Hoiatus algajale lapsevanemale: homöopaat varitseb sind
Postimees edastab nupsu.ee teadet, et Tallinnas avas uksed eraämmaemanduse keskus, kus lapseootel ja väikeste lastega pered loengutel ja nõustamistel saavad käia.
Normaalne rasedus teadupärast ravi ei vaja,
selgitas keskuse üks loojatest, ämmaemand Elina Piirimäe keskuse vajalikkust.
Ta lisas, et lapseootel peredel on õigus saada igakülgset informatsiooni raseduse, sünnituse ja sünnitusjärgse aja kohta.
Loengutel räägitakse raseduse lõpust ja sünnituse algusest, sünnituse plaanist, tugiisiku rollist sünnitusel, vette sünnitusest ja sünnitusjärgsest olukorrast.
Perekooli loengud on väga populaarsed,
märkis ämmaemand Ingrid Kaoküla.
Lisaks loengutele saavad lapseootel naised küsida konsultatsioone tervise, toitumise rasedusaegsete vaevuste teemadel. Ämmaemandad annavad imetamisnõu ja käivad ka sünnitusjärgsetel koduvisiitidel.
Huvipakkuv on sünnitanud naistele sünnituskogemuse analüüs, kus räägime naisega läbi tema sünnituskogemuse ja kohad, mis on kriipima jäänud,
ütles Piirimäe ja täpsustas, et osal naistest on vaja üle saada negatiivsest sünnituskogemusest või süütundest, et ta ei langetanud enda ja lapse jaoks parimaid valikuid.
Allikas: nupsu.ee, lugeda saab ka Postimehest.
Lugu oleks peaaegu kena keik, aga valvsaks teeb selle ettevõtmise puhul see, et osad asja vedajad on vajalikuks pidanud end homöopaatide ja refleksoloogidena üles tähendada. Ammutuntud fakt on see, et ruumist, kuhu siseneb homöopaatia, väljub teaduspõhisus.
Homöopaatiaga käib pahatihti kaasas vaktsineerimise vastu ässitamine, vandenõuparanoiade õhutamine, arstide pidamine kurjadeks ravimifirmade käsilasteks ja muu selline. Objektiivselt võttes ei jäägi homöopaatidel muud üle, kuna teadus on nende tegevuse alused korduvalt kummutanud ja näidanud, et pole ilma peal tuvastatud mitte ühtki haigusnähtu, mille puhul homöopaatia aitaks paremini kui platseebo. Ehk homöopaatia on teatud rituaale järgiv platseebo. Ehk usutoiming, mille preester on homöopaat.
Vähemalt maksavad selle eest inimesed ise ja maksumaksja raha selle peale ei kulutata. Küll on aga potentsiaalsel kliendil õigus teada, millega tal tegemist tuleb, sest teaduspõhist ja ausat juttu nad homöopaatia kohta ilmselt ei räägi.
Keskusel kavas lausa eriloengute sari homöopaatiast:
Homöopaatiliste ravimite kasutamine sünnitusel
Homöopaatia tutvustus. Kuidas ja millal seda kasutada? Ohutu kasutamise juhendid. Alustame esmaste sünnitusainete tutvustamisega. (kuini 20 ainet) Räägime täpsemalt kuidas üks või teine homöopaatiline aine erinevates situatsioonides abiks võib olla.
Loenguid peab refleksoloog-homöopaat Elery Tammemägi
Elery on hinnatud homöopaat-refleksoloog oma klientide seas. Kolme lapse ema, alternatiivraviga tegelenud 6 aastat , olles õppinud seda Ülle Liivamägi koolkonnas. Lisaks terapeuditeadmistele omab ta ka head sünnitoetajaks olemise kogemust, olles toetanud lapseootel peresid sünnitusel nii haiglas kui ka kodus.
Mainin siinkohal taaskord ära, et homöopaatia varitseb ohvreid ka riigi rahastatud Tallinna Tervishoiu Kõrgkoolis:
Liikumine ja rüht
40 tundiEesmärk: anda teadmisi ergonoomikast tervishoius
Sihtgrupp: õed, ämmaemandadKursuse juhtivõppejõud: Ülle Liivamägi
Põhiteemad:
Ergonoomika alused
Lõõgastav massaaž
Stressivaba võimlemine
Refleksoloogia
Täiendmeditsiin (homöopaatia)
Aroomiteraapia
SuhtlemispsühholoogiaToimumise aeg: 01.12-05.12.2008
Toimumise koht: Kännu 67 TallinnKursuse hind: 3500.-
Kui sa ikka aru said sellest, mida just kirjutasid ;)
Meresoola võrdlus oli toodud preparaatide valmistamisest. Sellest, et vesi kuivab sool jääb.
Homöopaatiline preparaat on tahke aine – tera kujuline.
Ma loodan, et te anatoomiast teate nii palju, et inimene koosneb miljonitest rakkudest. Seega võimalik, et see olematu info hulk vastab meie raku suurusele just kõige paremini ja ta on võimeline selle info alusel, mis talle homöopaatiline preparaat annab, tegutsema.
Kerige nüüd ise tagasi selle kohani kus te unerohtu otsisite.
Homöopaatia on holistiline teraapia. See peaks ütlema, miks ühele mõni asi toimib ja teine mitte.
