Vitsamees riiklikult tunnustatud eksperdiks

XVIII sajandi pildajaEesti Päevalehes ilmus 29. juunil lugu Pendlikõigutaja riiklikult tunnustatud eksperdiks. Lehes omad asjaolud ja mahupiirid. Siin mu loo esmane ja pikem variant.

Varsti oleme tagasi (paljude meelest edasi) ajas, kus riiklikult tähtsate otsuste juures annavad nõu tähtede seisust inspiratsiooni saavad astroloogid, tervishoiu teemadel ütlevad sõna sekka homöopaadid, refleksoloogid ja muud, keda veel mõnda aega tagasi nurgaarstideks või posijateks peeti, insenerid peavad enne projekti tehnilise lahenduse kinnitamist loa saama pendlit kõigutavalt Feng Shui spetsialistilt, et lisaks materiaalsele tugevusõpetusele asjad ikka ka vaimsel vertikaalil torsioonenergiaväljaga kvantvibratsiooni kõrgema tasemega kooskõlas oleks. Igatahes teeb Eesti riik oma asutuste kaudu paljugi selleks, et erisus teaduspõhise teadmise ja näivteadusliku häma vahel ähmastuks.

Üldinimlike psühholoogiliste teemade süvakäsitlus, õpetus inimese energiaväljast ja tšakratest, kvantfüüsikaline maailmanägemus, teadvuseseisundid, regressioon, intuitsioon, teadvustamine, elukvaliteet, suhted, mehelik ja naiselik energia, inimese võimed ja kasutamata potentsiaal, avatud süda, vaimsus argipäevas on mõned koolitust iseloomustavad märksõnad.

Näide ühest koolitajast, kellel on olemas HTM koolitusluba ja kelle koolitusele tehtud kulud võis EASlt tagasi küsida.

Mõista saab ettevõtlike inimeste püüdu omale armsaks peetud pseudoteadust edasi õpetada ja teha seda võimalikult tulusaaval moel — umbrohi juba on sellise iseloomuga, kuid mõistmatuks jääb Haridus- ja Teadusministeeriumi (TEADUS(!)ministeeriumi) hoiak või selgrootus või suutmatus vaimset umbrohtu kultuurmaastikult eemal hoida, vaid jagab neile hoopis tunnustust koolituslubade näol, mis tähendab ka seda, et sellisel koolitusel osaleja võib oma koolituskulu maksustatavast tulust maha arvata ehk maksumaksjad osalevad tahes või tahtmatult teadussolvangute rahastamisel.

Ministeeriumi koolitusluba avab kenasti ka järgmisi väravaid. Näiteks oli Ettevõtluse Arendamise Sihtasutusel (EAS) koolitusosaku programm, mille raames võis ettevõtja või töötaja koolitusele tehtud kulutused EAS-st tagasi küsida. Pole kahtlust, et inimeste koolitamine on ettevõtluse arengu seisukohast määrava tähtsusega, aga kas nõiavitsa või pendliga energiaväljade peilimine ja aurade korrigeerimine ikka on see, mis meid 21. sajandil edasi aitab. Mõnede arvates siis aitab ja kui juba ministeerium on oma heakskiidutempli posimisele ja nõidumisele kui lugupidamist väärivale koolitusteemale alla löönud, siis pole ettevõtluse arendajatel kah enam head põhjust ära öelda.

Juba oleme kuulnud ka tervete koolide asutamisest, mis just alternatiivmaailma tegelikuks reaalsuseks peab. Üks neist soovis end lausa Tallinna Reaalkooli ruumes sisse seada, et lugupeetava haridustempli auga välja teenitud aura kiirguse paistel end üllamana välja näidata. Seekord saadi siiski jaole ja pikem koostöö ruumide rentimise osas jäi ära. Samas pole mitte kõik koolid nii järjepidevalt jälgimas, millistel eesmärkidel nende ruume kasutatakse. Ja miks peakski, kui hariduse ja teaduse eest vastutav ministeerium ise jagab koolituslubasid libateaduste koolitajatele ja tunnustab sellega nende legitiimsust. Ühes Tallinna koolis toimuvad iga-aastased Harmoonia Päevad (TM) tolle sama kooli ühe õppealajuhataja korraldamisel. Eks koolil ole ju ka raha vaja, et teenitud omavahendite toel teaduslikku maailmavaadet toetavaid õppevahendeid soetada.

Sarnaseid näiteid leiab meie elust veel ja veel, kus ühelt poolt deklareeritakse teadmistepõhise hariduse ja moodsa teaduspõhise kõrgtehnoloogilise majanduse edendamisest ja teisalt käib teadusvastaste ideoloogide pealetung maksumaksja rahakotile ning need, kes väravas vahti peaksid pidama, pole vastavate oskuste ja teadmistega varustatud. Olgu vihjeks öeldud, et mitte igaüks, kes oma tegevuse kirjelduses kasutab sõnu ‘energia’ ja ‘kvant’, pole mitte tuuma- ega kvantfüüsikud.

Vabahariduslik koolitus võimaldab isiksuse, tema loovuse, annete, initsiatiivi ja sotsiaalse vastutustunde arengut ning elus vajalike teadmiste, oskuste ja võimete lisandumist. Õpe toimub kursuste, õpiringi või muus õppijatele sobivas vormis.

