Kuidas Californias gei-abielude vastaseks propagandaks raha kogutakse
Californiast on mäletatavasti pärit hiljutine pretsedent, kus osariigi ülemkohus leidis, et õigus perekonda moodustada kehtib kõigile nende seksuaalsusest sõltumata. Säherdusest leiust järeldus loogilist rada mööda, et seni praktiseeritud samasoo-abielude mittesõlmimine kvalifitseerub seadusevastaseks diskrimineerimiseks ja seega on California osariik sestpeale kohustatud soovijate vahel homoabielusid sõlmima.
Aga niipea kui kohtuotsus jõustus, ilmusid välja mormoonitegelased, kellele millegipärast geiabielud ei meeldi. Oma antisümpaatiat näitavad nad lisaks muule tegevusele üles osariigi põhiseaduses ettenähtud rahvaalgatuse õiguse kasutamise teel; nad on teinud ettepaneku number 8, mis lisaks California põhiseadusele samasooliste abiellumisõigust elimineeriva klausli. Novembri alguses läheb see ettepanek koos presidendiküsimusega hääletusele.
Rahvas võib kõrge valitseja-isand olla küll, aga kui talle ilma-asju õige nurga alt ei serveerita, võib ta järsku valesti otsustada. Et nurk ikka õige oleks, asus terve hulk eraisikuid ja organisatsioone agarasti kampaaniat kaheksanda ettepaneku hääletamise poolt tegema. Üks suuremaid nimesid, mis selle kampaania taga figureerib, on (loomulikult) ProtectMarriage.com. Iseenesestmõistetavalt muretsevad mõned teised tegelased jälle, et selle kampaania vaatenurk võib kaldu olla, ja sellise probleemi maandamiseks on nad kokku pannud teisesuunalise kampaania, mis kannab loomingulist nime No on Prop 8. Üks suuremaid organisatsioone tolle kampaania taga on Equality California.
Hiljuti on avalikuks tulnud (AP artikkel), et ProtectMarriage.com on saatnud tähitud kirja “umbes 35” California ettevõttele, kes Equality California‘t rahaliselt toetanud olid. Tolles kirjas nõuti, et nood ettevõtted kiiremas korras ka ProtectMarriage.com‘ile raha annetaksid või muidu …
Või muidu avaldatakse nende nimed ja kuulutatakse nad rahva-, pardon, abieluvaenlasteks:
Were you to elect not to donate comparably, it would be a clear indication that you are in opposition to traditional marriage.
Nagu tavaliselt sellistel puhkudel, liikusid kuulujutud kogu ettevõtmisest ringi juba mitu päeva enne kindlate tõendite pressi jõudmist. Loomulikult küsis auväärne press kommentaare ka osalistelt. Kuna ühe korraliku usuorganisatsioon korralik poliitiline kampaania kohe kuidagi ilma valetamata ei saa, pidi iseenesest mõistetavalt Ron Prentice, ProtectMarriage.com‘i tegevjuht, säärase küsimise peale niisuguste kirjade saatmist eitama. Paraku aga oli tema üks kõnealustele tähitud kirjadele allakirjutanuist — ja nii tuli vale üsna ruttu avalikuks.
ProtectMarriage.com paistab olevat lootnud selle peale, et firmad, kelle toetus diskrimineerimisest hoidumisele avalikuks tuleb, hakkavad kliente kaotama — või vähemalt kardavad nad seda nii hirmsasti, et annavad survele järele. (On ehk huvitav märkida, et mitmed firmad on sellist hirmu tühiseks pidanud ja oma toetust gei-abielude õigusele täiesti avalikult kuulutanud: Apple, Google, Levi Strauss, …) Õnnetuseks on niisugusest teooriast lähtudes aga ilmselgelt tegemist häbistava materjali avalikustamise ähvardusel raha nõudmisega, mis paljudes jurisdiktsioonides moodustab väljapressimise kui kuriteo koosseisu ja on sügavalt ebaeetiline ka seal, kus see otseselt seaduse vastu ei käigi.
[Pildil: kaks California geid heterokromaatilise abielu võimalust kaalumas. Originaal: Terry Wetherholt.]
Jah, Martin, ma mõtlesin tõesti sind oma viimase lausega.
Kriku, kas ülemkohtu otsus kvalifitseerub ka poliitilise väärtushinnangu alla?
Ameerikas on olemas sihukene tore vandenõuteooria kohtuotsuste poliitilistes väärtushinnanguteks tembeldamise jaoks: aktivist-kohtunikud.
Striking at the heart of discriminatory traditions in America, the court — in language that often rose above the legal landscape into realms of social justice for a new century — recalled that laws in the not-so-distant past barred interracial marriages, excluded women from occupations and official duties, and relegated blacks to separate but supposedly equal public facilities.