“Kõige laialdasemalt kasutatud lahjendusaste on 30C st. 10-60.”
ja vot sellepärast ma seda näitena kasutasingi. Sinu vastus oli: “Potents 30 on üks madalamaid veel madalam on ainult 12.”
Näe kui hea, Bettani, et selline veerg siin on, saab homöopaatidest usklikud kui mitte ümber veenda iseenda usust aru saama panna! Seegi lisaväärtus! :))
“Homöopaatiline preparaat on tahke aine – tera kujuline.”
Näe, tundub, et ikkagi ei saanud sa sellest aru, mida kirjutasid! See kera ei ole preparaat vaid ainult selle kandja. See on sukrutükk, mida (väidetavalt!) on selle homöopaatilise lahusega (mis on siis see preparaat) kastetud…
Vesi kuivab, sool jääb. Lahjendamata kujul on merevees soola 2?%.
30C soolalahus. lahus- vesi kuivab, ligikaudu 0,0000000000000000000000000000000000000000000000000000000000001% tõenäosust, et sool jääb.
Ma ütleks, et väike vahe on sees.
Ja lõpetuseks, Bettani lause, minu rõhuasetus
…Seega võimalik, et see olematu info hulk vastab meie raku suurusele just kõige paremini …
Peale seda… ausat ülestunnistust?… on meil üldse millestki veel rääkida?
Minu jaoks ongi müstiline see, et homöopaatia toimib. Ma olen näinud ka erinevate potentside toimimise ära.
Ma olen ka näinud juhuseid, kus ta ei toimi, aga võimalik, et põhjus oli siis muus ja teistes tegurites, et ei leitud seda õiget sarnasust. Samasuguseid asju juhtub ka akadeemiliste ravimitega. Ma olen ka seda kogenud.
Isiklikus kogemusest, ma ei hoiataks noori lapsevanemaid homöopaadi eest. Nagu teeb seda teie artikli pealkiri. Ma arvan, et see on sildistamine ja see panigi mind sõna võtma.
Muideks kui te nüüd tutvute selle lingiga
http://www.homoopaatia.ee
siis tuleb välja, et homöopaatia toimemehhanismid on sarnased vaktsineerimisele.
Vaktsiinis ju ka süstitakse inimesse viirus et see tekitaks antikehi.
Samamoodi seletavad ka homöopaadid oma ravimite toimimist.
Praktika näitab et nii vaktsiinid kui ka homöopaatilised ravimid ei toimi alati.
See näitab, aga seda, et Martin Vällik pole ise tuttav ei homöopaatia ega vaktsineerimisega täpsemalt ja lihtsalt sildistas homöopaadid ära.
to hjarg : Inimkeha koosneb rohkem kui sajast triljonist rakust. kuidas nad kõik ära mahuksid, kui nad oleks meile käega katsutavas suuruses. Võimalik, et sellepärast ongi vaja õigele rakule, seda olematut hulka infot.
See, et info preparaadil vastab raku suurusele on oletus. Üks võimalus kuidas asi toimib.
VÕIMALUS MÕTLEMISEKS, asjadele võiks enne mõelda, kui need välistada.
To Tarvo- Neid terasid kutsutakse preparaatideks mitte aine kandjateks.
Või võimalik, et inimesed olid juba paranemas, kui nad seda suhkrut närima hakkasid? Või mõjus magus nende kehale positiivselt?
Me juba oleme öelnud- isiklik kogemus ei tähenda mitte kui midagi. Selle põhjal ei saa järeldusi teha. Siin on vaja suuremamahulisi statistilisi uuringuid, mis näitavad, et homöopaatia suudab enamat kui platseeboefekt olla. Kahjuks suuremamahulised uuringud, mida siiani läbiviidud on, näitavad vastupidist.
Ja Bettani. Sa tead homöopaatia toimemehhanismi, eks? Tead, mis loogikaga see töötab? Ja tuled ikka veel võrdlema?!?
Vaktsineerimisel süstitakse inimesse viirus, et organism sellele antikehi tekitama hakkaks.
Homöoepaatia puhul antakse sulle suhkrutükike, kus 30C juures on 0,000000000000000000000000000000000000000000000000000000000001% tõenäosus, et seal võib viirus olla. (mulle hakkab see nullide toksimine päris meeldima :p).
Seega, siis sama suure tõenäosusega saab organism selle viiruse ja hakkab tolle vastu antikehi tootma.
Lühidalt, kui on vaja homöopaatiat kirjeldada, siis sobiks suurepäraselt “üldse mitte nagu vaktsineerimine”
Olematu info = info väärtus on 0 = info puudub = infot ei ole = mitte kui mingit infot.
täpne oleks siis olnud PEAAEGU olematu info.
Kas nendes uuringutes, mis tehtud on, on sees ka holistiline moment? See, et iga patsiendi puhul tutvutakse temaga enne terade andmist, personaalselt?
Palun saatke mulle mõne katse täpne kirjeldus. Mis näitaks ära millist infot omati enne preparaatide määramist patsientidele.
Ma tean ka statistiliselt neid andmeid, et inimene haigestub vaktsineeritud haigusesse ja põeb seda raskemalt.
Mul ei ole teile linki saata.
Kui te soovite fakte ja teaduslikku tõestust siis selles artiklis, mille all me kommenteerime pole Martin ühtegi oma väidet, teaduslikult tõestanud ja isklik kogemus ju ei loe.