TÄISKASVANUTE KOOLITUSE SEADUS

Kuhu sedalaadi maagiline mõtlemine koos teaduslikuna näiva jutuga jõuda võib, saame näha rohkete pommiplahvatuste ja tuhandete hukkunute näol Iraagis, kus armee kasutuses on portatiivsed väidetavalt lõhkeaine tuvastamiseks konstrueeritud kõrgtehnoloogilisena paistvad nõiavitsad, mis muidugi mingit lõhkeainet ei tuvasta, vaid pommilaadungid kontrollpunktidest läbi lasevad, mis seejärel rahvarohketesse paikadesse plahvatama toimetatakse. Iraak ei ole kaugel ja sarnane nõiavits on kasutusel ka meie oma Päästeameti
demineerijatel. Hiljuti tekitasid meil Eestis palju kära ja panid suured rahvahulgad liikuma vitsameestest maa-aluste jõgede avastajad seal Tuhala kandis, kelle meelest vesi voolab vastupidiselt tuntud füüsikaseadustele raskusjõu toimest hoopis alt üles. Veidral moel on vitsameeste ‘avastatud’ maa-alused jõedki juba mitmetesse riiklikesse loodusnähtuste andmebaasidesse kantud ja jälle võib tõdeda, et kui oma muinasjuttu piisavalt mitu korda korrata, siis leiab kaasauskujaid ka otsustajate hulgast.

Põhiseaduse järgi meil riigikirikut ei ole, aga kui koostöölepe on ühe kirikuga juba tehtud ja peaministergi on manitsevalt öelnud, et usuõpetuse puudumine koolis on vabadus olla harimatu, siis mille poolest kristlusest vanem astroloogia või rahva seas populaarsem nõiavitsandus riiklikul tasemel samaväärsed ei peaks olema? Seega astroloogid nõunikeks, vitsamehed inseneride kaastöölisteks ja homöopaadid-posijad tervishoiuasjatundjateks!

62 Replies to “Vitsamees riiklikult tunnustatud eksperdiks”

  1. elfitaat ütles:

    Äkki on tõde kusagil vahepeal?

    Kui nii oleks, siis läheksid vitsamehed aeg-ajalt kontrollitud testist edukalt läbi, mitte ei kukuks täpselt nii sageli läbi, nagu arvaksid nad huupi. Seega saame järeldada, et tõde ei ole “kusagil vahepeal”; tõde on, et vitsamehed ei suuda teha seda, mida nad väidavad.

  2. Lause “Tõde on kusagil vahepeal” ei anna edasi mingit väärtuslikku mõtet, kuigi see võiks nii tunduda (ja paljudele tundubki, sest jätab otsad mugavalt lahtiseks ükskõik millele, ka rumalusele). Tegemist on tüüpilise fraasiga parateadlaste-bioenergeetikute-kvantvibratsioonigeneraatorite-auramodifikaatorite sõnavarast, millega püütakse õigustada senitundmata ning juba kirjeldatutega vastuollu minevatel väidetavalt eksisteerivatel loodusseadustel tuginevate teooriate konstrueerimist.

    Teaduses ei ole olemas tõde. Teaduse puhul ei ole tegemist ei ideoloogia ega religiooniga. Parateadustel aga on mitmeid ideoloogia ja/või religiooni tunnuseid, nt õpetus Suurest Kõiketeadvast Juhist (vt http://www.luuleviilma.ee), vaenulike tõevastaste vastu võitlemine (sh vandenõuteooriad, olgu selleks siis mustad jõud teispoolsusest või MIB või ülemaailmne juudi vandenõu vmt), usk millegi olemasollu või toimimisse ilma loodusseaduste või ühiskonnas toimuvate protsessidega kooskõlas oleva põhjenduse või tõestavate faktideta – nt usk sellesse, et aastal 1980 saabub kommunism ja et kui põldvarblast piisavalt kaua külmkapis hoida, siis saab temast rasvatihane.

    Teadus ei tegele absoluutse tõe otsimisega, teadus tegeleb seaduspärasuste leidmise ja kirjeldamisega; hüpoteeside püstitamise, nende kontrolli ning selle tulemustest lähtuva kinnitamise või ümberlükkamisega. Seejuures ei omanda leitud tõendid ning neist tuletatud ja neil põhinevad seisukohad tõe staatust, vaid neid aktsepteeritakse kui fakte, mis alluvad jätkuvale kontrollile ning mida on võimalik igal ajal küsimuse alla panna. Teaduse peamine jõud ja eelis on pidev võimalike vigade otsimine ning eneseparandus.

    Lause “Tõde on kusagil vahepeal” on sama sisukas kui lause “Kõik on suhteline”, mille kuuldavaletoomist paljud inimesed peavad piisavaks tõestuseks eri- ja üldrelatiivsusteooria mõistmise kohta.

