Kas Tuhala nõiakaev üldse on ohus, et seda kangesti kaitsma peab?

Tuhala nõiakaev ja energiasammas
Õnneks on maa-aluste asjade suhtes Eestis olemas palju targemaid inimesi kui mina seda iial olla suudan, seepärast edastan mõned lõigud hüdrogeoloogilt Rein Perensilt.

Esmalt aga lõik Tuhala Looduskeskuse juhataja ning nõiakaevu “päästeoperatsiooni” ühe võtmefiguuri Ants Talioja raamatust Tuhala:

… Ometi ei ole tegemist arteesia kaevuga, kus survet põhjustab põhjavesi. Nõiakaevu paneb keema Tuhala jõgi, mis voolab pooleteise kilomeetri ulatuses maa all.
[…]
Mõõtmised näitavad, et see [Nõiakaevu keemine] juhtub siis, kui suurvesi tõstab Virulase koopa ava kohal veetaseme Nõiakaevu rakete servast 2,35 m kõrgemale. Tuhala jõe vooluhulk peab olema vähemalt 5000 l/s. Vajaliku vooluhulga tagab Mahtra soostikust ja Leva rabast tulev vesi, mis muudab Nõiakaevu vee veidi pruunikaks.”

Lisab hüdrogeoloog Rein Perens:

Leva raba jääb Nabalast 18 km lõuna poole, mistõttu Nõiakaevu veerežiimi seostamine Nabala piirkonna võimalike paekarjääridega ei ole kuidagi põhjendatud.

Meie pendlimeestest “geobioloogid” väidavad, et on Nabala lubjakivimaardla piirkonnas “geobiolokatsiooniga” või nagu geodeesiainsener Heiki Potter 30. aprilli “Postimehe” vahele pandud ajalehe “Tõru” artiklis kirjutab [mrtn: sarnane artikkel ajakirjas Eesti Loodus: Kus voolavad Tuhala-Nabala piirkonna salajõed?, Heiki Potter], “geobiotopograafilise kaardistamisega” avastanud terve rea maa-aluseid jõgesid. Sellise avastuse tähendus oleks palju laiem, kui mingite karstinähtuste väljaselgitamine väikeses Eesti maakohas. See oleks tõeline Eesti Nokia, mida seni tulutult on püütud leida.
[…]
Maa-aluste veesoonte leidmine ja nende leviku väljaselgitamine on kogu maailma hüdrogeoloogide igapäevane töö. Selleks kasutatakse keerulisi geofüüsikalisi mõõtmisi ja kallihinnalisi seadmeid, töötatakse välja uusi põhjavee modelleerimise tarkvaraversioone jne. Milleks teha selliseid suuri kulutusi, kui saame vajalikud andmed kätte ka pendliga!

Sügavalt ekslik on väide, et karstialal, kus on maa-aluseid vooluteid, ei ole põhjavee modelleerimine võimalik. Karbonaatsetes kivimites esinev karstiveekompleks on üks levinumaid põhjaveekollektori tüüpe maailmas ning selle puhul kehtivad samad üldised seaduspärasused, mis poorsete ja lõheliste kivimite põhjavee kohta. Karstivete modelleerimise alal on Eesti Geoloogiakeskusel pikaajalised koostöökogemused Rootsi ja Prantsusmaa hüdrogeoloogidega.

Tähelepanuväärne on Tuhala looduskeskuse juhataja Ants Talioja ja MTÜ Pakri Looduskeskus teaduri Hella Kingu püüd tähtsustada Kurevere karstiala. TTÜ Geoloogia Instituudis 1991. aastal Eesti kõige teenekama karstiuurija Ülo Heinsalu teaduslikul juhendamisel koostatud väljaandes “Eesti Ürglooduse Raamat IV. Harju maakond” on viieteistkümne Harjumaa tähtsama karstiala üksikasjalik kirjeldus. Kurevere, Nabala, Angerja ega Tammiku karstialasid selles loetelus ei ole. Ka Hella Kingu koostatud ja Anto Raukase toimetatud raamatus “Veeobjektid Eesti ürglooduse raamatus” ei ole neid nimetatud isegi kohaliku tähtsusega karstialade lahtris. Seda mitte sellepärast, et Ülo Heinsalu neid ei oleks teadnud, vaid seetõttu, et nendel ei ole teaduslikku ega looduskaitselist tähtsust.

Kuidagi ei saa nõustuda Ants Talioja väitega, nagu oleks 2008 a. veebruaris Soome firma OÜ Roadscanners georadariga tehtud uuring “Maa-aluste jõgede esinemine” tõestanud ainulaadsete maa-aluste jõgede olemasolu Nabala lubjakivimaardlas. Juba soomlaste maa-aluse jõe määratlus erineb oluliselt eelpoolnimetatud aruande koostanud pendlimeeste (H. Potter, R. Hanstein, A. Talioja) käsitlusest. Kui viimased peavad maa-alusteks ehk salajõgedeks 5–8 m sügavusel paekihtide vahel esinevaid, keskmiselt 4 m laiuseid ja 0,3 m kõrgeid veesooni, siis soomlaste jaoks on maa-alune jõgi urbne aluskivim, milles on veeühendusi. Sellise käsitluse alla mahub kogu Eesti paekiviavamus, mille ülemine osa on murenenud ja lõheline. Muidugi on ka seal suurema lõhelisusega tsoone, mida geofüüsikaliste meetoditega, sealhulgas georadariga, on võimalik tuvastada. Soomlaste georadariga mõõdistatud maa-aluste jõgede laius on kuni 200 m, mitte 4 m, nagu kirjeldavad pendlimehed.

Samal teemal:

Jaga rõõmu või murega!

90 Replies to “Kas Tuhala nõiakaev üldse on ohus, et seda kangesti kaitsma peab?”

  1. Olgu veel viidatud Erik Puura artikkel, seekord Novaatoris:
    Tuhala maa-aluste jõgede mõistatus
    Erik Puura

    Lugege tervikuna, kuna Erik Puura ütleb:

    Märkus. Väljavõtete tegemisel antud kirjutisest ja muudetud kujul avaldamise korral palun väljavõtted ja muudatused kooskõlastada. Kirjutis lahkab probleemi kogu olemust ning mistahes lõigu eraldi esitamine ilma ülejäänud kontekstita moonutab antud arvamusloo mõtet.

  2. digi peaks käis artiklit lugedes klõps.

