Kes on kes?
Entsüklopeediline kollektsioon Eesti vaimu-, para-, umbluumaailma tegelastest ja nende pöörastest väidetest: ravitsejad, posijad, nõiad, maagid, homöopaadid, pildajad, teoreetikud, gurud… (tähestikulises järjekorras ja täieneb jooksvalt).
- Gunnar Aarma
- Ülle Adoberg-Mikk
- Tõnu Aru
- Veeliks Jalakas
- Enn Kaljo
- Andres Klemet
- Peeter Liiv
- Ülle Liivamägi
- Lille Lindmäe
- Ingvar Luhaäär
- Enn Parve
- Ülle Pechter
- Reet Priiman
- Kätlin Roovik (Crystal Ra Lakshmi)
- Janno Seeder
- Ilmar Soomere
- Aigar Säde
- Tiit Teras
- Hannes Vanaküla
- Luule Viilma
- Viljo Viljasoo
- Ingvar Villido
- Rein Weber
- jne
Lugejate ettepanekud koos asjakohaste viidetega on teretulnud.
Kas kellelgi on olnud kokkupuudet 40-50-aastase tumedate juustega umbes 170 cm pika meeskodanikuga, kes Tartus tegutseb nime all Aivar Aal?
Üks sarnane nimekiri koos kirjeldustega “vaimsetest” inimestest on leida ka siit:
NÕIAD – RAVITSEJAD – Müstikud – Eesti vaimuilma tegijad
eile trehvasin teiste seas kokku niisuguse onuga, nagu urmas loige. kuna kuskilt kõlas läbi, et otsin tallinna lähiümbrusse maja, siis teatas see, seni väga veidralt käitunud ja üldse imeliku mulje jätnud kodanik, et tema on suur reikimeister ning muuhulgas tegeleb ka veesoonte ja kõiksuguste energiate tagaajamisega ning ma peaks enne ostuotsuse langetamist kindlasti laskma temal mõõduka tasu eest krunt üle käia. surusin tal siis kätt, tutvustasin end elupõlise skeptikuna ning pakkusin talle millegi tõestamisväärse eest palju raha. tema vaatas mind kilavate silmadega ja ühmas kõrgel toonil: “aga keegi ei pea ju midagi tõestama!”. seepeale meenutasin talle, et ta võlgneb mulle juba mitu aastat sada krooni ja küsisin, millal ära maksab? sai vist tigedaks, raisk…
Selles nimekirjas on kõige toredam see, et kõrvuti soolapuhujatega on seal ka meie lugupeetud akadeemiks Anto Raukas… on’s ta selle tõesti ära teeninud?!
On küll. Kasvõi näiteks kreatsionismiraamatu eest.
Odoot, mis kreatsionismiraamat?
Inimkonna varjatud ajalugu, Michael Cremo, Richard Thompson
Selle raamatu ees-, kaas- või järelsõna on Anto Raukase poolt.
Ahsoh. Sätin ennast siis raamatupoes sisse ja loen eessõna läbi.
Ohoh… see tuli nüüd küll üllatusena. Eh… sai just teisega ühise laua taga istutud… eks ma ole ka kuulnud üht ja teist, küll otse ja küll kolleegidelt, aga ma olen senimaani selle pigem veidra huumorimeele arvele kirjutanud.
See on nii hea raamat, et on läbi müüdud. Maa Universumis ei ole – selle koostajate hulgas on samuti Anto Raukas ja seda on võimalik soodushinnaga osta. Näitab ilmekalt lugejate maitset.
Mitte väga ammuses minevikus vedeles see varjatud ajalugu Tartu Apollos; olen teda paaril korral seal lehitsenud, aga eessõna pole märganud lugeda. Paraku on seesinane pood hetkel 95% kinni.
Ah, te seal Tartus ei oska hüvast tõelisest teadusest lugu pidada! Tallinnas on kõige loetavamateks raamatuteks “Sinu igavene elu” ja.. äh, mis see teine oli? Menuraamatud, M-A Väljatagalt. Varsti tuleb kolmas, hoidke tengeplungad valmis ja hinged valla.
Minu kiri kadus ära.
Tõsijutt, trollide jaoks on tarandik.
Nii lollilt käituv persoon on siis moderaatoriks. Oh õudus!
Kes ei ole samat sekti usku, seda sõimatakse mingis pudikeeles ja
võetakse rajalt maha. Kits kärneriks.
Eeldatavasti sobib igasse foorumisse ka objektiivseid isikuid, mitte ainult jalaga- persse- stiilis diktaatoreid.
Kui Sa Dig hakkad kunagi viisakaks ja tsiviliseeritud isikuks, siis sihukeste kustutamsite korral oleks viisakas teatada, vabandada.
Põhjendada Sa vist ei oska.
Andres!
Digi kommentaarid ajavad vähemalt naerma, Teie omad tihti nutma.
Dig on arenemisvõimeline, kui külm teda ära ei võta, siis võib temast veel asja saada!
Kui keegi oma pudikeelseid nalju pidevalt kordab, muutub see magedaks.
Oakrosk! Tere jälle! Mind ei pea teietama. Miks oled nii vanamoodne?
Järgmine jutt võib kohaliku usutunnistusega mitte kokku sobida, ja see eesel hakkab jälle seda trollibussi juttu ajama, aga igaks juhuks:
On skeptikud.
On esoteerikud.
On teada, et tavaliselt ei tule siia linale üks normaalne esoteerik.
Ent siia saabuv esoteerik on ise ka skeptik, olles sageli objektiivne nii ühes kui teises seltskonnas. Aga seda, et ta on skeptik ka skeptikute suhtes, seda sageli ei andestata.
Elus tahetakse, et Sa kuuluksid kuskile, oleksid ühtede sõber ja teiste vaenlane. Kuid on ka niisuguseid, kes püüavad olla erinevas seltskonnas erapooletud. Ent nad ei sobi sageli poliitilisele võitlusväljale.
Mõned kysimused kas nn Suur vend on olemas? Kas ta on seotud bilderbergi grupiga? Mis on Bilderbergi grupi eesmärk? MIks sinna ei lasta ajakirjanike? Miks nende nõupidamised on salajased nagu ka need kes sinna kuuluvad?
Miks paljud kvantfüüsikud hakkavad oma põhiala kõrval uurima erinevaid iidseid joogade ja muid sarnaseid tarkusi?
Mis x-faile riigid hakkavad avaldama/avaldavad kui pole olemas mingeid UFOsid, ainult atmosfääri nähtused ja hallutsinatsioonidega inimkond. Miks öeldakse, et inimkond ei ole veel valmis selleks?
Miks katollilik kirik on välja tulnud lausega, mis tunnistab maaväliseid tsivilisatsioone? Sealhulgas vabandab jordano bruno ees kes põletati tuleriidal oma veendumuste eest.
endine skeptik
Kas Te kompate piire, kui palju on siin lehel lubatud haukuda???
Mõned kysimused kas nn Suur vend on olemas?
Kuidas meie netitegevusi jälgitakse? http://forte.delfi.ee/archive/article.php?id=40014727
Andmekogumisega netis tegelevad peamiselt osapooled, mis sellelt teenivad (turundajad, veebistatistikat koguvad firmad). … Juba ühe saidi külastamine võib käivitada kümneid või isegi sadasid faile, mis kogutava info eri firmadele edastavad. … Teiseks on turundajate ja statistikakogujate jälitusvahendid (third party tracker), mis jälgivad kasutaja tegevust netis üldiselt.
…………….
Jälitustegevuse käigus (kriminaalasjas) on kindlalt kogu suhtlus politsei vaateväljas, kuid vaevalt nüüd kõiki jälgitakse. Tädi Maali maalt võib küll rahulik olla. Ka skeptikutel ei tohiks mingeid probleeme olla.
Miks paljud kvantfüüsikud hakkavad oma põhiala kõrval uurima erinevaid iidseid joogade ja muid sarnaseid tarkusi?
Kas mitte sellepärast, et kõik uus on ammu-unustatud vana. Vanades tarkustes on sarnasusi kvantfüüsikaga (mitte segi ajada uhuutajate erinevate väidetega!!!!).
Miks katollilik kirik on välja tulnud lausega, mis tunnistab maaväliseid tsivilisatsioone
Jah katoliku kirik on valmis pöörama kristluse teele kogu Universumi, aga …! I’d love to baptise ET, says Vatican’s stargazer http://www.dailymail.co.uk/sciencetech/article-1312922/Pope-astronomer-Guy-Consolmagno-Aliens-souls-living-stars.html
The Pope’s Astronomer, Guy Consolmagno, says that intelligent life elsewhere is probable, but believes that we are unlikely ever to encounter it
Intelligent aliens may be living among the stars and are likely to have souls, a senior Vatican scientist said yesterday.
The Pope’s astronomer, Guy Consolmagno, said he would be happy to ‘baptise an al ien’ – but admitted that the chances of communicating with life outside the Earth were low.
Sealhulgas vabandab jordano bruno ees kes põletati tuleriidal oma veendumuste eest.
Kus see kirjas oli, et paavst vabandab Giordano Bruno põletamise eest? Giordano Bruno, philosopher and scientist, burnt at the stake 400 years ago 16 February 2000 http://www.wsws.org/articles/2000/feb2000/brun-f16.shtml
In 1992, after 12 years of deliberations, the Roman Catholic Church grudgingly admitted that Galileo Galilei had been right in supporting the theories of Copernicus. The Holy Inquisition had forced an aged Galileo to recant his ideas under threat of torture in 1633. But no such admission has been made in the case of Bruno. His writings are still on the Vatican’s list of forbidden texts.
Kas tegemist on retooriliste kysimustega vo~i ootad Sa mo~nele neist ka vastust?
Ma võin x-failide osale vastata. Kui sa mõtled neid toimikuid, mis käsitlevad uurimusi UFO-de kohta, siis nende avalikustamises ei ole midagi müstilist. Nimelt ükski neist seni ei ole käsitlenud maaväliseid eluvorme mittemingil kujul. Miks ma seda tean? Sest väga väga mitu õhtut minu elust on raisatud lootusele neist leida midagi mida ma juba ei teadnud. Võin kinnitada, et tegu oli tõsise pettumusega.
”Inimesed pole valmis” loosung on ufoloogide ja nende mingitel halbadel põhjustel uskujate enda väide. Loomulikult võib inimkond natukene pahaseks saada kui vogonite laevastik tuleb Maad hävitama, et teha ruumi hüperruumi ümbersõiduteele, aga kuna see on väga tõenäoline, siis ebatõenäosus füüsika kohaselt seda juhtuda ei tohiks. Kunagi.
Pealegi keegi ei ole hulluks läinud kui mõned teadlased 90ndatel korraks enda arust maavälise elu Marssil leidsid või kui Kepler tegi hiljuti avastusi või tõepoolest – Europal pesitsevate potentsiaalsete eluvormide pärast. Ja kui inimesed nii ebavalmis selleks on, miks saadavad teadlased sõnumeid kosmosesse ja informeerivad oma tegevusest inimesi? See peaks olema ksenofoobiliste ülestõusude otsimine, ometi kõik plaksutavad, noogutavad pead ja ütlevad ”jolly good, ol’ chap, jolly good indeed!”
Kvantfüüsikute kohta on mul seevastu kontrküsimused – kust sa võtad, et paljud neist lähevad jooga juurde? Mida tähendab ”paljud”? Kas sa mõtled neid mõnda, keda mõni müstik on umbisikuliselt maininud? Kas kvantfüüsikud peaks olemuselt olema vähem inimlikud, et selles on midagi nii erakordset, et mõnda neist huvitavad ka ‘vanad tarkused’? Kui mõnda koristajat huvitab natsionaalsotsialistlik praktika, kas see tähendab seost kahe ameti tegevuste vahel?
Päris kõhe on näha mitut head tuttavat avalikus “rahvavaenlaste” nimekirjas. Maailmavaadete olelusvõitlus on mõneti paratamatu, aga kusagil on eetilised piirid ja selline elavate inimeste avalik kollektiivne sildistamine mulle ei meeldi.
Mis teha, Helle, kui inimesed on ohtralt udujuttu ajanud, mis konkreetsete viidetega ja tsitaatidega kenasti kaetud saab. Minumeelest nad rahvavaenlased seetõttu küll ei ole, aga kui nad julgesid avalikult esineda, siis pole ju mingit põhjust siinset spetsiifikat silmas pidades nende esinemisi ka tähelepanuta jätta, isegi kui mõni neist Helle Kaasiku hea tuttav on.
Pealeselle võib julgelt väita, et inimesed, kes on mõnel vaimu-, para- ja/või umbluuettevõtjal end ära tinistada lasknud, näevad siinses nimekirjas pigem kasulikku infot koondavat abivahendit. Sisuliselt on vist tegemist ühe põhjalikuma ja korrastatuma parainfobaasiga eestikeelses veebis.
Tõrvajussi printsiip ütleb, et mida agaramalt millegagi võidelda, seda sarnasemaks sellele muututakse.
No aga ära siis kujuta endale ette, et selle nimekirja peale on kirjutatud Rahvavaenlased. Mõni võib muidu arvata, et Sind oleks ratsionaalne sildistada sildiga Hüsteerilise hüperbooli fänn.
Keegi härra Veiko Lutsu hakkab vist ka vägisi siia nimekirja kandideerima veega vähki ravides.
Tema pritsmeid ühe inimese FB postituse alt:
“Lisan, et kõigil on võimalus olemas, kuid jällegi paljud ei tea! Lugupidamine Sinu sõbrannale ja rahu Talle! Vähi rakkude arenemise ja taandarenemise kohta tegi avastuse Nobeli preemia saamud Dr. Otto Warburg. Inimeste eest seda aga varjatakse, sest kes siis kalleid vähi ravimeid ostaks?” + viide Wikipedia artiklile Otto Friedrich Warburgist.