  3. Suurepärane kirjutis! Seda on rõõm lugeda siin ja veel suurem rõõm oli näha, et see ka suuremas väljaandes ilmus :)

    Ma olen ammu mõelnud, et igasuguste “*tuleproovide” ja muu kõrval (tahaks öelda asemel, aga see on ilmselt liiga optimistlik) peaks näitama mõnes üleriigilises televisoonis ka mingit sellist sarja, mis näitab kuidas reaalne maailm toimib. Esimesena tuleb mulle pähe “Penn & Teller: Bullshit!”. See oleks ühtlasi kaasahaarav ja hariv. Ma usun (tegelikult pigem loodan), et vähemalt mõne inimese võiks see mõtlema panna ja järgmisel korral ta võib-olla enam ei ostaks sadade kroonide eest mingit maagilist vett…

  4. KatrinV ütles:

    Teaduses ei ole olemas tõde. Teaduse puhul ei ole tegemist ei ideoloogia ega religiooniga. Parateadustel aga on …

    Sul on täiesti õigus. Aga Sa jätsid kahe silma vahele ühe olulise detaili: nimelt asjaolu, et tõsised uhuulased on lollid. Nad ei saa Su jutust aru ja arvavad sissejuhatuse põhjal, et Sa oled ametis vabanduste leiutamisega, miks teadus ikka tõde leida ei oska. Ja siis süüdistavad Sind veel uhuunduse sõimamises ka.

  5. Kuigi ma olen enamike artiklis käsitletud teemade juures autoriga rohkemal või vähemal määral nõus, ei jätnud artikkel mulle kuigi head muljet. Seda valdavalt kahel põhjusel: meie — nemad tüüpi vastandamine ja “vaenlane on väravate all” stiilis hirmutamine. Selline lähenemine on omane pigem fanaatikutele, kes kipuvad pikkima oma jutte emotsionaalsete hüüatustega. Palju kära, aga vähe villa.

  6. @KatrinV:
    “Teaduses ei ole olemas tõde. Teaduse puhul ei ole tegemist ei ideoloogia ega religiooniga. ”

    Seda küll. Jumalikult puhtas teaduses oleks see kindlasti nii. Kahjuks ei päde see praktikas kuigivõrd skeptitsejate nn “teadusliku maailmavaate” puhul, kus alati on väga suur enamus teadmistest omandatud siira ja naiivse usu kaudu sellesse, mida teaduse kohta on kirjutanud keegi, kes luges midagi enne teda teadusest kirjutatut, kes oli lugenud… Protsessis ei ole enam üldse oluline, millest ja mida on kirjutatud. Uskumise protsess on kas kriitiline või kriitikavaba, samuti uskmatuse protsess. Küsimus on vaid valikutes ja vahel ka juhustes. Religioon on sama, kõigevägevam erinev.

    Lugedes tõsiseid teadlasi kohtab harva skeptitsejate entusiastlikku eitust. Teadlane jätab alati lahti tee võimalusele. Ja teadlane teab, et kui maailm koosneks vaid sellest, mida iga vastutulija oleks võimeline temale ära tõestama, ei oleks teadlasi vaja ega olemas.

    Nn para üle ironiseerida on muidugi lihtsam, tuues näiteks anekdoote ja para ümber kiibitsevaid hulle. Siiski pole teaduse ümber kiibitsejate hulgaski hulludest kunagi puudust olnud ja mulle tundub, et inimesi petetakse oluliselt enam väidetavate ja isegi reaalsete teadussaavutustega kui väidetavate paranähtustega. Ma ei tea, kui suur võiks olla kogu maailma ühe aasta paraeelarve võrreldes üheainsa seagripi vaktsiinikampaaniaga.

    Väidetavalt olevat 60% teadlaseks liigitatavatest isikutest küsitluses vastanud, et usuvad oma kolleege moonutavat oma uurimuste tulemusi. See peaks jätma kahtluseruumi ka väidetele ainuõigest “teadusest” (mille hetkeseisu ei tunne maailmas mitte keegi ega saa enne kolmandat maailmasõda ka teadma) ja teaduslikust maailmavaatest, mis peaks baseeruma eelmisel.

  7. Hmm, Starker ja Märt, meeldimine-mittemeeldimine on muidugi subjektiivsed asjad ja selle vastu või poolt ei saa ma kuidagi vaielda, kuid ilmselt vist mõistan seda sentimenti ja püüan omalt poolt midagi kosta.

    meie — nemad tüüpi vastandamine

    Selline vastandamine on tõepoolest omade ohtudega, ei vaidle vastu. Tihti on võimalik ühiskonnas olevaid probleeme hoopis positiivse hõlmamisega üritada lahendada. Kuid ma ei suuda ette kujutada, kuidas oleks võimalik nt homöopaatiat või muid pseudoteadusi positiivselt hõlmata selliselt, et päris teadus või selle esindajad seeläbi end katki ei nikastaks.

    Ühist on neil valdkondadel vaid see, et inimesed nendega tegelevad ja parimal juhul peaks ühiskond suutma kõikide inimeste eneseteostust võimaldama, kui see teistele ohtlik pole. Pseudoteadustel siiski on omad ohud, eriti nendel puhkudel, kus tegu tervisega.

    Teiseks on libateadused niiehknaa ise vastandamisele üles ehitatud. Midagi pole teha, või vähemalt mina ei oska siin vastandust vältida. Kuidas rääkida mittevastandaval moel näiteks tšakrate aktiveerimisest ja tänapäevasest arusaamast anatoomiast?

    “vaenlane on väravate all” stiilis hirmutamine

    Omast arust püüdsin küll vaid fakte esitada, sest kirjeldatud juhtumid on ju aset leidnud. Mõnede juhtumite puhul on ka reageeritud (Reaalkool, KSG) ning ühel juhul ka edu saavutatud (Reaalkool). Midagi pole teha — käed rüpes istudes ja kulgu jälgides võid küll targa ja filosoofilise mulje jätta, aga see pole praegu minu stiil ja olen valmis selleks, et mind selle eest kritiseeritakse, teinekord õigusega, teinekord asjata.