    Ühest küljest,

    Meie pendlimeestest “geobioloogid” väidavad, et on Nabala lubjakivimaardla piirkonnas “geobiolokatsiooniga” või nagu geodeesiainsener Heiki Potter 30. aprilli “Postimehe” vahele pandud ajalehe “Tõru” artiklis kirjutab [mrtn: sarnane artikkel ajakirjas Eesti Loodus: Kus voolavad Tuhala-Nabala piirkonna salajõed?, Heiki Potter], “geobiotopograafilise kaardistamisega” avastanud terve rea maa-aluseid jõgesid.

    Teisest küljest,

    Juba soomlaste maa-aluse jõe määratlus erineb oluliselt eelpoolnimetatud aruande koostanud pendlimeeste (H. Potter, R. Hanstein, A. Talioja) käsitlusest.

    Kas H. Potter on siis geodeesiainsener või pendlimees?

  3. Tuhala nõiakaevu säilitamise allkirjade kogumise lugu on tegelikult väga õpetlik.

    Esiteks nägime, et keskkonna alalhoiu emotsioonid on ka rohkem kui 20 aastat pärast fosforiidisõda täiesti laes, eriti on säilinud suutlikkus esile kutsuda viha kaevanduste vastu.

    Teiseks avaldus aja märk – uute sotsiaalsete võrgustike kasutamise efektiivsus, toimus massiline kaasaminek uute kanalite kaudu.

    Kolmandaks – ja see on negatiivne – on inimesed endiselt valmis suhteliselt kergekäeliselt vajutama nupule ‘Annan allkirja’. Kuigi selle juriidiline seotus ei ole tugev, siis on pimesi usaldatud pöördumise autoreid.

    Kahjuks on pöördumise kvaliteet nõrk.

    Nagu Martingi olen sellest juba kirjutanud, et vähimadki hüdroloogia ja hüdrogeoloogia teadmised lubavad väita, et nõiaklaev ei ole tegelikult üldse ohus – nõiakaevust mitme kilomeetri kaugusele loodesse jäävad kaevandused ei oma olulist mõju Tuhala jõe toitumislalale, mis on nõiakaevust kümneid kilomeetreid lõuna pool. Kahjuks tundub, et akadeemik Anto Raukas eksib, ilmselt ta kas ei vaadanud kaarti või arvas, et Tuhala jõgi voolab teisele poole.

    Edasi. Pöördumises on öeldud: “Nõiakaevu külastab 15 000-20 000 loodusesõpra aastas, nende seas kruiisilaevadega saabuvaid turiste tervest maailmast. Nõiakaevu keemise aegu on külastajaid veel mitu korda rohkem.” Mitu korda rohkem millest, iga-aastasest külastajate arvust? Viimane lause on täiesti seosetu.

    Edasi. ‘Tegemist oleks suurima looduse ümberkorraldamisega Eestis, mille tagajärjed oleksid ettearvamatud!’ Olgem ausad, plaanitud lubjakivi kaevandamist ei saa võrrelda Eesti põlevkivi kaevandamisega. Väide, et tegu on suurima ümberkorraldamisega, ei vasta tõele.

    Edasi. Maa-alused jõed, mis suubuvad ojadesse või väljuvad allikatena. Maa-alune jõgi on metafoor, tegelikult on tegemist lõhede vee vooludega.

    Lõpuks. ‘Teaduste Akadeemia Looduskaitse Komisjoni (TALKK) juhatus pooldab oma ettepanekus keskkonnaministeeriumile Nabala karstiala kaitseväärtuste kohta kogu karstiala kaitse alla võtmist.’ Tegelikult soovitab TALKK läbi viia põhjalikud täiendavad uuringud, mille alusel saab otsustada, kas võtta kogu karstiala või osa sellest kaitse alla või mitte.

    Ühest küljest täitis pöördumine emotsionaalselt oma eesmärgid, st saavutas ülisuure avalikkuse tähelepanu. Ligi 40000 inimest on andnud sellele allkirja. Tegelikkuses aga on pöördumine ebakvaliteetne eelpool välja toodud vastuolude tõttu. Kahjuks. See pole norimine, vaid mõttekoht – kui midagi teha, siis peaks tegema korralikult, kvaliteetselt, põhjendatult. Ebakvaliteetne pöördumine seab kahtluse alla kõik hetkel ligi 40000 allkirja.

    Veel kord, soovitan lugeda TALKK dokumenti. See on äärmiselt tasakaalukas ja teaduslikult põhjendatud arvamus. Selle järeldused on:

    Lähtudes eeltoodust peame vajalikuks järgmisi samme:
    1. Enne otsuse tegemist kaevandustööde lubatavuse kohta on vaja täpsustada Nabala karstiala terviklikkust ja ulatust ning eri piirkondade omavahelisi seoseid.
    2. Tuleb viia läbi täiendav kogu ala loodusväärtuste teaduslik inventuur ja eri piirkondade looduskaitselise väärtuste hindamine.
    3. Läbi viia kogu piirkonna veerežiimi täiendav geofüüsikaline ja hüdrogeoloogiline uurimine, mille alusel saab hinnata kavandatavate kaevetööde mõju allikatele, allikasoodele, juba olemasolevatele kaitsealadele ning kohalike elanike poolt tarbitavale põhjaveele. Senised hinnangud ei arvesta karstinähtustega selles piirkonnas.
    4. Lähtudes uuringute tulemustest tuleb otsustada, kas
    1. luua üks suur looduskaitsealune (koos kultuuriväärtusega) Nabala karstiala;
    2. ala väärib nitraaditundliku ala staatust.

    TALKK jätab lahtiseks, kas kaitseala loomine on vajalik või mitte, seades selle sõltuvaks teaduslikest uuringutest. Teadlikult ei maini TALKK ka seda, et Nõiakaev on ohus.

    Lisaks, TALKK kasutab väljendust “Alaga seonduvat probleemide keerukust ja olemasolevate andmete puudulikkust
    näitavad kasvõi juhtivate geoloogia spetsialistide erinevad hinnangud ala geoloogiliste objektide väärtuste, maaaluste veesoonte või voolusängide olemasolu ja lubjakivikaevanduste mõju suhtes.” TALKK väldib teadlikult sõna ‘jõed’, sest tegelikkuses jõgesid ei ole, samuti viitab arvamuste paljususele, mitte ei tee valitud väljavõtteid vaid endale sobilike teadlaste endale sobilike tsiteeringutena.

    Minu soovitus on usaldada teadlasi. Ka sellesama TALKK dokumendi oleks saanud atraktiivselt lahti kirjutada ja allkirju koguda.

