu

     Peagi muutub rasvumine maailmas ohtlikumaks, kui praegu on alatoitumine ja infektsioonhaigused, ennustavad Maailma Tervishoiu Organisatsiooni eksperdid. Võitlemaks elanikkonna rasvumisega, jõustus Ungaris hiljaaegu rämpstoidumaks, Taani maksustas rasvase toidu. Kas millestki sarnasest oleks kasu ka Eestile?

     “Muidugi oleks kasu!” põrutab kaua mõtlemata Põhja-Eesti regionaalhaigla südamearst Margus Viigimaa. Tema sõnul näitaks just seesugune maks riigi selget soovi oma rahva tervise huvides midagi ära teha.

     “Rämpstoit on üliodav. Seetõttu vaatavad lapsed ja noored eelkõige suure rasvasisaldusega, magusa ja vähe kasulikku sisaldava toidu poole,” ütleb ta. Lapse harjumus süüa järjest magusamaid ja rasvasemaid toite mõjutab tema toitumiseelistusi ka täiskasvanuna.

     Maksustamine vähendab tarbimist

     Viigimaa sõnul on rahva tervise vaenlased toiduainete suur suhkrusisaldus, küllastamata rasvad, soolad ja hiljaaegu päevakorda tõusnud transrasvhapped. /—/

     Tervise Arengu Instituudi direktori Maris Jesse arvates kannab nii Ungaris kui ka Taanis kehtestatud maks eelkõige majanduskriisi templit. “Eelarve eest vastutavad asutused mõtlevad eelarvetäitmise peale, terviseinimesed loodavad suure suhkru- või rasvasisaldusega toidu hinna kallinemisest ka selle vähemale tarbimisele,” usub ta.
     Kuna taolisi meetmeid pole varem rakendatud, selgub Jesse arvates hiljem, kas need tegelikkuses ka oma eesmärki täidavad. See, et maksustamine on üks võimalus tarbimist mõjutada, on tema sõnul selge – suurem tubakatoote- ja alkoholimaks on andnud positiivseid tulemusi.

191. Hiljutine küsitlus näitab, et patsiendid, kellele on võimaldatud ravikanepit, täiendavad ja/või asendavad sellega mõningaid (sageli ohtlikumaid, sõltuvusttekitavamaid, ebameeldivamaid ja vähem tõhusaid) retseptravimeid, kirjutab Internal Medicine News.

     People who qualify for medical marijuana prescriptions frequently report substituting the substance for their other prescription medications.

     In an anonymous survey, 66% of 350 clients at the Berkeley (Calif.) Patients Group, a medical marijuana dispensary, said that they use marijuana as a prescription drug substitute. Their reasons: Cannabis offered better symptom control with fewer side effects than did prescription drugs.

     Those with pain symptoms said that marijuana has less addiction potential than do opioids. Others said marijuana helped to reduce the dose of other medications.

     “Instead of having a pain medication, an antianxiety medication, and a sleep medication, they are able to just use cannabis, and that controls all of those symptoms,” said Amanda Reiman, Ph.D., the director of research and social services at the Berkeley center. Almost 50% of those surveyed said they use cannabis two or three times per day.

     More than 75% of respondents said they used cannabis for psychiatric disorders, including bipolar disorder, posttraumatic stress disorder, depression, anxiety, and persistent insomnia. Unlike some psychiatric drugs, they said, marijuana didn’t leave them feeling like “zombies,” Dr. Reiman reported at the American Psychiatric Association’s Institute on Psychiatric Services. /—/

     The amounts used – typically 3-8 g per week – were fairly stable with about 70% reporting no change in marijuana use in the past 6 months. Most “experience a stable level of use throughout their entire course of treatment,” Dr. Reiman said.

192. Potsentsiaalselt sõltuvusttekitavatest ja tervistkahjustavatest psühhoaktiivsetest ainetest võib vahel siiski kasu olla. Näiteks saab suhteliselt väikeste kofeiinikoguste abil seirata veekogude reostumist kanalisatsioonist pärinevate inimtegevuse jääkidega, teatab PhysOrg.com.

     Researchers led by Prof. Sébastien Sauvé of the University of Montreal’s Department of Chemistry have discovered that traces of caffeine are a useful indicator of the contamination of our water by sewers. “E coli bacteria is commonly used to evaluate and regulate the levels of fecal pollution of our water from storm water discharge, but because storm sewers systems collect surface runoff, non-human sources can contribute significantly to the levels that are observed,” Sauvé explained. “Our study has determined that there is a strong correlation between the levels of caffeine in water and the level of bacteria, and that chemists can therefore use caffeine levels as an indicator of pollution due to sewerage systems.”

193. Märt Meesak: Eestlase hävitab oskamatus alkoholiga ümber käia Delfi

     Oleme oma liberaalse alkoholipoliitikaga nii kaugele jõudnud, et see on hävitanud ühe meie põlvkonna ja võib hävitada terve Eesti rahvuse. On tekkinud olukord, kus Eesti meeste tervis on tänu alkoholile viidud katastroofilisele tasemele. Niigi räsib meeste tervist pinge – sisimas looduse poolt ette antud kohustus pere toitmise ees. Kuna elu on raske ja pingeline, kalduvad just mehed enim alkoholismile. See aga omakorda viib olukorrani, kus meeste seas on võimust võtnud väheharitud joodikmeeste lumpen (Eesti Haridusstrateegia 2020).

194. Lugejat võib lõbustada ja/või valgustada Wikipedia artikkel isand Meesakust. Ajamata habemega pilt on ka välja pandud.

     

     Oma blogis näeb Meesak välja veidi teistsugune:

     

195. Märt Meesak postuleeris ütles:

     Oleme oma liberaalse alkoholipoliitikaga nii kaugele jõudnud, et see on hävitanud ühe meie põlvkonna ja võib hävitada terve Eesti rahvuse.

     Märkasin artiklit eile ja imestasin, et huvitav, kes see poliitik Meesak küll selline on, aga ei vaevunud miskipärast googeldama. Vaimusilmas kujutlesin aga tuhmuva mõistusega rauka; võimalus, et tegu võib olla minust noorema härraga, ei tulnud pähegi.

196. Mart K. ütles:

     Vaimusilmas kujutlesin aga tuhmuva mõistusega rauka; võimalus, et tegu võib olla minust noorema härraga, ei tulnud pähegi.

     No tõesti oli vist vanas enne sõja-aegses Eesti vabariigis karskusseltside liikumine rohkem au sees kui praegu… ? :)
     Karskusliikumises ise-enesest ei tohiks ju miskit paha olla?
     Igale ühele midagi, nö :)

197. Ei, kindlasti pole karskusliikumine olemuslikult halb. Viidatud kirjutis on lihtsalt võhiklikku ja lapsikut laadi — nagu oleks autor teemasse tegelikult süvenemata, emotsiooni ajel kirjutanud, mis parasjagu pähe tuli. Puiselt, aga püüdlikult, nagu väga vana või väga noor inimene.

198. Ka mulle torkas selle kirjutise lausestruktuuride primitiivsus ja mõttekäikude veider organisatsioon silma. Kui ma arst oleksin, kahtlustaksin mingit sorti õpiraskusi. Kuna ma arst ei ole, jäävad need kahtlustamata.

199. Kaupmehed ei hooli seadusest: lapsed ostavad vabalt poest napsu! Õhtuleht

     Napsitamine levib noorte seas järjest rohkem. Eesti koolilaste tervisekäitumise uuringu tulemused 2009/2010. õppeaasta kohta näitavad, et 15aastaselt on alkohoolseid jooke proovinud juba 92% õpilastest.

     Regulaarne ehk iganädalane napsitaja on iga viies 15aastane poiss. Sama vanad tüdrukud ei jää kuigi palju maha – nende hulgas on iganädalasi klaasitõstjaid 14%.

     Tervise Arengu Instituut korraldas tänavu juunis üle-eestilise alkohoolsete jookide test-ostlemise. Seitse 18aastast noort tegid 169 poes 184 ostu, ja isikut tõendavat dokumenti ei küsitud neilt peaaegu kolmveerandis kohtades.

     Vanust ei küsitud test-ostlejate käest 93% ostude korral ning veerandil juhtudest ei tekkinud müüja ja ostja vahel ka mingit silmsidet. Isikut tõendavat dokumenti küsiti sagedamini bensiinijaamades ja väikestes toidupoodides, harvemini supermarketites, keskmise suurusega toidupoodides ja alkoholipoodides.

200. Haiguse taga võib peituda viinapits Postimees

     Et teada saada, kui sageli tarbivad perearsti patsiendid keskmiselt alkoholi, on Ruth Kalda sõnul tehtud esimesed uuringud. Tulemuseks on, et perearsti nimistu 2000 patsiendist 200 tarvitab alkoholi koguses, mis ohustab tervist.

     Ruth Kalda meelest on tulemus üsna hirmutav, sest tema küll ei oska silme eest läbi lasta kõiki neid oma nimistu inimesi, kelle puhul alkoholi riskitarbimine on ilmne. Ta lihtsalt ei tea neid.

     Ruth Kalda lausub, et juba lihtsa jutuga saab inimest aidata. «Me ei saa teda jõuga millekski sundida. Kuid kui inimene soovib oma eluga midagi ette võtta ja tahab kuhugi jõuda, on tervis talle oluline. Me saame aidata tal valikuid teha,» ütleb Ruth Kalda.

     Alkohol
     • Väike risk – üks klaas (330 ml) lahjat õlut, klaas (120 ml) punast veini või pudel (275 ml) lahjat viieprotsendist jooki (nt cooler) päevas.
     • Tervist ohustav risk – 2 kuni 4 klaasi (40 ml) kanget alkoholi, 2 kuni 4 purki (500 ml) siidri- või džinnijooki või 2 kuni 4 kannu (500 ml) kanget õlut päevas.
     • Tervist kahjustav risk – üks või enam pudelit veini või 4 kuni 5 ja enam pudelit õlut päevas. Kahjustab inimese vaimset ja füüsilist tervist.
     • Naistel piisab ohuks poole väiksemast kogusest.
     • Tervise säästmiseks on olulised vähemalt kolm alkoholivaba päeva nädalas.
     Allikas: Ruth Kalda

201. Neeger materdab joodikuid

     Kolumnist Abdul Turay kirjutab Eesti meestest: nad joovad kodus vaikselt kanget alkoholi, nende korrarikkumised on organiseerimatud ja viivad seepärast õnnetusse ning neile küll meeldib sport, kuid tööd on liiga palju, et sellega tegeleda.

     http://arvamus.postimees.ee/643706/abdul-turay-ellu-jaavad-vaid-parimad/

     Suhteliselt hea ülevaade erinevate rahvaste lakkumis ja sigatsemiskommetest. Ma muidugi ei suuda torkimata jätta, et kui keegi valgenahaline neegrite kommetest samasuguse ülevaate teeks, siis oleks see ilmselt ta viimane kirjatükk peavoolumeedias.

202. Artikkel võib ju hea olla, aga kuidas autori nahavärv asjasse puutub?

203. Eestlaste lemmik-loomakirjanikke Gerald Durrell, puhaku ta rahus, kirjutas nt Kameruni joomakultuurist korduvalt väga värvikalt, aga eks teda ole ka rassismis süüdistatud (vist üsna edutult). Meenutan ka, et jenkemi-müüdi sünnitasid valged ajakirjanikud Sambia laste uimastikäitumist kajastada üritades.

204. Mart K. ütles:

     Meedia organiseeritud kuritegevuse vastu organiseerimisele pühendunud ajakirjas Bright kirjutab Sandro Donati, et vähemalt kokaiini osas on vähemalt ÜRO ametlik statistika väga katki — hõivatud kokaiini kogused ületavad märkimisväärselt UNODC-i prognoositud tootmismahte.

     Mõlemad numbrid saaksid tegelikkusele vastata, kui osa hõivatud kokaiinist kordushõivamisele läheks ja nii hõivamis-statistikas uuesti üles loenduks.

205. Postimees teatab, et lastele ei ole kaval pseudoefedriini anda.

     Kui varem oli Sudafedi nohusiirupi pakil kirjas, et seda võib anda lapsele alates teisest eluaastast, siis nüüd ravimiamet seda enam koolieelikutele anda ei soovita.

     Näiteks võib see lastel ohustada südamevereringesüsteemi – teiste sõnadega, nende vererõhk võib tõusta ja süda pekslema hakata. Samuti mõjutab pseudoefedriin kesknärvisüsteemi, tekitades ärrituvust, rahutust, lihasvärinaid ja raskel juhul ka krampe.

     Ka Eesti Apteekrite Liidu esinaine Kai Kimmel hoiatas lapsevanemaid pseudoefedriini eest, kuna sellel on väga tugev ergutav kõrvaltoime. «Põhitoime on tal veresooni ahendav – ta võtab turse maha, sest ahendab tugevalt veresooni, ja kui turse on maas, siis on kerge ja hea hingata,» selgitas Paide apteeker.

206. Thelocal tutvustab kanepisuitsetajate rahumeelsust.

     A 30-year-old man from western Sweden has been detained after he stripped down naked and started asking people to have sex with him before attacking a female passenger and a conductor on a train traveling in central Sweden.

     “He got high during the trip, he threatened and assaulted a conductor and he assaulted a woman,” police spokesperson Lars Johansson told the paper.

     After the initial assault, the man then took off all his clothes and began roaming through the train asking people if they wanted to have sex with him.

     “He asked if we wanted to have sex, but I politely declined,” one passenger told the Aftonbladet newspaper.

     Eventually, the man tried to force a woman to perform oral sex on him.

     According to Johansson, the man also threatened to kill everyone who left the train.

     http://www.thelocal.se/37524/20111123/

207. Aftonbladetis on pilte ka. Eeldus, et rongiperverdi huligaanitsemise põhjustajaks oli eelnev kanepipruukimine, on, mõistagi, meelevaldne ja lihtsustav. Loogikavea nimetuseks on minu mäletamist mööda “post hoc ergo propter hoc”.

     P.S. Küll aga ei imestaks ma põrmugi, kui Konspiraator, näinud pilte, hakkab hullunud mehe sigatsemises süüdistama tema nahavärvust ja Rootsi liberaalset pagulaspoliitikat. Ning muidugi kõikjaldasi kultuurimarksiste.

208. Mul pole vaja pilte vahtida. Kui meedia nahavärvi ei avalda, siis on see pidevale meediatarbijale niigi teada. Aftonbladetist on see muidugi mehetegu teatada, et mittevalged ka vahel mõne jamaga võivad hakkama saada. Ajad muutuvad.

     Aga too ladinakeelne lause kõlbab ju iga joodiku ja narkari õigustamiseks.

209. Konspiraator ütles:

     Aga too ladinakeelne lause kõlbab ju iga joodiku ja narkari õigustamiseks.

     Ei kõlba. Kui joobnud juht sõidab kellelegi otsa, on mõistlik eeldada, et joobeseisundil oli õnnetuses oluline roll, kuna on teada, kuidas üks või teine taju muutev aine juhtimisvõimet mõjutab. Kui joodik või PCP-pruukija lööb kedagi rusikaga näkku, on alust eeldada, et alkohol või inglitolm, mis teadupärast mõnede inimeste agressiivsust võimendavad, aitas rünnakule osaliselt kaasa. Kanep vaimselt tervet tarvitajat reeglina agressiivsemaks ei tee, mistõttu antud juhul on põhjust kahtlustada kas eelnevat vaimset tasakaalutust ja/või muude ainete tarvitamist lisaks kanepile. (Muide, The Locali kommentaariumis väidab keegi, et toosama mees on sarnaseid tempe teinud korduvalt ja juba 1996. aastast alates, aga ma ei leidnud usaldusväärset allikat, mis toda väidet kinnitaks.)

     Igatahes oleks järeldus, mida Aftonbladet, The Local ja Konspiraator tahavad, et me teeks (s.t, et kanep paneb normaalsed inimesed konduktoreid peksma, endal riideid avalikus kohas seljast kiskuma ja kaaskodanikke suuseksile sundima), absoluutselt meelevaldne. Veelgi meelevaldsem on taoliste juhtumite näitel õigustada keeluseaduse jätkamist.

210. Konspiraator ütles:

     Thelocal tutvustab kanepisuitsetajate rahumeelsust.

     A 30-year-old man …

     Usin lugeja märkab allajoonitud tähti jõllitades teatavat ebakõla grammatiliste arvude osas.

211. Mixmag, The Guardian ja Global Drug Survey tahavad teada, mida ja kuidas me tarvitame. Vastasin; tundub üsna põhjalik.

     The Guardian kirjutab:

     We are asking participants a range of questions about their use of specific drugs (amount taken, frequency, quality and how they were used), their experiences if they have been caught with drugs by the authorities; and the consequences of their drug use (medical and social side effects). Drugs covered by the survey include cocaine, ecstasy, cannabis, ketamine, mephedrone, alcohol, tobacco, “legal highs”, and prescription medicines such as temazepam, Viagra and opioid painkillers.

     This year, the survey will be exploring how synthetic cannabis drugs compare with normal cannabis and the role of the internet in drug distribution.

     The survey, which is conducted by Global Drug Survey, is anonymous and takes about 20-25 minutes to complete.

     Ingliskeelne küsitlus ise asub siin.

212. Küllap jääb nii mõnigi pärast sellist kajastust uskuma, et kanepitarvitamine põhjustab islamiterrorismi ja käpardlikku genitaalimutilatsiooni (samuti saame aimu, et nuhkide kasutamine põhjustab pomme).

     Jose Pimentel Smoked Marijuana With NYPD Informant, Tried To Circumcise Himself (HuffPo)

     Jose Pimentel, the ‘lone wolf’ terrorist arrested for plotting to blow up police stations and postal offices with homemade bombs, smoked marijuana with the NYPD’s cooperating informant in the case, and was likely high when making some of the incriminating statements recorded by police, Talking Points Memo has confirmed.

     And The New York Times reports Pimentel, who’s facing up to 25 years in prison for criminal possession of a weapon in the first degree as a crime of terrorism, also tried to circumcise himself. Pimentel converted to Islam two years ago and Muslims are typically encouraged to be circumcised.

     These factors and others are drawing skepticism to the arrest of Pimentel, 27, a Dominican-born U.S. citizen, and the bombast with which Mayor Bloomberg and Police Commissioner Kelly announced his arrest. The FBI declined to help the NYPD twice on the case, citing numerous concerns. From The Times:

     In the task force, investigators were concerned that the case raised some entrapment questions, two people said. They added that some investigators wondered whether Mr. Pimentel had the even small amount of money or technical know-how necessary to produce a pipe bomb on his own, had he not received help from the informer.

213. Mart K. ütles:

     Veelgi meelevaldsem on taoliste juhtumite näitel õigustada keeluseaduse jätkamist.

     No aga tegemist pole ju üksikjuhtumiga. Neid kanepipsühhoose raporteeritakse suhteliselt tihti ning väide, et kanepitarvitamine langeb alatasa hullusehooga juhuslikult kokku on samamoodi meelevaldne. Uimastatud kodanik on alati kõrgendatud riskiallikas, tarbigu ta mida tahes.

     Ja miks peab olema legaalne aine, mis ühiskonnale ei anna peale probleemide mitte midagi? Alkoholil on muidugi sama häda, aga tolle keelamine on tänu piirituse laiatarbes kasutusele ning joovastavate jookide tootmise lihtsusele pea võimatu.

214. Mart K. ütles:

     (Muide, The Locali kommentaariumis väidab keegi, et toosama mees on sarnaseid tempe teinud korduvalt ja juba 1996. aastast alates, aga ma ei leidnud usaldusväärset allikat, mis toda väidet kinnitaks.)

     Mees, kes täna on 30 aastat vana, oli 1996. aastal umbes 15.

215. Konspiraator ütles:

     No aga tegemist pole ju üksikjuhtumiga. Neid kanepipsühhoose raporteeritakse suhteliselt tihti …

     Tihti millega võrreldes? Kas kanepisuitsetamisjuhtude arvuga võrreldes või juhtumitega, kus mees koera hammustab, võrreldes?

     Rusikareegel on, et “meedia pöörab teemale X tähelepanu” ei ole hea kriteerium teema X olulisuse hindamiseks. Tähelepanu allub umbes samasugustele diferentsiaalvõrranditega kirjeldatavatele reeglitele nagu aktsiaturu-hullused ja moeröögatused. Aeg-ajalt läheb näiteks moodi maailmalõpust kirjutada, aga see ei tähenda, et sel ajal eriti palju maailmalõppusid juhtuks.

     Selle rusikareegli äraunustamise nimi on spotlight fallacy.

216. Konspiraator ütles:

     No aga tegemist pole ju üksikjuhtumiga. Neid kanepipsühhoose raporteeritakse suhteliselt tihti…

     See, et iga juhtumit, mil mõni kanepit tarvitanu lollusi korda saadab, kajastab kollane meedia erilise mõnuga, ei tähenda, et taolised ilmingud oleksid eriti sagedased. Miljonid inimesed tarvitasid samal päeval kanepit, aga ei kiskunud end alasti ega hakanud laamendama; sellest lehed ei kirjuta, sest puudub uudisväärtus. Samuti tarvitati samal päeval ohtralt alkoholi ja tehti pärast seda lollusi — neid juhtumeid ajakirjandus samuti eriti ei kajasta, kuna kellegi jaoks pole uudis, et alkojoove ja vägivaldsed kuriteod on tihedas korrelatsioonis. Sulle tundub, et katastroofilised kanepipsühhoosid on sagedased sellepärast, et neid kajastatakse proportsioonitult palju.

     P. S. Mida tähendab “suhteliselt tihti”? Ma loen iga päev ingliskeelseid uimastipoliitika-teemalisi uudiseid ja tõtt-öelda ei mäleta viimatist sarnast jama. Nii et palun määratlust suhtelisele tihedusele ja konkreetseid näiteid.

     …väide, et kanepitarvitamine langeb alatasa hullusehooga juhuslikult kokku on samamoodi meelevaldne.

     Muidugi; ei ole ju saladus, et kanepitarvitamine võib esile kutsuda psühhoosisümptomeid (sellest ka nimetus “psühhotomimeetik”). Mis siis? Mina pole kusagil väitnud, et hullusehoo ja kanepi vahel mõnikord seost pole. Väidan vaid, et vastav oht on niivõrd väike, et ei kaalu üles keelustamisega lisanduvaid kahjusid.

     …miks peab olema legaalne aine, mis ühiskonnale ei anna peale probleemide mitte midagi?

     Mul pole ka midagi selle vastu, et radioaktiivsete ainete, ülikangete mürkide ja muu sellise käitlemine võiks olla reakodanikule keelatud. Aga Sa ei rääkinud vist sellest. Ega Sa ometi kanepit silmas ei pidanud? Miks seda Sinu arust tarvitatakse, kui see midagi positiivset ei paku?

     Alkoholil on muidugi sama häda, aga tolle keelamine on tänu piirituse laiatarbes kasutusele ning joovastavate jookide tootmise lihtsusele pea võimatu.

     Nõus. Aga täpselt samadel põhjustel on mõttetu keelata kanepit ja veel tervet hulka kergestikultiveeritavaid looduslikke ja kergesti kokkukeedetavaid sünteetilisi aineid. Köharohust metamfetamiini keetmine pole oluliselt keerulisem puskariajamisest; kanepikasvatamine ei nõua väga palju suuremat investeeringut ja oskusteavet kui veini ajamine.

217. Konspiraator ütles:

     Ja miks peab olema legaalne aine, mis ühiskonnale ei anna peale probleemide mitte midagi?

     Ega selleks vist head põhjust ei olegi. Korralikud Kodanikud(tm) on lihtsalt püha vihkamist täis ja otsivad agarasti võimalust pahale Narkomaffiale ära panna kõiksuguste õelate ja alatute võtetega kuni kanepihinna kunstliku allakiskumiseni välja. Kuidas küll teha Korralikele Kodanikele selgeks, et Narkomaffiat tuleks kannatlikult tolereerida, mitte tema suhtes seadusetähe all sotsiaalsest vihkamisest nõretavaid manöövreid sooritada? Kuidas veenda Korralikke Kodanikke, et kui turg on otsustanud, et kanepihind peab kõrge olema, siis on kõrge kanepihind Püha Turu kõikvõimas tahe ja inimestel ei ole sünnis sellesse sekkuda?

218. dig ütles:

     Korralikud Kodanikud(tm) on lihtsalt püha vihkamist täis ja otsivad agarasti võimalust pahale Narkomaffiale ära panna kõiksuguste õelate ja alatute võtetega kuni kanepihinna kunstliku allakiskumiseni välja.

     Kuni narkomaffiale ärapanemine viibib, saaksid need kodanikud oma sadismi treenida, alkoholi- ja tubakaaktsiisiga võideldes.

219. @K_V:

     Korralikud kodanikud võitlevad pigem alkoholi ja tubaka enesega. Põhjakihi kommete vastu ei aita loomulikult miski aga suurema osa ühiskonnast võiks lausjoomarlusest võõrutada küll. Ning alkoholi ja tubaka kättesaadavus ja hind on selleks ainus järeleproovitud toimiv mehhanism.

220. Tahad Sa lähemalt rääkida sellest, kui hästi Prohibitsioon ameerika rahvast lausjoomarlusest võõrutas?

221. K_V ütles:

     Kuni narkomaffiale ärapanemine viibib, saaksid need kodanikud oma sadismi treenida, alkoholi- ja tubakaaktsiisiga võideldes.

     Tuleb sedagi ette. Vaata näiteks seda Postimehe artiklit, kus igati korralik kodanik ja edukas ärimees Aleksander Skoblov, suuruselt teise alkoholitootja Onistar nõukogu esimees, osundab, et aktsiisi tõstmine salaviinaäri edendaks. Aga kuna need aktsiisid on juba pikemat aega püsinud tasemetel, kus organiseeritud kuritegevuse ärihuvid on võrdlemisi väikesed, ei ole säärane võitlemine ühele õigele maffiat vihkavale sadistile kuigi rahuldustpakkuv.

222. dig ütles:

     Tahad Sa lähemalt rääkida sellest, kui hästi Prohibitsioon ameerika rahvast lausjoomarlusest võõrutas?

     USA klounaad oli põhjustatud seaduste puudulikkusest ja riigivõimu nõrkusest laiemalt. Tänapäeval pole selline asi enam võimalik.

     Põhjamaades hoitakse lausjoomarlust enam-vähem kontrolli all ja sealsamas USA,s ka meie moodi ei lakuta. Mingi kriitiline mass jääb muidugi aga kõige hullema hoiab mõistlik keeluseadus ära küll.

223. Novaator: Lapsepõlve kõrge IQ seostub täiskasvanueas uimastitarvitamisega

     Suurbritannias korraldatud mahukas kohortuuringus oli vaatluse all ligi 7900 1970. aasta aprillis sündinud inimest. Esimest korda tehti neile lastele IQ-test viieaastaselt, seda korrati kümneaastastel. Samu inimesi küsitleti 16-aastaselt ja 30-aastaselt, muuhulgas uuriti seda, kui palju nad kogevad psühholoogilist stressi ja kui paljud pruugivad narkootikume.

     30-aastaselt tunnistas 35 protsenti meestest ja 16 protsenti naistest, et nad on viimase aasta jooksul vähemalt korra suitsetanud marihuaanat. Viimase aasta jooksul oli kokaiini pruukinud 9 protsenti meestest ja 4 protsenti naistest. Viimase aasta jooksul meelemürke tarvitanute lapseea IQ-testide skoorid olid kõrgemad kui mittetarvitanutel.

     Pseudovandenõuteoorial, mille põhjal uimastisõda on virgutanud alateadlikud anti-intellektuaalsed impulsid, on teatavaid huvitavaid külgi. Kindlasti saaks sellest kütkestava ulmejutu kirjutada.

224. Mart K. ütles:

     See, et iga juhtumit, mil mõni kanepit tarvitanu lollusi korda saadab, kajastab kollane meedia erilise mõnuga, ei tähenda, et taolised ilmingud oleksid eriti sagedased. Miljonid inimesed tarvitasid samal päeval kanepit, aga ei kiskunud end alasti ega hakanud laamendama; sellest lehed ei kirjuta, sest puudub uudisväärtus. Samuti tarvitati samal päeval ohtralt alkoholi ja tehti pärast seda lollusi — neid juhtumeid ajakirjandus samuti eriti ei kajasta, kuna kellegi jaoks pole uudis, et alkojoove ja vägivaldsed kuriteod on tihedas korrelatsioonis. Sulle tundub, et katastroofilised kanepipsühhoosid on sagedased sellepärast, et neid kajastatakse proportsioonitult palju.

     P. S. Mida tähendab “suhteliselt tihti”? Ma loen iga päev ingliskeelseid uimastipoliitika-teemalisi uudiseid ja tõtt-öelda ei mäleta viimatist sarnast jama. Nii et palun määratlust suhtelisele tihedusele ja konkreetseid näiteid.

     Kollane meedia pole nüüd küll see koht, kust tõde ja õigust kuulutada. Mina näiteks panin otsingusse
     “cannabis psychosis” ja sain 888,000 vastust.

     Üldiselt, see mida öelda tahtsin on, et võrdluse “miljonid inimesed tarvitasid samal päeval kanepit, aga…” kõrval võiks vaadata ka kui suur protsent psühhoosidest on põhjustatud kanepist. Enam see pilt nii roosiline pole, kui kasvõi mõnda antud lehekülgedest sirvida: väidetavalt iga kümnenda kanepi tarvitaja kogemus polevat eriti meeldiv, kanepi tarvitajate seas ongi palju suurema või väiksema psüühilise häirega inimesi, kes siis end ise sellega “ravivad” ja kuna nad end tõepoolest kõik alasti ei kisu, siis mida …et nagu polegi probleemi.
     Mis nagu see (legaliseerimise eest võitlemise) tegelik point on?

225. vice versa ütles:

     Kollane meedia pole nüüd küll see koht, kust tõde ja õigust kuulutada.

     Täiesti õige. Mis sellest? Kas arvad, et hullunud kanepitarvitajate vägivaldne kuritegevus on kõikjaldane, ainult et kollane meedia mingil põhjusel ei kajasta seda?

     Mina näiteks panin otsingusse “cannabis psychosis” ja sain 888,000 vastust.

     Ja mida see tõestama peaks?

     võiks vaadata ka kui suur protsent psühhoosidest on põhjustatud kanepist.

     Selget põhjuslikku seost kanepitarvitamise ja psühhootiliste vaimuhaiguste vahel pole kunagi tuvastatud, vähemalt mitte nii selget kui tubaka ja kopsuvähi vahel. On dokumenteeritud korrelatsioone, aga see ei tähenda, et kanepi keelamine igal tingimusel kõigile oleks mõistlik. Keelustatuse tingimustes on neil, kelle vaimseid probleeme mõni uimasti (kas või kanep) süvendab, raskem adekvaatset abi otsida ja leida.

     Kui Sind huvitavad kanepi ja vaimse tervise häirete vahelised komplitseeritud, ent huvitavad seosed, soovitan alustuseks sellist (kenasti allikaviidetega varustatud) artiklit.

     Mis nagu see (legaliseerimise eest võitlemise) tegelik point on?

     Pean möönma, et ma ei saa sellest küsimusest hästi aru. Kas raiskava ja ohtliku poliitilise väärsammu pööramine, mis aitaks säästa inimelusid ja kulutada korrakaitseressursse tegelike, mitte pseudoprobleemidega võitlemiseks, nii et sellest kasvaks suurem ühiskondlik hüve, pole piisav põhjus? Äkki sobib siis, et ma ei ole huvitatud sellest, et ajal, mil minu lapsed jõuavad põhikooliikka, on haridusasutused endiselt koht, kust keelatud uimasteid kõige kergemini kätte saab?

226. @Mart K.:

     Ma ei saa enam üldse aru. Sa ju ise väidad, et kanep ei tee midagi. Mis Sul siis selle vastu on, et lapsed ennast pilve tõmbavad?

227. Konspiraator ütles:

     Sa ju ise väidad, et kanep ei tee midagi.

     Kus ma midagi nii jaburat väitnud olen?

     Kui kanep “midagi ei teeks”, siis teda ilmselt ei tarvitataks uimastina. Ja see, mis ei pruugi olla otseselt kahjulik tervele ja vastutusvõimelisele täiskasvanule, võib last ometi ohustada. Tõik, et kanepisuitsetamise ja skisofreenia vahel põhjuslikku seost ei ole, ei tähenda, et ained, mis muudavad taju sellisel määral nagu kanep, peaksid olema kättesaadavad lastele. Keelustamise tingimustes nad seda paraku on; lisaks puuduvad keelurežiimis kvaliteedikontroll ja tarbijakaitse, nii et see, mis lasteni jõuab, on sageli tundmatut päritolu ja tundmatute lisaainetega reostatud kanepisarnane, ent kanepist potentsiaalselt ohtlikum toode, mille tarnija ei vastuta soovimatute tagajärgede eest.

228. vice versa ütles:

     Kollane meedia pole nüüd küll see koht, kust tõde ja õigust kuulutada. Mina näiteks panin otsingusse
     “cannabis psychosis” ja sain 888,000 vastust.

     Paistab, et lõik, kus Sa põhjalikult kirjeldasid, mida see arv näitab ja missuguseid järeldusi sellest teha saab, on toimetamise käigus kogemata ära kadunud. Kirjeldad ehk uuesti?

229. PZ Myers kirjutab, et kanep on nii kange kraam, et sellest saab tänapäeval isegi ussiõli teha.

     A few people on Twitter told me I should look into this panacea.

     Cures heart disease!

     Eases anxiety and depression!

     Removes unsightly moles!

     Arthritis! Snoring! Diarrhea! Acne! Diabetes! Removes warts! Mighraines! Lose weight! Alcoholism! Glaucoma!

     IT CURES CANCER! All forms of cancer!

     And all without any detrimental effects whatsoever!

     Add to the extravagant medical claims, the additional accusation that you can’t get this treatment because of a conspiracy by BigPharma and greedy, grasping doctors who want people to suffer so they can charge them lots of money to fix them with agonising tortures that don’t work.

     Are you suspicious yet?

230. Muide, Ken Burns on hiljuti valmis saanud kolmeosalise telesarja Kuivast Seadusest. Põhja-Ameerika kandis on PBS nähtav kavalalt ritta seatud lühikeste traadijuppide abil, teistel mandritel võib tarvis minna pikemat traati keerulisemates konfiguratsioonides.

     Treileri võib leida Youtube’ist.
     

231. PZ Myers kirjutab, et kanep on nii kange kraam, et sellest saab tänapäeval isegi ussiõli teha.

     Pöörased väited kanepi ravitoime kohta on korralik kaigas medikanepi seadustamise kodarais, aga seda on raske selgeks teha inimestele, kes on kas ise abi saanud, arvavad, et on abi saanud, või usuvad selliseid filme nagu “Running From the Cure” või pealkirju stiilis “Isa päästis pisipoja elu, ravides lapse ajuvähki salaja kanepiõliga”.

     See ei tähenda, et kanepi mõjuained tõepoolest ei leevendaks või isegi raviks mitmeid vähem või rohkem ebameeldivaid haiguseid. Väide, et kõrvalmõjusid pole, on loomulikult ogar (vastasel juhul poleks tegemist ravimiga, eks ole), aga samas on need reeglina vähem vastikud kui seaduslikel alternatiividel.

232. Ken Burns on hiljuti valmis saanud kolmeosalise telesarja Kuivast Seadusest.

     Soovitan vaadata; põhjalik ning pikkusest hoolimata väga paeluv ülevaade.

     Viimasel aastal nähtud uimasteemalistest dokkidest julgen soovitada veel sellist: “Raw Opium: Pain, Pleasure, Profits”. Kaadrisse satuvad Arunachal Pradeshi moonipõldurid, Portugali sotsiaaltöötajad, UNODC ametnikud, Kanada süstimiskabineti töötajad ja kliendid, sõltuvusravi ja valu-spetsialistid, juristid ning ka üks orientaalse filosoofia ja meditsiini ekspert.

233. Mart K. ütles:

     … pealkirju stiilis “Isa päästis pisipoja elu, ravides lapse ajuvähki salaja kanepiõliga”.

     See konkreetne Õhtulehe artikkel ei paista üllataval kombel äärmusse kalduvat vaid omistab kanepiõlile kaks konkreetset toimemehhanismi, mida tõendid kanepiga tõesti seostada lubavad — iiveldusevastase toime ja isu tõstmise. Kas kasutatud doos adekvaatne oli, ei saa loos kajastatud andmete põhjal kahjuks otsustada, küllap ei tee seda lihtsamaks ka kasutatud õli päritolu teadmatus.

     Tähelepanu väärib veel see, et Õhtulehe ajakirjaniku veidrast sõnastusest paistab läbi, et isand isa intsidendis vähivastaseid ravimeid alterneerida ei tahtnud:

     Cash tegi viimase kemoteraapia läbi kangete rohtudeta ja kanepiõli abiga.

     Sõnasõnalt võttes on “kemoteraapia ilma kangete rohtudeta” muidugi samasugune absurd nagu “rongisõit ilma raskete masinateta”.

234. Mart K. ütles:

     Pöörased väited kanepi ravitoime kohta on korralik kaigas medikanepi seadustamise kodarais,

     Nad on paratamatud, üsna mitmesugustel põhjustel. Arvestades, et on hulka inimesi, kes püüavad pööraste väidetega pööraseid inimesi poliitilistel kaalutlustel mõistlike väidetega mõistlike inimestega samasse patta panna lihtsalt sellepärast, et nende väärtushinnangutel teatav ülekattuvus on, on minu meelest poliitilises mõttes abiks pööraseid ja mittepööraseid kanepi-seisukohtnikke kordamööda avalikkuse ette tuua ja sedasi aidata üldsusel saavutada skepsis hüpoteesi, et need kaks klassi ühesugused on, suhtes. Pööraste inimeste kanepi kalevi alla lükkamine annab kontrolli kodarate kaigastamise üle ära vastasleeri võimekamatele poliitikutele.

235. Mart K. ütles:

     Selget põhjuslikku seost kanepitarvitamise ja psühhootiliste vaimuhaiguste vahel pole kunagi tuvastatud,

     Ei maksa ilustada asja mõistete “selge ja põhjuslik” väänamisega. Kanep tekitab psühhoosi, kui sirvida lehekülgi, mida annab “cannabis psychosis” otsing. Kui panna otsinguse “cannabis schizophrenia”, siis annab ka see kätte vastavad uuringud, nii et “pole kunagi tuvastatud” võid ka endale jätta. Uuringuid jätkatakse/peab jätkama – on teadusuuringute lõpulauses.

     vähemalt mitte nii selget kui tubaka ja kopsuvähi vahel.

     No paneme otsingusse “nicotin cancer” ja mida me seal näeme… jah, tõenäoliselt võib tubakas sisalduv nikotiin soodustada kasvajarakkude tekkimist.
     Selge on aga see, et kopsuvähki põhjustavad orgaanilise aine põlemisel tekkivad kantserogeensed ühendid, ja siin pole küll enam vahet, on see tubakas või kanep.

     Kui Sind huvitavad kanepi ja vaimse tervise häirete vahelised komplitseeritud, ent huvitavad seosed, soovitan alustuseks sellist (kenasti allikaviidetega varustatud) artiklit

     Naerukoht.

     Kas raiskava ja ohtliku poliitilise väärsammu pööramine, mis aitaks säästa inimelusid ja kulutada korrakaitseressursse tegelike, mitte pseudoprobleemidega võitlemiseks, nii et sellest kasvaks suurem ühiskondlik hüve, pole piisav põhjus?

     Ilusti kõlab, aga jube õõnes on. Milliste pseudoprobleemidega siis praegu võideldakse narkorindel? Kas ei saaks kuidagi konkreetsemalt ja koos ressursside statistiliste näitajatega, et asi selgem oleks.

     Äkki sobib siis, et ma ei ole huvitatud sellest, et ajal, mil minu lapsed jõuavad põhikooliikka, on haridusasutused endiselt koht, kust keelatud uimasteid kõige kergemini kätte saab?

     No kui legaalsed tubakas ja alkohol oleks põhikooli astme lastele kättesaamatud, siis võiks isegi su jutul iva olla.

     Praegu on ainult emotsioonid, ilmselge keerutamine ja tühi loba.

236. Kanep tekitab psühhoosi, kui sirvida lehekülgi, mida annab “cannabis psychosis” otsing.

     Tahaks midagi konkreetsemat näha.

     Kui panna otsinguse “cannabis schizophrenia”, siis annab ka see kätte vastavad uuringud, nii et “pole kunagi tuvastatud” võid ka endale jätta.

     Okei, näita mulle uuringut, mis tuvastab selge põhjusliku seose kanepitarvitamise ja skisofreenia vahel. Siis jätkame.

     Uuringuid jätkatakse/peab jätkama – on teadusuuringute lõpulauses.

     Ahsoo, miks nad küll neid uuringuid jätkama peaksid, kui kõik niigi selge on?

     Selge on aga see, et kopsuvähki põhjustavad orgaanilise aine põlemisel tekkivad kantserogeensed ühendid, ja siin pole küll enam vahet, on see tubakas või kanep.

     Tõsi. Ometi ei õnnestunud kõige ulatuslikuma kanepisuitsetajaid hõlmanud uuringu raames tuvastada seost kanepisuitsetamise ja kopsuvähi vahel. (“What we found instead was no association at all, and even a suggestion of some protective effect.” — pulmonoloog Tashkin) Seega jada “tubakas sisaldab kantserogeene ja põhjustab kopsuvähki, suitsetatud kanep on kantserogeenne, ergo, kanep põhjustab kopsuvähki”, ehkki pealtnäha loogiline, ei päde.

     Naerukoht.

     Kui oleme möirgamise lõpetanud ja naerupisarad silmist pühkinud, oskame ehk selgitada, mis siin naerad on? Millised artiklis esitatud väited on põhjendamatud? Muide, minu arust ei lähe artikkel kokku psühhiaatrite kogukonna hinnanguga kanepi ohtudele: “Pikaajalised katsed annavad rohkem põhjust kahtlustada kanepi kaasaaitavat ja põhjuslikku rolli psühhoosisümptomite juures, kuid see on endiselt vaieldav. /—/ Kokkuvõte: regulaarne kanepitarvitamine varases teismeeas suurendab kanepisõltuvuse tekkimise ohtu, mis omakorda suurendab muude illegaalsete uimastite tarvitamise, meeleolu- ning psühhootiliste häirete kujunemise riski.” (ülevaateuuringu “Prevalence and correlates of cannabis use in developed and developing countries” (Hall, Wayne; Degenhardt, Louisa; Current Opinion in Psychiatry, July 2007) kokkuvõttest.)

     Milliste pseudoprobleemidega siis praegu võideldakse narkorindel?

     Kõige karjuvamalt väär on minu arust väikeste koguste oma tarbeks kasvatajate ja omajate kriminaalkaristamine, mille eesmärk peaks nagu olema ennetada sõltuvushaiguseid ja kuritegusid.

     Hetkel pean lahkuma, aga me kindlasti jätkame seda keskustelu.

237. Mart K. ütles:

     Ometi ei õnnestunud kõige ulatuslikuma kanepisuitsetajaid hõlmanud uuringu raames tuvastada seost kanepisuitsetamise ja kopsuvähi vahel.

     No vähemulatuslikud uuringud väidavad, et seos on olemas.

     Cannabis bigger cancer risk than cigarettes: study

     Smoking a joint is equivalent to 20 cigarettes in terms of lung cancer risk, scientists in New Zealand have found, as they warned of an “epidemic” of lung cancers linked to cannabis.

     http://www.reuters.com/article/2008/01/29/us-cancer-cannabis-idUSHKG10478820080129

238. Cannabis bigger cancer risk than cigarettes: study

     Tänan toomast oivalist näidet selle kohta, kuidas sensatsioonijanuline meedia on alati valmis alla neelama ja asja põhjalikumalt uurimata levitama iga uimastipaanikaõhutust, kuni see jätab mulje, et kinnitab mõnd negatiivset eelarvamust.

     Esiteks märkab tähelepanelik lugeja, et Reutersi artikkel ilmus viis päeva enne viidatavat uurimust; s.t, tõenäoliselt polnud uudise koostajad tegelikku teadusartiklit näinudki. Teiseks peaks ta märkama, et suurem osa artikli sisust pole mitte selgitus, kuidas ja kellel kanep kopsuvähki tekitab, vaid jutt, et kanep peaks tekitama kopsuvähki.

     Kes leidis viitsimist pärast meediakära vaibumist ja uurimuse tegelikku ilmumist selle ka läbi lugeda, sai teada, et see ei kinnita mitte kuskilt otsast seost kanepi ja kopsuvähi, vaid kopsuvähi ja tubaka vahel. 79 uurimuses osalenud kopsuvähihaigest 70 suitsetas tubakat; neil oli kopsuvähi diagnoosimise risk mitte just eriti üllatuslikult seitse korda suurem kui kontrollrühmal. Neil uurimisalustel, kes olid möönnud kanepipruukimist, ei täheldatud mittepruukijatest kontrollrühmaga võrreldes statistiliselt märkimisväärselt suuremat vähiriski.

     Enamikul uurimustest, mis paistavad seostavat kanepit kopsuvähiga, on midagi sellist viga olnud: kas on valim väga väike ja hõlmab juba eos suurema riskiga gruppe, või nipitatakse meedia kuidagi väitma asju, mis tööst tegelikult ei selgu, või mõlemat. Sellepärast on ka uimastivastase propagandaga tegelevad ametkonnad kopsuvähi-väitest ammu loobunud ja rõhuvad tänapäeval pigem hingamisteede ärrituste ja haiguste suuremale riskile (mida ükskõik mille suitsetamine kindlasti tekitab; õnneks saab kanepit pruukida ka söödaval, suu limaskestale pihustatud või aurustatud kujul, mis hingamisteid ei lõhu).

239. @Mart K.:

     Kuule, Su jutt on nagu holokausti eitajal või rassistil.

     Tähelepanelik lugeja…loeb..märkab…sensatsioonijanuline meedia…

     Sa saed seda oksa, millel Sa ise istud. Kui inimesed mõtlema hakkavad ning kuupäevi ja numbreid arvutama hakkavad, siis kukub kogu meie maailmapilt kokku. Sinu jaoks hea uudis on muidugi see, et kui Lääne tsivilisatsioon reaalteadustest lähtuma hakkab, siis tuleb selline jama, et kanep ei huvita tubli paarkümmend aastat mitte kedagi.

240. Konspiraator ütles:

     Kuule, Su jutt on nagu holokausti eitajal või rassistil.

     Allikat arvestades tekitab nüüd minus uudishimu küsimus, kas see on mõeldud solvangu või komplimendina …

241. vice versa ütles:

     Milliste pseudoprobleemidega siis praegu võideldakse narkorindel? Kas ei saaks kuidagi konkreetsemalt ja koos ressursside statistiliste näitajatega, et asi selgem oleks.

     Soovitan heita pilk EMCDDA tänavusele raportile, millest on lihtne näha, et jõustamispoliitika ei anna soovitud tulemusi. Kanepit konfiskeeritakse aastas 7283 tonni; maapinnal tehtud vaatluste ja satelliitfotode põhjal hinnatakse aastaseks tootmismahuks 76 000 tonni; võttes arvesse tõika, et taoliste vaatluste eest jäävad väga paljud kasvatused varju, on tegelik tootmismaht tõenäoliselt mõnevõrra suurem. UNODC on osutanud, et tarbimise mõjutamiseks vähegi arvestataval määral tuleks konfiskeerida vähemalt 60% ringlusse jõudvatest uimastitest, mis ilmselgelt pole praeguste, väga kulukate jõustamismeetmete võimuses.

     Niisiis, EMCDDA andmeil hõivatakse u 10% toodetavast kanepist. Pentsikul moel näitab sama raport, et ehkki kanepipruukimine paistab taanduvat, selle tootmine kasvab. Asjade taoline seis annab selgelt mõista, et keelustamine on uimastiärikate huvides, kuna kergitab kergesti toodetava tarbekauba hinna kõrgemaks raskestikaevandatavate kaupade nagu kuld ja nafta omast.

     Raport nendib, et “asjaomase kümneaastase ajavahemiku jooksul ei olnud kõnealuste riikide puhul /—/ võimalik täheldada üheseid seoseid õigusliku muudatuse ja kanepitarbimise levimuse vahel.” Andmeid silmaga seirates on kerge näha, et karistuste karmistamine pole mitte ühelgi käsitletud juhtudest toonud kaasa tarvitamise vähenemist. Mitte ühelgi.

     Siinkohal tõin esile vaid üksikud kanepiga seonduvad probleemid, mille puhul keeluseadus ei toimi või võimendab ohte. Probleeme on veel väga palju, nt nn uute ainete turuplahvatus (“uued” võivad need olla turul, mis ei tähenda tingimata, et need oleksid äsja avastatud), keemiline maskeerimine (nt kokaiini tempimine veiste ussirohu levimasooliga, mis laastab immuunsüsteemi, ent võimaldab uimastit kergemini üle piiride smugeldada) või heroiini asendumine kangema ja ohtlikuma fentanüüliga.

     Uimastipoliitika problemaatikasse süvenemisel võivad samuti olla abiks varemgi viidatud GCDP aruanne ja uimastisõja hinda välja selgitada püüdva algatuse Count the Costs briifingud (vasakpoolsest veerust “The Seven Costs”; altpoolt saab lugeda regionaalseid kokkuvõtteid).

242. …kui legaalsed tubakas ja alkohol oleks põhikooli astme lastele kättesaamatud, siis võiks isegi su jutul iva olla.

     Ma olen selles küsimuses nõus prof Sootakiga, kes leiab, et riigi suutmatus alkoholi- ja tubakaseadust jõustada ei ole ettekääne kalli ja kontraproduktiivse uimastipoliitika jätkamiseks. Või on Su märkuse mõte, et kuna alkohol ja tubakas juba niikuinii on lastele kättesaadavad, siis on mõistlik loobuda ealistest müügipiirangutest? Suudad Sa näidata, et nimetatud ainete müügi riiklik reguleerimine ei anna sugugi soovitud tulemusi (s.t, et lapsed jooksid igasuguste piirangute puudumisel sama palju kui praegu)?

     Praegu on ainult emotsioonid, ilmselge keerutamine ja tühi loba.

     Kui Sa allikaviidete peale edaspidigi “naerukoht!” purtsatad, õigustades samas oma seisukohti google-otsingute tulemustega, ning jätkad isiklikke rünnakuid, osutamata, mida Sa keerutamiseks või lobaks pead, olen sunnitud Sinuga vaidlemise mõneks ajaks peatama. Kui aga pärast senise diskussiooni (k.a sissejuhatuses viidatud möödunudjuulise meedialõnga) läbilugemist on konkreetseid küsimusi, leian alati hea meelega aega vastamiseks.

243. The Guardian kirjutab, kuidas Euroopa Kultuuripealinn 2013, Marseilles, ägab organiseeritud kuritegevuse ekstsesside koorma all, mille peamiseks põhjuseks on uimastituruga seonduva vägivalla eskaleerumine.

     In the old port of Massalia, where the Greeks arrived 2,600 years ago, the yachts, fishing boats and pleasure craft bob in the dappled water, as nut-brown fishermen sell the morning catch.

     A few streets away, the chic restaurants are packed and the luxury goods shops are doing brisk business in monogrammed handbags and gold watches. In the neighbouring quartier, prostitutes and drug dealers duck and dive to avoid the police patrols. These are the two faces of modern Marseille: the cosmopolitan, cultured pearl of the Mediterranean on the one hand; Rio-sur-Mer, as certain papers have nicknamed it, a lawless badland full of gangsters who could hold their own in the most dangerous Brazilian favela, on the other.

     With the city preparing for its year in the international limelight as European culture capital in 2013, there is a battle for Marseille’s soul that will determine its reputation and future. No one in Marseille denies it has a huge problem with crime. Drugs, gambling and prostitution – and, more recently, corruption – have dominated the city’s mob scene for four decades. /—/

     David Oliver Reverdy, of the Marseille branch of the Alliance police union, blames it on territorial disputes between drug barons and a proliferation of weapons, namely Kalashnikovs, the weapon of choice for the city’s criminal class. He says the killers and their victims were mostly young dealers, often minors, who “were afraid of nothing” and showed “an astonishing lack of consideration for human life or scruples about their atrocious acts”.

     Asjaolu, et uimastiturgude vägivaldsuse põhjustajaks on sageli keelupoliitliste jõustamismeetmete rängendamine (PDF), pole ammu saladus.

244. Kanep tekitab psühhoosi, kui sirvida lehekülgi, mida annab “cannabis psychosis” otsing.

     Vaevalt lehtede sirvimise ja kanepipsühhoosi vahel seos on, aga ilmselt Sa seda ei mõelnudki. Kui suur osa otsinguga leitud lehtedest põhjuslikku seost kinnitas, kui paljud lihtsalt viitasid seose võimalikkusele ja kui paljud oletatavat seost vaidlustasid?