    Paraku on asi ka selles, et paljudele lugejatele ei jõua ümmargune ja vastandusteta jutt kohale. Selle kohta ilmus hiljuti ka üks uuring, kuidas peaks desinformatsiooniga tegelema ja kuidas võita debatte (püüan hiljem viited leida). Midagi pole teha — kui soovid, et teade kohale jõuaks, siis on konkreetsed näited abiks. Filosoofiline targutamine ja püüd kõigiga vastandamata ja sõbralikult läbi saada ei ole edukas strateegia.

    Seda enam, et “vaenlane” on tõepoolest “väravate all” ja väravavahid ei saa sellest arugi, vaid lasevad nad sisse kui hea tahte saadikud, kuna nii end tutvustatakse.

    Lisaks olen seda meelt, et las need tšakraaktiveerijad, vitsamehed ja muud tegutsevad — nemadki ju inimesed ja tegelevad eneseteostusega, aga riik peaks siiski teadma paremini, milliseid valdkondi piiratud vahendite juures toetada ja milliseid mitte. Päästeamti nõiavits Sniffex (ja Iraagi laiendus sellele teemale) on minumeelest ise juba üsna hirmutav näide, mida puudulik teadusteadmine endaga kaasa võib tuua. Mõistukõneline või otsene naeruvääristamine on ka tihti abiks, kuid nii harva kui mul palutakse ‘suurtes lehtedes’ midagi öelda, arvasin paremaks midagi toekamat öelda.

  8. @KatrinV:

    Pean Teid kurvastama, ainuke Suur Kõiketeadev Juht on inimese isiklik kriitiline mõtlemine, mida meie kasvatusüsteem surub lapses maha alates lasteaiast.

    Koolis muudetakse meie lapsed papagoidena võõraid tõdesid järgi kordavateks olenditeks, karistades iseseivalt mõtlevaid isendeid. Sellised tüütud tüübid surutakse nende jaoks liiga kitsastesse raamidesse.

    Millisest iseseisvusest ja kriitilisest mõtlemisest saab juttu olla? Seda ei ole ega saagi olla. Inimesed peavad ärkama ja iseseisvuma, siis kaob ka meid ümbritsev lauslollus.

    Teaduses ei ole olemas tõde. Teaduse puhul ei ole tegemist ei ideoloogia ega religiooniga.

    Teil on õigus, kuid sellel leheküljel kuulutatakse teaduslikud avastused kõik viimaseks ja lõplikuks tõeks. Teadlased erinevad skeptikutest selle poolest, et nad väidavad, et need teadmised, mida me täna omame, on homme võibolla ainult teaduse ajalugu!

  9. Oakrock ütles:

    Teil on õigus, kuid sellel leheküljel kuulutatakse teaduslikud avastused kõik viimaseks ja lõplikuks tõeks.

    Sa oled korduvalt selliseid kaugele hüppavaid ja alusetuna paistvaid loogikahüppeid teinud.

    @Martin Vällik:
    Loogikaga saaks ka inimesi veenda ja artiklist paistis USA skeptikute ja üldse sealse meedia poolt väga ülekasutatud emotsionaalset dramaatilisust. Lahendusi ei jäänud ka silma. Ainult probleemi üle kurtmine, mis ei saavuta palju.

    Paralased loevad mõne lause emotsionaalset kriitikat ja teevad tõenäoliselt lihtsalt minekut, sest südamelähedaste vaadete ründamine hakkab tuju rikkuma. Diplomaatilise vaikse vastutulelikkusega saaksid kuulata nende seisukohti ning kui kuuled loogikaviga, siis saad öelda konkreetse vastuargumendi.

  10. @Martin Vällik:

    Mulle tekitab vaenlase kuju loomise juures kõige enam probleeme see, et “vaenlaseks” on ju tegelikult meie ligimesed, inimesed meie keskelt. Muidugi on mugav liigitada inimesi “meie” ja “nemad”. Sellisel liigitusel on aga vältimatu emotsionaalne rõhuasetus — keegi ei taha ju olla “nemad”.

    See haakub ka “vaenlane on väravate all” problemaatikaga. Artikkel jätab mulje, justkui oleks tegemist libateaduste invasiooniga — “Varsti oleme tagasi…”, “Juba on asutatud…”. Kõlab pea-aegu nagu oleks tegemist organiseeritud ja ettekavatsetud rünnakuga. Kes ei ole “meie” poolt, on “meie” vastu, vaenlane ei maga jne.

    Minu kogemuse põhjal ei ole vaenlane mitte väravate all, vaid meie sees. On kogu aeg olnud ja jääb ka edaspidi. Errare humanum est, või kuidas üks stoik ütleski.

  11. @Märt:

    Pean tunnustavalt ütlema, et viimasel ajal on selline suhtumine natuke muutunud. See oli tavaline vanemates teemades. Ma ei viitsi neid kohti üles otsima hakata. Sorry!

  12. @Märt:

    Loogikaga saaks ka inimesi veenda ja artiklist paistis USA skeptikute ja üldse sealse meedia poolt väga ülekasutatud emotsionaalset dramaatilisust.

    Osasid inimesi saab, osasid mitte. Paralasi väga vähe, nemad ju ratsutavad ainult emotsioonidel ja loogikavastasusel. Seda veidram tundub mulle riigipoolne tugi sellistele ebateadustele.