“Like these once prevalent views, our conventional understanding of marriage must yield to a more contemporary appreciation of the rights entitled to constitutional protection,” Justice Richard N. Palmer wrote for the majority in a 4-to-3 decision that explored the nature of homosexual identity, the history of societal views toward homosexuality and the limits of gay political power compared with that of blacks and women.
Gay Marriage Is Ruled Legal in Connecticut
Loomulikult on abielu mõiste sisu määratlemine puhtal kujul väärtushinnang, seda nii Connecticuti ülemkohtu kui California valijate otsuse puhul. Kummagi kohta neist otsustest ei ole võimalik ühegi loodusteaduse põhjal otsustada, kas need on õiged või väärad. Põhiõiguste ulatuse või olemuse tõlgendamisel on kohtul tavaliselt kaunis avar mänguruum, sest need pannakse põhiseadusse kirja vaid printsiipide tasemel. Näiteks sellest, mida tähendab põhiseaduses mainitud õigusriigi põhimõte, on pakse raamatuid kirjutatud, milles esitatud argumente kohtab küll kohtulahendites, kuid mitte seaduses endas.
Dig, hakkamata konkreetse sinu poolt tsiteeritud väite kohta midagi arvama, tahaksin märkida, et probleem kohtute võimalikust lähenemisest poliitikute mängumaale on kahtlemata olemas. Selle kohta on muuseas öelnud ka EV Riigikohus seoses omandireformiga:
3-3-1-63-05 (31)
Kuna Anglo-Ameerika õiguses on kohtupretsedendi roll palju olulisem, on seal tõenäoliselt ka küsimus teravam.
Kriku kirjutas:
Kas Sa oskad pointida mõnele skeptik.ee’s ilmunud artiklile, kus tõsimeeli vastupidist väidetaks?
Minu küsimus on, milleks üldse skeptik.ee-s sellised artiklid? Sama hästi võiks siin sellest rääkida, kumb on parem, kas Tallinna “Kalev” või Tartu “Rock”.
Kriku ütles:
Point: skeptik.ee’s ei ole ühtki sihukest artiklit. Aga kui “Rock”i fännid tuleksid ja vatraksid siin sellest, et “Kalev” üritab pallimänge šokolaadimaitseliseks ümber defineerida või ohverdab võitmiseks väikesi lapsi Kruudale, produtseeriksid nad sellega jama — ja jama ümberlükkamine kuulub täielikult skeptik.ee kujuteldava missiooni sisse.
Sa ei saa ometi nõuda, et skeptikud jätaksid mõne jamasordi lihtsalt sellepärast käsitamata, et mõned poliitikud toda jamasorti armsaks ja hingelähedaseks peavad. Muidu ei räägiks me kreatsionismist ka.
Kas ma võin siit järeldada ka seda, et ka põhiseadus ja näiteks ÜRO inimõiguste ülddeklaratsioon on poliitilised väärtushinnangud, ning näiteks neegrite diskrimineerimist lubav ÜRO konventsioon oleks nendega samaväärne?
Ja antud seoses – väärtushinnangute osas siis – on jama see, mis ei ühti haldurite väärtushinnangutega?
Põhiseadused sisaldavad tõepoolest palju väärtushinnanguid.
Muus osas teed sa jällekord selle vea, et asetad abielu küsimuse ühele pulgale kõikvõimalike diskrimineerimisvormidega. Sellel oleks alust ainult siis, kui abiellumisega oleksid seotud mingid reaalselt kasutatavad õigused, millest justkui kedagi ilma jäetaks.
Jaigi maailmas on raha illusoorne, Kriku maailmas on abielu illusoorne. Võrdlev uurimus taeva värvi küsimuses alles käib.
Mnjah, mis oleks kui õldse tühistaks sellise institutsiooni nagu abielu?
Dig, abielu õiguslik tähendus on tänapäeval paljudes legislatsioonides tõepoolest illusoorne või väga sellele lähedal. Paljudel juhtudel pole mitte mingit reaalset vahet, kas koos elavad inimesed on abielus (või kas abielus olevad inimesed elavad koos). Sellises legislatsioonis on abielu tähtsus puhtsümboolne, mis annabki alust kõrvutusteks religioosseteks vaidlusteks.
Kõrvutusteks religioossete vaidlustega muidugi.
Mustad olid ka Ameerikas equal, but separate. Aga ma ei viitasin rohkem sellele, et kogu ühiskonnakorraldus põhineb väärtushinnangutel, ent ometi käitume me igapäevaselt nii, nagu oleks need suurepäraselt põhjendatud.