  4. Just näitas 7-es uudistes ka. Seejuures loomulikult ei ühtegi kommentaari nt TALKK liikmetelt. Kas kellelegi on üllatus, et TALKK dokumendist ei tea tollele üleskutsele allakirjutanud mitte midagi – vähemalt mite need, kes mulle selle üleskutse edasi saatsid. Olles suhelnud mõnega, tuleb välja, et usk pildamisse on meil ka väga kõva. Nagu ka usk sellesse, et valitsus, riigiametnikud ja kaevandajad on vandenõus rahva vastu. Ma ei hakka siin arutlema kaevandamise kasu ja kahju üle. Ega ka Tuhala-taoliste aktsioonide kasu või kahjulikkuse üle igasugusele altpoolt tulevale keskkonnakaitselisele tegevusele (muutes selle spetsialistide/ekspertide silmis ullikeste sekeldamiseks). Hr Erik Puura artikkel oli väga hea, kahjuks ei loe need inimesed, kellele ma selle edasi saatsin, seda mitte mõttega: Hm, jaa, tõepoolest, sellele tasuks ka mõtelda…”, vaid pigem: “Näe, jälle üks tuleb siin targutama, niikuinii saab sealt mingi papi ja paneb selle taskusse ja tahab lihtsale inimesele puru silma ajada ja teadagi – käsi peseb kätt, varsti on Riigikogus.”

    Mind huvitab see, kust selline vastandumine pärineb – miks peab inimeste arvates igasuguste arenduste, kaevandamislubade jne puhul olema kaks poolt, võitja vs kaotaja, arendaja vs rahvas, ja lahendus ainult kas kaitseala (veel parem – reservaat) või planeeritud tegevus. Sellest, et keskkonnamõju hindamise protsessi käigus otsitakse pooltele sobivat kompromissi, ei näi olevat keegi kuulnud. Niimoodi tekib kummaline olukord, kus mitte ükski küla, vald ega maakond oma territooriumile prügimäge ei taha, aga kalli raha eest prügi Lätti vedada lasta ka ei taha, ja tegelikult ei tahaks ka prügi sorteerida ega pandipakendeid kogumispunkti viia. Tahaks, et prügi kaoks minu aia tagant imeväel ja tasuta, ja igal juhul mitte minu kodu lähistel olevale prügimäele. Sama asi maavarade kaevandamisega – et riik saab raha riigieelarvesse tulumaksust, seda vist teatakse. Et tulumaks eeldab mingisugust tulu, st mingisugust majandustegevust, ei näida teadvat. Tahetakse teenuseid riigilt ja kohalikult omavalitsuselt, et lasteaedadel oleks raha õpetajatele maksta, et saaks teid ehitada, et koolibussid sõidaksid, et raamatukogu töötaks, et kanalisatsioon oleks olemas jne. jne – aga need rahad ei saa kõik tulla Euroopa regionaalarengu fondist. Need rahad peaksid tulema kohalikust ettevõtlusest. Kui aga igale ettevõttele, mis naabrusse tulla tahab, rakendatakse sellist “arendaja vs rahvas” põhimõtet, siis ei saa meil oma majanduse arendamine olema lihtne.

    Küll kirutakse poe taga, et näe, pankade laenurahadega on meil siin see majandus suureks puhutud, aga sees pole midagi – pankade laenuraha aga ei koorma meie keskkonda! Kui peale NLiidu kokkuvarisemist kukkus kokku kogu majandussüsteem, nii põllumajandus kui tööstus, siis muutus meie keskkond tõesti palju puhtamaks. Kuid inimesed tahavad ju süüa ka, ja riideid selga, ja sooja tuba. Jäävusseadused ei luba meil neid mitte millestki toota/saada, midagi tuleb kulutada. Praegused keskkonnanõuded, samuti tootmismeetodid ja keskkonnatehnika on hoopis midagi muud kui nõukogude ajal. Keda huvitab, vaadake näiteks Kunda Nordic Cement õhuheitmete dünaamikat alates 1990ndate keskpaigast tänaseni.

    On väga hea, et inimesed on keskkonnateadlikud. Keskkonnateema on üks väga oluline teema ja mina olen viimane, kes seda eirata või halvustada tahaks. Olen ju minagi vaid see loll bioloog (tsiteerides üht akadeemikut, kelle sõnade kohaselt kõik bioloogid on lollid ja ei tea tuhkagi). Aga selline vastandamine, vandenõuteooriad ja põhjendamatu emotsionaalne lahmimine ei too mitte kellelegi kasu. Mitte kellelegi! Asjalikku arutelu, süvenemist, kompromisse on vaja, mitte seda, et no kumb meist nüüd peale jääb, kasvõi veri ninast välja…

  5. Maailmas on hakanud levima YIMBY liikumine (yes, in my back yard). Selle eestvedajateks on kohalikud elanikud, kes tajuvad, et just neile kuuluvad kohalikud ressursid. Enamuses on senini tegu kinnisvaraarendusega – soovitakse omada kontrolli kohaliku elu arengu üle. Kui Tartus valmis meie Tehnoloogiainstituut, siis naabruses paikneva kinnisvara hinnad tõusid. Keegi ei protestinud, et Nooruse tänaval vurab rohkem autosid ja õhus suureneb heitgaaside hulk. Kaevanduste puhul on loomulikult probleem. Aga toon ühe praktilise näite. Tegelikult on võimalik plaanida kaevanduse korrastamine juba planeerimise käigus. Aastatel 1994-1996 nõustasin koos Walesi kolleegidega taastamise projekti Kohtla karjääris Ida-Virumaal. Kui kohalik vallavanem uelslaste lahendust nägi, ütles ta – sellist maastikku tahaksime me isegi siis, kui põlevkivi maa all poleks! Kõik on võimalik ja see ei maksa tegelikult üldse palju, ehk oma 2% kaevandatava ressursi hinnast. Aga kas see projekt viidi tervikuna ellu? Loomulikult mitte, sest see tundus ikkagi liiga kallis. Kuna seadusandlus lubas odavamat lahendust, siis nii jäigi. Ja ikka räägime genotsiidist keskkonna vastu. On täiesti võimalik luua pärast kaevandamist näiteks veekogu või puhkepark, mille väärtus on suurem kui praegusel maal. Ka põhjavee käitumist kaevandamise ajal ON võimalik prognoosida. Inimene valmistub varsti Marsile sõitma, aga meie arvame, et me ei tea põhjaveest midagi! Loomulikult võib esineda takistusi – haruldased taimed, elupaigad, kuivaks jäävad kaevud. Kuid kõike seda on võimalik kindlaks teha ja seda TALKK väidabki.