Miks te avaldate artikleid, mis ei vasta teie põhimõtetele??
Või, et kui homöopaatia on teie jaoks mõtetu siis võtaks ette refleksoloogia.
Mainitud artiklis peaksid enamus inimesi mõlemat teraapiat valdama.
Kas see on liiga pädev teie jaoks? Või samuti hoomamatu?
Muideks, kas koolis ei õpetatud, et katse ei õnnestu, kui katseks pole loodud õigeid tingimus?! Võib ju teha ükskõik kui palju katseid homöopaatiliste preparaatidega, aga kui ei lähtuta õigest ravi meetodist, kas siis saab ka tulemust olla?
Ja kui te hindate ainult ametlikke uuringuid, miks on teie portaalis kajastatud kellegi homöopaatia teraapiad. Ametlik uuring???
OK, ma kulutan ka veidi oma aega siin threadis.
Küsimus bettanile – mis vahe on hormoonil ja vitamiinil?
Lihtsalt ja lühidalt öeldes: vitamiin on bioaktiivne aine, mida organism ei ole võimeline ise sünteesima ning seetõttu peab saama neid toidust, hormoon on bioaktiivne aine, mida organism on võimeline ise sünteesima. D-vitamiini avastamise järgselt alul ei teatud, et vitamiin D tekib nahas päikesekiirguse (täpsemalt UVB-kiirte) toimel. D-vitamiini saadakse väikeses koguses ka toidust, seetõttu klassifitseeritigi alul D-vitamiin vitamiinina.
Toidust saab D-vitamiini tegelikult väga vähe, arvestatavates kogustes saab teda vaid rasvastest kaladest. Piimatoodetes on D-vitamiini arvestatavates kogustes vaid siis, kui piimatooteid on D-vitamiiniga rikastatud, kuid seda Eestis ei tehta. Munakollases on mõnedkümned ühikud D-vitamiini, rinnapiimas ca 25-40 ühikut liitri kohta, kuid rahhiidi ärahoidmiseks meie kliimas on vaja D-vitamiini 400 ühikut päevas. Selline ongi D-vitamiini soovituslik annus lastele.
Samas, kui olla suvisel päeval paljalt või ujumisriietega päikese käes, sünteesib nahk mõne tunniga circa 10 000 – 20 000 ühikut D-vitamiini. Ei ole küll kuulda olnud, et troopikas elavatel lastel luud prõks ja prõks katki läheksid. De facto on ikka vastupidi – D-vitamiini puudus suurendab luumurdude riski.
Nii et rääkida sellest, et 400 ühikut D-vitamiini päevas oleks kuidagi halb, on puhta kuritegelik, sest meie kliimas septembrist kuni aprillini nahas tekib vähe D-vitamiini ja sedagi tekib vaid sel juhul, kui kogu päev väljas olla (aga kas tänapäeval lapsed on???) ning novembrist kuni veebruarini ei teki meie laiuskraadil D-vitamiini nahas isegi mitte ereda päikesevalguse käes, sest UVB kiirgustihedus ei ületa D-vitamiini tekkeks vajalikku lävitaset. http://www.eestiarst.ee/en/mag.....38;id=1280
D-vitamiini defitsiit aga ei tähenda mitte ainult luutervise häirumist, see tähendab ka suuremat autoimmuunhaiguste riski jt haigusriskide tõusu. Näiteks on lapsena D-vitamiini mittesaanutel on 8 korda suurem šanss suhkruhaiguse tekkeks võrreldes D-vitamiini saanutega!
Väga väheseid toidulisandeid on vaja võtta, aga D-vitamiini on vaja, sest inimkond on evolutsiooni käigus kohastunud eluks väljas, vabas õhus, eelkõige hoopis madalamatel laiuskraadidel; ei ole kohastunud elama aastaringselt valdavalt tubast elu ja kohastumine eluks nii kõrgetel laiuskraadidel pole ka täiuslik.
See, et meil on järjest rohke autoimmuunhaigusi, ongi tõenäoliselt meie järjest tubasema elustiili süü.
Aga mitte sellest ei tahtnud ma tegelikult rääkida.
Neid bettani jutus esinenud vigu, lapsusi ja pseudotõdesid on kilode kaupa, peaaegu et lootusetu on hakata neid ükshaaval lahti harutama.
See, mida ma eelkõige öelda tahan, on see, et homöopaatia parasiteerib teatud inimpsühholoogia iseärasustel ja haiguste loomulikul kulul.
Homöopaadi tüüptaktika on pakkuda välja lihtsaid (kuigi väärasid) seletusi teatud terviseprobleemidele, kusjuures nii-öelda oma äri eduks on sageli nendeks lihtsateks seletusteks vastandumine teaduslikult meditsiinile. Nagu bettani jutuski välja tuleb, siis väidetakse mingi lapse tervisprobleemi pärast mures olevale lapsevanemale, et probleemi põhjuseks (gaasuvaludest ja sagedastest nohudest tõsisemate probleemideni välja) on arstide poolt antud üks või teine soovitus. Siis järgneb pseudotõdesid (valesid!) täis seletus, miks siis ikkagi üks või teine arsti poolt soovitatu on paha (vt. kasvõi kogu see kräpp siin D-vitamiini kohta). Voila, põhjus käes! Inimestele kipuvad kahjuks sobima keeruliste asjade lihtsad (kuigi valed) seletused.