Kuradil on kah advokaati tarvis. Niisiis:
Kriku, tänapäeva ühiskonnas pole sageli mingisugust vahet, kas ühel inimesel on raha või pole. Mõni elab terve elu ilma sentigi teenimata ära ja käib naaritsanahast kasukaga veel ringi pealegi. Abielus pole sihuke kah.
Järelikult on raha illusoorne.
Kellel on sellised illusioonid, kellel mitte.
On siiski oluline vahe, kas väärtushinnangud takistavad kedagi mingil reaalsel tegevusel (näiteks neegrid trammis ei sõida või juudid pargis pingil ei istu) või siis käsitlevad puhtalt sümboliväärtusega kategooriaid.
Kas see, et neegritel bussis esimeses vagunis istuda ei lubata, on Sinu arvates “puhtalt sümboliväärtusega kategooria” või “takistab kedagi mingil reaalsel tegevusel” ?
Nagu sa juba mu eelmisest postitusest näha võid, siis loomulikult viimane.
Bussi tagumine ots jõuab ju sama kiiresti sihtkohta.
Kriku ütles:
Kuidasmoodi see loogiline järeldus tolle eelmise postituse põhjal siis välja näeb?
Hüva, ma ei saanud kohe aru, et rasside põhjal eraldamisest jutt.
Esiteks võib neegrite ja valgete eraldi vagunitesse paigutamine kummalgi rassi esindajatel tegutsemist takistada. Näiteks juhul kui ühe rassi vagun on rohkem täis kui teise oma või kui kaks eri rassi kuuluvat inimest tahavad pika rongisõidu ajal omavahel juttu rääkida ja nii edasi.
Teiseks on taolist eraldamist üldjuhul kasutatud kontekstis, et üks rass on teisest alamal ja ei kõlba sellepärast teisega samas vagunis sõitma.
Kas ma vastasin nüüd küsimusele?
Equal, but separate oli selle asja nimi. JOKK.
Kuidas see asjasse puutub?
Equal but separate käib selles kontekstis nii: “Geid on heteroseksuaalidega täiesti võrdsed, ainult abielu asemel on neil midagi muud, mis päris abielu ei ole.”
Sõidavad nii-öelda kooselu-bussi tagumises otsas.
PZ Myers’i kirjutis mormoonidest ja traditsioonilisest abielust.
Kumbki neist väidetest ei vasta tõele. Minu teada pole mitte üheski maailma paigas keelatud omasooiharatel inimestel abielluda.
Paljudes maailma paikades aga ei tunnistata abieluna samast soost inimeste kooselu, olenemata nende seksuaalsest orientatsioonist.
Mustadel ei keelatud ka bussiga sõita. Ainult paljudes bussides ei tunnistatud nende õigust sõita bussi eesotsas.
Nii minul kui hüpoteetilisel kodanikul Kalle Mättal, kes on juhtumisi omasooihar, on täpselt ühesugune õigus abielluda ja muid toiminguid teha. Absoluutselt kõike, mida võin teha mina, võib teha ka Kalle Mätas. Selles mõttes puudub objektiivse vaatleja jaoks igasugune diskrimineerimine meie vahel.
Seetõttu on analoogia neegritega, kellel keelati esimest vagunit kasutada, väär.
Pärast seda, kui USAs pärisorjus ära lõpetati, said musta nahaga kodanikud endale abiellumisõiguse ka. Aga see ei tähendanud veel, et nad võiksid abielluda sellega, kellega meeldis — paljudes osariikides keelati erivärviliste inimeste abielu ära.
Niisiis tohtisid nii valge kui musta nahaga kodanikud täpselt ühtemoodi abielluda sellega, kellega Ette Nähtud(tm) oli — ja sellest, kellega keegi abielluda tahtnuks, ei küsinud keegi.
Ja siis, 1948. aastal kaasuses Loving v. Virginia, leidis USA Ülemkohus, et niimoodi kukub jama välja — ja heterokromaatilist abielu keelavad seadused on sestpeale sealmaal õigustühised.
Ja teistpidi ka: vagunisegregatsiooni ajal väitsid rassistid, et kuna neegrid lubatakse bussi peale, siis on neil valgetega võrdsed bussiõigused. Mis vahet seal on, kus keegi istub?
Demagoogia. Sa tead väga hästi, mis vahe seal on. Muuseas selgitasin ma võimalikke täiesti reaalseid vahesid paar kommentaari tagasi.
Jälle demagoogia – siis andis abielu õiguslikke eeliseid, mille puudumine, nagu sa väga hästi tead, on minu väite eelduseks. Selsamal põhjusel on kõikvõimalikud analoogiad segregatsiooniga ebakorrektsed.