  6. @KatrinV:
    Minule inimeste nii massiline ja tugev protest viitab sellele, et
    – kohalikele inimestele ei ole projekti olemust piisavalt selgitatud. Seda, et arendaja/valitsus/… alati head spetsialistid palkaks, seda ei luba uskuda ka kriitiline meel ning see teadmine, et kui kapitalist saab millegi pealt kulusid kokku hoida, siis ta ka hoiab (kaasa arvatud keskkonnamõjuda põhjalik uurimine).
    – kohalikud inimesed ei taju, et nad niisugustest projektidest kasu saaksid. Siin on võimalik nii see, et nad ei saagi kasu kui ka see, et taaskord, keegi ei tee konkreetset pakkumist, mis see nende kasu ikka on.
    – kohalikele esitatakse ainult üks alternatiiv “tuleb kaevandus ja kõik”, muidugi ajab see harja püsti. Kui esitada alternatiivid erinevate asendite ja loodusmõjude kohta, siis oleks ka pimedat vastuseisu vähem
    – kohalikel on kartus, et kaevandajal on tüüpmentaliteet “üheksa kuuga kasum kätte”, s.t üritatakse võimalikult kiiresti võimalikult suurt tulu teenida ja siis lastakse jalga, kohalikele jääb rikutud loodus… Selle vastu aitaks näiteks ka konkreetne kava, et kui seda sulgema hakatakse, millised on plaanitsetud tööd.

    Mina muide ei taha kah eriti uusi prügimägesid (ja prügipõleteid tahan veel vähem). Mina tahan korralikku ümbertöötlemissüsteemi (kui Fumanes saab 70% prügi saata ümbertöötlemiseks, miks Tartus ei peaks saama?) nii, et praegustega saaks hakkama. Mis puutub tulumaksu, siis ka Eesti maksusüsteem võib tekitada seda tunnet, et “nagunii valitsus ja suurärid on minu vastu”, sest juriidiliste isikute kasumilt tulumaksu ei võeta, eraisikult aga küll.

    Mul isiklikult on ikka hea meel, kui mingit reaalset tootmist arendatakse, aga teisest küljest, inimeste kätte, kes iseendale klaasristi püstitamisega hakkama ei saanud, ma näiteks tuumajaama planeerimist ei usaldaks…

    Aga miks inimesed omavahel koostööd ei tee, st. miks “kohalikud” ja kaevukaitsjad TALKK poole hakatuseks ei pöördunud, sellest ma ikkagi aru ei saa. Ja see on tugevalt skeptiku teema…

  7. @Erik Puura:
    Inimene võib ju Marsile sõita, aga kuni asjad käivad a`la:“… Aga kas see (Kohtla karjääri taastamise projekt) viidi tervikuna ellu? Loomulikult mitte, sest see tundus ikkagi liiga kallis. Kuna seadusandlus lubas odavamat lahendust, siis nii jäigi…”, ei muutu rahva jaoks tervikuna midagi ja Marss ei päästa siin ka midagi.
    Selge see, et lollusel põhinevad väited võiksid tõsiseid väitlusi mitte reostad kuid paraku kapitalism on üks asi ja idelism teine..

  8. Tahaks, et prügi kaoks minu aia tagant imeväel ja tasuta, ja igal juhul mitte minu kodu lähistel olevale prügimäele.

    See on veel hea variant. Märkimisväärne osa populatsioonist peabki normaalseks prügi oma aia taha ladustamist. Kui maal ringi sõita, hakkavad sellised aiatagused igas külas silma.

    Sama asi maavarade kaevandamisega – et riik saab raha riigieelarvesse tulumaksust, seda vist teatakse. Et tulumaks eeldab mingisugust tulu, st mingisugust majandustegevust, ei näida teadvat.

    Käibemaksust tuleb lõviosa. Ja kohalikku eelarvesse jõuavad veel kaevandamistasud ja KK-maksud. Vaivara vald on vististi Eesti rikkaim vald.

  9. Mina muide ei taha kah eriti uusi prügimägesid (ja prügipõleteid tahan veel vähem).

    Ja põlevkivi põletada on millegipoolest parem…?

  10. Tuhala Looduskeskuse juhataja ning nõiakaevu päästeaktsiooni võtmefiguur ja veendunud energiasamba-vitsamees Ants Talioja ajab pada:

    Talioja usub, et eraettevõtted on keskkonnauuringud kinni maksnud ja karstivee olemasolu on teadlikult maha salatud.

    Loo tarbeks on küsitud ka ühe potentsiaalse kaevandaja esindaja arvamust:

    Kui tegemist on tõesti karstialaga, siis kaevetöid Kiirkandur seal alustada ei pruugigi. “Me ei jõua lihtsalt kogu seda vett sealt välja pumbata,” selgitab Ollo. Näiteks jäeti pärast uuringuid puur maasse löömata ka Seli karjääris, kuna selgus: kvaliteet polnud see, mis lubati. “Me ei võta suvalist kohta. Kaevandajad ei lähe sinna, kus pole perspektiivi.”

    Looduskaitsjate jutt meest ei kõiguta. “Tõde tuleb lõpuks ikka välja keskkonnamõjude hindamisega, mida hetkel ka tehakse, las nad sõdivad. Vitsamehed ütlevad, et on karstijõed, teadlased ütlevad, et ei ole. Tegeleks hoopis sellega, et teada saada, mis seal ikkagi on, aga valetada ei tohi.”

    Talioja selgitab, mis asjaga nii kole kiire tundub olevat:

    Asjaga on kiire, sest maavarade arengukava, mis näeb ette ka lubjakivimaardla avamist Nabalas, on saadetud valitsusele kinnitamiseks. “Me nüüd iga neljapäev ootame, mis sealt tulla võib,” ütleb Talioja. Viimases hädas on tehtud keskkonnaministeeriumile ettepanek moodustada Nabala karstialale looduskaitseala, mille kogupind oleks 5533 hektarit. “See on nii, et kumb jõuab ette, kas nemad oma kaevandamise või meie oma looduskaitsealaga. See on ajaga võidu jooks.”

    Nojahaga:

    Vitsamehed ütlevad, et on karstijõed, teadlased ütlevad, et ei ole.

    Kas see pole nagu nende kreatsionistidega, kes üritavad luua näivat vastuolu sinna, kus seda tegelikult polegi. Isegi TALKK arvamusavaldusse on see kunstlikult loodud vastuolu sisse lipsanud. Arumaeitaipa, miks keegi üldse vitsamehi ja nende udujutte kuulda võtab, eriti siis veel teadlaste ringkonnad. Ilmselt on üks värk selles, et vitsameestel oma kõneisik akadeemik Anto Raukase näol ja lisaks on õnnestunud oma delusioonidesse värvata veel mõned teadlased, kes mõne koha peal reaalsuse ja unelma piiri veidrasse kohta on tõmmanud.