    Lahendusi ei jäänud ka silma. Ainult probleemi üle kurtmine, mis ei saavuta palju.

    Lahendusi pakkuda on veidi varavõitu, kui riik ise osundatud probleemi probleemina ei tunnista, vaid kiidab ettevõtlikele inimestele takka. Igasugune ettevõtlus ei pea siiski nautima riigi tuge, seda enam, et suure suuga on kuulutatud Eesti riigi arengu teadmistepõhisust.

    Teavitustöö on ka töö ja sellegagi võib nii mõndagi saavutada. Samuti on sul võimalik omapoolset eeskuju näidata ja pakkuda lahendusi, kuidas riiklik tugi libateadustele kinni keerata.

  13. @Starker: ma just pole kedagi vaenlaseks nimetanud ja hindan inimesi nende inimeseks olemise fakti tõttu, küll aga ei näe ma põhjust, et peaksin libateadust kuidagi muul moel nimetama. Eba-, liba-, võlts-, pseudoteadus. Asjaolu, et nende asjadega tegelevad reaalsed inimesed ja nt homöopaatia nimetamine libateaduseks teeb mõnest inimesest libateaduse harrastaja või lausa võltsteadlase, pole enam minu probleem.

    Palju hüüdlauseid mõtled sa aga ise juurde. Küll aga palve sullegi, et kui sulle ei meeldi minu ‘stiil’ või ‘toon’, siis tee ise paremini :) Mina või skeptik.ee pole ju mingi viimase tõe instants, mille järgi kõik joonduma peaksid. Eri inimesed näevad asju eri moel ja ka väljendavad end isemoodi ja see on hea.

  14. Ise olen pigem kasutanud umbrohu ja peenra kujundit. Teadus ja muu kultuur on kui haritud peenar, mida peab hooldama, kastma. Libateadused on kui umbrohi, mida peab peenralt ära rohima, muidu lämmatab kasvatatavad kultuurtaimed. Samas on umbrohul väljapool peenraid ruumi kasvada küll, aga hoolitsetud peenral on ju omad eelised, millest ka umbrohi peenraparasiidina osa tahab saada.

    Muidugi on iga võrdlus ja kujund piiratud ja puudulik, kuid olgu see siinkohal toodud tasakaaluks Starkeri toodud sõjakale võrdlusele.

  15. Martin Vällik ütles:

    @Starker: ma just pole kedagi vaenlaseks nimetanud ja hindan inimesi nende inimeseks olemise fakti tõttu

    Martin Vällik ütles:

    Seda enam, et “vaenlane” on tõepoolest “väravate all” ja väravavahid ei saa sellest arugi, vaid lasevad nad sisse kui hea tahte saadikud, kuna nii end tutvustatakse.

    Kedagi on võimalik vaenlaseks nimetada ka ilma sõna “vaenlane” kasutamata.

  16. Tänapäeva majandusmudeli kontekstis on igasugune tegevus, mis raha liigutab ning riigile makse sisse toob kasulik ning seda püüab ka EAS toetada. Asjade sisuline kasutegur ja vajalikus on paljudes kaasaja äritegevustes ebaoluline. Meelelahutus ja sport on siin head näited ja kogu uhhuu bisnis on üldiselt umbes samasse väravasse. Mis ei tähenda, et mõned selle valdkonna tegevused ei pruugiks toimida.

    Tsakrate puhul on tegemist arhailise mõtteskeemiga kuidas keha ja tundeelu omavahel seostada. Pea mõtleb, armastus paneb südame põksuma ning alakeha on sugutegemisega seotud jne. See, et skalpelliga lõigates kõhust rattaid ei leia, ei muuda seda mõtteviisi psühholoogilises plaanis halvemaks.

    PS juhtivad uhuud ei ole peaaegu kunagi lollid, vaid tubliti üle harju kesmise intellektiga. Publiku/klientide varieeruvus on muidugi laiem…

  17. @Erki: päris nii ikka ei ole, et igasugune rahaliigutamine toetusväärne on. Näiteks prostitutsioon või narkokaubandus. Lisaks on teatud tegevustele seatud piirangud litsentside, tegevuslubade näol ja mõnede ametikohtade täitmisel kehtivad kindlad nõuded haridusele.

    Olgu näiteks tervishoiuteenused või sildade ehitamine. Feng Shui tegelane võib ju väita, et ta iidse hiina tarkuse põhjal just selle õige kuju ja suuna paika paneb ning isegi pendlit mõõteriistana kasutab, aga meiegi riik ei usu seda juttu ja on sildade projekteerijatele ja ehitajatele kehtestanud omad nõuded.

    Tervishoiuteenuste osas ollakse miskipärast leebemad ja lastakse ka sossseppadel turul tegutseda. Ja ma ei saa aru, miks ma peaksin end tagasi hoidma neid sossseppadeks kutsumisel, nagu mõned siin mulle ette heidavad.

  18. @dig:

    loomulikult jääb ka võimalus, et kehtib paraargument nr 5: tõelisi võimeid omavad inimesed ei roni igasugustele lollide skeptikute korraldatavatele testidele.

  19. Kui juba vitsamehed oma jao saavad, kas siis ei peaks skeptik.ee kogukond võtma südameasjaks ka Tartu Ülikooli usuteaduskonna likvideerimise?

