Jul 09 2007

Kuidas teha jõge? Vits kätte ja võssa!

Autor: kell 18:06 teemas meedia, pildamine, Tuhala. 8 kommentaari.

Tuhala Nõiakaev. Foto: Eleri InnoVähemalt võib Eestis sedamoodi jõgesid teha, saada Aktuaalses Kaameras eetriaega ning kajastust Postimehes.

Uudise tekst ETV24-s räägib meile:

Harjumaa karstialal leiti uus maa-alune jõgi

Kadi Alatalu
Harjumaa karstiala kaardile kantakse uus maa-alune jõgi, mille nimeks saab Rahkvälja jõgi. Uurijad tegid kindlaks, et tegemist on kolmanda Tuhala jõest alguse saava maa-aluse jõega.

Üle kümne kilomeetri pikkune jõgi lookleb 5-6 meetri sügavusel kahe Natura ala ja kolme kaitseala all, vahendas Aktuaalne kaamera.

Kolmeharuline Tuhala jõgi ise on enamasti maa-all ja saab vett Mahtra soostikust ning toidab näiteks Nõiakaevu.

Rahkvälja jõgi on seitsmes jõgi maa-alustes läbürintides. Algab Tuhala jõest ja tuleb maa-alt välja Möllu allikates, kust maapeal ojana oma teed jätkab.

Eesti suurima 196 hektari suuruse karstiala maa-alust vee-elu tuleb uurida, sest karsti avamine või vee taseme muutus võib põhjustada kohaliku ehk kokku nelja valla inimeste elus dramaatilisi muutusi.

Rahvas nõuab karstiala põhjalikku uurimist, paraku seda ei tehta ja karstijõgede uurimisega tegelevad entusiastid.

Nii nelja meetri laiune ja kuni kuue meetri sügavusel maa all voolav jõgi leitigi üsna kunagise Rahkvälja küla maadel.

Allikas: ETV24
Aktuaalse Kaamera uudisklipp.

Postimehe kajastus.

Faktid, mure ja soovunelmad on siin segamini ja tunnistan, et esimesel kuulamisel ei saanudki täpselt aru, millega tegu. Meenus, et vastavatest geoloogilistest uuringutest on tõesti juttu olnud ja põhimõtteliselt võib sealkandis neid seni avastamata maa-aluseid jõgesid olla küll.

Samas meenus artikkel 2005. aasta 2. novembri Postimehest, kus tutvustati meile ühte jõe otsimise meetodit:

Seoses Harjumaale kavandatavate paekarjääridega tekkis Tuhala looduskeskuse juhatajal Ants Taliojal kahtlus – kui on allikad ja allikajärv, siis peab kusagil voolama ka jõgi.

Talioja kutsus kohale geobioloog Rein Hansteini, kellega koos võeti ette teekond Paekna allikajärvest ülespoole. Eelmisel sügisel käisid need kaks meest samamoodi pendliga ringi ja avastasid Tuhala, Übina ja Nõmme maa-alused jõed.

“Pendel näitab jõge samamoodi nagu veesooni,” kirjeldas Hanstein oma tegevust.

Millega nüüdses uudises tegu – kas geoloogide tõsise uurimistööga saadud andmetele toetuv avastus või vitsameeste soovunelmate edasiarendus – jäi ka uudise teksti lugedes lahtiseks, kuigi pisike vihje seal on, et rahvas küll nõuab karstiala põhjalikku uurimist, aga paraku teevad seda vaid entusiastid.

Aga jõe olemasolust, laiusest ja sügavusest räägitakse nii kindlas kõneviisis, et hakka või uskuma.

Helistasin Geoloogia Instituuti, seal soovitati akadeemik Anto Raukasega rääkida. Helistasin Raukasele. Akadeemik Anto Raukas ütles, et georadariga on seal korra käidud, kuid ei saa kindlalt väita, et sellega uus maa-alune jõgi leitud oleks. Selleks peaks palju põhjalikumaid uuringuid teostama ja õnneks on ka odavamaid meetodeid kui kalli georadari kasutamine. Ta oli nõus mu arvamusega, et ainuüksi vitsameeste jalutuskäikudele (hellitlevalt nimetas ta seda meetodid ‘biolokatsiooniks’) ei saa sellist avastust tehtuks pidada. Raukas nõustus mu hinnanguga, et see Aktuaalse Kaamera uudis kuulub libauudiste rubriiki.

Veel ütles Anto Raukas, kes Tuhala kanti ja problemaatikat isiklikul väga hästi tunneb, et Kadi Alatalu on Tuhala piirkonna entusiast ning osa kohalikust rahvast on vastu plaanitavale elamurajoonile. Lisaks ähvardavad sealset veerežiimi plaanitavad kaevandused ja see on külarahva liikvele ajanud.

Inimeste mure oma kodukandi pärast on igati mõistetav ja toetan neid nende ettevõtmistes ning soovin, et Tuhala nõiakaev ja kogu unikaalne karstiala säiliksid, aga lasta end kaasa vedada entsusiastlike vitsameeste pettusega või soovunelmatega, ei tule üritusele kuidagi kasuks. Pigem vähendab see tõsisemate tegijate võimalust oma häält kuuldavaks teha.