  11. KatrinV ütles:

    Mind huvitab see, kust selline vastandumine pärineb – miks peab inimeste arvates igasuguste arenduste, kaevandamislubade jne puhul olema kaks poolt, võitja vs kaotaja, arendaja vs rahvas, ja lahendus ainult kas kaitseala (veel parem – reservaat) või planeeritud tegevus.

    Sellepärast, et äritegevust ja selle seaduspärasid on oluliselt raskem ette kujutada kui “teisel pool jõge on kurjad kaevurid, kes tulevad meie jõge varastama!” ?

    See, et üldharidus majanduse üldpõhimõtetest vähe räägib, aitab niisuguseid antiikseid kujutelmi muidugi põlistada.

  12. Oudekki ütles:

    see teadmine, et kui kapitalist saab millegi pealt kulusid kokku hoida, siis ta ka hoiab

    Ja siit tulebki jama sisse, sest ilmutamata jäi varjatud eeldus “ebameeldiv lahendus odav, meeldiv lahendus kallis”. Aga kui kapitalist saab kokku hoida kulusid tegevuse “Nõiakaevu vee kõrvalejuhtimine” pealt, kuna see tegevus teda kaevandamise juures kuidagi ei aita, siis ei hakka ta muidugi seda vett kuhugi juhtima.

  13. Oudekki ütles:

    Kui esitada alternatiivid erinevate asendite ja loodusmõjude kohta, siis oleks ka pimedat vastuseisu vähem

    Ei oleks. Praktikas tuleb pime vastuseis enamasti inimestelt, kes pole sellele, mis juba esitatud on, tähelepanu pööranud ja saavad ühel ilusal päeval sütitava e-kirja.

  14. Oudekki ütles:

    kohalikel on kartus, et kaevandajal on tüüpmentaliteet “üheksa kuuga kasum kätte” …

    In other words, keegi on kohalikele marksistliku stereotüübi pähe ajanud ja nüüd vaatavad nood kohalikud teisel pool jõge pesitsevate tegelaste poole eelarvamustega. :-(

  15. Oudekki ütles:

    Aga miks inimesed omavahel koostööd ei tee, st. miks “kohalikud” ja kaevukaitsjad TALKK poole hakatuseks ei pöördunud, sellest ma ikkagi aru ei saa.

    Koostööd ei tee nad sellepärast, et keegi pole neid ärgitanud koostööd tegema. Miks kohalikud kaevukaitsjaid Teaduste Akadeemiaga ei suhelnud? Tont seda teab, võib-olla pidasid nad teadlasi valesse klassi kuuluvaiks ja sellepärast ebausaldusväärseiks. Pierre Bourdieu on sellest fenomenist üht-teist huvitavat arvanud.

  16. Oudekki ütles:

    Mis puutub tulumaksu, siis ka Eesti maksusüsteem võib tekitada seda tunnet, et “nagunii valitsus ja suurärid on minu vastu”, sest juriidiliste isikute kasumilt tulumaksu ei võeta, eraisikult aga küll.

    See on kuulus stereotüüp, aga reaalsusega mitte päris hästi kooskõlas.

    Intuitiivselt on hõlbus tõlgendada “juriidiliste isikute tulusid ei maksustata” kui “kapitalistide tulusid ei maksustata”. Inimesed, kellele meeldivad kiviaegseid “küla teisel pool jõge” stereotüübid, muidugi ärgitavad seda väärtõlgendust takka. Tegelikult maksustatakse Eestis muidugi äridest pärit tulusid ka, aga seda tehakse siis, kui nood tulud mõne eraisiku tuluks saavad, mitte keset äritsüklit.

  17. Oudekki ütles:

    Mis puutub tulumaksu, siis ka Eesti maksusüsteem võib tekitada seda tunnet, et “nagunii valitsus ja suurärid on minu vastu”, sest juriidiliste isikute kasumilt tulumaksu ei võeta, eraisikult aga küll.

    See on kuulus stereotüüp, aga reaalsusega mitte päris hästi kooskõlas.

    Intuitiivselt on hõlbus tõlgendada väidet “juriidiliste isikute vahetut tulusid ei maksustata” kui “kapitalistide saavad tulusid, aga tulumaksu ei maksa”. Inimesed, kellele meeldivad kiviaegseid “küla teisel pool jõge” stereotüübid, muidugi ärgitavad seda väärtõlgendust takka. Tegelikult maksustatakse Eestis muidugi äridest pärit tulusid ka, aga seda tehakse siis, kui nood tulud mõne eraisiku tuluks saavad, mitte keset äritsüklit.

  18. dig ütles:

    Oudekki ütles:

    Mis puutub tulumaksu, siis ka Eesti maksusüsteem võib tekitada seda tunnet, et “nagunii valitsus ja suurärid on minu vastu”, sest juriidiliste isikute kasumilt tulumaksu ei võeta, eraisikult aga küll.

    See on kuulus stereotüüp, aga reaalsusega mitte päris hästi kooskõlas.

    Intuitiivselt on hõlbus tõlgendada väidet “juriidiliste isikute vahetut tulusid ei maksustata” kui “kapitalistide saavad tulusid, aga tulumaksu ei maksa”.

    Juriidiliste isikute tulumaks on null, see on täitsa reaalsus – nagu sa ka ise viitad, maksustatakse siis, kui mõni eraisik tahab sellest tulust osa saada.

    Samas, sellele intuitiivse tõlgenduse probleemile ma ma viitasingi (mina ise muidugi pooldaksin ka seda, et juriidilised isikud maksaksid tulumaksu, mitte ainult füüsilised, aga majanduslikel põhjustel, aga see pole see teema). Ma juhin tähelepanu sellele, et ma arvan, et paljude inimeste umbusku niisugune intuitiivne tõlgendus suurendab – sest nende vastas ei ole ju konkreetne inimene, ettevõtja, vaid just juriidiline isik, kaevandus, oma esindajatega. Ühesõnaga, probleemiks, mida lahendada on subjektiivne tunnetus. Kui inimesele karjuda, et “sa oled loll” või “kommunist”, siis vaevalt, et ta hakkab kuidagi rohkem tahtma oma maad kellelegi teisele kasutada andma (muidugi, seda, et eestlased oleksid enamuses marksistid, seda ei ole vaja karta :D)

    Kuni aga asjad toimuvad “üle pea”, kuni kohalikke pannakse “fakti ette” ja siis üteldakse – ärge muretsege, see kõik on teile hea, seni on umbusk absoluutselt õigustatud. Kui kaevandaja ei võta vaevaks näidata, kuidas kohalik kaevandusest otseselt võidab, seni loobitakse teda suvaliste ettejuhtuvate juurikatega.