Minu tagasihoidliku märkuse peale järgnes uus viide Warburgi biograafiale nobelprize.org-is ning otsene isiklik rünnak mis hämmastas ja pani guugeldama.
Tulemus:
http://www.pelgulinn56.ee/sundmused/
Pelgulinna Rahvamajas 26.10 tulekul üritus
UUE AJA KLBI ESITLEB: KORALLKLUBI.
Läbiviija Veiko Lutsu. Osalustasu 2€, klubikaardiga tasuta.
Kontrolli ise oma tervist! Silmiavav loeng tervise taastamisest ja säilitamisest Coral mine´ga rikastatud vee abil. Tervis ja see, kui kaua me täisväärtuslikku elu elada saame on tegelikult meie endi kätes. On olemas süsteem, kuidas ise kontrollida oma tervist! Olete oodatud!
linki?
muti andis ju lingi. Natuke täpsem on see. Lutsu nime peal klõpsamine annab natuke rohkem infot.
Tegelasel on ka FB leht, mis algab sihukese muuga:
hmm…ise alles nüüd märkan, et tsiteering ei toiminud.
tegelt oli mõeldud nii:
Sattusin juhuslikult telesaatele, mis lausa promob imeravitsejaid ja teeb inimestele ajupesu, justkui saaks ärevushäireid ja foobiaid ravida eksortsismi abil. Keegi ravitseja Marius ajas tüüpilist energia-tühijuttu, kuidas ta kõik halva oma energiakanaleisse imeb ja sealt universumi saadab. “Teekond iseendani” on selle saate pealkiri ja autor on Aveli Jänes, kes räägib tõsimeeli “maailmast, mida me ei näe ja olenditest, kes elavad koos meiega.” Tekkis tunne, et põhikooli loodusteadustest ei ole midagi külge jäänud, sest me ei näe ka gravitatsiooni, energiat, jõudu, takistust jne, kuid nende olemasolu kohta on meil tõendid ja mitte suvalised valitud seigad, vaid teadusliku meetodiga saadud aktsepteeritavad tõendid. Vaadake selle saate kodulehte tv3 kodulehel, kümnete kaupa paluvad inimesed imearstide kontakte. Kohutav, kuhu on jõutud rumalusega, ja samas jääb ka mulje, et ametlik meditsiin ei tegele inimeste muredega nii, nagu peaks. Miks muidu ei leita üles probleemide tegelikke põhjusi, lastakse inimestel süüa tablette, millest abi ei ole jne jne. Igatahes imestan, et skeptik justkui ei olegi sellele telesaatele tähelepanu pööranud. Vähemalt mulle ei ole silma jäänud. Kuid peaks!
Väga skeptiline, ei saa salata, et antud saatesari on teaduse mätta otsast võetuna uhhuu, rumalus ja ajupesu. Samas tasuks silmas pidada, et konkreetsete abivajajate elukvaliteet saates näidatud protseduuride mõjul väidetavalt paranes. S.t nähtavasti oskavad need inimesed (kas teadlikult või teadvustamata) mingitele “õigetele nuppudele” vajutada, mis vähemalt teatava osa sobiva näidustusega inimesi end “ära remontima” suunavad. Samas nõustun Sinuga, et ametlik meditsiin jääb inimeste aitamisel pahatihti hätta. Põhipõhjuseks on ilmselt selle esindajate ebapiisav ettevalmistus tööks inimeste hingega. Nimetagem seda siis skeptikule kohasemalt empaatiaks või psühholoogi-oskusteks.
Skeptikud vaatavad teatavasti vähe telekat ja seda saadet nad kindlasti ei vaata. Peale selle on nad ilmselt arvamusel, et igasugune tähelepanu on vaid reklaam saatele. Ise pole ka vaadanud, algusest nö ühe silmaga paari poolikut saadet sai vaadatud. Aga mida seal öelda ongi, inimestel pole ju päris päris reaalseid tõsisemaid füüsilisi tõbesid seal vaid ärevushäired, nagu isegi ära märgid.
Pealegi pole nende paranemine kuigi kindel, saate lõpuks võib muidugi telekast öelda, et näe saigi terveks, aga kui kaua see terve olemise tunne mingil konkreetsel juhul püsima jääb, pole ju teada.
Hingehädad lähevad pahatihti üle ihuhädadeks, psüühika ja füüsilise tervise seoseid uurib psühhosomaatika. (Muide, ka ärevushäired on ka nende all kannatajate jaoks väga tõsiseks ja normaalset elu segavaks probleemiks; neist jagusaamine ei ole sugugi lihtne, enamasti püüatakse neid rahustite abil lihtsalt maha suruda.) Saates esinenud inimestel oli tegelikult väga erinevaid probleeme, sealhulgas ka kehalisi vaevusi.
Saates esitatud probleemid tundusid hädaliste endi jaoks väga tõsistena ja tavameditsiinist polnud nad leevendust leidnud. Kõik sarjas näidatud inimesed said endi väitel ravitsejalt-sensitiivilt olulist abi, kusjuures mitmed neist mõjusid saate lõpus silmnähtavalt rõõmsama ja reipamana. Muidugi võib spekuleerida mõjutusviisi olemuse ja seisundi väidetava paranemise tegelike põhjuste üle (salapärane ravijõud? platseeboefekt? osav hingeabi? mõnel juhul ehk hoopis valetamine / enesepettus?), aga minule jäi sarjas toimunust tervikuna pigem positiivne mulje.
Tegelikult tasuks skeptikutel see saatesari hoolikalt üle vaadata, et hakata paremini aru saama nn imeravitsejate populaarsuse fenomenist. Lihtlabane üleolev ironiseerimine või pahur kurtmine petturlike posijate õilmitsemise üle jääb siin liiga primitiivseks lähenemiseks. Igaühel, kes suudab ligimesi aidata, on minu meelest koht päikese all, meeldigu nende meetodid siis kellelegi või mitte. Püüdkem mõista, enne kui hukka mõistame.
Miskipärast ei tööta ei tsiteeri ega vasta nupp.
Jah, ma olen sinuga nõus, Jasper, esimese kolmandiku ulatuses Sinu postitusesest vähemalt. Saadet ma siiski ülevaatama ei hakka.
Siin ‘vasta’ ja ‘tsiteeri’ nupud tõesti ei tööta, kuna tegu on mitte tavapärase postitusega, vaid eraldi leheküljega.
Jasper ütles:
Üldiselt nõus. Skeptilisel mõttel, millega ei kaasne asjalikku lahendust, on vähe nakkuvust seal, kus traditsiooniline meditsiin ei ole aidanud, veel vähem seal, kus meditsiini alternatiiv on jätnud mulje mõjumisest.
Mida soovitada inimesele, kes arstilt abi ei saanud, aga mugutajalt sai? “Mine ikka tagasi selle arsti juurde, kes sind enne ei aidanud, sest tal on tegelikult õigus” ei mõika ju (ja ei pruugi isegi mõistlik olla).