Ja siis edasi kogu jutt sellest, et ollakse holistlik ja ravitakse põhjust jne (kuigi tera valik on puhtalt sümptomipõhine! aga homöopaatide jaoks ei ole selles probleemi, et retoorika ja tegelikkus absoluutselt kokku ei lange).
Ja siis homöopaatiline ravi – see aitab hästi, kui tegemist on iseparaneva haigusega (nagu näiteks keskkõrvapõletik, mis ca 80% paraneb ilma antibiootikumideta 2-3 päeva jooksul – vt arstide ravijuhist, antibiootikumid ei ole kaugeltki rutiinselt kõrvapõletike ravis soovitatud!!). Või aitab, aga pikema kuuri jooksul, seda juhul, kui tegemist on probleemiga, mis pikema ajaga möödub või millest välja kasvatakse või kui tegu on kroonilise probleemiga, millele üldjuhul ongi iseloomulik laineline loomulik kulg – ägenemisele järgneb ikka teatud aja möödudes sümptomite leevenemine. (See et haigus mõne aja möödudes uuesti ägeneb, ei ole enam homöopaadi mure). Või aitab, kui haigus esialgu halveneb (tera ägestabki ju haigust!). Või kui ei aita, siis oli lihtsalt vale tera.
Sõna aitama tuleks eelmises lõigus panna jutumärkidesse.
Aga see, et põhjalikes teaduslikes uuringutes homöopaatial igasugune mõju haiguste loomulikule kulule puudub -see homöopaate ei huvita. Aga lapsevanemaid võiks küll huvitada.
parandan trükiviga: homöopaatia äri eduks nad üritavad vastanduda teaduslikule meditsiinile (mitte “vastanduvad teaduslikult meditsiinile” – homöopaatias ei ole küll midagi teaduslikku)
…homöopaatia toimemehhanismid on sarnased vaktsineerimisele. Vaktsiinis ju ka süstitakse inimesse viirus et see tekitaks antikehi.
Samamoodi seletavad ka homöopaadid oma ravimite toimimist.
Hjarg juba kirjutas natuke, aga ma püüan ka, mis sest, et ma sinu harimisse eriti ei usu. Aga lootus sureb viimasena.
Vaata, ei ole sarnased toimemehhanismid. Vaktsiini toimimise mehhanismi panid ise kirja, seega eeldan, et seda pole vaja üle seletada. Nüüd kirjutan, kuidas mina olen aru saanud homöopaatia toimemehhanismist.
Peamine printsiip on “sarnane ravib sarnast”. “Ravimiseks” otsitakse aine, mis tekitab patsiendil sarnaseid sümptomeid. NB! Ei pea olema sama “aine”, mis patsiendi haiguse põhjustas. (NB! NB! NB! Vaktsiinide puhul süstitakse just nimelt täpselt sama “ainet” ehk haigustekitajat). Seega, kui ma kaeban kõhukrampe (oli vist sinu näide), siis “ravitakse” mind arseeniga, mille sissevõtmisel tekiksid mul samuti kõhukrambid. Kuna homöopaadid teavad, et puhta arseeni sissevõtmisel patsient hoopis sureks, siis viiakse läbi lahjendamine. Ning selleks, et igasugune risk kedagi tappa või haigeks teha kaoks, lahjendatakse naeruväärne arv kordi – nii palju, et patsiendile antavas vesilahuses lahjendatavat ainet enam polegi.
Lõppmärkusena tahaksin veel öelda, et põhipoint pole üldse selles lahjendamises – point on selles, et kogu homoöpaatia algprintsiip on vale – sarnane ei ravi sarnast. Sest kui see nii oleks, siis peaks ju toimima ka see, et kui mul on mingi haigus, mmm… (siin ma olen halb näiteid tooma, aga ma püüan) näiteks maksalutikad, mis põhjustavad kõhuvalusid, siis peaks selle ravimiseks piisama minu soolestikku paelussi viimisest, sest too parasiit tekitab ka sarnaseid sümptomeid, kõhuvalusid. Kui ma sellisel toimemehhanismil põhinevat “ravi” pakuksin, siis kõlaksin ju naeruväärselt, totralt ja ma ütleksin isegi, et kuritegelikult?
Ja päris lõpuks nüüd seda, et püsime palun ühe teema piires. Teemaks on homöopaatia ja mitte refleksoloogia, astroloogia või mõni muu kolmas -loogia.
Väike parandus. Vaktsiini toimemehhanism on see, et süstina või ka suu kaudu (kuidas otstarbekam on) haigustekitava mikroorganismi neid antigeene, mille tulemusel tekib immuunsus ehk tõvekindlus. Mingi haiguse vaktsiinis võib olla näiteks vaid üks antigeen, millest piisab, et immuunkaitse tekiks (ja haigusnähte ei teki!), kusjuures tõvestavas mikroobis on erinevaid immunogeenseid proteiine sadu ja tuhandeid, aga enamus neid ei ole haiguskaitse kujundamise seisukohast üldse relevantsed.
S.t. vaktsineerimise puhul ei süstita ega anta täpselt sama ainet, mis haiguse puhul. Vaktsiin ei ole võimeline tekitama haigust (v.a. poliomüeliidi elusvaktsiin harvadel juhtudel, meil on kasutusel aga inaktiveeritud vaktsiin). Küll aga tekib vakstineerimise järgselt väga sarnane immuunsus nagu haiguse põdemise järgselt. See ei pruugi ( aga võib) olla eluaegne, aga ka haiguse põdemine ei pruugi anda eluaegset immuunsust (näiteks läkaköha jne).