    Tüüpmentaliteeti “üheksa kuuga kasum kätte” paraku võib suvaline eesti inimene liiga palju oma nahal kogeda (kui vaadata kinnisvara- või toiduäri, seda, millega inimene igapäevaselt rohkem kokku puutub), seega on ka siin üldistused kiired tulema, ka siis kui need on põhjendamatud. Kuid taas, ma arvan, et kaevandaja ei tohiks siiski nii ignorant olla, et ta niisugusi hirme ette ei näe ja neile reageerida ei oska. See on ju tegelikult kapitalistlikus süsteemis ilmne, et kui keegi minu maad tahab kasutada, siis pean ka mina sellest kasumist osa saama. Kui ei saa, siis on tegemist heategevusega – mis ei saa olla kohustus.

  19. Oudekki ütles:

    Juriidiliste isikute tulumaks on null, see on täitsa reaalsus – nagu sa ka ise viitad, maksustatakse siis, kui mõni eraisik tahab sellest tulust osa saada.

    On reaalsus, et juriidiliste isikute pea kohal ei saja kunagi vihma, kuna juriidilistel isikutel ei ole pead. Probleemiks saab see alles siis, kui välja ilmuvad aktivistid, kes üritavad seda reaalsust väänata toetama seisukohta “kapitalistid maksavad ilmataadile altkäemaksu”.

    Ma juhin tähelepanu sellele, et ma arvan, et paljude inimeste umbusku niisugune intuitiivne tõlgendus suurendab

    Ise ei suurenda, keegi aitab.

    Kuni aga asjad toimuvad “üle pea”, kuni kohalikke pannakse “fakti ette” …

    … või kui asjade toimimise prožektorist väljas olemist valgustavad aktivistid telgitaguste vandenõunõudena?

    Tüüpmentaliteeti “üheksa kuuga kasum kätte” paraku võib suvaline eesti inimene liiga palju oma nahal kogeda (kui vaadata kinnisvara- või toiduäri, seda, millega inimene igapäevaselt rohkem kokku puutub), seega on ka siin üldistused kiired tulema, ka siis kui need on põhjendamatud.

    Jälle, confirmation bias kinnitab ikka stereotüüpe. Stereotüübid kurjadest kapitalistidest tulevad aga kust?

    Tõsi küll, poe taga ei pruugi iga aktivist jõlkuda. Muist aktiviste tegutseb tänapäeval Internetis.

    See on ju tegelikult kapitalistlikus süsteemis ilmne, et kui keegi minu maad tahab kasutada, siis pean ka mina sellest kasumist osa saama.

    “Kasumist osa” on kapitalistlikus süsteemis termin. Kui Sa oma maa maha müüd, siis ei saa Sa selle maa peale ehitatud tehase kasumist mingisugust osa.

  20. Mismõttes et tulu maksustatakse alles siis kui see eraisiku kätte jõuab?

    Te ei ole mitte kunagi näinud firmadele ostetavaid riideid, autosid, kortereid, (kodu)elektroonikat, mööblit ? Te ei ole kunagi näinud kuidas side ja küttekulud juriidilise isiku poolt makstakse?

    Ausalt ei ole? Mis riigis te elanud olete?

    Korralik firmaomanik maksab endale miinimumi lähedal olevat palka (sest toitu on kuradi raske ilma täiendava maksukoormuseta soetada) ja igasugu muu kraam läheb firma kuludeks.

  21. cdg ütles:

    Mismõttes et tulu maksustatakse alles siis kui see eraisiku kätte jõuab?

    Niikaua, kuni tulu püsib OÜ või AS’i kontodel, on ta valmis reinvesteerimiseks ettevõtte piires. Siis, kui tulu eraisikutele välja makstakse — olgu palkade, dividendide või erisoodustustena — loetakse ta eraisiku tuluks ja maksustatakse eraisiku tulumaksuga.

    cdg ütles:

    Te ei ole mitte kunagi näinud firmadele ostetavaid riideid, autosid, kortereid, (kodu)elektroonikat, mööblit ?

    dig on näinud ka Tulumaksuseaduse §48 ja Sotsiaalmaksuseaduse §2(1)7’t. Eestis maksustatakse erisoodustusi kenasti samamoodi nagu muid tulusid, mõnedes teistes riikides on erisoodustuste maksustamine oluliselt keerulisem. Jänkistanis on näiteks terve perk‘ide tööstusharu suuresti selle maksukeerukuse peale üles kasvanud.

  22. Oh, otse loomulikult maksustatakse nii nagu vaja .. KUI maksustatakse. Selleks, et maksustada, ajab maksuamet natuke näpuga järge küll, aga kui firma tegevusaladesse kinnisvara kuidagi kuulub, pole firmale korteri ostmine, selle sisustamine ja väljarentimine (omaniku vabaabielus naisele näiteks ..) kuidagi äritegevusele mittevastav.

    Autodest ja arvutitest pole ehk mõtet rääkima hakatagi ?

  23. Ka siis, kui meil oleks niinimetatud ettevõtete tulumaks, võiks seadust samasuguse nipiga rikkuda. Ettevõtte tulumaksu arvestatakse nimelt kasumilt, mitte kogukäibelt. Vastasel juhul oleks tegemist käibemaksuga.

  24. Vaat kui tore tuleb siin välja- üks jõuk jeekimeid, millised on enese kätte ahminud sentigi maksmata hulga siinse maa rahvuslikku rikkust- paekivi, selle juba killustikuks jahvatanud ja sellele idioodist eestlasele, ehk siis selle rikkuse tegelikule omanikule, kalli raha eest maha müünud, selle raha eest ostnud ära terve rea ametnikke, lasknud teha tervel real “teadlastel” terve rea “ekspertiise” ja selle põhjal tahavad uue laari eestlase rahvusliku rikkuse kallale minna, isegi selle idioodist eestlase kaevusid kuivatades, ja ometigi leidub selle idioodist eestlase hulkas niisugusi, kesned sellele jeekimikarjale halleluujat karjuvad ja kasvõi läbi ussi m-i, enese ego suureks puhudes, kasvõi sitta saiaks kõnelda püüavad!
    No minge Vasalemma või Rummu- seal on aherainemäed, seal on poolikud karjäärid- seda ei ole kellelegi vaja- jeekimil kauge vedada või? Ida-Virus tuleb põlevkivi kaevandamisega mitu korda rohkem paasi kui seda Lätti maha müüa jõutakse, ja siin tulevad argumendid- a la ” tartu maantee” ja Talioja ei tea asju!
    Vaat Talioja võib-olla ei tea tema sihuke üdini ausameelne ja üdini rahumeelne mees, aga mina tean juba ammugi- esimene, ükskõik siis kas on see jeekim või mitte-jeekim, milline ükskõik mis tingimustel lööb Tuhala kandis kopa maasse selleks et sealt ammutada paekivi, see kaevab enesele sinnasamasse viimset puhkepaika!