     Kui panna otsinguse “cannabis schizophrenia”, siis annab ka see kätte vastavad uuringud…

     Millele vastavad?

     Muide, ma vist siin teemas ei märkinud huvitavat kohortuuringut, mis näitas, et viimased kümmekond aastat kanepi pärilikest psühhoriskidest rääkides kõige rohkem viidatud uurimuste tulemusi ei õnnestunud korrata, mis tähendab, et panikööride karjed stiilis “iga neljas inimene kannab geeni, mis kanepi tarvitamisel kutsub esile skisofreenia” olidki pelk põhjusetu paanika (mis selgitab ka, miks pole kanepi suurem valdavus põhjustanud skisofreenia sagenemist).

     …paneme otsingusse “nicotin cancer” ja mida me seal näeme… jah, tõenäoliselt võib tubakas sisalduv nikotiin soodustada kasvajarakkude tekkimist.

     Tjahh, kui pruukida Google’it oraaklina, siis pole asi sugugi nii üheselt selge. Otsing “tobacco causes cancer” annab 187,000, “tobacco does not cause cancer” 176,000 vastust. (Siinkohal pole mu eesmärk loomulikult vaidlustada tubaka ja vähi vahelisi seoseid, vaid viidata otsingumootoritest ammutatud “tõdede” savijalgsusele.)

245. Hoolimata sellest, et suitsetamiskunsti leiutamisest on juba hulka sajandeid mööda läinud, pahvivad paljud inimesed oma sigarette tänapäevini käsitsi selmet kasutada kõrgtehnoloogiat ja see töö ära mehhaniseerida.

246. Mart Kalvet: Aeg hüljata uimasti­poliitika uppuv laev

     Teistest riikidest eristume kange sünteetilise opioidi fentanüüli pruukijate ja üldse uimasteid süstides manustavate elanike vapustavalt suure osakaaluga. Uimastitarbimisega seotud hinnangulise suremuse määr (146 juhtumit miljoni elaniku kohta) on meil nii röögatu, et ei mahu sõna otseses mõttes graafikusse. Samas keelame vahistatud uimastitarvitajatele opioidide asendusravi ning meie vanglates puuduvad nõela- ja süstlavahetusprogrammid.

     EMCDDA aruandest saame ka teada, et Eesti on lubanud tänavu koostada uue narkostrateegia, mis peab välja vahetama senise, 2012. aastani kehtiva narkomaania ennetamise tegevuskava. Praegu oleks viimane aeg senitehtu äärmiselt kriitilise pilguga üle vaadata ja pakkuda mittetoimivatele meetmetele helgemaid alternatiive. Nii tuleks mõelda kahjude jõulisemale vähendamisele, toimiva ravi- ja rehabilitatsioonisüsteemi loomisele, uimastite legaliseerimisele ning riikliku kontrolli ja regulatsiooni kehtestamisele nende üle.

     Loodetavasti on sotsiaal-, sise-, justiits- ning haridus- ja teadusministeeriumi spetsialistid senise lähenemise katastroofilisest nurjumisest aru saanud ning tegelevad parasjagu palehigis uute suundade ja meetmete vormistamisega järgmise riikliku strateegia tarbeks. Kui uus arengukava jätkab aga iganenud, hukatusliku malli kopeerimist, ei tohiks valitsus seda mingil juhul heaks kiita. Ja kui kiidab, et tohiks meie, valijad, seda moodustavaid poliitikuid ja nende erakondi enam riigitüüri lähedale lasta

     Õnneks on tegu on minu jaoks nö võõra murega (ptüi, ptüi, ptüi; ja eks kaudselt, näiteks kuritegevuse kaudu võib kontakt ka päris otseseks muutuda kergesti). Aga mulje on, et riiklikku huviorbiiti on praeguseks alles alkoholism ja selle ennetus ning ravi jõudnud, oleks justkui isegi mingit hoiatava sisuga reklaamklippi näinud, mis on suur edasiminek võrreldes paari aasta taguse ajaga, mil telekast tuli vaid alkoholi padureklaam.
     Aga loodan, et mu silmad järgmisi valimisi ikka näha saavad, sest oleks ju päris huvitav teada saada (muu hulgas:) milline erakond siis liberaalsema uimastipoliitika oma valimisvankri ette rakendada võtab (kui võtab) ja kuidas see hääli sisse toob.

247. Telegraph räägib, kuidas kurjad korralikud linnaisad Kopenhaagenis kohalikele mootorrattajõukudele ära panna kavatsevad.

     Marijuana could soon be legalised in Copenhagen, after the city voted overwhelmingly in favour of a scheme that would see the drug sold through a network of state-run shops and cafes.

     The scheme, if approved by the Danish parliament at the start of next year, could make the city the first to fully legalise, rather than simply tolerate, marijuana consumption.

     The proposal will then be sent to to the Danish Parliament for approval early next year.

     “We want to make it a little bit more concrete what kind of decriminalisation we want: should it be a public buying system, should there be an age limit?” Mr Warming explained.

     He said he was opposed to instituting cannabis cafés, where marijuana use is tolerated, despite it remaining illegal to grow and import the drug.

     This, he argued, would leave the revenues, which are estimated at £200m, in the control of the city’s notorious biker gangs.

     “We don’t want an Amsterdam model. We want a way to make it legal to import or grow marijuana.” he said.

     Kuna tegemist on mees hammustab koera kaliibri uudisega, on seda kajastanud kõik suuremad ajakirjandusväljakanded alustades Hawai’i News Daily kanepiveeruga ja lõpetades en passant mainimisega Northwest Missourian’is. Ainult pisikesed kolkaväljaanded nagu BBC on arengu tähelepanuta jätnud.

248. Telegraph räägib, kuidas kurjad korralikud linnaisad Kopenhaagenis kohalikele mootorrattajõukudele ära panna kavatsevad.

     Sama jutt eesti keeles.

     The Copenhagen Post kirjutas juba 24. novembril, et sisuliselt õige kava veab tõenäoliselt rappa selle pealiskaudsus.

     We still support legalising cannabis, but with this proposal, the third of its kind since 2007, apparently doomed to failure as well, it’s time to begin asking some critical questions about the practicalities of the idea, and whether it’s not legal pot that MPs have a hard time swallowing, but hazily formulated proposals.

     If any government were to agree to legalising cannabis, it would be this one. In office for less than two months, it has already shown itself to be vastly more progressive than the Venstre-Konservative alliance that rejected the two previous legalisation proposals. Specifically on the drugs front, the Socialdemokraterne-led government has already expressed a willingness to allow for the creation of injection rooms, where IV drug users can shoot up in a safe, clean environment.

     However, why a party with a progressive attitude towards drugs can be against legal pot may say more about the proposal’s delivery than its content.

     A closer look at the proposal passed by the City Council last week reveals clear goals – influence the consumption, better information about the effects of cannabis, faster help for addicts, limit the number of people graduating from cannabis to hard drugs and limit drug-related crime – but a total absence of suggestions for how any of this could happen.

     By not putting forth specific ideas for how legal cannabis would be sold, regulated or taxed, the Socialistisk Folkeparti, which tabled the proposal, makes it easy for opponents to reject it as the pie-in-the-sky dreams of ageing hippies, dopey potheads and unrealistic Christiania sympathisers, rather than a serious plan for preventing drug abuse, stopping crime and earning money.

249. LA Times kirjutab, kuidas rahvusvahelised pangad on ulatanud abikäe Mehhiko narkomaffia-jõukudele.

     International banks have aided Mexican drug gangs

     Despite strict rules, some banks have failed to ‘know their customer’ or ask about the source of large amounts of cash, allowing billions in dirty money from Mexico to be laundered. /—/

     Banking powerhouse Wachovia Corp. last year agreed to pay $160 million in forfeitures and fines after U.S. federal prosecutors accused it of “willfully” overlooking the suspicious character of more than $420 billion in transactions between the bank and Mexican currency-exchange houses — much of it probably drug money, investigators say.

     Federal prosecutors said Wachovia failed to detect and report numerous operations that should have raised red flags, and continued to work with the exchange houses long after other banks stopped doing so because of the “high risk” that it was a money-laundering operation.

     Wachovia was moving money on behalf of the exchange houses through wire transfers, traveler’s checks, even large hauls of bulk cash, investigators said. Some of the money was eventually traced to the purchase of small airplanes used to smuggle cocaine from South America to Mexico, they said.

     “Wachovia’s blatant disregard for our banking laws gave international cocaine cartels a virtual carte blanche to finance their operations,” U.S. Atty. Jeffrey H. Sloman said in announcing the case last year

250. Laste ärakasutamine uimastikaubanduslikel eesmärkidel on tülgastav, ent keeluseaduse tingimustes ilmselt ahvatlev. Jordan News kirjutab, kuidas Hispaania, Belgia ja Hollandi politseinikud nabisid kinni Lõuna-Ameerikast Euroopasse tittede mähkmeis kokaiini smugeldanud kurjategijad.

     Spanish police, with the collaboration of Belgian and Dutch authorities, broke up a gang that used children and babies to smuggle cocaine into Europe by plane from South America, hiding the drug in the youngsters’ diapers.

     Authorities arrested 20 people – 16 in Spain, two in Belgium and two in the Netherlands – who flew from South America with shipments of between one and five kg of cocaine, police here said Monday.

251. The Economist kirjutab kokaiini hinna ja kuritegevuse vahelisest pöördvõrdelisest suhtest.

     Does cheap cocaine make us safer?

     INCENTIVES matter, as economists and other behavioural scientists have been trying to drive into our heads for decades now, and Llewellyn Hinkes-Jones has a great piece at the Atlantic’s Cities blog amassing the evidence that the remarkable drop in crime rates in America since the mid-1990s is largely due to the plummeting price of cocaine. This makes profit rates for coke dealers insufficient to warrant violent efforts to control territory. /—/

     Mr Hinkes-Jones thinks the low price of methamphetamines, which have taken off in popularity since the early 90s, makes it similarly unappealing to wage violent turf wars over crystal-meth distribution. (That thud you just heard was my disbelief in the plot line of “Breaking Bad” crashing out of suspension.) But I’m still left wondering about the narrow focus on cocaine here. After all, crime rates were pretty high already in the late 1970s before the crack cocaine wave took off. The big surge in contemporary (post-Depression) crime rates in America came in the early 1960s to the mid-1970s (see charts).

     Maybe it’s just my folk understanding of cultural history, but it seems implausible that the run-up from 1963 to 1974 was due to cocaine. Heroin, maybe? But the central point being made here isn’t so much whether cocaine, or drugs in general, were exclusively responsible for the run-up and subsequent decline in violent crime; it is that the role played by cocaine prices in causing crime may be the reverse of what the criminal-justice system has assumed. As Mr Hinkes-Jones writes, “one of the DEA’s stated objectives for the War on Drugs was to make drugs more expensive and therefore harder to access for the individual user.” It has clearly failed at that task, and if Mr Hinkes-Jones is right, that’s a good thing.

252. Briti Columbia meditsiiniprofessor Evan Wood kirjutab The Province’is pikalt-laialt, miks kanepikeeluseaduse toetamises pole mitte midagi (poliitilises mõttes) konservatiivset.

     Imagine an extremely expensive government policy proven to be completely ineffective at achieving its stated objectives. Consider also that whenever this policy is subjected to any kind of impact assessment, the government’s own data clearly show that the policy has been ineffective, expensive and fuelled the growth of organized crime. Finally, imagine this remarkable set of circumstances persisting for decades — at great cost to taxpayers and community safety — and yet elected officials say and do nothing to address the status quo.

     Does this sound like something most conservative-minded voters would support? Sadly, you don’t have to imagine. This policy is marijuana prohibition and it is an unfortunate legacy for conservatives that we have consistently elected rightward leaning politicians who have been among the strongest defenders of our failed anti-marijuana laws. /—/

     Unfortunately, anti-marijuana laws have been much more than simply ineffective, and famous fiscal conservatives have long understood why. In 1991, conservative economist Milton Friedman noted: “If you look at the drug war from a purely economic point of view, the role of the government is to protect the drug cartel.” Friedman, who won the Nobel Prize in 1976, held strong views about the certain failure of marijuana prohibition shared by virtually all economists. They stress that costly efforts to remove marijuana supply by building prisons and locking up marijuana growers and sellers has the perverse effect of making it that much more profitable for new marijuana producers to enter the market. The laws of supply and demand, which free-market conservatives hold dear, explain the ongoing warfare between drug cartels, including those operating in the Lower Mainland.

     Marijuana prohibition is their biggest cash cow and they have repeatedly shown their willingness to resort to extreme violence to gain or maintain market share.

     While a commitment to stronger families is a conservative value often cited to support marijuana prohibition, the policy clearly cannot be credited with helping young families.

253. Newt Gingrich, Ameerika poliitik, kelle praegune seisukord päris selge pole, kuid kelle sahtlitäis häid ideid legendaarne on, on välja käinud uue idee uimastumise kallindamiseks. Vahendab Yahoo:

     Speaking of Ron Paul, at the last debate, he said that the war on drugs has been an utter failure. We’ve spent billions of dollars since President Nixon and we still have rising levels of drug use. Should we continue down the same path given the amount of money we’ve spent? How can we reform our approach?

     I think that we need to consider taking more explicit steps to make it expensive to be a drug user. It could be through testing before you get any kind of federal aid. Unemployment compensation, food stamps, you name it.

     It has always struck me that if you’re serious about trying to stop drug use, then you need to find a way to have a fairly easy approach to it and you need to find a way to be pretty aggressive about insisting–I don’t think actually locking up users is a very good thing. I think finding ways to sanction them and to give them medical help and to get them to detox is a more logical long-term policy.

     Sometime in the next year we’ll have a comprehensive proposal on drugs and it will be designed to say that we want to minimize drug use in America and we’re very serious about it.

254. Narkopolitseinik: koolid kardavad narkomaanide kättemaksu Õhtuleht

     Narkootikumide tarvitamisele eelnevad tavaliselt alkohol ja tubakas, mille juurest jõutakse teatud tingimuste olemasolul hõlpsasti uimastite juurde.

     “Põhilised põhjused, miks noored narkootikume tarvitama hakkavad, on uudishimu ja mõjutamine,” kirjeldab narkopolitseinik noorte katsetajate motiive. “Alles siis lisanduvad probleemid pere- või sõpruskonnas, madal enesehinnang ja teised väiksemad mõjutajad. Noored, kes tarvitavad ja vahendavad narkootilisi aineid, on oma ringkonnas autoriteetsed, neil on sidemed ja nad on kehtestanud seeläbi oma positsiooni. Pahad poisid meeldivad alati rohkem! Soovides selliste liidrite läheduses olla, peab käituma nagu nemad, vastasel juhul tõrjutakse noor välja.”

     Kaido Kõplase sõnul pole see reegel, et kergemate meelemürkide tarvitajad tingimata ohtlikumate juurde liiguvad. Mingi soodumuse see aga siiski annab, nagu sigarettide ja alkoholi pruukimine võib olla narkootikumide juurde jõudmise eelduseks.

     Narkopolitseinik ei mäleta oma 11aastase karjääri jooksul ühtegi juhtumit, kui üliohtlikku valget hiinlast (fentanüül) süstiv sõltlane oleks suutnud narkootikumidest täielikult vabaneda.

255. Ravikanepi seadustamine kahandab nii liiklussuremust kui alkoholitarbimist Forte

     “Meie teadustöö annab mõista, et ravikanepi seadustamine kahandab liiklussurmade määra, kuna pärsib alkoholipruukimist noorte täiskasvanute seas,” märkis Colorado Denveri ülikooli majandusprofessor Daniel Rees, kes viis uurimuse läbi koos Montana osariikliku ülikooli majanduse aseprofessori D. Mark Andersoniga, vahendab EurekAlert!

256. Tegelikult alkohol pikemas perspektiivis vähendab ka liiklussurmade arvu. Hakkab noormees kaheliitrist jooma, jätab kooli pooleli, ei hooli mitte millestki. Kõik külad on täis dressipükstes tolguseid, kel pole lube ja pole autot. Egas selline tõesti kellelegi otsa saa sõita.

     Uuringust tuli hästi kanepi tegelik oht välja. Savukollid ei kihuta autoga ega pane tina. Kas on võimalik, et nad midagi muud kahjulikku veel ei tee, näiteks sport, töö, õppimine…? Et siis kogu elu keerleb jointi ja selle hankimise ümber.

257. Konspiraator ütles:

     Kõik külad on täis dressipükstes tolguseid, kel pole lube ja pole autot. Egas selline tõesti kellelegi otsa saa sõita.

     Päris kena, et Sa oled otsaga Lõuna-Aafrikast Eesti külasse oled jõunud :) Minu omadel näiteks on load küll, nii et eksisteerib ka oht kellegi alla-ajamiseks teoreetiliselt (ptüi, ptüi, ptü)
     Ja kuna sa küla olukorda mustemates värvides näed, kui mina seda teadma juhtun, siis võib arvata, et keerad ka välismaa osas vinti üle… Aga ka külasid on igasuguseid muidugi, ma ei ela lausa ääremaal.

258. Konspiraator ütles:

     Uuringust tuli hästi kanepi tegelik oht välja. Savukollid ei kihuta autoga ega pane tina.

     Meelevaldne üldistus; olen kohanud nii tinutavaid kui kihutavaid kanepipruukijaid. Uuring ei näita muud kui statistiliselt tähendusrikast tendentsi mõnedes USA osariikides. Täiesti võimalik on, et uurijad ei taibanud või ai tahtnud mingeid muid olulisi tegureid arvesse võtta, mis tulemust mõjutada võisid.

     Kas on võimalik, et nad midagi muud kahjulikku veel ei tee, näiteks sport, töö, õppimine…? Et siis kogu elu keerleb jointi ja selle hankimise ümber.

     On võimalik, aga minu teada pole kanepitarvitamise ja motivatsioonipuudulikkuse vahel üks-ühest seost veerandsajandi pikkustest pingutustest hoolimata leitud.

     Ma üldse ei imestaks, kui ÕL-is tsiteeritud prefektuurijuht Kõplasel oleks õigus ja Eestis mõjutaksid uimastite proovimist/pruukimist laste ja noorte hulgas eelkõige kaaslaste surve ja uudishimu ja alles seejärel muud tegurid nagu vaesus, kehv pere, depressiivne iseloom, impulsiivsus, pärilikkus jm. See muidugi ei tähenda, et keeluseadus ja karistusehirm aitaksid lastel/noortel uimastitest paremini hoiduda.

259. salvey ütles:

     Ja kuna sa küla olukorda mustemates värvides näed, kui mina seda teadma juhtun, siis võib arvata, et keerad ka välismaa osas vinti üle

     Välismaa osas ma vinti üle ei keera. Kui arvad, et keeran, siis küsi midagi konkreetset ja saan näiteid tuua. Murjanimürglit on terve net täis, nii et see pole üldse keeruline.
     Aga eks neid külasid ole jah erinevaid. Väga võimalik, et kusagil saadakse ilma kaheliitrise kange õlleta hakkama.

     Mart K. ütles:

     aga minu teada pole kanepitarvitamise ja motivatsioonipuudulikkuse vahel üks-ühest seost veerandsajandi pikkustest pingutustest hoolimata leitud.

     Aga kas keegi on seda üleüldse uurinud? Ma oma Hollandi kanepikogemuse põhjal võin öelda, et vähemalt minu töövõimele ja tegutsemistahtele see kraam küll kuigi hästi ei mõjunud.

260. Konspiraator ütles:

     Savukollid ei kihuta autoga ega pane tina. Kas on võimalik, et nad midagi muud kahjulikku veel ei tee, näiteks sport, töö, õppimine…?

     Ei ole. Sinu küsimus rakendab sõna nad terve valimi peal, üheainsa kontranäite esinemine muudab vastuse negatiivseks. Mart K. tõi kontranäiteid, järelikult ei ole võimalik, et Sinu hüpotees reaalsust korrektselt kajastab.

261. Aga kas keegi on seda üleüldse uurinud?

     Aga kui Sind tõesti huvitab, miks Sa ise ei uuri, kas on? Alustuseks sobib kas või Wikipedia.

     Ma oma Hollandi kanepikogemuse põhjal võin öelda, et vähemalt minu töövõimele ja tegutsemistahtele see kraam küll kuigi hästi ei mõjunud.

     Inimesed on erinevad ja reageerivad eri stiimulitele erinevalt: mõne ajab külm talveilm sooja teki alla magusat und nohistama, teine kibeleb hange kelgutama, kummagi eelistus pole “vale”. Pealegi on kogenud kanepikasutaja jaoks mõjud mõnevõrra teistsugused (vähem pärssivad) kui algaja jaoks — tõik, mis uimastimõjude uuringuis pahatihti arvesse võtmata jääb.

262. Mart K. ütles:

     Aga kui Sind tõesti huvitab, miks Sa ise ei uuri, kas on? Alustuseks sobib kas või Wikipedia.

     Uurisin, oma nahal, sealsamas Hollandis, mulle turisti panna meeldib. Neid lontruseid seal nähes ma kanepi suhtes nii agressiivseks muutusingi.

     Kanep on nagu alkohol. Ise küll mõtled, et vahel võib ju ühe koksi võtta ja silmad vidukil natuke lolli juttu ajada aga kui paarkümmend aastat kanget kaheliitrist tõmmanud tõsist töökat maameest näed, siis mõtled, et hoia Jumal.

     Iga kanepihuviline peaks Hollandis noortega natukene suhtlema, et oma silmaga näha, mida see süütu taim endast tegelikult kujutab.

263. Tassitäie kohvi kofeiinisisaldus võib eri asutustes eri põhjustel kõikuda 600 protsenti, vahendab Daily Telegraph. Uurimus on küll ühendkuningriiklik, ent annab hästi aimu probleemidest, mida taju, tuju ja organismi toimimist mõjutavate sõltuvusainete alareguleerimine kaasa tuua võib.

     Researchers found large discrepancies in caffeine levels in espressos, contradicting the widespread belief that retailers follow a uniform set of guidelines. /—/

     In their study, Glasgow University researchers found a sixfold difference in caffeine quantities in cups of espresso.

     Their analysis, from 20 shops in the city, found that a cup bought from Starbucks contained the smallest amount of caffeine, 51mg. This compared with 322mg from an independent café, Patisserie Françoise. An espresso from Costa contained 157mg.

     A further three shops, University Café, Café Cinnamon and Paperino’s, sold coffee containing more than 200mg.

     The FSA warns that too much caffeine can result in a miscarriage or a baby having a lower birth weight.

     The researchers warned that, without clear labelling, coffee shops were selling coffees with “substantial variations” in caffeine.

264. Kiirabiarst: narkomaanidega tegelemine tuleks jätta proffidele

     Liigeri sõnul võib Tallinnas tänavatel näha enamasti opiaatide üledoosi saanud narkomaane. “Nende tunnuseks on see, et haige on sinine, tundub, et ta ei hinga ja ta tundub sügavalt teadvuseta. Veel üks pisiasi – tema kõrval on üldiselt süstal, käsivars või jalasäär on paljastatud ning võivad olla pisikesed veretilgad ja mõnikord ka nöör,” selgitas Liiger ETV saates “Ringvaade”.

     Üledoos tähendab Liigeri sõnul seda, et praktiliselt on tegemist hingamise seiskumisega, kuid üledoosil on kaks võimalust – see kas läheb mööda või haige sureb ära. “Paraku mõlemad näevad ühtemoodi välja ja võib juhtuda, et inimese süda jääb seisma. Aga teine võimalus, mida me oleme ka kiirabis näinud, on halvem – inimene lamab, ta on sinine, ei hinga, kuid järgmisel hetkel on ta kahe jala peal püsti, kõik instrumendid ümbert lendavad ja see on see koht, kus ta võib rünnata,” rääkis arst.
     Üledoos tähendab Liigeri sõnul seda, et praktiliselt on tegemist hingamise seiskumisega, kuid üledoosil on kaks võimalust – see kas läheb mööda või haige sureb ära. “Paraku mõlemad näevad ühtemoodi välja ja võib juhtuda, et inimese süda jääb seisma. Aga teine võimalus, mida me oleme ka kiirabis näinud, on halvem – inimene lamab, ta on sinine, ei hinga, kuid järgmisel hetkel on ta kahe jala peal püsti, kõik instrumendid ümbert lendavad ja see on see koht, kus ta võib rünnata,” rääkis arst.

265. Channel 4 News teab mainida ka kohvide toimeainesisalduse erinevuste põhjuseid.

     Agnes Potter, from the London roastery Allpress Espresso, told Channel 4 News that the naturally occuring caffeine in different plants was different, with much lower levels in Arabica coffee beans than the less refined tasting Robusta – often used in instant coffee or less specialist brews.

     Caffeine is also water soluble, she said, so the longer the brew time, the more caffeine you end up with. A typical espresso takes around 22-28 seconds to make, whereas coffee sits in a cafetiere for up to four minutes, and takes between 2-3 minutes to go through a filter machine. And, she said, the grind size also makes a difference: a finer ground bean, with a larger surface area coming into contact with the water, produces a more highly-caffeinated brew. /—/

     Former world barista champion Gwilym Davies, from the cult coffee firm, Prufrock, told us that the increase in coffee prices has led to some companies using the cheaper Robusta beans to mix into their blend. Different processes also mean that some retailers may use just 7g of coffee in a typical espresso, whereas others use up to 22g. “It’s like different recipes.” he said. “What we call an espresso would be a double or triple espresso in some places”.

     There’s also plenty of science to explain why caffeine levels vary naturally. Davies says it’s produced to protect the coffee plant against pests. So coffees grown on higher ground, which tend to be more prized and therefore more expensive, are lower in caffeine because there are far fewer pests in the environment.

266. Nikotiinisõltuvus valmistab aju ette kokaiiniks

     Teismelised, kes suitsetavad ja tarbivad alkoholi, avavad nn värava teistele sõltuvusainetele, nagu näiteks kanep ja kokaiin. Seda seost märgati juba 70-ndatel, kuid siis seletati fenomeni keskkondlike faktoritega, nagu kaaslaste surve ja sõltuvusainete kättesaadavus. Kuid nüüd väidavad USA teadlased, et tegu võib olla hoopis füüsikaliste muutustega ajus.

     Dr Amir Levine ja tema kolleegid Columbia ülikoolist ja New Yorgi riiklikust psühhiaatria instituudist avastasid katsetes hiirtega, et nikotiin nn valmistab aju ette kokaiinisõltuvuseks.

     Uurides striaatumi ehk juttkeha (aju piirkond, mis on seotud tasustustunde, naudingu ja sõltuvusega) selgus, et isegi ainult seitsmepäevane kokkupuude nikotiiniga aktiveerib teatud närvirakke lisama atsetüülgrupi molekule sõltuvusega seotud geenile FosB. See viib aga histoonide – proteiinide, mille ümber DNA on keerdunud – hüperatsetüleerimiseni. Viimane toob kaasa geeni füüsikalised muutused (nn avamise), mistõttu toimub FosB mõju avaldumine kokaiini sattumisel organismi tunduvalt suuremal määral.

     Inimeste kokaiinisõltuvust uurides ilmnes, et suurema tõenäosusega on inimene enne narkootikumideni jõudmist suitsetaja. Selgus, et nikotiinisõltlastel on kokaiinist sõltuvusse jäämise tõenäosus umbes 20%, samal ajal kui kokaiiniga alustanutel on see risk tunduvalt väiksem – 6%.

267. Nikotiinisõltuvus valmistab aju ette kokaiiniks

     3. novembri uudis.

     Teismelised, kes suitsetavad ja tarbivad alkoholi, avavad nn värava teistele sõltuvusainetele, nagu näiteks kanep ja kokaiin.

     Uurimus ei väitnud mitte midagi alkoholi kohta. Uurimus ei väitnud mitte midagi kanepi kohta.

268. Ähh. Nihu läks see tsiteerimine.

269. ERR-ile “au” andes: nad pole alkoholi ja kanepit ise laest võtnud, vaid tuimalt tõlkinud.

     These results give rise to further questions – Do other drugs, such as alcohol, elicit similar effects? Does nicotine prime the brain to switch on addiction to other drugs such as heroin and crystal meth? Should nicotine even be legal in the first place? Do these results explain the biological mechanism by which nicotine exerts its cognitive enhancing effect?

270. Vahel juhtub, et teoorias kenad paistnud uimastikontrolli-meetmed praktikas tulemusi ei anna. Üheks selliseks paistab olevat Austraalias rakendatud 70-protsendine maks pudeldatud kokteilidele (nn alcopops tax), millega loodeti pärssida noorte hoojoomarlust, sedastab MedicalXpress.

     UQ research finds alcopops tax ineffective

     A University of Queensland research team have evaluated the effectiveness of the ‘alcopops’ tax by studying binge drinking-related admissions at the Gold Coast Hospital. /—/

     – The research team studied whether the number of people aged 15 to 29 who presented at hospital with conditions related to binge drinking fell following the increase in alcopops tax /—/

     – The team found no reduction in alcohol-related health consequences following the tax

     Järeldused tunduvad loogilised.

     – Raising the price of just one type of drink may not reduce alcohol-related harms

     – Without question, taxation is one of the most effective approaches to reduce alcohol consumption. Our findings provide further evidence for a more comprehensive approach to alcohol control that includes taxing all drinks equally by alcoholic content.

271. Cognitive Liberty UK kirjutab Prozaci (fluoksetiini) ja LSD plussidest ja miinustest depressiooni ja muude vaimsete häirete ravis, andes mõista, et ühe eelistamine ja teise taunimine pole teaduslik, vaid ideoloogiline.

     The Question

     “Why is Prozac legal, sometimes recommended by doctors, sometimes forced on patients who refuse to give consent, and LSD illegal?”

     Why ask the Question?

     * Prozac seems to have more severe and more probable side-effects than LSD

     * LSD seems to have clinical applications in treating a variety of mental illnesses

     Pika jutu kokkuvõte:

     There is an obvious double-standard at play here: British MPs need to explain why LSD is banned and Fluoxetine is not. LSD carries a lower risk and has far fewer side-effects when compared to fluoxetine. It is shown to be a highly effective antidepressant. The fact that it can be enjoyable, and therefore has potential for abuse, cannot seriously be used to invalidate its use as an anti-depressant since it makes sense that antidepressants would be enjoyable: who’s to say that curing depression can’t be an enjoyable process?

272. @Mart K.:
     Kõrvalmõju on siinkohas vist mingi teise definitsiooniga. LSD suguste ainetega ei saa esimesel 10-20 tunnil magadagi. Võib tekkida kerge palavik, kogu enesetunne on moondunud, emotsionaalsus ei ole normis, isu kaob jne.

273. Märt ütles:

     LSD suguste ainetega ei saa esimesel 10-20 tunnil magadagi.

     dig meenutab jälle seltsimees Paracelsust: dosis sola facit venenum. LSD on üks klassikalistest näidetest ainete kohta, mille terapeutiliselt huvipakkuv annus ja surmav annus üksteisest paljukordselt erinevad. Medscape kirjutab esimesest:

     LSD is one of the most potent psychoactive drugs. It is 3000 times more potent than mescaline, and doses as small as 1-1.5 mcg/kg can produce psychoactive effects; the minimum effective dose is approximately 25 mcg.

     (Naljakas lühend “mcg” on lihtsalt µg inglise keeles. Nendele, vaesekestele, on kõik kreeka tähed puhas kreeka keel.)

     Milline võiks olla LSD surmav annus, ei ole kahjuks teada, kuna tegemist on suhteliselt uue ainega, mille mammutkoguseid ei ole veel inimeste peal piisavalt katsetatud. Erowid vahendab hinnangut, et LSD LD-50 inimeste jaoks võiks olla umbes 12 000 µg (naljakas lühend “ug” on lihtsalt µg inglise keeles) — miinimumdoosist kolm suurusjärku ning väidetavast tüüpilisest rekreatsioonilisest doosist kaks suurusjärku kõrgem.

274. Mõni noor sureb juba narkootikumide esimesel proovimisel Pealinn

     Eestis on tänavu 131 korral politsei tabanud narkojoobes autojuhi, sealhulgas 110 kuritegu registreeriti Tallinnas. Narkojoove kvalifitseerub kuriteona ning on kriminaalkorras karistatav. Tänapäeval on kõikides patrullautodes narkojoobe tuvastamiseks kiirtestid.

     Holland keelab kanepimüügi

     Hollandis ja Portugalis, kus kanepi tarvitamine oli legaliseeritud, pidi legaalne narkomaania idee järgi levima piirini, kus tekiks loomulik vastureaktsioon ehk piisav hulk narkomaanidest inimvaresid tekitaks teistes tülgastuse mõnuainete suhtes. Nüüd on aga need riigid silmitsi oma otsuste tagajärgedega – sõltuvuse kasv, narkodiilerite arvu tõus ja narkoturistid, kes ei hooli eriti riigist, kus nad parasjagu asuvad. Nn kohvipoodidesse on müügile tulnud järjest kangemad ehk suurema mõnuaine THC sisaldusega kanepitaimed. Seetõttu keelab Hollandi valitsus tulevast aastast kange kanepi müügi ning hakkab kanget kanepit kohtlema sama tõsiselt kui narkootikume nagu ecstasy ja kokaiin.

     Ka Wismari haigla psühhiaater Jaanus Mumma on kinnitanud, et narkootikumide, sh kanepi legaliseerimine vaid suurendaks narkomaanide arvu. «Kui praegu on tervelt kolmandik õpilastest proovinud narkootikume, siis legaliseerimise tagajärjel see arv kindlasti suureneb,» tõdes ta.

275. Reuters räägib tehnilistest edusammudest USA-Mehhiko piiri aluse infrastruktuuri alal.

     (Reuters) – When architect Felipe de Jesus Corona built Mexico’s most powerful drug lord a 200-foot-long tunnel under the U.S.-Mexican border with a hydraulic lift entrance opened by a fake water tap, the kingpin was impressed.

     The architect “made me one f—ing cool tunnel” Joaquin “Shorty” Guzman said, according to court testimony that helped sentence Corona to 18 years in prison in 2006.

     Built below a pool table in his lawyer’s home, the tunnel was among the first of an increasingly sophisticated drug transport system used by Guzman’s Sinaloa cartel. U.S. customs agents seized more than 2,000 pounds of cocaine which had allegedly been smuggled along the underground route.

     “It’s super fast, it’s really actually scary,” said Tim Durst, assistant special agent in charge of ICE’s San Diego office. “You can have a tunnel done in a couple of weeks.”

     PROFESSIONALS RECRUITED

     The drilling equipment costs between $50,000 and $75,000, and officials say they have no way to stop cartels from obtaining the high-powered gear.

     “If it’s the Sinaloa cartel, they have unlimited resources,” Durst said. A well built tunnel could be used to move 25 tonnes of drugs in one or two days, he said.

     Nagu äritegevusele kombeks, on saadaval ka värviline graafik.

     

276. salvey ütles:

     Mõni noor sureb juba narkootikumide esimesel proovimisel

     Artikkel on masendav, ent tähelepanuväärne segu faktidest, arvamustest, propagandast, pooltõdedest ja väljamõeldistest. Väga kurb, et tõsisel teemal ikka veel selliseid jaburaid käkke treitakse.

277. Poolakad on tulnud kavalale mõttele uimastitarvitajate raudupanemise asemel nad ravile saata, kirjutab TheNews.pl.

     …a person arrested for possession can be immediately referred to a therapist, with prosecutors now compelled to gather information on the scale of the user’s problem.This need not take place at the police station itself.

     Barbara Wilamowska from the National Bureau for Drug Prevention (KBPN) believes that the new system will lead to fewer prosecutions.

     Kahjuks ei ütle artikkel täpselt, mida hakatakse peale selliste tarvitajatega, kes ravi ei vaja. Küll aga osutatakse, et uue meetme taga on mainekad nimed, samuti mainitakse ära parklamendierakond, mis nõuab kõigi uimastite legaliseerimist.

     Two Polish Nobel Prize laureates, former president Lech Walesa and poet Wislawa Szymborska, signed a statement last month calling for lighter punishments for those arrested for personal use.

     The newly formed Palikot’s Movement, a liberal party which won a surprise 10 percent share of the vote in the 9 October general election, is championing full legalisation of soft drugs.

278. International Business Times kirjutab, kuidas TDS-i korrespondent kuberneri eritisi küttis.

     Florida Gov. Rick Scott’s controversial drug-testing policy became the target of Comedy Central’s “The Daily Show” on Wednesday when show correspondent Aasif Mandvi interrupted a news conference about the state budget to ask the governor to urinate in a cup.

     Mandvi, a former Tampa resident who attended the University of South Florida, used the news conference to criticize a policy implemented by Scott in July that requires all welfare recipients to pass annual drug tests to collect benefits. If they fail the test, welfare recipients would be barred from collecting benefits for a year. Scott justified the law by claiming it would save the state money by keeping illegal drug users from using taxpayer money to supplement their habits. Moreover, Scott has publicly claimed that drug use among welfare recipients is higher than the rest of the population.

     During the news conference on Wednesday, Mandvi implied Scott should be subject to drug testing since Florida taxpayers pay his salary.

     “You’ve benefited from hundreds of thousands of taxpayer dollars over the years, so would you be willing to pee into this cup to prove to Florida taxpayers that you’re not on drugs?” Mandvi asked Scott.

     Küsimus on õigustatud, kuna kuseanalüütilise kasinusmeetme praktiline rakendamine kujuneb ilmselt märksa kulukamaks kui summad, mida sellega kokku hoida loodeti.

     The state is required to reimburse Florida residents for the cost of the $30 drug tests. Since only about 2 percent of welfare recipients have failed drug tests, the Tampa Tribune reports the state will owe between $28,800 to $43,200 in reimbursements per month, assuming 1,000 to 1,500 applicants are tested. Over a 12-month period, the state will only save $60,000, at most, on rejected welfare applicants, a puny savings for a program that state analysts have predicted will cost $178 million this fiscal year.

279. Baski parlament kavatseb järgmise aasta alguses kanepi kasvatamist, müüki ja pruukimist reguleerima hakata, vahendab ANSAmed.

     The Basque Parliament will approve a law bill in the first few months of 2012 on drug addiction, which will regulate “the growing, sale and consumption of cannabis”. This is according to the second in command at the region’s health authority, Jesus Maria Fernandez, who was quoted by the EFE agency. “It is better to regulate than to ban,” said Fernandez, who called the consumption of cannabis “a practice that is already consolidated”. His words were echoed by the leading health official, Rafael Bengoa, who said: “We do not want to be prohibitionists”

     Lugemiseks on väljas ka El Paísi pikem artikkel, mida Google lahkelt tõlgib.

280. Psühhiaater Erika Saluveer: kanep võib olla alkoholist ohtlikum Päevaleht

     Tänapäeval vaadatakse asju geenide ja keskkonna kontekstis. Tähendab, asi pole selles, et keegi on kuskilt geeni pärinud, vaid vaadeldakse ka keskkonnafaktoreid. Ja tänapäeval on kanep pandud kindlalt skisofreeniat tekitavate keskkonnafaktorite hulka, mis mõjutab neid, kellel on geneetiline eelsoodumus. Kui psühhoosi haigestub ehk kolm protsenti ja skisofreeniasse üks protsent inimestest, [siis] kas seda on palju või vähe, on iseküsimus. Kui see haigus algab oletame 18-aastaselt ning noored poisid ja tüdrukud kaotavad töövõime, siis nende elu jääb sisuliselt elamata. Ainult 20 protsenti nendest, kes sel viisil haigestuvad, saavad kusagile tööle tagasi. Kui nii juhtub sajast inimesest ühega, siis tema perekonnale on see väga suur jälg.
     Vahel öeldakse, et alkohol on isegi hullem. Kuidas teie sellesse suhtute?
     Kõiki neid uuringuid ma muidugi tean. Alkoholikahjustused tulevad enamasti märksa hiljem, 18-aastaselt veel maks läbi ei lähe. Läbijoodud maksaga inimesi on ehk rohkem, aga nad ikkagi püsivad tööl ja jõuavad lapsedki saada. Skisofreeniaga on keerulisem, ta lööb välja noorelt. Need, kes alustavad kanepisuitsetamist väga vara ja suitsetavad palju, nende hulgas on haigestumus suurem.
     Mis on tavalisemad vaevused, mis kanepit suitsetavaid inimesi tabavad?
     Väiksemad hädad haiglasse ei jõua, aga meie näeme psühhootilisi häireid. Tavaliselt on need vaevused meeleolukõikumised, keskendumisraskused, depressiivsus ja unetus.
     Kui levinud on kanepisuitsetamine?
     Kui on noor inimene ja ta pole kanepit suitsetanud, on see meie jaoks üllatus. Mõnel gümnaasiumipoisil pole ühtegi sõpra, kes kanepit ei suitsetaks

281. @salvey:
     kommentaar eelneva loo kommentaariumist ütleja 999-lt :

     Siiani olen aru saanud nii, et kanepi ja skisofreenia vahel on korrellatsioon.
     Ma pole kahjuks veel selgeks teinud selle erinevusi alaealise(lapse) ja täiskasvanu vahel.

     Vähemalt täiskasvanu jaoks on vist nii, et kui inimesel on soodumus skisofreeniaks olemas, siis kanepi võib seda siis vallandada. Mis on meditsiinilise nurga alt hea, kuna siis saab sellega varem tegelema hakata. Hiljem võiks ollu juba oluliselt ebameeldivam.

     Ei ole siin midagi head. haigus ei pruugi inimesel terve elu jooksul välja areneda ja kui siiski areneb, siis mida vanem esimese episoodi ajal ollakse, seda parem on prognoos edaspidisele elule. On ikka vahe, kas haigestub inimene, kel keskkoolgi veel lõpetamata või selline, kel ülikoolgi seljataga. Seda ütleks ilmselt iga psühhiaater, kellelt küsida. Ja nemad peaks ometigi paremini teadma.

282. Linnaõhus hõljub kokaiini Novaator

     Cecinato uurimisrühma liikmed kogusid õhuproove Itaalia eri piirkondadest nii suvel kui talvel. Seejärel analüüsisid nad proove ning tegid kindlaks kokaiini ja marihuaanas leiduvate kannabinoidide leidumise. Et välistada valepositiivsed tulemused, uurisid teadlased õhuproove ka tavaliste atmosfääris leiduvate saasteainete – osooni ning lämmastikoksiidide suhtes. Kui uurijad võrdlesid keemilise analüüsi tulemusi narkopolitsei andmetega, leidsid nad, et kokaiini kontsentratsioon atmosfääris oli kõrgem linnaosades, kus politsei konfiskeeris palju narkootikume.

     Ka võõrutusravi vajajate arvu ning õhus leiduvate narkootiliste ainete koguse vahel oli statistiline seos. Lisaks näitas andmestik võimalikke seoseid õhus leiduva kokaiinihulga ning tänavaröövide vahel.

     Samuti tulid välja seosed õhu kokaiinikontsentratsiooni ning teatavat tüüpi vähi esinemissageduse vahel. Atmosfääris leiduvad kanepiühendid tundusid suurendavat vaimsete häirete esinemissagedust.

     Cecinato hoiatas siiski, et praegu pole veel selge, kas need seosed on olulised. Õhus leiduvate mõnuainete mõju tervisele vajab edasist uurimist.

     Narkootikumide tarvitamist saab õhuproovide abil kindlaks määrata ilmselt juba lähitulevikus.

     Uurimus ilmus ajakirjas Science of the Total Environment.

283. salvey ütles:

     haigus ei pruugi inimesel terve elu jooksul välja areneda ja kui siiski areneb, siis mida vanem esimese episoodi ajal ollakse, seda parem on prognoos edaspidisele elule.

     See on ilmselt õige, aga samas on tõsi ka, et mida varem alustada ravi, seda suurem on paranemislootus. Ning ehkki Arhusi teadlased annavad mõista vastupidist, pole kanepipõhine vaimu- või käitumishäire vist siiski alati ja tingimata päris sama asi, mis skisofreeniaepisood. Ei ole nii, et korra tarvitad ja oled elu lõpuni vaimuhaige; see protsess on üsna kindlasti järkjärguline. Ühekordne tugev negatiivne reaktsioon varajasele kanepikogemusele (erinevalt sagedasest ohtrast pruukimisest õrnas eas) pole mu teada sugugi tugev prekursor skisofreenia varasemale puhkemisele, küll aga võimaldab skisofreeniariski teadvustada (ja vältida edaspidi ohtlikke aineid ning otsida varakult professionaalset abi).

     Vähemalt sedasi olen mina aru saanud, aga ma pole muidugi spetsialist. Nii ehk naa on ilmne, et keelu-karistusrežiim mitte ei takista alaealiste uimastikasutust, vaid võimendab sellega seonduvaid ohte, mida riikliku reguleerimise tingimustes saaks ennetada või leevendada.

284. salvey tsiteeris:

     Kui uurijad võrdlesid keemilise analüüsi tulemusi narkopolitsei andmetega, leidsid nad, et kokaiini kontsentratsioon atmosfääris oli kõrgem linnaosades, kus politsei konfiskeeris palju narkootikume.

     Huvitav, kas see tähendab, et narkootikumide konfiskeerimine tõstab kokaiini kontsentratsiooni õhus? Võib-olla meelitab hoopis kokaiini homöopaatiline kontsentratsioon ligi politseinikke, kes siis täiel rinnal konfiskeerima asuvad?

     Loomulikult ei pea kumbki hüpotees paika — tegemist on korrelatiivse, mitte kausaalse seosega. Tõenäoliselt on kõrgendatud õhukokaiinitasemel ja politseinike tegevusel ühine algpõhjus — ning Novaatori ajakirjanik saab sellest suurepäraselt aru.

     Lisaks näitas andmestik võimalikke seoseid õhus leiduva kokaiinihulga ning tänavaröövide vahel.

     Ja jälle saab ajakirjanik kenasti aru, et röövid ei sigita õhku kokaiini ega vastupidi.

     Atmosfääris leiduvad kanepiühendid tundusid suurendavat vaimsete häirete esinemissagedust.

     Aga kolmandal korral astub ta millegipärast ämbrisse ja postuleerib põhjusliku seose hõljuvate kannabinoidide ja vaimsete häirete vahel. Reaalses maailmas on sellega ilmselt samamoodi nagu kah eelmisega — korrelatiivse seose taga on ühine põhjuslik tegur, mitte ei põhjusta üks teist. Sellest, et kannabinoidide kasutamine ja mõned vaimsete häirete tüübid omavahel korreleeruvad, on meil siin varemgi juttu olnud, aga kui homöopaatiline THC doos õhus peaks vaimseid häireid põhjustama, siis oleks tegemist karjuva avastusega päris mitmete fundamentaalsete loodusteaduste kontekstides.

285. Mart K. ütles:

     salvey ütles:

     haigus ei pruugi inimesel terve elu jooksul välja areneda ja kui siiski areneb, siis mida vanem esimese episoodi ajal ollakse, seda parem on prognoos edaspidisele elule.

     See on ilmselt õige …

     See ei ole tegelikult päris ilmne. Ma ei välistaks võimalust, et see “mida vanem esimese episoodi ajal ollakse” reegel lähtub tähelepanekust, et skisofreenia arenemine kulgeb erinevatel inimestel erinevate, aga enam-vähem ühtlaste kiirustega ja inimesel, kelle elu see poolesaja aasta jooksul pole eriti segama hakanud, on seega suurem lootus ka teine poolsada talutava elukvaliteediga ära elada kui inimesel, kes 20-aastaselt haiglasse sattus — ega ka võimalust, et kui väliste kannabinoidide manustamine psühhootilise reaktsiooni põhjustab, siis on see diagnostiliselt abiks, aga ei mõjuta skisofreenia “loomulikku” kulgu. Kui need spekulatiivsed eeldused paika peaksid, siis ei puutuks kanepipsühhoosi ilmnemine skisofreenia prognoosi kontekstis otseselt asjasse ning salvey väljapakutud reegel ei oleks selles kontekstis rakendatav.

     Samas, tegelikult virisen ma lihtsalt matemaatikumütsi alt selle “ilmselt”i üle. Kas faktid nende spekulatiivsete eeldustega kooskõlas on, seda ma peast öelda ei oska.

286. Kokaiini leidmine ootamatutest kohtadest jätkub: raadioajakirjanikud leidsid Ühendkuningriigi loodepiirkonna mähkimisjaamadest kokaiinijälgi üheksal juhul kümnest. (Järeldus: juba nuuskavad imikudki valget boliivlast?)

     More than nine in 10 baby-changing units in the North West have tested positive for traces of cocaine.

     The tests, carried out by using specialist wipes, found that 92 per cent of the 100-plus units examined carried traces of the class A substance.

     They included facilities based in public toilets in shopping centres, hospitals, police stations, courts and churches.

     The team of Real Radio journalists who carried out the study also tested baby-changing facilities in supermarkets and department stores.

     Cocaine abuse is thought to be on the rise in the region.

     Järgneb südantlõhestav usutlus endise sõltlasega.

287. Richard Branson kiidab Portugali rahvast.

     Ten years ago the Portuguese Government responded to widespread public concern over drugs by rejecting a “war on drugs” approach and instead decriminalized drug possession and use. It further rebuffed convention by placing the responsibility for decreasing drug demand as well as managing dependency under the Ministry of Health rather than the Ministry of Justice. With this, the official response towards drug-dependent persons shifted from viewing them as criminals to treating them as patients.

     I will set out clearly what I learned from my visit to Portugal and would urge other countries to study this:

     In 2001 Portugal became the first European country to officially abolish all criminal …

     Siinkohal jätame vahele, mille Portugal nimelt ära kaotas. Huvitatud lugeja võib allika juure minna, igavleva lugeja metafoorseid kõrvu kikitame aga tagajärgede mainimisega:

     Compared to the European Union and the US, Portugal drug use numbers are impressive.

     Following decriminalization, Portugal has the lowest rate of lifetime marijuana use in people over 15 in the EU: 10%. The most comparable figure in America is in people over 12: 39.8%, Proportionally, more Americans have used cocaine than Portuguese have used marijuana.

288. See ei ole küll ei virguti ega uimasti kohta, aga sobib siia vist veidi paremini kui lihtsalt uudiste veergu.

     Scientific American kirjutab teadlastest, kes oma uurimustöö põhjal järeldavad, et ärevusevastane ravim Prozac toimib aju neuroplastilisuse suurendamise — lihtsustatult öeldes aju noorendamise — teel.

     Once adult lab mice learn to associate a particular stimulus—a sound, a flash of light—with the pain of an electric shock, they don’t easily forget it, even when researchers stop the shocks. But a new study in the December 23 issue of Science shows that the antidepressant Prozac (fluoxetine) gives mice the youthful brain plasticity they need to learn that a once-threatening stimulus is now benign. The research may help explain why a combination of therapy and antidepressants is more effective at treating depression, anxiety and post-traumatic stress disorder (PTSD) than either drugs or therapy alone. Antidepressants may prime the adult brain to rewire faulty circuits during therapy.

     Mõnele lugejale võib huvi pakkuda see, et hiirte hirmutamine toimus Helsinki Ülikooli Neuroteaduste Keskuses.

289. Ron Pauli kampaaniat tabanud rassismisüüdistuse valguses on raamatu “This Is Your Country on Drugs: The Secret History of Getting High in America” autor Ryan Grim HuffPo’s luubi alla võtnud keelustamispõhise uimastipoliitika osaliselt rassistlikud lätted.

     Muu hulgas viitab Grim 1872. aastal Massachusettsi tervishoiuameti läbi viidud uuringule, mis annab mõista, et USA (ja Inglismaa) 19. sajandi oopiumibuumis oli osaliselt süüdi marukarskluse moodiminek.

     [T]here was at least one noteworthy study: an 1872 look at the opium boom by the Massachusetts State Board of Health. The reason for the dramatic upswing in opiate use, it concluded, wasn’t the Chinese or the Civil War — it was the temperance movement.

     This unintended consequence of the call for sobriety wasn’t unique to the United States, the board found. “It is a significant fact … that both in England and in this country, the total abstinence movement was almost immediately followed by an increased consumption of opium,” it notes.

     The study suggests that easy accessibility to the drug through pharmacies was part of the reason for the increase, but that many other sources existed as well. “Opium has been recently made from white poppies, cultivated for the purpose, in Vermont, New Hampshire and Connecticut, the annual production being estimated by hundreds of pounds, and this has generally been absorbed in the communities where it is made. It has also been brought here from Florida and Louisiana, while comparatively large quantities are regularly sent east from California and Arizona, where its cultivation is becoming an important branch of industry, 10 acres of poppies being said to yield, in Arizona, twelve hundred pounds of opium,” one official, referred to as a State Assayer, reported to the board.