Mart K. ütles:
Üks oluline erinevus pärisarsti ja posija vahel on, et kuna pärisarsti arusaamisest ravi tulemus sõltub, peab pärisarst kõigepealt patsiendile küsimusi esitama ja neile adekvaatsed vastused saama, aga soolapuhuja võib kohe oma tegevusega pihta hakata teadmatagi, mille ravimist haigel tarvis on. Mis saab siis, kui patsient ei suuda arstile selgeks teha, milles ta häda on, nii et ta annab alla veel enne seda, kui arstil jõuab õigus ollagi?
Näiteks korras peresuhted, rahuldustpakkuv töö ja äraelamist võimaldav sissetulek (kindlasti leiab miskit veel nimetada) on tõepoolest valdkonnad, kus võimalikud arsti kirjutatud retseptid (ainuüksi) ei aita. Posija juures käimine võib aga mõnel puhul teoreetiliselt mõningast leevendust ja lohutust tuua küll. No näiteks – lubab tulevikuks asjade paranemist, põhjendab praeguse olukorra vajalikkust haige jaoks, soovitab näiteks laulukoori minna. (ma ei tea, ma pole ise posija juures käinud ja saadet pole ju ka vaadanud, aga ma arvan nii)
Aga ma usun, et hea tahtmise juures oleks võimalik teha ka saade inimestest, kes on posijate (või sensitiivide juures, milline sõna rohkem meeldib) käinud, ja pole sugugi abi saanud.
Üldiselt ei tõesta teleshou mittekui miskit.
Telešõu ei tõesta küll midagi, aga annab kasulikku ainest juurdlemiseks nn posijate fenomeni üle. Võiks küsida, kummast on inimestele kokkuvõttes rohkem kasu, kas kehvast ja pahurast arstist (kes on pealiskaudne, teeb tihti ekslikke raviotsuseid ega suuda empaatia-puude tõttu ka innustada patsiente aktiivselt ravile pühenduma) või andekast “posijast” (lihtsuse huvides kasutan seda spetsiifilist sõna kõigi rahvaravitsejate jm “alternatiivikute” kohta, sõltumata nende meetoditest). Meenutagem näiteks mõne aasta tagust Kaika Laine juubelit – nii suurt ja siirast rahva tänu ei meenu vaat et ühegi tavatohtri puhul. Millest see tingitud on? Loogiline oleks arvata, et need inimesed ongi temalt reaalset, elumuutvat abi saanud. Aga millist ja kuidas? Ehk vääriks kogu see temaatika lähemat uurimist, enne kui kõik “posijad” punti seome ja allavett saadame? :)
Salvey pakutu on pisut liiga üldine, et imeravitsejate tegevust ära seletada. Pigem seisneb see siiski kindlate ihu- ja hingehädade parandamises. Kui nüüd uhhuu-liinil jätkata, siis elulisi soovitusi annavad ju näiteks ka kaardimoorid, kes ravitsemisega ei tegele – kutselistele psühholoogidele kummatigi analoogset tuska tekitades. Tõsi, leidub ka ravitsejaid, kes oma klientidele laiemas plaanis nõustajateks kujunevad. See on mõistetav, kuna meie üldine eluviis ja tehtud valikutest tulenev enese & eluga rahulolu mõjutab tervist nii otseselt (toitumine, kehaline aktiivsus) kui kaudselt, stressitaseme ja meeleolu vahendusel.
Dig ei ole sel korral vist ka naelapead tabanud. Kuivõrd suudavad tavatohtrid konkreetse tõve tekkimise taga peituvat “suurt pilti” haarata, saati siis seda ümber korraldada? Pigem tuleb neil siiski keskenduda valede eluvalikute tagajärgede paikamisele. Patsientide suur hulk ei võimaldagi arstile reeglina enamat kui vaid paar küsimust konkreetsete kaebuste kohta, kiire läbivaatuse, heal juhul ka arvatava tõve diagnoosimise ja tüüp-preparaadi väljakirjutamise. Seda enam austab rahvas üksikuid väljapaistvalt “inimlikke / “tarku” / “südamlikke” arste, kes leiavad kõige kiuste aega ka patsiendiga inimliku kontakti loomiseks, tema ärakuulamiseks, haiguse põhjusliku tausta avamiseks ja tavaravi toetamiseks “hingeraviga”.
Ehk ongi parimad “posijad” just “hingeravi” spetsialistid, kes suudavad (võimalik, et kombinatsioonis jätkuva tavaraviga) klientide jaoks luua “tervikliku psüühilise tervenemismaastiku”. Siin võivad abiks olla juba erinevad platseebo-menetlused, aga kui kaasub mõningane oskus keha vahetuks mõjutamiseks (loodusravi, massaaž, ehk ka oletatav “energiaravi” vms), siis võivadki tulemused keskeltläbi väga tõhusad olla.
Siinkohal nõustun skeptikutega, et “posijad” ei tohiks peavoolu meditsiinile vastanduda – sellest võib rängemate või tavaravile hästialluvate tõbede korral kergesti kahju sündida. Pigem jäägu neile täiendav roll. On teada, et mitmed “posijad”…
… teevad tolerantsemate meedikutega koostööd, saades neilt näiteks suunamisi ja taustainfot.
Mõtleme veel!
Jasper küsis:
Küsija suu pihta muidugi ei lööda, aga mida sähenduse küsimuse vastusega küll peale hakata oleks? Iseäranis sihukese jätkuväite valguses:
Hea küsimus, dig! Selle üle tasukski “posimise” suhtes laustauniva hoiaku võtnud skeptikutel ehk rohkem mõelda. Jätkuväide ei muuda asja, kuna minu tähelepanekute kohaselt enamus Eesti hinnatumaid “posijaid” ennast (korralikule) tavameditsiinile ei vastandagi. Näiteks keskendutakse vaid teatud hädadele, mida hästi tuntakse, suunatakse kliente tavatohtrite juurde diagnoosile kinnitust ja/või edasist ravi saama, jne. Samas on selge, et alternatiivmeditsiini sogases vees ujub ka röövkalu, kes ei püüagi inimesi aidata, vaid tegelevad teadliku raha väljapetmisega, määrides kogu valdkonna mainet ja ka skeptikuid tagajalgadele ajades. Aga infoühiskonna ja vabaturumajanduse tingimustes ei saa selline tegevus õnneks olla eriti jätkusuutlik.
Põhjapanevamate üldistuste tegemisel tuleks kahtlemata kasuks “posijate” ja nende klientide süsteemsem uurimine, mida Eestis sisuliselt veel tehtud ei olegi (v.a etnograafide ja antropoloogide kirjeldav käsitlus, nt üks bakatöö). Teisalt, korralikku kvantitatiivset uuringut oleks ka päris raske teostada, sest valdkond on meil suuresti reguleerimata ja eks tegu ole ka tabuteemaga, mis edasist teaduskarjääri ei soodusta (juhul kui tulemused ei osutu päris ootuspärasteks). Siiski ei ole ka arstiteadlaste hoiak “posimise” suhtes ühemõtteliselt halvustav. Üpris tabavalt võtab alternatiivmeditsiini põhi-idee minu meelest kokku akadeemik A.-E. Kaasik.