    Iga skeptiliselt mõtlev kodanik peaks ju aru saama, et religiooni tunnustamine Eesti suurima riikliku ülikooli teaduskonna vormis on arusaamatu.

    Juriidilise kooskõla huvides peaksid skeptikud parandama ka Põhiseaduse §12, mis keelab usulise diskrimineerimise ja kustutama §40, mis annab igaühele südametunnistuse-, usu- ja mõttevabaduse. Tänapäeval on ju mõeldamatu, et keegi usub midagi muud kui korratavate katsetega põhjendatud arvamusi.

    Samas rubriigis oleks loogiline alustada kampaaniat ka Kunstiakadeemia sulgemiseks, sest ühtki loodusteaduslikku põhjendust kunsti vajalikkusele pole teaduskirjanduses seni ilmunud.

    Sama lugu Kultuuriministeeriumiga. Kellele seda riigi kulul toimuvat teatrit, pintslikeerutamist ja pasunapuhumist vaja on? Kaua võib üks ebateaduslik asutus neelata sadu miljoneid maksumaksja raha aastas?

    Ole meheks Martin, kirjuta ka neil teemadel üks asine jutt ja saada Päevalehte. Kui Eestis asjad korras, saad väljamaale tõde kuulutama minna. Kuulu järgi olla isegi Oxfordi ülikoolis usuteaduskond.

  20. Martin Vällik ütles:

    Ise olen pigem kasutanud umbrohu ja peenra kujundit. Teadus ja muu kultuur on kui haritud peenar, mida peab hooldama, kastma. Libateadused on kui umbrohi, mida peab peenralt ära rohima, muidu lämmatab kasvatatavad kultuurtaimed.

    Paneb võpatama küll – niiväga hingepeensuseni jäljendab teksti, mida aastasadu on kantslist usklikele maha käratatud. Ilmselt uus kultuuriharu: skepteoloogia.

    Muuseas, libateadused on ka “muu kultuuri” osa. Mitte ei saa aru, kas neid peab siis kastma ja rohima või välja rohima.

  21. Sinu arutlusele, Martin, andis just vastuse jalgpalli MM. Keda uskuda, kas müstilist kaheksajalga, kes ennustas Sakslaste kaotust poolfinaalis või emotsioonitult kalkuleerivaid matemaatikuid Koreast, kelle arvutuste tulemused prognoosisid Saksalte MM võitu.

    Ja võitjaks tuli: müstiline kaheksajalg :-)

  22. @AndresM: võitjaks tuli hoopis ju Hispaania meeskond :)

    Meil ei ole paraku kasutada ju kõiki kaheksajala ennustus. Või on? Lihtne on mäletada positiivseid kokkusattumusi kui olulisi ja unustada möödalaskmisi kui ebaolulisi.

  23. Tjah, eelretsenseeritud ajakirjades statistikat selle kohta veel ei leia. Külla aga muust ajakirjandusest:
    http://news.bbc.co.uk/2/hi/wor.....521867.stm

    Kui seda vähegi uskuda, siis vähemalt jalka MM-l on kaheksajalal õnne olnud. Ja nagu müstilite asjadega ikka – metoodika kohta puudub igasugune teave.

    Võib-olla peaks EAS-gi muretsema endale kaheksajala, et valida “õigeid” projekte finatseerimiseks :-)

  24. @AndresM:
    EM-il neli mängu kuuest õigesti ära arvata pole just selline tulemus, mis paneks kulmu kergitama. MM-i kuus järjestikkust õiget ennustust samuti mitte.

  25. Usuasjade tume maa
    Toomas Jürgenstein, Hugo Treffneri gümnaasiumi usundiõpetuse õpetaja

    Küllap kipub kujutlust religioossete ühenduste vaimsest piiratusest toetama ühelt poolt nendega seotud negatiivsete uudiste võimendamine, teisalt aga kindlasti ka stereotüüpe kinnistavad üldistused, kus usulisi ühendusi püütakse siduda pelgalt negatiivsete või kahtlaste nähtustega. Hea näide on hiljutine Martin Välliku muidu asjalik artikkel, mille kokkuvõtvas lõigus ühendatakse aga religioon ja kirik kõhklematult kõikvõimalike paranähtustega: „Põhiseaduse järgi meil riigikirikut ei ole, aga kui koostöölepe on ühe kirikuga juba tehtud ja peaministergi on manitsevalt öelnud, et usuõpetuse puudumine koolis on vabadus olla harimatu, siis mille poolest kristlusest vanem astroloogia või rahva seas populaarsem nõiavitsandus riiklikul tasemel samaväärsed ei peaks olema? Seega astroloogid nõunikeks, vitsamehed inseneride kaastöölisteks ja homöopaadid-posijad tervishoiu asjatundjateks!” („Pendlikõigutaja riiklikult tunnustatud eksperdiks”, EPL 29.6).

    Nojahaga kas need (religioon ja paranähtused) siis polegi ühe ja sama asja (inimliku kergeusklikkuse, tajuapsakate jne) erinevad väljendused? Religioonides ju usutakse ka igasuguseid imelikke asju, mida võib vabalt paranähtuste alla liigitada – kristluses nt surnuist ülestõusmine ja muud imeteod, rääkimata siis nt katoliiklaste usust selle kohta, et küpsis lihaks, konkreetselt just Jeesuse lihaks muutub, kui sellele teatud sõnad peale lugeda ja kätega erilisel moel vehkida. Täitsa võrreldav ükskõik millise vuuduuga.