     Although this description of a thriving domestic opium crop might sound surprising today, the board’s characterization of that crop’s consumers certainly doesn’t: “[T]he opium habit is especially common among the manufacturing classes,” it asserts, “who are too apt to live regardless of all hygienic laws.” It puts some of the blame for such lower-class use on doctors, who are “in no small measure responsible for the moral, as well as physical, welfare of their patients,” and shouldn’t be allowed to get away with the “injudicious and often unnecessary prescription of opium.” American women made up “so large a proportion of opium takers,” the study suggests, because they were “doomed, often, to a life of disappointment … of physical and mental inaction, and in the smaller and more remote towns, not unfrequently, to utter seclusion.”

290. Kava tuua turule “uus” valuvaigisti — puhas hüdrokodoon — tekitab mõnedes spetsialistides muret, vahendab Birmighami uudisraadio 100 WAPI USA uudisraadiot ABC.

     [S]hould such a product even be available, particularly in light of the country’s growing battle with prescription painkiller addiction? At the center of the debate is the question of whether the possible benefits of such a pill, which would potentially carry many times the amount of hydrocodone than the amount in current combination medicines, would outweigh the risks linked to the addictive potential.

     “Oh, it is very addictive,” said Dr. Lloyd Saberski, medical director of the New Haven, Ct.-based Advanced Diagnostic Pain Treatment Centers. “But so are oxycodone, Dilaudid, Demerol and morphine. Why should this product be discriminated upon more so than the other products?”

     Saberski added that existing FDA regulations would protect the public from the misuse of this new drug.

     Other pain management physicians say adding pure hydrocodone to the mix of addictive prescription pain drugs already available will only make the country’s painkiller abuse problem worse. One of these physicians is Dr. Joel Saper, founder and director of the Michigan Head Pain and Neurological Institute in Ann Arbor.

     “I don’t think we need another opioid,” Saper said. “We need better education, more sanity, and we need to stop treating benign pain with more narcotics.”

291. Neurobonkers pakub UK-keskset ülevaadet uimastitega seonduvast aastal 2011. Saadaval on mitu kena graafikut ja muid abimaterjale.

     Excluding deaths caused by polydrug use shows that almost all deaths reported as mephedrone deaths, cannabis deaths and ecstasy deaths were misreported in the media. Most were caused by other drugs or mixing with other drugs (such as alcohol). The data in fact shows that there have only ever been two deaths in the UK solely caused by mephedrone (both last year). There were in fact only five deaths solely related to ecstasy and two deaths solely related to cannabis. This compares to 98 deaths solely caused by paracetamol and 157 deaths solely caused by antidepressants. The major insight from this data is that it is very often dangerous to mix your drugs and it is particularly dangerous to mix drugs with alcohol. /—/

     According to the ONS data, in 2010 there were more helium deaths than cannabis, ecstasy, mephedrone and GHB related deaths combined. Helium is an inert gas which kills when people use helium to deprive themselves of oxygen. The recent explosion in helium deaths from under two per year until 2008 to 32 last year appears to be due to it’s recent promotion as a form of suicide. /—/

     A massive longitudinal study last month found that intelligent people are far more likely to take drugs including cocaine, cannabis, ecstasy, amphetamines and magic mushrooms. IQ scores were recorded at the age of five years old, drug use was recorded at the ages of fifteen and thirty.

     The findings stumped the authors of the research and may well have become the first study in history to leave the Daily Mail quite literally speechless. I’d like to propose an explanation. Intelligent people realise that most of the “facts” they are told about drugs are untrue or exaggerated and decide to experiment themselves because intelligent people are adventurous. Why are we only realising this now? Intelligent people rarely get caught and when they do they know how (or know the right people) to get out of trouble. /—/

     [I]n December the Australian government released data demonstrating that 80% of searches conducted after a dog sat next to a person found nothing.

292. Postimees räägib, kes hakkasid virgutava akustilise toimega kemikaale valmistama pärast keeluseaduse sisseseadmist.

     Ilutulestike maaletoojate sõnul lõi paugutite keelamine kolme aasta eest soodsa pinnase raskete õnnetuste juhtumiseks ja viimased aastad on kahtlusi vaid kinnitanud.

     Ruf Ilutulesikud juhatuse esimees Ivo Melder rääkis, et paugutid pole kadunud, vaid nende valmistamine on liikunud isehakanud keemikute köögilaudadele, vahendasid «Seitsmesed uudised».

     «See keemik, kes neid seal tavaliselt kokku segab, ei ole väga kõrgete keemiliste ja paugu kokku segamise teadmistega. Minu andmetel on eelmistel aastatel väga tõsiseid õnnetusi juhtunud just nendesamade köögilauapaugutitega,» rääkis Melder.

     Varem on Politsei- ja Piirivalveamet Postimehe vahendusel kurtnud, et jõulutuhinas ei tea ka mundrirahvas ise, millal tohib ja millal ei tohi.

293. Postimees: Mehhiko narkovägivald nõudis mullu üle 12 000 elu

     Alates 2006. aastast, mil president Felipe Calderon alustas jõulist võitlus narkojõukude vastu, on surma saanud umbes 50 000 inimest.

     Päevalehe Reforma andmetel hukkus eelmisel aastal narkovägivallas 12 539 inimest ehk 6,3 protsenti rohkem kui aasta varem. Lehe sõnul on vägivald muutunud palju jõhkramaks – rohkem kui tuhandel juhul piinati ohvreid, ligi 600 surnukehal oli pea maha lõigatud.

294. dig ütles:

     Mehhiko narkovägivald nõudis mullu üle 12 000 elu

     Huvitav oleks teada, kas Kriku leiab endiselt, et süüdi pole tagurlik uimastipoliitika, vaid lihtsalt valitsuse suutmatus oma territooriumi kontrollida.

295. Mart K. ütles:

     dig ütles:

     Mehhiko narkovägivald nõudis mullu üle 12 000 elu

     Kes saaks kindlalt väita, et mingi teistsuguse e. liberaalsema uimastipoliitika korral poleks inimkaotused kordades suuremadki.

296. Kes saaks kindlalt väita, et mingi teistsuguse e. liberaalsema uimastipoliitika korral poleks inimkaotused kordades suuremadki?

     Loogiliselt mõtlev inimene (sest miks peaksid gangsterid nottima, kui see sisse ei too). Reguleeritud uimastituru tingimustes vägivald väheneb (A. LeCoq ei saada Saku tehasesse konkurentsi tasakaalustamise huvides relvastatud killereid ning Philip Morris ja Swedish Tobacco ei lahenda konflikte vastastikku päid lõigates), uimastisõja tingimustes kasvab (.PDF).

     (Kes ingliskeelt ei mõista, sellele tõlge lingitud töö kokkuvõttest: “Kümme üheteistkümnest pikaajalise kvalitatiivse analüüsi meetodit rakendanud tööst näitasid märkimisväärset seost uimastiseaduste jõustamise ja uimastituru vägivaldsuse vahel. Meie tulemused annavad mõista, et pole tõenäoline, et uimastiseaduste jõustamise määra jätkuv kasv uimastiturgude vägivaldsust mingilgi moel kahandaks. Selle asemel annab olemasolev tõendibaas mõista, et relvastatud vägivald ja tapmissurmade suur osakaal võivad endast kujutada uimastikeeluseaduste vältimatuid tagajärgi ning et uimastiturgude tegevuse häirimine paradoksaalsel kombel hoopis võimendab vägivalda. Selles kontekstis — ja kuna uimastite keelustamine pole uimastite pakkumist hoomatavalt piiranud — läheb uimastite pakkumise ja uimastituru vägivaldsuse mõistuspäraseks pärssimiseks vaja alternatiivseid regulatsioonimeetmeid.”)

297. @Mart K.:
     Aga ei saa ju ometi välistada võimalust, et üldine uimastite tarvitajate arv ja tarbitavate koguste hulk suureneb, mis kutsub esile organiseeritud kuritegevuse asemel rohkelt organiseerimatut vägivalda, nii et lihtkodaniku jaoks, kes ise mafiooso pole ja kelle ellu seni narkovärk pole puutunudki, satub sootuks suuremasse ohtu.

298. Aga ei saa ju ometi välistada võimalust, et üldine uimastite tarvitajate arv ja tarbitavate koguste hulk suureneb, mis kutsub esile organiseeritud kuritegevuse asemel rohkelt organiseerimatut vägivalda

     Millel põhineb taoline hüsteeriline uskumus? On Sul ette näidata mõni riik või piirkond, kus uimastiseaduste kohendamine väiksema jõustamise suunas on kaasa toonud massilise vägivalla laine? Näiteid sellest, kuidas jõustamispingutuste suurendamisega kaasnevad “ettekavatsematud tagajärjed” (vägivalla kasv, korruptsiooni süvenemine, uimastisurmade osakaalu kasv, tarvitajate noorenemine, tarvitavate ainete kangenemine jne, jne) on siin toodud juba üsna palju, aga ma võin veel kord mälu värskendada, kui tarvis.

     Pelgalt kanepi reguleerimise kontekstis on küsimus muidugi üldse mõttetu, kuna kanep enamasti mitte ei soodusta vägivaldset käitumist, vaid pigem pärsib (vt “Alkoholi ja kanepi võrdlus“, punktid 7–11).

299. Mart K. ütles:

     Millel põhineb taoline hüsteeriline uskumus?

     Vaidlen tagasihoidlikult vastu, ei ole hüsteeriline uskumus, vaid arvatavasti kaasasündinud evolutsioonilist laadi ellujäämis-strateegia, mis sunnib kõiksugu radikaalsemat sorti paistvate uuenduste suhtes, lihtsalt väheke ettevaatlik olema.

300. Briti liberaaldemokraat Ewan Hoyle kirjutab, kuidas alkoholiseaduse muutmine, täpsemalt miinimumhinna kehtestamine alkoholiühikule, võib olla mõistlik samm ja edasopidi hea näide arukast, teaduspõhisest uimastipoliitikast.

     One of the most common arguments I read against the government control and regulation of the currently illegal drug markets is that we have so many problems with alcohol. Were cannabis for instance to be “legalised”, authors presume its use will increase and create new social problems to rival those that alcohol inflicts.The simple counter-argument employed by myself and other drug policy reformers is that alcohol is a very poorly regulated drug. Were any of the other currently illegal drugs to become regulated by the state, the alcohol model is one model it would be extremely unwise to replicate. Alcohol is aggressively marketed, education on its potential for harm is insufficient, it is available at prices as low as 12p per unit, and it is far too easy for children to get hold of. It is therefore very heartening to read of David Cameron’s apparent enthusiasm for a minimum price per unit of alcohol. This is a measure that the SNP government in Scotland have been trying to pass into law for some time, and that received the backing of the Scottish Liberal Democrats at our autumn conference. It is also supported widely within the healthcare and criminal justice professions, who recognise the potential for the burden of work that alcohol creates for them to be reduced.

     There are serious concerns however that minimum pricing will impact upon the poorest and most vulnerable in society to a far greater extent than the rest, while lining the pockets of producers and retailers rather than raise much-needed tax revenues.

     These concerns may well be unfounded. /—/

301. …ei ole hüsteeriline uskumus, vaid arvatavasti kaasasündinud evolutsioonilist laadi ellujäämis-strateegia, mis sunnib kõiksugu radikaalsemat sorti paistvate uuenduste suhtes, lihtsalt väheke ettevaatlik olema.

     Väga hea sõnastus: uimastituru riiklik regulatsioon ja kontroll võivad tõesti paista radikaalsete meetmetena tänu peavoolumeedia ja palgaliste keelu-entusiastide kümnenditepikkusele ajupesule või mõnele isekultiveeritud arutlusveale. Jätan endale esialgu siiski voli alusetust hirmust johtuvaid eksijäreldusi (nt arvamust, et kanepi legaliseerimine võib tuua kaasa hullema vägivalla kui narkomaffia motiveerimine uimastisõjaga) hüsteeriliseks nimetada — vast oleme mõlemad nõus, et “kaasasündinud evolutsioonilist laadi ellujäämisstrateegiad” sageli takistavad probleeme kainelt vaagimast just seetõttu, et (olgu evolutsiooni või nt valitseva ideoloogia poolt) iseenda varjus tonti nägema treenitud primaat kaldubki olema mõnevõrra hüsteeriline kõigis varje ja tonte puudutavates küsimustes.

302. USA osariigid: on aeg ravikanepi staatus ümber hinnata

     Meditsiinilise kanepi toetajad loodavad, et osariikide valitsustel õnnestub see, mis neil seni nurjunud on: föderaalvõimude veenmine kanepit ümber klassifitseerima moel, mis võimaldaks selle kasutamist ravimina.

     Veidi enne jõule sai Coloradost neljas osariik, mis palus USA uimastiseaduste jõustamise ametil DEA lahterdada kanep uimastina ümber samasse rühma tugevatoimeliste valuvaigistitega nagu oksükodoon. Novembris esitasid DEA-le ametlikud avaldused Washingtoni ja Rhode Islandi osariikide kubernerid, varsti liitus esildisega ka Vermont, vahendab CNN.

     Kõik neli osariiki kuuluvad nende kuueteistkümne USA osariigi (ja Columbia ringkonna) hulka, mis on kehtestanud kanepi meditsiinilist kasutust võimaldavad seadused hoolimata asjaolust, et föderaalse seadusandluse seisukohast on kanep endiselt keelatud. Samal ajal on föderaalorganid asunud oma võimu kehtestama, korraldades haaranguid kanepijaotuspunktidele mitmes osariigis, s.h Californias ja Washingtonis.

     Toetajad kinnitavad, et avalik arvamus on nende poolel ja osariikide avaldused annavad aimu föderaalvõimude kasvavast kapseldumisest ravikanepi küsimuses. Samas nendivad nad, et seni kujutab võitlus endast suuresti vastuvoolu ujumist.

     „Ma usun, et mingisugust kohest hoomatavat kasu sellest ei sünni,“ ütles [kanepipoliitika reformimise ühenduse Marijuana Policy Project pressiesindaja Morgan Fox]. Kui taotlus aga läbi läheb, „sunnib see föderaalvalitsuse kindlasti tänapäevase tunnustatud teadusega rohkem ühte sammu käima.“

303. Müüdipurustamist kümnendi tagant pakub 2001. aasta jaanuaris Kanada parlamendile esitatud artikkel “Uimastitest johtuva sõltuvushaiguse müüt”, autoriks legendaarse “rotipargi” eksperimendi autoreid Bruce K. Alexander. Artikkel pakub huvitavat ülevaadet igaühele, keda huvitab, kui palju tõepõhja on eeldustel, et a) kõik või väga suur osa inimestest, kes pruugivad heroiini või kokaiini üle teatud miinimummäära, muutuvad sõltlasteks ja et b) hoolimata sellest, kui suurel osal heroiini või kokaiini kasutajatest kujuneb välja sõltuvus, on selle sõltuvuse otseseks põhjuseks kokkupuude uimastiga.

     These two claims are fundamental to the belief in drug-induced addiction. If either one can be verified, it would comprise powerful support for the general belief. However, if neither can be verified, the general belief would lose any luster of empirical support that it may have had. By separately considering each claim as it applies to both heroin and to cocaine, I will show that existing evidence conclusively refutes the first and fails either to prove or disprove the second. Thus, the widespread and heartfelt belief that heroin and cocaine cause addiction has something other than an empirical basis. This submission also discusses some other possible bases for support of this belief. In my oral presentation to the Senators, I will discuss alternative explanations for the spread of addiction that are more plausible in the light of history.

     Päris põhjalik artikkel peaks panema mõtlema ja allikmaterjalidega tutvuma igaühe, kes soovib isikliku hinnangu uimastipoliitikale kujundada faktide, mitte mütoloogia toel.

304. Pühade ajal kasvab viinaravile tulijate arv Postimees

     Wismari haigla psühhiaatri Jaanus Mumma sõnul ilmub iga aasta alguses ravile neid, kes pärast pühi viinavõtmisega pidama ei saa, kuid praegu on neid siiski varasemast vähem.

     Omal ajal olid Wismari haigla alkoholismiravile mõeldud palatid nii pärast aastavahetust kui ka jaanipäeva pungil täis, nüüd leidub aga veel vabu kohti.

     Põhjus on proosaline: alkoholismiravi on tasuline ega ole kaugeltki kõigile kättesaadav. Ühe haiglapäeva eest tuleb välja käia 65 eurot, ambulatoorse vastuvõtu visiiditasu on 20 ­eurot, süstid ja ravimid veel lisaks. Vaid ägeda psühhoosiga haiglasse toodud saavad vältimatu abi korras tasuta ravi.

     Põhjendus, et alkoholism on inimese enda tekitatud haigus, ei kannata Jaanus Mumma sõnul kriitikat, sest paljudes muudeski tõbedes on inimesed ise süüdi. Kuna alkoholi liigtarvitamise tõttu kannatab nii inimese töövõime kui pereelu, siis võiks haigekassa psühhiaatri meelest ravikindlustusega isikuid siiski toetada.

     Noh, jah, aga tasub ehk siinkohal meelde tuletada, et hambaravigi on meil tasuline.

305. Põhjendus, et alkoholism on inimese enda tekitatud haigus, ei kannata Jaanus Mumma sõnul kriitikat, sest paljudes muudeski tõbedes on inimesed ise süüdi.

     Huvitav “loogika”. Kas keegi saab veel niimoodi aru, et dr Mumma ütles, et kuna inimene on paljudes haigustes ise süüdi, tuleb valeks pidada väidet, et ta on ise süüdi ühes konkreetses haiguses? (Vrd “väide, et porgand on juurvili, ei kannata kriitikat, sest paljud muud viljad on samuti juurviljad”.)

     Võimalik muidugi, et dr Mumma meelest ei tohi patsiendile öelda, et ta ise on alkoholismis süüdi, kuna müüt, et süüdi on hoopis kuratlik mõnuaine, mitte seda teadlikult tarvitav inimene, aitab sõltlasel paremini kainusekäru peal püsida. Ja võimalik, et ägeda sõltuvuse ravimise algusjärgus ongi taolisest hädavalest abi, aga see ei tähenda, et valetama peaks kõigile ja kogu aeg, nagu mingi platseebokaupmees või höpaatiaärikas.

     Minu meelest ei tohiks ravi kättesaadavus nii ehk naa sõltuda sellest, kas inimene on oma tervisliku seisundi halvendamisele ise kaasa aidanud või ei. Nurjunud enesetappude sooritajaile, purjuspäi avarii teinuile või tubaka kahjulikest mõjudest teadlikele suitsetajatele me ju arstiabi ei keela.

306. Mart K. ütles:

     Huvitav “loogika”. Kas keegi saab veel niimoodi aru, et dr Mumma ütles, et kuna inimene on paljudes haigustes ise süüdi, tuleb valeks pidada väidet, et ta on ise süüdi ühes konkreetses haiguses? (Vrd “väide, et porgand on juurvili, ei kannata kriitikat, sest paljud muud viljad on samuti juurviljad”.)

     Sa tõmbasid raami valesse kohta. Mumma ei järelda mitte seda, et inimene ei ole ise süüdi ühes konkreetses haiguses vaid seda, et selle ühe konkreetse haiguse ravi mitterahastamine väljendab Haigekassa ebajärjekindlust. See, mis tema hinnangul kriitikat ei kannata, pole mitte tähelepanek, et inimesed käituvad mõnikord haiguseid tekitavatel viisidel vaid see, et see tähelepanek on põhjenduseks Haigekassa niisugusele poliitikale.

     Mart K. ütles:

     Minu meelest ei tohiks ravi kättesaadavus nii ehk naa sõltuda sellest, kas inimene on oma tervisliku seisundi halvendamisele ise kaasa aidanud või ei.

     Täiesti nõus. Teooria, et isetekitatud haiguste ravimine on luksusteenus, on absurdne ja julm.

307. dig ütles:

     See, mis tema hinnangul kriitikat ei kannata, pole mitte tähelepanek, et inimesed käituvad mõnikord haiguseid tekitavatel viisidel vaid see, et see tähelepanek on põhjenduseks Haigekassa niisugusele poliitikale.

     Nüüd on arusaadav, enne tundus mõnevõrra segane.

     Teooria, et isetekitatud haiguste ravimine on luksusteenus, on absurdne ja julm.

     Kas Sa oled ka tubaka-/alkoaktsiisi vastu? Paljud näevad neis vist n-ö luksusmaksu — mida makstakse luksuse eest oma tervist rikkuda ja pärast seda ravida lasta.

308. Mehhiko narkovägivald nõudis mullu üle 12 000 elu

     Sarnasel teemal mõnevõrra põhjalikumalt (loe: väga põhjalikult) kirjutab Nik Steinberg lehes The Nation.

     The Monster and Monterrey: The Politics and Cartels of Mexico’s Drug War

     The narcomantas, as these public communiqués of the cartels are known, presaged a horrific explosion of violence in Monterrey, a city of 4 million people in northeastern Mexico and the country’s financial capital. In the months that followed, students would be gunned down at the gate of the city’s elite university. A mayor would be abducted, tortured and murdered. City squares, police stations and even the US consulate would be attacked with grenades. Blockades controlled by masked gunmen would paralyze the city for days on end. At the root of this violence was a turf war between the authors of the narcomantas, the Zetas, and their former ally the Gulf Cartel.

     It was the kind of violence one had come to expect in places like Ciudad Juárez or Tijuana—border cities that have long served as trafficking hubs to the United States. But how could thriving Monterrey, the “Sultan of the North,” which only years earlier had been deemed one of the safest cities in Latin America, descend so quickly into chaos? If it could happen here, was anywhere in Mexico safe for long?

     Yet what from the outside looked like a sudden collapse was in reality decades in the making…

309. Mart K. ütles:

     Kas Sa oled ka tubaka-/alkoaktsiisi vastu? Paljud näevad neis vist n-ö luksusmaksu — mida makstakse luksuse eest oma tervist rikkuda ja pärast seda ravida lasta.

     Ei ole. Ühest küljest ei ole mul midagi selle vastu, et neid maksustamisväärseteks luksusteks peetakse ja Pigou moodi maksustatakse — niikaua, kuni see maks jääb mõistlikesse piiridesse ja ei stimuleeri ulatuslikku põrandaalust salaluksuse-äri. Teisest küljest olen ma niisuguste aktsiisimaksude hilisema ravimisega sidumise vastu. Ühest teisest küljest näen ma põhjuseid skeptitsimiks idee, et usina suitsetaja või joodiku tohterdamine on kallim kui karsklase tema elu lõpuni üleval pidamise, suhtes. Teisest teisest küljest on minu meelest tervisetagamisteenused tänases maailmas sedasorti infrastruktuur, mille konkreetsete isikute tulude, omandi või maksudega sidumine on ebainimlikult julm.

     Omaette põnev teema on, kas see, kui sotsiaalne stigma purjusoleku kohta kahaneks, tooks kaasa purjus inimeste “ma ei ole purjus” tüüpi minakaitsemehhanismide nõrgenemise ja seeläbi vähendaks tõenäosust, et end kaineks pidav purjus joodik autorooli istub.

310. Veel üks huvitav küsimus on, kui palju maffia Mehhikos kuritegevust “kontrollib”. Hiljutine analüüs väidab, et 71,5 protsendi ulatuses. In Sight osutab, et tegelikkus, nagu ikka, on keerulisem.

     A new report from a renowned Mexican crime analyst says that 71.5 percent of the nation’s municipalities are under criminal control. But the reality of illicit activity can hardly be described through a simple label like “control”.

     As El Universal reports, the conclusions from Edgardo Buscaglia, a professor at Mexico’s ITAM university who has also served as an advisor to the World Bank and the UN, are based on his team’s observations of different criminal activities carried out in plain view in cities around the country. During the investigation, when the researchers witnessed criminal operations, from child prostitution to the selling of pirate merchandise, without any attempt by the perpetrators to hide their activities, they concluded that the local government was supporting the activities, and therefore deemed the area as under criminal control. /—/

     [W]hile there is no question that municipal officials are targets for Mexico’s criminal gangs in ever greater numbers, there are reasons to be skeptical of Buscaglia’s conclusions. Particularly problematic is his reasoning that if criminal activities are conducted openly, that means a particular group now controls the local government. While blatant examples of impunity suggest some degree of official collusion, there is a great deal of distance between some corrupt interaction and a gang’s total control of a city.

     The reality is, of course, much more complicated. /—/

     Another problem with Buscaglia’s analysis comes from the fact that they he is drawing broad conclusions regarding a shadowy industry based only on activities carried out in the light of day. /—/

     This is not to discount the relevance of Buscaglia’s report, which surely reflects very real trends in the Mexican landscape, which have also manifested themselves elsewhere in the region. But Buscaglia’s reporting oversimplifies the more tangled relationships in the criminal underworld.

311. Westminsteri skeptikud kutsuvad sõltuvuse teemal kriitiliselt mõtlema. Ettekande teeb alkoholi hüljanud autor Tania Glyde. Üritus toimub esmaspäeval Londonis Strutton Groundi pubis The Monk Exchange. Tutvustusest:

     Addiction is a very modern obsession. Like allergies, everyone’s got one, yet many people present the evidence for their ‘addictive personality’ by announcing their greater-than-average capacity for biscuits.

     But what is addiction?

     Compulsion, behaviour, illness, all three, or none of the above?

     Do AA and other 12 step recovery programmes really work?

     And will a skeptic *ever* admit to needing a higher power?

     Tania Glyde is the author of Cleaning Up, a memoir about how she took on British drinking culture and survived.

312. Eesti hobi-õllepruulijate käilakuju viriseb, et temasuguseid ahistatakse, kuna kodustes tingimustes toodetud narkootikumi müük on keelatud.

     „Õllepruulimine on sotsiaalne hobi. Õlut ongi tore teha koos, kui keegi on kõrval või sõbrad tulevad külla,“ rääkis õllepruulimisega tegelev Kuppari talu peremees Ardi Kadanik, kes juhatab ka õlleteo varustuse ja materjalide e-poodi ning õllepruulijate foorumit ühendavat portaali Pruulimine.ee. /—/

     Kadanik kinnitab, et koduõlle tegijad on positiivsed inimesed ja alkoholiprobleeme pole neil küll kellelgi – koduõlut tehakse maitse pärast. /—/

     Siiski on Kadaniku sõnul Eestis kodune õllepruulimine alles lapsekingades. Paljuski pidurdab seda seadusandlus, mis ei luba kodustes tingimustes ja väikestes kogustes pruulitud õlut müüa.

313. Aga kuidas oleks õllekooperatiivi osatähtede müügiga?

314. Science Daily räägib uurimustööst akustilisete valuvaigistite vallast.

     One hundred forty-three subjects were evaluated for the study. They were instructed to listen to music tracks, follow the melodies, and identify deviant tones. During the music tasks, they were given safe, experimental pain shocks with fingertip electrodes.

     The findings showed that central arousal from the pain stimuli reliably decreased with the increasing music-task demand. Music helps reduce pain by activating sensory pathways that compete with pain pathways, stimulating emotional responses, and engaging cognitive attention. Music, therefore, provided meaningful intellectual and emotional engagement to help reduce pain.

     Among the study subjects, those with high levels of anxiety about pain had the greatest net engagement, which contradicted the authors’ initial hypothesis that anxiety would interfere with a subject’s ability to become absorbed in the music listening task. They noted that low anxiety actually may have diminished the ability to engage in the task.

     Loomulikult ei rahastaks keegi säherdust uurimust, sest muusikat ei saa ju patenteerida. Täisteksti eest küsitakse $31.50.

315. Paistab, et meditsiinile kanep on leidnud endale ühe karuteenelise apologeedi — tuntud alternatiivmeditsiini-reklaamija ja höpaatia-entusiasti, Walesi printsi Charlesi, teatas The Guardian juba detsembris.

     Anti-establishment forces campaigning to legalise cannabis could be joined by an altogether more orthodox figure – the Prince of Wales has hinted that he approves of its use as an alternative method of pain relief.

     During a visit to a day care centre this week he suggested to a multiple sclerosis sufferer that cannabis might ease her crippling pain. Karen Drake, confined to a wheelchair by her illness, met Prince Charles at the Sue Ryder Home in Cheltenham, Gloucestershire, when he made the informal visit on Sunday.

     After asking about her health, the Prince inquired whether she had experimented with alternative remedies. “He asked me if I had tried taking cannabis, saying he understood that, under strict medical supervision, it was one of the best things for it,” she said yesterday.

316. Üks Murphy seaduse sugulane, mida vististi Francise reegliks nimetatakse, ütleb, et alati, kui kanepi keeluseaduse pooldajad tulevad lagedale mõne väitega kanepi kahjulikkuse kohta, selgub lõpuks, et too väide pole mitte ainult vale, vaid tegelikkusega diametraalses vastuolus.

     Reeglit näib osaliselt kinnitavat arstide erialažurnaalis JAMA ilmunud uurimus, mida kajastab ajakiri Time, mida omakorda on tõlkinud Kanepitemp.

     Uurimus: kanepi suitsetamine ei seondu kopsukahjustustega

     Mittesuitsetajate ja tubakasuitsetajatega võrreldes said kanepisuitsetajad kopsumahu-testides paremaid tulemusi, vahendab nädalakiri Time.

     Kanep ei pärsi kopsude tööd — vähemalt mitte sellistes annustes, mida tarvitajate enamik sisse hingab, selgus värskelt ajakirjas Journal of the American Medical Association ilmunud seni mastaapseimast ja pikaajalisimast vastavateemalisest uurimusest.

     Südame-veresoonkonna haiguste riskitegurite väljaselgitamisele pühendunud pikaajalise uuringuga (noorte täiskasvanute pärgarteri-riskiarengute uuringuga CARDIA, ingl Coronary Artery Risk Development in Young Adults) seotud teadlased kontrollisid 5115 noore täiskasvanu kopsude töövõimet 20 aasta jooksul, alates 1985. aastast, mil katsealuste vanus jäi vahemikku 18–30 eluaastat. /—/

     Kuigi tubakasuitsetajate juures ilmnes ajapikku kopsutalitluse ootuspärane mandumine, selgus uuest uurimusest, et kanepisuitsul oli katsealustele ootamatu ja nähtavasti positiivne mõju. Väheses või mõõdukas koguses tarvitajatel osutus kopsumaht mittesuitsetajate omast suuremaks kahes eri testis, mida tähistatakse nimetustega FEV₁ ja FVC. /—/

     „Kanepi mõõduka ja juhutarvitamise puhul suurenesid tegelikult nii FEV₁ kui FVC,“ nentis California San Francisco ülikooli epidemioloogia ja biostatistika professor, töö juhtiv autor dr Mark Pletcher.

     Prof Pletcher möönab, et see tuli uurijaile üllatusena. „Tubakakasutus põhjustab ilmselgelt soovimatuid mõjusid, ning kanepsuitsu koostis on suures osas sama, mis tubakasuitsul,“ selgitas ta. „Seetõttu eeldasime, et näeme tarvitajate juures samasuguseid kahjulikke mõjusid. Tulemus on pentsik ja me ei suutnud seda kuidagi ära kaotada,“ lisab ta, selgitades, et uurijad otsisid statistiliste mudelite toel vigu või kõrvalisi tegureid, mis võinuks põhjendada kanepisuitsu nähtavasti kasulikku mõju, ent ei leidnud neid.

317. Scientific American kirjutab uuest avastusest opiaatide ja kroonilise valu teemadel.

     Researchers have found that a very high dose of an opiate drug that uses the same painkilling pathways as morphine can reset the nerve signals associated with continuous pain–at least in rats.

     If confirmed in humans, the procedure could reduce or eliminate the months or years that millions of patients spend on pain-managing prescription drugs. The results of the study were described January 12 in Science.

     “We have discovered a new effect of opiates when they are given, not constantly at a low dose, but at a very high dose,” says Jürgen Sandkühler, a neurophysiologist at the Center for Brain Research of the Medical University of Vienna, and a co-author of the paper.

     Avastuse taga ei ole pelgalt oopiumimagnaatide vandenõu vaid ka tehniline areng ja mõõtetäpsuse kasv.

     “The dose of drugs we use is very high, probably 2-4 times higher than used for normal pain control,” says Sandkühler. “The animals almost stop breathing, which is probably one reason why this was not discovered before.”

     But he adds that the equivalent amount of the opiate for a human is well below a fatal dose. He and his colleagues have conducted pre-clinical experiments that have shown that people can tolerate it.

318. Vahelduseks ka uimastitest virgunu juttu.

     Timothy (Tim) Chiswell on kogenud terapeut alkoholi ja narkootikumide väärkasutamise valdkonnas. Olles elanud 18 aastat alkohooliku ning narkootiliste ainete tarvitajana, on ta kogenud seda, mida on kogenud väga vähesed teadlased ja terapeudid – sõltuvust seestpoolt – ning mõistnud süvatasandil selle põhjuseid, mõju, hävituslikkust ja neid õppetunde, mida sõltuvus õpetab inimese varjupoole ning vajaduste ja sõltuvuse dünaamika kohta.

     Uimasteid ja alkoholi tarbides püüab inimene omandada tahtlikku kontrolli oma naudingute üle. Suur paradoks on aga see, et mida sõltuvamaks uimastitest ja suhtes uimastitega inimene saab, seda rohkem väljub kontrolli alt tema keha-meele ühtsus – uimastid hakkavad kunstlikult asendama loomulikke füüsilisi ja emotsionaalseid protsesse kuni selleni välja, et nende ärajätmine toob kaasa füüsilise ja emotsionaalse trauma.
     See, mida inimesed erinevaid mõnuaineid kasutades taotlevad, on teatud emotsionaalne seisund, mis on saavutatav ka loomulikul viisil ilma mõnuaineta – aine lihtsalt „kiirendab“ selleni jõudmist. Tegelikult on sõltlased muutunud sõltuvaks oma eelistatud emotsionaalsest seisundist ja kutsuvad selle kunstlikult esile. Oma põhiolemuselt on kõik sõltuvused seotud pigem suhtega tarvitatavasse ainesse kui isiksusega, sest negatiivsete või ebaturvaliste inimsuhete kogemuste tõttu nähakse mõnuaines usaldusväärsemat viisi saavutada soovitud emotsionaalne seisund kui inimsuhete kaudu.Tervenemine hõlmab inimese taasühendumist oma füüsilise, psüühilise ja hingelise reaalsusega ning tervete inimsuhete ja kogukonnaga.

319. See võiks küll olla kanepitemp-nimelise lehe avalugu:

     If cannabis is safe, why am I psychotic?

320. Kellega Te vaidlete, vice versa? On siin (või mujal) väidetud, et iga sõltuvus on igal juhul ja kõigi jaoks tore ja kanep (või ükski muu uimasti) alati ja kõigi jaoks ohutu?

321. Kui kedagi teist materdada ei ole, võib trolli seinale maalimine väga ahvatlevana tunduda.

322. Austraalia rahvas ja tervisekaitsjad on hädas kofeiiniküllaste rüübetega, mida kiputakse tarvitama tervisele akuutselt ohtlikul määral, sageli koos alkoholiga. Teatab ERR:

     Austraalia tervisespetsialistid kutsuvad üles karmistama meilgi menukate kofeiini sisaldavate energiajookide müügitingimusi. Põhjuseks tõsiasi, et viimase kuue aasta jooksul on seal hüppeliselt kasvanud juhud, kui nende jookide tarbimise järel on inimesed vajanud arstiabi /—/

     Uuringus kutsutakse tervisekaitse ametnikke üles varustama joogipakendeid vastava teksti ja märgistusega, mis annab täpselt infot selle kohta, kui palju on joogis kofeiini, millised võivad olla joogi tarbimise võimalikud kõrvalmõjud ja kust häda korral abi saab.

     Võrdluseks võib tuua, et kui tassitäies kohvis on keskmiselt 65-120 mg kofeiini, siis energiajoogi purgis võib olla seda kuni 300 milligrammi.

     Sealsete tervisekaitseametnike sõnul peaks olema selgelt reguleeritud, millisest vanusest alates võib energiajooke tarbida ning millises koguses seda teha võib.

     YourBrainOnDrugs on CoolInfographicsist hiivanud teemaga seonduva tabeli, kus mh väidetakse, et kofeiini üledoosinähud ilmnevadki kusagil seal 300 mg juures.

     Kas kofeiinisisaldusega jookide müümist tuleks Eestis senisest rangemalt reguleerida, näiteks lastele keelata? Mine võta kinni, hoia ja keela.

323. Mida soovitaksid siinsed targad noorele inimesele, kes seisab valiku ees: kas tõmmata esimene kanepisuits või mitte? Kas võtta tabeltt või mitte?

324. @uurija:
     Noh, ma tark ei ole, seepärast vaatasin Internetist järgi, mida eeldatavasti minust targemad ja kompetentsemad isikud on selleks puhuks (nõuandmiseks noortele) üles riputanud: UIMASTAVATE AINETE MÕJU INIMESELE

325. uurija ütles:

     …kas tõmmata esimene kanepisuits või mitte? Kas võtta tabeltt või mitte?

     Ma kardan, et inimesel, kellel sellised küsimused üldse tekkida saavad, on juba probleem. Iga lapsevanem võiks olla oma võsukesele põhikooli-ikka jõudmise ajaks selgeks teinud, millised ohud kaasnevad ühe või teise arsti ettekirjutuseta, volitamata allikast pärinevate medikamentide tarbimisega. Taoliste riskide võtmine oma vabaduse ja tervisega peaks jääma täiskasvanute pärusmaaks.

     Salvey (ma eeldan, et huumori korras) viidatud “abimaterjal” on muidugi ilmekas illustratsioon uimastitevastase võitluse valelikust ja hüsteerilisest iseloomust — faktidega on segatud pooltõed ja lausvaled. Lastele sellist jama küll näidata ei tohiks — mõni sinisilmsem ehk hakkabki küsimusi esitamata uskuma, mõni küünilisem aga otsustab, et kui harijad mõnede asjade kohta ilmselgelt valetavad, siis küllap valetavad kõige kohta. Kumbki tulemus pole minu meelest soovitav. Samuti leian, et on häbiväärne, et see ürgne propagandasoperdis endiselt Tartu Ülikooli veebis tilpneb.

326. @salvey:

     Jah, ilus lühikokuvõte, aga leidub ikka inimesi kes avalikus veebiruumis seletavad, et ega need mõjud ikka nii hullud pole, et see pole tõendatud jne. Et isegi sõltuvus on suuresti inimese enda ettekujutus . Kui nüüd noor inimene satub selliste mõju alla, siis on meri põlvini, muudkui aga ime, neela ja süsti. Ja et riik peaks veel tagama et sa ohutu kraami saad.

327. Mart K. ütles:

     Iga lapsevanem võiks olla oma võsukesele põhikooli-ikka jõudmise ajaks selgeks teinud, millised ohud kaasnevad ühe või teise arsti ettekirjutuseta, volitamata allikast pärinevate medikamentide tarbimisega.

     Ja millised need siis on? Kui sõltuvusest rääkimine on “hüsteeriline”?
     Mart K. ütles:

     Lastele sellist jama küll näidata ei tohiks

     Mida neile siis näidata? Kas “Kirju koera” koogiretsepti Kanepitempi kodulehelt?

     Või virnade viisi teadusartikleid, protsente ja standarhälbeid, mille saaks kokku võtta nii:”Keegi ei tea täpselt mis sinuga juhtub, ku sa neid aineid proovid. Ainuke võimalus kogu seda jura vältida on üldse mitte proovida”

328. uurija ütles:

     Ja millised need siis on? Kui sõltuvusest rääkimine on “hüsteeriline”?

     Sõltuvusest rääkimine kindlasti ei ole hüsteeriline; miks Te nii arvate? Sõltuvusest väära pildi maalimine muidugi on, aga see on juba teine, pikem jutt.

     Kas Teil on küsimus mõne konkreetse uimasti kohta? Laiemalt võib üsna julgelt öelda, et ükskõik millise taju muutva aine mõju arenevale lapsele on ohtlikum kui täiskasvanule, mistõttu neid kindlasti ei peaks tarvitama arsti ettekirjutuseta. Kui me räägime ainetest, mida arstidel pole voli välja kirjutada, siis nende manustamine on rumal ka sellepärast, et tarvitajal puudub kindlus doosi suuruse, kõrvalainete ja muu olulise osas.

     Üks suuremaid uimastitega seotud ohte, mõistagi, on risk jääda ainetega vahele seadusesilmadele, mis enamasti lõppeb suurte pahandustega.

     Mida neile siis näidata? Kas “Kirju koera” koogiretsepti Kanepitempi kodulehelt?

     Ei, miks? (Muide, see retsept pole lehel, vaid lehe kommentaariumis. Lehel on õpetus täiesti mittepsühhotroopse jursi valmistamiseks kanepiseemneist.)

     Ega ma tegelikult ei teagi tõeliselt head, usaldusväärset eestikeelset allikat, mis selgitaks lapsele arusaadavalt ja tõde “ilustamata”, kuidas asjad on. Narko.ee on natuke parem kui too Salvey viidatud materjal, aga ainult natuke. Ma arvan, et ma ei oska muud nõu anda, kui et vanem viiks end ise põhjalikult teemaga kurssi, võtaks lapsega koos ette näiteks sellesama narko.ee ning selgitaks, millised väited on õiged, millised natuke valed ja millised päris valed, ning miks nii ehk naa on soovitav esimese uimastikogemusega (olgu legaalse või keelatud narkootikumiga) oodata vähemalt 18. eluaastani.

     …ilus lühikokuvõte, aga leidub ikka inimesi kes avalikus veebiruumis seletavad, et ega need mõjud ikka nii hullud pole, et see pole tõendatud jne.

     Aga ei ole ju ilus — näiteks kanep ei tekita kopsuvähki, vaid enntab seda, ei kahjusta “aju närviühendusi”, ei põhjusta impotentsust, ei tapa tuhandeid inimesi aastas, jne. Need väited on laest võetud ja neid on kerge kummutada isegi koolilapsel. Olles ise laps olnud ma tean, et paljud lapsed jäävad umbusaldama allikat, mis neile korragi mõnes tähtsas küsimuses suu sisse valetanud on.

     Mõelge sellisele analoogiale — kas Te soovite, et Teie laps ei sõidaks bussis jänest sellepärast, et teab, et muidu sööb nähtamatu ninasarvik ta ära, või sellepärast, et ta saab aru, et see on ebaeetiline ja võib kaasa tuua karistusi?

     ”Keegi ei tea täpselt mis sinuga juhtub, ku sa neid aineid proovid. Ainuke võimalus kogu seda jura vältida on üldse mitte proovida”

     Väga tuumakas kokkuvõte; nii ongi. See kehtib muidugi absoluutselt kõige kohta maailmas. Kahjuks on inimesse sisse ehitatud uudishimu…

329. Et isegi sõltuvus on suuresti inimese enda ettekujutus.

     Iga kohvijooja või tubakapruukija võib Teile kinnitada, et sõltuvus ei ole ettekujutus. Küll aga on alust väita, et puuduvad veenvad tõendid, mis näitaksid, et sõltuvushäireid põhjustavad uimastid. Vt postitus nr 303 siin teemas.

     Kui nüüd noor inimene satub selliste mõju alla, siis on meri põlvini, muudkui aga ime, neela ja süsti.

     Miks Te nii arvate? Kas see on pelgalt hüpotees või saate Te taolist väidet millegagi kinnitada ka? Oleksin väga huvitatud statistikast, mis näitab, et uimastite negatiivsete mõjude koordineeritud ülepaisutamine kahandab tarbimismäärasid alaealiste hulgas (või et range jõustamise pooldajate üritust õõnestavate faktide varjamine neid määrasid paisutab). Äkki ongi lastele valetamine põhjendatud ja hoopis mina eksiteel.

     Eneserahuldamise juures taoline lähenemine ju töötas — harijad valetasid, et sellest jääb pimedaks, ja terve alaealiste põlvkond lõpetas paugupealt käsikiimluse.

     Ja et riik peaks veel tagama et sa ohutu kraami saad.

     Ma ei ole nõus ühegi ettepanekuga, mis taotleb ükskõik milliste (arstlikult mittenäidustatud) uimastite kättesaadavaks tegemist alaealistele. Kui me aga võtame eelduseks, et umbes pooled keskkooli jõudnud lastest proovivad kanepit või muud illegaalset uimastit vähemalt korra, siis kas Te eelistaksite, et too 50-protsendilise tõenäosusega niikuinii pruugitav aine pärineb riiklikult kontrollitavast allikast või oportunistlikult kurjategijalt?

     Küsimus on retooriline; vastata ei ole vaja.

330. Mart K. ütles:

     Üks suuremaid uimastitega seotud ohte, mõistagi, on risk jääda ainetega vahele seadusesilmadele, mis enamasti lõppeb suurte pahandustega.

     Ja Teie soovite selle ohu ära kaotada, kui ma õigesti aru saan? Kui omamine, ostmine ega tarvitamine pole karistatav.

     Mart K. ütles:

     Küll aga on alust väita, et puuduvad veenvad tõendid, mis näitaksid, et sõltuvushäireid põhjustavad uimastid

     Siis võiks ka need heroiinisüstijad, keda suurte raskustega ravitakse, ju ka ise päevapealt loobuda? Vähemalt süstimisest loobuda ja oma “uimastitest mitte põhjustatud sõltuvuse” kuhugi mujale suunata.

     Mart K. ütles:

     Küsimus on retooriline; vastata ei ole vaja.

     Ei oskagi üheselt vastata. Riiklikult toetatud kraam võib kaasa aidata ohutuse illusiooni tekkimisele, musta turu kraami ettearvamatud tagajärjed võivad mõjuda kainestavalt.

331. Mart K. ütles:

     Küll aga on alust väita, et puuduvad veenvad tõendid, mis näitaksid, et sõltuvushäireid põhjustavad uimastid

     Miks meil siis leidub heroiiniusüstijaid, kes uue doosi nimel on valmis varastama või prostitutsiooniga tegelema? Mis on nende isikute tegelik probleem?

     Mart K. ütles:

     Üks suuremaid uimastitega seotud ohte, mõistagi, on risk jääda ainetega vahele seadusesilmadele, mis enamasti lõppeb suurte pahandustega.

     Dekriminaliseerimise puhul need pahandused kaoksid või väheneksid ja üks argument langeks ära seega.

332. Miks meil siis leidub heroiiniusüstijaid, kes uue doosi nimel on valmis varastama või prostitutsiooniga tegelema? Mis on nende isikute tegelik probleem?

     Te vist ei süvenenud sellesse teksti, mis on lingitud eelpoolviidatud postis. Keegi ei väida, et uimastite tarvitamise ja sõltuvuskäitumise vahel pole korrelatsiooni; vale on väita, et heroiin igaühe kiiresti ja kindlasti sõltlaseks muudab. Kui võimaldada neile inimestele, keda te kirjeldate, kontrollitud koostisega sõltuvusaine manustamist kontrollitud keskkonnas, kirjeldatud probleemid suuresti kaovad. Väidan, et selles, et mõned narkomaanid Teie (või minu) omandust volita võtavad või meile oma ihu pakuvad, on rohkem süüdi väärdunud, sõltlasi stigmatiseeriv ja paljuski kontraproduktiivne uimastipoliitika kui sõltuvusainete olemasolu.

     Uimastite keelustamine ei kahanda nende kättesaadavust ega uimastisurmade osakaalu, pigem vastupidi. Uimastite keelustamine ei muuda elukeskkonda turvalisemaks, pigem vastupidi.

     Dekriminaliseerimise puhul need pahandused kaoksid või väheneksid ja üks argument langeks ära seega.

     Nagu juba öeldud, olen ma kategooriliselt vastu kõigile ettepanekutele muuta teest-kohvist mõjusamad rekreatiivsed uimastid lastele kättesaadavaks. Dekriminaliseerimine ei tähenda ju, et alaealistele muutuksid uima-ained lubatuks. Küll aga võib see aidata kaasa tarbimismäärade kahanemisele alaealiste hulgas; UK statistika pärast kanepi leebemaks- ja enne hilisemat karmimakskategoriseerimist nagu annaks seda mõista. Portugali tulemused on tähelepanuväärsemad (kanepi madalaim valdavus teismeliste hulgas EL-i lõikes kümme aastat pärast kõigi uimastite dekriminaliseerimist).

     Seniste eksperimentide põhjal võib üsna kindlalt väita, et dekriminaliseerimine ei suurenda alaealiste tarbimismäärasid ning võib neid tegelikult kahandadagi.

333. Mart K. ütles:

     vale on väita, et heroiin igaühe kiiresti ja kindlasti sõltlaseks muudab.

     Selle nn. vale asemele võib ju pakkuda teaduslikku tõde, näiteks et kui sageli, kui palju ja pika aja jooksul peab keskmine inimene heroiini tarviama, et tekiks sõltuvus. Küsitav on, kas selline tõde on kiire sõltuvusega hirmutamisest oluliselt väärtuslikum konkreetse üksikisiku jaoks, kes ei tea , kui kaugel ta sellest keskmisest asub.

     Mart K. ütles:

     Kui võimaldada neile inimestele, keda te kirjeldate, kontrollitud koostisega sõltuvusaine manustamist kontrollitud keskkonnas, kirjeldatud probleemid suuresti kaovad.

     Oleme vaidlusega seal kus kunagi juba olime. Sõltlastele puhta kraami võimaldamine poleks ju halb, aga kuidas välistada uuete proovijate ligipääs ja uute tarbijate tekkimine? Praegu ka vist jagatakse mingit asendusainet.

334. Mulle hakkab tunduma, et üks keeluseaduse kontraproduktiivsetest mõjudest on arbitraarsete lahkhelide külvamine inimeste vahele, kes tegelikult on huvitatud ühest ja samast, näiteks sellest, et lapsed tarvitaksid uimasteid senisest väiksemal määral ja vähem laastavate tagajärgedega. Sellega seoses palun vabandust, kui mõned minu siinsetest sõnavõttudest on jätnud vaidluskaaslastele sarkastilise või vaenuliku mulje. Ma ei taha tüli norida — mu ainus soov on arendada kriitilist keskustelu uimastipoliitika tõhususe küsimustes. Vahetevahel nõuab see aga olemasolevate poliitikate vigadele viitamist, mida on peaaegu võimatu teha, ründamata mõningaid juurdunud väärarusaamu (mida on kerge olvata isiklike rünnakutena).

     Veelkord, vabandust.

335. Sõltlastele puhta kraami võimaldamine poleks ju halb, aga kuidas välistada uuete proovijate ligipääs ja uute tarbijate tekkimine?

     Ma ei näe nende kahe asja vahel seost. Kas Te kujutate ette inimest, kes petab osavalt arsti (on see nii lihtsalt võimalikki?) ja laseb endale heroiiniasendusravi välja kirjutada ainult selleks, et saada teada, mis tunne on?

     Praegu ka vist jagatakse mingit asendusainet.

     Tõsi, Eestis pakutakse metadoonipõhist opioidiasendusravi, aga esiteks ei ole see kaugeltki sama tõhus kui heroiiniasendusravi (Eesti tarvitajaile tuleks vist üldse võimaldada fentanüüliasendusravi, kuna, nagu ma olen aru saanud, ei piisa neile enam oma vajaduste rahuldamiseks lihtlabasest lahjast heroiinist) ja teiseks ei võimaldata seda (ega süstlavahetust) vanglates, mis on ogar.

336. uurija ütles:

     Selle nn. vale asemele võib ju pakkuda teaduslikku tõde, näiteks et kui sageli, kui palju ja pika aja jooksul peab keskmine inimene heroiini tarviama, et tekiks sõltuvus.

     Seda oleks kahtlemata väga huvitav teada, aga sellealaste inimkatsete tegemist peetakse millegipärast ebaeetiliseks.

337. uurija ütles:

     Siis võiks ka need heroiinisüstijad, keda suurte raskustega ravitakse, ju ka ise päevapealt loobuda? Vähemalt süstimisest loobuda ja oma “uimastitest mitte põhjustatud sõltuvuse” kuhugi mujale suunata.

     Oletame, et teadlased on tähele pannud, et lühinägelikud inimesed kannavad tavaliselt prille. Nüüd ilmub välja keegi kah-teadlane, kes väidab, et prillide kandmine ei põhjustagi lühinägelikkust.

     Kas Sinu meelest on see väide jama, sest need lühinägelikud, kellele suurte kuludega prille valmistatakse, võiksid siis ju ise päevapealt prillikandmisest loobuda ja oma lühinägelikkuse näiteks lühikuulmiseks suunata?

338. Mart K. ütles:

     (Eesti tarvitajaile tuleks vist üldse võimaldada fentanüüliasendusravi, kuna, nagu ma olen aru saanud, ei piisa neile enam oma vajaduste rahuldamiseks lihtlabasest lahjast heroiinist) ja teiseks ei võimaldata seda (ega süstlavahetust) vanglates, mis on ogar.

     hmm… mul on mulje jäänud, et riik üritab viimasel ajal meeleheitlikult raha kokku hoida. No näiteks sobivad siin Barbara Cartlandi romaanid (ja ilmselt ka muu kerglasemat sorti ajaviitekirjandus), mida lugeda soovijatel pole tõenäoliselt peatselt võimalik enam raamatukogust hankida. (Kaarel Tarand on sõna võtnud ka riigirahade eest krimkade näitamise vastu televisioonis ning näiteks R2-e paneks ta ilmselt heameelega üldse kinni.) Nii et kas kas Sulle ei tundu väga vähetõenäoline, et neile, kes nö jagavad ja valitsevad, lähevad taolistel asjaoludel korda narkootiliste ainete tarbijate vajadused?
     A`kõik võib olla ja ütleme, et nimetet tarbijatele hakatakse heroiini jagama ja süstlaid vahetama. Kas ei tõsta seepeale häält nördinud Cartlandi fännid, kes on sunnitud kas oma lemmikajaviitest loobuma või raamatu soetamiseks raha kulutama? No võib muidugi öelda, et lugegu väärt kirjandust. Aga nendele fentanüüli tarbijatele (tegelikult iga sõltuvuse käes viibijatele) võib ka öelda, et tehku parem metsajooksu (või kui vangis viibimine takistab, siis näiteks kätekõverdusi)

339. salvey ütles:

     hmm… mul on mulje jäänud, et riik üritab viimasel ajal meeleheitlikult raha kokku hoida.

     Jah, ja tegemist on üpris huvitava jamasordiga.

340. dig ütles:

     Seda oleks kahtlemata väga huvitav teada, aga sellealaste inimkatsete tegemist peetakse millegipärast ebaeetiliseks.

     Pidasin silmas et võibolla (ma kindlalt ei tea), saaks ka olemasolevate teadmiste põhjal mingi sellise näitaja arvutada.

     Mart K. ütles:

     Kas Te kujutate ette inimest, kes petab osavalt arsti (on see nii lihtsalt võimalikki?) ja laseb endale heroiiniasendusravi välja kirjutada ainult selleks, et saada teada, mis tunne on?

     Kui asi on mõeldud ravina arsti poolt kirjutatava retsepti alusel, siis on oht tõesti väiksem ja see ei ole ju vabamüük otseselt.

     Mina ka vabandan, kui ehk kogemata sai midagi halba öeldud.

341. …riik üritab viimasel ajal meeleheitlikult raha kokku hoida.

     Kui siiralt üritaks, siis korraldaks ka uimastipoliitika niimoodi ümber, et enam arutult ei laristata. Kinnipeetavatele narkomaanidele opioidiasendusravi ja süstlavahetuse võimaldamine on kindlasti kokkuvõttes odavam kui tagajärgedega maadlemine.

     Ma ei leia seda uurimust praegu üles, kus meie kinnipidamisametnikelt küsiti, milliseid kahjude kahandamise meetmeid nad pooldavad ja milliseid mitte, aga nende põhiline vastuväide süstlajaotusele ja asendusravile vanglates oli minu mäletamist mööda, et see tähendaks avalikku tunnistamist, et vanglates on võimalik hankida uimasteid, mis võiks määrida kinnimajade head nime.

     Mitte, et see tegelikult uudis oleks, aga võib-olla mõni teemast mittehuvituv kodanik, kes on tõesti siiamaani uskunud, et keelamine ja karistamine on tõhusad meetmed uimastitega võitlemiseks, hakkaks sellest kuuldes mõtlema, et mis mõte on uimasteid keelata vabas ühiskonnas, kui keeluseadus ei ole praktiliselt jõustatav isegi kinnipidamisasutustes.

342. Mart K. ütles:

     vanglates on võimalik hankida uimasteid,

     Milliseid kanaleid mööda need sinna peamiselt satuvad?

343. Milliseid kanaleid mööda need sinna peamiselt satuvad?

     Hea küsimus. Võib-olla peaks selle esitama vanglaametnikele?

     Mina tegelikult ei tea, mis täpselt toimub vanglamüüride taga; kas keelatud tavaar jõuab sinna valvurite pingutustest hoolimata, nende vaikival heakskiidul või suisa kaasabil. Loodan, et Boliivia kinnipidamisasutustes toimuvaga seda võrrelda ei saa.

344. Tänases Postimehes on Mikk Salu artikkel, mis praegu on veebis tasuline: “Eesti narkoravi: kvaliteet kõigub ja politsei kahtlustab”
     Teemat valgustavad Nelli Kalikova ja Andres Lehtmets ning kommentaari annab ka politseikapten Risto Kasemäe.

345. Kuukirjas Washington Monthly kirjutab Elizabeth Dickinson, miks Kolumbia punaste geriljade vastase äärmuslikult militariseeritud võitluse ahvimine uimastisõja kontekstis ei anna tulemusi mujal ega tegelikult ka emamaal.

     [D]rug interdictions were up to the point that traffickers started looking for alternative routes into the United States (though Mexico) and Europe (through West Africa). By the end of his second term, Uribe began talking about “the end of the end” of the guerrillas.

     Colombia’s incredible turnaround and the strategy credited with bringing it about have become not only a rare success story in the drug war, but also its most formidable brand and export. The governments of Mexico and several other Central American countries that have been plunged into violent confrontation with drug gangs have tried assiduously to replicate their South American peer’s strategy. With U.S. support, Mexico has deployed troops, militarized its police, and fought tooth and nail to regain control of its farthest-flung states. Honduras, which has the world’s highest murder rate, and Guatemala are flying in Colombian experts to advise them. Even in far-away conflicts such as Afghanistan, U.S. policy makers have looked for a model in the Andes.

     There are two problems, however. The first is that none of these places, despite years of effort, has yet seen the kind of transformation that Uribe brought about in Colombia. In fact, so far, the momentum runs in the opposite direction. The case of Mexico is particularly striking; roughly 50,000 lives have been lost since the country’s experiment with a Colombian-style militarized drug war began in 2006. The Citizen’s Council for Public Security in Mexico recently estimated the kidnapping rate at three times that of Colombia’s darkest days. Cartels are growing more sophisticated and violent, not less /—/

     The second problem is that, in Colombia itself, Uribe’s strategy has reached a point of sharply diminishing returns. Having largely defeated what was, at bottom, a sweeping leftist insurgency against the state, and having decapitated a relatively cohesive paramilitary force, Colombia now faces a hydra-headed, apolitical, essentially criminal set of groups vying for turf and control over what’s left of the drug trade. None of these groups is as powerful as its precursors, but nor do they seem to be susceptible to the same strategic countermeasures. And violence is starting to drift upward. /—/

     Uribe’s ideas and tactics have spread to every corner of the globe marred by the drug trade and nearly every institution that is fighting organized crime. Which means that if those ideas are misguided—or, perhaps more dangerously, misunderstood— then so too is nearly every fight in the drug war.

346. Texase elanikud on mures kulutulena leviva uimakäitumise pärast, mis on Eestiski lapsi hauda viinud. Huvitaval kombel seekord kriminaliseerimist ei nõuta, harimisest arvatakse piisavat, vahendab Medical Xpress.

     Nearly one out of seven college students surveyed at a Texas university has participated in the Choking Game, a dangerous behavior where blood flow is deliberately cut off to the brain in order to achieve a high, according to a study by The Crime Victims’ Institute at Sam Houston State University.

     The Choking Game, also known as the Fainting Game, Pass Out, or Space Monkey, is played individually or in groups and involves manually choking oneself or others, applying a ligature around the neck or a plastic bag over the head, placing heavy objects on the chest, or hyperventilating to attain a euphoric feeling. This practice has led to several suffocation deaths in Texas and across the country.

     “This study was undertaken to determine who is playing the game, in what context, and how they learned about it,” said Dr. Glen Kercher, director of the Crime Victims’ Institute. “It is our hope that these findings will inform efforts by parents, schools, and community agencies to warn young people about the dangers of participating in the Choking Game.”

     The study was based on a survey completed by 837 students at a Texas university. Among the findings were:

     * 16% percent of students reported having played the game; 72% reportedly played the game more than once
     * Males were more likely to have played than females
     * The average age when students first played the game was 14
     90% of those who played the game first heard about it from peers
     * Most students reported that others were present when they first played the game
     * Curiosity about the effects of the Choking Game was a primary motivation for playing the game
     * Learning about the potential dangers in engaging in this activity served as a deterrent for the majority of non-participants.

     /—/

     A similar study on the Choking Game found that 90 percent of parents would support incorporating information on the behavior in health and drug prevention classes.
     While preventative programs have increased to help warn adolescents of the use of illegal substances, the Choking Game is another method of achieving similar effects that has been introduced to this age group. “This ‘game,’ as it is often called, does not require obtaining any drugs or alcohol, is free, and can go undetected by many parents, teachers, physicians, and other authority figures. Most importantly, many of those who engage in this activity, do not understand that the practice can be just as deadly as the illegal substances youth have been warned against,” the study found.

347. Vaevalt jõudsin linkida Guatemala-teemalise loo, kui loen Fox Newsist, et äsja raudse rusika lubadusega pukki saanud president Otto Pérez Molina kutsub üles uimastite dekriminaliseerimisele.

     Only days after taking office on the promise of an “iron fist” approach to security, Guatemalan President Otto Pérez Molina called for a discussion about decriminalizing drugs.

     The former general argued on Mexican television that a regional strategy for decriminalization should be looked into as soon as possible. “Here we are speaking from the southern area, where it occurs, through all the countries like Guatemala that are transit points to Mexico and the United States,” Pérez Molina said, according to El Nuevo Heradlo newspaper. /—/

     The statements about decriminalization are a departure from Pérez Molina’s hardline toward security during his presidential campaign. He had previously made no mention of decriminalization during his campaign and the day after his inauguration followed through with an order for the military to intervene in the drug trafficking operations.

348. Mart K. ütles:

     Huvitaval kombel seekord kriminaliseerimist ei nõuta, harimisest arvatakse piisavat, vahendab Medical Xpress.

     Seda huvitavust selgitab ilusasti tähelepanek, et laste patuoinastamise psühholoogiline barjäär on enamikes inimestes märgatavalt kõrgem kui täiskasvanud uimastute pahadeks inimesteks kuulutamise oma. Põhjuseid selleks on päris mitu, küllap mängib oma rolli ka see, et nii jobusid inimesi, et nad ksenofoobseid tundeid laste kui rühma vastu suunata suudaksid, esineb suhteliselt harva.

349. @Mart K.:

     End asjaga kurssi viiv lapsevanem satub ka kindlasti samadele artiklitele ja uurimistöödele, kuhu minagi ja ülla-ülla, kõik Mart K poolt inetuks valeks tembeldatu seda polegi teps mitte.
     Esimene väide:

     — näiteks kanep ei tekita kopsuvähki, vaid enntab seda

     Small cell lung cancer in a 26-year-old man with significant Cannabis exposure.
     Graef S, Choo CG, Warfield A, Cullen M, Woolhouse I.
     In this case, there was a low total smoking pack-year exposure and no known genetic predisposition to developing lung cancer. A recent case–control study from Aldington et al. of young New Zealand residents found that each joint-year (one joint per day for 1 year) increased the risk of lung cancer by 8%. Smoking one joint of cannabis per day produces a similar risk of malignancy as smoking 20 cigarettes per day. With a 20 joint-year cannabis history, equivalent to a 20 pack-year history, it seems likely that this patient’s cancer developed as a result of cannabis smoking. From a public health perspective, young people should be aware that smoking cannabis is likely to be associated with development of lung cancer, which in the case of our patient led to his early demise.

     Cannabis and the lung.
     Reid PT, Macleod J, Robertson JR.
     Studies on cannabis are challenging and subject to confounding by concomitant use of tobacco and other social factors, and while many of the studies referred to in this review are beset by the difficulties inherent in undertaking epidemiological research of the effects of cannabis, there is an emerging concern among many chest physicians who would suggest that habitual smoking of cannabis may contribute to the development of chronic obstructive pulmonary disease, pneumothorax and respiratory infections, including tuberculosis. Special attention should be given to the risk of lung cancer, particularly as biological plausibility may precede epidemiology.

     Cannabis use and risk of lung cancer: a case-control study. Aldington S, Harwood M, Cox B, Weatherall M, Beckert L, Hansell A, Pritchard A, Robinson G, Beasley R
     The aim of the present study was to determine the risk of lung cancer associated with cannabis smoking. A case-control study of lung cancer in adults <or=55 yrs of age was conducted in eight district health boards in New Zealand. … In total, 79 cases of lung cancer and 324 controls were included in the study. The risk of lung cancer increased 8% (95% confidence interval (CI) 2-15) for each joint-yr of cannabis smoking… The highest tertile of cannabis use was associated with an increased risk of lung cancer (relative risk 5.7 (95% CI 1.5-21.6)), after adjustment for confounding variables including cigarette smoking. In conclusion, the results of the present study indicate that long-term cannabis use increases the risk of lung cancer in young…

350. Mart K ütleb:

     ei kahjusta “aju närviühendusi”

     Adolescent brain maturation, the endogenous cannabinoid system and the neurobiology of cannabis-induced schizophrenia.
     In the present model, cannabis-induced schizophrenia is considered to be a distortion of normal late postnatal brain maturation. Distortion of glutamatergic transmission during critical periods may disturb prefrontal neurocircuitry in specific brain areas. Our model postulates that adolescent exposure to Δ9-tetrahydrocannabinol (THC), the primary psychoactive substance in cannabis, transiently disturbs physiological control of the endogenous cannabinoid system over glutamate and GABA release. As a result, THC may adversely affect adolescent experience-dependent maturation of neural circuitries within prefrontal cortical areas.

     Effects of perinatal exposure to delta-9-tetrahydrocannabinol on the emotional reactivity of the offspring: a longitudinal behavioral study in Wistar rats.
     Thus, even moderate doses of cannabinoid compounds, when administered during the perinatal period, can have profound consequences for brain maturation, leading to long-lasting neurodevelopmental alterations.

351. Mart K ütleb:

     ei põhjusta impotentsust,

     Impact of cannabis use on male sexual health
     Animal and in vitro studies have identified potential links between cannabis and sexual health. It appears that cannabis may actually have peripheral antagonizing effects on erectile function by stimulating specific receptors in the cavernous tissue

352. Mart K ütleb:

     ei tapa tuhandeid inimesi aastas,

     http://www.tdpf.org.uk/MediaNews_FactResearchGuide_DrugRelatedDeaths.htm#_ftn28

     http://medicalmarijuana.procon.org/view.resource.php?resourceID=000145
     Deaths from Marijuana
     Causality is a difficult assessment in forensic toxicology. It is often an ‘exclusion diagnosis,’ and so it is in our cases. I’m therefore not sure about how to classify those deaths.

     At the time I published that study I would probably not classify [the cannabis] as primary causation because it was not broadly accepted that [a death from cannabis] could occur at all. Today I see reports coming all the time that acknowledge cannabis cardiovascular risks, and the situation may be different.

     Paroxysmal atrial fibrillation in a young female patient following marijuana intoxication–a case report of possible association.
     Kosior DA, Filipiak KJ, Stolarz P, Opolski G.
     We also observed that marijuana abuse was associated with an increased risk of paroxysmal atrial fibrillation. The report presents a case of young healthy white subject suffering from paroxysmal atrial fibrillation following marijuana intoxication. The abuse of this substance was the most possible and identifiable risk factor for observed paroxysmal atrial fibrillation.

     Toxic Effects of Marijuana on the Cardiovascular System.
     Pratap B, Korniyenko A.
     We present a case of marijuana-induced ST segment elevation mimicking Brugada syndrome in a young man. Cannabis can have a multitude of effects on the different organ systems of the body; we take a closer look at its effects on the cardiovascular system, including acute coronary syndrome, arrhythmias and congestive heart failure.

     Marijuana as a trigger of cardiovascular events: speculation or scientific certainty?
     Aryana A, Williams MA.
     In view of the elevated public interest in this drug’s role in pharmacotherapy in the recent years and the aging population of long-term marijuana users from the late 1960s, encounters with marijuana-related cardiovascular adversities may be silently on the rise. The purpose of this article is to increase awareness of the potential of marijuana to lead to cardiovascular disease. Here, we will discuss the physiologic effects of marijuana and include a comprehensive review of the studies and case reports that provide supportive evidence for marijuana as a trigger of adverse cardiovascular events, including tachyarrhythmias, acute coronary syndrome, vascular complications, and even congenital heart defects.

353. @Mart K.:

     Uimastite keelustamine ei kahanda nende kättesaadavust ega uimastisurmade osakaalu, pigem vastupidi. Uimastite keelustamine ei muuda elukeskkonda turvalisemaks, pigem vastupidi.

     Üks huvitav asjatundja kommentaar, mille leidsin:
     http://articles.latimes.com/2011/sep/17/local/la-me-drugs-epidemic-20110918
     In some ways, prescription drugs are more dangerous than illicit ones because users don’t have their guard up, said Los Angeles County Sheriff’s Sgt. Steve Opferman, head of a county task force on prescription drug-related crimes. “People feel they are safer with prescription drugs because you get them from a pharmacy and they are prescribed by a doctor,” Opferman said. “Younger people believe they are safer because they see their parents taking them. It doesn’t have the same stigma as using street narcotics.”

354. vice versa ütles:

     vice versa

     Mart K ütleb:

     ei tapa tuhandeid inimesi aastas,

     http://www.tdpf.org.uk/MediaNe…..htm#_ftn28

     http://medicalmarijuana.procon…..eID=000145

     ee… kuulge, ma ei ole üldiselt kanepi kasutuse legaliseerimise pooldaja (väljaarvatud meditsiinilisel otstarbel) aga, vaatasin põgusalt neid teie poolt pandud kaht linki ja märkasin, et need kuuluvad IMHO kanepi legaliseerimise pooldajatele ju, nii et kas te Kanepitempu ei tahaks siia linkida või (oleks mul ka kergem lugeda, mu inglise keel pole päris hea)
     Esimese lingi all on ära toodud statistika, mille järgi on kanepist ohutum(surmade põhjustajana) ainult nn korgijook, aspiriini põhjustatud surmade arv on ka suurem, kõige ohtlikum on aga muidugi tubakas, tema järel alkohol. (no oma -poolseks vastuväiteks võiksin siin kohal tuua, et kes teab, millised oleks tulemused siis, kui kanepit kasutatakse samasuures ulatuses kui neid esimese ja teise koha omanikku.) Teise lingi alt saab teada, et vaimutegevust mõjutatavate ravimite tõttu on tollel ajaperioodil registreeritud~ 11000 surnut enam kui kanepi tarvitamise tõttu.
     Kui te samas vaimus jätkate, võite IMHO kanepi propageerimisega paremini toime tulla kui Mart.K, kelle pandud linke ma pole kunagi viitsinud klõpsida, sest mul pole plaanis kanepit tarvitama hakata (aga see on tõesti kõigest minu arvamus)

355. Postitan oma toppama jäänud kommentaari uuesti: vice versa ütles:

     vice versa

     Mart K ütleb:

     ei tapa tuhandeid inimesi aastas,

     lingid

     ee… kuulge, ma ei ole üldiselt kanepi kasutuse legaliseerimise pooldaja (väljaarvatud meditsiinilisel otstarbel) aga, vaatasin põgusalt neid teie poolt pandud kaht linki ja märkasin, et need kuuluvad IMHO kanepi legaliseerimise pooldajatele ju, nii et kas te Kanepitempu ei tahaks siia linkida või (oleks mul ka kergem lugeda, mu inglise keel pole päris hea)
     Esimese lingi all on ära toodud statistika, mille järgi on kanepist ohutum(surmade põhjustajana) ainult nn korgijook, aspiriini põhjustatud surmade arv on ka suurem, kõige ohtlikum on aga muidugi tubakas, tema järel alkohol. (no oma -poolseks vastuväiteks võiksin siin kohal tuua, et kes teab, millised oleks tulemused siis, kui kanepit kasutatakse samasuures ulatuses kui neid esimese ja teise koha omanikku.) Teise lingi alt saab teada, et vaimutegevust mõjutatavate ravimite tõttu on tollel ajaperioodil registreeritud~ 11000 surnut enam kui kanepi tarvitamise tõttu.
     Kui te samas vaimus jätkate, võite IMHO kanepi propageerimisega paremini toime tulla kui Mart.K, kelle pandud linke ma pole kunagi viitsinud klõpsida, sest mul pole plaanis kanepit tarvitama hakata (aga see on tõesti kõigest minu arvamus)

356. vice versa ütles:

     …ülla-ülla, kõik Mart K poolt inetuks valeks tembeldatu seda polegi teps mitte…

     Naljakas, et Te vähemalt lingitavate tööde kokkuvõtteidki ei loe. Või vankumatu veendumus tsenseerib need kohad tekstist, mida Te näha ei taha?

357. @salvey:

     Kuigi ka mina pooldan vaid kanepi meditsiinilisel otstarbel kasutamist, siis ometi ei saa ju silmi kinni pigistada selle ees, et kanep on teiste narkootikumide (ja ka ravimite) seas üks ohutumatest. Olete nõus?
     Aga meie kanepi legaliseerimise pooldajad võiks lõppude lõpuks lõpetada keerutamise, et kanepisurmasid on 0, kui isegi nende endi seisukohti toetavad kodulehed seda ei tähelda. Antud esimeses lingis on Suurbritannias 2006. aastal registreeritud 17 kanepiga seotud surma (siin see kala muidugi on: kanepisurm ja kanepiga seotud surm, kuigi nagu mõned uuritud juhtumid näitavad, põhjustab ka kanep äkksurmasid). Kui nüüd statistikut mängida, korrutada see riikide arvuga, siis saab hõlpsasti 1000 kokku. See oli minu sõnum.

358. @Mart K.:
     Sama küsimus Teile, kes Te kindlasõnaliselt väitsite et ei kahjusta, ei tekita jmt. Kuidas siis Teie saate aru lausest: In conclusion, the results of the present study indicate that long-term cannabis use increases the risk of lung cancer in young adults.

     Ja ka sellest lausest ei loe kuidagi välja, et kanep ei… That is, several epidemiologic studies suggest that cannabis use is a component cause of schizophrenia.
     Kas annan linke ka?

     Nii et mina lapsevanemana nüüd igatahes ütlen, et jään umbusaldama allikat, Mart K-d, kes mulle

     korragi mõnes tähtsas küsimuses suu sisse valetanud on.

359. vice versa ütles:

     siis ometi ei saa ju silmi kinni pigistada selle ees, et kanep on teiste narkootikumide (ja ka ravimite) seas üks ohutumatest. Olete nõus?

     Ma olen tõesti liiga vähe kursis antud teemaga, et julgeksin nõustuda. Muidugi tõenäoliselt leidub inimesi, kelle ravimiseks ongi just kanep kõige parem ja ohutum variant, kuid rohkem võib ju leiduda neid, kellele ta sobida siiski ei pruugi. (Näiteks AD-sid on palju variante välja töötatud, eri inimeste puhul võib mõju päris palju erineda, õige ravimi variant leitakse enamasti katse-eksituse meetodil nö )
     vaatamata sellele, et kanep letaalseid tagajärgi väga harva põhjustab, on ravimise juures ju oluline ka efektiivsus, inimese töövõime säilimine ja parandamine ja tema soovitav mitte sõltuvusse sattumine ravimiks pruugitavast substantsist.
     (Kusagilt olen lugenud ka kanepipõhise ravimi välja töötamise kohta- oli vist valuvaigistiga tegu- kus siis eesmärgiks on ravitoime säilimine ja narkootilise toime välja jäämine)

360. Antud esimeses lingis on Suurbritannias 2006. aastal registreeritud 17 kanepiga seotud surma (siin see kala muidugi on: kanepisurm ja kanepiga seotud surm…

     Väga hea, et Te ise endale vastu vaidlete. Kanepi põhjustatud surm ja kanepiga seotud surm ei ole kindlasti üks ja sama. USA-s ja vist veel mõnel pool loetakse “uimastiga seotud liiklussurmadeks” ka näiteks need, kus uimasteid v metaboliite leitakse süütu kannatanu organismist. Te võite väita, et see, kui joobnud jalakäijale kaine juhi juhitud auto otsa sõidab, on alkoholiga seotud surm, aga Te ei saa väita, et see surm on alkoholi põhjustatud.

     …kuigi nagu mõned uuritud juhtumid näitavad, põhjustab ka kanep äkksurmasid

     Palun konkreetset näidet.

     Kui nüüd statistikut mängida, korrutada see riikide arvuga, siis saab hõlpsasti 1000 kokku. See oli minu sõnum.

     Milliste riikide arvuga tuleb korrutada mida? Rahvaarvud ja uimastite tarvitamise määrad on ju erinevad.

     Minu pretensioon TÜ lehel tolknevale propagandamaterjalile oli mh, et sealne väide, et kanep põhjustab tuhandeid surmasid aastas, on ilmne vale. See on endiselt ilmne vale.

361. vice versa ütles:

     Sama küsimus Teile, kes Te kindlasõnaliselt väitsite et ei kahjusta, ei tekita jmt. Kuidas siis Teie saate aru lausest: In conclusion, the results of the present study indicate that long-term cannabis use increases the risk of lung cancer in young adults.

     Alati on äärmuseid. Uuring, millele te viitate, tegi oma järeldused 14 äärmuslikul määral tarvitaja baasil. Seesama uurimus nendib, et juhu- ja mõõduka kasutamise puhul seost kopsuvähi ja kanepisuitsetamise vahel ei ilmnenud.

     Investigators reported that light-to-moderate lifetime cannabis use “was not associated with a significantly increased risk [of lung cancer].” By contrast, researchers reported that the 14 subjects in the study with the highest exposure to cannabis (more than one joint per day for 10 years) had a 5.7 times higher relative risk of lung cancer compared to controls. Overall, subjects who reported having ever smoked tobacco experienced a nearly seven-fold increase in lung cancer risk. By contrast, subjects who reported having ever used cannabis did not experience a statistically significant increased risk of lung cancer compared to non-using controls.

     Uurimus on sama, millele viitab Tashkin Time’i artiklis.

     Seda küsimust põhjaikult uurinud professor Tashkin osutas: „Kõige ulatuslikum kanepikasutuse ja kopsuvähi vahelise seose leidmisele pühendunud epidemioloogiline (juht-kontroll-) uuring ei näidanud, et kanep suurendaks kopsuvähi (ja tõtt-öelda ka ülemiste hingamisteede vähi) kujunemise riski.“

     Ta märkis, et üks palju väiksem hiljutine uurimus Uus-Meremaalt väitis, et on küll sellise seose leidnud, kuid ainult äärmiselt sagedaste kasutajate juures. Prof Tashkin ütles: „Autorite tõlgendus andmetest võib olla väär, kuna uurimisaluste hulgas oli sedavõrd ohtralt suitsetavaid kasutajaid väga vähe, mis teeb uurijate riskikalkulatsioonid ebatäpseks.“

     Too Uus-Meremaa 2008. aasta uurimus satub otsesesse vastuollu mitmete teiste, palju mastaapsemate uurimustega. Kui Te selle tulemusi veenvamaks peate, peaksite oskama nii endale kui teistele välja pakkuda põhjused, miks nimelt.

     Ma ei nuriseks, kui Salvey viidatud materjalid ütleksid, et äge ja ohter kanepisuitsetamine alaealisena võib suurendada kopsuhaiguste, isegi kopsuvähi riski. Aga seal on hoopis öeldud, et kanep põhjustab kopsuvähki, mis on (muidu kui kõige äärmuslikumatel juhtudel) ilmne vale.

362. vice versa ütles:

     Ja ka sellest lausest ei loe kuidagi välja, et kanep ei… That is, several epidemiologic studies suggest that cannabis use is a component cause of schizophrenia.

     Ma olen selle uurimusega natuke tuttav. Autor nendib, et kanepi ja psühhootilise fenomenoloogia vahel on keerulised seosed ja vaeb nende seoste võimalikku bioloogilist alust. Kinnitatud põhjuslike seoste kohta ei ütle ta suurt midagi (nagu ei ütle ka psühhiaatrite konsensus).

     Muide, kus ma olen öelnud, et kanep kindlasti skisofreeniat ei põhjusta? Kui olen, siis palun vabandust — 100% kindel olla muidugi ei saa ning ma ei vaidle vastu väitele, et äärmuslikel juhtudel võib seos olla tugevam pelgast korrelatsioonist. Sellest hoolimata on väide, et kanep kindlasti skisofreeniat põhjustab (s.t, et kui inimene on suitsetanud kanepit ja tal puhkeb seejärel skisofreenia, siis on selle põhjustajaks kindlasti kanep), väär. Praeguste andmete juures seda väita ei saa; pigem viitavad need kergele pöördvõrdelisele seosele kanepi tarvitamise kasvu ja skisofreeniajuhtumite valdavuse vahel (seda on täheldatud nii Ühendkuningriigis kui Jamaikal: kanepitarvitamise määrade kasvuga samaaegselt on skisofreeniajuhtumite arv veidi kahanenud; jamaikalastel esineb skisofreeniat harvemini kui teistel sama piirkonna põlisrahvastel).

363. Mart K. ütles:

     Te võite väita, et see, kui joobnud jalakäijale kaine juhi juhitud auto otsa sõidab, on alkoholiga seotud surm, aga Te ei saa väita, et see surm on alkoholi põhjustatud.

     Muidugi on. Kaine peaga poleks jalakäija autole ette kakerdanud. Kuni hiljutise ajani loeti joogine osapool automaatselt süüdlaseks ja eraettevõtted teevad seda praegugi. Igas isikukindlustuse lepingus on punkt, et joobes olekus tekkinud tervise või muu kahju eest kindlustus ei vastuta.

364. Konspiraator ütles:

     Kaine peaga poleks jalakäija autole ette kakerdanud.

     Konspiraator, kas Sinu maailmas kehtib säärane loodusseadus isegi siis, kui autot juhib kollase, pruuni või rohelise nahaga olevus?

365. @dig:

     Põhimõtteliselt küll. Rohelise nahaga olevused pole küll tänu harimatute kitsarinnalise maakate irratsionaalsele reptilofoobiale hetkel veel rooli pääsenud ehhki nagu mõnikord seda väga püüavad nagu lingi taga oleva filmi viienda minuti juures näha on.

     http://www.youtube.com/watch?v=UchVaoHQumo&feature=related

366. Aga siis, kui dig näitab näpuga paarile uudisnupule erinevatest inimestest — koolilapsest kuni tunnustatud seeneuurijani —, kes kaine peaga auto ette kakerdasid?

367. @dig:

     Ja siis? Ma või vastutasuks otsida mõne loo porujommis avariid mitte teinud autojuhist.

     Kuidas see vabandab välja kodaniku enesekaitsemeetmete kasutama jätmist ehk siis enda mitte täis joomist?
     Sellise aruteluga me jõuame ju järeldusele, et enam vähem kõik ohutusmeetmed on mõttetud ja seega nende eirajatel ei lasu mingit vastutust.

368. Konspiraator ütles:

     Kaine peaga poleks jalakäija autole ette kakerdanud.

     Te vist ei märganud, et ma rääkisin sellistest joobnutest, kes õnnetuse puhul liikluseeskirju ei rikkunud. Autole “ette kakerdamine” seal, kus seda juhtuda ei tohiks, nt sõiduteel või ülekäigurajal punase tulega, on eeskirja rikkumine.

369. Kuidas see vabandab välja kodaniku enesekaitsemeetmete kasutama jätmist ehk siis enda mitte täis joomist?

     Kas Sa ei leia, et inimesel on õigus eeldada, et talle ei sõideta otsa, kuni ta kasutab helkurit, ei kõnni sõiduteel ja peab muidu liikluseeskirjast kinni? Analoogiliselt oleks siis ju röövimise ohver ise röövi põhjustaja ja süüdi, kuna ei valda võitluskunste või pole endale relvaluba muretsenud, süütamise ohver põlengu põhjustaja, kuna ehitas puust, mitte kivist, jne. Ei tundu eriti mõistlik.

     Mitte, et see vaidlus oleks kuidagi teemasse. Korrelatsiooni põhjuslikuks seoseks ei moonuta Sa mitte kuidagi.

370. Mart K. ütles:

     Korrelatsiooni põhjuslikuks seoseks ei moonuta Sa mitte kuidagi.

     Joobe ja õnnetuste vahel on põhjuslik seos. Kui kodanik tuiab tahmas peaga ringi ega pane tähele ümber olevaid autosid ega röövleid või siis on nii täis, et ei saa aru et tema ükskõik millest ehitatud maja põleb, siis on ta ise oma õnnetuses ise süüdi.

     Pole autosid ega röövleid vajagi. Kui kodanik niisama ninali käib, kas me peaksime kohustama siis kõiki kinnsituomanikke oma territooriumi pehme materjaliga katma ?

371. Konspiraator ütles:

     Ja siis?

     Loogikat mööda võttes peaks Su loodusseadus säärased situatsioonid ära keelama. Kuna neid leidub, saame me järeldada, et vähemalt kolmandal Päikese ümber tiirleval planeedil see loodusseadus ei kehti.

     Küsimus on, kas Sa suudad tunnistada, et tegemist on dogma, mitte reaalsusega?

     Konspiraator ütles:

     Ma või vastutasuks otsida mõne loo porujommis avariid mitte teinud autojuhist.

     Võid. Aga kas keegi on siinses veerus väitnud, et purjus autojuhid alati avarii teevad või ilma avariideta sõitvad autojuhid alati kained on? Kui Su näide ühtki varem mainitud väidet ümber ei lükka, siis on analoogia kaunis puudulik.

372. Mart K. ütles:

     Analoogiliselt oleks siis ju röövimise ohver ise röövi põhjustaja ja süüdi, kuna ei valda võitluskunste või pole endale relvaluba muretsenud, süütamise ohver põlengu põhjustaja, kuna ehitas puust, mitte kivist, jne.

     Ja vägistamise ohver ise süüdi, kuna otsustas sündida konfiguratsioonis, millega kaasneb vägistamiseks sobilike kehaõõnsuste olemasolu. Lugesin just möödunud sügisel G+’st kurba lugu, kus ühe Põhja-Ameerika väikelinna politsei vägistamisohvri kaebuse mitte-vastuvõtmiseks kõikvõimalikke ettekäändeid otsis, alustades sellest, et ta kakerdas valel ajal vale maantee ääres ja lõpetades sellega, et ta gei oli.

373. dig ütles:

     Loogikat mööda võttes peaks Su loodusseadus säärased situatsioonid ära keelama.

     Ei keela. Mõnikord juhtuvad õnnetused kõikidest meetmetest hoolimata. Aga ilma meetmeteta juhtub neid rohkem.
     Sinu loogikat mööda võttes võiks siis igasuguse ohutustehnika ära kaotada.

374. Konspiraator ütles:

     Sinu loogikat mööda võttes võiks siis igasuguse ohutustehnika ära kaotada.

     Näita nüüd selle loogilise ahela sammud ka kenasti ükshaaval ette.

375. @dig:

     Seda loogiist ahelat pead Sina näitama. Mina pole väitnud, et porujommis millegi tegemine on sama turvaline kui kaine peaga.

376. selle kuine eestimaine uudis/juhtum elust, mis puudutab liiklust, vastutustundlikku (humaanset käitumist), alkoholi ja mille siia linkimise põhjus peitub (peamiselt) selles, et leidsin ta guugeldades sõna tuigerama.
     Teel tuigerdanud purjutaja lõi teda abistada üritanud naist

     P.S. Esmalt guugeldasin ka sõna tuterdama, enamus tulemusi paistis käima autode kohta. Nii palju siis teadmiseks võimalikele huvilistele sõnasõpradele ja õigekeelefännidele

377. Märkasin äsja üht mullust uudist, mis jälle Francise reeglit illustreerivat paistab. Nimelt tuleb välja, et kannabinoidid vastsündinu verepildis prognoosivad väiksemat imikusuremust võrreldes uimastivabade vastsündinutega. (Tegelikult pole selles midagi pentsikut, kuna on teada, et endokannabinoidide kontsentratsioon emapiimas on kõrgeim kohe pärast sünnitust. Hiirepojad, kelle kannabinoidiretseptorid on blokeeritud, keelduvad üldse söömast.)

     Endocannabinoids are also detected in human and cow’s milk, with the highest levels occurring the day after giving birth. This healthy dose of naturally-occurring endocannabinoids stimulates the suckling reflex in newborn mammals, including humans.

     When newborn mice are given a chemical to block the effect between endocannabinoids and their CB receptors, the mice simply don’t know how to eat. Yet, if the blocking agent is mixed with an equivalent amount of THC, the mice eat and grow normally. /—/

     A total of 2,964 babies were drug-tested at birth to see if they were positive for drugs – cocaine, opioids or cannabis were studied. 44% of the infants tested positive for all varieties of drugs, including the 3 being studied. During the first two years of their lives, 44 babies from the original group died. Since statistics are a drag to slog through, I’ll cut right to the chase – the deaths per thousand live births – the numbers tell the story.

     “No drugs at birth” deaths……. 15.7 deaths per 1000 live births

     “Cocaine positive” deaths…….17.7 deaths per 1000 live births

     “Opiate positive” deaths…….18.4 deaths per 1000 live births

     “Cannabis positive” deaths…. 8.9 deaths per 1000 live births

     The cocaine and opiate babies have a higher death rate than the “No drugs” babies – that was to be expected. But look at the “cannabis” babies! Having extra cannabinoids in their bodies at birth (and likely later, from 2nd-hand exposure, or breast milk) seems to have some sort of a protective effect. The “cannabis” infants have a mortality rate almost half of what the “No drugs” infants have!

378. KIMATV.com vahendab AP uudist, mis räägib, et GW Pharmaceuticals loodab USA toidu- ja ravimiametilt saada heakskiidu kanepipõhise ravimi Sativex kasutamiseks vähktõbedega seonduvate valude leevendamisel juba 2013. aastal.

     A British company, GW Pharma, is in advanced clinical trials for the world’s first pharmaceutical developed from raw marijuana instead of synthetic equivalents — a mouth spray it hopes to market in the U.S. as a treatment for cancer pain. And it hopes to see FDA approval by the end of 2013.

     Sativex contains marijuana’s two best known components — delta 9-THC and cannabidiol — and already has been approved in Canada, New Zealand and eight European countries for a different usage, relieving muscle spasms associated with multiple sclerosis.

     Meenutatakse ka nurjunud salenemisravimit Acomplia, mis kannabinoidiretseptorite tööd blokeerides pidi kaotama söögiisu. Koos söögiisuga kadus paljudel kasutajatel ka eluisu ja terve mõistus.

     Interest in new and better marijuana-based medicines has been building since the discovery in the late 1980s and 1990s that mammals have receptors in their central nervous systems, several organs and immune systems for the chemicals in botanical cannabis and that their bodies also produce natural cannabinoids that work on the same receptors.

     One of the first drugs to build on those breakthroughs was an anti-obesity medication that blocked the same chemical receptors that trigger the munchies in pot smokers. Under the name Acomplia, it was approved throughout Europe and heralded as a possible new treatment for smoking cessation and metabolic disorders that can lead to heart attacks.

     The FDA was reviewing its safety as a diet drug when follow-up studies showed that people taking the drug were at heightened risk of suicide and other psychiatric disorders. French manufacturer Sanofi-Aventis, pulled it from the market in late 2008.

379. Üleeile möödus sada aastat esimese rahvusvahelise uimastikaubandust reguleeriva leppe allkirjastamisest. Sel teemal kirjutab Hollandi ülemaailmse raadioteenistuse RNW veebis John Tyler, keda vahendab Kanepitemp.

     Möödunud saja aasta jooksul on vähe muutunud. Ühendriigid edendavad ikka veel agressiivselt keelustamispoliitikat, samas kui Holland eelistab uimastite pruukimist endiselt reguleerida /—/

     Hollandi uimastipoliitika ajaloo uurija Marcel de Kort osutab, et too riik pole kunagi repressiivmeetmetesse eriti soosivalt suhtunud: „[Hollandlased] on rahvusvahelise keelustamisel rajaneva lähenemise suhtes alati teatud umbusku ilmutanud. Juba 1920. aastatel nimetasid nad USA lähenemist „destruktiivseks idealismiks“.“ /—/

     1912. aastal konventsiooniläbirääkimistel alanud diplomaatiline nääklemine teemal, kas uimasteid peaks reguleerima või hoopis keelustama, on tuurinud sellest ajast alates. 1925. aasta konverentsilt marssisid Ühendriikide esindajad minema, väites, et revideeritud oopiumikonventsioon pole piisavalt range; veelgi keelavama sisuga leppe läbisurumine ei õnnestunud USA-l enne 1961. aastat. /—/

     Paradoksaalsel kombel on hulk riike samal ajal, kui Holland paistab oma liberaalsest lähenemisest taganevat, hakanud juurutama poliitilisi meetmeid, mis ei käsitle uimastikasutust mitte kriminaalses, vaid rahvatervise ja ühiskondliku hoolekande võtmes. Ning mitmete teadlaste, poliitikute ja ühiskonnategelaste üha valjemini kostvad hääled kuulutavad, et sõda uimastitega on kaotatud ning käes on aeg vahetada nulltolerants välja rangetel tingimustel kontrollitud tolerantsi vastu.

380. Dr Noormann hiilgab jälle.

     Mure: tere mul on selline küsimus et süstiin amfetamiini vahest ja sooviks teada kas on võimalik et kanepist tekkib suurem sõltuvus kui amfetamiinist ja kaua mõjub ette tänades
     Valdis, 25

     Dr Noormann: Kui jutt on narkootikumidest, pole mõtet arutleda, millisest tekib suurem sõltuvus. Kõik on ohtlikud. Kui oled juba “nõela otsas”, pead abi otsima kuni veel suudad.

     P. S. Soovitus abi otsida on muidugi õige.

381. Link ka.

382. salvey ütles:

     (Kusagilt olen lugenud ka kanepipõhise ravimi välja töötamise kohta- oli vist valuvaigistiga tegu- kus siis eesmärgiks on ravitoime säilimine ja narkootilise toime välja jäämine)

     Jah, PubMed-i otsingus saaks artikli kätte.
     Kanep on kõne all rohkem selliste haiguste nagu sclerosis multiplex, Parkinsoni tõbi, glaukoom, ja reumatoidartriit põhjustatud hädade leevendajana.

383. @Mart K.:

     Väga hea, et Te ise endale vastu vaidlete. Kanepi põhjustatud surm ja kanepiga seotud surm ei ole kindlasti üks ja sama.

     Kui kanepit üle doseerinud inimene lämbub oma oksesse, siis patsutate kaasmõtlejatega vastastikku seljale veenmaks ja veendumaks, et näe surma põhjuseks on ju lämbumine, mitte kanep.
     Siin pole tegemist vaidlemisega, vaid aktsentide panemisega, kusjuures ma julgeks öelda, et küünilise aktsentide panemisega. Teie hakkate mängima sõnadega seotud-põhjustatud ja surm on justkui kõrvaline nähtus. Kui sa surnud oled ja selles surmas mängis rolli just kanepi tarvitamine, siis on see kindlasti üks ja sama.
     IMHO, sest me mõlemad oleme ikkagi diletandid, mitte teadlased, eks.

     Palun konkreetset näidet.-kanepi äkksurmade kohta

     Acute cardiovascular fatalities following cannabis use.
     Bachs L, Mørland H.
     We report six cases of possible acute cardiovascular death in young adults, where very recent cannabis ingestion was documented by the presence of tetrahydrocannabinol (THC) in postmortem blood samples. A broad toxicological blood analysis could not reveal other drugs. Similar cases have been reported in the literature, but the toxicological analysis has been absent or limited to urine samples, which represent a much broader time window for cannabis intake. This paper presents six case reports, where cannabis alone was detected in blood. Further, an overview over previously published cases, clinical trials and possible patho-physiological mechanisms are presented.

     Royal College of Pathologists’ autopsy guidelines on sudden cardiac death: roles for cannabis, cotinine, NSAIDs and psychology
     William Patrick Tormey
     In the list of drugs, both licit and illicit, which may cause sudden cardiac death is marijuana. The sentinel paper on cannabis as a trigger for sudden cardiac death is a case crossover study from Mittleman et al, which reported that the elevated risk of triggering myocardial infarction is limited to about the first 2 h after smoking cannabis.3 The RR of infarction was increased by 3.2 in the first hour if confounders were excluded.

384. @Mart K.:

     Milliste riikide arvuga tuleb korrutada mida? Rahvaarvud ja uimastite tarvitamise määrad on ju erinevad.
     Minu pretensioon TÜ lehel tolknevale propagandamaterjalile oli mh, et sealne väide, et kanep põhjustab tuhandeid surmasid aastas, on ilmne vale. See on endiselt ilmne vale.

     Mingi ülevaate ju saab. Saaks täpsemalt, kui oleks ligipääs kõikide riikide statistilistele andmetele. Näiteks Suurbritannia kanepisurmade statistika:

     Cannabis 2006-17, 2007-12, 2008-19, 2009- 22, 2010-11

     Teadupärast on India ja ka teiste ida regioonide rahvad traditsiooniliselt kanepi pruukijad, aga riiklikku statistikat surmade põhjuste üle tõepoolest ei leia, v.a. mõned kõmuartiklid.

     Fatal ‘Bhang’ poisoning.
     Gupta BD, Jani CB, Shah PH.Forensic Medicine Dept., MP Shah Medical College, Jamnagar, Gujrat, India.

     A young adult male of about 25 years of age consumed a glass (about 300 ml) of Bhang on the holy occasion of ShivRatri. The deceased died within 24 hours of consuming the Bhang. The deceased had suffered from rheumatic heart disease with multiple valvular involvements. He had also undergone open-heart surgery in the past. Fatality due to Bhang is extremely rare and therefore the case is presented. An attempt is made to review the literature.

     Nii et ilmseks valeks pidada väljaütlemist, et kanep põhjustab tuhandeid surmasid, küll ei saa.

385. Muide kanepi kasutamine valude ja osade krampide vastu oli teadusartiklites olemas juba 19. sajandi keskel.
     All on 1843. aastal avaldatud artikkel meditsiinilisest kanepist, kus mainiti selle eeliseid võrreldes opiaatidega.
     (http://www.ncbi.nlm.nih.gov/pmc/articles/PMC2116906/?tool=pmcentrez)

386. @vice versa:
     Kus kohas see kanep oksesse lämbuma pani? Ma ei teadnud , et sellel oleks koomat tekitav toime.

     Südamerike on usutav, sest pulss läheb küll kiireks ning üks mainitud 25 aastane surija oli eelnevalt südameoperatsiooni vajanud.

387. @Märt:
     Märt ütles:

     @vice versa:
     Kus kohas see kanep oksesse lämbuma pani? Ma ei teadnud , et sellel oleks koomat tekitav toime.

     No näed, hea et saan aidata. Pakkudes jointi algajale, tea, et talle võib ka üks joint olla üledoos. Muidu ehk ei juhtuks midagi, aga kui magama jääb, peab külili kerama, mitte mingil juhul selili jätma. Kanep nagu ka paljud teised lubatud ja keelatud ained võivad algajatel esile tuua oksendamise.

388. @Mart K.:

     Alati on äärmuseid. Uuring, millele te viitate, tegi oma järeldused 14 äärmuslikul määral tarvitaja baasil. Seesama uurimus nendib, et juhu- ja mõõduka kasutamise puhul seost kopsuvähi ja kanepisuitsetamise vahel ei ilmnenud.

     Mis on ka loogiline. Kui võrrelda ükskõik mille äärmuslikku kasutamist ja juhuslikku või mõõdukat kasutamist, on tulemused samad: äärmuslikkus kahjustab tervist ja juhu- või mõõdukas kasutamine tõenäoliselt mitte. Aga kust see arv 14 tuli, ei oska küll arvata. Uuringu kokkuvõttes on kirjutatud: In total, 79 cases of lung cancer and 324 controls were included in the study.

     Uurimus on sama, millele viitab Tashkin Time’i artiklis.
     Seda küsimust põhjaikult uurinud professor Tashkin osutas: „Kõige ulatuslikum kanepikasutuse ja kopsuvähi vahelise seose leidmisele pühendunud epidemioloogiline (juht-kontroll-) uuring ei näidanud, et kanep suurendaks kopsuvähi (ja tõtt-öelda ka ülemiste hingamisteede vähi) kujunemise riski.“
     Ta märkis, et üks palju väiksem hiljutine uurimus Uus-Meremaalt väitis, et on küll sellise seose leidnud, kuid ainult äärmiselt sagedaste kasutajate juures. Prof Tashkin ütles: „Autorite tõlgendus andmetest võib olla väär, kuna uurimisaluste hulgas oli sedavõrd ohtralt suitsetavaid kasutajaid väga vähe, mis teeb uurijate riskikalkulatsioonid ebatäpseks.“

     See on kanepitemp kodulehel olevast üks “palju mastaapsematest uuringutest”, kus vaatluse all olid 2-3 korda kuus kanepi jointi tõmbavad inimesed ja võrdluseks kõrval grupp, kes suitsetasid tubakat 8 korda päevas ja kokkuvõte oli:
     Kuna algne uuring keskendus südame-veresoonkonna haigustele ja isegi kõige vanemad katsealused polnud veel jõudnud ikka, kus kopsuvähi ilmnemise risk suurim on, ei ütle seekordne uurimus midagi uut kanepi ja kopsuvähi-riski vahelise seose kohta, küll aga kinnitab sigaretisuitsetamise ja kopsude talitluse pikaajalise mandumise vahelist seost.

     Millist uurimusest kanepitemp-is Tashkin rääkis, see ei selgunudki.

     Aga veidi ringinuuskimist ja leidsin selle:
     Marijuana Use and the Risk of Lung and Upper Aerodigestive Tract Cancers: Results of a Population-Based Case-Control Study Donald P. Tashkinj.t.

     Kus jõuti järeldusele, et kanepi suitsetamine põhjustab pigem suu-neelu vähki.

     In the crude analyses, marijuana use was positively associated with oral and laryngeal cancers and weakly associated with esophageal and lung cancers.

     Ja tõdeti, nagu tavaks, et uuring muidugi ei ole täpne nendel ja nendel põhjustel ja vajab edasist uurimist.

389. @Mart K.:

     Ma ei nuriseks, kui Salvey viidatud materjalid ütleksid, et äge ja ohter kanepisuitsetamine alaealisena võib suurendada kopsuhaiguste, isegi kopsuvähi riski. Aga seal on hoopis öeldud, et kanep põhjustab kopsuvähki, mis on (muidu kui kõige äärmuslikumatel juhtudel) ilmne vale.

     Selle “ilmselt vale” uurimistöö kokkuvõte on siin:

     The aim of the present study was to determine the risk of lung cancer associated with cannabis smoking. A case-control study of lung cancer in adults <or=55 yrs of age was conducted in eight district health boards in New Zealand. Cases were identified from the New Zealand Cancer Registry and hospital databases. Controls were randomly selected from the electoral roll, with frequency matching to cases in 5-yr age groups and district health boards. Interviewer-administered questionnaires were used to assess possible risk factors, including cannabis use. The relative risk of lung cancer associated with cannabis smoking was estimated by logistic regression. In total, 79 cases of lung cancer and 324 controls were included in the study. The risk of lung cancer increased 8% (95% confidence interval (CI) 2-15) for each joint-yr of cannabis smoking, after adjustment for confounding variables including cigarette smoking, and 7% (95% CI 5-9) for each pack-yr of cigarette smoking, after adjustment for confounding variables including cannabis smoking. The highest tertile of cannabis use was associated with an increased risk of lung cancer (relative risk 5.7 (95% CI 1.5-21.6)), after adjustment for confounding variables including cigarette smoking. In conclusion, the results of the present study indicate that long-term cannabis use increases the risk of lung cancer in young adults.

390. @Mart K.:

     Sellest hoolimata on väide, et kanep kindlasti skisofreeniat põhjustab (s.t, et kui inimene on suitsetanud kanepit ja tal puhkeb seejärel skisofreenia, siis on selle põhjustajaks kindlasti kanep), väär

     Tore on sõnadega mängida, aga kuidas ikkagi opereerimine mõistetega teeb olematuks fakti, et kanep on üks faktoritest haigestumisel psüühilistesse haigustesse, eriti noortel, ja väikesel rühmal inimestest ainuke peamine põhjus. See, et mõju mehhanisme ei osata veel kindlalt öelda kohe kindlasti ei anna õigust öelda, et ei mõju, ja et seda iga laps suudab tõestada, on lihtsalt künismi tipp.
     Kui kanepit kasutatakse selle pärast, et muuta teadvuse seisundit, siis kuidas üleüldse saab arvata, et see ajukeemia loomulikku tasakaalu kohe üldse ei mõjuta ja/või tuksi ei keera.

     Üks kokkuvõte uuringutest (koos viidetega algallikatele), mis on saadaval PDF formaadis:
     Cannabis, cannabinoids and schizophrenia: integration of the evidence.
     Cohen M, Solowij N, Carr V.