*************************
P.S. Kindlameelsete skeptikutega (dig, Martin) väideldes on targem lähtuda vaikivast eeldusest, et “posimisel” puudub selle väidetav imetoime, st ravitseja tegelikult ei suuda haiguskollet vahetult tajuda ega mõjustada, luisates teadlikult või kujutades endale asju ette, ning tema abi saab seega olla vaid psühholoogilist laadi (jättes kõrvale massaaži ja ravimtaimed). Aga kas see ikka on ühemõtteliselt selge? Ehk ei ole teadus veel jõudnud vastavate mehhanismide avastamiseni? Süüvides kirjandusse, võib leida palju põnevaid tunnistusi inimestelt, kelle jahmatav tervenemine on kaasunud mitte-teaduspõhiste ravivõtete kohaldamisega. Skeptikud nimetavad neid põlglikult anekdootlikeks tõenditeks. Tõsi, kuni puudub teaduslik käsitlus “biovälja” ja “energiaravi” kohta, ei olegi taoliste tunnistustega midagi tarka peale hakata. Võib vaid spekuleerida biovälja remontimisest, blokeeringute kõrvaldamisest, külmast lugemisest ja tormilisest platseeboefektist, juhuste kokkulangemisest, pettusest jne. Kokkuvõttes taandub asi isiklikule kogemusele, maailmavaatele ja usule. Näiteks minul on kogunenud nii ühe- kui teistsuguseid kogemusi, mistõttu olen enda jaoks “otsad lahti jätnud”.</em
Jasper ütles:
Ma olen elu jooksul pidanud nii mõnigi kord patsiendi rollis olema ning tõe huvides olgu nüüd mainitud, et arstid ei ole sugugi nii kehvad-pahurad-empaatiavõimetud. (Kui Sa ise kunagi haigeks jääma juhtud, Jasper, küll Sa siis näed) Ilma kaasaegse meditsiinita ma tänase päevani tõenäoliselt elanud polekski, aga posijateta olen toime tulnud küll.
Ma olen paar korda “Jututoa saadet” vaadanud ja minu arust oli tragikoomilisem ja kohati naljakam kui nii mõnigi lavastatud tõeline stsenaariumiga meelelahutussaade. Nii et jah, las nad posivad pealegi (minu poolest). Elu ju ära ei keela :)
Aga üks mu lemmikumaid sarju on hoopiski “Kiirabihaigla”. Ja elu on siiski liiga lühike selleks, et vaadata saateid, mis sulle tõesti ei meeldi.
Jasper ütles:
Miks põlglikult? Toortõlkelises terminis “anekdootlik” (ingl anecdotal) selle teaduslikus tähenduses (“dokumenteerimata üksikjuhtumite kirjeldustel rajanev”) pole midagi põlglikku. Anecdotal tähendab lihtsalt seda, et millegi kohta on küll mingid andmed, aga nende kvaliteet jääb allapoole eelretsenseeritud teadustöö taset, enamasti kuulujutu tasemele. Anekdootlike andmete puhul ei saa kunagi täie kindlusega väita, et need pole nt “nopitud” või muidu kallutatud. Kui aga paremaid andmeid pole kusagilt võtta, on just anekdootlikud andmed need, mida õige skeptik peaks eelistama “sisetundele”, “talupojatarkusele” ja laus-väljamõeldistele.
Tihtilugu on nn anekdootlik andmestik tegelikult esimeseks ajendiks, mis motiveerib mingit küsimust tõsiteaduslikult uurima. Seega — kui kohtad kedagi, kes suhtub kõigisse “anekdootidesse” tõesti juba ette põlgusega, siis võid kindel olla, et tegu pole päris skeptikuga.
http://en.wikipedia.org/wiki/Anecdotal_evidence
Mart, enne oma postituse esitamist vaatasin selle Su osutatud wikipedia artikli põgusalt läbigi, et mitte terminiga “puusse panna”. :) Nimelt, millalgi vaidlesin digi ja Martiniga nn imetervenemiste üle ja sellest jäi küll mulje, et üks õige skeptik ei pea anecdotal evidence‘i eriti kõneväärseks argumendiks. Oli meeldiv tõdeda, et leidub ka teistsuguseid käsitlusi.
Teatavasti tugineb anekdootlikel tõenditel enamvähem kogu “uhhuundus” / paravärk . Näiteks oma sugulastelt-tuttavatelt olen kuulnud üldist materialistlikku ühiskonnatausta arvestades lausa hämmastavalt palju pealtnäha seletamatuid juhtumeid. Samuti on paar üpris müstilist asja toimunud mu endaga. Kõik see tekitabki jäiga skepsise viljelejate suhtes vahel trotsi ja tahtmist neid pisut torkida.
Osa skeptikuid näikse leidvat, et kui väidetavat müstilist ilmingut otsemaid teoreetiliselt, empiiriliselt ja kvantitatiivselt kinnitada ei anna, siis ongi tegu mõttetu umbluuga. Samas on (ausate) kogejate endi jaoks tegu reaalsete juhtumitega, mis on nende jaoks sama tõesed kui mõni teadlase vaatlustulemus. Sellistena väärivad tänase teadusega mittehaakuvad kogemus-väited minu veendumuse kohaselt siiski uurijate tähelepanu. Enamgi veel: neis võib peituda võti uute ja põnevate teadmiste juurde. Muidugi, suur osa neist on ühel või teisel viisil praeguse teadusparadigma raames seletatavad, aga eks uurijate asi olegi terad sõkaldest eraldada, või siis vähemalt kirjeldused fikseerida. Ehk avanevad kunagi tänasest paremad võimalused nende nähtuste teaduslikuks uurimiseks. Nõustun Sinuga täiesti, et parimad on “kõvad tõendid”, kuid “anekdootlikke tõendeid” tuleks eelistada hämarama päritoluga väidetele.
Muide, kuidas peaks toimuma “anekdootliku tõendi” dokumenteerimine, et sellest saaks “juba teaduslikum tõend”? Pean silmas mõnd müstilist üksikjuhtumit, mis ei toimu otse teadlaste kolleegiumi silme all, näiteks imelist tervenemist, vaimolendi nägemist või poltergeisti-ilmingut. Näiteks Vatikan on püüdnud tervendamisimesid väga hoolikalt tõendada, et leida küllaldast alust kellegi pühakuks kuulutamisele.
Salvey, Su positiivsetest meditsiini-kogemustest ja nende peamisest tulemusest on ainult rõõmu! :) Ka mul on arstidega üksjagu kokkupuuteid olnud, kusjuures arvestatav osa neist osutusidki toredaiks ja osavõtlikeks, aga mitte kõik. Kehvemate kogemuste peapõhjuseks on minu hinnangul olnud arsti ajanappusest tulenev napp süüvimine olukorra laiemasse tausta. Ehk siis ravitegevus kipub jääma pealispindseks ja piirduma sümptomite leevendamisega, selle asemel, et koos patsiendiga tõve põhjus(t)eni tungida. Just praegu turgatas mulle, et see dilemma sarnaneb haridusest tuntud “passiiv- ja aktiivõppe” vastuoluga (olen erialalt pedagoog). Kummalgi juhul on tulemus sügavam ja kestvam, kui asjaosaline saab temaga toimuvasse aktiivselt ja igakülgselt kaasatud.