    Ja kogu jutt jumalast ei kannata ju üldse mingit kriitikat.

    Täitsa usutav on see, kui T. Jürgenstein ütleb: “usustruktuure esindavad inimesed ajavad tavaliselt täiesti normaalset juttu ja vastavad küsimustele adekvaatselt”. Kindlasti leiab astroloogide, vitsameeste/naiste, homöopaatide ja muude hulgas ka täpselt samasuguseid normaalse jutu rääkijaid. Aga see ei päästa mingil moel nende tegevusalade põhialuste loodusseadustega vastuolus olemist.

  26. Martin Vällik ütles:

    Täitsa usutav on see, kui T. Jürgenstein ütleb: “usustruktuure esindavad inimesed ajavad tavaliselt täiesti normaalset juttu ja vastavad küsimustele adekvaatselt”. Kindlasti leiab astroloogide, vitsameeste/naiste, homöopaatide ja muude hulgas ka täpselt samasuguseid normaalse jutu rääkijaid.

    Justjust. Ja kui isand Jürgenstein ütleb, et homöopaadid on jobud, kuna nad mõnikord lolli juttu ajavad ja usustruktuurnikud ei ole jobud, sest mõnikord ajavad nad ju tarka juttu, siis on tegemist topeltstandardiga — veesegajatelt oodatakse rohkem kui mustakitlimeestelt.

  27. …ja peaministergi on manitsevalt öelnud, et usuõpetuse puudumine koolis on vabadus olla harimatu, siis mille poolest kristlusest vanem astroloogia või rahva seas populaarsem nõiavitsandus riiklikul tasemel samaväärsed ei peaks olema?

    Usundiõpetus peaks loomulikult alustama aegadest enne monoteisme, astroloogia ja suguaru nõiad ka ikka ette võtta.
    Aga kõik ühte patta panna ja iganditeks kuulutada – võtaks siis juba teadusliku ateismi esialgse nime all õppekavva.

  28. Charles Sanders Peirce ütles:

    Samas rubriigis oleks loogiline alustada kampaaniat ka Kunstiakadeemia sulgemiseks, sest ühtki loodusteaduslikku põhjendust kunsti vajalikkusele pole teaduskirjanduses seni ilmunud.

    Siiski, siiski. Vt näiteks arutelu kultuuri evolutsioonilise tähtsuse kohta ülevaateteose Evolutionary Psychology: A Beginner’s Guide kogu ptk 8, kus on rohkem kirjandusviiteid. Samuti peaks psühholoogias olema küsimust arutatud; kes otsib, see leiab.

  29. Martin Vällik ütles:

    Religioonides ju usutakse ka igasuguseid imelikke asju, mida võib vabalt paranähtuste alla liigitada – kristluses nt surnuist ülestõusmine ja muud imeteod, rääkimata siis nt katoliiklaste usust selle kohta, et küpsis lihaks, konkreetselt just Jeesuse lihaks muutub, kui sellele teatud sõnad peale lugeda ja kätega erilisel moel vehkida. Täitsa võrreldav ükskõik millise vuuduuga.

    Kuninganna Victoria ajal olnud Inglismaal hirmus populaarne maha teha metslaste uskumusi, et mis jaburusi nad suudavad uskuda, aga samad mahategijad vaikinud surmtõsiselt, kui jutt oli nt viie kalaga tuhandete inimeste söötmisest või vee peal kõndimisest. (Allik: Peter Lamont, Critically thinking about paranormal belief – teoses: Tall tales about the mind & brain: Separating fact from fiction, toim. Sergio Della Sala, Oxford UNiversity Press 2007, ptk 2 (lk 23–35); lk 25.)

  30. Andesta, troll, aga nii kuuma ilmaga ei suuda Sa tühja koha pealt tüli üles kiskuda. Pead edukaks normiseks rohkem pingutama või ootama, kuni õues jahedamaks läheb.

  31. Martin küsis:

    Nojahaga kas need (religioon ja paranähtused) siis polegi ühe ja sama asja (inimliku kergeusklikkuse, tajuapsakate jne) erinevad väljendused?

    […]

    Ja kogu jutt jumalast ei kannata ju üldse mingit kriitikat.

    Jälle ei tee sa verifitseeritavatel ja mitteverifitseeritavatel väidetel vahet :(

  32. Kriku ütles:

    Jälle ei tee sa verifitseeritavatel ja mitteverifitseeritavatel väidetel vahet :(

    Krikul on õigus nagu alati. Tõepoolest, iga korralik skeptik peab verifitseeritavatel ja mitteverifitseeritavatel väidetel vahet tegema ja ainult esimeste kallal irisema. Võtame näiteks niisuguse mitteverifitseeritava väite nagu nähtamatu poltergeist, kes Martini aiamajas elab ja riiulitelt igal neljapäeval kogu prana maha ajab. Kelle asi see on, kui mõni tegelinski hakkab müüma pileteid inimestele, kes prana liikumise juures olla tahavad?

    Skeptikud peaksid ikka tegelema verifitseeritavate väidetega, näiteks jamajutuga jumalast, kes spetsiaalse loitsu lugemisel küpsise vorstilõiguks muudab.

  33. dig ütles:

    Tõepoolest, iga korralik skeptik peab verifitseeritavatel ja mitteverifitseeritavatel väidetel vahet tegema ja ainult esimeste kallal irisema.