Selleks oli vaja 166 kommentaari, et ilmuksid mõned inimesed, kes teavad natuke rohkem.
Tänan.
Inimene ei saa mõelda asjadest, mida ta ei tea. Sellest tulevad ka minu vead, et ma tean osaliselt asju.
Aga miks on valitud välja just need vaktsiinid?
MIks räägitakse, et tuberkuloosi halb mõju võib välja lüüa alles poole aasta pärast? Ja mõjub see lapse luustikule ja hammastele?
Millistel alustel need väited põhinevad?
Kui kiirest haigustüved muutuvad?
Miks haigestuvad inimesed, kes on tuberkuloosi vastu vaktsineeritud Kose nakkushaigla piirkonnas tuberkuloosi?
Lühidalt öeldes: vaktsineerimine on immuunsüsteemi õpetamine ilma raske haiguse hinda maksmata. Kusjuures vägagi loodusidentne (looduslähedane) tegevus.
Homöopaatia on väljamõeldis, faktilise aluspõhjata teooria.
Miks räägitakse, et vaktsiinid kiirendavad harknäärme kokkukuivamist ja aeglustavad immuunsüsteemi väljaarenemist?
Miks alustatakse vaktsineerimis kohe pärast sündi, mitte näiteks kuuendast elukuust?
Odott, M, nüüd ei saa mina enam aru, mismoodi vaktsineerimine toimib. Minu arusaam põhines dig-i kommentaaril vaktsiinivastaste threadist: https://skeptik.ee/index.php/2008/02/12/mida-vaktsiinivastased-raagivad/#comment-5722
Ma sain aru, et vaktsiin sisaldab nii haigustekitajat kui ka antikehi. Nüüd aga kirjutad, et enamus vaktsiine sisaldab vaid antigeene. Miks peaks organism hakkama seejärel antikehi juurde tekitama kui ta haigustekitajat ennast näinud pole? Või lähen ma omadega rappa seepärast, et antikeha ja antigeen ei ole üks ja seesama asi?
Tuberkuloosist, ma kardan, ei tea homöopaadid ka kahjuks mitte kui midagi.
See jutt, et tuberkuloosivaktsiini halb mõju avaldub alles poole aasta pärast, on väljamõeldis (ehk vale)
Tuberkuloosivaktsiin ei mõju hammastele. Sagedusega 1 juhtum miljoni kohta või veel harvem on maailmas täheldatud tuberkuloosivaktsiiniga seotud luupõletikku (osteomüeliiti). See on nii harukordne, et Eestis ei ole sellist juhtu küll esinenud. Küll aga on EEstis palju esinenud päris tuberkuloosiga seotud luupõletikke, mis nüüd on harukordsed.
Tuberkuloosi tüvede osas (tundub mulle) ajavad homöopaadid ikka puhta pada (vabandust, ei taha halvasti öelda, aga hästi ka ei saa). Nimelt ajavad nad ilmselgelt segamini ravimresistentsusega.
Eestis on tuberkuloosi tekitavate mikroobitüvede tüvede hulgas väga kõrge multiravimresistentsete tüvede osakaal, s.t. teatud antibiootikumid neile üldse ei mõju. Tuberkuloosi ravi on niikuinii pikk ja keeruline, ravimresistentsus muudab seda veel palju pikemaks ja keerulisemaks.
Kuid EI OLE olemas vaktsiinresistentseid tuberkuloositekitaja tüvesid!
Küll aga on tuberkuloosivaktsiin ise kõige vanem praegu maailmas kasutusel olev vaktsiin. Ta ei ole 100% tõhus ja ei anna eluaegset kaitset, küll aga on väga tõhus kaitsmaks lapsi raskete haigusvormide eest – eelkõige tuberkuloosne ajukelmepõletik ja tuberkuloosne sepsis.
Need mõlemad on väga rasked, surmavad või invaliidistavad haigused. Kopsutuberkuloosi eest on kaitse tõhusus mõnevõra väiksem. Täiskasvanueani ei pruugi kaitse püsida. Tuberkuloosivaktsiini korduv manustamine ei ole tõhus ja seetõttu seda ei tehtagi.
Tuberkuloosi ei nakatuta mitte ainult Kosel, vaid ikka mujal ka (ma täpselt küll ei tea, kuid arvan, et Kosel nakatutakse tänapäeval ikka harva tuberkuloosi – oskab ehk keegi täpsustada?). Aga tõsiasi on see, et haigestumus tuberkuloosi kogu Eestis väheneb, vaktsineeriminel on selles vaid üks osa, vaid oluline on ka haigete otsekontrollitav ravi (tuberkuloosihaiged võtavad ravimeid meditsiiniõe nähes) ja igasugused muud ennetusmeetmed.
Soomes ja Rootsis on laste üldine vaktsineerimine tuberkuloosi vastu lõpetatud, kuna haigestumus (ehk uute haigusjuhtude arv) on langenud tasemele ca 5 juhtu 100 000 isiku kohta aastas, sel juhul on laste raskete haiguste risk õnneks juba väike. Meil Eestis oli veel hiljuti haigestumus ca 50 juhtu 100 000 kohta (vähemalt 10 korda suurem kui PÕhjamaades ), praegu ca 25 juhtu 100 000 kohta,s.t. praegu on veel tõenäosus, et kui me ei vaktsineeriks, siis sureks igal aastal laps(i) tuberkuloosi tõttu. Kui haigestumus veelgi oluliselt väheneb, võime ka siin minna üle riskilaste vaktsineerimisele tuberkuloosi vastu.