     The risk of psychosis is increased by approximately 40% in people who have used cannabis. There is a Dose-response effect, leading to an increased risk of 50-200% in the most frequent users. If having ever used cannabis increases risk of a psychotic outcome by 1.4-2.1-fold (as suggested by pooled analyses), then approximately 14% of psychotic outcomes in young people would not have occurred if cannabis had not been consumed. We do have evidence that cannabis use alters the normal development of the brain dopamine systems, shifts neurotransmitter physiology towards that seen in schizophrenia and reduces frontal and temporal lobe perfusion. By sharpening our research focus on these physiological erturbations and their relationship to the onset and exacerbation of schizophrenia, our understanding of the biological basis of the disorder is likely to be enhanced..

     jamaikalastel esineb skisofreeniat harvemini kui teistel sama piirkonna põlisrahvastel.

     Jamaica elu on Tätte-Matvere reisikirjas päris värvikalt kirjeldatud. Lugege ja te ei kahetse. Siis otsustage, kas sellist elu te tahategi.

391. @Mart K.:

     Märkasin äsja üht mullust uudist, mis jälle Francise reeglit illustreerivat paistab. Nimelt tuleb välja, et kannabinoidid vastsündinu verepildis prognoosivad väiksemat imikusuremust võrreldes uimastivabade vastsündinutega. (Tegelikult pole selles midagi pentsikut, kuna on teada, et endokannabinoidide kontsentratsioon emapiimas on kõrgeim kohe pärast sünnitust. Hiirepojad, kelle kannabinoidiretseptorid on blokeeritud, keelduvad üldse söömast.)

     Ma olen ennegi tähele pannud, et kanepi legaliseerimise pooldajad noogutavad paljutähenduslikult: pange tähele, et meil on üle kogu keha olemas kannabinoidide retseptorid ja me oleme disainitud kanepile reageerima, lausa looduse enda poolt… j.m. taoline mesijutt. Sellega siis nagu olekski kanepi kasutamine õigustatud ja põhjendatud, nii või…?
     Igatahes, kui veidi ringi nuuskida, siis saab hoopis teada, mis juhtub (näiteks hiirepojukestega), kui organismi loomulikule talitlusele hakata oma tarkusest kanepit juurde pumpama.

     Effects of perinatal exposure to delta-9-tetrahydrocannabinol on the emotional reactivity of the offspring: a longitudinal behavioral study in Wistar rats.
     Trezza V, Campolongo P, Cassano T, Macheda T, Dipasquale P, Carratù MR, Gaetani S, Cuomo V.
     RESULTS:
     Perinatal THC treatment did not affect parameters of reproduction; however, at the dose of 5 mg kg(-1), it increased the number of ultrasounds emitted by rat pups removed from the nest, inhibited social interaction and play behavior in the adolescent offspring, and induced an anxiogenic-like profile in the adult offspring tested in the elevated plus-maze test.
     CONCLUSION:
     These results suggest that the endocannabinoid system is involved in the control of emotionality since early developmental stages. Thus, even moderate doses of cannabinoid compounds, when administered during the perinatal period, can have profound consequences for brain maturation, leading to long-lasting neurodevelopmental alterations.

     Cannabis and the developing brain: insights from behavior.
     Autorid: Trezza V, Cuomo V, Vanderschuren LJ
     Here, we summarize human and animal studies examining the behavioral and neurobiological effects of in utero and adolescent exposure to cannabis. Since cannabis preparations are widely used and abused by young people, including pregnant women, understanding how cannabinoid compounds affect the developing brain, leading to neurobehavioral alterations or neuropsychiatric disorders later in life, is a serious health issue.

392. Mart K. ütles:

     Muide, kus ma olen öelnud, et kanep kindlasti skisofreeniat ei põhjusta? Kui olen, siis palun vabandust — 100% kindel olla muidugi ei saa ning ma ei vaidle vastu väitele, et äärmuslikel juhtudel võib seos olla tugevam pelgast korrelatsioonist. Sellest hoolimata on väide, et kanep kindlasti skisofreeniat põhjustab (s.t, et kui inimene on suitsetanud kanepit ja tal puhkeb seejärel skisofreenia, siis on selle põhjustajaks kindlasti kanep), väär.

     vice versa kommenteeris:

     @Mart K.:

     Sellest hoolimata on väide, et kanep kindlasti skisofreeniat põhjustab (s.t, et kui inimene on suitsetanud kanepit ja tal puhkeb seejärel skisofreenia, siis on selle põhjustajaks kindlasti kanep), väär

     Tore on sõnadega mängida, aga kuidas ikkagi opereerimine mõistetega teeb olematuks fakti, et kanep on üks faktoritest haigestumisel psüühilistesse haigustesse, eriti noortel, ja väikesel rühmal inimestest ainuke peamine põhjus. See, et mõju mehhanisme ei osata veel kindlalt öelda kohe kindlasti ei anna õigust öelda, et ei mõju, ja et seda iga laps suudab tõestada, on lihtsalt künismi tipp.

     Vaatame nüüd lähemalt, kuidas subtiilne torsioonspinn käib.

     1. Isand vice versa tsiteeris Mart K. jutu järeldusi ja jättis arutluskäigu välja. Kui järeldustes endis midagi kommenteerida oleks, ei oleks see iseenesest probleem, aga käesolevas kontekstis tuleb mängu punkt number 2, kus
     2. Isand vice versa võttis täiesti Mart K. täiesti relevantse kriitika ja tituleeris selle loogikatüki — mille tagamaid ta lugejale ei näita — sõnadega mängimiseks ja opereerimiseks mõistetega. Säärane perssesaatmine on juba iseenesest Jaan Tatika nimelist Suurt Papist Kuldauraha väärt, selektiivse kärpimisega koos ilmselt ka naelapea-deviisi selle kohale.
     3. Isand vice versa tõstis üles abstraktsiooni faktorid haigestumisel psüühilistesse haigustesse. Kontekstis, kus jutt käib kausaalsetest seostest, on ilmselgelt tegemist käeviipega peitmaks ära asjaolu, et kausaalset seost ei ole vice versa’l välja käia. Va demagoog loodab, et lugeja peab sujuvat ühelt metatasemelt teisele liikumist inimkeelele omaseks sünonüümiaks ja teeb selle varjus sama sujuvalt bait and switch‘i.
     4. Isand vice versa vihjab — mitte ei ütle otse välja, siis oleks seda lihtsam jamaks panna ja kritiseerida —, et Mart K. väited (mis punktis 2 said halvustavate epiteetide osalisteks) üritavad teha olematuks fakti, mis — nagu nägime punktis 3 — on küsitava relevantsusega ja …
     5. … küsitava tõeväärtuse ja metatõeväärtusega.
     6. Isand vice versa tegi lõpuks homöopaatidele iseäranis meelepärase mehhanisme ei osata veel kindlalt öelda gambiidi ja jälle vihjas, et musta kasti meetodit ei ole olemas või teadlased ei oska seda kasutada. Küllap ta lootis, et lugeja on loll ja ei tule selle peale, et korrelatsiooni saab mõõta ka kausaalset ahelat teadmata ning isegi selle olemasolu postuleerimata. Selleks, et otsustada, kas pendlimees suudab voolava veega toru või kuldrahaga kingakarbi üles leida, ei ole tarvis mingeid teadmisi ega isegi teooriaid selle kohta, kuidas mees ja tema pendel üleüldse töötavad.

     Sõnadega on nüüd juba piisavalt mängitud ja opereeritud mõistetega. Vahelduseks rakendame küünilist satiiri ka.
     vice versa ütles:

     Kui kanepit kasutatakse selle pärast, et muuta teadvuse seisundit, siis kuidas üleüldse saab arvata, et see ajukeemia loomulikku tasakaalu kohe üldse ei mõjuta ja/või tuksi ei keera.

     Kui mutrivõtit kasutatakse selle pärast [sic], et muuta mutri seisundit, siis kuidas üleüldse saab arvata, et see auto loomulikku tasakaalu kohe üldse ei mõjuta ja/või tuksi ei keera. [sic, korrektselt esitatud küsimuse lõpus peaks siin küsimärk olema]

393. @vice versa:
     Leiutad siin kanepile kõrvalmõjusid juurde? Iiveldust tekitab suur kogus mille ajal ei ole eriti võimalik magama jääda. Näita allikat.

394. Tallinna Postimees: MTÜ: regulaarsed narkotestid koolis vähendavad katsetamist

     MTÜ Narkovaba Eesti tahab kaasta 10 kooli pilootprojekti, mis käib regulaarselt kooliruumides narkoteste tegemas. Teiste riikide kogemused on näidanud, et see vähendab õpilaste julgust narkootikume proovida.

     Kustkohast nulltolerantsi propageerivad aktivistid üldse selle mõtte võtnud on, et nende lahendusel ka mingisugune probleem on?

     MTÜ Narkovaba Eesti ekspert Raul Rohtla ütles, et asja mõte on testida koolikeskkonda, mitte õpilasi. «Meie eesmärk ei ole leida õpilasi, kes narkootikume tarbivad või levitavad, selleks on politsei,» rääkis ta. «Püüame selgitada, kas koolis üldse narkoprobleem on ja minu subjektiivne arvamus on, et sellist kooli täna Eestis ei ole, kus võiks 100 protsenti kindel olla, et mitte ükski ei ole kokku puutunud – eriti gümnaasiumiosas,» sõnas Rohtla

     Kui narkootikumidega kokkupuude on tuvastatud, siis selgitatakse ka, milliste ainetega täpsemalt, samuti see, kui palju on jälgi ehk kui suur see probleem on.

     Kui ma näen unes, et Eestis ei ole ühtki nõidusevaba kooli, kas ma võin siis rajada MTÜ Nõiavaba Eesti ja asuda riigi toel tuvastama, kui palju nõidu ikkagi koolides on?

     Anyway, kuigi artikkel algab sissejuhatusega, mis vihjab tahtmisele õpilasi terrordada, jääb mulle sellest mulje, et selle MTÜ vedaja(te)l on lihtsalt kange tahtmine politseinikku mängida ja kemikaalidega mööda koole ringi käia. Küllap ei ole vaesekesi kooli ajal piisavalt kallistatud ja päris politseikooli, kus võiks pärisprobleemidega tegelemist õppida, ei pääsenud nad vist ka.

395. Konstruktiivsuse huvides olgu ära mainitud, et tegelikult on olemas ka konstruktiivne võimalus kemikaalidega koolist kooli käia ja teatrit teha. Selle nimi on Teadusbuss.

396. vice versa ütles:

     Kanep on kõne all rohkem selliste haiguste nagu sclerosis multiplex, Parkinsoni tõbi, glaukoom, ja reumatoidartriit põhjustatud hädade leevendajana.

     Ma ei tea, mille alusel Te hindate seda, mis rohkem “kõne all” on, aga juhin tähelepanu asjaolule, et kõik loetletud haigused põhjustavad muude hädade hulgas valusid ja kanep muude hädade hulgas neid valusid leevendab. Mõningase ülevaate kanepi meditsiinilisi näidustusi käsitlenud uurimustest annab Franjo Grotenhermeni koostatud peatükk “Review of Therapeutic Effects” raamatus “Cannabis and Cannabinoids: Pharmacology, Toxicology, and Therapeutic Potential” (2002).

     Päevakajalisemat, pidevalt täienevat allikaviidetega varustatud ülevaadet kanepi kliinilistest rakendustest pakub NORML.

397. vice versa ütles:

     Kui kanepit üle doseerinud inimene lämbub oma oksesse, siis patsutate kaasmõtlejatega vastastikku seljale veenmaks ja veendumaks, et näe surma põhjuseks on ju lämbumine, mitte kanep.

     Too (ilmselt fiktiivne) näide illustreerib Teie ilkuvast toonist hoolimata ometi erinevust, mida ma rõhutada üritasin. Enne jätkamist sooviksin aga viidet juhtumi kohta, kus ainult kanepit tarvitanud inimene on oma oksesse lämbunud.

     Siin pole tegemist vaidlemisega, vaid aktsentide panemisega, kusjuures ma julgeks öelda, et küünilise aktsentide panemisega.

     Teie hinnang on Teie hinnang. “Seotud” ja “põhjustatud” ei ole ikkagi sama asi. Kui inimene sureb maksatsirroosi, võib see olla seotud alkoholitarvitamisega, aga märkida surma põhjuseks “alkoholi surmav üledoos” oleks ju viga. Ja kui tulevastele kooliõpetajatele õpetatakse, et kanep põhjustab tuhandeid surmasid aastas, täpsustamata, et seos pole otsene, lahterdub see minu hinnangul valetamiseks. Samamoodi nagu oleks ainuüksi surmade statistika alusel vale väita, et kanep on tervisele ohutum kui maapähklid (mis tapavad tuhandeid inimesi aastas).

     Teie hakkate mängima sõnadega seotud-põhjustatud…

     Ma ütleks, et nendega sõnadega hakkas “mängima” eelpool viidatud UT veebis rippuv propagandamaterjal. Mina juhtisin vaid “mängimisele” tähelepanu.

     Kui sa surnud oled ja selles surmas mängis rolli just kanepi tarvitamine, siis on see kindlasti üks ja sama.

     Surnu jaoks küll. Mis selle lause mõte on? Väita, et “rolli mängima” ja “põhjustama” on samatähenduslikud? Aga kui kanepitarvitamise juures mängis rolli halbade sõprade surve? Teie jaoks tähendab see, et kanepiga ahvatlenud kaaslased on mõrtsukad? Või hoopis nende sõprade vanemad ja õpetajad, kes neid halvasti kasvatasid?

     IMHO, sest me mõlemad oleme ikkagi diletandid, mitte teadlased, eks.

     Seda on hea aeg-ajalt meelde tuletada, aga see ei tähenda, et kummalgi meist puudub igasugune suutlikkus väidete ja andmete tõeväärtust vähegi realistlikult hinnata, ma loodan.

398. vice versa ütles:

     Palun konkreetset näidet.-kanepi äkksurmade kohta

     Acute cardiovascular fatalities following cannabis use. /—/

     Royal College of Pathologists’ autopsy guidelines on sudden cardiac death: roles for cannabis, cotinine, NSAIDs and psychology

     Kumbki nende tööde kokkuvõtetest ei viita juhtumitele, kus kanepi üledoos on surma põhjustanud. Mis muidugi ei tähenda, et ma eitaksin kanepi võimalikke negatiivseid mõjusid südame-veresoonkonnale või soovitaksin südamehaigetel kanepit pruukida.

     Meie jutuajamise kontekstis on oluline aga hoopis muu. Oletame, et kanep põhjustab tuhandeid surmasid aastas. Kas nende surmade ennetamiseks on mõistlik keelata kanep karistuse ähvardusel kõigile? Või oleks pärast aastakümnetepikkust keelamist-karistamist ja kahjude kokkulugemist, kui on saanud selgeks, et keelustamine ei mõjuta mõistuspärasel moel kasutamise määrasid, mõistlik teha kanep teatud rangetel tingimustel kättesaadavaks, aga teavitada potentsiaalseid tarvitajaid senisest paremini sellega seonduvatest terviseriskidest?

399. vice versa ütles:

     Mingi ülevaate ju saab. Saaks täpsemalt, kui oleks ligipääs kõikide riikide statistilistele andmetele. Näiteks Suurbritannia kanepisurmade statistika:

     Cannabis 2006-17, 2007-12, 2008-19, 2009- 22, 2010-11

     See ei anna head ülevaadet, nagu dokument ka ise sedastab:

     Where more than one drug is mentioned on a death certificate the death will be counted in more than one category in Table 3. For example, if both heroin and cannabis are mentioned, the death will be recorded once under heroin and once under cannabis. Therefore the numbers for different substances cannot be added together to give a total number of deaths

     Parandage mind, kui ma eksin, aga nimetades seda statistikat “kanepisurmade statistikaks” üritate Te ju eksitavalt väita, et nt 2006. aastal suri Suurbritannias 17 inimest kanepitarvitamise tõttu. See väide on sama kaalukas kui The Daily Maili hiljutine hädaldamine, et kanep viis noore mehe hauda, kui tegelikult oli ta lisaks purjus ja kukkus trepist alla. Kõnealust artiklit dekonstrueerib nauditaval moel Neurobonkers.

     Is this really the best that the pro-drugs-war camp can offer? This, against all of the evidence. This scrap of blatant deception, in defence of a policy that causes untold misery, death, unnecessary incarceration, spread of disease, incentive for crime, currency for criminals, violence at home and abroad, the list goes on.

400. vice versa ütles:

     …kust see arv 14 tuli, ei oska küll arvata.

     Vabandust eksitamast; ilmselt arvutasin valesti. Õige number pole 14, vaid 9.

     Uuringu kokkuvõttes on kirjutatud: In total, 79 cases of lung cancer and 324 controls were included in the study.

     Mida Te ei märganud, või eelistasite mitte mainida, on asjaolu, et ainult üheksa 79-st vähipatsiendist ei tarvitanud tubakat. Nagu te juba osutasite, ei ole ma teadlane, aga nii väike valim tundub isegi minusugusele võhikule ainuüksi kanepi tervisemõjude hindamiseks ebapiisav. See selgitaks ka, miks palju mastaapsemates uuringutes eeldatud mõju ei ilmnenud.

     Millist uurimusest kanepitemp-is Tashkin rääkis, see ei selgunudki. Aga veidi ringinuuskimist ja leidsin selle:
     Marijuana Use and the Risk of Lung and Upper Aerodigestive Tract Cancers: Results of a Population-Based Case-Control Study Donald P. Tashkinj.t.

     Just sedasama uurimust ta ise ilmselt silmas pidas. Minu teada on see seni kõige mastaapsem uuring kanepi ja kopsuvähi suhetest, mis hüpoteesi, et kanep kopsuvähki põhjustab, kuidagi ei kinnita. Seega väidan endiselt, et TÜ lehel rippuvates materjalides esitatud väide, et kanep tekitab kopsuvähki, on vale.

401. vice versa ütles:

     jamaikalastel esineb skisofreeniat harvemini kui teistel sama piirkonna põlisrahvastel.

     Jamaica elu on Tätte-Matvere reisikirjas päris värvikalt kirjeldatud. Lugege ja te ei kahetse. Siis otsustage, kas sellist elu te tahategi.

     See on juba tase. Kuidas Te saate sellest, et jamaikalastel esineb skisofreeniat harvemini kui teistel Kariibi mere saarte rahvastel, järeldada, et ma tahan seal elada? Kas ratsionaalsed argumendid saidki otsa, et huupi lahmite?

402. vice versa ütles:

     Ma olen ennegi tähele pannud, et kanepi legaliseerimise pooldajad noogutavad paljutähenduslikult: pange tähele, et meil on üle kogu keha olemas kannabinoidide retseptorid ja me oleme disainitud kanepile reageerima, lausa looduse enda poolt… j.m. taoline mesijutt. Sellega siis nagu olekski kanepi kasutamine õigustatud ja põhjendatud, nii või…?

     Mina pole midagi nii totrat väitnud, seega minu poolest võite toda õlgmeest nüpeldada, kuni jõud raugeb. Järgmiseks võtke ette näiteks need, kes väidavad, et kuna ajus, selgroos ja seedetraktis leidub ohtalt opioidiretseptoreid, on see märk looduselt, et me peame tarvitama heroiini.

403. The Guardian vahendab järeldusi, millele jõudsid kaubalaevandust seiranud Stockholmi rahu-uuringute instituudi uurijad, viidates sellega ühele põhjustest, miks uimastikeelurežiim vabas maailmas kunagi töötada ei saa, ja näidates, kuidas see edendab uimastiäri kõrval ka salakaubanduse muid ohtlikke valdkondi.

     Most ships involved in reported cases of sanctions-busting or illicit transfers of arms, drugs and equipment that could be used in the development of missiles and weapons of mass destruction are owned by companies based in the world’s richest countries /—/

     “This doesn’t mean the ship owners, or even the captains, know what they are carrying. But it is relatively easy for traffickers to hide arms and drugs in among legitimate cargoes,” said the report’s co-author Hugh Griffiths.

     The report shows that the methods adopted by arms trafficking networks in response to UN embargos on Iran and North Korea were pioneered by drug traffickers. /—/

     “Containerisation has revolutionised international trade, but it also provides ideal cover for traffickers. So many shipping containers pass through the world’s ports every day that only a fraction can be inspected,” Griffiths said.

404. Diilerid müüvad koolides juba kasutatud mokatubakat Õhtuleht

     “Teise või kolmanda klassi poisid pistavad endale juba tubakakotikese põske, 12-13-aastased tüdrukud tarbivad sama palju sigarette ja mokatubakat kui sama vanad poisid. Kõige noorem vahele jäänud tüdruk oli 11-aastane,” rääkis mupo koolivalve osakonna vaneminspektor Kätlin Müürsepp, kelle sõnul on huuletubaka ehk snus’i tarvitamine noorte seas üha levinum ja asendamas varasemat koolide juures suitsetamist.

     Mokatubakat saavad noored oma kooli õpilastelt. “Diilerid on nii põhikooli- kui ka keskkooliõpilased, enamasti poisid,” selgitab Müürsepp ja lisab, et teistele noortele müüakse huuletubakat nii tükikaupa kui ka karbiga, see maksab 3-3,50 eurot karbitäis. Tihti ei tea väiksemad lapsed, mida nad ostavad, ning neile müüakse juba kasutatud huuletubakat, mis on kellegi teise suust läbi käinud. “Lapsed ei usu seda, kuid see on tõsi, eriti koolides, kus müüakse tükikaupa või sõber jagab.”

     muuhulgas selgub antud loost siis, et kuigi tarbimises valitseb sugude osas juba võrdsus, siis diilerdamises seni veel mitte…

405. salvey ütles:

     …muu hulgas selgub antud loost siis, et kuigi tarbimises valitseb sugude osas juba võrdsus…

     Ma natuke kahtlen selles väites. Enne nõustumist tahaksin näha midagi veenvamat kui mupo inspektori jutt.

     Viidatud tendents, kui see peaks tõele vastama, illustreerib aga huvitavat seaduspära, mida võib uimastipoliitikas ikka ja jälle täheldada: sõltuvusainete tarvitamise trende suunavad seadusandlusest olulisemal määral tarvitajate terviseteadlikkus, parasjagu valitsev mood ja see, kui kerge on tarvitamist varjata.

406. Üks huvitav hiljutine uurimus Portugali dissidentliku uimastipoliitika teemal on muutunud tasuta kättesaadavaks.

     A resounding success or a disastrous failure: Re-examining the interpretation of evidence on the Portuguese decriminalisation of illicit drugs

     In this Harm Reduction Digest two observers and scholars of the 2001 Portuguese drug policy reform consider divergent accounts of the reform which viewed it as a ‘resounding success’ or a ‘disastrous failure’. Acknowledging from their own experience the inherent difficulties in studying drug law reform, Caitlin Hughes and Alex Stevens take the central competing claims of the protagonists and consider them against the available data. They remind us of the way all sides of the drug policy debates call upon and alternatively use or misuse ‘evidence’ to feed into discussions of the worth, efficacy and desirability of different illicit drug policies. In doing so they provide pause for thought for those of us who operate as drug policy researchers and drug policy advocates.

407. The Economist kirjutab, kuidas vägivallast pulbitseva Kesk-Ameerika vaeseimal riigil on seni õnnestunud narkosõjamöllust kõrvale jääda ja jääda ebatavaliselt turvaliseks.

     LYING between Colombia’s coca bushes and Mexico’s cocaine traffickers, Central America is a choke point on the drugs trail. In 2010 the smugglers ensured that Honduras, El Salvador, Belize and Guatemala were among the world’s seven most violent countries. Costa Rica and Panama are richer and safer. But since 2007 their murder rates have respectively risen by a third and nearly doubled.

     Amid this inferno Nicaragua, the poorest country in mainland Latin America, is remarkably safe. Whereas Honduras’s murder rate in 2010 was 82 per 100,000 people, the world’s highest in over a decade, Nicaragua’s was just 13, unchanged in five years. That means it is now less violent than booming Panama, and may soon be safer than Costa Rica, a tourist haven. What explains the relative peace?

     Spending is not the answer. With a GDP per head of $1,100, Nicaragua can afford only 18 policemen for every 10,000 people, the lowest ratio in the region. (Panama has 50.) Earning $120 per month, its officers are also the worst-paid. Nor does Nicaragua spend much on prisons: it jails just 120 people per 100,000, compared with 390 in El Salvador. This may work in its favour: El Salvador’s violent mara gangs look for recruits in the country’s packed prisons.

     Nicaragua’s distaste for its neighbours’ mano dura (“iron fist”) policies grew out of the 1979 revolt against the Somoza dictatorship. “We didn’t know how to be police. We only knew we didn’t want to be like the Somozan Guard,” says Aminta Granera, a former nun and guerrilla who leads the force. Officers are aided by 100,000 volunteers. They include law and psychology students; 10,000 former gang members, who mentor youths via baseball in the barrios; and nearly 4,000 domestic-violence victims, who persuade women to speak out.

408. Ungari kodanikuõiguslaste uimastihäälekandja vahendab kahjude kahandamise alaseid kogemusi Liibanonist.

     When we speak about injecting drugs use and HIV, we rarely pay any attention to the Middle-East. But if you think that injecting drug use is not prevalent in these countries and young people have no access to heroin or amphetamine – you are wrong. Harm Reduction International – the former IHRA – recognized the gap between the picture shown by governments and the reality of the streets when it decided to organize its latest international harm reduction conference in Beirut, Lebanon in April 2011. Our filming crew was there to explore this gap too. We interviewed drug users, professionals and researchers, please watch and share the movie!

409. @Mart K.:
     V-V’l on vist ka mingi konsp/oakrocki sündroom.

410. Ma ei laksiks nii veendunult “diagnoose” veebisuhtluse alusel. Vice versa sõnavõtud lubavad loota, et kui oleme terminites kokkuleppele jõudnud, saame siinsel teemal mõtteid vahetada ka demagoogiavabalt. Seega ei näe ma tema tegevuses tahtlikku trollimist ega vaimupuudelist jauru — või kui, siis mitte rohkem, kui võiks oodata inimeselt, kelle väljakujunenud arusaamu faktid kõigutama kipuvad. Ja see on täitsa loomulik.

411. vice versa ütles:

     Perinatal THC treatment did not affect parameters of reproduction; however, at the dose of 5 mg kg(-1), it increased the number of ultrasounds emitted by rat pups removed from the nest, inhibited social interaction and play behavior in the adolescent offspring, and induced an anxiogenic-like profile in the adult offspring tested in the elevated plus-maze test.

     Minu arvutused näitavad, et see annus (5mg kehakilo kohta) on üsna suur. Aktiivne doos inimesel algab umbes 750 mikrogrammist kehakilo kohta, mis on umbes üks kopsutäis kanepisuitsu. Täiskasvanud ohtra kasutaja vajaduste rahuldamiseks kulub päevas viis korda vähem kanepi psühhoaktiivset toimeainet kui rotiloodetele manustati.

     Kui ma nüüd matemaatikaga puusse ei pannud, paistab Teie postitatud link — jälle! — viitavat kõnealuse medikamendi suhtelisele ohutusele enamiku lubatud (ja keelatud) ravimitega võrreldes.

     P.S. Et keegi valesti aru ei saaks: ma ei taha mõista anda, et väikelastele on mõistlik ja/või ohutu kanepit pakkuda, vaid juhtida lihtsalt tähelepanu asjaolule, et enamik töid, mis viitavad kanepi terviseriskidele, käsitlevad koguseid, mida vaid väga vähesed tarvitajad päris elus on üldse suutelised manustama.

412. @Mart K.:
     Kui see oli mulle, siis oli mõtlesin seda deja vu’d, et jälle hakkab keegi tegema pikki nimekirju teiste imelikest seisukohtadest, mida nad pole minu mälu järgi väitnud.

413. Noh, “õlgmees” pole (paraku) samuti mõne üksiku trolli ainulaadne võte, vaid sedavõrd levinud kalduvus, et küllap on tegu üldinimliku arutlusveaga. Tõenäoliselt olen siin-seal ka ise teda peksnud, ise märkamata.

     Aga päevakajalist. King’s College London teatab, et UK-s sai süstitavate opioidide põhine sõltuvusravi-mudel valitsuse heakskiidu.

     Research at National Addiction Centre (NAC) at King’s College London and South London and Maudsley NHS Foundation Trust (SLaM) has played a central role in the Department of Health’s (DH) recent declaration that Injectable Opioid Treatment (IOT) is a “clinically-effective second-line treatment” for people with chronic heroin addictions who have repeatedly failed to respond to standard treatment.

     The NAC led the development and introduction of the new clinical model for IOT, as well as conducting rigorous research into its clinical and cost effectiveness. As a consequence of positive findings and the publication of the Randomised Injectable Opioid Treatment Trial (RIOTT) results (Lancet, 2010), the DH has now been given approval by the UK Government to commission Phase 2 roll-out of the IOT programme.

     IOT involves the prescription and supervised self-administration of injectable diamorphine (pharmaceutical heroin) or injectable methadone in a supervised clinical setting for opiate misusers who have not responded over many years to standard treatments (such as oral methadone maintenance treatment or residential rehabilitation). The primary measure of benefit in the trial was the reduction or complete quitting of use of street heroin.

414. Oxfordi ülikooli neuroloog Dorothy Bishop annab välja aastaauhinda teadusartiklite väärkajastamise eest Ühendkuningriigi ajalehtedes faktivigade arvu alusel. Tänavu, vahendab Neurobonkers, pälvis auhinna Orwellian Prize for Journalistic Misrepresentation ajalehe The Daily Mail toimetaja Paul Dacre artiklipealkirja “Just ONE cannabis joint can bring on schizophrenia” eest.

     This year, my nomination of the Daily Mail’s article “Just ONE cannabis joint can bring on schizophrenia” won the award, setting a new record for the number of factual errors in an Orwellian Prize winning piece! The prize, normally reserved for the journalist authoring the piece, was awarded to Paul Dacre, editor of the Daily Mail, because of the number of errors in the headline which is the responsibility of the editor and is normally not written by the journalist writing the piece.

415. Mart K. ütles:

     Üks huvitav hiljutine uurimus Portugali dissidentliku uimastipoliitika teemal on muutunud tasuta kättesaadavaks.

     Pärast seda, kui eelpool viidatud Richard Branson ja konservatiivne UK kolumnist Melanie Phillips Portugali uimastipoliitikat arvustades diametraalselt erinevatele järeldustele jõudsid, on FullFact.org võtnud Hughesi ja Stevensi töö ka oma hiljutise analüüsi aluseks.

     Conclusion

     The adacemic debate over Portugal’s performance following decriminalisation remains considerable and hotly debated. Full Fact found many of the problems stemmed not necessarily from a disagreement over the facts but a disagreement over which facts matter when it comes to interpreting the effects of decriminalisation.

     In addition to this, how these post-2001 trends compare to trends beforehand is also a relevant factor in the debate, as is the comparison with other European countries that have not followed Portugal’s policy. Both are beyond the scope of this particular factcheck.

     As for the trends that Melanie Phillips referred to, there is very much a mixed bag of figures. The prevalence of drug use has indeed increased, with only a small number of exceptions in narrower age bands. UNODC also highlight a large increase in cocaine seizures: seven-fold between 2001 and 2006.

416. 
     Piinarikkalt tappev krokodill Nelli Teataja

     /-/ Kuid krokodill on tegelikult tuhandeid kordi ohtlikum kui heroiin. Mis juhtub siis inimesega, kes seda tarvitab? Kõige lihtsam selgitus – see teeb inimesest elava surnu. See tekitab inimkehale laiba lagunemisega sarnase protsess, lagundades veresooni.
     Internetis on leida mitmeid kohutavaid klippe ja pilte selle narkootikumi tagajärjest. Selle aine komponentideks on kodeiin, mis on sarnane valuvaigistile, bensiin, värvivedeldaja, jood, fosfor ja väävelhape.

     Kättesaadav, odav ja tappev
     Õhku jääb aga küsimus, et miks nii paljud inimesed kasutavad krokodilli? Ka vastus on ülimalt lihtne. Esiteks on see palju kättesaadavam, sest Venemaal müüakse kodeiini ilma retseptita. Teiseks, see on mitmeid kordi odavam kui heroiin ja kolmandaks – inimesed ei ole selle aine mõjust teadlikud.
     Eestisse ei ole krokodill veel jõudnud, kuid on ennast sisse seadnud juba Hollandis ja Saksamaal, kus on teateid mitmetest ohvritest.

     Kuidas aine levikut ennetada
     Arvestades fakti, et Eestis tegutseb mitu ajalehte, on üllatav, et krokodillist pole eriti juttugi. Kirja on pandud vaid selle leviala, koostisosad ja toime. Mitte keegi pole kuskil teinud ettepanekuid, kuidas sellest hoiduda ning kuidas seda ennetada.
     Mitmed inimesed on avaldanud arvamust, et MTÜ Aids’i ennetuskeskus ei tegele narkomaania-probleemiga piisavalt. Narkomaanidele steriilsete süstalde jagamisest ei aita. Selleks, et ennetada näiteks krokodilli levikut Eestis, võiks aktsiooni rakendada massimeedia – raadio, televisiooni ja ajalehed.
     Inimesed ei mõista selle aine tagajärgi, seda tuleks neile tutvustada. Vastasel juhul levib varsti meilgi hirmus krokodill ning me ei tea, millega tegu ning kuidas ennast selle vastu kaitsta.

     Aitame siis teavet levitada ja inimesi hoiatada

417. salvey ütles:

     Selle aine komponentideks on kodeiin, mis on sarnane valuvaigistile, bensiin, värvivedeldaja, jood, fosfor ja väävelhape.

     Kui me juba asja juures oleme, siis keeduvorsti komponentideks on notsu, joogivesi, sojaoad, linttraktor, millega sojapõldu künti ja maitseained.

418. @dig:
     Kas Sa pole tolles artiklis ära toodud krokodilli koostise kirjeldusega rahul?

419. salvey ütles:

     @dig:
     Kas Sa pole tolles artiklis ära toodud krokodilli koostise kirjeldusega rahul?

     Ei ole jah. Tsiteerigem Mart K.’d:

     (Vihjeks: tegemist pole uue uimastiga, see ei “lähtu Venemaalt” ja seda ei müü diilerid, vaid keedavad viimases hädas enda tarbeks kokku narkomaanid; aine pole mingil juhul “segu kodeiinist, bensiinist, värvivedeldajast, väävelhappest, joodist ja fosforist” — need on vaid mõned lähteainetest; ainet tarvitatakse vaid riikides, kus kodeiin on retseptita apteegis saadaval — müüjaid “moraalsete pidurite” puudumises süüdistades ründab dr Mumma sisuliselt apteekreid; koledaid kõrvalnähte ei põhjusta mõjuaine, vaid oskamatust demetüleerimisest johtuvad mürgised kõrvalained.)

     Kokaraamatus on palju retsepte, mis algavad “Võtke puhas pott”, aga see ei tähenda, et puhast potti tuleks näiteks kapsasupi või keedetud pelmeenide koostisaineks lugeda. Või, et puhat potti kõlbaks nende resultaatide koostisaineks lugeda. Ma ei ole küll desomorfiini täpse keemiaga tuttav, aga mõned loetletud ollustest meenutavad mulle lahusteid ja Wikipedia pildi peal seisev “catalytic reduction” jälle katalüsaatoreid — mõlemad ainete klassid on oma rollilt tõenäoliselt lähemal linttraktori või hakklihamasina kui lihalooma omale vorsti tegemisel.

420. salvey ütles:

     Arvestades fakti, et Eestis tegutseb mitu ajalehte, on üllatav, et krokodillist pole eriti juttugi.

     Mul on tõtt-öelda hea meel, et (vist?) ükski peale Õ-lehe ja Nelli Teataja pole seda moraalipaanikajäänust suureks puhunud.

     Julgen oletada, et Salvey tegi juttu postitades iroonilist nalja.

421. Mart K. ütles:

     Julgen oletada, et Salvey tegi juttu postitades iroonilist nalja.

     Pigem tsiteeris ta seda üllatavust Nelli Teatajast.

422. Teema on küll nalja tegemiseks liig koleda võitu (hoolimata krokodilli täpsest koostisest) aga tunnistan, et Liisa Arojani artikkel sutsuke nalja siiski tegi küll (ja mul pole aimugi, kui taotluslikult nali loosse sisse oli kirjutatud)
     et must kohatult kalki muljet ei jääks, siis sõnum on ühene, of course: ÄRA SÜSTI KROKODILLI, surm on piinarikas!

423. salvey ütles:

     Kes saaks kindlalt väita, et mingi teistsuguse e. liberaalsema uimastipoliitika korral poleks inimkaotused kordades suuremadki.

     Diego Valle-Jones teeb puust ette ja punaseks: Mehhiko narkosõja interaktiivne kaart.

     Oma blogis kirjutab ta nii:

     If you’re interested at all in what’s happening in Mexico you can’t miss the interactive map of the drug war I just made. You can link directly to cities or whole regions within Mexico and post them to Twitter and Facebook by clicking on the “Share This Map” link at the bottom of the box. You can even compare 2007 México with 2010 México and switch between drug war-related homicides and total homicides (the ones from the INEGI). If you hover over the chart you’ll get the monthly values and information on important events.

424. Americas MexicoBlog tutvustab mõningaid Mehhiko uimastisõja “ettenägematutest tagajärgedest”. Selgub, et 80% Ciudad Juarezis haiglasse sattunud lastest kannatab posttraumaatilise stressisündroomi käes.

     A study of children aged between five and 12 years of age attending the Children’s Hospital, showed that 80 percent suffer from post traumatic stress disorder caused by violence. The head of the Psychology Department at Children’s Hospital, Leila Ruiz Escalona, said the study was carried out among children who were inpatients or outpatients attended the Children’s Hospital in the last year.

     … Post-traumatic stress is generated by high levels of violence and if the patient is silent and says nothing, symptoms begin to occur, which in turn generate more problems until therapy becomes essential, she said.

425. Iisraeli teadlased: kanep on tõhus ravim vähihaigetele (Kanepitemp).

     Ligikaudu kaks kolmandikku Iisraeli kanepipruukimise loaga vähihaigetest möönab, et ravimtaim pakub nende haiguse sümptomeile pikaajalist leevendust, selgus jaanuari lõpus toimunud Iisraeli onkoloogide liidu konverentsil esitletud ning sel nädalal mitmes rahvusvahelises meediakanalis kajastamist leidnud kliinilise uuringu tulemustest.

     Iisraeli ajakirjanduse teatel on Tel Avivis tegutseva Sheba meditsiinikeskuse uurijad koostöös Iisraeli vähiliiduga hinnanud ühe aasta jooksul 264 vähihaigele patsiendile võimaldatud kanepiravi tõhusust, vahendab NORML.

     Ligi 61 protsenti küsitletud katsealustest teatas elukvaliteedi tähelepanuväärsest paranemisest tänu meditsiinilise kanepi tarvitamisele, samas kui 56 protsenti märkis, et see aitas neil paremini valudega toime tulla. 67 protsenti vastanuist üldiselt pooldas ravi ning 65 protsenti ütles, et soovitaksid sama ravi ka teistele patsientidele.

     Uurijad järeldasid töö kokkuvõttes, et kanep on tõhusaks ravimiks teatud vähktõvesümptomite vastu, ning soovitasid pakkuda kanepiravi varajasemas staadiumis vähiga patsientidele. /—/

     Praeguse seisuga on umbes 6000 iisraellasel valitsuse luba kanepit ravieesmärkidel kasutada. Föderaalse programmi raames volituse saanud patsiendid võivad seda ise kodus kasvatada või hankida tosinast riikliku tegevusloaga kanepifarmist.

426. Sõltuvuskalduvus võib olla ajusse “sisse ehitatud” (Forte)

     “Kõrvalekalded aju ehituses võivad muuta mõned inimesed uimastisõltuvuse suhtes vastuvõtlikumaks, avastasid Cambridge’i ülikooli teadlased, kes leidsid ühesuguseid erinevuseid sõltlaste ning nende mittesõltlastest õdede-vendade ajudes.

     Ajakirjas Science avaldatud uurimus annab mõista, et sõltuvus kujutab endast häiret aju töös, vahendab BBC.

     Teised eksperdid ütlesid, et katsealuste õdede-vendade edukas hoidumine sõltuvusest annab lootust, et sõltlastele saab vajalikku enesekontrolli õpetada.

     Juba pikka aega on olnud teada, et uimastisõltlaste ajud on teiste inimeste ajudest erinevad, ent taolise avastuse selgitamine on olnud mõnevõrra keerulisem.

     Eksperdid ei osanud seni kindlalt öelda, kas uimastid olid muutnud ajusiseste närviahelate ehitust või olid uimastisõltlaste ajud algusest peale teistsugused.

     Tollele küsimusele vastuse leidmiseks võrreldi seekordse uurimuse raames 50 pulbrilise või kristallilise (ingl crack) kokaiini sõltlase ajusid nende karskena püsinud vendade või õdede ajudega.

     Nii sõltlastel kui nende mittesõltlastest õdedel-vendadel esinesid ühesugused kõrvalekalded käitumist kontrollivas ajupiirkonnas — eesmise juttkehaga seotud süsteemides (ingl fronto-striatal systems).

     Uurimuse tulemused annavad mõista, et nende inimeste ajud võivad olla sünnist saati sõltuvuse kujunemisele erakordselt altid.

     “Juba ammu on olnud teada, et mitte igaüks, kes uimasteid tarvitab, ei kujune sõltlaseks. See näitab, et uimastisõltuvus pole elustiilivalik, vaid häire aju töös, ja me oleme sunnitud sellega arvestama,” ütles uurimuse juhtiv autor Karen Ersche.

427. Uuring: Sotsiaalmeediale on raskem vastu panna kui sigarettidele või alkoholile Delfi noorte hääl

     Nad väidavad isegi, et kuigi seks ja magamine on tugevamad ihad, annavad inimesed neile järgi, et kasutada sotsiaal- ja muud meediat, kirjutab The Guardian.

     Ee… inimesed magavad end välja, et seejärel meediat tarbida ?
     Segase võitu sõnastus IMHO.

428. @dig:

     Peab ikka hea tahtmine olema, et kolmesaja postituse seas kolme lauset a’ la vabandage väga, kus ma olen öelnud, et kanep kindlasti seda toda ja kolmandat ei põhjusta, piisavaks arutluskäiguks pidada. Kui poleks esitatud ebamugavaid küsimusi, siis poleks neidki. Ikka ainult viited uuringutele, et isegi emapiim sisaldab kanepit ja teised peened või mitte nii peened vihjed.

429. @Mart K.:

     oioioioioi…see käib ka eelnevate kommentaaride kohta.

     Muide, mina pöördusin teie, mitte Teie poole, et kas teile, kulla inimesed meeldiks selline elu:

     Marko Matvere Jamaikalt: hulganisti mingeid pilves tonte, plärud suus!

     “Nordea” katamaraanil seilavate ilmarändurite teekond jõudis Jamaika saarele.
     Bob Marley muuseumis kohtas Marko Matvere hulganisti “pilves tonte, plärud suus”.
     “Küsisin giidi käest vaikselt, kes need suurepärased isikud on, kas elav ekspositsioon. Ta sosistas, et need on Bob’i poja sõbrad,” kirjutas Matvere logiraamatusse.

     Usaldusväärsed koolilapsed
     “25.jaanuar. Port Antonio sadam on kena pesake valgetele jahituristidele. Halli peaga, vanem valge mees, harbourmaster, kõneleb inglise keelt valjult ja koolitatud häälel. Arvatavasti endine õpetaja. Selline inimene, kellel on pikk kannatus.
     Härra teatab, et selles linnakeses on madalaim kuritegevuse tase kogu Jamaikal. Tore! Väike jalutusretk linnakeses, väljaspool tarastatud ja valvatud jahtklubi, sunnib selles kahtlema.
     Ainult rõõmsavärvilistes vormides koolilapsed tunduvad usaldusväärsed.”

     Tavaneegrid ja rastamanid
     “Musti leidub tänavatel kahesuguseid, ühed on neegrid nagu ikka, teised on vist mingid väljavalitud. Kõnnivad (kui kõnnivad, enamasti vedelevad servadel ning majaesistel) lõug püsti, pilk targalt kaugusesse suunatud, mõõdukal sammul. Rastaman’id.
     Tohutut, pulstunud juuksepahmakat hoiab pea otsas koos hiigelmüts, kirev, tihti Jamaika rahvusvärvides, heegeldatud kott. Ka habe tundub auasi olema. Sihvakad ja pikad, enamasti keskealised või vanemad, liiguvad nad põlvede jõnksudes ülejäänud massi seas nagu mingid trollid. On tööpäeva lõpp.
     Liiga palju inimesi, nii väikese alevi kohta. Valged, keda juhtud tänaval silmama, on kõik juba tuttavad sadamaterritooriumilt.”

     Ei ole teretulnud
     “Ei pea olema kuigi tundlik olend, et mõista – sa pole siinkandis teretulnud. Kaupluses või baaris võetakse su raha ja ulatatakse kaup vastu, põlgusevõru ümber suu. Rastaman’id reageerivad pildistamisele ning filmimisele kõige valulikumalt.
     Pistavad karjuma ja sajatama nõnda, et kogu uulits kajab või põgenevad keskmist sõrme viibutades. “Fuck you, white! What you think I am, a muppet show?”(Persse käi, valge! Mis sa arvad, et sa oled nukuteatris, või?) Kui rastaman kerjab ja sa raha ei anna, saad needust kuulda. Tööd nad üldiselt ei tee, kui ehk, siis müüvad midagi käe pealt. Nägin ka paarikest – rastaman ja rastawoman. Need paistsid erandid olema, väljusid autost ning suundusid eramu poole.”

430. jätkub lühendatult
     Marko Matvere Jamaikalt: hulganisti mingeid pilves tonte, plärud suus!

     Brežnevi häälega noored
     Enamasti elab see rahvas linnaservas ning peavarjuks piisab neile kanakuudisuurusest, kirevast kioskist. Hääleaparaat, neil tontidel, on geneetiliselt iseäralik. Häälikud moodustuvad kurgupõhjas nagu neegritelgi aga sellele lisandub veel kõva ragin ja pingutusest põhjustatud katkev kähin. Ka noored mustad pressivad endast sõnu välja ehmatava rögina saatel. Pargis harjutas grupp, umbes kolmeteistaastasi koolitüdrukuid, kisakoori kava. Tavaline teismeliste kilkamine aga kui õpetaja pausi tegi, hakkasid nad omavahel vestlema tavatoonil. Vanemad lugejad mäletavad kindlasti Leonid Brežnevi häält. Vaat, midagi taolist, Brežnevi mõmina ja kotiku möirge segu. Ühejalgse rastamani, Big Joe’ga vesteldes, sain tema kõne foneetilist iseärasust põhjalikumalt uurida. Järeldus – keel on liiga suur ja vedel, suu on keelt täis.

     Pealetükkivad kanepimüüjad
     “Mausoleum kujutab endast kõrge aia ja tugeva väravaga, muust ilmast eraldet, tsitadelli.
     Turvamehed avavad selle ainult hetkeks, kui me sisse sõidame. Käratsedes ning kätega kõmmides jäävad tondid, kes meie bussi saabumist liiga hilja märkasid, piirde taha.
     Müüri sees on 20×20 cm avaus, kust nad ennast nüüd poolest kerest sisse topivad ja ahastavalt karjudes meile oma kaupa pakuvad. See on Bob’s favourite item, kas kilekottides või juba valmis plärudena. Myfriend suundubki tingima aga põrkab tagasi, liiga pealetükkiv kamp, isegi temasuguse ärihai jaoks.”
     Keelav silt ja selle tühistamine
     “Piletimüüjast rastaman’i, värvilise, heegeldatud kotiga pea, on letile külili vajunud, jalgevahel siblib kukk. Papagoid naksutavad puuris. Raske ohkega tõstab ta kivistunud näo ja müüb 2 piletit. Pea vajub tagasi. Rastaman’ist giid on samuti “kivis”.
     Ta ei tee ühtegi üleliigset liigutust, ei lausu üleliigseid sõnu. Kõnnib ettevaatlikult, kartes kosmosesse kukkuda.

431. @Mart K.:

     Tagajärgi nüpeldada…

     aga miks seda tööd minu kaela veeretada, Teie, Mart K ja kanepitemp on nad loonud.

432. Kanep kahandab ajumahtu.

     Impact of cannabis use on thalamic volume in people at familial high risk of schizophrenia
     Killian A. Welch, Andrew C. Stanfield, Andrew M. McIntosh, Heather C. Whalley, Dominic E. Job, Thomas W. Moorhead, David G. C. Owens, Stephen M. Lawrie, Eve C. Johnstone
     Method
     Magnetic resonance imaging scans were obtained from individuals at high genetic risk of schizophrenia at the point of entry to the Edinburgh High-Risk Study (EHRS) and approximately 2 years later. Differential thalamic and amygdala-hippocampal complex volume change in high-risk individuals exposed (n = 25) and not exposed (n = 32) to cannabis in the intervening period was investigated using repeated-measures analysis of variance.
     Results
     Cannabis exposure was associated with bilateral thalamic volume loss. This effect was significant on the left (F = 4.47, P = 0.04) and highly significant on the right (F= 7.66, P= 0.008). These results remained significant when individuals using other illicit drugs were removed from the analysis.

433. vice versa ütles:

     Ta ei tee ühtegi üleliigset liigutust, ei lausu üleliigseid sõnu. Kõnnib ettevaatlikult, kartes kosmosesse kukkuda.

     (Ilusasti sõnastatud. A`Jamaika kohta tean vaid üht laulu. Vanasti oli vist Jamaika rumm ka kuulus)
     Jamaika hällilaul

     Sa magad, chiquito, mu poeg,
     sind ootab tavaline päev.

     oskan vaid kosta (vaene chiqito, ehk on tal homme parem päev)

434. vice versa ütles:

     Kanep kahandab ajumahtu.

     Nii kategoorilisi väiteid töö autorid ei esita. Psühhiaatriaprofessor Om Prakash kirjutab, miks viidatud uuringu põhjal taoliseid järeldusi teha ei saagi.

     [T]he authors’ conclusion that cannabis exposure has etiological association with thalamic volume loss should be cautiously interpreted. Firstly, the argument that the groups with ‘no cannabis use’ and ‘cannabis use’ had no difference in psychotic symptoms at baseline does not seem to be true. The observable difference in Rust Inventory of Schizotypal Cognitions baseline score among the groups in Table 1 (page 3 of article), with higher scores in ‘Cannabis Use’ group (27.92 Vs 25.44) indicated that those who are prone to psychosis are more likely to use cannabis. The absence of statistically significant difference could be due to small sample size. Only test of statistical equivalence can confirm the absence of difference in such situations. Also, the standard deviations in Table 2 (page 3 of article) are several times of the means, indicating highly skewed data. The statistically significant results using parametric tests for such a sample should be taken with a pinch of salt.

     Ülejäänud süüdistused jäid tõtt-öelda segaseks. Võib-olla on mu ajumaht liiga väike, et aru saada, mida VV nende Jaimaka- ja emapiimavihje-juttude ning muu oietamisega öelda tahab. Kanepisuitsetamine paneb pildistamise peale ropendama ja põhjustab juuste pulstumist?

435. Ja tumedat nahavärvi. Assotsiatsioonimängu kontekstis on see võib-olla isegi kõige olulisem.

436. salvey ütles:

     Diilerid müüvad koolides juba kasutatud mokatubakat Õhtuleht

     Kurb.

437. dig ütles:

     Kurb.

     masendav tõesti.
     Eriti Kurva Muusika Ansambe – Ood
     Muusika aga mitmekordsest kuulamisest kehvemaks ei lähe, tuju aga paraneb.

438. vice versa ütles:

     Ikka ainult viited uuringutele, et isegi emapiim sisaldab kanepit …

     Viita säherdusele viitele.

439. Kui (tänapäevastesse) euroopalikesse muusikakaanonitesse mahtuvate Kariibi-teemaliste lugude laulmises võiks muidu Harry Belafonte’t kahtlustada, siis Jamaika hällilaul peaks Eestist pärit olema.

440. Kui uskuda lehepealkirju, võidetakse sõda mõnede uimastitega juba rohkem kui sada aastat järjest. Brian C. Bennett on koostanud vastavasisulise valimiku.

     Teisalt, kui uskuda teisi lehepealkirju, kaotatakse sõda mõnede uimastitega juba ligi sada aastat järjest. Brian C Bennett on koostanud vastavasisulise valimiku.

441. Washington Times räägib siuuhõimust, kes on kohtusse kaevanud hulga salakavala uimastava kemikaali C₂H₅OH tootjaid ja süüdistab neid siuude suguseltsile lugematute tervisehädade põhjustamises.

     The Oglala Sioux Tribe of South Dakota said it is demanding $500 million in damages for the cost of health care, social services and child rehabilitation caused by chronic alcoholism on the reservation.