Praegu on kogu see teema sõnamaagia küsimus. Mitte kedagi sunnita viimases vagunis sõitma. Mitte kellelgi ei keelata koos elada. Ainuke vaidluse objekt on selle suhte nimetus ja sellega seotud sümboolne väärtus. Mis annab alust seda vaidlust liigitada mitte põhiõiguste teemaliseks, vaid religioosseks vaidluseks, nagu eespool näitasin.
Ära palun mine uuele ringile oma neegritega.
No kas kirjutad siis artikli?
Ühesõnaga sa tahad öelda, et õigus ka bussi eesotsas sõita oli eelmisel sajandi Ameerika Ühendriikides oluliselt suurem õiguslik eelis, kui tänapäeval kooselu harrastava homoseksuaalse paari õiguslikud eelised juhul kui nad võiksid abielluda? See läheb juba natuke naeruväärseks,
See võib vabalt nii olla. Oleneb, mis riiki või osariiki vaadata.
Bussi eesotsa reserveerimine valgetele oli muuseas ainult üks paljudest rassilise diskrimineerimise poliitika avaldustest.
Jah. Selle üle on lihtsalt lihtsam vaielda, sest Rosa Parks sai rahvuskangelaseks ja temast kirjutati palju lugusid.
Minu teada aga ei kiusata praegu Kalifornias omasooiharaid süstemaatiliselt ja paljudel eri viisidel taga. Mis näitab veelkord neegrite analoogia nõrkust.
Jah, ükski analoogia ei vastagi üks-ühele iga teise juhtumiga, aga mulle hakkab tunduma, et Kriku on põhimõtteliselt selle vastu, et gei-abielude lubamine võiks olla midagi rohkemat kui väärtushinnang, ning iga näide või asitõend kaalutakse kõigepealt selle tõsiasja vastu ja alles siis kujundatakse vastav arvamus.
Kõik seadusandlikud lubamised-keelamised-määratlemised-deklareerimised, millega ei kaasne isikutele mingeid reaalseid õiguslikke tagajärgi, on sümboliväärtusega.
Bussi tagaotsas sõitmine on ka mõlemate osapoolte jaoks sümboliväärtusega.
Heakene küll, sõnastan siis oma väite ümber:
Kõik seadusandlikud lubamised-keelamised-määratlemised-deklareerimised, millega ei kaasne isikutele mingeid reaalseid õiguslikke tagajärgi, on ainult sümboli väärtusega. Nende hulka näib real juhtudel kuuluvat ka samast soost isikute abielu.
Loomulikult võib igal reaalse õigusliku tagajärjega kaasneda ka sümboolne.
James Hart:
Täna Eesti Päevalehes:
California ülemkohus vaatab üle samasooliste abielu keelamise
The Colorado Independent kirjutab, et Focus of the Family, kes hiljuti suuruselt seitsmenda annetajana California kaheksanda ettepaneku toetuseks üle poole miljoni dollari annetas, koondab umbes 20% oma töötajaist. 202 koondamist on välja kuulutatud, umbes 950 töötajat jääb esialgsete plaanide järgi alles. Ainult kaks kuud tagasi kuulutas Focus on the Family välja 46 logistikaosakonnas töötanu koondamise.
Oma kõrgaegadel 1990ndate aastate alguses andis Focus on the Family tööd rohkem kui 1500 inimesele.
@dig –
Et mormoonid pööravad holokaustis hukkunud juute mormoonideks. Mõned ajad tagasi oli Eskpressis lugu, et mormoonideks tehakse ka meie surnud esivanemad:
Kas president Päts hakkas mormooniks?, Krister Kivi, Eesti Ekspress 20. dets 2007.
Nojah, mida külvad, seda lõikad. Üks leidlik inimene alustas iidset praktikat surnud mormoonide homodeks pööramist. Alustas muidugi Joseph Smithist.
Prop 8: The Musical starring Jack Black
Mnjah. Prop 8 läbiminek on andnud hoogu vägivallategudele ja ahistamistele.
Üks sell peksis teist prop 8 pooldava sildiga.
Kahe lapsega geipaari pere elamu soditi solvangutega.
Mehena sündinud, kuid naisena elav inimene tapeti. Politsei kinnitas motiiviks tapetu seksuaalse orientatsiooni.
Mitte et selliseid jamasid poleks varem juhtunud, aga prop 8 on vihameelsetele andnud uue põhjuse oma vihameelsust vägivaldsel moel välja elada.
Ma arvan, et kõik avalikud sündmused selle teema ümber panevad mõned põmmpead ennast avalikult välja elama. On selleks siis paraad või diskussioon seadusemuudatuste ümber.