  25. See nõiakaevu päästmine on lihtsalt ilus näide, kuidas paljud kodanikud ei ole võimelised otsustamisel ratsionaalsete argumentidega arvestama. Samas ollakse kambas valmis igasugusteks asjadeks. Eelmine suurepärane näide oli ehitusbuum. Kes oleks suutnud peatada buratinosid, see suudaks ehk praegustele kaevukaitsjatele midagi selgeks teha.

  26. Kriku ütles:

    Ka siis, kui meil oleks niinimetatud ettevõtete tulumaks, võiks seadust samasuguse nipiga rikkuda.

    Ilmselt on siin tegemist šotlase juhtumiga:

    — Šotlased tulumaksu ei maksa!
    — Minu Shetlandi onu maksab igal aastal oma lochi turismitulu pealt maksu …
    — Aga see ei ole ju tõeline tulumaks!

    Isegi nimi on sellele nähtusele Šotimaa auks pandud.

  27. K_V ütles:

    See nõiakaevu päästmine on lihtsalt ilus näide, kuidas paljud kodanikud ei ole võimelised otsustamisel ratsionaalsete argumentidega arvestama.

    Ratsionaalsed argumendid on keerulised, kolme sekundiga otsustamine on lihtne ja odav.

  28. Dig, pigem põhjustab ekslikke arusaamu põhimõtteline erinevus inimese ja ettevõtte tulumaksu vahel.

    Inimene maksab tulumaksu iga raha pealt, mis talle kuskilt tuleb, mõnede seaduses sätestatud eranditega. Ettevõtte puhul on see maks, mida makstakse iga raha pealt, mis tuleb mõnede seaduses sätestatud eranditega käibemaks. Ma arvan, et suur osa kommentaatoritest ajab need sassi.

  29. Kriku ütles:

    Inimene maksab tulumaksu iga raha pealt, mis talle kuskilt tuleb, mõnede seaduses sätestatud eranditega. Ettevõtte puhul on see maks, mida makstakse iga raha pealt, mis tuleb mõnede seaduses sätestatud eranditega käibemaks.

    Ma ei ole sellise abstraktsiooniga nõus. Minu meelest keskendub see liigselt rahavoole kui üldmõistele ja elimineerib erinevate rahavoogude olemuslikud erinevused.

    Pealegi, katsu Sa mõnele intuivistile selgeks teha, et käibemaksu maksavad ettevõtted, mitte inimesed.

  30. Proovi mulle näiteks selgeks teha, et ma eraisikuna käibemaksu ei maksa. Järgmine kord tuled mulle poodi kaasa eksju , ja tõestad müüjale ära et seda osa arvest ma maksma ei pea.

  31. Talioja ajab jälle pada, seekord Eesti Päevalehes:
    Tuhala nõiakaevu toetuseks on antud üle 45 000 allkirja

    Võimalust, et lubjakivikaevandus ja nõiakaev koos 16 küla inimeste puurkaevudega koos eksisteerida saaks, Talioja sõnul ei ole, sest karstiala on ettearvamatu ja keegi täpselt ei tea, mida kaevandamine kaasa toob. Kindel on tema sõnul aga see, et rohkem kui tuhandes ümbruskonna kaevus vett enam ei oleks, rääkimata nõiakaevust.

    „See saaks olema hullem kui Ida-Virumaal, kus on kaevanduste ümber kaevudes veetase alanenud 30 km raadiuses,” sõnas Talioja.

    Kumb siis on – kas “keegi ei tea täpselt” või “mina tean täpselt, et veetase langeb 30 km raadiuses”?

  32. Sotsioloog rõõmustab: Eesti ühiskond on masinapurustamiseks peaaegu valmis

    Nahaalselt kümneid tuhandeid kodanike allkirju ignoreeriv ettevõte riskib Saare sõnul järgmiste ja karmimate väljaastumisega.

    „Võivad tulla aktiivsed väljaastumised – demonstratsioonid, vastuhakud ja masinapurustamised. Kuigi need ei ole meil veel populaarsed, ei ole nad välistatud. Eesti ühiskond hakkab tasapisi sellisteks asjadeks valmis saama,” lisas Saar.

  33. Geoloog ütles:

    …et mingi väike grupp inimesi meil lihtsalt seljas ei sõidaks.

    See väike grupp inimesi sooviks ehk natuke kaasaegsemaid maanteid Eestisse, mida vagadest soovidest ehitada ei osata.
    Võibolla teab mõni (geoloog?) näpuga kaardi peal näidata, kus on see vähempüha-vähemohtlik ja muidu sobiv koht teeehituskillustiku kaevandamiseks, kui teeehitus Eestis muidugi üldse lubatav on.
    Ja kui räpaseks muudab siis killustiku kaevandamine selle vee, mida karjäärist välja pumbata vaja võiks olla?

  34. @Geoloog: tänan väga, nagu näha, on karstiala vahetus läheduses kaevandamisega seotud hulk võimalikke ohtusid. Huvitav oleks muidugi teada, kas Eestis on tehtud selliseid uuringuid, kus neid võimalikke stsenaariume Eesti oludes hinnatud on. Võibolla on see lihtsalt nimekiri asjust, mida kõike võib juhtuda või on kusagil kunagi juhtunud ja peaks justnagu hirmugi tekitama, aga kui reaalsed need ohud tegelikult meil on, ei oska vast keegi kuigi täpselt öelda. Või siiski on meie geoloogid ja hüdrogeoloogid piisavalt pädevad vastavaid hinnanguid andama?

    Seda enam jääb mulle arusaamatuks, miks nõiakaevu kaitsjad peavad pseudoteadusele toetudes oma asja ajama. Muudkui aga maa-alune jõgi ja maa-alune jõgi ja nõiakaev jääb kuivaks!

    Tekib tunne nagu elaksin eraldi kusagil lollide saarel.

    Selline tunne on tihti minulgi :&#41 Aga püüan omal moel seda olukorda parandada.

  35. Geoloog ütles:

    5. Nüüd kui pinnas on liikunud suures hulgas põhjavette, siis tekivad maa-alustes karstikoobastes igasuguste huvitavate bakterite ja viiruste arengu võimalused.

    Möh?

  36. Geoloog ütles:

    Tekib tunne nagu elaksin eraldi kusagil lollide saarel.