     The lawsuit filed in U.S. District Court of Nebraska also targets four off-site beer stores in Whiteclay, a Nebraska Panhandle town that, despite having only about a dozen residents, sold nearly 5 million cans of beer in 2010. Most of its customers come from the Pine Ridge reservation on the town’s border.

     Õlletootjatele pannakse süüks ka kohaliku keeluseaduse mittetäitmise põhjustamist.

     Leaders of the tribe blame the Whiteclay businesses for chronic alcohol abuse and bootlegging on the reservation, where all alcohol is banned.

     The lawsuit alleges that the beer makers and stores sold to Pine Ridge’s Indian population, knowing they would smuggle the alcohol into the reservation to drink or resell. The beer makers supplied the stores with “volumes of beer far in excess of an amount that could be sold in compliance with the laws of the state of Nebraska” and the tribe, tribal officials contend in the lawsuit.

442. Postimees: Guatemala president soovib uimastid legaliseerida

     Guatemala president ütles, et sõda uimastite vastu ning kogu raha ja tehnoloogia, mis sellel eesmärgil on USA-lt saadud, ei ole vähendanud uimastikaubandust Kesk-Ameerikas. Riigis lokkavas vägivallas on presidendi sõnul süüdi eelkõige narkokartellid.

443. Novaator kirjutab

     Miks on narkootikumidest nii raske loobuda?
     

     Meie praegused teadmised narkomaania valdkonnas viitavad sellele, et nii püsivad käitumuslikud muutused kui ka individuaalne vastuvõtlikkus narkomaaniale võib olla osaliselt seotud sõltuvuse neurobioloogiliste mehhanismide geneetilise taustaga.
     Näiteks on leitud, et pidev narkootikumide manustamine tekitab geeniekspressiooni ehk geeni avaldumise häireid sõltuvusega seotud ajupiirkondades. Samuti on teada, et korduv uimastite manustamine põhjustab naalduvas tuumas transkriptsioonifaktorite ekspressiooni suurenemise, mis omakorda võib põhjustada ulatuslikke geenide ekspressioonimustri muutusi.
     Transkriptsioonifaktorid on teatud tüüpi valgud, mis seostudes geeni regulatoorses piirkonnas ehk promootoris lühikestele DNA järjestuse lõikudele kontrollivad geeniekspressiooni. Kui narkootikumi korduvalt tarbida, tekivad häired rakusisestes signaalradades, mille kaudu häirub transkriptsioonifaktorite töö. See omakorda põhjustab muutuseid geeniekspressioonis, mis võivad olla väga püsivad. Siit edasi jõuame uue põneva teadusharuni nimega epigeneetika, mis tegeleb geeniekspressiooni muutuste uurimisega, ehk uurib, kuidas geenid avalduvad.

444. @vice versa:
     Geeniekspressioon kõigub peaaegu iga asja peale olgu selleks kuumus, külm, nälg ühe toitaine järele, soolapuudus, soola liig, hapniku puudus, isiku kohta üle keskmise füüsiline aktiivsus jne.

445. Märt ütles:

     @vice versa:
     Geeniekspressioon kõigub peaaegu iga asja peale olgu selleks kuumus, külm, nälg ühe toitaine järele, soolapuudus, soola liig, hapniku puudus, isiku kohta üle keskmise füüsiline aktiivsus jne.

     … ja kõik need toredad asjad mõjutavad PP1c geeni?
     Järgmine kord siis pean kogu artikli kopima vä?

446. VV viidatud artikkel ei täpsusta kahjuks, kas geeniekspressiooni häired ilmnevad mõnede või kõigi uimastite puhul või üldse igasuguse sõltuvuskäitumise juures. Loodan, et epigeneetika põhjalik uurimine toob kaasa parema arusaamise sõltuvuste kujunemisest ja võimaldab ehk isegi sõltuvusriski määra nt vereproovi alusel hinnata. Kas see õigustab mõnede uimastite kriminaalkeelustamist ja tarvitajate karistamist, on hoopis ise küsimus. Kuna keelurežiimid ei piira ainete kättesaadavust, siis minu hinnangul pigem ei õigusta.

447. Hiljutisest ülevaateuuringust, mis hõlmas ka meta-analüüsi, selgus, et kanepi pruukimine kolm tundi või vähem enne rooli istumist võib kahekordistada raskesse avariisse sattumise riski, vahendab BBC.

     Drivers who use cannabis up to three hours before driving are twice as likely to cause a collision as those not under the influence of drugs or alcohol, says a Canadian study.

     This is because cannabis impairs brain and motor functions needed for safe driving, the researchers suggest.

     The study in bmj.com reviewed nine studies of 50,000 people worldwide who had been in serious or fatal crashes.

     Võrdluseks olgu märgitud, et täheldatud risk on väiksem kui see, mille toob kaasa mitmel pool roolis lubatud vere alkoholisisalduse määr. Tsiteerin uurimust:

     Nevertheless, alcohol remains the substance most often present in crashes, and the observed association between cannabis consumption and crash risk is less robust than that for alcohol. For example, a blood alcohol concentration of 0.8 g/100 mL (17.36 mmol/l), which is the criminal threshold for impairment in many jurisdictions, is associated with an increased relative risk of a crash of 2.69, with a substantially higher risk for drivers aged 35 years and younger.

448. Mart K. ütles:

     Igatahes kommentaaris 303 toodud Bruce K. Alexander peab küll müüdipurustaja oreooliga jumalaga jätma.

     Kuna keelurežiimid ei piira ainete kättesaadavust, siis minu hinnangul pigem ei õigusta.

     Puhtalt kättesaadavuse peal liugu lasta on natukene kahtlane.
     Sorry, mitte ei saa järgnevat kirjutamata jätta.

     Kuna keelurežiim ei piira lasteporno kättesaadavust, siis Mart K hinnangul pedofiilide karistamine end pigem ei õigusta.

449. …kommentaaris 303 toodud Bruce K. Alexander peab küll müüdipurustaja oreooliga jumalaga jätma.

     Ma ei üritagi teha nägu, nagu ma saaks aru sõltuvuse epigeneetikast (eriti mitte VV viidatud artikli alusel, mis mainib küll “meie uurimistöid”, aga ei ütle, kes on “meie”, ei viita ühelegi konkreetsele uurimistööle ega maini isegi, millistest narkootikumidest on õigupoolest jutt). Alexanderi enda tehtud ja sõnavõtus viidatud katsete tulemused jäävad aga püsima hoolimata sellest, kui sapiselt VV sõnumitoojat ründab.

     Puhtalt kättesaadavuse peal liugu lasta on natukene kahtlane.

     Kas Teil on probleeme pikaajalise mäluga? Abi võiks olla eelneva diskussiooni läbilugemisest, mis kindlasti kummutab hüpoteesi, nagu suhtuks ma keelu-ja karistuspõhisesse uimastipoliitikasse skeptiliselt ainuüksi seetõttu, et keelustamise tingimustes on uimastid kõige kergemini kättesaadavad neile, kes neid kõige vähem tarvitama peaksid (s.t lastele ja probleemsetele sõltlastele) ja kõige raskemini kättesaadavad neile, kes neid kõige rohkem vajavad (s.t näidustustega patsientidele).

     Sorry, mitte ei saa järgnevat kirjutamata jätta.

     Ei vabanda välja (v.a muidugi juhul, kui Teil on obsessiiv-kompulsiivne sündroom või muu vaimne häire, mis sunnib Teid “järgnevat kirjutama” — sellisel juhul tuhat vabandust).

     Kuna keelurežiim ei piira lasteporno kättesaadavust, siis Mart K hinnangul pedofiilide karistamine end pigem ei õigusta.

     Kui Te ei suuda teha vahet uimastitel ja laste vägistamisel, on karta, et Teid lõbusamatele pidudele ei kutsuta.

     Tõsiselt rääkides: ma keeldun siin lõimes põhjalikumalt arutamast lasteporno legaalsuse ja pedofiiliajuhtumite vahelisi seoseid, kuna need ei puutu teemasse (ehkki paistavad olevat vastupidised sellele, mida Teie näite uskuvat, mistõttu ma ei pea tõesti mõistlikuks verbaalse, graafilise või muul kaudsel moel loodud fiktiivse, tõeliseid alaealisi otseselt mitte hõlmava pornograafia keelustamist).

450. Ravikanepiseadused ei mõjuta noorukite kanepitarbimist märgataval määral, vahendab Kanepitemp NORMLit.

     Uurimuse autorid kirjutasid: „Erinevustevahe-põhised hinnangud andsid mõista, et ravikanepi-seaduste vastuvõtmine kahandas noorukite kanepitarbimist viimase kuu lõikes ega süvendanud igakuise kasutamise tajutud riski märgataval määral. Meie hinnangud viitavad võimalusele, et noorukite kanepipruukimise teatatud määrad võivad pärast meditsiinilist kanepit võimaldavate seaduste rakendamist tegelikult kahaneda.“

     Uurijad järeldasid kokkuvõttes: „Tõendeid, mis kinnitaksid hüpoteesi, et meditsiinilise kanepi seadused mõjutavad tarvitajate raporteeritud kanepitarvitamise määrasid põhjuslikult, leidsime vähe.“ /—/

     Uurimuse tulemused on otseses vastuolus USA riikliku uimastipoliitika kontrolli büroo ONDCP direktori ehk Valge Maja nn uimastitsaari Gil Kerlikowske avalike väljaütlemistega. Kerlikowske on viimastel aastatel korduvalt väitnud, et meditsiinilist kanepit võimaldavate seaduste vastuvõtmine on otseselt süüdi USA teismeliste kanepitarvitamise kõrgetes määrades.

451. Mart K. ütles:

     …kanepi pruukimine kolm tundi või vähem enne rooli istumist võib kahekordistada raskesse avariisse sattumise riski.

     Sama uudist eesti keeles vahendab Forte.

452. @Mart K.:

     Ma ei üritagi teha nägu, nagu ma saaks aru sõltuvuse epigeneetikast (eriti mitte VV viidatud artikli alusel, mis mainib küll “meie uurimistöid”, aga ei ütle, kes on “meie”, ei viita ühelegi konkreetsele uurimistööle ega maini isegi, millistest narkootikumidest on õigupoolest jutt).

     Aga palun väga, küsige artikli autorilt, mitte ärge minu kallal virisege, nagu tita.
     Kaili Anier on Tartu Ülikooli arstiteaduskonna neuroteaduste doktorikooli doktorant. Artikkel on kirjutatud Tartu Ülikooli korraldatud doktorantide populaarteaduslike artiklite konkursile. Konkurssi aitas rahastada Haridus- ja Teadusministeerium.

     Alexanderi enda tehtud ja sõnavõtus viidatud katsete tulemused jäävad aga püsima hoolimata sellest, kui sapiselt VV sõnumitoojat ründab.

     Kõlab kuidagi fanaatiliselt. Kas nende uuringute ees, mis Teile sobivad, peab teaduse areng seisma jääma, ei sammugi siit edasi, finito, põhjuslikkust ei tohi leida?

     Kas Teil on probleeme pikaajalise mäluga? Abi võiks olla eelneva diskussiooni läbilugemisest, mis kindlasti kummutab hüpoteesi, nagu suhtuks ma keelu-ja karistuspõhisesse uimastipoliitikasse skeptiliselt ainuüksi seetõttu, et keelustamise tingimustes on uimastid kõige kergemini kättesaadavad neile, kes neid kõige vähem tarvitama peaksid (s.t lastele ja probleemsetele sõltlastele) ja kõige raskemini kättesaadavad neile, kes neid kõige rohkem vajavad (s.t näidustustega patsientidele).

     Hoolite lastest… siis peaks ju olema teda faktid, et kanepi legaliseerimine ühel või teisel moel on alati kaasa toonud hüppelise tarvitamise tõusu noorte seas ja alles aastatega, teavitustööga narkootikumide kahjulikkusest, on saavutatud langus.
     Aga mida teete Teie ja kanepitemp.com siin, Maarjamaal? Kanepi heroiseerimine on ületanud igasugused piirid ja minu jaoks ei ole tõepoolest mingit vahet pedofiilil ja narkootikumi kasutamisele julgustaval tegelinskil.
     Hoolite haigetest… ei usu seda elu seeski.
     Ma muidugi vabandan siiralt juhul, kui Teie tervislik seisund ajendab siin sõna võtma.
     Praegu aga arvan, et ainuke põhjus on:

     Üks suuremaid uimastitega seotud ohte, mõistagi, on risk jääda ainetega vahele seadusesilmadele, mis enamasti lõppeb suurte pahandustega.

     (kommentaar 328)

453. Legaliseerimise pahupoolt on hea teada, et mitte teha samu vigu.

     The Dutch Experience
     After allowing marijuana to be sold in certain cafes, the Government of the Netherlands reconsidered its legalization policy. Consumption of marijuana had nearly tripled from 15 to 44% among 18-20 year olds.

     The Canadian Experiment
     The aggressive decriminalization effort in Canada has resulted in the highest levels of pot use in 25 years. The Canadian Government released a report indicating that marijuana usage had increased to the same levels as the late 1970’s. Kids were getting mixed messages about the dangers of marijuana during the 1990’s when the decriminalization discussion was going on. According to the November 24, 2004 Canada Addiction Survey, marijuana use among Canadians has doubled since 1994. A decade earlier, 7.4% of respondents indicated they had used marijuana; usage levels are currently 14%. The study also indicates that there has been an increase in the number of Canadians using an injectable drug: the number rose from 132,000 in 1994 to 269,000 in 2004.

     In Ireland, the number of children treated for mental disorders caused by smoking cannabis has quadrupled since the government downgraded the legal status of the drug, according to an article in the Sunday Times (September 18, 2005). Addaction, an Irish drug charity, told the Times that “three months after police stopped arresting anyone found in possession of small amounts of the drug, the overall number of users treated for such conditions rose 42%.”

454. @vice versa:
     Tüüpiline oakrocki/konspiraator käitumine sul ikka veel. Saad asjadest aru just nii vähe et ei peaks vigu tunnistama. Raiud vana juttu edasi nii tood viiteid, mis su juttu ei toeta ning teisitimõtlejaid üritad lihtsalt solvata kuni nad mida vastu ei ütleks (nimetad titaks ja kordad, et sina ei näe vahet pedofiilil ja kanepiseaduste muutusi soovija vahel).

455. minu jaoks ei ole tõepoolest mingit vahet pedofiilil ja narkootikumi kasutamisele julgustaval tegelinskil

     Ja sellepärast ma Teiega siin teemas enam ei vaidlegi. Kui olete erinevusest aru saanud ja valmis täiskasvanud inimese kombel mõtteid vahetama, võime muidugi jätkata.

     P.S. Huvitav, milline neist Kanepitembis viimase kuu aja vältel kajastamist leidnud uudistest julgustab narkootikume kasutama: “Kanepi kasvatamine tõi kahele noormehele karistuse”, “Hašišiga tabatud mehed mõisteti aastateks vangi”, “Kohus karistas kanepiärikaid vangistusega”, “Kanepiuim kahekordistab liiklusavariisse sattumise ohtu”?

456. Hiirtega tehtud katsed näitavad, et seda, kuidas nooruki organism kokaiinile reageerib, võivad mõned geenid põneval moel mõjutada, teatab MedicalXpress.

     When first exposed to cocaine, the adolescent brain launches a strong defensive reaction designed to minimize the drug’s effects, Yale and other scientists have found. Now two new studies by a Yale team identify key genes that regulate this response and show that interfering with this reaction dramatically increases a mouse’s sensitivity to cocaine.

     The findings may help explain why risk of drug abuse and addiction increase so dramatically when cocaine use begins during teenage years. /—/

     Researchers including those at Yale have shown that vulnerability to cocaine is much higher in adolescence, when the brain is shifting from an explosive and plastic growth phase to more settled and refined neural connections characteristic of adults. Past studies at Yale have shown that the neurons and their synaptic connections in adolescence change shape when first exposed to cocaine through molecular pathway regulated by the gene integrin beta1, which is crucial to the development of the nervous system of vertebrates.

     “This suggests that these structural changes observed are probably protective of the neurocircuitry, an effort of the neuron to protect itself when first exposed to cocaine,” said Anthony Koleske, professor of molecular biophysics and biochemistry and of neurobiology and senior author of both papers.

     In the latest study, Yale researchers report when they knocked out this pathway, mice needed approximately three times less cocaine to induce behavioral changes than mice with an intact pathway.

     The research suggests that the relative strength of the integrin beta1 pathway among individuals may explain why some cocaine users end up addicted to the drug while others escape its worst effects, Koleske theorized.

457. Professor Mark A. R. Kleiman kirjutab The American Interest‘is, miks uimastisõda vajab “triaaži” (ravieesmärgilist selektsiooni) ja millised selle eeldustest on väärad.

     There’s really nothing wrong with existing U.S. drug policy, except that all but one of its underlying ideas is false.

     The one true idea is that drug use can be a dangerous activity for drug-takers and others, both because people under the spell of intoxication partially lose control of their behavior and because people under the spell of addiction partially lose control of their drug-taking. It follows that a purely free-market approach to addictive intoxicants will not lead to good results; taxes and regulations are necessary, and prohibition may be justified. Whether prohibition is actually justified for any given drug depends on the risks of the drug, how deeply socially embedded its use has become, and the state’s capacity to enforce it. (In my view, the answer is “no” for alcohol, but “yes” for cocaine.)

     But this simple truth is taken, by both U.S. domestic law and policy and by the international drug control regime, as implying a number of stark falsehoods:

     • That the addictive intoxicants we have chosen to prohibit are radically different in nature from alcohol, the addictive intoxicant we have chosen to permit;
     • That all use of the illicit drugs is “abuse,” pathological in origin and result, causing harm to users and others.
     • That all, or at least most, users of illicit drugs are addicts, or on their way to addiction.
     • That drug abuse (and the more severe diagnosis of drug dependency) is typically a “chronic, relapsing brain disease.”
     • That, because drug-dealers are often violent, and because users often engage in acquisitive crime (since prohibition has made drugs artificially expensive), in addition to intoxicated crime, it follows that enforcing the drug laws naturally tends to reduce non-drug crime. The opposite is more often the case; greater enforcement (unless specifically targeted at the most violent dealers) tends to create incentives for more violence, because violence is one way that drug dealers protect themselves from enforcement.

458. Väidetav kvaliteetleht Postimees hoiatab oma esiküljel moraalipaanika eest:

     

459. (Kergekujuline kuni mõõdukas) kanepikasutus ei seondu dopamiinitasemete kõikumisega, vahendab Kanepitemp NORMLi uudist.

     New Yorgi riikliku psühhiaatriainstituudi ja Columbia ülikooli uurijad hindasid 16 hiljuti end kanepist võõrutanud, psühhiaatriliselt terve kanepikasutaja ja 16 valitud kontrollkatsealuse dopamiinitasemeid. Teadlased avastasid, et kanepikasutajail ei ilmnenud kontrollgrupiga võrreldes üheski hindamisele võetud ajupiirkonnas märkimisväärseid erinevusi.

     Autorid järeldasid töö kokkuvõttes: „Erinevalt muudest sõltuvustest ei seondu kergekujuline kuni mõõdukas kanepisõltuvus dopamiinitaseme muutustega juttkehas.“

     Ometi hoiatasid uurijad, et kanepipruukimise alustamine varajases nooruses või taime pikaajaline kasutamine võivad siiski juttkeha dopamiinierituse määra kasvuga seotud olla.

460. Richmond Times Dispatch vahendab AP uudist, et Viinis tegutsev ÜRO rakuke nimega International Narcotics Control Board õhutab riikide valitsusi karmimalt kammitsema internetis medikamente müüvaid ettevõtteid ja põhjalikumalt postipakke sõeluma.

     Focusing on Internet pharmacies as a growing threat, a summary of the agency’s 2011 report cited the agency’s head, Hamid Ghodse, as saying such use of social media “can put large, and especially young, audiences at risk of dangerous products.”

     The Vienna-based board urged governments to close down illegal Internet pharmacies. It also called on them to seize substances that have been illicitly ordered on the Internet and smuggled through the mail.

     Sõda uimastitega paistab olevat katastroofilisi tagajärgi kaasa toonud ka muudel rinnetel, selgub agentuuri raportist.

     The organization noted “high levels of illicit drug production manufacture, trade and consumption,” with “vast amounts produced in all three countries” in North America — the United States, Canada and Mexico. /—/

     Cannabis was a major problem in Western and Central Europe, with plants “increasingly cultivated on an industrial scale, mainly indoors, and with the involvement of organized criminal groups,” the agency said.

     “Europe accounts for the largest proportion of the global opiate market, and the abuse of heroin is the biggest drug problem in Europe in terms of morbidity and mortality,” according to the summary.

     The agency noted “significant increases in opium production” in West Asia last year and warned that higher prices for crop growers in Afghanistan and planned cutbacks in international troops in the country “could lead to even further increases in production beyond 2011.”

461. Tiiu Härm: tubakas on terviserisk number üks Postimees

     Tervise Arengu Instituudi ekspert ja suitsetamisest loobujate nõustaja Tiiu Härm kinnitas maailma terviseorganisatsiooni seisukohta, et tubakas on tappev igas vormis ja maskeeringus.

462. USA-s on pseudoefedriinipõhine nohurohi Sudafed muutunud üha raskemini kättesaadavaks, kuna pseudoefedriin on kange erguti (kristallilise metamfetamiini) lähteaineks.

     Nohustele tulevad ajakirja Journal of Apocryphal Chemistry vahendusel appi keemikud Hai ja Hakkenshit, kes õpetavad, kuidas valmistada kogu USA-s kergesti kättesaadavast n-metüülamfetamiinist (kristallilisest metamfetamiinist) defitsiitset pseudoefedriini (nohurohu Sudafed toimeainet).

     PDF-i kujul leidub töö siin.

463. Mart K. ütles:

     Nohustele tulevad ajakirja Journal of Apocryphal Chemistry vahendusel appi keemikud Hai ja Hakkenshit, kes õpetavad, kuidas valmistada kogu USA-s kergesti kättesaadavast n-metüülamfetamiinist (kristallilisest metamfetamiinist) defitsiitset pseudoefedriini (nohurohu Sudafed toimeainet).

     Heh. Metüülamfetamiin on ju mitmetes riikides sh, nt UK ebaseadusliknarkootikum, see on küll naljakas, kui nohurohtu on raskem kätte saada, kui narkot :D Mis signaali see rahvale saadab? IMHO tõmba ennast pilve ja ära nohise.

464. Viktor, isegi apokrüüfilises farmaatsias kehtib vana reegel: kui ära seletad, pole enam naljakas.

465. dig ütles:

     Viktor, isegi apokrüüfilises farmaatsias kehtib vana reegel: kui ära seletad, pole enam naljakas.

     Kui järele mõelda, siis ei ole jah naljakas, isegi kui ei seleta. Nutma ajab lausa.

466. Kurb küll, kui Miskatoonilise Ülikooli teadustoodang Sinus nututuju tekitab.

467. Novaator Mida teeb kanep mälule?

     Närvikoes leiduvate tähekujuliste rakkude ehk astrotsüütide ülesandeks pidasid neuroteadlased pikka aega vaid neuronite abistamist ja kaitsmist.
     Kuid tegelikult kontrollivad astrotsüüdid nii närvirakke kui ka mälu. Ka marihuaana toimeaine tetrahüdrokannabinool (THC) mõjutab astrotsüüte. Sellele järeldusele jõudsid Marsiano ja Zhang rottidega tehtud katsete abil.
     THC nõrgendas rottidel närvirakkude vahelisi ühendusi aju mälukeskuses hipokampuses.
     Uurijad kordasid katseid geneetiliselt muundatud hiirtega, kel puudus aju neuronites THC-ga seonduv retseptor. Ka nende närviühendustele mõjus marihuaanas sisalduv molekul samal moel.
     See viis teadlased mõttele, et THC mõju peab olema seotud närvirakke ümbritsevatel astrotsüütidel paiknevate retseptoritega.
     Oletuse kontrollimiseks lõid Marsicano ja Zhang THC-retseptoriteta astrotsüütidega laborihiired.
     Selliste näriliste hipokampust THC ei mõjutanud. Ka õppisid nad aine mõju all olles edukalt labürinte läbima.
     “Närilistega tehtud katsete tulemusi on alati raske inimesele üle kanda. Kuid marihuaana on mõjutab nii hiirte kui inimeste töömälu. Ilmselt on siin tegu sarnaste mehhanismidega, ” selgitas Marsicano.
     Uurija sõnul on võimalik luua THC-l põhinevaid ravimeid. Kui sihtmärgiks on neuronite retseptorid, kuid astrotsüüdid jäetakse puutumata saab luua valuvaigisteid, mis mälu ei mõjuta.
     Erinevad retseptorid vajavad siiski veel lähemat uurimist. Seniks soovitatakse meditsiiniliseks tarbeks kasutada kanepisorte, kus on suurem hulk kannabidiooli, sest need on mälusõbralikumad.

468. Jäätis on sama sõltuvusttekitav kui narkootikumid, vahendab Forte teadlasi.

     Kyle Burger rääkis, et suure rasva- või suhkrusisaldusega toiduainete söömine paistab muutvat aju reaktsioone, mis omakorda tingib vaimse “preemia” — mõnutunde — intensiivsuse alanemist.

     “Tajutud naudingu intensiivsuse mandumise muster ilmneb sagedasel uimastipruukimisel ja väljendub selles, et mida rohkem inimene uimastit tarvitab, seda väiksem on tarvitamisest johtuv preemia,” selgitas uurimuse kaasautor dr Burger. /—/

     Uurimuse raames anti 151’le 14–16aastasele teismelisele Häagen Dazsi jäätisest valmistatud šokolaadijäätisekokteile.

     Eelnevalt olid uurijad normaalkaalus katsealustele esitanud küsimusi nende hiljutiste toitumisharjumuste ja selle kohta, kui suurel määral nad konkreetseid roogi ihaldavad.

     Seejärel skanniti teismeliste ajusid funktsionaalse magnetresonants-tomograafi ehk fMRIga, näidates neile samal ajal esmalt pilti jäätisekokteilist ja pakkudes seejärel tõelist kokteili.

     Selgus, et kokteili ihaldasid küll kõik katsealused, kuid need, kes olid eelneval nädalal jäätist kõige rohkem söönud, nautisid seda vähem.

     Algallikas Daily Telegraph annab dr Burgerile pikemalt sõna; autor oletab täheldatuid mõju aluseks dopamiinisüsteemi ja selgitab võimalikke järelmeid.

     While it was unlikely that people became “addicted to ice cream per se”, the findings appeared to suggest that ice cream had “addictive-like properties”, he added.

     “Some individuals may frequently eat ice cream or other high-fat/high-sugar foods and show no characteristics of addiction, while others may develop an addictive like relationship with food,” he said.

     “Some people will try smoking, drinking or gambling, but not develop an addiction. We often joke and say ‘I wouldn’t say food is addictive, but I hear some people can’t live without it’.”

469. Seenetanud muusikat: Infected mushroom-Muse Breaks

     P.S. Igasugused psühhoaktiivsed substantsid (mis pole väljakirjutatud spetsialisti poolt) kahjustavad suure tõenäosusega teie tervist.

470. Tartu Postimees tõstatab pseudoprobleemi ja laseb hulgal ekspertidel pikalt och põhjalikult selgitada, et tegemist on pseudoprobleemiga:

     Kas te näete midagi muret tekitavat selles, kui joogitootja villib alkoholi ja laste limonaadi samadesse pudelitesse?

     Ma ei kiida A. Le Coqi otsust heaks, aga Eesti üldist alkoholi müügi ja turunduse konteksti vaadates ei tundu see olevat väga suurt kultuurimuutust tekitav samm.

     Ma arvan, et ei anna.

     Aga mis vahet seal on, kas pudel on selline või teistsugune?

471. Postimees: Unehäired ja depressioon on sagedased napsitamise tagajärjed

     Tervise Arengu Instituudi eksperdi Iisi Saame sõnul võiks igaüks teada, et kõrvetiste, nahalööbe või kõrgenenud vererõhu põhjus võib peituda liigses pokaalis veinis või õlles. Ka unehäired, depressioon ja ärevuse suurenemine on napsitamise sagedased tagajärjed.

     dig ei ole muidugi etiketispetsialist, aga veebis nähtavate piltide järgi otsustades ei joo viisakad inimesed õlut tavaliselt pokaali seest.

     Artikkel propageerib ka TAI propagandasaiti alkoinfo.ee, kes omakorda propageerib esilehel suurte tähtedega karskuskampaaniat Kuidas Sina ütled alkoholile EI? Kirjuta meile.

     Kuidas aru saada, et kampaaniategelased ei ole ei-ütlemise alal spetsialistid? (Peale selle, et nad lugejalt nõu küsivad, muidugi mõista.) Well, nad levitavad kummalisi ideid inimestest, kes ei-ütlemisest pahasti arvavad:

     Sinu otsust alkoholist keelduda saadab sageli kaaslaste mõistmatus: „Mis sul viga on!?”, „Kas sa oled haige?”, „Ei austa meid!?”.

     Kardetavasti ei tee ei-ütlemise-himulise elu hoiak, et ei-ütlemine midagi sotsiaalselt mitteaktsepteeritavat on, just lihtsamaks.

472. Nature räägib retrospektiivmetauuringust, mis lubab kahtlustada, et LSD’l on potentsiaali alkoholismi ravis.

     The study¹, by neuroscientist Teri Krebs and clinical psychologist Pål-Ørjan Johansen of the Norwegian University of Science and Technology in Trondheim, is the first-ever quantitative meta-analysis of LSD–alcoholism clinical trials. The researchers sifted through thousands of records to collect data from randomized, double-blind trials that compared one dose of LSD to a placebo.

     Of 536 participants in six trials, 59% of people receiving LSD reported lower levels of alcohol misuse, compared to 38% of people who received a placebo. “We were surprised that the effect was so clear and consistent,” says Krebs. She says that the problem with most studies done at that time was that there were too few participants, which limited statistical power. “But when you combine the data in a meta-analysis, we have more than 500 patients and there is definitely an effect,” she says. In general, the reported benefits lasted three to six months. Their findings are published today in the Journal of Psychopharmacology.

     Lugeda saab ka artikli täisteksti.

473. dig ütles:

     Nature räägib retrospektiivmetauuringust, mis lubab kahtlustada, et LSD’l on potentsiaali alkoholismi ravis.

     Huvitav triviaalne tõik, millest sain teadlikuks alles hiljuti: üks Anonüümsete Alkohoolikute liikumise asutajaid Bill Wilson tarvitas ise LSD-d ja oli selle sõltuvusravimina kasutamise tuline pooldaja. Võib-olla liigagi tuline.

474. Unerohud tõstavad surmariski Novaator

     Võrguväljaandes BMJ Open avaldatud uuring näitas, et lühiajaliselt esineva unetuse ravimiseks tavaliselt kasutatavad retseptravimid, nagu temasepaam (Restoril) ja zolpideem (Hypnogen) on seotud enam kui neljakordse surmariskiga.

     2010. aastal tarvitas unerohtu iga kümnes täisealine ameeriklane ning uuringu autorite hinnangul võis sel aastal olla unetablettidega seotud 320 000-507 000 surmajuhtu.

     Uuring võrdles kahe ja poole aasta jooksul enam kui 10500 retsepti alusel unerohtu võtva inimese seas esinenud suremust kontrollrühmaga, mis koosnes 23600-st unetablette mittevõtvast inimesest. Uuritute keskmine vanus oli 54 eluaastat.

     Selgus, et isegi suhteliselt väikesed väljakirjutatud ravimikogused (alla 18 annuse aastas) suurendasid patsientide surmariski 3,5 korda. Unetablettide sagedane tarvitamine (18-132 annust aastas) suurendas tõenäosust uuringu lõpuks surnud olla juba üle nelja korra. Kõige suuremate tabletivõtjate (üle 132 annuse aastas) surmarisk oli unetablette mittevõtvate inimeste omast juba üle viie korra suurem.

     Suurimatel unerohu tarbijatel suurenes ka 35 protsendi võrra vähki haigestumise risk, kuigi uuringu alguses oli nende vähirisk kontrollrühmaga võrdne. Enim suurendas seda riski bensodiasepiinide (rahustava toimega psühhoaktiivsed ravimid) hulka kuuluv temasepaam. Ka varasemad uuringud on leidnud unerohu tarvitamise ja vähi vahel seoseid.

     Uuringu autorid rõhutasid, et unetablettide ja surmajuhtude arvu suurenemise vahelise seose leidmine ei tõesta, et unerohu võtmine on surma põhjuseks, kuigi sellele viitab annuste arvu kasvuga kaasnenud surmariski suurenemine. Samas on nende sõnul ka varem leitud, et unerohu võtmine suurendab surmariski.

475. salvey ütles:

     Unerohud tõstavad surmariski Novaator

     [L]ühiajaliselt esineva unetuse ravimiseks tavaliselt kasutatavad retseptravimid, nagu temasepaam (Restoril) ja zolpideem (Hypnogen) on seotud enam kui neljakordse surmariskiga. /—/

     Suurimatel unerohu tarbijatel suurenes ka 35 protsendi võrra vähki haigestumise risk /—/

     Oh, leiduks ometi mõni selline und soodustav medikament, mis surma- ega vähiriski ei suurendaks! Aga kui selline olemas oleks, saaks seda kindlasti juba apteegist osta…

476. Tubakanarkomaanidel aitab sõltuvusest vabaneda pigem ühiskondlik pahakspanu kui hirmsate hirmutistega hirmutamine, vahendab MedicalXpress.com.

     In 2008 the United Kingdom became one of the first countries in Europe to make it mandatory for cigarette packets sold within the UK to display fear-provoking, graphic anti-smoking images, founded on the assumption that the use of fear is an effective method to encourage smokers to quit.

     However, in contrast to the assumed effects of fear on quitting intentions, a series of experiments conducted by Christ Church Psychologists Dr Wood and Dr Noor consistently revealed that fear provoked by graphic images had no effect on smokers’ intentions to stop smoking.

     Instead the researchers found that smokers were more willing to consider quitting if they accepted non-smokers negative attitudes towards their habit.

477. Mart K. ütles:

     Tubakanarkomaanidel

     Arvestades, et tubaka põhiline toimeaine on pigem virgutava kui uimastava toimega, oleks ehk tubakasõltlasi kaval stimumaanideks hüüda?

478. Mother Jones pajatab kanepivandenõust.

     The lobbyist who helped kill California’s Proposition 19, the 2010 ballot measure that would have legalized recreational marijuana, has constructed an entire business model around keeping pot illegal. While fighting against the proposed law, lobbyist John Lovell accepted nearly $400,000 from a wide array of police unions, some of which he also represented in attempting to steer millions of federal dollars toward California’s marijuana suppression programs.

     The revelation, reported yesterday by the Republic Report‘s Lee Fang, illustrates how Prop. 19 threatened the paychecks of some of its biggest foes. Police departments stood to lose lucrative federal grants like a $550,000 payment in 2010 to police departments in three Northern California counties that covered 666 hours of police overtime spent eradicating marijuana. And Lovell would have presumably lost a job as a guy who helped land those kinds of grants. Here’s a copy of a notice sent to a police department in Lassen County, California:

479. Kanepitemp teavitab, et saadaval on legendaarse Granny Storm Crow ravikanepi-teemalise allikaviitekogumiku värskeim versioon.

     Kompendiumi sissejuhatus sisaldab mitut hüüumärgiga lõppevat lauset.

     Keelustamismeelne narrus peab lõppema!

     2012. aasta peaks olema muutuste aeg, „huvitav“ aasta. Meil on aeg nõuda kanepit käsitlevate seaduste muutmist! Me peame jätkama tõerääkimist, jätkama oma sõprade ja perekondade teavitamist faktidest. Faktid on olemas PubMed’i andmebaasis — kanep ON ravim!

480. MedicalXpress.com teatab, et sõltuvusttekitava ja taju muutva aine — tubaka — suitsetajad võivad olla skisofreeniale altimad; seda järeldavad teadlased asjaolust, et skisofreeniariski kandvate suitsetajate ajud töötlevad akustilisi stiimuleid samamoodi pentsikult nagu skisofreenikute ajud — kusjuures, mida rohkem inimene suitsetab, seda suurem on vaimuhaigestumise risk.

     In a large-scale study involving over 1,800 healthy participants from the general population, Boris Quednow and Georg Winterer examined how far acoustic stimulus filtering is connected with a known risk gene for schizophrenia: the so-called “transcription factor 4” gene (TCF4). TCF4 is a protein that plays a key role in early brain development. As patients with schizophrenia often smoke, the scientists also studied the smoking habits of the test subjects.

     The data collected shows that psychiatrically healthy carriers of the TCF4 gene also filter stimuli less effectively – like people who suffer from schizophrenia. It turned out that primarily smokers who carry the risk gene display a less effective filtering of acoustic impressions. This effect was all the more pronounced the more the people smoked. Non-smoking carriers of the risk gene, however, did not process stimuli much worse. “Smoking alters the impact of the TCF4 gene on acoustic stimulus filtering,” says Boris Quednow, explaining this kind of gene-environment interaction. “Therefore, smoking might also increase the impact of particular genes on the risk of schizophrenia.” The results could also be significant for predicting schizophrenic disorders and for new treatment approaches

481. Postimees: Koolilapsed äritsevad kasutatud mokatubakaga

     Ostjad sageli ei teagi, et neile müüakse juba tarvitatud mokatubakat, vahendab Reporter.ee.

     «Seda korduvtarbitakse, teadmata, kelle suust see on eelnevalt läbi käinud,» kinnitas politseinik. «Meile on laste kaudu jõudnud info, et nad on ostnud ise teadlikult mokatubakat, mis on juba eelnevalt tarbitud, sest selle hind on tunduvalt odavam.»

482. Delfi vahendab BBC-d, seal ilmunud loos selgub, et Eesti on üks õudne koht: BBC: Eestis sureb üledoosidesse Euroopas kõige enam inimesi

     “Valge hiinlase” nime all tuntud fentanüül tapab Eestis rohkem inimesi kui liiklusõnnetused, kirjutas BBC pikas ülevaateloos. Synthetic drug fentanyl causes overdose boom in Estonia

     Seitse aastat “valget hiinlast” süstinud Marko rääkis, et tahab meeleheitlikult lõpetada. “Ma olin noor ja loll. Ma proovisin seda purjus peaga sõprade seltsis, see hakkas mulle meeldima ja peatselt tegin ma seda iga päev,” kirjeldas Marko.

     Eestis põhjustab ametlikult fentanüüli nime kandev narkootikum rohkem surmasid kui liiklusõnnetused, tappes just noori inimesi.

     Fentanüül ilmus Eestisse esimest korda kümne aasta eest heroiininappuse ajal. See on heroiinist sadu kordi võimsam ja sellest on peale proovimist peaaegu võimatu loobuda.

     BBC tõi ära ka Euroopa narkosurmade statistika, mille kohaselt on Eestis narkootikumidest põhjustatud surmasid seitse korda enam kui Euroopa Liidus keskmiselt. Eestist järmisel kohal on Norra poole väiksema narkosurmade arvuga, Lätis ja Leedus on narkosurmasid Eestiga võrreldes üle viie korra vähem.

483. salvey ütles:

     Delfi vahendab BBC-d, seal ilmunud loos selgub, et Eesti on üks õudne koht…

     …nagu Sa ise juba novembris viitasid. Siinse teema jälgijaile ei tohiks tõik, et meil on EL-i kõrgeim üledoosisuremus, küll mingi üllatusena tulla.

484. ERR usutles BBC looga seoses uimastiennetajaid, kelle hinnangul läheb probleem ainult hullemaks.

     Narkoennetusega tegelevad spetsialistid kinnitavad, et sünteetiline narkootikum fentanüül ehk nn valge hiinlane on narkomaanide seas laialt levinud juba mitmendat aastat ning üledoosidest põhjustatud surmade arv pole vähenemas.

     Tallinnas Koplis asuvasse AIDSi tugikeskuse süstlavahetuspunkti toovad narkomaanid kuus vahetamiseks umbes 18 000 süstalt. See on vaid Kopli piirkonna süstivate narkomaanide vajadus. Kokku arvatakse Eestis olevat neid 10 000 – 13 000. Üledoosi tõttu kaotab igal aastal elu ligi 150 inimest, vahendas “Aktuaalne kaamera”.

     Aidsi tugikeskuse osakonnajuhataja Nelli Kalikova ütles, et kui ta läheb kalmistule, siis on tal selline tunne, et sõda on üle käinud. “Nii palju on noori inimesi maetud. See ei ole normaalne.”

     Eesti uimastiteemadel kirjutab ka Õhtuleht: Järjest enam saavad lastest narkomaanid.

     Tallinna laste turvakeskuse juhataja Priit Siig ütleb, et narkootikumid muutuvad laste seas üha populaarsemaks. «Kui aastal 2000 Nõmme tee keskus uimastisõltuvusega alaealistele avati, siis oli seal 14 kohta. Nüüd on 48 ja järjekord on ukse taga.»

     Lapsi püütakse siia suunata ka mujalt Eestist, aga järjekord on ainuüksi Tallinna lastest. «Tarvitamine sageneb laste hulgas ja iga, millal hakatakse proovima, on üha tõusvas joones.»

     Nõmme keskuses on kõige nooremad narkomaanid 11-12aastased, kõige rohkem on 14-15aastasi. «Väiksemate poiste puhul on tegu toksikomaaniaprobleemiga, välgumihkligaasi, lahuste, kummiliimi jne nuusutamine. Vanemate puhul on alkohol, kanep, amfetamiin.»

485. Mäluga manipuleerimine kergendab narkovõõrutust Novaator

     Narkootikumidest loobumine on raske nii kehale kui vaimule. Võõrutuskuur on edukam, kui mälust kustutada seos mõnuaine ja pilvesoleku vahel, näitas ajakirjas Science ilmunud uurimus.

486. Huvitav, kas tulevikus hakatakse võõrutusravis rakendama ustest käimist? Mitte, et see oleks ainus mälu manipuleerimise meetod, aga kas on sisulist vahet puurist väljavõtmise ja teise puuri paigutamise ning sama intervalliga ustest käimise vahel?

487. USA presidendi turvamehed näitasid Ameerikate summiti raames üles eeskujulikku uimastikäitumist: jõid hotellis päevade kaupa ja pruukisid oletatavasti lõbunaisi, vahendab The Guardian.

     The US secret service, the elite suit and earpiece-wearing bodyguard unit responsible for presidential security, is embroiled in scandal after 12 members were reportedly recalled amid accusations of prostitution in Colombia.

     The dozen had been among US security officials carrying out intensive preparations ahead of a summit visit by President Barack Obama to Cartagena, a coastal city popular with tourists. /—/

     “One of the agents did not pay one of the prostitutes, and she complained to the police,” Kessler told cable news channel CNN. “This is clearly the biggest scandal in secret service history,” Kessler added.

488. Mart K. ütles:

     One of the agents did not pay one of the prostitutes …

     [Siia kleebi anekdoot usinatest kapitalismiehitajatest]

489. Mart K. ütles:

     USA presidendi turvamehed näitasid Ameerikate summiti raames üles eeskujulikku uimastikäitumist: jõid hotellis päevade kaupa ja pruukisid oletatavasti lõbunaisi, vahendab The Guardian.

     Borowitz Report: Hookers Downgrade US Credit Rating

     NEW YORK (The Borowitz Report) – Days after Secret Service agents shortchanged a group of prostitutes in Colombia, the international trade group representing hookers downgraded the United States’ credit rating from AAA to B.

     “We are urging our members to avoid conducting transactions with the United States and to focus on more reliable customers, like the International Monetary Fund,” the statement added.

490. Washington Post tutvustab uudistoodet Alaskast — kanepivodkat. Vastavalt kehtivatele seadustele on rüübe THC-vaba ning selle peamiseks psühhoaktiivseks koostisosaks on piiritus.

     Purgatory is the newest flavor from the Alaska Distillery, the Wasilla-based company which made a mark two years ago with the introduction of its smoked salmon-flavored vodka.

     “To compete in the alcohol industry these days, you have to be innovative and you have to bring in new products and you have to be imaginative,” said Toby Foster, the company’s chief executive officer and said mad scientist. “This product right here lends itself to all three things.”

491. Sun Sentinel tutvustab Florida kooli kava virgutada õpilasi platseebo võlujõu abil.

     At least one South Florida campus is hoping that feeding students a “special brain snack” will trick them into thinking it will boost their FCAT performance.

     From skydiving to mohawk hair cuts, school principals have tried various stunts to pump up test scores. The latest? Administrators at Hagen Road Elementary want kids to think eating an “FCAT power bar” will guarantee great results on the exams — starting Tuesday — in the same way the “placebo effect” allows medical patients to swallow sugar pills as fake treatments to spark healing.

     Hagen Road Elementary’s placebo is an apple-flavored cereal bar, with the label: “Warning: Improves Writing Power!”

492. Republic Report loetleb peamiseid erihuvidega lobigruppe, mille huvides olevat kanepi ebaseaduslikkuse põlistamine. Kui suur osa süüdististest on vandenõuteooria, kui palju spekulatsioon ja kui palju tõsi, on küsimus, mis nõuab paraku põhjalikumat kaevumist.

     [W]e at Republic Report think it’s worth showing that there are entrenched interest groups that are spending large sums of money to keep our broken drug laws on the books:

     1.) Police Unions: Police departments across the country have become dependent on federal drug war grants to finance their budget. /—/

     2.) Private Prisons Corporations: Private prison corporations make millions by incarcerating people who have been imprisoned for drug crimes, including marijuana. /—/

     3.) Alcohol and Beer Companies: Fearing competition for the dollars Americans spend on leisure, alcohol and tobacco interests have lobbied to keep marijuana out of reach. /—/

     4.) Pharmaceutical Corporations: Like the sin industries listed above, pharmaceutical interests would like to keep marijuana illegal so American don’t have the option of cheap medical alternatives to their products. /—/

     5.) Prison Guard Unions: Prison guard unions have a vested interest in keeping people behind bars just like for-profit prison companies.

493. Tarbija 24 teatab rõõmsat uudist, et narkomaanidele ja nende lähedastele hakatakse alates järgmisest aastast võimaldama naloksooni ning õpetatakse seda õigesti kasutama. Loodetavasti kahandab see uimastisurmade arvu märkimisväärselt.

     «Selleks, et naloksooni oleks võimalik laiemalt rakendada surmadega lõppevate üledooside ennetamiseks, on vaja luua selleks seaduslik alus ning viia läbi koolitusi,» selgitas Tervise Arengu Instituudi nakkushaiguste ja narkomaania osakonna juhataja Aljona Kurbatova.

     Tänavu ongi käivitunud vastav koolitusprogramm ning kui kõik läheb plaanide kohaselt, siis järgmisel aastal hakatakse pilootprojekti raames seda ravimit ka paaris kohas jagama. /—/

     Eestis on enamik narkootikumide tarvitamisest tingitud surmajuhtudest seotud sünteetiliste opioidide (fentanüüli ja 3-metüülfentanüüli) kasutamisega kaasnevate üledoosidega. /—/

     Narkootikumide üledoosi korral n-ö äratab inimese üles ja paneb ta hingamise tööle naloksoon, mida hetkel saavad kasutada vaid kiirabibrigaadid.

     Kommentaarium muidugi kubiseb pahastest kodanikest, kes ei saa aru, miks narkomaane elustamise asemel nende maksueurode eest hoopis ei tapeta.

494. VIDEO: Californias võeti kasutusele marihuaana müügiautomaat Forte

     Dispense Labsi loodud Autospense täidab ainult üht eesmärki – võimaldab hankida arsti poolt raviotstarbeks välja kirjutatud kanepit, teatab DVICE.

     Et maius kätte saada, vajate spetsiaalset magnetribaga kaarti, salajast pin-koodi ja isiku kinnitamist pöidlajäljeskänneri abil. Siis saate olemasolevast valikust puutepaneeli vahendusel meelepärast võtta (sordinimed on näiteks Skywalker, Bio Diesel, Platinum jt).

     Autospense on muidugi varustatud ka kaameratega, et kahtlase käitumisega tarbijast asitõendeid salvestada.

     Hetkel on kasutusel ainult üks müügiaparaat, aga Dispense Labs loodab, et sellised saavad peagi populaarsemaks ning levivad laiemalt.

495. USA uimastiseaduste jõustamise agentuur on pälvinud sealse avalikkuse halvakspanu, kuna unustas uimastitarvitamise kahtlusega moorhärra viieks päevaks toidu, vee ja tualetita kongi, kus too pidi eluspüsimiseks enda uriini jooma. Ohver vajas kiireloomulist haiglaravi. Asjast kirjutavad põhjalikult mitmed allikad; viitan siin ühele MSNBC uudisele.

     So far, the facts of the case are not in dispute: College student Daniel Chong was picked up by federal agents during a raid on a party in the San Diego area where there were illegal drugs, and after questioning he was left locked up in a holding cell with no water, food or access to a toilet for nearly five days. /—/

     Chong said he could hear agents outside his cell, but no one could hear his cries, according to an NBCSanDiego.com/Associated Press report. He said that after 48 hours, he started hallucinating, and that to survive, he drank his own urine. After he was “found” in the cell, Chong spent three days in intensive care at a hospital, according to the report.

     DEA ametnikud on vabandanud — erinevalt Eesti narkojõustajaist, kellel pärast põdura rauga ja sülelapse terroriseerimist ning uimasti omamise kahtlusega naisterahva põhjalikku alandamist jääb õigust ülegi:

     Kinnipidamine ja menetlustoimingud riivavad inimese põhiõigusi, kuid on paratamatud. Kinnipidamisega kaasnevat läbiotsimist teeme selleks, et inimese juures ei oleks keelatud aineid ega esemeid, seejuures ka selliseid, millega inimene võiks iseendale viga teha. Narkootikumidega seotud juhtumite puhul on kontroll põhjalik ning sellises läbiotsimises ei ole kindlasti midagi meeldivat. Lahtiriietumine toimub siiski samast soost politseiniku juuresolekul ning kükitamine on paraku efektiivseim viis alakeha õõnsustesse peidetud esemete avastamiseks.

     Eestimaalased võivad end ilmselt julgelt tunda, kuni leidub veel ennastsalgavaid narkopolitseinikke, kes ei kohku üleldise turvalisuse nimel tagasi ka kõige kahtlasemate alakehade sügavamaisse õõnsustesse piilumise eest.

496. * üleldise –> üleüldise

497. City Paper tutvustab Minneapolise politsei uusi eksperimente uimastavate ainete jagamise vallas.

     A video report put together by local independent media activists and members of Communities United Against Police Brutality finds that police officers and county deputies have been giving drugs to young people hanging out near Peavey Plaza as part of an impairment study.

     One officer who spoke to journalists said he never gave subjects drugs, but numerous young people who spoke on the record said police gave them marijuana, cigarettes, food, and other incentives as compensation for participating.

     The report indicates that police patrol downtown Minneapolis looking for impaired people, then drive them to a testing facility in Richfield for examination of their capabilities while intoxicated. But in some cases where no previously impaired people could be found, police seduced prospective participants with drugs. The study has been ongoing since early last month.

498. dig ütles:

     City Paper tutvustab Minneapolise politsei uusi eksperimente uimastavate ainete jagamise vallas.

     MyFox9 teatab, et eksperiment on nüüdseks peatatud.

     The Minnesota Department of Public Safety has suspended its drug recognition training program and the Bureau of Criminal Apprehension has launched a criminal investigation into claims that officers were giving drugs to OccupyMN protestors and releasing them in downtown Minneapolis. /—/

     Minnesota Public Safety Commissioner Mona Dohman has called for an internal affairs investigation of the program to determine if any agency policies or procedures were violated.

     “Training law enforcement officers to detect drug impairment helps to keep our roads safe, but we need to ensure that all participants follow guidelines and operate within the law,” Dohman said. “I have suspended the drug recognition evaluator training pending the outcome of these investigations and until we revisit and review the curriculum for the program.”

499. Mart K. ütles:

     MyFox9 teatab, et eksperiment on nüüdseks peatatud.

     Küllap tõi see, et substantse mundrimehed jagasid, kaasa tugeva taint of the uncool‘i, mis viis nende kättesaadavuse rekordilisse madalseisu ja eksperimenti polnud enam vaja. ;-)

500. Poola endine president Aleksander Kwasniewski kahetseb New York Timesis kibedasti ametiajal tehtud rumalust — Euroopa Liidu ühe kõige rangema uimastikeelupoliitika heakskiitmist — ning teatab, miks ta meelt muutis ja äsja esimese Ida-Euroopa riigi esindajana globaalse uimastipoliitika-komisjoniga GCDP (neist on juttu käesoleva lõime esimeses postituses) liitus.

     We assumed that giving the criminal justice system the power to arrest, prosecute and jail people caught with even minuscule amounts of drugs, including marijuana, would improve police effectiveness in bringing to justice persons responsible for supplying illicit drugs. We also expected that the prospect of being put behind bars would deter people from abusing illegal drugs, and thus dampen demand.