Sealkandis võib täitsa vabalt olla veel mitu maa-alust jõge, kuid praeguse seisuga on Rahkvälja jõgi vaid helesinine unistus, millega üritatakse tähelepanu tõmmata. Ja Kadi Alatalu on minumeelest eksinud – ta ei ole sündmustest ausalt ja erapooletult raporteerinud.

Samal teemal:

Jaga rõõmu või murega!

8 kommentaari

8 kommentaari loole “Kuidas teha jõge? Vits kätte ja võssa!”

  1. Martin Vällik 24. juuli 2007 kell 16:01

    Eesti Päevaleht korjas ka selle ‘uudise’ üles:
    http://www.epl.ee/?uudised=394077
    Ja Delfigi:
    http://www.delfi.ee/news/paeva.....d=16509500

  2. […] Minu eelmine kirjutis samal teemal, mis sisaldab ka akadeemik Anto Raukase kommentaari: Kuidas teha jõge? Vits kätte ja võssa! […]

  3. skeptik.ee » Sniffex laiemasse käibesse! 19. jaanuar 2008 kell 15:15

    […] ning kurikaelte tagaajamisest seadme kasutusaega üle jääb, siis las töötavad sellega Tuhala geobioloogid, et täpsemalt kaardistada maa-aluste jõgede […]

  4. […] Kuidas teha jõge? Vits kätte ja võssa! […]

  5. Martin Vällik 13. oktoober 2009 kell 10:45

    Maalehe Viio Aitsam on skeptikud üles leidnud, aga targu ei viita:

    Skeptikutele keelatud

    Kusjuures üks uurimisväärt asi tõepoolest, kuidas kantakse mingeid väidetavaid haruldasi loodusobjekte Keskkonnainfo andmebaasi?

    Ürglooduse objekt: Nabala karstiala

    Pindalaliselt Eesti suurimal karstialal (8080 ha) voolab kaheksa maa-alust jõge (salajõge).

    Kirdalu maa-alune jõgi saab alguse Kõrnumäe allikajärvest ja avaneb Paekna järves. Selle kohale jääb Tagalepa kurisu, kus suurvee aegu on karstijärvik.

    Kõrnumäe järvest algab ka Kurtna maa-alune jõgi avanedes Paekna järves. Selle kohale jääb Tõnuri kurisu.

    Seni teadaolev Eesti pikim Kurevere maa-alune jõgi (11 km) algab Viira allikasoost, voolab Angerja oja alt läbi ja avaneb Paekna järves. Maapinnal on karstivorme.

    Kassaru maa-alune jõgi on kindlaks tehtud keskjooksust alates, kulgedes Angerja oja ja Kurevere karstioru alt läbi ning avanedes Paekna järves. Möldri kuristikust neeldub Vana-Angerja jõgi Kassaru maa-alusesse jõkke.

    Lutsa maa-alune jõgi algab Tuhala jõe ääres asuvast Laulukoja allikast ja avaneb Möllu allikates, mille vesi suundub Angerja oja kaudu Pirita jõkke.

    Nõmme maa-alune jõgi algab Tuhala jõe ääres avanevast Kataveski allikast, avaneb Tammiku Silmaallikas, mille vesi suubub Übina ojja.

    Tammiku maa-alune jõgi algab Tuhala jõe Kärneri allikast ja avaneb Tammiku Suurallikas, mille vesi suubub Übina ojja.

    Übina maa-alune jõgi algab Tuhala jõe Koplimetsa allikast, voolab läbi Särge küla ja avaneb Tammiku allikates.

    Ja ongi vitsameeste unenäod raamatusse raiutud?!

  6. Kalju paldis 13. oktoober 2009 kell 21:31

    Aitähh,tublidele inimestele et tegid suure töö maaluse jõe uuringutel. Ega muidu ei öelda et mis maapeal see ka seal sisemuses. Kindlasti toetan neid inimesi edspidigi.
    Kalju Paldis.

  7. Endel 27. november 2009 kell 10:51

    Lätis otsustati, et geoloogiliste objektide kohta valeandmete avaldamise eest kriminaalkorras ei karistata, määratakse ainult halduskorras väike trahv. Eestis ei määrata samamoodi valeandmete esitamise eest maa-aluste jõgede kohta nähtavasti isegi mitte halduskaristust.

  8. dig 27. november 2009 kell 13:02

    Lätis anti valeandmed päästeametile ja trahviti selle eest. Need jõeandmed siinmail läksid ilmselt kellelegi teisele.

Trackback URI | Comments RSS

Lisa kommentaar

Palun tutvu kommenteerimise reeglitega. Kommentaar jääb automaatselt ootele, kui selle nime ja e-kirja aadressiga pole varem kommenteeritud ja/või kommentaar sisaldab rohkem kui 1 lingi. Mõnikord satub kommentaar otse spämmi sekka, kuid pea vastu!

Quicktags: