Terviseamet ja umbluuteenused


Tervistav Stuudio Pärnus. Foto: Ago Tammik, EPL.

Eesti Päevalehes ilmus lugu, milles väidetakse, et terviseametnikud on asunud ka alternatiivterapeute puistama:

Väikeettevõtted, mis pakuvad erinevaid loodusteraapiaid ja üldistavalt alternatiivteraapiaks nimetatavaid teenuseid, on viimasel ajal sattunud terviseameti inspektorite huviorbiiti. Uuritakse, kas nende pakutavad teenused on sellised, mille osutamiseks peaks neil olema riiklik tegevusluba. Millisteks tegevusteks täpselt oleks aga tarbijate kaitseks vaja luba ja millisteks mitte, on küsimus, mille piire alles kombatakse.

Jõudsin juba hakata rõõmu tundma, et lõpuks ometi ehk võetakse midagi ette nende ilmselgete libateenustega, väärlootuste äridega, meditsiini matkivate eksitustega, või siis vähemalt hakkab see valdkond kuidagi korrastuma ning tekib selge piir umbluu ja tarviliste tervishoiuteenuste vahele.

Vaatasin ka loos mainitud Biore kodulehte ja kõik umbluu tunnused on seal olemas ja mõni mõttelõng on suisa ohtlik ehk pahal moel eksitav. Näiteks jutustatakse, et “vitamiin” B17 on vähivastane ravim ja Oasis of Hope nime kandev asutus saavutab suurepäraseid vähiravialaseid tulemusi. Seega välisel vaatlusel vääriks Biore igati ametnike tähelepanu, et säästa tarbijaid ohtlike nõuannete, kasutute teenuste ja tõendamata tervisealaste väidete eest. Võin neile omalt poolt külaskäigusihtmärke soovitada.

Tegelikkus on aga teistmoodi ja Terviseamet selgitab oma Facebooki lehekülje kaudu:

Täna Eesti Päevalehes ilmunud lugu on pehmelt öeldes lugejaid ja avalikkust eksitav, sest terviseamet ei tegele alternatiivterapeutide “puistamisega”, tegelikult puudub meil selleks igasugune alus. Loos viidatud Biore Tervisestuudiot pole Terviseamet kontrollimas käinud. Püüdsime seda ka loo autorile selgitada, aga tulutult. Tõsi, samal aadressil tegutseva FIE käsutuses olevat meditsiiniseadet kontrolliti küll, aga sama aadress ei tähenda veel sama ettevõtet.

Lugejatele teadmiseks: Terviseamet teeb järelevalvet tervishoiuteenuse osutajate üle, kes on kantud tervishoiutöötajate registrisse ja omavad luba tervishoiuteenuse osutamiseks. Kui te peaksite sattuma mõne teenuseosutaja juurde, kes lubab teiega imet teha, siis on alati mõistlik küsida, kas teenuseosutajal on selleks imeteoks olemas vajalikud oskused ja õigused. Vastasel juhul vastutab teenusesaaja ise nii teenuse kui tagajärgede eest. Kahtlustest võib alati Terviseametit teavitada. Sel juhul saame üle kontrollida, kas tegu on tervishoiuteenusega ja kui on, siis kas teenuseosutajal on olemas ka vastav luba või võib olla tegu seaduserikkumisega. Kui ilmneb, et tegemist võib olla rikkumisega, annab Terviseamet kogutud teabe üle uurimisorganitele. Sedasorti pöördumisi on jõudnud meieni aastas kord või paar, mitte enam.

Olgu veel öeldud, et Biore omanik kinnitas täna ka omalt poolt Terviseametile, et neid pole keegi “puistamas” käinud, mida ta oli enda arvates ka ajakirjanikule öelnud, aga mõnikord sünnivad lood kõigele vaatamata…

Jah, see on tavaline, et ajakirjanik kirjutab oma loo vaatamata faktidele. Ja isegi kui sõnum on kooskõlas mu isiklike ootustega ja teatatakse asjust, mis meele rõõmsaks teevad, ei pruugi see tõsi olla. Aga kuivõrd teema juba püsti oli ja minumeelest on tarbijad sedalaadi teenuste suhtes ikka haavatavas seisus, siis küsisin sealsamas täpsustavaid küsimusi:

Tere, kas ma saan õigesti aru, et kui teenust osutab registreeritud tervishoiutöötaja ja/või tervishoiuasutus, siis Terviseamet teostab nende üle järelvalvet. Aga kui nimetatud asutused juhtuvad pakkuma umbluuteenuseid ehk teaduslikult põhjendamata protseduure (nt homöopaatiat, detoksifikatsiooni, pH-dieeti, toidutesti jne), siis kas Terviseamet saab neid isikuid järelvalvata ja öelda, et neid teenuseid ei tohiks pakkuda?

Aga kui samu teenuseid pakuvad mittetervishoiuasutused ja mittetervishoiutöötajad, siis kas sekkumise tõenäosus on suurem või väiksem?

Või sekkutakse mittetervishoiuasutuste tegevusse pigem siis, kui nad hakkavad pakkuma tervishoiuteenustele sarnaseid tegevusi – diagnoosima, ennetama, ravima?

Kliendi seisukohast vaadates ei pruugi mul olla pädevust kõigi protseduuride teadusliku põhjendatuse hindamiseks ja võin arvata, et kui ostan registreeritud tervishoiuasutusest teenust, siis peaks nagu olema tegu teaduslikult põhjendatud teenusega (olgu või homöopaatia). Või on kliendid-patsiendid ikka ja alati ainult omapäi jäetud ja ise vastutavad, kui homöopaatiaga üritavad diabeeti või vähki ravida?

Biore suguste mittetervishoiuasutuste puhul võiks ju muidugi eeldada, et klient ise vastutab oma “rumaluse” eest, kui kasutuid protseduure ja toidulisandeid ostab, aga registreeritud tervishoiuasutuste puhul oleks nagu õigustatud ootus eeldada, et pakutavad teenused on kvaliteetsed (sh teaduslikult põhjendatud) ja personal pädev, kes järgib arstieetika koodeksit.

Tänan väga, kui leiate aega vastata ja selgitada :)

Liiga palju küsimusi küsida ei ole muidugi hea mõte, kuna vastamiseks valitakse vastajale sobivamad ning saab ümaramat juttu rääkida, kuid ehk aitate mõne konkreetse juhise välja destilleerida:

Tervishoiuasutusele väljastatud tegevusloal on kirjas, milliseid teenuseid konkreetne asutus osutada võib. Nii näiteks ortopeediakeskuses silmi ei kontrollita. Ravikvaliteedi eest vastutab arst, kui tema pakub ravina ühe või teise probleemi korral ka homoöpaatilisi teenuseid või näiteks akupunktuuri või muud, siis peab seegi teenus mahtuma arsti poolt pakutava kvaliteetse ravi alla. Terviseamet kontrollib, kas pakutavad teenused mahuvad tegevusloal märgitute alla.

Kui tervishoiuteenust pakub mittetervishoiuasutus või inimene, kellel puudub pädevus (ei ole registreeritud tervishoiutöötajate registris), siis on tegemist tervishoiuteenuse korraldamise seaduse rikkumisega. Terviseamet ise selliseid inimesi ega tegevuskohti ei otsi, küll on tulnud ette olukordi, kus terviseamet on saanud vihjeid selliste tegutsejate kohta, kontrollinud asjaolusid ja rikkumiste ilmnemisel teavitanud neist korrakaitseorganeid.

Igal kodanikul on õigus kahtluse korral esiteks uurida, kas tervishoiuteenuse osutamiseks on luba, kas teenuseosutaja on kantud tervishoiuteenuse osutajate registrisse. Kui on kahtlusi ravikvaliteedis, siis on õigus küsida teist arvamust või pöörduda Sotsiaalministeeriumi juures asuva ravikvaliteedi ekspertkomisjoni poole. Terviseameti registrid on siin: http://mveeb.sm.ee/

Mulje jäi ikka selline, et tarbija olgu ise jube tark ja kui pole, siis on oma viga.

Nimetan probleemvaldkonnad:

  • Mittetervishoiuasutused, mis pakuvad umbluuteenuseid (nt aura korrigeerimist) – siin on klient ilmselt täiesti omal vastutusel
  • Mittetervishoiuasutused, mis pakuvad teenuseid, mida võiks Tervishoiuteenuste korraldamise seaduse kohaselt tervishoiuteenusena tõlgendada (diagnoosimine, ravimine, ennetamine) – Terviseamet võib aegajalt sekkuda, kui keegi kaebab
  • Tervishoiuasutused, mis pakuvad umbluuteenuseid (nt homöopaatiat, valideerimata ja teaduslikult põhjendamata toiduteste) – Terviseamet võib aegajalt sekkuda, kui keegi kaebab
  • Tervishoiuasutused, mis pakuvad õigeid tervishoiuteenuseid, aga kehva kvaliteediga – Terviseamet võib sekkuda, kui keegi kaebab

12 Replies to “Terviseamet ja umbluuteenused”

  1. Loo moraal: ära hõiska enne õhtut!
    Kõik kahtlused, et Terviseamet tõesti tegeleb tervishoiuga, lükati kiiresti ja otsustavalt ümber.
    Meil on turumajandus. Ettevõtlust ei tohi piirata? Aga asja eetiline pool? Inimesi lollitatakse valeinfoga. See kuulub teise valdkonna alla? Mida teab Tarbijakaitseamet (on selline amet vist) meditsiinist?

  2. Kahjutute umbluuteenuste/toodete puhul võiks seda siiski tolereerida? Kuigi tegemist on inimeste häbitu petmisega, laekub riigi eelarvesse käibemaks. Kontroll käibemaksu laekumise üle on täiesti tagatud?
    Inimeste teavitamine kahjulikest või kasututest asjadest ei anna kuigi häid tulemusi. Ikka tuuakse argumendiks, et nt “ravimimaffia” kardab oma kasumitest ilma jääda, või midagi muud.

  3. Aa, Biore ei ole tervishoiuasutus, seega pole ka Terviseametil temaga mitte mingit pistmist. Müügu rahumeeli kasutut mürki edasi (B17).
    Misasi on Sojapood.ee? Ka siin on pikk kiidulaul B17-le:
    http://www.sojapood.ee/blog/am.....7-vitamiin

    See info ei vasta tõele, tegemist on otsese valetamisega. No vähemalt seal soovitatakse enne konsulteerida oma tervisenõustjaga. Loodetavasti pole see nõustaja mingi parajura.

    Terviseameti poole pöördutakse kaebusega vaid paar korda aastas? Kas ikkagi ei võiks nad ise tegeleda tegevusloaga alternatiivmeditsiiniasutustes kasutatavate toimeta ravivõtetega? Homöopaatiaga eelkõige.

  4. Vaatasin huvipärast, et mida sojapood.ee veel müüb. Praegu on kasulik osta Eesti kanepiseemneid, sest 200 g saab 0 euroga. :)
    http://www.sojapood.ee/et/teis.....episeemned

    Aga 250 g kooritud kanepiseemneid saab 9 euro eest. Silma jäi veel Acai: ” Aitab stimuleerida trombotsüüte…”. Kui see tõesti nii on, siis on selle tarvitamine ilma arsti järelvalveta ohtlik.

  5. Ohh, ei märganud kohe kahte sõna: “hetkel otasas” – Eesti kanepiseemned sojapood.ee-s siis. Olematu asja hind vist ongi 0 eurot. Kui kasulikud võiksid kanepiseemned olla? Ma arvan, et igas toidupoes müüdavad päevalilleseemned neile alla ei jää.

  6. http://teadus.err.ee/komment?i.....#038;pgk=1

    “Ta märkis, et enamik terveid inimesi peaks piisava koguse D-vitamiini saama päikesekiirguse ja toidu kaudu. Seda leidub näiteks rasvases kalas ning munades.
    Näiteks Inglismaa valitsus annab nõu, et lapsed, rasedad naised ja üle 65-aastased inimesed võiksid igapäevaselt D-vitamiini toidule lisaks tarvitada. Liigne kogus võib olla aga neerudele kahjulik, nii ei soovitata võtta enam kui 25 mikrogrammi päevas.”

    Kommentaariumites on päris suur tants D-vitamiini ümber. Paljude arvates on meie apteekides saadaolev D-vitamiin liiga “lahja”. Ja et seda olevat vaja muudkui suurtes kogustes sisseajada. Jama! Eelmisel sügisel siiski läksin ka natuke selle hüsteeriaga kaasa – ostsin apteegist Calcigran Forte D. Sisaldab 800 RÜ (20 mikrogrammi) D-vitamiini. Soovitus on võtta vajadusel 1 tbl päevas. Talve ja kevade jooksul sõin u 10 tabletti ära, lapsele andsin ka paar korda. Aga kui inimene liigub päikesevalguse käes vähe ja ei toitu normaalselt, siis on tõesti mõtet seda lisaks võtta.
    Kuid Eestis tehtud uuring viitab, et talveperioodil on lausa üle pooltel selle vitamiini puudus. Järelikult on neil ebatervislikud eluviisid. Seda juttu kribades näksisin ühe tableti ära.

  7. Jutuajamine jätkus:

    Tänan vastuse eest!
    Lähen seekord veidi konkreetsemaks ja toon ühe näite. Nimelt tegutseb asutus Goltsman Terapy OÜ, mida Terviseameti tervishoiuasutuste andmebaasist enam ei leidnud. Neil oli tegevusluba nr L01537, mis kehtis 18. detsembrini 2012. Seal küll töötavad mõned inimesed, kel on arstina tegutsemise tegevusluba, kuid pakutavate teenuste nimekiri on segu tarvilistest tõenduspõhistest teenustest ning umbluumeditsiinist, näiteks homöopaatia, homotoksikoloogia, osteopaatia, naturopaatia, refleksoteraapia.

    Kui ma kujutan end ette tubli toimeka inimesena, kelle lapsel on ülemiste hingamisteede või kõrva-kurgu-ninahaiguse tunnused ning sooviks last aidata ja mul pole aimugi (no kust see aim tulemagi peaks?), et homöopaatia pole tõenduspõhise meditsiini osa (teenusepakkuja on õppinud Tartu Ülikoolis arstiteadust, võin järeldada, et homöopaatia on kenasti õppekavas olemas ja tegu igati asjaliku meditsiinilise haruga) ja Terviseameti andmebaasidest pole ka kuulnud, aga kodulehel paistab asutus kena ja viisakas välja (kui pakutakse teenust nimega “Galvaniseerimine ja ravielektroforees”, siis ei saa ju kahtlust tekkida, egaju?), diagnostikaks kasutatakse Folli aparaati (mujal maailmas pigem tuntud kui Volli diagnostika Reinhold Voll-i järgi) jne.

    Kõigi tunnuste järgi tegutseb see asutus (reklaampakkumine homöopaatia kohta kehtib kuni selle aasta lõpuni), pakub tervishoiuteenuseid, reklaamib end (vt https://www.minuvalik.ee/ee/deal/0466103836/ ), kasutab aparatuuri, mida peetakse meditsiiniaparatuuriks (pole küll kontrollinud, aga küllap ei kuulu Volli diagnostika tegemiseks vajalikud aparaadid Eestis registreeritud meditsiiniaparatuuri hulka, aga kuidas peaks kodanik ise selle peale tulema, et viisaka väljanägemisega asutuse aparatuuri tõenduspõhisust kontrollima hakata. Tavaliselt ei tule ma selle pealegi, kui perearstikeskuses mingi analüüs määratakse, siis hakkan uurima, kas tegu ikka valideeritud testiga, kalibreeritud aparaadiga… ma ei pruugi neid sõnugi teada).

    Sellel pikal jutul on ehk kaks mõtet:
    * Patsient on kaitsetu. Kas ja kuidas peaks meie seadusi muutma, et kaitse paraneks? Kui on tegu litsentseeritud tegevusega, siis on litsentsi ehk tegevusloa väljaandja kohus ka tagada, et litsents ka tähendaks midagi ja rikkujad ei lahjendaks teiste litsentsiomanike
    * Võtke mu siinset kommentaari kui kodaniku vihjet sellise tegutseja kohta, kelle puhul on kahtlusi nende pädevuses ja tegutsemise seaduslikkuses Tervishoiuteenuste korraldamise seaduse mõttes.

    Selliseid asutusi on Eestis veel. Skeptik.ee toimetajana panen selliseid asju ise tähele ning oma vihjeid saadavad ka lugejad, kes ise aegajalt sedasorti asjadega kokku puutuvad. On ka selliseid teenuseosutajaid, millel jätkuvalt on kehtiv Terviseameti poolt saadud tegevusluba; on teenusepakkujaid, kel seda luba pole, aga teenuste nimekiri pretendeerib tervishoiuteenusele. Kas vajab meie süsteem siit-sealt kohendamist?

    Lugupidamisega,
    Martin Vällik

    Ja vastused:

    Terviseamet Tänud Martin ja Mark!
    Tutvusime teie poolt viidatud asutuse kodulehega ja saime aru, et tegemist on eriharidust omavate spetsialistidega, kes on esitanud Terviseametile taotluse tegevusloa saamiseks, kuid menetlus on pooleli. Sellisel juhul ei tohi nad praegu tegutseda ja reklaamida ennast tervishoiuteenuse osutajana, sest reklaamiseadus nõuab: “Tervishoiuteenuse osutaja kohta avaldatavas teabes peab sisalduma tervishoiuteenuse osutaja tegevusloa number”.
    Terviseamet saatis asutusele märgukirja viidetega seadustele, mille rikkumise oleme tuvastanud.
    21. oktoober kell 14:29 · Meeldib

    Terviseamet Eelnevale lisaks veel, et kui inimesel on tõesti terviseprobleem, siis soovitame pöörduda siiski tõenduspõhise ametliku meditsiini poole ja kasutada kvaliteetset tervishoiuteenust. Juhul, kui patsient tahab siiski proovida alternatiivmeditsiini võimalusi, siis on see tema valik. Alternatiivmeditsiinil on kindlasti oma iva ja idamaistes riikides kasutatakse seda palju, kuid siin tuleb arvesse võtta, et tegemist on mitte traditsioonilise meditsiiniga millel ei ole ravijuhiseid ega teadusuuringuid taga ning kvaliteet paraku sõltub vaid ravitseja tegelikest oskustest ja teadmistest.
    21. oktoober kell 15:16 · Meeldib

    Siis saatsin Teviseametile ühe ametliku kirja, mille koos vastusega avalikuks teen.

  8. “Terviseamet Eelnevale lisaks veel, et kui inimesel on tõesti terviseprobleem, siis soovitame pöörduda siiski tõenduspõhise ametliku meditsiini poole ja kasutada kvaliteetset tervishoiuteenust.”

    Sellega on vist enamik arukaid inimesi nõus. Aga kui kvaliteetse tervishoiuteenuse järjekord on pikavõitu, siis kärsitumad otsivad alternatiive. Ja siis nad vastutavad ise tagajärgede eest? Nii ju saab sellest tekstist väljalugeda. Et pole vigagi – umbluul on kindlasti oma iva sees? Muudkui proovige.
    Ei, ka alternatiivmeditsiini puhul peab olema raviteenuse osutajal konkreetne vastutus. Vastasel korral ei saa neile anda tervishoiuteenuse litsentsi.

  9. Siin on veel ebaselgust. On riiklik meditsiin, ja on erameditsiin. Erameditsiin ei pruugi üldsegi tähendada mingit umbluud. Lihtsalt maksad kiiruse eest juurde. Aga on ka mingid tõesti mittetraditsiooniliste/kontrollimatute raviviiside osutajad. Kuidas peab tegema neil vahet tavakodanik? Tegevusloa alusel? Segane lugu.

  10. Vot, Martin Vällik, vaata parem lehte Telegram.ee ja siis mõtle, et EAS on selle lehe jaoks isegi toetust maksnud. kommenteerid ehk kuidagi?
    Leht nigu vandenõutiureetikute unelm…

Lisa kommentaar

Sinu e-postiaadressi ei avaldata. Nõutavad väljad on tähistatud *-ga