     We were mistaken on both of our assumptions. /—/

     What the law did do, however, was enable the police to increase their arrest numbers by hauling in droves of young people caught with small amounts of marijuana. More than a half of all arrests under the law were of people aged 24 and younger. Criminalization of drug users resulted in a dramatic increase in the number of identified cases of drug possession: from 2,815 in 2000 to 30,548 in 2008.

     The vast majority of those individuals were not drug dealers. Some of them, however, were adolescents whose prospects for careers as lawyers, public officials or teachers were suddenly blighted. /—/

     It is my hope that political and community leaders in other countries, especially in Eastern Europe, will learn from Poland’s experience in criminalizing drug possession, a move that clearly fell short of its goals. Such a policy failure should not be repeated anywhere else in the world.

     For this reason, I decided to join the Global Commission on Drug Policy

     P.S. Kuna lõim on veninud 500 posti pikkuseks, teen ettepaneku tekitada uus.

501. New York Times’is kirjutab kohaliku osariigi kõrgema kohtu kohtunik Gustin Reichbach, et ta hingab regulaarselt kanepisaadusi sisse.

     Given my position as a sitting judge still hearing cases, well-meaning friends question the wisdom of my coming out on this issue. But I recognize that fellow cancer sufferers may be unable, for a host of reasons, to give voice to our plight. It is another heartbreaking aporia in the world of cancer that the one drug that gives relief without deleterious side effects remains classified as a narcotic with no medicinal value.

     Because criminalizing an effective medical technique affects the fair administration of justice, I feel obliged to speak out as both a judge and a cancer patient suffering with a fatal disease. I implore the governor and the Legislature of New York, always considered a leader among states, to join the forward and humane thinking of 16 other states and pass the medical marijuana bill this year. Medical science has not yet found a cure, but it is barbaric to deny us access to one substance that has proved to ameliorate our suffering.

502. Narkosõltlased surevad ka asendusravimi üledoosi tõttu kirjutab Päevaleht

     Metadoon-asendusravi juhend tehakse karmimaks, koju kaasa võtmisele seatakse reeglid.

     Kuigi metadoon-asendusravi korraldatakse riigi kulu ja kirjadega eesmärgiga aidata narkosõltlastel pahest lahti saada, näitab narkoüledooside statistika, et kümnendik surmadest oli põhjustatud metadoonist endast.

     Eesti kohtuekspertiisi instituudi (EKEI) eelmise aasta andmed näitavad, et narkoüledoosi suri 133 inimest, neist 21 juhul leiti surnute verest metadooni. „Meie andmete põhjal oli otseselt metadooniga seotud surmasid 13,” täpsustas tervise arengu instituudi (TAI) narkoennetuse juht Aljona Kurbatova. „Ülejäänud juhtudel oli põhiaineks muu aine, kuid lisaks surma põhjustanud ainele leiti organismist ka metadooni.”

503. Võin eksida, aga naloksoon peaks aitama ka metadooni (nagu üldse kõikide opioidide) üledoosi vastu.

     Stockholmis allkirjastasid Rootsi, USA, Ühendkuningriigi ja Itaalia esindajad äsja aga uimastite legaliseerimise vastase ühisdeklaratsiooni. Deklaratsioon on sisult vastuoluline.

     We, representatives of Italy, the Russian Federation, Sweden, the United Kingdom and the United States, gathering in Stockholm on 20 May 2012, reiterate our commitment to these basic principles:

     • to ensure the adequate availability of narcotic drugs and psychotropic substances for the relief of pain, treatment of illness, and research
     • to prevent and reduce the use of these drugs for any other purpose and reduce the consequences their use cause

     There are hundreds of drugs under international control. Some of them are indispensable for medical use, many of them addictive and most of them with serious and potentially fatal side effects.

     Some claim that drug legalization would solve the problem of crime, violence and human suffering following in the wake of drug abuse and trafficking. Others still claim a law enforcement only “War on Drugs” approach will eliminate the drugs problem. Both of those policies would have devastating consequences for individuals and societies around the world.

     Instead, we must pursue policies based on evidence and research, not ideology or dogma. Our approach must be a balanced one, combining effective enforcement to restrict the supply of drugs, with efforts to reduce demand and build recovery; supporting people to live a life free of addiction. /—/

     We are committed to strengthening our international partnership to develop and implement strategies grounded in science and human rights in line with the U.N. Drug Conventions.

504. New York Times kirjutab, kuidas opioidide kasutamine USA töötava rahva tervisele pahasti mõjub.

     Workplace insurers spend an estimated $1.4 billion annually on narcotic painkillers, or opioids. But they are also finding that the medications, if used too early in treatment, too frequently or for too long, can drive up associated disability payouts and medical expenses by delaying an employee’s return to work.

     Workers who received high doses of opioid painkillers to treat injuries like back strain stayed out of work three times longer than those with similar injuries who took lower doses, a 2008 study of claims by the California Workers Compensation Institute found. When medical care and disability payments are combined, the cost of a workplace injury is nine times higher when a strong narcotic like OxyContin is used than when a narcotic is not used, according to a 2010 analysis by Accident Fund Holdings, an insurer that operates in 18 states.

     “What we see is an association between the greater use of opioids and delayed recovery from workplace injuries,” said Alex Swedlow, the head of research at the California Workers Compensation Institute.

505. Tõstatan taas küsimuse teema kloonimise võimalikkusest: kas on võimalik/põhjendatud? 500+ kommentaari laadimine võtab mõne vooliku juba umbe…

     Pealeselle lugemist: mu arvamusartikkel Postimehe veebis on tegelikult vastulause parlamendierakondade poliitikute hiljutistele totravõitu väljaütlemistele sealsamas lehes, aga sobivalt ilmus samaks päevaks ka kolm põnevat dokumenti: ÜRO uimastite ja kuritegevuse büroo aruanne, uimastipoliitika globaalkomisjoni aruanne HIV-pandeemia ja nn uimastivastase võitluse seostest ning uimastisõja “soovimatuid tagajärgi” esile tõstev Count the Costs’i uimastiraport.

     Võimalik, et sotsiaalkomisjoni esinaine ja siseminister pole tõesti teadlikud enamiku šokikampaaniate šokeerivast edutusest ja kontraproduktiivsusest, kuid «kaval» plaan valetada lastele, et uimastite mõju on ebameeldiv ja nende tarvitamine lõppeb paratamatult krahhiga, jätab küll mulje eluvõõrusest (kui mitte ebapädevusest) riigis, mille keskkoolilõpetajatest umbes pooltel on kanepi või muude illegaalsete uimastitega isiklik kogemus.

     Üksteise võidu rõhutavad kõik neli poliitikut, et sõltuvusravi ei ole raha tuuldeloopimine, kuid ükski ei täpsusta, milline peaks olema tõhus sõltuvusravi-süsteem. /—/

     Kiiduväärsena tuleb esile tõsta tõika, et ministrid teavad, mis on naloksoon ja miks selle võimaldamine sõltlastele ja nende lähedastele on narkosurmade vähendamiseks hädavajalik.

     Kui järgmisel aastal startivat pilootprojekti saadab edu ning naloksoon saab rohelise tule kogu riigis, on see esimene tõeliselt mõistlik samm Eesti narkopoliitikas sel sajandil. Kahju vaid, et vastava arusaamiseni jõudmine on nõudnud nii palju ohvreid.

     Mida poliitikuile aga andeks anda ei saa, on vankumatu tagurlikkus uimastiseaduste laiema reformimise vallas.

506. Kuna eelmises postituses mainitud dokumendid tunduvad mulle kõik olulised, siis lingin need ükshaaval ka siia.

     ÜRO 2012. aasta uimastiraport:

     [T]he World Drug Report aims to improve understanding of the illicit drug problem and contribute to more international cooperation for countering it.

     This year’s edition begins with an overview of recent trends and the current situation in terms of production, trafficking and consumption and the consequences of illicit drug use in terms of treatment, drug-related diseases and drug-related deaths. The second chapter presents a long-term perspective: it looks at the main characteristics of the contemporary drug problem, the ways it has changed over the last few decades, the driving factors that shaped this evolution, and the directions it is likely to take in the future.

507. Alternatiiviks eelmises postituses viidatud aruandele on algatuse Count the Costs raport uimastisõja tekitatavatest kahjudest, milleks on näiteks laristamine, majanduse õõnestamine, turvalise arengu pärssimine, konfliktide õhutamine, metsade hävitamine, keskkonnareostus, kuritegevuse soodustamine, kurjategijate rikastamine, rahvatervishoiu ohustamine, surmahaiguste levitamine, inimõiguste kitsendamine ning häbimärgistamise ja diskrimineerimise soodustamine.

     The Alternative World Drug Report, launched to coincide with publication of the UN Office on Drugs and Crime’s 2012 World Drug Report, exposes the failure of governments and the UN to assess the extraordinary costs of pursuing a global war on drugs, and calls for UN member states to meaningfully count these costs and explore all the alternatives.

     After 50 years of the current enforcement-led international drug control system, the war on drugs is coming under unparalleled scrutiny. Its goal was to create a “drug-free world”. Instead, despite more than a trillion dollars spent fighting the war, according to the UNODC, illegal drugs are used by an estimated 270 million people and organised crime profits from a trade with an estimated turnover of over $330 billion a year – the world’s largest illegal commodity market.

     In its 2008 World Drug Report, the UNODC acknowledged that choosing an enforcement-based approach was having a range of negative “unintended consequences”, including: the creation of a vast criminal market, displacement of the illegal drugs trade to new areas, diversion of funding from health, and the stigmatisation of users.

     It is unacceptable that neither the UN or its member governments have meaningfully assessed these unintended consequences to establish whether they outweigh the intended consequences of the current global drug control system, and that they are not documented in the UNODC’s flagship annual World Drug Report.

     This groundbreaking Alternative World Drug Report fills this gap in government and UN evaluations by detailing the full range of negative impacts resulting from choosing an enforcement-led approach.

508. GCDP aruanne “Sõda uimastitega ja HIV/AIDS: kuidas uimastipruukimise kriminaliseerimine õhutab globaalset pandeemiat” leidub siin, eestikeelne uudisnupp samal teemal siin.

     Maailma valitsused on sõjas uimastitega alla jäänud ning õhutanud selle käigus HIV-pandeemiat, sedastas reformimeelseid poliitikuid ja eksperte koondav ajutrust 26. juunil ‒ rahvusvahelisel uimastite kuritarvitamise ja salakaubastamise vastasel päeval.

     Globaalne uimastipoliitika komisjon GCDP kritiseeris riike, mis vangistavad mittevägivaldseid uimastitarvitajaid ja neid avalikest tervishoiuteenustest eemale peletavad.

509. Briti kõmuleht Daily Mirror kirjutab endise natsipropagandistliku lastebändi Prussian Blue liikmetest, kes on kasvanud üsna vabameelseteks neidudeks ja “süüdistavad” oma pöördumises kanepit.

     They appear to have turned from fascist, anti-immigration hate-mongers into laid-back liberals celebrating the joys of ethnic diversity and spreading a message of peace and love.

     After escaping the all-controlling clutches of their mother, April, and battling serious health problems, Lynx and Lamb, now 20, say they have swapped their Hitler youth for a happy hippy lifestyle.

     And, like so many other pop star transformations, the Gaede twins appear to have been helped along their journey of “enlightenment” by smoking a lot of marijuana. /—/

     At 15 Lynx was diagnosed with cancer and had a large tumour removed from her shoulder.

     She also developed a rare ­condition called cyclic vomiting syndrome.

     Lamb suffered from scoliosis of the spine and chronic back pain, which led to emotional problems.

     After various drugs failed to help either of them they were both prescribed medical marijuana – and say it changed their lives. /—/

     “I have to say, marijuana saved my life.

     “I’d probably be dead if I didn’t have it. It also rekindled the creative impulses I once channelled into my music.”

     Võib-olla Konspiraatori hüpotees, et kanep mõjutab selliste geenide ekspressiooni, mis soodustavad tagurlike vaadete kängumist, polegi laest võetud?

510. Kuna uudiseid on na &vauml;hevõitu, tutvustagem John W. Olney tähelepanekut, et psühhoaktiivse kõharohu hobuseannused põhjustavad rottidele manustatuna spetsiifilisi ajukahjustusi. Erowid kirjutab:

     Several years ago, JW Olney discovered that dizocilpine (MK-801), a chemical being tested to prevent brain damage from strokes, actually caused damage to specific areas of the brain in rats. Since this time, numerous other drugs in the same class (the dissociatives) have been tested, and they all share this problem. As some of you might know, I have spent a great deal of time trying to make sure that the Internet community, and the larger world, has detailed information about this complex, difficult-to-use, and often dangerous class of drugs. I first learned of Olney’s lesions a few years ago, but it has taken me much time to review all the evidence, compare drug dosage within and across species, speak to heavy dissociative users, and so on. I am now ready to state my conclusions and make some recommendations, which are as follows (explained in detail in the full document).

     * Dissociatives definitely cause brain damage if used heavily.
     * One sub-anaesthetic “line dose” of ketamine, an equivalent dose of PCP, or a third plateau DXM dose, is probably at least as damaging to your brain as a few day “bender” on hard liquor, and possibly more so because it affects specific areas of the brain.
     * The risk of brain damage is worse the longer you stay high at any given time; constant moderate-dose use is probably just as damaging as a brief, high-dose use.
     * Reaching the anaesthetic level is exceedingly hard on your brain.
     Ketamine is probably the least harmful, PCP the most, and DXM somewhere in the middle, but this is a rough guesstimate. Nitrous oxide is brief acting, but it too may be dangerous; it is also known to damage both central and peripheral nerves by depleting vitamin * B12

     Some people may be more susceptible to Olney’s lesions than others. There is, to my knowledge, NO way of knowing how susceptible you are.

     In addition to brain damage, these drugs can also trigger psychosis, limbic seizures, temporal lability, depression, and other neurological and psychological diseases much more frequently than other types of drugs. The dissociatives can be highly addictive to a minority of users. In comparison, the marijuana and the serotonergic psychedelics (LSD, psilocybin mushrooms, peyote, DMT) are many times safer.

     Professor Olney on tuntud veel oma sõnavõttude poolest aspartaami ja mononaatriumglutamaadi eksitotoksilisuse kohta. Eksitotoksilisus, muide, on termin, mille Olney ise käibele laskis.

511. Mart K. ütles:

     Võib-olla Konspiraatori hüpotees, et kanep mõjutab selliste geenide ekspressiooni, mis soodustavad tagurlike vaadete kängumist, polegi laest võetud?

     Teisest küljest, tagurlike vaadete kängumist võib soodustada ka mõni huvitav hormonaalsete muudatuste kogum. Teadupärast on üks THC efekte näljatunde tekitamine. Ehk aitab tühi kõht üle saada vastumeelsusest “vale” nahavärvi või stereotüüpiliselt tühje kõhtusid evivate sotsiaalsete klasside suhtes?

512. Konspiraator ütles:

     Mõned väidavad, et majanduskriis koos tagajärgedega oli osaliselt sellesama kokaiini süü.

     Guardian räägib uutest avastustest pankurite uima alal.

     Researchers at Tilburg University showed that people made to feel more powerful cheated more when they believed themselves to be unobserved. Power also made ordinary people more hypocritical when making judgments about moral dilemmas, being much more strict in applying rules to others, but much more lax in applying them to themselves. Even tiny amounts of artificial power, in other words, increased both immorality and hypocrisy.

     And there is a further point. Senior bankers, by virtue of their enormous wealth, sit at the top of the socioeconomic tree. Paul Piff of the University of Berkeley found in a US-based study that, compared with lower class people, upper class individuals were more likely to break the law while driving, to show unethical tendencies in decision-making, to take valued goods from others, to lie in a negotiation, to cheat in order to improve their chances of winning a prize, and to endorse unethical behaviour in a work situation.

513. US News’i vaidlusklubi pakub viit arvamust küsimuses, kas nn sõda uimastitega peaks hakkama lõpetama.

     Is it time to scale back the war on drugs? Here is the Debate Club’s take:

     YES — Even the police see regulation as the way to control drugs (NEILL FRANKLIN, Retired Cop and Executive Director of Law Enforcement Against Prohibition)

     YES — After 40 years of failed strategy, it’s time to end the war on drugs (AARON HOUSTON, Executive Director of the Students for Sensible Drug Policy Foundation)

     YES — The government has wasted over a trillion dollars fighting drugs when it should be regulating them (PAUL ARMENTANO, Deputy Director of NORML, the National )

     NO — Reducing the market for drugs is the shortest route out of the $193 billion in costs society incurs each year from them (KEVIN SABET, Former Senior Policy Adviser to President Obama’s Drug Czar)

     NO — Prevention, treatment, and law enforcement are effectively fighting drug use (DAVID G. EVANS, Special Adviser to the Drug Free America)

     Sõja pooldajad on vähemuses, nende argumendid (kommentaaride ja sõnavõttudele antud plusside-miinuste põhjal otsustades) väheveenvad.

514. Russia Today teatab, et Floridas asuv Delray Beach’i linnake on sisse seadnud poliitika, mille järgi tuleb tubakatarvitajaid töölevõtmisel diskrimineerida. Ju siis peetakse neid mitte-ameerikalikeks.

     Delray Beach City Commissioners on Tuesday announced a policy that would help the financially struggling city save money – refusing to hire smokers. Each smoker costs a company or government agency an average $12,000 in health and disability-related costs.

     Delray Beach officials say that the new policy would both save money and promote a healthier lifestyle.

515. Kuidas hindab Dig väidet, et suitsetajad lähevad riigile vähem maksma kui terved inimesed, kuna surevad varem ja kiiremini.

     Rahaliselt oli kõige kulukam pidada üleval tervet inimest, kelle peale kulus 20. eluaastast elu lõpuni 417 000 riigiravikindlustusdollarit. Samal ajal kulus “paksude” raviks vaid 371 000 dollarit ja suitsetajate raviks 326 000 dollarit. Ehk siis nelja suitsetajaga saaks üleval pidada üht tervet inimest.

516. Mart K. ütles:

     Kuidas hindab Dig väidet, et suitsetajad lähevad riigile vähem maksma kui terved inimesed, kuna surevad varem ja kiiremini.

     Mitte, et ma selle ala spetsialist oleksin, aga tänapäevases euroopalikus ühiskonnas, kus inimesed elavad vanaks ja vanuigi ohtrasti sotsiaalhoolekannet tarvitavad, võib see statistilise agregaadina isegi tõele vastata. Teistes ühiskondades ja teiste tervishoiurahastamismehhanismide korral võivad tulemused teistsugused olla.

     Igaks juhuks olgu aga ära märgitud, et mitte igaüks, kes suitsetab, ei sure enne vanaks saamist ja põduraks jäämist ära.

517. Soome meditsiinitöötajad kasutavad uimastina isegi desinfitseerijat Postimees

     Soome sotsiaal- ja tervishoiuameti Valvira andmetel on meditsiinitöötajate sõltuvusprobleemid aasta- aastalt keerulisemaks muutunud.

     Tihtipeale on sõltuvusprobleemid muutunud väga tõsiseks, enne kui nende jälile jõutakse, edastab iltalehti.fi.

     Mõnel juhul on meditsiinitöötajad enda joovastamiseks kasutanud isegi käte desinfitseerimisvahendit, kuna see sisaldab alkoholi.

     Valviras kümmekond aastat töötanud nõuniku Liisa Toppila sõnul kasutasid arstid ja teised meditsiinitöötajad varem uimastavaid aineid vähem.

     «Varem oli suurimaks probleemiks alkohol. Nüüd on ka ravimite väärkasutamine ning narkootikumid,» selgitas Toppila.

     Toppila sõnul on üsna tavaline, et arst tarbib tööl mingit uimastavat ainet.

     «Näiteks tarbib keegi päevas kümme rahustitabletti, tal on tekkinud sõltuvus ning ta vajab aina suuremaid koguseid. Alkoholi tarbimise tunneb kaugelt ära, kuid ravimite väärkasutamist võib olla raske tähele panna,» kirjeldas Toppila.

518. New York Times kirjutab, kuidas elementaarne sotsiaalne õiglustunne nõuab, et koolilastele tuleb stimulante anda.

     Dr. Anderson is one of the more outspoken proponents of an idea that is gaining interest among some physicians. They are prescribing stimulants to struggling students in schools starved of extra money — not to treat A.D.H.D., necessarily, but to boost their academic performance.

     Dr. Anderson’s instinct, he said, is that of a “social justice thinker” who is “evening the scales a little bit.” He said that the children he sees with academic problems are essentially “mismatched with their environment” — square pegs chafing the round holes of public education. Because their families can rarely afford behavior-based therapies like tutoring and family counseling, he said, medication becomes the most reliable and pragmatic way to redirect the student toward success.

     “People who are getting A’s and B’s, I won’t give it to them,” he said. For some parents the pills provide great relief. Jacqueline Williams said she can’t thank Dr. Anderson enough for diagnosing A.D.H.D. in her children — Eric, 15; Chekiara, 14; and Shamya, 11 — and prescribing Concerta, a long-acting stimulant, for them all. She said each was having trouble listening to instructions and concentrating on schoolwork.

519. Eksperdid vaagisid Ühendkuningriigi uimastiseaduste mõjusid kuus aastat ja koostasid viimaks aruande, milles soovitavad dekriminaliseerida, aga mitte legaliseerida. (Kanepitemp).

     Briti uimastiseaduseid kuus aastat uurinud juhtivad teadlased, politseiametnikud, akadeemikud ja eksperdid on jõudnud järeldusele, et aeg dekriminaliseerimiseks on küps /—/

     Ühendkuningriigi uimastipoliitika sõltumatu nõustamiskomisjoni UKDPC osutusel ei tohiks väikeste koguste keelatud uimastite omamine enam olla kriminaalselt karistatav ning taoline samm ei tooks kaasa tarbimisnäitajate märkimisväärset kasvu.

     Ekspertide väitel tuleks 42 000 Ühendkuningriigi kodanikule igal aastal igat sorti uimastite omamise eest mõistetud kriminaalsed sanktsioonid (nagu ka aastas kanepi omamisega seoses väljastatud 160 000 hoiatust) asendada lihtsate väärteokaristustega nagu trahvid, uimastiohtude teadvustamise seminaridel osalemise kohustus või suunamine sõltuvusravile.

     Samuti leidsid komisjoni liikmed, et minimaalsete karistuste rakendamine või neist loobumine kanepi oma tarbeks kasvatajate suhtes võiks arvestataval määral pärssida organiseeritud kuritegevuse kontrolli all olevates „kanepivabrikutes“ vohavat illegaalset tööstust.

     Küll aga välistab aruanne radikaalsema lahenduse — legaliseerimise —, väites, et selliste uimastite nagu heroiin või kokaiin legaalne müük võiks tuua kaasa rohkem probleeme kui praegu toimiv narkokaubandus. /—/

     Komisjon leiab, et katset tuleks teha värske lähenemisega, mis rajaneks olemasolevatel teaduslikel tõenditel. /—/

     Prof Blakemore kommenteeris: “Sellest ajast, mil haiguseid raviti aimduste ja talupojatarkuse toel, on arstiteadus kõvasti arenenud. Praegu on ülimalt valdava konsensuse kohaselt ebaeetiline, ebatõhus ja ohtlik rakendada ravi- ja ennetustöös katseliselt kontrollimata ja kinnitamata meetodeid. Ka ebaseaduslike uimastite pruukimise poliitika kujundajatel on aeg hakata teaduslikke tõendeid tõsiselt võtma.” /—/

     Briti siseminister Theresa May kuulutas möödunud kuul, et mitte mingisugused deksirminaliseerimise-suunalised meetmed ei tule kõne alla, avaldades arvamust, et need tooksid kaasa veelgi rohkem probleeme.

     Sama loo on avaldanud Forte.

520. Jüri Ennet: internetisõltlase elueesmärgid on ebamäärased Õhtuleht

     „Inimesel peavad olema eesmärgid,” räägib Ennet. „Ja inimese elu peavad vedama kaks vankrit – tööalane ja lapsevanker.”

     Esmalt on tähtis, et inimene leiaks endale sobiva eriala, ning seejärel tuleks omandada korralik haridus. „Niikaua, kui need on ebamäärased ja ei ole paika pandud, eksleme me nagu Browni liikumises ja kuhugi välja ei jõua – et eks me näe, kuhu elu meid välja viib. Aga kui ta viib sellele rajale, kus ma andekas ega koolitatud ei ole, siis on õnnetus nagu sisse programmeeritud. Ja eelsoodumused virtuaalilma – kas internetti, viinapotti või narkotsimaailma – kadumiseks on olemas,” võtab Ennet kokku elu vildakad alused.

     Teine suur eesmärk on tema sõnul, et Eesti või ükskõik mis rahvas püsiks: „Eesmärk oleks, et minust tuleb hea isa või hea ema ning peres oleks kolm kuni viis last, kes saavad kodust hea hariduse.”

     Doktor Ennet prognoosib internetisõltuvuse ohte umbes 10 aasta pärast. Ohtu näeb ta Eestis eelkõige ühiskonna kahestumises. „Praegune statistika näitab, et ühiskonna kahestumine mitte ei vähene, vaid suureneb. Niikaua, kui meil on kaks Eestit – kuigi me seda ei taha, aga nii see on -, on osa inimestel teadmised ja võimalused näiteks oma tervise eest hoolitsemisel. Teine seltskond, kellel teadmised ja võimalused puuduvad, ning see seltskond suureneb, imetakse virtuaalmaailma nagu musta auku,” räägib staažikas hingearst, kes on selle järelduseni jõudnud paljude inimestega suhtlemise tulemusel.

     Enneti arvates läheb meil ka koolisüsteemi reformimine aia taha, sest gümnaasiumid ja koolid koondatakse küladest eemale tõmbekeskustesse, mis omakorda vähendab hariduse kättesaadavust. „Terve rida poisse-tüdrukuid, kellel ei ole jalgratast või autot või bussi- või rongiliini, et koolini jõuda, jäävad haridusest välja,” muretseb Ennet. „Ja siis on nende arv, kes nn musta auku kukuvad, juba sadu kordi suurem.”

     „60 000 on vaesuse ja nälja piiril ning toidupank, mida Taani mees ajab, tegutseb selleks, et inimene ikka püsti seisaks ja päris nälga ei sureks. See paneb mind kui psühhiaatrit karjuma! Ja mind paneb imestama, miks riik ja valitsus mure pärast ei karju,” räägib arst.

     Ta jätkab, et need inimesed, kes praegu veel virtuaalmaailmani jõudnud ei ole, leiaks sinna jõudes oma õndsuse. “Võimalus on minna kiriku rüppe ja laulda seal „halleluuja”, et Jumal aitaks. Aga Jumal ei aita millegipärast, ning siis lähed virtuaalmaailma, kus kokku kukud. Suguselts peab matused tegema, aga matusetoetuseraha ei ole, nii et vald peab maha matma. Maa peale ehk ei jäeta,” maalib Ennet sünge pildi nn teise Eesti ääremaadest.

521. salvey ütles:

     „Inimesel peavad olema eesmärgid,” räägib Ennet. „Ja inimese elu peavad vedama kaks vankrit – tööalane ja lapsevanker.”

     Seega usub dr Ennet ilmselt, et rantjeedel ja samasoolistel paaridel Eestis kohta pole…

522. Delfi ja TV3 levitavad järjekordset krokodilli-jama. Jama toetub “kõlakatele”, mida Nelli Kalikova on enda väitel täpsustamata allikatest kuulnud, ja politseimajor Risto Kasemäe “ekspertarvamusele”. Jamajutu taustaks näidatakse millegipärast kaadreid Moskva ärimehest, kellele tema elukaaslane kirvega raskeid kehavigastusi tekitas.

     Kui see ei ole narkohüsteeria õhutamine, on see lihtsalt väga vastutustundetu ajakirjandus.

     Venemaal levinud narkootikum, mida tema toime tõttu on rahvasuus hakatud kutsuma “krokodilliks”, võib olla jõudnud ka Eestisse.

     MTÜ AIDSi ennetuskeskus juhatuse esinaise Nelli Kalikova sõnul on selle narkootikumi kasutamise tagajärjel väga kiiresti vaja inimese jäse amputeerida. /—/

     Politseimajor Risto Kasemäe sõnul valmistatakse “krokodilli” kodusel teel. Ta ei välistanud, et seda on ka Eestis. “Mööname, et seda võib kuskil liikuda, aga meie ei ole seda kätte saanud veel,” lausus ta.

     Delfi uudisesse manustatud TV3 uudisklipis jagab Kasemäe ka juba klassikaks kujunenud absurdset “retsepti”, mille kohaselt valmistatakse krokodilli nii, et lisatakse kodeiinile või desomorfiinile kanget olmekeemiat.

     Sellest, miks jutt krokodilli jõudmisest Eestisse on jama, on tehtud juttu eespool.

523. Eile öösel tehti USA-s ajalugu; Colorado ja Washingtoni osariigid legaliseerisid kanepi täiskasvanud kasutajatele teatud tingimustel pruukimiseks, ostmiseks ja müümiseks meelelahutuslikel eesmärkidel. Lühidalt nendib seda ka ERR.

     Tiba täpsemalt: Colorado algatuse poolt hääletas 52.7% valijatest, vastu 47.3%. Washingtonis oli pooldajaid veel rohkem, peaaegu 56%. Oregonis seekord ei õnnestunud, pooldajad jäid 45 protsendiga alla vastaste 55 protsendile. Lisaks otsustasid Massachusettsi valijad meditsiinilise kanepi legaliseerimise kasuks, Arkansas’ valijad aga napilt (52/48) vastu.

     Esimese riigina maailmas taaslegaliseerib tänavu kanepi tõenäoliselt Uruguay, kui ma sealsest ajakirjandusest õigesti aru saan.

524. Mart K. ütles:

     Esimese riigina maailmas taaslegaliseerib tänavu kanepi tõenäoliselt Uruguay, kui ma sealsest ajakirjandusest õigesti aru saan.

     Mu kolleeg Uruguayst on kinnitanud, et asjad paistavad sinnapoole liikuvat küll.

525. @Mart K.:

     Mul on Teist kogu südamekesest kahju, näpukesed kuluvad ju ära kui arvutiklahve toksida, et teada saada, mida see krokodill endast kujutab. Aitame siis – järgnev ei sobi vaatamiseks nõrganärvilistele! Teised võivad seda süütukest ju nautida.

     Urodid: http://itnurk.com/teema/245/90776/

     Kommentaarides on lisa jubedusi: Martinez True Life Horrors: The Russian Drug Krokodil

526. Toksin hästi aeglaselt, et Oakrock lugeda jõuaks.

     Sellest, miks jutt krokodilli jõudmisest Eestisse on jama, on tehtud juttu eespool.

527. @dig:
     toksi veel aeglasemalt. Kuidas Sa võid kindel olla, et keegi pole Eestis kusagilt sissetoodud kodeiinist (seda vist ei müüa meie apteekides?) ja kogu sellest ülejäänud sodipodist, mille täpne koostis polegi vast siinkohal nii oluline, endale mingit kudesid tõsiselt kahjustavat värki kokku keetnud ja naha vahele süstinud? Loogika ütleb, et kui seda tehakse Venemaal, küllap tehakse ka siin. Multi-kulti värk, You nõu. Pealegi olen üht Eesti dokfilmi treilerit näinud, kus narkomaanist Ida-Viru noormehel oli pool jalga kärbunud. (Nimi ei tule praegu meelde)

528. salvey ütles:

     …kodeiinist (seda vist ei müüa meie apteekides?)

     Kodeiin kuulub mitmete valuvaigistite ja köhaleevendina ka köhavastaste ravimite koostisse. Müüakse retsepti alusel.

     Kuidas Sa võid kindel olla, et keegi pole Eestis kusagilt sissetoodud kodeiinist (seda vist ei müüa meie apteekides?)

     Täiesti võimalik, et keegi, kellel on olnud juurdepääs kodeiinile, on eksperimendi korras proovinud desomorfiini valmistada. See ei anna alust hirmutada rahvast jutuga, nagu hakkaks fentanüülist sada korda odavam desomorfiin (või selle lähteained) kohe-kohe üle idapiiri voolama.

529. salvey ütles:

     Kuidas Sa võid kindel olla, et keegi pole Eestis kusagilt sissetoodud kodeiinist (seda vist ei müüa meie apteekides?) ja kogu sellest ülejäänud sodipodist, mille täpne koostis polegi vast siinkohal nii oluline, endale mingit kudesid tõsiselt kahjustavat värki kokku keetnud ja naha vahele süstinud?

     Mul ei ole tarvis kindlust, et keegi ei ole seda kokku keetnud. Piisab tähelepanekust, et majanduslik ja regulatoorne keskkond Eestis ei soosi, et sõltlased ise desomorfiini keedaksid, Eesti must turg aga kaldub eelistama teisi uimastavaid ja virgutavaid kemikaale.

     Loogika ütleb, et kui seda tehakse Venemaal, küllap tehakse ka siin.

     See ei ole loogika, see on intuitsioon. Intuitsioon siinkohal vassib.

     Kui psühhoaktiivne külg kõrvale jätta, on krokodillihäda selles, et teatud majandussituatsioonides kipuvad teda kokku keetma kogenematud ja värisevate kätega keemikud, kes seepeale kohe süstima hakkavad. Tulemuseks on ebatavaliselt ebapuhta kraami süstimine, sünteesitud (ja keedusesse jäänud) kõrvalained aga aitavad kaasa süstekoha hukkaminekule. Eestis on desomorfiini prekursorite kättesaadavus Venemaast niivõrd madalam, et sarnases ökonišis pesitsevad teised opioidid.

     Muide, mõlemast krokodillihädast saaks üsna kenasti üle, kui tema toimeaine oleks suurusjärgu poolest kulupõhise hinnaga kättesaadav ja värisevate kätega sõltlane saaks sobivas asutuses kvaliteetset manustamisteenust osta ja teises sobivas asutuses sõltuvusest loobumiseks nõustamist. Ja mitte ainult sellepärast, et tõenäoliselt eelistataks ka sellises kontekstis desomorfiinile teisi opioide.

530. @dig:

     Toksin hästi aeglaselt, et Oakrock lugeda jõuaks.

     Ma ei teadnudki, et Eesti ei ole enam Venemaa naaber, vaid on oma asukohta vahetanud Saksamaa ja Hollandiga, nihkudes kusagile Lääne Euroopasse! Irw, irw, irw. Kas Teil on pakkuda seda uut Euroopa maakaarti? Huvitav oleks tutvuda.

     Väide, et Venemaalt salakaubavedu ei toimu on jama, see oli, on ja arvatavasti jääb veel pikaks ajaks.

     Viidatud artiklist: Lääne-Euroopa narkomaane on hakanud niitma Venemaalt lähtuv süstitav narkootikum, mis lagundab ja tapab inimese mõne kuuga. …
     Krokodill on juba nõudnud ohvreid Saksamaal, äsja tuli teade esimestest ohvritest Hollandis. “Absoluutse kindlusega ei kinnita, kuid mina ei tea, et Krokodill oleks Eestis,” ütleb Põhja prefektuuri narkokuritegude talituse juht Kaido Kõplas, kes saaks uue meelemürgi saabumisest teada esimeste hulgas.

     Aastaid tagasi suhtuti narkomaaniasse väga leebelt, lootes, et Eestit see puudutama ei hakka, aga praegu teeme me silmad ette muule Euroopale.

     Euroopa narkoraport toob välja Eesti süstivate narkomaanide suure arvu Autor:Tervise Arengu Instituut 15. November 2011 http://www.terviseinfo.ee/et/uudised/757-euroopa-narkoraport
     Täna, 15. novembril Lissabonis EMCDDA poolt esitletud narkoraport, mis põhineb 2009. aasta andmetel, märgib, et kui teistes Euroopa Liidu (EL) liikmesriikides on 1000 elaniku kohta (vanuses 15-64 aastat) keskmiselt 1–5 süstivat narkomaani, siis Eestis on see suhtarv 15.

     Arvestades selle krokodilli eripärasustega tuleks seda tutvustada söögi alla ja söögi peale, et need pildid lagunevatest inimvaredest inimestele mällu sööbiksid ja keegi krokodilli kasutama ei hakkaks, kui see Eestisse peaks jõudma. Muide enamik narkomaane on vaesed ja nad eelistaksid odavamat. Rikkuritest narkomaanide % ma Eestis isegi ei tea.

531. O cookievaba Kameelion ütles:

     Väide, et Venemaalt salakaubavedu ei toimu on jama

     Muidugi (mitte, et keegi midagi taolist väitnud oleks). Samamoodi on jama väide, et Venemaalt toimub kodeiini või halvasti keedetud desomorfiini sissevedu kohalike opioidisõltlaste mädandamise eesmärgil.

     enamik narkomaane on vaesed ja nad eelistaksid odavamat.

     Kodeiin Eesti mustal turul ei ole odav. See pole isegi mitte kallis; seda lihtsalt ei ole, kuna selle järele ei ole nõudlust. Desomorfiini järele ammugi mitte ja räpakalt valmistatud desomorfiini järele kohe päris kindlasti mitte. Kust Kalikova tsiteeritud hinnanumbrid (“krokodilli” doos 8 eurot, fentanüülidoos 100 eurot) välja võttis, pole aimugi. Tänavuseptembrine Pärnu Postimees teab mingisuguseid tänavahindu tsiteerida: “Fentanüül – 10 eurot doos / hulgihind 180 eurot gramm”.

532. @Mart K.:

     Samamoodi on jama väide, et Venemaalt toimub kodeiini või halvasti keedetud desomorfiini sissevedu kohalike opioidisõltlaste mädandamise eesmärgil … “Fentanüül – 10 eurot doos / hulgihind 180 eurot gramm”.

     Naljakas, et Te enda viidatud artiklisse ei süvene: seal on kirjas, et krokodill levib juba Saksamaal ja Hollandis. Ei tea kuidas? Teie loogika järgi on see ainult Venemaa probleem.

     Kuna ise ei tarbi, siis ei tea täpselt mida sealt tuuakse, kuid on kõrva jäänud, et „valge hiinlane“ elik fentanüül, mis meil tapatalguid korraldas, pärines Venemaalt. Aga las edasi räägib asjatundja Teie poolt viidatud tänavuseptembrises Pärnu Postimehe artiklis:

     Kuigi “krokodilli” Eestis ei liigu, on Pärnusse tekkinud väike sünteetilise opiaadi fentanüüli ehk “valge hiinlase” tarvitajaskond.
     “Õnneks on fentanüüli kasutajate ring Pärnus Tallinna või Ida-Virumaaga võrreldes üsna väike,” avaldas Värat. “Fentanüüliga on üpris kerge üledoosi saada, sest seal on doseerimisprobleemid. Sünteetiliste ainete eripära on see, et nad väga kanged.
     …………………
     Värati sõnade järgi ongi Eesti muu Euroopaga võrreldes kummalises olukorras. Kui mujal käib politseil suurim võitlus heroiiniga, siis Eestis heroiiniturg niisama hästi kui puudub ja kasutatakse peamiselt fentanüüli ning teisi sünteetilisi aineid.
     “Euroopa narkootikumide monitooringu keskuse järgi tarvitatakse fentanüüli ainult Eestis,” nentis Värat. “Miks ta nii on, ei oska keegi öelda. Kusjuures fentanüül on heroiinist kallim. Krooni ajal oli hinnavahe ligi kolm korda. Kui heroiini gramm maksis 1300 krooni, siis fentanüülil 4500 krooni.”

     Veelkord: Euroopa narkoraport toob välja Eesti süstivate narkomaanide suure arvu Autor:Tervise Arengu Instituut 15. November 2011

     Raport toob ka välja, et kui enamikes Euroopa riikidest on endiselt suureks probleemiks heroiini tarvitamine, kasutavad Eestis süstivad narkomaanid pigem fentanüüli ehk „valget hiinlast” ja selle analooge. Eestis enimkasutatav 3-metüülfentanüül ehk „valge pärslane” on heroiinist sadu kordi kangem narkootikum, mis tekitab kiiresti väga tugevat vaimset ja füüsilist sõltuvust.
     Seda fakti kinnitab ka asendusravi saajate statistika. Enamikes Euroopa riikides nimetab kõikidest ravi alustajatest ainult 5% oma peamise narkootikumina muid opioide kui heroiin, siis Eestis pöördus 75% sõltlastest ravile just fentanüüli tarvitamise tõttu.

     Ülaltoodust lähtuvalt võib öelda, et Eestis oleks ka krokodillile tarbijaid, keda tulebki ennetavalt hoiatada. Ja üldse mis vahet on Teie poolt propageeritaval fentanüülil ja krokodillil, mõlemad ju tapavad (tõsi krokodill piinarikkamalt).

533. O cookievaba Kameelion ütles:

     Naljakas, et Te enda viidatud artiklisse ei süvene: seal on kirjas, et krokodill levib juba Saksamaal ja Hollandis.

     Hollandi kohta ei tea, Saksamaal olla (sealse kollase ajakirjanduse väitel) mõned juhtumid olnud, samuti Poolas. Wikipedia väidab, et krokodillipruukimine on kinnitust leidnud mitmete Euroopa riikide välisvene-kogukondades. Epideemilisest desomorfinismist ja tõsiseltvõetavast krokodilli-ohust ei saa siiski sirge näoga rääkida.

     Mis aga puutub fentanüülinarkomaaniasse, siis see on küll, jah, täiesti reaalne julgeolekurisk. Heroiininarkomaane meil enam peaaegu pole; valdav enamus opioidisõltlasi on fentanüülikonksu otsas ja see fentanüül tuleb reeglina Venemaalt. Kusjuures, mulle ei tule ette, et fentanüüli-epideemiat oleks ajakirjandus võrreldava hüsteeriapalanguga kajastanud. Ilmselt pole põhjust sellest kollijutte välja mõelda, kuna reaalne olukord ongi põrgulik.

534. @Mart K.:

     Epideemilisest desomorfinismist ja tõsiseltvõetavast krokodilli-ohust ei saa siiski sirge näoga rääkida.

     Järsku on põhjus selles, et Lääne-Euroopa narkomaanidel on rohkem mõistust peas? Ega see mind nii väga häirikski, kuid narkomaane üritatakse elule turgutada päris tihti. Kurb on, et selle ravi eest nad ise ei maksa, vaid see raha tuleb maksumaksja taskust. Lisaks on suremiseks tunduvalt inimlikumaid ja väärikamaid võimalusi, kui narkomaania.

     Heroiininarkomaane meil enam peaaegu pole; valdav enamus opioidisõltlasi on fentanüülikonksu otsas ja see fentanüül tuleb reeglina Venemaalt. Kusjuures, mulle ei tule ette, et fentanüüli-epideemiat oleks ajakirjandus võrreldava hüsteeriapalanguga kajastanud.

     See ei lagunda inimest, võibolla selle pärast ei panda hoiatusi tähele. Aga Skeptik võiks ju algust teha, küll siis teised kaasa tulevad! Irw, irw, irw.

535. O cookievaba Kameelion ütles:

     Ega see mind nii väga häirikski, kuid narkomaane üritatakse elule turgutada päris tihti. Kurb on, et selle ravi eest nad ise ei maksa, vaid see raha tuleb maksumaksja taskust.

     Tõepoolest, tegemist on tõsise hädaga.

     Oletan, et sellest üle saamise tähe all toetad Sa plaani narkootiliste ja stimuleerivate ainete doosid ära standardiseerida, et üledoosirisk madalam oleks ja maksumaksja raha vähem kuluks?

536. @dig:

     Tõepoolest, tegemist on tõsise hädaga.

     Oh, oigama paneb, Eesti probleemid on tunduvalt hullemad, lisaks laiutavale narkomaaniale on meil veel muidki sõltuvusi, väidetavalt umbes 11% Eesti meestest on alkoholisõltlased. (kommentaariumis pakutakse isegi 50%) Välisprofessor: 11 protsenti Eesti meestest on alkoholisõltlased http://www.delfi.ee/archive/article.php?id=65235572

     Rehmi sõnul on Eestis iga kolmas surm meeste hulgas seotud alkoholiga. Eestis on aga 11 protsenti meestest ja 5 protsenti elanikkonnast alkoholisõltuvusega. Euroopa meeste keskmine alkoholisõltuvus on Eesti omast üle 2 korra madalam ehk 5,4 protsenti.

     toetad Sa plaani narkootiliste ja stimuleerivate ainete doosid ära standardiseerida, et üledoosirisk madalam oleks ja maksumaksja raha vähem kuluks?

     Kui see vaid võimalik oleks, siis kindlasti. Kõigepealt peaksid välja ujuma tegelikud niiditõmbajad, kes narkokaubandusest tulu saavad (mõtlen neid kohalikke kõiksemakõrgemaid – meil siin ju avalikustamine, järsku ujuvadki pinnale), need tolvanid tuleks tõesti karistuse ähvardusel sundida müüma ainult kvaliteetset kaupa ja õigetes doosides.

     Seadustades narkokaubanduse saaks Eesti riik hoobilt rikkaks, mõelge millised maksulaekumised sealt tuleksid. Seadustada tuleks ka prostitutsioon, aitab silmakirjalikkusest: jutud naiste aust ja väärikusest on juba pikka aega ainult sõnakõlks. Ise pole küll tutvunud, kuid väidetavalt on lihaletiks Iha.ee.

     Unistada ju võib. Irw, irw, irw.

537. Fun fact: Eestis pole prostitutsioonis midagi seadusevastast juba praegu.

538. @dig:

     Fun fact: Eestis pole prostitutsioonis midagi seadusevastast juba praegu.

     Mõned küsimused: Kas prostituudid on registreeritud FIE-dena? Kas prostituudid läbivad regulaarselt tervisekontrolli, teevad suguhaiguste teste, haigena ei teeninda? Kas nad maksavad riigile makse?
     Vastus kõigile küsimustele on ei!

     Jah prostitutsioon ei ole otseselt keelatud, kuid keelatud on vahendamine, mis on prostituutide klientide ja nende perekondade suhtes kuritegu. Tänavaprostitutsiooni puhul on kaasnähtudeks narkomaania ja suguhaiguste levik, ka vägivald prostituutide suhtes, bordellis on võimalik sisse seada kontroll nii turvalisuse kui tervise suhtes. Tänavaprostitutsiooni puhul lähevad ikkagi suured summad kuritegelikele rühmitustele, keda vist siiani keegi ei püüa takistada, pole nagu seaduslikku alust ja seda on raske, kui mitte võimatu tõendada. Meie riik on silmakirjalik ja kuritegelik, kuna inimeste tervis on riigi tegevusetuse tõttu pidevalt ohus.

     Natuke vanemaid arvamusi ka lisaks: Prostitutsioon Eestis Iris Pettai 09.06.2006 http://www.sirp.ee/index.php?option=com_content&view=article&id=3446:prostitutsioon-eestis&catid=9:sotsiaalia&Itemid=13&issue=3116

     59% on pidanud kannatama klientide psühholoogilise, 29% füüsilise ja 25% seksuaalse vägivalla all. Vägivaldsete klientidega hakkamasaamine on määrav, sellest sõltub, kas ja kui kaua üldse suudetakse seksiäris vastu pidada.
     Teine tõsine probleem on kehv tervislik seisund. Peaaegu kõikidel prostituutidel on tervisega suuri probleeme. 90% on kurnatud psüühika, nad kannatavad stressi ja pideva pinge all, poolel on enesetapumõtted, iga neljas on end tahtlikult vigastanud. Iga viies (testi sooritanu) on HIV-nakkuse kandja, 25%-l on suguhaigused.Tegutsemine prostituudina jätab naise psüühikale, tihti ka füüsilisele tervisele jälje kogu eluks.

     Uuemaid uuringuid ei ole vist tehtud?

539. @dig:
     Kõigile 60 piiri ületanutele (ja ka noorematele krooniliste haiguste põdejatele) võiks olla riigipoolne standardne heroiinidoos olla ette nähtud. Kõbusamad ja meelekindlamad isendid saaks selle uimasti vajajatega raha vastu vahetada, ülejäänutel oleks võimalik veidi koguda ja siis letaalse lõpuga üledoos teha. Võrdsus ja maksumaksja raha kokkuhoidmine pensionitelt ja arstiabilt.

     Vabanduseks sellele mitte nüüd just tõsiselt väljapakutud ideele ütlen, et a) olen eelnenud 3 päeva kõrges palavikus vaevelnud
     b) vaatasin teisipäeval 3 tundi jututoasaadet bioenergeetiku-tervendajaga, mis oli ummistatud tõbiste ja/või üksildaste kõnedest, kes tahtsid teada, kuidas on lood nende energiaga ja tervisega (või siis nende lähedaste omaga) Tervendaja siis liigutas pendlit ja selgitas energiataseme välja. Ajas juttu ka ja küsis küsimusi. Kui inimese tervise hädad paistsid ikka tõsised olema, siis käskis korralikult arstil käia ja reziimist kinni pidada. Vähem tõsiste probleemide korral, nagu näiteks uue ettevõtte alustamine pakkus isiklikku kohtumist ja energia ülekandmist. Mõnele kandis kohe teleka vahendusel energiat üle.
     Igatahes jäid kõik helistajad rahule ja tänasid lõpetuseks ja kinnitasid, et neil juba hakkaski palju parem.

     Järgi mõeldes on taoline energia jagamine ikka ohutum, kui heroiini jagamine ja riigile maksma ka midagi ei lähe, puha erabisnis, mis elavdab meie majanduselu.
     (ma ei pea siinkohal silmas neid, kes juba fentanüülitarbijad on, eks nemad peavad oma metadoonid vm värgid ikka kätte saama ilmselt)

540. BoingBoing edastab kanepiuudiseid börsilt.

     Medbox (MDBX), a firm that makes medical marijuana dispensing machines, says its stock “is getting way too high.” Shares spiked 3,000% this week (from about $4 Monday to $215 Thursday), “prompting executives to try and dampen investor enthusiasm.” The surge was caused by a MarketWatch story about how to invest in legalized marijuana.

541. Törts liikuvaid pilte. Ungari kodanikuõiguslased on kokku pannud asjaliku 22 minuti pikkuse video Portugali uimastipoliitika iseärasustest ja tulemustest. Intervjuud on portugali keeles, aga varustatud ingliskeelsete subtiitritega.

     Tunni aja pikkust sissevaadet peamiselt USA ja Lõuna-Ameerika riikide, aga ka globaalsesse uimastipoliitikasse pakub üleeile YouTube’is esilinastunud film “Breaking the Taboo“. Sünget teemat aitab seedida kaadritaguse Morgan Freemani sametine hääl.

542. Postimees räägib, et Euroopa Liidu arvates müüakse Rootsis ebapiisava puhtusastmega psühhostimulanti.

     Eelmisel nädalal teatas Rootsi tabloidväljaanne Aftonbladet, et Euroopa Komisjon tahab kõikides tubakatoodetes kehtestada vähemalt 85-protsendilise tubakasisalduse. Rootsi huuletubakas snus sisaldab tubakat kõigest poole jagu ehk 50 protsenti.

     Ülemäära lahja nikotiiniallika tarvitamine toob kaasa hulka ebameeldivaid tagajärgi:

     Paljud meditsiinieksperdid ütlevad, et snus´i kasutamine selgitab, miks Rootsi meestel on küllaltki madal kopsuvähki haigestumine. Snus´i keelamisel suitsetaksid samad mehed suurema tubakasisaldusega sigarette.

543. EurekAlert kirjutab:

     Chronic use of alcohol and marijuana during youth is associated with poorer neural structure, function, and metabolism, as well as worsened neurocognitive abilities into later adolescence and adulthood. This may be due to biological and psychosocial transitions occurring during adolescence that impart increased vulnerability to neurotoxic influences. A study of longitudinal changes in fiber tract integrity associated with adolescent alcohol and marijuana use during 1.5 years supports previous findings of reduced white-matter integrity in these youth.

     Results will be published in a special online issue of Alcoholism: Clinical & Experimental Research and are currently available at Early View.

     For 18 months, the researchers followed 92 adolescents (63 males, 29 females), ages 16 to 20 years, divided into two groups: 41 with extensive alcohol and marijuana use histories by mid-adolescence, and 51 with consistently minimal if any substance use. Participants were part of an ongoing longitudinal study of substance use in adolescence with teens recruited from local schools from 2005 to 2007. Both groups received diffusion tensor imaging and detailed substance use assessments, along with toxicology screening, at baseline and 18-month follow-ups – 182 scans in all – as well as interim substance-use interviews every six months.

     Huffington Post resümeerib:

     A teen who consumes alcohol is likely to have reduced brain tissue health, but a teen who uses marijuana is not, according to a new study.

     Researchers scanned the brains of 92 adolescents, ages 16 to 20, before and after an 18-month period. During that year and a half, half of the teens — who already had extensive alcohol and marijuana-use histories — continued to use marijuana and alcohol in varying amounts. The other half abstained or kept consumption minimal, as they had throughout adolescence.