Samas oli mul lapsena pärast pikka palavikus vindumist ja tulutut arstimist ka üks jõuline kokkupuude “posijaga”, mille tulemus arstid üpris hämmeldusse ajas.
Mulle meeldib ka “Kiirabihaigla”, aga veel rohkem “Dr House”, kuna selle peategelane on vastuvoolu ujuda armastav isepäine mõtleja ja seal lahatakse iga haiguslugu väga põhjalikult. :)
Jasper kurtis:
Kas üks õige autojuht peab kingi eriti kõneväärseks liiklusvahendiks? Kardetavasti sõltub vastus kontekstist — üks asi on kingadega poodi vantsida ja tagasi tulla, hoopis midagi muud aga üksnes kingade abil Tartust Riiga liigelda.
Jasper küsis:
Mõõda kõike asjassepuutuvat. Kasuta objektiivseid meetripuid ja hoidu kõiksugusest tõlgendamisest enne mõõtmise lõpetamist. Iseäranis mõõda neid fakte, mis võiksid aidata alternatiivseid tõlgendusi kaaluda. Pärast mõõtmist kaalu kõiki mõistlikke tõlgendusi, viska kõrvale need, mis tõenditega vastuollu lähevad ja vali ülejäänute seast Occami-isandale meelepäraseim.
Imelise tervenemise kontekstis on näiteks kasulik evida tõendeid, mis kinnitavad, et haigus oli enne imet olemas, tõendeid, mis kinnitavad, et pärast imet seda olemas ei olnud ja tõendeid, mille põhjal kahe eelmise tõendite klassi mõõtmisviga hinnata saab. Kui amputeeritud käsi või jalg imeliselt tagasi kasvab, oleks näiteks abiks uurida, kas tõendiks selle amputatsiooni kohta oli naabrimehe kirjalik tunnistus, röntgenipilt või röntgenipilt, mille peale oli kirjutatud, et see on naabrimehest tehtud.
dig vedas paralleeli:
Nojah, teisalt usun, et mõistlik autojuht hindab kingi kui selliseid kummatigi kõrgelt ja kasutab neid iga päev. :)
Tänan samas selgitamast anekdootliku tõendi legitimeerimise ränkrasket protsessi! Muide, kas oled juhtumisi süüvinud Vatikani juhtivate vagameeste sellealastesse pingutustesse seoses loojakarja kutsutud silmapaistvate katoliiklike kodanike kanoniseerimisega? Kas nende kogutavast tõendusmaterjalist piisab skeptikutele, möönmaks nt “irreversiivse patoloogia akuutse spontaanse irreversiivse regressiooni” (vms) võimalikkust? (Isegi seostamata seda abivalmis kadunukesega.)
Kui juba küsimiseks läks, siis toon ka hüpoteetilise näite ühest tagasihoidlikumast ja kehvemini dokumenteeritud anekdoodist. Kontekstis, kus isik on parasjagu tutvumas teadmata kadunud inimeste nimistuga ja mõtisklemas nende saatuse üle, hakkab samas ruumis kapinurgal järsku iseeneslikult tööle nupust lülitatav akuga elektririist, mis seda muidu kunagi ei ole teinud. Kas sellise juhtumiga oleks teadusel midagi pihta hakata? Teisalt ei saa ju salata, et vastav seik isiku enda jaoks üsna kõnekas ja ehk isegi maailmapilti kujundav võib olla. Või siis esemete spontaanne kadumine nende senisest asupaigast ja hilisem ilmumine teise kohta, ilma et neid oleks ümber tõstetud (paraku puudub ümberpaiknemise akti kohta videosalvestis ja pole ka vahetuid pealtnägijaid). Ma ei räägi üldse telepaatia või sünkroonsuse juhtumitest (neid saab hea tahtmise korral alati juhusega seletada, tundugu need seigad meile kuitahes müstilised).
Inimestega suheldes on minus süvenenud mulje, et analoogseid seletamatuid seiku on ette tulnud vaat et igaühel. Meile justkui vihjataks aeg-ajalt: “Hei-hei, ära uinu: sa ei tea maailmast veel pooli asjugi!” Kas ei või olla, et teaduse käed jäävad (praegu) sedalaadi pealtnäha kindla mustrita ja ühekaupa esinevate imelike nähtuste uurimisel lihtsalt lühikeseks? Eks sellisel juhul ole skeptikul muidugi kõige mugavam vastavate nähtuste kogejaisse iroonilis-eelarvamuslikult suhtuda.
Ma kahtlustan, olemata spetsialist, et see elektririist seal kapi otsas on sul pisut rikkis, Jasper, ja sul oli see meelest läinud, et ta viimase kasutamise ajal ise seisma jäi, nupp töö asendis. Nüüd otsustas aga ise tööle hakata, elektrividinad teevad vahel sihukesi asju. Ära kadunud asjade fenomen on mulle hästi tuttav, hiljuti leidsin üles oma talvesaapad, mida ma ka eelmisel aastal otsisin ja ei leidnudki. Saapad olid kapis, kuhu ma igaks juhuks siiski veel üks kord otsustasin vaadata, kuigi ma kindlasti ka möödunud talvel ta põhjalikult läbi otsisin. Aga ma ei usu küll, et siin midagi üleloomulikku on, teaduslik selgitus sellistele asjadele on vist midagi taolist, et viibid otsimise hetkel justkui hüpnoosi seisundis ja ei näe asju. Noh igatahes, taolised asjad juhtuvad :)
Kogemusi, mida ma ise armastan veidi üleloomulikeks pidada on ikka küllap mul ka. Kuna ma põhimõtte kindel ateist pole (ja ilmselt olen loomult sihuke nõrk) siis on mul vahel kombeks pöörduda hüpoteetilise kõrgema jõu poole stiilis oh armas jumal, anna mulle nüüd märk, et Sa olemas oled. Oma arust olen siis mind mingil moel ka rahuldanud märgi harilikult ikka saanud ka :) Viimane kord sobis siis minu meelest selleks ootamatult saabunud kopsupõletik. Mõtlesin küll, et veidi karm , aga Issanda teed teadagi ongi imelikud(Kindlasti annab see jutt mulle põhjust ka iseendasse irooniliselt suhuda, teistest rääkimata :)
Aga kadunud saabaste leidmine märgina, sellepeale ma poleks tulnud. Miskipärast ma ei usu ka, et Jumal saabastega tegeleb. Kui juba jutt sinna läks, siis kuigi ma olen nõus Jumala olemasolu põhimõtteliselt möönma või siis tema mitteolemasolu pole päris nõus põhimõttekindlalt eitama, ei usuks ma kunagi, et kellelegi kasvab käsi või jalg külge tagasi. No ma ei tea kohe, miks ma arvan, et Jumal pole säärasteks tegudeks võimelinegi, aga nii ma arvan :)
Jasper rääkis:
Selle nähtuse nimi on tavaliselt hajameelsus. Mõnikord võib muidugi ka muid nimesid olla, näiteks lapsed või koer.
Salvey, eks ma ole ise ka skeptiliste kalduvustega (miks muidu tihti siiagi satun), mistap vaagisin mitmeid võimalusi. Jama on selles, et mainitud vidin (pardel) on muidu alati laitmatult töötanud. Teisalt, olen täheldanud, et mõni tundlikum elektririist võib spontaanselt käivituda elektromagnetvälja “jõnksude” mõjul, mis justkui viitaks, et mingi säärane imelik võnge ruumis parajasti aset leidis. Kust see tuli – ei tea (pardli lähedal ei olnud elektrijuhtmeid ega muid seadmeid). Igatahes, seik oli tol hetkel vägagi kõhestav. :)
Asjade kadumise ja ilmumise teema on keerukam. Mitu sarnast seika juhtus paari kuu jooksul nii minu kui toona samas korteris elanud sõbraga. Terane dig kamandaks seepeale appi ilmselt kõrkuse-patu eest surmajärgselt ateistide teenriks määratud silelõugse frantsiskaani munga, et too mu vaese sõbra oma külmrelva ähvardusel paljastaks. Sõbra osalust ei saa tõesti välistada, aga teda tundes ja konteksti silmas pidades ei pea ma tema süüd usutavaks.
Ühtlasi nõustun digiga, et tavaliselt on selliste asjade taga hajameelsus, kuid asja muutis huvitavaks sündmuste esinemine jadana (kokku oli vähemalt 5 juhtumit, sh ühel juhul “naasis” vajalik ese lauale enam kui kuu pärast kadumist). Kahjuks ma toona märkmeid ei teinud (mitte et need midagi tõestanud oleksid). Pärast sõbra poolt tutvuse kaudu organiseeritud teatavat “psüühilist menetlust” need seigad lõppesid.
Mõlema loo puhul on selge, et kolmandat isikut nendega milleski ümber ei veena, saati siis esmaklassilist skeptikut. Pigem tahtsin toonitada, et inimeste kogemused on erinevad ja vormivad nende maailmavaadet. Tuginedes oma kogetule, kahtlustan, et päris paljud “uhhuud” on seda mitte naiivsusest või harimatusest (mida oleks ju mugav uskuda), vaid seoses mõjusate isiklike kogemustega, millele nad pole loomulikku seletust leidnud. Ühtlasi kahtlustan, et jõulise skeptilise häälestusega isikul on võrreldes “uhhuu-entusiastiga” suurem tõenäosus anomaaliaid ise mitte märgata, kuna tema tajusüsteem ei ole neile “häälestatud”. (Tõsi, eks liiginnukaid paralooge varitse samas vastupidine oht.)
NB! Kõige sellega ei taha ma sugugi kahtluse alla skeptilise lähenemise väärtuslikkust. Juhul kui sellega ei kaasne uskumus-filtreid (“sellist asja ei saa olla”), tuleb skeptiku “tööriistakott” igaühele kahtlemata kasuks.
Salvey, olemata ise kristlane, meeldib mulle siiski väga Su julgus karmide usurooskajate keskel oma “väikesi nõrkusi” paljastada. Elagu sõna- ja usuvabadus! :)
Mis puutub suures hädas Jumala (või inglite vm) poole pöördumist, siis see on minu hinnangul igati mõistlik teguviis ka nõdrausulise jaoks. Üldiselt, kaotada pole taolisel puhul midagi, kusjuures mõnikord on mul tugev tunne, et see asi toimib tõesti. :) Lisaks aitab kaasnev lootus juba iseenesestki suuri eluraskusi edukamalt üle elada.
Käte-jalgade tagasikasvamise kohta ei oska ma piiblistki näidet tuua. Aga nt surnute elustamisest, mis ju ka päris uhke ime, on juttu nii evangeeliumides kui tänastes kristlikes ringkondades, samuti meenub lugu, mille tunnistajaks enda väitel oli Gunnar Aarma (mägedes sodiks kukkunud noormehe lappis kokku ja loitsis elule kohalik šamaan – asi on ära toodud ka Aarma tütre hiljuti ilmunud mälestusteraamatus). Ühtegi enamvähem tõestatud näidet ei ole ma küll kahjuks täheldanud. Väiksemaid markantseid kiirtervenemise keisse kaasneb usutalitustega üsna tihti (ka mul on isiklik kogemus käepärast), aga kahjuks ei tea ma taas, kui põhjalikult arstiteadus nende tausta on uurinud. Mõningane huvipakkuv materjal seostub Vatikani kanooniliste praktikatega, mida enne mainisin, samuti Lourdes’i juhtumitega.
Kui nüüd pisut edasi spekuleerida, siis tundub mulle, et vägevate avalike (ja skeptikuid tasalülitavate) imede puudumine või vähesus ei ole arvestatav argument Jumala olemasolu vastu. Pigem tekib küsimus: miks peaks Looja enda rajatud ja sellistena eeldatavalt perfektset süsteemi aegajalt väänata tahtma? Seda võiks ju tõlgendada nt “vigade parandusena” või “uhkeldamisena” – omadused, mida jumalikkusega üldiselt ei seostata. Leian, et pigem tasuks teistidel & deistidelgi eeldada, et ka väiksemate munk Williami habemenoa alt pääsenud imede taga ei peitu mitte Looja suva järgi tehtavad ühekordsed erandid, vaid pigem üldisesse maailmakorda kuuluvad, aga meile veel tundmatud faktid või printsiibid (mis võivad kummatigi tänase teaduse seisukohast väga jahmatavad olla).
Samas, minu hinnangul seisneb (evangeelse) kristluse kõige suurem “imevägi” nn päästmise fenomenis, mis aitab paljudel inimestel vabaneda raskekujulistest sõltuvustest jm pahedest ning saada korralikeks kodanikeks. Kindlasti on tegu efektiivse psühhoteraapia vormiga. Kas selle taga on ka midagi enamat – pole aimugi.
Asi kisub algsest teemast kõrvale – vajadusel võib moderaator lahkesti kaaluda nende paari postituse siirdamist mõnda paslikusse usuteemasse.
Jasper ütles
Ma pole päris kindel, millise Jumala poole ma pöördunud olen – religiooni kauge inimese asi – minu poolest kõlbaks ka näiteks universumi mõistus või kedagi taolist.
Teema pealkiri on siin teatavasti ju “kes on kes” nii et päris paras koht väheke draamatiliseks minna ja enesepaljastustega tegelda :) Aga tegelt olen Sinuga nõus, koha haldajad võivad selle kusagile ringi tõsta (või siis mulle lõpuks eraldi aediku tekitada.)
Kadunud käe-jala tagasi kasvamise küsimuse tõstatasin tegelikult ühe vana Jasoni postituse tõttu, mis mulle muljet avaldas . Nimelt oli ta mingi tagasikasvanud jäseme asjus kusagile pikki kirju kirjutanud, nagu mulle meelde on jäänud. ja vist tõendeid nõudnud. Mis mu arust on ateisti kohta päris hämmastav käitumine, sest mina mitteateistina oleks taolised väited kohe jamaks kuulutanud ega poleks neile edasist tähelepanu pööranud. Vbl see näitabki, et Jason on tõeline skeptik, mina aga liba.
Aga see Su postitus on ilus, mulle meeldis, selle jutuga võib mu meelest üsna nõus olla küll.
salvey ütles:
Otsisin huvipärast mainitud loo väljagi, ja eks see natuke naljakas oli, et toimus pikk vaidlus puht-hüpoteetilise imesündmuse üle. Sama hästi võiks võtta käsile lauake-kata-end või kuldmune muneva kana probleemi. :)
Aitäh heade sõnade eest – veel üks isemoodi, aga seda toredam teguviis selles muidu pigem kuivast sarkasmist krõbisevas foorumis. Rahulikku Lõpu- ja ilusat jõuluaega! :)
Kõike head Sullegi, Jasper :) ja kirjuta siis teinekordki, sest kuiv sarkasm on ju enamasti tore küll, aga vahest tahaks ilusat sõnakasutust ka lugeda, see on kui või leiva peal :)
Muide, ma olen veidi ühe Su postituse üle mõelnud, mõtlen seda, kus sa tegid vist ettepaneku posijaid nö päris tegijateks ja petisteks sorteerida. IMHO on see päris võimatu, kui jutt käib nn energia üle kandmisest. Esiteks pole seda energiat ju objektiivselt võimalik mõõta. Teiseks, ei või ju iial teada, äkki sada inimest ei täheldanud mõne posija juures mingit oodatud efekti, aga saja esimene leiab, et sai oma oodatud energia laksu just temalt kätte, ja kui just see posija musta nimekirja kanda, jääks inimene sellest ilma. (no näiteks vaatasin ma ühe jupikese jututoa saadet Edgar Egiptiga, ja oli mu arust päris naljakas/lõbus,nii et mul tuju tookord vähemalt paranes küll veidi) Nii et posimine on vist ikka mõistlikum turumajanduse hooleks jätta; sellega, et ametlikule meditsiinile vastandumine on küll taunimisväärne, olen nõus muidugi. Ja nö pluss märgiga (ametlike?) posijate tunnustamist ja soovitamist ma ka just ei poolda, sest kas pole need hinnangud ikka liiga subjektiivsed ja võimalike tervisehädade tegeliku taandumise põhjused teadmata.
Eks ma kirjuta teinekord ikka, kui maailmalõpp ära ei võta ja mõni teema jälle mõtte liikuma lükkab või kõvasti välja vihastab. :)
Pigem püüdsin posijaid tolles postituses ise sorteerida, selgitamaks, et tegu on nii motiivide, meetodite kui tulemuste osas väga varieeruva seltskonnaga, keda ei peaks ühe vitsaga lööma. Ametlikku posijate atesteerimise süsteemi kardetavasti küll sisse seada ei õnnestu, sest puuduvad küllaldase täpsusega vahendid nende tõhususe hindamiseks. “Ravienergia voo” mõõtmisest ma ei räägigi, üpris võimatu on tuvastada ka kliendi üldseisundi muutuse määra, saati siis veel posija osakaalu selles. (Ega tavameditsiini puhulgi seda kuigivõrd ei osata.) Seega arvan pigem ka, et turumajandus paneb asjad üsna hästi paika – eriti Eesti-suguses väikeriigis. Vaid üle keskmise tulemuslikud tegijad suudavad säilitada maine ja klientuuri läbi aastate. Siiski ei teeks paha ka igasuguste alternatiivsete avitajate tarvis üles seada tervisetrend.ee sarnane portaal, kuhu kodanike tagasiside kenasti kokku saaks koonduda. See “tuleks appi looduslikule valikule”, soodustades petturlike susserdiste ja muidu ullikeste kiiremat väljapraakimist.
no ma kah liigitasin need jamaks aga ma armastan lihtsalt põhjani minekut ja jama paljastamist, mitte vaid iseenese jaoks jamaks tunnistamist. paljastamiseks ongi enamasti vaja kontakti jamaajajaga (muide proovige seda sõna sisse toksida…oioi!) ning temalt vahetut infot saada. noh, et kellele ja millal siis jalg tagasi kasvas? lootus oli asetatud sellele, et suurustlevad imepastorid tõesti mõned nimed ja kuupäevad välja pritsivad, misjärel oleks juba mingigi võimalus infot edasi kaevata ja ehk ka midagi leida. näiteks varasem artikkel trammi alla jäämisest ja jala kaotamisest ning mingi hilisema daatumiga pilt, kus inimesel tõesti mõlemad jalad olemas. või siis hoopis vastupidi. näiteks väidetava imeparanenu kohta on katkematu ajalugu ja seal puudub periood, kus tal mõnda jäset poleks. vmt. ega’s lihtsalt tervendaja enda juttude põhjal mingeid järeldusi teha saa, need oleks lihtsalt mõnusaks baasiks, kust ise edasi uurida.
näe, tsiteering ei tööta. kommenteerisin seda lõiku:
“Kadunud käe-jala tagasi kasvamise küsimuse tõstatasin tegelikult ühe vana Jasoni postituse tõttu, mis mulle muljet avaldas . Nimelt oli ta mingi tagasikasvanud jäseme asjus kusagile pikki kirju kirjutanud, nagu mulle meelde on jäänud. ja vist tõendeid nõudnud. Mis mu arust on ateisti kohta päris hämmastav käitumine, sest mina mitteateistina oleks taolised väited kohe jamaks kuulutanud ega poleks neile edasist tähelepanu pööranud. Vbl see näitabki, et Jason on tõeline skeptik, mina aga liba.”
Mnjah, aga isegi kui kellelegi tõepoolest jalg oleks otsa tagasi kasvanud, siis ei saaks ju ikkagi kindlalt uskuda, et Jumal ongi kasvatanud. Ma ise peaks kõige tõenäolisemaks sel puhul vist mingeid moodsaid meditsiinilisi eksperimente tüvirakkudega vmt.
Ja kas mingi äkiline evolutsiooni käigus toimunud mutatsioon poleks ka võimalik põhimõtteliselt, no et lihtsalt kasvabki tagasi mõnel erilisel õnneseenel. Praktikas pole seni veel juhtunud, võib arvata, aga kes tulevikku ikka ette teab.
ega ma üldiselt selle võimalusega arvestanudki, et leian mõne tõese juhtumi. pigem lootsin, et saan infi, mille abil mõne vana ja lolli kuulujutu kummutada saab.
Sinna “kes on kes“ nimekirja võiks lisada ka mehe nimega Matti Ilves. See inimene kirjutas oma Rahvuslase blogis juuni keskel usu geenist, ning väitis, et enamikul inimestest on geen, mille omanik hakkab varem või hiljem jumalat uskuma ja ateistidel on see geen mutatsiooni käigus hävinenud. Minu arvates näitab see jutt, et ka hr M. Ilves kuulub “umbluupõllu kündjate“ hulka.