    Teadus selleks ongi, et inimesi vaimupimedusest päästa.
    Kõikvõimalikke karjääre ja kaevandusi ei kavandata Eestis ju esimest päeva. Nõuka-ajal tehti minu teada päris palju geoloogilisi puurimisi ja uuringuid, hiljem vist ikka ka? Kas ei ole siis võimalik geoloogidel märgistada kaardil alad, millistega ehitushuvilised materjale otsides arvestama ei peaks? Soovitavalt oma nime, näo ja võimalikult teaduslike põhjendustega. Saaks arutada, kas teedeehitusel Eestis üldse tulevikku on.
    Eriti tänuväärne oleks ära näidata kohad, kus leidub teedeehituseks sobivas koguses ja omadustega lubjakivi, samas mitte seda “karsti”.
    Tallinn-Tartu maantee uuendamisest ei räägita ka esimesi päevi.
    Mis “teatud huvigrupid”?
    Huvi erinevate ehituseks vajalike materjalide vastu peaks Eestis üsna levinud olema.
    Ja argumentide esitamine peaks võhikute massi mässule õhutamisest sobivam tegevus teadlastele olema.

  37. Eestis ei ole tehtud mitte mingeid korralikke geoloogilisi uuringuid, mis käsitleksid eelnimetatud ohtusid, sellepärast ma need välja tõingi, et näidata ka Eesti rahvale, kuidas on võimalik asju planeerida ja ennetada.

    Seda on enne Teid juba Erik Puura üsna pikalt näidanud. Soovitan Teil tema artiklit lugeda.

    Ja milline väärtuslik ehituslubjakivi Nabala karsti alal asub, kus on selle kohta käivad materjalid, millel oleks ka teaduslik väärtus, mitte nii et onu Fedja ütles.

    Jah, maardla kohta on informatsioon olemas. Küsige keskkonnaministeeriumist. Ega ärimehed ka ei hakka onu Fedja jutu peale kaevandust rajama.

  38. Kui Tuhala kaevu või muud looduslikku eripärasust mingi kaevur ohustaks, oleks ma kohe allkirjanõus andma. Antud juhul on minu jaoks solvav, et väga tõsist teemat, nagu karstialal kaevandamine on, püütakse lahendada pendlimeeste abil.

    Minust ebaviisakas on veel mainida, et ma olen põhikooli õpilastel oluliselt paremaid arutluskäike kuulnud, (ja paremat õigekirja), kui Geoloogilt.

  39. Gatzby ütles:

    Antud juhul on minu jaoks solvav, et väga tõsist teemat, nagu karstialal kaevandamine on, püütakse lahendada pendlimeeste abil.

    Kas oleks võimalik näha kaarti kaevandamiseks sobivatest paealadest, mis kindlasti ei ole karstialad?

    Ühes võib [geoloog]-iga küll nõus olla.
    Kui inimene üldse mitte midagi ei tee, siis sellega muudab ta minimaalseks inimtegevuse võimalikud halvad tagajärjed.

  40. mina lähtusin materjalist, mis on tänase päeva seisuga kättesaadav ja igati põhjendatud.

    Kuna Te viiteid ei lisa, siis ei oska öelda, mis materjalist Te lähtute. Mulle isiklikult tundub, et sisekaemuslikust.

  41. Hüva, Teie postitus ühes teises teemas näitab, et Teiega ei ole üleüldse mõtet teaduspõhiselt positsioonilt vaielda.

    Teadus on sõna otseses mõttes grupi viisiline posimine ja lõpuks selle positud jama ellu äratamine.

    Ehe näide- evolutsioon ei ole midagi muud kui Darwini haige unenägu ja nüüdseks on see sõbralikult ellu viidud.

  42. Kas see ainult tundub mulle või on isand Geolooga siinsed postitused kokku pandud lühikestest, üksteisega seostamata loosungitest ning ei püstita tegelikult ühtki argumenti?

  43. Meil siin on asjalikust arutelust nähtavasti teistsugune arusaam kui Teil. Meie arvates argumenteeritakse asjalikus arutelus oma väiteid tõenduspõhiste argumentide, sh. uuringutulemustega. Teie jaoks piisab, kui emotsionaalselt oma sõnumit kuulutada ja ähvardada oponentidele vastu hambaid anda.

  44. Miks Te kõike nii tõsiselt võtate ja nii isiklikult?

    Nii et Teie arvates on kogu see Tuhala teema mingi naljategemine?

    Argumentidest niipalju, et need punktid, mis ma varem ära tõin on teadusartiklitega kuhjaga kaetud, saage aru igaüks võib neid oma vabal valikul leida niipalju kui soovib…

    Iga viimne kui punkt on tihedalt kõige uuemate artikitega kaetud, kas sellest ei piisa, see ju emotsionaalseks teebki, et kui mujal on nii, siis kuidas meil ikka on naa.

    Siis viidake neile artiklitele. Ilma viideteta jutt on tühi loba.

  45. Lääne õiguskultuuris on eraisikutele kõik lubatud, mis ei ole keelatud (privaatautonoomia printsiip). Kui aga midagi keelata, siis peab see keeld olema põhjendatud ning sobivas mahus (proportsionaalsuse printsiip). Keskkonnaõiguses kehtib keskkonda mõjutavate tegevuste mõju eeldamine (ettevaatuse printsiip), mistõttu ongi keskkonnamahuka tegevuse arendajal kohustus tellida loa saamisele eelnevalt keskkonnamõjude hinnang. Selle kohta vt. Narits, R. “Õiguse entsüklopeedia” ning Veinla, H. “Keskkonnaõigus”.

    Konkreetse juhtumi juurde tulles tasub esiteks lugeda käesolevas teemas juba viidatud Erik Puura artiklit “Novaatoris”.

  46. Viited on olemas, aga mitte siin ja eesti keelega on mul ka juba probleeme, sest kõik on inglise keeles…

    Jah, pangegi palun oma juttu kinnitavad viited siia üles, enne kui jätkate. Keeleoskuse parandamise küsimuses ma kahjuks aidata ei saa.

    Aga kuna ma olen loll ja Teie minuga koostööd teha ei soovi, siis pole kahjuks midagi teha…

    Mul on ainult üks imepisike soov. Esitage tõenduspõhiseid argumente koos allikaviidetega. Kõik. Ei midagi rohkemat, kui niisugune elementaarne nõue.

    Vaevalt et retoorilised küsimused peldikute kohta ka Rootsis intelligentsete inimeste vahelise arutelu loomulik osa on, akadeemilisest diskussioonist rääkimata.

Lisa kommentaar

Sinu e-postiaadressi ei avaldata. Nõutavad väljad on tähistatud *-ga