Vaktsineerimisprogrammi kokkupanekul lähtutakse haigusriskidest (sh. epidemioloogiast), teaduslikust tõendusmaterjalist ja ka rahalistest võimalustest. Soomlased juba kaitsevad oma lapsi pneumokokknakkuse vastu, meie seda veel endale kahjuks lubada pole saanud.
to M Saada mulle oma aadress või kirjuta mulle blogisse. Mul on veel küsimusi, aga enne kui keegi selle lehe omanikest tuleb midagi vahele ütlema, et see on vale teema.
mind huvitavad loogilised seletused
“Miks räägitakse, et vaktsiinid kiirendavad harknäärme kokkukuivamist ja aeglustavad immuunsüsteemi väljaarenemist?
Miks alustatakse vaktsineerimis kohe pärast sündi, mitte näiteks kuuendast elukuust?”
Ma ei tea, miks räägitakse, sest need väited tõele ei vasta. Immuunsüsteemi vaktsineerimine ju hoopis tugevdab.
“Miks alustatakse vaktsineerimis kohe pärast sündi, mitte näiteks kuuendast elukuust?”
Ainult tuberkuloosi ja B-hepatiidi vastu. Sest et need haigused on seda raskemad, mida nooremalt nakatakse ning vastsündinute vaktsineerimine kaitseb neid tõhusalt: imikueas B-hepatiidi vastu vaktsineeritutel kujuneb kaitse aastakümneteks – tõenäoliselt eluaegne, kindlalt öelda ei saa, sest vaktsiin ei ole veel 100 aastat kasutusel olnud; ülemaailmne konsensus anno 2008 on, et imikueas B-hepatiidi vastu vaktsineeritud ei vaja edaspidises elus korduvvaktsineermist B-hepatiidi vastu; tuberkuloosivaktsiin on seda tõhusam, mida nooremalt manustatakse.
“Või lähen ma omadega rappa seepärast, et antikeha ja antigeen ei ole üks ja seesama asi?”
Need on jah kaks eri asja: antigeen on see mikroorganismi oisi, millele immuunsüsteem ühel või teisel viisil reageerib, vaktsiinides on vajalikud need antigeenid, mis on immuunsüsteemile olulised nakkuskaitse kujundamiseks. Antikehad on need valgud, mida immuunsüsteem toodab pärast antigeeniga kokku puutumist.
Nakkuskaitse võib põhineda veres olevatel antikehadel (humoraalsel immuunsusel) aga ka immuunmälul (rakuline immuunsus hoiab seda alal, vajadusel aga hakatakse kiiresti tootma ka antikehasid).
Bettani – tänan usalduse ja huvi eest, aga ütlen nüüd ei. Tulin siia threadi vaid korraks, olen isegi juba liiga kaua siin olnud, ma ei saa siin olla päriselu ja pere arvelt.
Loogilisi seletusi leiad kompetentsetelt meedikutelt, arstiteaduslikust kirjandusest.
Soovitan sul lihtsalt edaspidi hoolega valida, missugused infoallikad on usaldusväärsed, millised mitte.
Kiiruga kirjutasin, vabandan trükivigade pärast. parandan neist vähemalt ühe: antigeenid on need mikroorganismi osised …(mitte oisi).
Soovin siis selle hiigelpika diskussiooni omapoolseks lõpetuseks kõigile selget pead ja head tervist!
bettani: üle 10-24 toimaine molekuli lahuses enam ei ole, on ainult energeetiline jälg
____
nonii, bettani. alustame nüüd siitsamast. sa tõid siin näiteks merevee, mis jätab kehale soolase maitse. kas sa ise kah aru saad, et merevees on soola keskmiselt 30 promilli jagu ehk 30g/liitri vee kohta. sinu “homöopaatilises merevees” pole soola olemaski ja sellest ei jää ka kehale soolast jälge. nii, et PALUN ära räägi nii rumalaid jutte ega ära too niivõrd jaburaid võrdlusi, mille üle 4. klassi õpilanegi naeraks.
Aga kas D- vitamiin rikub kõrval kilpnäärme töö ära?
Aga kas D- vitamiin rikub kõrval kilpnäärme töö ära?
Ei.
Bye!
to Jason : Minu diskussioon teiega viis selleni, et siia sattus ÜKS pädev inimene ja suutis näidata valgust üsna mitmele küsimusele ning need loogiliselt ära seletada.
Ma ei ole homöopaatia spetsialist.
Seega pärast M-i seletusi tahan ma vestelda homöopaatidega sellel teemal. Kuna see lehekülg siin pole pakkunud teaduslike allikaid ja põhjendusi ja kindlalt erapooletuid seisukohti, siis on aeg neid ise minna otsima.
Ma arvan, et minu ülesanne siin on täidetud.
Nii mõnigi asi sai targemate poolt lahti kirjutatud.
Kahjuks või õnneks ei kuulu need vastused skeptikute pere liikmetele.
Aitäh, M!