544. Metro News räägib kurvast intsidendist mehega, kes tarvitas pühade puhul liiga palju rooskapsast ja pidi üledoosi ravimiseks haiglasse minema.

     The Scottish resident from Ayrshire was rushed to hospital after eating a plateful of the festive vegetables.

     It gives diners not so keen on sprouts another reason to pass on the unpopular vegetable when offered a helping on Christmas Day.

     Brussels sprouts are rich in vitamin K, a chemical the body uses to promote blood clotting.

     The man, who has not been named, suffered a heart failure after the sprouts interfered with his blood thinning medication.

     Consultant cardiologist Dr Roy Gardner said: ‘Patients who are taking anticoagulants are generally advised not to eat too many green leafy vegetables, as they are full of vitamin K, which antagonise the action of this vital medication.’

     The case was reported in a festive edition of the Medical Journal of Australia.

545. Hollandi teadlased on uurinud, kas kanepi suitsetamine põhjustab psühhoosi või hoopis psühhoos kanepi tarvitamist. Reutersi teatel on vastus sellele keerulisele küsimusele jah.

     “We have focused mainly on temporal order; is it the chicken or the egg? As the study shows, it is a bidirectional relationship,” wrote the study’s lead author Merel Griffith-Lendering, a doctoral candidate at Leiden University in The Netherlands, in an email to Reuters Health.

     Previous research established links between marijuana and psychosis, but scientists questioned whether pot use increased the risk of mental illness, or whether people were using pot to ease their psychotic symptoms, such as hallucinations and delusions.

     “What is interesting in this study is that both processes are going on at the same time,” said Dr. Gregory Seeger, medical director for addiction services at Rochester General Hospital in upstate New York.

546. ERR räägib uuest tõlgendusest vanade hipide kujutelmale lillelisest rahukahurist.

     USA piirivalvurid selgitasid välja, et Mehhiko salakaubavedajad kasutasid narkootikumide riiki toimetamiseks teisel pool piiri asunud pneumaatilist kahurit.

     Varem on salakaubavedajad kasutanud narkootikumide veoks salatunneleid, katapulte, üle müüri paigaldatud relsse ning muid rajatisi ja seadeldisi.

547. The Daily kirjutab, kuidas uimastisõda poevarguste arvu kasvatab.

     Theft of Tide detergent has become so rampant that authorities from New York to Oregon are keeping tabs on the soap spree, and some cities are setting up special task forces to stop it. And retailers like CVS are taking special security precautions to lock down the liquid.

     Tide has become a form of currency on the streets. The retail price is steadily high — roughly $10 to $20 a bottle — and it’s a staple in households across socioeconomic classes.

     “We sent in an informant to buy drugs. The dealer said, ‘I don’t have drugs, but I could sell you 15 bottles of Tide,’ ” Sprague told The Daily. “Upstairs in the drug dealer’s bedroom was about 14 bottles of Tide laundry soap. We think [users] are trading it for drugs.”

     Police in Gresham, Ore., said most Tide theft is perpetrated by “users feeding their habit.”

548. BBC räägib, milliste vanusegruppide seas alkoholi tarvitamisega seotud terviseriskid kõige kallihinnalisemad on.

     The Alcohol Concern report found the cost of hospital admissions linked to heavy drinking among 55 to 74-year-olds in 2010-11 was more than £825m.

     That was 10 times the figure for 16 to 24-year-olds.

     In total, nearly £2bn was spent on alcohol-related in-patient admissions in England, the report found.

549. Nature räägib, et hiljutised uurimistulemused, mis korreleerisid kanepi suitsetamist madalama IQ’ga elu lõpupoole, ei pruugi tähendada põhjuslikku seost. Osutub näiteks, et vaesemad inimesed suitsetavad suurema tõenäosusega kanepit, lähevad väiksema tõenäosusega kooli ja nende IQ kahaneb elu jooksul suurema tõenäosusega kiiremini.

     Cannabis rots your brain — or does it? Last year, a paper published in Proceedings of the National Academy of Sciences (PNAS)¹ suggested that people who used cannabis heavily as teenagers saw their IQs fall by middle age. But a study published today² — also in PNAS — says that factors unrelated to cannabis use are to blame for the effect. Nature explores the competing claims.

     What other factors might cause the decline in IQ?
     Ole Røgeberg, a labour economist at the Ragnar Frisch Centre for Economic Research in Oslo and the author of the latest paper, ran simulations which showed that confounding factors associated with socioeconomic status could explain the earlier result. For example, poorer people have reduced access to schooling, irrespective of cannabis use.

     What do the original paper’s authors make of Røgeberg’s analysis?
     Madeline Meier, a psychologist at the Duke Transdisciplinary Prevention Research Center in Durham, North Carolina, who co-wrote the original paper with her colleagues, says that Røgeberg’s ideas are interesting. However, she points out that the authors of the first PNAS paper restricted their analysis to individuals in middle-class families and those with low or high socioeconomic status. The outcome suggests that the decline in IQ cannot be attributed to socioeconomic factors alone.

550. dig ütles:

     …ei pruugi tähendada põhjuslikku seost…

     Tundub, et milleski palju kindlam olla ei saa jätkuvalt. Kritiseeritava uurimuse autorid vastavad kriitikale kriitikaga:

     Duke researchers said that only 23 percent of the people they studied were from poor families, making it unlikely that these participants threw off the overall results. And, they added, their results were the same when they only focused on people from middle-class families.

     The Duke team also noted that another group shows similar results from marijuana exposure: rats. And, as they pointed out, rats don’t go to school or fall into rich, middle-class or poor categories.

     Agasid mujalt:

     Experts unconnected to the two papers said the Rogeberg paper doesn’t overturn the original study. It “raises some interesting points and possibilities,” but provides “speculation” rather than new data based on real people, said Dr. Duncan Clark, who studies alcohol and drug use in adolescents at the University of Pittsburgh.

     Dr. Nora Volkow, director of the National Institute on Drug Abuse, said observational studies of people like the Duke work can’t definitively demonstrate that marijuana causes irreversible effects on the brain. In an email, she said Rogeberg’s paper “looks sound” but doesn’t prove that his alternative explanation is correct either.

551. A nüüd ma näen, et Digi viidatud loos leiavad ebakohad samuti mainimist.

552. Näitlikku materjali kah peale, igaüks on vaba valima, kas vananeda normaalselt, või muutuda suhteliselt lühikese aja jooksul nõia-ellaks. Uskumatu mida võib saavutada vaid pooleteise aastaga!

     In case you needed more proof! The latest mugshots that show the ravaging effects of meth and other hard drugs in just a few short months http://www.dailymail.co.uk/news/article-2261593/Meth-effects-The-latest-mugshots-ravaging-effects-hard-drugs-just-short-months.html By Daily Mail Reporter 13 January 2013

     It’s widely known how shocking an effect methamphetamine addiction has on users.
     ………………
     The collection of mug shots follow the controversial 2004 ‘Faces of Meth’ release, and show how addicts go from fresh faced to grey and gaunt sometimes within a matter of months.

553. Airi Värnik: Gorbatšovi hiigeleksperiment viinaga

     Milliseid muutusi range alkoholipoliitika kaasa tõi? Eestis on kombeks neil, kes seda aega veel mäletavad, ironiseerida selles mõttes, nagu oleks asi ebaõnnestunud. Objektiivsete näitajate järgi – kaugel sellest. Mujal maades ahmiti ahnelt (pean silma teaduskirjandust, allakirjutanulgi doktoritöö sel teemal Stockholmis kaitstud) sellise grandioosse eksperimendi tulemusi – läbi viidud räige rangusega tohutu inimhulga peal. Kus mujal seda oleks olnud võimalik teha!

     Eestis langes absoluutse alkoholi tarbimine 1984.–1988. aastani 11,6-lt 6,2-le inimese kohta aastas, s.o 53 protsenti. Langus oli kõikides liiduvabariikides vahemikus 32–52 protsenti. Ametliku statistika järgi olid suurimad joojad Baltimaades ja Vene­maal.

     Gorbatšovi alkoholireform päästis enneaegsest surmast kümneid tuhandeid inimesi. Mõned ka hukkusid seetõttu – mitteametlikel andmetel suri kartserites ohvitsere, kellel alkohol oli ainevahetusse sedavõrd sisse lülitunud, et elu alkoholita ei osutunud võimalikuks.

554. salvey ütles:

     Eestis langes absoluutse alkoholi tarbimine 1984.–1988. aastani 11,6-lt 6,2-le inimese kohta aastas, s.o 53 protsenti. Langus oli kõikides liiduvabariikides vahemikus 32–52 protsenti. Ametliku statistika järgi olid suurimad joojad Baltimaades ja Vene­maal.

     dig teeb imelikku nägu ja küsib, millise vormi peal puskariajajad keskstatistikabüroosse raporteerisid, kui palju absoluutset alkoholi nad tootnud ja musta turu peal tarbimiseks tarninud olid.

555. @dig:
     Me oleks nagu siin kusagil kunagi juba varem ka neid asju arutanud.
     Aga ka juhul, ka puskar arvesse võtta, oli märkimisväärne tarbimislangus kindlasti olemas, ma usun küll.
     Ja pealegi on Airi Värnik ju täiesti/päris teaduslik allikas ka siinkohal.

556. Keegi ei vaidle vast vastu väitele, et ülirange kontrollipoliitika võib piiratud aja jooksul mõne aine lõikes tarbimist drastiliselt pärssida. Aga see ei saa kesta eriti kaua ning selle hind soovimatute kahjude näol on väga kõrge, mistõttu selle edukus on alati vaieldav. Pealegi ei keelanud Gorbatšov ju alkoholi müüki ega tarbimist. Ma usun, et mõned toonased ideed oleksid täiesti mõistlikult rakendatavad riigistatud uimastiturul — nt, et korraga ei müüda ühele kliendile rohkem kui mingi konkreetne kogus, müüki ei alustata enne kella 14 jne.

557. Mart K. ütles:

     Keegi ei vaidle vast vastu väitele, et ülirange kontrollipoliitika võib piiratud aja jooksul mõne aine lõikes tarbimist drastiliselt pärssida.

     Kommentaariumis vaieldakse küll:

     Äärmiselt kahetsusväärsel “statistikal” põhinev ja fakte mitte tunnistav artikkel. Lugupeet professorile tuletaks meelde, kuidas kõik müüsid viina. Taksojuhid, bussi-, trammi-, trollijuhid müüsid 24/7. Pensionärid ostsid kõik oma talongiviinad välja ja müüsid “hädalistele” maha. Tallinnas olid piirkonnad, kus sai öösel alati viina osta. Üks selline oli näiteks Tallinna poe taga sisehoovis (Narva maanteel, Teenindusmaja kõrval) jne. jne. jne. Olin külaliseks tuttava pulmas, kus pruutpaar andis ruumide valdajale ennem pidu allkirja, et ruumides peo ajal alkoholi ei tarbita. Kes seda uskus või eeldas, et pulmad alkoholita ja “Kibe” hüüdmata peetakse. Tõsi, pudeleid laual ei olnud. Küll olid laual suured morsikannud, mille sisu kenasti värviline. Kanne täideti hoogsalt ja “Kibe” hüüti aina sagedamini. Minul endal pole ei ennem ega pärast seda aega olnud nii palju alkoholi kodus kui siis oli. Kõik tarvitati ära ja jäi puudugi. Nüüd väita nagu oleks selle “keeluseaduse” tulemusena vähem alkoholi tarbitud, on selge lapsemeelsus.

     Taksojuhid müüsid viina (enamasti), seda olen kuulnud küll, aga bussi ja trollijuhid ka? Pensionärid võisid muidugi oma talongiviinad maha müüa, aga ega see alkoholikoguseid ei suurendanud kokkuvõttes, st ei saanud anda liitreid juurde. Nagu ka salaja morsikannust joomine.

     (Mul kama kaks, müügu minupärast või 24 tundi jutti)

558. salvey ütles:

     …bussi ja trollijuhid ka?

     Ma polnud Gorba keeluajal veel nii vana, et isiklikke kogemusi olnuks, aga Pikris ilmus rubriigis “Rahva hääl” vms küll kirjeldus seigast, kuidas tuju lõbusaks teinud peatäiele hädasti lisa otsinud kodanikud igaks juhuks trammijuhi käest küsisid, et ega tal viina müüa pole, ja tollel olnudki. Aga ma kahtlen, kas see oli tööülesannet täitmise ajal valdav.

559. Connecticut Post toob uudiseid katoliiklike enteogeenide vallast:

     Sources: Cross-dressing meth priest liked sex in rectory

     Now dubbed “Msgr. Meth” by some, Wallin seemed to live a life that easily could have been ripped from the script of “Breaking Bad,” the popular AMC series about a high school chemistry teacher turned crystal methamphetamine producer. At one point, Wallin was selling upwards of $9,000 of meth a week, according to his indictment.

     In his post-priesthood, Wallin, 61, bought an adult specialty and video store in North Haven called Land of Oz that sells sex toys and X-rated DVDs. Investigators believe the shop helped him launder thousands of dollars in weekly profits.

560. @Mart K.:
     Noh, tegelikult pole ka mina iial taksoviina ostnud, aga see oli selline üleüldine teadmine, et seda seal müüakse.
     Olen vististi elus üldse ainult ühe väikese viinapudeli ostnud, niipalju kui mul meeles on, ja seda ka mitte joomiseks.

561. seda artiklit ennast mul veebist ennast mul veebist leida ega linkida ei õnnestunudki, kuigi viide on justkui olemas,

     Postimees:

     Meid nagu polekski ajaloos: poleks nagu olnudki muistset vabadusvõitlust, Jüriöö ülestõusu, oma ajaloolist mälu.
     Mart Helme «Eesti ajaloo» II köite koht

     Päevalehes on Andrus Kivirähu oma

     Nimelt on raamatu autorite tahtel meie ajaloost kaotsi läinud selline ilus ja romantiline mõiste nagu „muistne vabadusvõitlus”. Eks see ole tõesti ootamatu hoop! Iga inimene, kes on õppinud ajalugu Hillar Palametsa raamatust „Jutustusi kodumaa ajaloost”, mäletab peale Eesti vabariigi eluolu iseloomustava nahkmantlis nuhi ka muistse vabadusvõitluse aegseid kangelasi – pikkades valgetes hamedes mehi, odad käes.

     Mulle isiklikult on kogu see muistse vabadusvõitluse poeesia alati hirmus läila tundunud, umbes nagu ajakirja Vahitorn pildid. On tore, kui muinasjutud ajaloost taanduvad. Muidugi, nende välja juurimine pole lihtne, rahvusromantilised kirjamehed on 13. sajandi alguse Eesti idealiseerimisel näinud tublisti vaeva, ehtne ajalugu on legendidega paksult kaetud

     Ma ise ei ole õpikut lugenud ega oska arvata midagi. Ühest küljest tundub loogiline, et taoline õpik kirjutati, sest oleme nüüd ju ühine Euroopa pere ja kuidas sa ajad siis lapsi segadusse nende kunagiste muistsete vabadusvõitlustega.
     Mu enda kooli ajal olid kohustuslikud “Tasuja”, “Ümera jõel” ja “Mahtra sõda”, seal küll polnud mingeid valgetes hamedes mehi minu meelest. (õpikust ei mäleta mitte tuhkagi) Praegusel ajal on kohustuslik “Mees, kes teadis ussisõnu” (kus säärane mees teatavasti esineb küll), kui mu oma laps seda luges, suure huviga, mis tema puhul väga sage nähtus pole senini olnud, pidasin vajalikuks teda hoiatada, et tegu on ikkagi muinasjutu raamatuga( olin midagi taolise tõsiseltvõtmise kohta kusagilt kuulnud) Laps naeris säärase kahtluse muidugi välja.
     Kahju, et Kriku on meid lõplikult hüljanud, muidu saaks teada, mis tema, kui värske ajaloolane, arvab, kas uus õpik on postmodernistlik, nagu heidab ette Mart Helme või mitte

562. War On Drug Cartels:

563. ups, mu viimane kommentaar oli mõeldud ajakirjandusveergu.

564. Postimehes: Rekordiline narkoaasta

     Politsei konfiskeeris eelmisel aastal rekordilises koguses narkoaineid ja kuritegelikku tulu, aga tänavatel suri rohkem narkomaane kui kunagi varem.

     Dramaatikat tagasi tõmmates võib muidugi kohe öelda, et narkosurmad ei ole ainuke näitaja. Kui tahta midagi positiivset lisada, siis küsitluste põhjal on amfetamiiniga eksperimenteerimine noorte seas viimastel aastatel vähenenud, kanepi tarvitamine on stabiliseerunud ning viimaste hinnangute järgi on ka süstivate narkomaanide arv veidi vähenenud.

     Tõsi, kõik need hinnangud – seda eriti süstivate narkomaanide arvu kohta – on üsna kaudsed, väga täpselt seda mõõta ei saa ja veaprotsent võib olla üsna suur. Selles vallas tegutsevad inimesed räägivad 5000 – 20 000 süstivast narkomaanist.

     Sedavõrd suur kõikumine näitab ainult seda, kui ebakindel on narkomaania leviku kohta käiv info. See infopuudus on juba probleem iseenesest. Nii ongi ainus väga hästi registreeritav näitaja kohtuekspertiisi instituudi lahkamisaruanded ning need, nagu öeldud, näitavad narkosurmade arvu kasvu.

     «Arvestagem aga ka sellega, et kui narkoprobleem on juba ühiskonda juurdunud, siis isegi selle stabiilsena hoidmiseks tuleb kõvasti pingutada. Tuleb joosta, et paigalgi püsida, et asjad veel halvemaks ei läheks,» lisab Tervise Arengu Instituudi (TAI) direktor Maris Jesse.

565. Seal artiklis on päris huvitavaid avaldusi:

     «Pole mingit mõtet ümbernurgajuttu ajada. Vaatamata sellele suurepärasele narko­strateegiale tuleb tunnistada, et oleme ebaõnnestunud,» ütleb keskkriminaalpolitsei politseimajor Risto Kasemäe. Selle «meie» alla ei pea ta silmas kitsalt politseid, vaid Eesti riiki kogu oma narkovastases tegevuses laiemalt.

     Loodan, et paari minuti pärast Vikerraadios eetrisse ilmuv hr major Kasemäe oskab täpsustada, kuidas saab üks strateegia olla “suurepärane”, kui selle rakendamise tagajärjed on ilmselgelt kontraproduktiivsed.

     Igatahes, tundub, et väga vaikselt ja suure kriginaga, aga siiski hakkab jää härraste vannutatud meeste ajukäärude vahel sulama.

566. Kui paavsti ilmeksimatu dogma on vankumatult järgitud, siis ongi suurepärane ja see, et tagajärjed kuhugi ei kõlba, peab kuradi süü olema. Kas pole dualistlik maailmapilt lihtne ja meeldiv?

567. dig ütles:

     …see, et tagajärjed kuhugi ei kõlba, peab kuradi süü olema.

     Härra major avaldas saates arvamust, et strateegia on hea, sest välismaa eksperdid selle heaks hindasid. Probleem olevat inimestes, kes seda ellu viima pidanuks. Samas saatelõigus seletas TAI nakkushaiguste ja narkomaania ennetamise osakonna juhataja Aljona Kurbatova, et fentanüülisüstijad surevad sellepärast, et ei oska oma doosi õigesti kokku arvutada. Äkki probleemi lahendaks matemaatikaõpetuse tõhustamine?

568. Mõõdutundetu treenimine võib olla eluohtlik Postimees

     Markantne kogemus oli trennifanaatik Piretil (nimi muudetud – toim), kes sai juhendajalt range treeningukeelu. «Ta ütles mulle, et võin ju spordiklubisse tulla, aga administraator mind sisse ei lase,» meenutab ta.

     Umbes aasta tagasi võttis Piret endale personaaltreeneri, kes koostas talle spetsiaalse treeningu- ja toitumiskava, aga tahe maksimumi saavutada pani teda ettenähtust rohkem pingutama.

     «Treener ütles, et teeksin tund aega trenni ja läheksin siis sauna, aga mõtlesin, et teen ikka natuke rohkem. Olin seal tihti hiliste õhtutundideni,» meenutab naine.

     Ent ühel päeval märkas Piret jõusaali jooksulindil, et kuigi jookseb kõigest väest, tema pulss ekraanil ei muutu. Tegelikult tundis ta juba ammu, et midagi on valesti: pea oli segamini, päevadel enam suurt vahet ei teinud. «Ütlesin küll mehele, et valmistan õhtul süüa, kuid ikka tahtsin trenni minna ja läksingi,» meenutab ta.

569. Siseminister räägib Postimehele supply-sided drug economics‘ist.

     Vaher: fentanüüli kättesaadavust tuleb oluliselt vähendada

570. Postimees räägib, et tuntud viinatootja Liviko meelest joovad eestlased liiga palju õlut, kuigi nad võiksid hoopis viina juua.

     Liviko juht Janek Kalvi soovitab võrdsustada kange ja lahja alkoholi aktsiis, et ettevõtteil oleks võrdsed konkurentsitingimused ning suhteliselt odav õlu ja siider ei meelitaks noorukeid napsitama.

571. dig ütles:

     Kui paavsti ilmeksimatu dogma on vankumatult järgitud, siis ongi suurepärane ja see, et tagajärjed kuhugi ei kõlba, peab kuradi süü olema. Kas pole dualistlik maailmapilt lihtne ja meeldiv?

     Kas see väheke demagoogiline pole mitte. Vaevalt Sulgi täpselt teada saab olla, millised tagajärjed täpselt oleksid mingisugusel teistsugusel uimastipoliitikal. (eks sellega on arvatavasti nagu ikka elus: võiks olla mõne jaoks parem, mõnele teisele võiks aga jälle hukatuslikuks kujuneda.)
     Ei tea ma ka muidugi, milline kõigi jaoks parem/optimaalne uimastipoliitika olla võiks. Kuid võib ju (olgu või naiivselt) loota, et teadus ja valitsus nö käsikäes selle pikapeale välja selgitavad, eksole.

572. salvey ütles:

     Kas see väheke demagoogiline pole mitte.

     Ei ole.

     Vaevalt Sulgi täpselt teada saab olla, millised tagajärjed täpselt oleksid mingisugusel teistsugusel uimastipoliitikal.

     Aga see-eest ei ole mina ka positsioonis, et “poliitika X toob kaasa negatiivseid summaarseid tagajärgi, aga kuna ta on nii hea ja lahe poliitika, siis laseme aga X’iga edasi”.

573. Tobacco Control on avaldanud uuringu teepidude ja tubakatööstuse vahelistest võimalikest seostest.

     ‘To quarterback behind the scenes, third-party efforts’: the tobacco industry and the Tea Party

     Background The Tea Party, which gained prominence in the USA in 2009, advocates limited government and low taxes. Tea Party organisations, particularly Americans for Prosperity and FreedomWorks, oppose smoke-free laws and tobacco taxes.

     Methods We used the Legacy Tobacco Documents Library, the Wayback Machine, Google, LexisNexis, the Center for Media and Democracy and the Center for Responsive Politics (opensecrets.org) to examine the tobacco companies’ connections to the Tea Party.

     Results Starting in the 1980s, tobacco companies worked to create the appearance of broad opposition to tobacco control policies by attempting to create a grassroots smokers’ rights movement. Simultaneously, they funded and worked through third-party groups, such as Citizens for a Sound Economy, the predecessor of AFP and FreedomWorks, to accomplish their economic and political agenda. There has been continuity of some key players, strategies and messages from these groups to Tea Party organisations. As of 2012, the Tea Party was beginning to spread internationally.

     Conclusions Rather than being a purely grassroots movement that spontaneously developed in 2009, the Tea Party has developed over time, in part through decades of work by the tobacco industry and other corporate interests. It is important for tobacco control advocates in the USA and internationally, to anticipate and counter Tea Party opposition to tobacco control policies and ensure that policymakers, the media and the public understand the longstanding connection between the tobacco industry, the Tea Party and its associated organisations.

574. Postimees tutvustab meest, keda alkoholist loobumine tappa ähvardab.

     Alkoholist loobunud jalgpallilegendi organid lakkasid töötamast

     Alkoholisõltuvuse käes vaevlev Gascoigne läks hiljuti USAsse võõrutuskliinikusse, kuid alkoholist loobumine on läinud mehe jaoks äärmiselt raskeks. Asjad võtsid traagilise pöörde eile õhtul, kui alkoholist loobunud jalgpallilegendi osad organid lakkasid töötamast ning mees paigutati intensiivraviosakonda, kirjutab The Sun.

     «Tema seis on väga raske. Tama olukord on võrreldes varasemaga läinud kehvemaks ja ta vajab kindlasti abi. Tema siseorganid lakkasid töötamast ning ta on eluohtliku seisundiga intensiivraviosakonnas. Ta vajab arstide poolt parimat ravi, kuna muidu ta sureb,» rääkis jalgpallistaari lähedane sõber.

     Küllap on vaeseke karskusest sõltuvusse sattunud, kui ta praktiseerib seda edasi hoolimata silmnähtavatest tervisehädadest.

575. Postimees räägib, et Eesti spetsialistid allilma raputamise alal on oma töö selleks korraks ära teinud — allilm on raputatud.

     Põhja prefektuuri narkopolitseinikud pidasid Maksimi (30), Sergei (35) ja Andrese (31) kuriteos kahtlustatavatena kinni mullu ööl vastu 12. juunit ja kohus võttis nad prokuröri taotlusel eeluurimise ajaks vahi alla.

     Põhja prefektuuri narkokuritegude talituse juhi Kaido Kõplase sõnul oli tabatud narkokogus narkopolitseinike jaoks möödunud aasta suurim saak. «Nii suure koguse narkoaine ja selle vahendajate tabamine mõjutas oluliselt Eesti narkoturgu, me suutsime allilma oluliselt raputada,» ütles Kõplas.

     Igasuguseid imelikke hobisid inimestel ka on, aga miks allilma-raputajaid riigieelarvest finantseeritakse, seda ei oska dig mitte ära arvata.

576. Ekspressis: kukesammul valgustatud uimastipoliitika poole

     ÜRO 1961. aasta uimasti­konventsiooni aluseks olnud ideoloogia vaagub hinge, globaalne narko­sõja­masin poetab polte ning avalik arvamus liigub aina kiiremini paradigmamurrangu poole, kirjutab Mart Kalvet. /—/

     Raske on aga reakodanikult eeldada mõistvat suhtumist juhutarvitajaisse või sõltuvushaigeisse, kui paljud Eesti apteekrid – kõrgharidusega meditsiiniala spetsialistid, keda ajakirjanduses levivad naeruväärsed müüdid ei tohiks eksitada – keelduvad uimastisüstijaile süstlaid müümast /—/

     Olukorras, kus üheksa kümnest HIVi nakatumisest meie regioonis johtub kasutatud süstalde jagamisest, on säärane julm eeldamine kuritegu rahva tervise vastu.

     Olukord pole siiski päris lootusetu. Tänavu käivitus naloksooniprogrammi pilootprojekt, mille raames jagatakse osale süstivatest uimastipruukijatest ja nende lähikondsetest opioidi-üledoosist päästvat odavat, ohutut ja tõhusat ravimit, mida seni käivad kogemata liiga suure annuse manustanuile süstimas kiirabibrigaadid – nimelt pole naloksoonile Eestis väljastatud müügiluba. Kui projekti saadab edu, on lootust, et naloksoon muutub siiski kättesaadavaks kõigile abivajajaile ning ogaralt suur uimastisuremus hakkab viimaks vähenema. /—/

     Kahjuks ei mahu mõisted nagu “mõtestatud dekriminaliseerimine” või “uimastituru riiklik kontroll ja regulatsioon” veel ei meie koalitsiooni- ega opositsioonipoliitikute retoorikasse; lihtsam on jätta uimastiturg kurjategijate hallata, ajades otsusest johtuvad majanduslikud, demograafilised, tervishoiu-, keskkonna- ja julgeolekukatastroofid vastasleeri saamatuse süüks. Ning mitte miski peale rumaluse, hoolimatuse ja argpükslikkuse ei selgita, miks Eestis pole seni patsientidele kättesaadavaks tehtud ravikanepit, ehkki seadus seda lubab.

     Kommentaariumis käis vahepeal paras möll, kostis isegi päästikulu lõginat:

     ma olen kaitseliitlane ja mul on kodus täiskomplekt lahinguvarustusest, koos vajaliku koguse padrunitega. Et siis eestimaal pole päris mehed veel otsa saanud

577. Mart K. ütles:

     ÜRO 1961. aasta uimasti­konventsiooni aluseks olnud ideoloogia vaagub hinge, globaalne narko­sõja­masin poetab polte ning avalik arvamus liigub aina kiiremini paradigmamurrangu poole, kirjutab Mart Kalvet

     vähemalt mõne inimese arust ei poeta polte mitte ainult globaalne narkosõjamasin vaid üleüldse kogu globaalne moodne elukorraldus, sest nafta ju lõppeb otsa: “madmaxi ühiskond”, Taxi Driveri sünge tulevikuvisioon:

     Reaalsus mu silme ees oli aga Pumppüssi-Tauno. Ta röökis rahvasummale enda ümber, et teid pole olemas, pole kunagi olnudki!!! Tal oli perekond ja kotitäis kartuleid.
     Nii palju aastaid varem, kui ta kuulsaks sai: uskumata, et ühiskonnas elavad inimesed, kes teenivad miinimumpalka olles sealjuures mittealkohoolikud ega kriminaalid. Niisama ei suutnud ta uskuda, et mingi hetk pole enam politseid, tuletõrjujat ega omat jopet, kes rikki läinud elektripirni laes ära vahetab.
     Ma pole valesti elanud, ma pole midagi valesti teinud, röökis ta.
     Tal oli õigus. Mida ta aga ei mõistnud oli see, et maailm oli juba väga vana ja väsinud ega viitsinud teda kuulata.

     Äkki oleks targem hoopiski kokapõõsaid kultiveerima asuda. Nii palju, kui ma kuulnud olen, teeb kanep uimaseks ja tekitab hundiisu peale kauba. Kartulid saavad liiga ruttu otsa niiviisi ja ei jaksa teisi korralikult valvata ka. Koka lehtede närimine teadaolevalt aga võtab isu ära ja aitab ärkvel püsida. Nii peaks ellujäämisvõimalused teoreetiliselt suurenema, kui mustad stsenaariumid ükskord käiku lähevad; Ja miks ei peaks meil kasvama kokapõõsas, kui kartul, mis on ka Ameerikast pärit, ju ometigi kasvab; (kuigi, pumpüssi pole ka ju niikuinii) Mnjaa..

578. salvey ütles:

     Koka lehtede närimine teadaolevalt aga võtab isu ära ja aitab ärkvel püsida. Nii peaks ellujäämisvõimalused teoreetiliselt suurenema, …

     Ei pruugi. Kokaiin kallutab enamikke inimesi suurenenud agressioonile, mis võib Mad Max’i tüüpi maailmas tuua kaasa tarbetute riskide võtmist ja ellujäämisvõimaluste langemist. Me oleme seda vist kuskil juba ülestimuleeritud finantsteenistujate kontekstis arutanud.

     salvey ütles:

     Ja miks ei peaks meil kasvama kokapõõsas, kui kartul, mis on ka Ameerikast pärit, ju ometigi kasvab

     Niimoodi ei saa päris lihtsalt järeldada. Üks asjaolusid, mida Lõuna-Ameerika keskkonnatingimuste Eestile ülekandmisel tuleks arvesse võtta, on Andid. Kõrgemale ronides läheneb temperatuurikõikumine põhja-Euroopa või Lõuna-Ameerika tipus — Tulemaal — valitsevatele tingimustele (okeaanilised mõjud muidugi välja arvatud); taimed, mis on kõrgmäestikuga kohastunud, kasvavad tõenäoliselt Eesti kandis paremini kui taimed, mille põlisasuralad on vihmametsade vööndis.

     Kurjade keelte andmeil on kultuur-kokapõõsast olemas nii variante, kes kasvavad hästi Andide jalamil kui ka niisuguseid, mis kasvavad kõrgemates piirkondades.

579. salvey ütles:

     Äkki oleks targem hoopiski kokapõõsaid kultiveerima asuda. Nii palju, kui ma kuulnud olen, teeb kanep uimaseks ja tekitab hundiisu peale kauba.

     Postapokalüptilises kontekstis mõeldes on kanep kindlasti mõistlikum valik, kuna pakub lisaks ravimitele ka kütust ja kõikvõimalikke ainelisi hüvesid tekstiilist ja paberist plastiku-alternatiivide ja ehitusmaterjalideni. Ja kui pole enam arste ja haiglaid murdunud jäsemete kokkulappimiseks, lähevad valuvaigistid kindlasti hinda.

580. Haiglate ärakadumine käib postapokalüpsise juurde, aga miks postapokalüptilises maailmas arste ei peaks olema? Kas vaadeldav apokalüpsis elimineerib eelistuslikult kõik arstid ära ja saadab nad paradiisi koerte tervisevigu ravima?

581. @dig:
     Küllap Mart K mõtles , et arstidest on ilma ravimiteta vähe kasu, et ilma haiglata arsti samahästi kui polegi või miskit sinnapoole. Ma arvan küll, et arst oskab ikkagi paremini kui väljaõppeta isik (näiteks mina) kuuli kerest välja õngitseda või jalga lahastada, või sünnitust vastu võtta vmt taolist teha.

582. dig ütles:

     miks postapokalüptilises maailmas arste ei peaks olema?

     Ma eeldasin, et neid on raskem üles leida kui pre- või proto-apokalüptilistes ühiskondades ning neil endil on keerulisem osutada tõhusat raviteenust.

     Tagasi teemasse. Viidatud artikkel räägib New England Journal of Medicine’i veergudel ravikanepi poolt ja vastu argumenteerimisest hüpoteetilise rinnavähipatsiendi näitel. Kanepi kasutamise vastu vaidleb USA tein “uimastitsaar” DuPont.

     One reason not to, in the view of one of the “con” argument’s authors, Dr. Robert DuPont, is that it probably wouldn’t help her. “Although marijuana probably involves little risk in this context, it is also unlikely to provide much benefit,” said DuPont, a clinical professor of psychiatry at Georgetown Medical School in Washington, D.C., and the first director of the National Institute on Drug Abuse under Presidents Nixon, Ford and Carter. /—/

     DuPont said that because smoked marijuana has not been reviewed and approved by the U.S. Food and Drug Administration for safety, effectiveness and purity, it would be inappropriate for a physician to prescribe it. “It would divert the attention away from an effective medical treatment and get her into something that’s at best voodoo,” he said.

     The cannabis (marijuana) plant contains hundreds of pharmacologically active compounds that could interact with the medications Marilyn’s now taking, DuPont said. It’s impossible to know the chemical make-up or potency of a given dose, he noted, adding, “Medical marijuana has no dose. There is nothing else in medicine like that.”

     DuPont said it’s also uncertain how Marilyn might react to the experience of smoking marijuana. He said the drug could affect her ability to think effectively. And just the act of smoking, coupled with the impact of the cancer on her lungs, could reduce her ability to get oxygen to her brain, he added.

     Rather than offering Marilyn marijuana that is smoked, DuPont would prefer she be offered drugs that have been shown to be highly effective for treating nausea and vomiting caused by chemotherapy, such as dexamethasone and aprepitant. Should these not work, he said, he would opt for one of two prescription “cannabinoid” pills that are available: dronabinol (Marinol) or nabilone (Cesamet), which are both approved by the FDA for the same purpose.

     DuPont argued that with the oral cannabinoids, the precise dosages have been established and the medications take effect more gradually than does smoked marijuana, and thus would be less likely to cause anxiety or panic.

583. Filmitegija Jason Willis paljastab salakavala psühhoaktiivse taime, mida kassid ostaksid.

584. Justiitsminister räägib Postimehele varavastaste kuritegude tegelikest põhjustest.

     Rääkides masskuritegudest, väitis minister, et nende taga pole enamasti oma tegevust ratsionaalselt kasu-kahju võtmes kaaluvad moraalitud inimesed, vaid pigem inimesed, kes just mõttetegevusega ei hiilga.

     Tema sõnul on tegu eelkõige vägivallatsejate ning joobes autojuhtide puhul alkoholi kuritarvitajate ja varavastaste kuritegude puhul eelkõige narkosõltlastega. Teisisõnu on tegu komplekssete sotsiaalsete probleemidega inimestega.

     «Sellegipoolest tuleb nende inimestega ka kriminaaljustiitssüsteemis tegeleda, nagu peame leidma ka kuriteoohvrite kaitsmise võimalusi,» lisas minister. «2012. aastal sai esimene vang vanglast välja narkoravile, 2013. aastal loodame laiendada narkoravi asendusravina nii vanglast vabanevatele kui ka sinna veel mitte sattunud inimestele.»

     Kardetavasti väärib mingivärvilist tähelepanu ka see tähelepanek:

     «Alati võib küsida, miks me pakume kurjategijatele teenuseid, mida ei saa endale lubada seaduskuulekas inimene,» rääkis ta. «Siin on olemas väga selge põhjendus: esiteks on see tulemuslikum ning vähendab uute kuritegude toimepanemist, teiseks on see ka vangistusest odavam.»

     «Meil ei saa olla õigustust jätta kasutamata kuritegevust vähendavaid tõhusaid meetodeid või siis kasutada nende asemel midagi nii vähetulemuslikku ja kallist, kui seda on vangistus,» lisas Pevkur.

585. Postimehes: Norra liigub tubakatoodete müügi täieliku keelustamise poole

     Norra tervishoiuametnikud saatsid parlamenti ettepaneku muuta riik aastaks 2040 täielikult suitsuvabaks.

     Tromsø ülikooli professor Maja-Lisa Løchen ütles ajalehele Verdens Gang, et tubakaga on seotud palju haigusi ja surmajuhtumeid ning suitsetamise keelustamisega saaks neid vältida.

     Huuletubaka müügikeel jõustub nelja aasta pärast, kirjutab VG. Järgmine etapp tubakavastases võitluses on ostja vanusepiiri tõstmine 20 eluaastani. Kava näeb ette, et aastaks 2018 kerkib see aga 24 aastani.

     Juba enne tubaka täielikku ärakeelamist kavatseb riik vabaneda suuvähki põhjustavast huuletubakast, mille müügile kavatsetakse panna punkt 2017. aastaks.

     Professor Løchen meenutas, et huuletubakakeeld järgib Euroopa Liidu riikide hoiakut, kui Rootsit mitte arvestada. Euroopa Komisjonis valmistatakse ette uut tubakatoodete direktiivi, mis keelab huuletubaka müügi Euroopa Liidus, jättes välja Rootsi.

586. salvey ütles:

     Huuletubaka müügikeel jõustub nelja aasta pärast.

     Tunnistan, et ma ei mõista taolist “loogikat”. Kui eesmärk on tubakaga seonduvate terviseriskide kahandamine, ei tundu tervisele kordades ohutuma alternatiivi välistamine esimese sammuna sugugi mõistlik. Eriti, kui on teada, et seda alternatiivi kasutatakse edukalt suitsetamisest loobumiseks.

587. Mart K. ütles:

     Tunnistan, et ma ei mõista taolist “loogikat”. Kui eesmärk on tubakaga seonduvate terviseriskide kahandamine, ei tundu tervisele kordades ohutuma alternatiivi välistamine esimese sammuna sugugi mõistlik.

     Küllap ei ole säärase kompromissi aluseks mitte terviseriskide minimeerimine vaid virisejate minimeerimisest lähtuv poliitiline reaalsus. Tubaka suitsetajaid on Norras ilmselt kordades rohkem kui imejaid, väikest vähemust outlaw‘deks kuulutada on aga märksa lihtsam kui suurt.

588. New York Times räägib kokaiinisõja igapäevaelust. Peategelaseks on seekord Põhja-Carolina tuumafüüsik professor Paul Frampton, kes väidetavalt uimastite leviku tõkestamise eesmärgil paigutati sunniviisiliselt elama majja, kus asjatundlikud inimesed regulaarselt nii uimasteid kui virguteid pruugivad.

     I first met Frampton this past fall in the prison warden’s office in Devoto, one of the few remaining old-style jails in Buenos Aires, so dilapidated that its windows stick open and rain leaks through the roof. It was September, the beginning of spring in the Southern Hemisphere, but there was still a chill in the air, and the prison heating system was down as usual.

     “Hey Professor, have you won the Nobel yet?” a guard shouted as Frampton walked by. He was wearing a red Adidas tracksuit (“Adidas seems to have a franchise in Devoto,” he said), running shoes and a tattered Barbour coat to keep warm. “This is the coat the royal family wears, it’s for hunting,” Frampton, who grew up in Britain, pointed out. “See, it has this pocket in the back where you can put a dead bird.” Frampton had been in Devoto for eight months, awaiting trial on charges of transporting two kilos of cocaine into the country. He was housed not in a single cell but in a group pavilion with 80 men accused of drug dealing or smuggling, most of them from other Latin American countries. Frampton had had almost no experience with drugs in his life, apart from the occasional drink and a nicotine addiction (he’d given up smoking two years before). Now he was living with people who were not only well versed in the intricacies of the drug trade but regular users of marijuana and cocaine. The pavilion was often illuminated at night by little flames held under spoons, as inmates cooked paco, a cocaine paste similar to crack that is often made with kerosene and sulfuric acid. But there were good things about not being in a private cell, too. A number of the prisoners on the pavilion had their own TVs. On Sunday mornings, Frampton would turn on the classical-music station, Arpeggio, so he could listen for a few hours before others got up and switched the channel back to music videos. Whenever his case was reported on local news channels, pictures of Denise Milani would flash across the TV screen, eliciting catcalls and applause from the other prisoners.

     Kuidas ränk uimastikuritegu välja näeb?

     Frampton had been very lonely since his divorce three years earlier; now it seemed those days were over. Milani told him she was longing to change her life. She was tired, she said, of being a “glamour model,” of posing in her bikini on the beach while men ogled her. She wanted to settle down, have children. But she worried what he thought of her. “Do you think you could ever be proud of someone like me?” Of course he could, he assured her.

     Frampton didn’t plan on a long trip. He needed to be back to teach. So he left his car at the airport. Soon, he hoped, he’d be returning with Milani on his arm. The first thing that went wrong was that the e-ticket Milani sent Frampton for the Toronto-Santiago leg of his journey turned out to be invalid, leaving him stranded in the Toronto airport for a full day. Frampton finally arrived in La Paz four days after he set out. He hoped to meet Milani the next morning, but by then she had been called away to another photo shoot in Brussels. She promised to send him a ticket to join her there, so Frampton, who had checked into the Eva Palace Hotel, worked on a physics paper while he waited for it to arrive. He and Milani kept in regular contact. A ticket to Buenos Aires eventually came, with the promise that another ticket to Brussels was on the way. All Milani asked was that Frampton do her a favor: bring her a bag that she had left in La Paz.

     Kuidas säärane meede eesmärgiga põhjuslikus seoses on, seda New York Times kahjuks ei tea. See, et tegemist armuvalus füüsikuga on, ei puutu üldse asjasse.

589. Postimees: Alla 23-aastasena joomine rikub aju

     Aastas sureb meil umbes 1500 inimest otseselt alkoholi tõttu. Ma ei tea, miks see meile normaalne tundub – seda vabandatakse tihti ajalooga. Peaksime natuke läbi mõtlema, kuidas see nii on kujunenud, et mitte joomine sellise veidrusena tundub.

     Paljud praegused sõltlased ei ole oma sõltuvusi valinud täiskasvanuna, ratsionaalselt ja küpse ajuga, vaid nende joomisharjumused on kujunenud oluliselt varem – 11-aastaselt siidrit ja limonaadilaadset lahjat alkoholi juues.

590. Postimees räägib, et ühel vanimaist keelatud substantsidest on peale sõltuvuse tekitamise ja tuju parandamise ka märkimisväärne traumade, luumurdude ja surma vastane toime.

     Sydney ülikooli teadlased vaatlesid 530 veokijuhi harjumusi ja töökorraldust. Seejuures olid need veokijuhid osalenud mõnes liiklusõnnetuses. Samuti vaadeldi 517 veokijuhi harjumusi, kes ei ole õnnetusse sattunud, kirjutab BBC viitega ajakirjale British Medical Journal.

     Autojuhtidel, kes tarbisid kofeiini, oli 63 protsenti väiksem tõenäosus sattuda liiklusõnnetusse. Seejuures võeti arvesse ka juhtide vanust, magamisharjumusi, läbitud kilomeetreid, pause ja öisel ajal sõitmist.

591. Medical Xpress räägib, et inimesed, kes kannatavad depressiooni all, ei pruugi sääraste tervislike eluviiside nagu mõõdukas alkoholi tarvitamine või mõõdukas kehaline tegevus positiivset mõju täielikult omandada suuta.

     Depression may inhibit the anti-inflammatory effects typically associated with physical activity and light-to-moderate alcohol consumption, according to researchers at Duke Medicine.

     The finding – based on measurements of the cardio-metabolic risk marker C-reactive protein (CRP) – points to another potential danger of depression, which afflicts an estimated one in 10 adults in the United States. Study results were published online March 26, 2013, in the journal Brain, Behavior, and Immunity.

     “Our findings suggest depression not only directly affects an individual’s mental and physical health; it might also diminish the health benefits of physical activities and moderate alcohol consumption,” said lead author Edward C. Suarez, PhD, associate professor of psychiatry and behavioral sciences at Duke Medicine. “This appears to be specific to inflammation, which we know increases the risk for heart disease, so our findings suggest that depression could be a complicating risk factor.”

592. New York Times tutvustab edusamme tähelepanuhäire diagnoosimise alal.

     Nearly one in five high school age boys in the United States and 11 percent of school-age children over all have received a medical diagnosis of attention deficit hyperactivity disorder, according to new data from the federal Centers for Disease Control and Prevention.

     Edusamme on oodata veel.

     And even more teenagers are likely to be prescribed medication in the near future because the American Psychiatric Association plans to change the definition of A.D.H.D. to allow more people to receive the diagnosis and treatment. A.D.H.D. is described by most experts as resulting from abnormal chemical levels in the brain that impair a person’s impulse control and attention skills.

     Ninatargad virisevad, kuna kasutatavatel ravimitel on kõrvalmõjusid. Ju siis on see midagi ebatavalist.

     “There’s no way that one in five high-school boys has A.D.H.D.,” said James Swanson, a professor of psychiatry at Florida International University and one of the primary A.D.H.D. researchers in the last 20 years. “If we start treating children who do not have the disorder with stimulants, a certain percentage are going to have problems that are predictable — some of them are going to end up with abuse and dependence. And with all those pills around, how much of that actually goes to friends? Some studies have said it’s about 30 percent.”

593. Tallinna Postimees räägib Mustamäel tegutsevast virgutava taimepuru ja uimastavate vedelike müüjast.

     Maksu- ja tolliamet ei ole juba aastaid suutnud lõpetada Mustamäel tegutseva salaviinaurka tegutsemist

     ETV saade «Pealtnägija» sooritas Mustamäel Tammsaare tee 83 korterist number 7 kontrollostu. Esimesel korral jäädi küll tühjade kätega, kuid teisel korral õnnestus siiski kätte saada plokk Valgevene päritolu sigarette.

     Maksuraha kättesaamiseks kasutatakse uimastisõjale igati kohaseid riistapuid.

     Lisaks fikseerib vastaskorteri uksesilma paigutatud salakaamera nädala jooksul toimunud tegevuse, kust on selgelt näha, et viinanäljas «kliente» voorib korteri vahet ööpäev läbi, vahendas ERR Uudised.

     Osutub, et Pahad Inimesed(tm) on salakavalad ja järgivad seadust. Mispärast nad ometi niimoodi teevad?

     Konks on selles, et salakauba müük on teatud koguseni väärtegu, mille uurimiseks ei tohi kasutada eritoiminguid nagu pealtkuulamine või jälitus. Saab teha ainult kohtu loal läbiotsimise. Ärikad on aga piisavalt nutikad, et hoida kodus korraga vaid väike kogus.

     Küll oleks ilmaelu ilus, kui kurjategijad seadust igal võimalusel rikuksid.

594. Anonymous avaldab Postimehes arvamust ja muuhulgas tõenduspõhiseid meetmeid virgutava substantsi kasutamise vastu võitlemise alal.

     Uues tubakatoodete direktiivis on tubakatoodete pakendile lisaks uutele teksthoiatustele ette nähtud ka kohustuslikult pilthoiatused. Viimased on juba üle maailma kasutusel 57 riigis, sealhulgas üheksas ELi liikmesriigis, ja nende mõju suitsetamise vähendamisele on tõenduspõhiselt uuritud piisava põhjalikkusega. Seega on tubakatoote kaubamärgi eksponeerimise senise pinna vähendamine põhjendatud, kuna palju olulisem on näidata jõuliselt neid ohte, mida suitsetamine endaga kaasa toob.

     Esitatakse ka retooriline küsimus:

     Miks peaks enesehävitajatele suurte ja kaunilt kujundatud kaubamärkidega ette maalima, millise firma mürgiga nad ennast tapavad?

     dig vastab Armeenia raadio nimel:

     Selleks, et nad paremini mäletaksid, keda kohtusse kaevata, kui asi sealmaal.

595. Olulist filmi kehtivast uimastipoliitikast näitab ETV “Välisilm” täna kell 22.10, kordusena teisipäeval 14.50.

     ÜRO sanktsioneeritud sõda uimastite vastu on kestnud üle 40 aasta, sellele on kulutatud rohkem kui triljon dollarit, miljoneid inimesi on vangistatud ja tuhandeid tapetud. Ent milline on tulemus?

     Illegaalse uimastiäri käive on 320 miljardit dollarit aastas. Uimastid on odavamad ja levinud laialdasemalt kui kunagi varem ning paljudes riikides on uimastikartellid muutunud peamiseks ohuks riiklikule julgeolekule.

     See sõda on läbi kukkunud, kuid sellest rääkimine on olnud poliitiline tabu. Aga enam mitte, sest üha valjemalt on hakatud nõudma läbikukkunud poliitika muutmist.

     http://www.breakingthetaboo.info/

596. Kanepitemp vahendab Time’i artiklit ajakirja Nature Reviews Neuroscience juuninumbris ilmunud artiklist, kus prof David Nutt ja julged (loe: pensionil) kolleegid tümitavad uimastiseaduseid, mis teaduse tegemist pidurdavat.

     Näiteks kanepit on jätkuvalt äärmiselt keeruline teaduslikult uurida — seda hoolimata meditsiinilise pruukimise seadustamisest USA 17 osariigis ja meelelahutusliku tarvitamise seadustamisest kahes osariigis. USA-s võib seda uimastit seaduslikul teel hankida ainult uimastite kuritarvitamise riikliku instituudi NIDA kaudu, mis omakorda eeldab erakorralist revisjoni ning toidu- ja ravimiameti FDA regulatsioonide järgimist, mida seadusega lubatud ravimite ega enamiku eksperimentaalsete medikamentide uurimiseks vaja ei ole. Pentsikul kombel on Ühendkuningriigis heroiini teaduslikult lihtsam uurida kui kanepit, kuna heroiin on seal legaalsete valuvaigistite nimekirjas. /—/

     Professor Nutt kommenteerib: „Inimesi uimastitest johtuvate võimalike kahjustuste eest kaitsma mõeldud uimastiseadustel pole õnnestunud inimesi kaitsta, küll aga on nende soovimatuks tagajärjeks olnud teadustöö ränk pidurdamine.“ /—/

     „Minu uurimistöö teeb see viis kuni kümme korda kulukamaks,“ nendib Nutt, kellel ühena vähestest on volitus vastavate katsete sooritamiseks inimestest katsealustega. Ta märgib, et tema uurimuse mõlemad kaasautorid on pensionil ning kinnitab, et üks ta kolleegidest avaldas soovi kaasautorina osaleda, kuid loobus, kuna kartis kaotada valitsuse rahastust oma tulevastele projektidele. „Aktiivselt uurimistööga tegelevad teadlased on ära hirmutatud,“ väidab Nutt.

     Ajakirjanikuna, kes on uimastiteemadel juba mitu kümnendit kirjutanud, on Maia Szalavitz enda kinnitusel sama probleemiga korduvalt kokku puutunud. Aastate jooksul on paljud uurijad, kes keeldusid avalikult sõna võtmast, talle eraviisiliselt väljendanud oma pettumust vastavasisulisele uurimistööle kehtestatud piirangute üle ning rääkinud üksikasjaliselt, kuidas nad on nende piirangute tõttu olnud sunnitud mõnede levinud raskete haiguste paljulubavate ravivõimaluste uurimisest loobuma.

     Ülevaateartikkel tõstab esile hulga näiteid sellest, kuidas seadused on meditsiiniteaduse arengut pärssinud.