    Alustuseks võiksid skeptikud omaenda mitteverifitseeritavad seisukohavõtud näiteks kaldkirjas esitada.
    Siis teaksid kõik lugejad lõvidena nende sõnavabaduse kaitsele tormata, muidu hakkavad veel eksikombel verifitseerima ja muidu irisema.

  34. Salvey leidis selle juuli lugudesse, aga panen ka siia, kuna on seotud siinse looga:

    (:)usk liigutab rahamägesid
    (:)kivisildnik

    Just selline oli äsjane mõttevahetus, kus ühelt poolt skeptiline Martin Vällik manas pendlimehi ja nende riiklikku tunnustamist („Pendlikõigutaja riiklikult tunnustatud eksperdiks”, EPL, 29.06.) ning kellele täis püha viha vastas usundiloo õpetaja Toomas Jürgenstein („Usuasjade tume maa” EPL, 13.07.).

    Ühelt poolt materdab skeptik hämaraid nõiameistreid ja ebateaduslikku maailmavaadet ning riiki, kes on valmis tunnustama umbseid soolapuhujaid, teiselt poolt jutlustab õpetaja organiseeritud religiooni vaimset avarust ja näeb skeptikutes kuradit ning hipilõikega liberaalses religioonis taevamannat.

  35. @dig:

    Oleks veel, et mõni abivalmis inimene allikad välja otsiks.

    Pole vist mõtet. Kas Te arvate, et Te suudate Kriku usust loobuma panna või Talle selgeks teha, et Ta ei tea religioonist tegelikult midagi? Uups! Te unustasite veini vereks muutmise.

    Usklikud on ikka väga ülbeks läinud, neid ei anna isegi võrrelda igasuguste esoteerikutega, keda skeptikud sapöörilabidatega maa sisse taovad, kuid kes on suutnud säilitada väärikuse.

    Keskmine eestlane on usuasjades lausloll ja uhke selle üle
    http://rahvahaal.delfi.ee/news.....d=32124505

    Olen uhke selle üle, et mingi usuhullu jaoks olen ma usuasjades lausloll, aga ma oskan lugeda ja tean piisavalt ajalugu. Kristlus on mõttetu valeõpetus. Ajaloost on võimalik välja tuua erinevad ajajärgud, kuidas kristlus arenes (kuidas võltsiti algset pühakirja ja muid ajaloo allikaid – Tacitus: krestlased muudeti kristlasteks)

    Jeesus ennustas selle aja tulekut, kui tema õpetus (headuse õpetus) peldikupotist veega alla lastakse Uues Testamendis ette!

    Delfi kommentaariumis on piisavalt kainelt ja kriitiliselt mõtlevaid inimesi, kes kõik on usuhulludega vaidlemisel neile alla jäänud.

    Järsku on sellise pöördumise taga rahapuudus? Vatikan elab ju üle oma võimete – Vatikan esitas 2009. aasta kohta kolmanda negatiivse eelarve järjest, puudujäägiks märgiti 4,1 miljonit eurot. http://www.epl.ee/artikkel/579946

  36. Olen uhke selle üle, et mingi usuhullu jaoks olen ma usuasjades lausloll, aga ma oskan lugeda ja tean piisavalt ajalugu.

    See on nüüd küll asi mille pärast uhke olla – oma väheste teadmiste, lolluse ja ignoratsuse pärast. Sellise asja üle võib tõesti uhkust tunda vaid loll. See, et teatakse mingit osa millestki ehk omatakse teatud piiratud vaatenurka nähtustele, ei ole piisav alus millegi ja kellegi mahategemiseks. Seda nii skeptikute poolt kui teistpoolt nn uhuulaste poolt.

    Ma ei viitsi siin hetkel pikalt seletada sestap kleebin siia mõned elutarkused, mille üle tasub ka skeptikutel (lisaks uhuutajatele) järele mõelda enne pasun suus ja mõõk käes võitlusse tormamist.

    Inimene ei ole kunagi hämmastunud selle üle, et ta ei tea seda, mida teine teab; kuid ta peab suurimaks võhiklikkuseks seda, kui teine ei tea seda, mida tema teab.

    Tark olla tähendab meeles pidada, kui ekslikud on kõik meie vaated ja arvamused ning kui üürikesed ja kaduvad asjad, millele me kõige rohkem oleme lootnud.
    Gerard Brenan

    Igale inimesele on omane eksimine, kuid vaid rumal jääb selle juurde.
    Cicero

    Mõned ei õpi kunagi midagi, kuna taipavad kõike liiga ruttu.

    Me oleme kõik võhikud, ainult erinevates valdkondades.

    Inimene eksib surmani.
    J.W.Goethe

    Ükski tarkus ei ole viimane tarkus.
    Õpetaja Helmi Kelk

    Peaaegu kõigis meie hädades on süüdi rumalad, kes on kindlad oma veendumustes.
    Coventry Patmore

    Meie arvamused muutuvad, kuid veendumus nende õigsuses ei kao kuhugi.

    Inimesed usuvad meeleldi seda, mida nad tahavad.

    Inimese rumaluse üheks tunnuseks on tema kindel teadmine oma tarkusest.

    Levinum liik rumalaid on need, kes kõiki teisi rumalaks peavad.

Lisa kommentaar

Sinu e-postiaadressi ei avaldata. Nõutavad väljad on tähistatud *-ga