“Seega pärast M-i seletusi tahan ma vestelda homöopaatidega sellel teemal. Kuna see lehekülg siin pole pakkunud teaduslike allikaid ja põhjendusi ja kindlalt erapooletuid seisukohti, siis on aeg neid ise minna otsima.”
.
Homöopaatidelt?!
Suudaks keegi veel lahti seletada, miks tehakse kolmikvaktsiine?
Ja kas tõesti inimene suudab korraga põdeda ainult ühte haigust?
Et mis tehakse vaktsiine koos, kas nad omavahel ei või hakata ” suhestuma” ” reageerima”
to Tarvo : Loomulikult homöopaatidelt :D
Kui ma tean teaduslikku alust, miks see asi ei toimi, tahan ma kuulda nende seletusi.
Tahan teada nende muinasjutte, et siis neile esitada küsimusi.
Pädev homöopaat peaks ju mind juhatama äkki mõne uuringu juurde, mis seda kinnitaks või ümber lükkaks. Kui ma suudan nende väitele vastata küsimusega ja nad ei suuda seda seletada, siis on vaja teaduslikku alust. Võimalik, et mulle otsitakse siis välja ka nimed.
Pere söönud ja laste koolitükid ka nii enam-vähem, nii et rahutu hingena siin veel korra tagasi. OK siis.
Kui tahta lugeda teaduslikke allikaid, siis arstiteaduslike artiklite teeside andmebaas http://www.pubmed.org on kõigile vaba kasutamiseks. Tõsi, lingid artiklite täistekstidele igas arvutis ei pruugi avaneda, aga proovida tasub ikka.
Väike valik teadusuuringute ülevaatearstikleid D-vitamiini kohta (igaüks võib teadusartikleid veel ja veel juurde leida):
http://www.ncbi.nlm.nih.gov/pu.....d_RVDocSum
http://www.ncbi.nlm.nih.gov/pu.....d_RVDocSum
http://www.ncbi.nlm.nih.gov/pu.....d_RVDocSum
Ja samas möönan, et internetiajastul võib jääda mulje, et tervist puudutavates küsimustes kompetentsust nagu polegi vaja, et googeldan veidi ja siis uurin mida homöopaadid räägivad ja…
Tegelikult ei õpi arstid ilmaasjata kõigepealt 6 aastat ülikoolis, siis 3-5 aastat residentuuris, paljud veel 4 aastat doktorantuuris ja uskuge, sellest kõigest veel ei piisa, et olla jätkuvalt kompetentne, ikkagi on vajalik pidev elukestev õpe.
On vaja oskust lugeda ka teadusartikleid: on vaja teada, et olulised ei ole mitte väikesemahuliste in vitro uuringute tulemused (kuigi teatud juhtudel võivad olla abiks), olulise ja tõese teabe saab korduvalt eri uurimisgruppide poolt läbi viidud randomiseeritud kontrollitud uuringute tulemusena, aga need peavad hõlmama indikaatoritena kliiniliselt olulisi tunnuseid; relevantsed haiguste ennetamise ja ravimise viisid ei saa olla vastuolus inimkeha toimimise põhiprintsiipidega, füüsikaseadustega, anatoomia, füsioloogia ja biokeemiaga.
Maailm oleks parem paik, kui inimesed suudaksid paremini tajuda oma kompetentsuse/ebakompetentsuse piire. Soovin südamest selle piiri paremat tajumist kõigile homöopaatidele!
Minu poolt samuti tänud M-ile – lisaks Bettanis homöopaatia suhtes skeptitsismi tekitamisele viis ta mind niikaugele, et viitsisin natuke vikipeediast vaktsiinide kohta lugeda. Väga keeruline, eriti arvestades asjaolu, et meditsiin mind tegelikult absoluutselt ei huvita. Aga kõige lihtsamalt sain kogu sellele antigeenide ideele pihta jooniselt. Lõpetuseks jääb veel vaid üle kurvastusega nentida, et eestikeelses vikipeedias seda artiklit polnud, küll oli aga artikkel homöopaatiast.
Üllatav, kui palju vastukaja see artikkel on toonud ja paistab, et homoöpaatia teema on paljudele südamelaähedane, huvitav, miks küll.
Huvitav mida M refleksoloogiast arvab?
Kolmikvaktsiinide (ja vist juba ka 6ja7 koos) kasutamise on väga lihtne seletus – a)vaktsiin on pakendatud ühekordsesse süstlasse – vaja on 10neid kordi vähem säilitusaineid (või üldse mitte), 10neid kordi väiksem saastumiseoht (n hoidmisel). b)kuna enamus kõrvalmõjudest põhjustab süstimise ehk naha läbistamise fakt ise, siis pole midagi tõhusamat, kui süstimiste arvu vähendamine. c) doos on täpne – kui minnakse süstlaga purki parajat hulka tõmbama, siis võib lisaks suuremale saastumiseohule ka doosiga veidi eksida – mitte et see ohtlik oleks, kuid ebaratsionaalne küll.
Maailm oleks parem paik, kui inimesed suudaksid paremini tajuda oma kompetentsuse/ebakompetentsuse piire. Soovin südamest selle piiri paremat tajumist kõigile homöopaatidele!
Kui raha kerge tulema ja haridust pole, siis jumal selle kompetentsusega
Haritud inimesest on alati abi, soolapuhujad jäävad soolapuhujateks, kuidas neil vahet teha, ei tea.
Antigeen ja antikeha ei ole üks ja sama — otse vastupidi. Antigeen on ollus, mille organismi sattumisel algab tolle olluse vastane immuunreaktsioon. Antikeha on valk, mida organism osana immuunreaktsioonist antigeenide ilmumise peale genereerib.
Vaktsiin sisaldab tingimata antigeene. Antigeeniks ei pruugi olla terve pahalane; paljudes vaktsiinides kasutatakse antigeene, mis üksnes mõnede oluliste keemiliste struktuuride poolest pahalase väliskestale sarnanevad — niipalju, et tolle polümeeriahela põhjal genereeritud antikeha kleepuks ka pärispahalase külge. (Niimoodi saab näiteks lehmade rõugetega pookimine tekitada inimese rõugete vastast immuunsust.) Antigeenide patsiendi verre sattudes algab, kui patsiendi immuunsüsteem oluliselt kahjustunud pole, antikehade genereerimine.
Vaktsiin võib sisaldada ka valmis antikehi (hüütakse ka immunoglobuliinideks). See ei ole tingimata üldjuhul tarvilik, aga mõnedel erijuhtudel on oluline, et antikehad oleksid patsiendi organismis võimalikult varakult — juba enne, kui patsiendi enda immuunsüsteem neid genereerima jõuaks asuda. Marutõve esmane nakatumisjärgne vaktsiin on üks niisugune juht.
Õpetlik näide “ampullist tõmbamise” riskidest on Las Vegase endoskoopiakliiniku juhtum. Seal astusid ämbrisse anestesioloogid; enamikke süstitavaid vaktsiine manustavad aga oluliselt vähem koolitatud medõed. Sedasi on mitmeosalise vaktsiini pakendamine ühte ampulli, mis tervenisti ühe patsiendi peal ära kasutatakse, muuhulgas lihtne insenertehniline riske vähendav võte.
Kolmikvaktsiinide ( või enama) küsimus oli selles, et kas need kolm neli erinevat antigeeni või antikeha ei haka omavahel reageerima kui nad on juba organismis sees.
Kui on õige see põhimõte, et inimene põeb korraga ainult ühte haigust, et krooniline haigus taandub, kui akuutne välja lööb, kas siis ei ole mitte ohtlik lasta mitmu erinevat haigusega soetud komponenti inimese kehasse.
Enamus neid haigusi vaktsineeritakse ju sellepärast, et vähendada nende rasket kulgu, tüsistusi või surma.
Kas on õige süstida kolm surmaga lõppevat haigust kehasse, ja kuidas nad olles inimese organismis võivad käituma hakata?
Bettani, M tegi ju selgeks, et vaktsineerimise puhul ei süstita sulle “kolme surmaga lõppevat haigust kehasse”. Vaata seda pilti gripivaktsiini valmistamise kohta, mille ma linkisin – see annab selguse, et vaktsiin ei võrdu haigusega.
Teiseks ei “reageeri” antigeenid omavahel. Kindlasti mitte sel moel nagu reageerivad anorgaanilised ained. Ja meie keha genereerib pidevalt antikehasid, sest me puutume pidevalt erinevate viirustega kokku. Kui inimese keha seda ei tee, siis see inimene põeb immuunsuspuudulikkuse sündroomi. See võib olla kas kaasasündinud või omandatud (AIDS).
Ja kindlasti ei ole õige see põhimõte, et inimene põb korraga vaid ühte haigust. Ikka väga mitut haigust saab korraga põdeda, lihtsalt ühe sümptomid võivad tugevamalt välja lüüa kui teise omad.
Bettani, küsi seda ühe haiguse küsimust mõnikord arstijärjekorras ootavatelt vanainimestelt ja sa saad sellise haiguste nimekirja, mida nad kõike korraga põevad, et hoia ja keela.
Ega viirused ja bakterid ju ei riputa sulle külge silti, et “Kinni, otsi järgmine inimene”. :)
Ma pole küll M, aga ausõna, siin võid ka minu sõnu uskuda.
Teate,
ma saan aru, et vaktsineerimine ei ole teie teema.
Ja võimalik, et ka haigused.
Aga kui sa oled näinud filmi, kuidas antigeen liitub kehas, siis võimalik, et võib see viga ka toimida vaktsineerimisel.
Kõige enam probleeme ja küsimusi on tekitanud just nimelt need vaktsiinid, mis on koos.
Ma ei kohta nende vanurite seas inimest kellel oleks korraga kolm surmaga lõppevat haigust.
Leidke mulle see inimene, kellel on korraga tuulerõuged, mumps ja kopsupõletik.
Ma ei räägi köhast nohust ja seljavalust. Ma räägin tõsistest haigustest.
Rasketest haigustest. Neid mille vastu näiteks vaktsineeritakse.
Ja miks peaks üks haigusetekitaja olema nii loll, et ta vaatab, et näe siin on surm kallal ma lähen ka siia. Ta tahaks ikka tervet organismi, et ka temal oleks võimalik paljuneda.
Mõrvar ei lähe tapma juba surnud inimest. On ju nii?!
Ma tean kuidas antikeha moodustub kehas antigeeniga. Lihtsustatult võib seal ka midagi segi minna.
Kui haigusetekitaja on elusorganism, siis peaks tal olema ka ellujäämisinstinkt. Paljunemisinstinkt.