Lugusid Eesti ajakirjandusest (veebruari algus)
- Kas Galileo kasutas teleskoopi ikka esimesena?
Tiit Kändler, teadus.ee Delfi vahenduselKäesolev aasta on kuulutatud astronoomia aastaks seetõttu, et 400 aasta eest võttis Galileo Galilei esmakordselt kasutusele teleskoobi, et vaadelda taevakehasid. Kuid kas oli Galilei ikka esimene? Igatahes inglise teadusajaloolased kahtlevad selles.
- TV3: Langus kihutab inimesi ennustajate juurde
Koondamised, pankrotid, töötus ja laenukoorem panevad isegi skeptikuid ennustajatelt nõu küsima.
- Tõnu Lehtsaar: Vaikiv ajastu homoküsimuses
Tõnu Lehtsaar, DelfiVäidan, et homoküsimuses oleme astumas vaikivasse ajastusse, kus inimestel pole võimalust välja öelda oma tegelikke tundeid, seisukohti, teadmisi ja veendumusi. Tegemist on ebademokraatliku arenguga ühiskonnas. Sallivuse ja arengu märksõnadega kõigutatakse demokraatia põhisisu — mis on rahva võim, rahva enamuse tahtega arvestamine.
- Seksisõltuvus – pseudohaigus või tõeline probleem?
Veronika Raudsepp Linnupuu, Naistemaailm.eeMeil kõigil on oma väikesed nõrkused. Tihtipeale aga hakatakse rahuldust pakkuvaga liialdama ning kujunebki välja sõltuvus või siis antud juhul pigem sundkäitumine. Sõltuvus on oma olemuselt aga midagi, mis hakkab ühiskonnas aktsepteeritud käitumist pärssima ning tekitab probleeme lähisuhetes ja tööl.
- Milline on sinu õnnekivi?
Meelis Piller, Naistemaailm.eeVeda astroloogia järgi mõjutavad kalliskivid seda nähtamatut ja imepeent energiavälja, mis kiirgub igast elusolendist ning kõigest, mis meid ümbritseb. Nii mõjutab kalliskivide väli otseselt selle kandja emotsionaalset ja mentaalset energiat ning pikaajalisel kasutamisel tekitab neis muutusi.
- Martin Vällik: mis on jama ehk sissejuhatus jamaloogiasse
Postimees - Uuring: regulaarne kirikuskäimine vähendab enesetapuriski
Postimees Tarbija24«Selle uuringu peamine tulemus on, et jumalateenistustel käimine seostub madalama suitsiidiriskiga,» sõnas uuringu autor Daniel Rasic.
Samuti selgus, et see, kas inimene peab end usklikuks või ei, tema enesetapu tõenäosust ei mõjuta – loeb vaid jumalateenistustel osalemine.
- Teadlased: usk jumalasse on kaasa sündinud!
Delfi ForteNende arvamust kinnitavad imikute ja lastega tehtud katsed, mis näitavad, et ajul on kaasasündinud tendents pidada mõistust kehast eraldiseisvaks.
Teised uuringud näitavad, et meie ajudega kaasneb ülearenenud tunnetus põhjuse ja tagajärje suhtest, mis sunnib meid täheldama eesmärki ja tahtlikku konstruktsiooni kõikjal — ka seal, kus seda pole.
valdek ütles:
Ongi, kui vahe vaktsineerimise ja nakatumise vahel on liiga lühike immuunsuse väljakujunemiseks. Kas see antud juhul nii oli ja kas kõnealune vaktsiin sellele efektile allub, ei saa paraku situatsiooni kirjeldusest välja lugeda.
Arvan siiski, et topeltrisk on vaktsineerimisel pärast nakatumist, kuid asjatundjad võiks selle kohta oma sõna öelda.
hjarg ütles:
:-D
haiguste ravi…
Pealtnägija saade “metsapoolsetest“.
Vaatasin ka seda lõiku (algus 23:20) ja pealtnäha ju täitsa normaased inimesed ja lapsed olid väga armsad (nagu väiksed lapsed ikka). Ja noh, tõepoolest – kui süda ütleb, et nii on õige, siis kes selle tundega küll vaielda saaks.
Aga head metsapoolsed – ärge oma uskumusi teadmiste, faktide ega väljamõeldud vastandusega küll õigustage. Fakte on teie uskumustes vähe, teadmised pärinevad kahtlastest allikatest ja väljamõeldud vastandustega isoleerite te iseend ja oma lapsi ise muust maailmast aina rohkem ja rohkem.
Sattusin metsapoolsetega yahoo grupis jutustama peale seda, kui nad mingil põhjusel ise mu vaimu välja olid kutsunud. Küsimuse all oli siis homöopaatia. Nimelt on metsapoolsetel lisaks uriinilembesusele ja vaktsiinivastasusele iseloomulik ka homöopaatiameelsus. Mitte küll kõigil. Ütleme sedasi, et mul paluti nende metsapoolsesse juttu enam mitte sekkuda, ka mitte faktipõhiselt.
Arvamusavaldused saate üle Perekoolis:
Kohtlased emmed Pealtnägijas
Ühel kodussünnitajal Saksamaal oli kodu laste skelettidega lillepotte täis!
@valdek – @valdek
Hoopis vastupidi.
Näiteks marutõve vastu vaktsineeritaksegi alles peale (tõenäolist) nakatumist – marutõve puhul teeb selle võimalikuks haiguse väga pikk peiteaeg.
Kuid tesitegi nakkushaiguste ärahoidmisel võib kasu ka sel juhul, kui vaktsineeritakse peale nakatumist peiteperioodi alguses, näiteks A-hepatiidi, tuulerõugete puhul. Muidugi, vaktsiin on tõhusam, kui vaktsineerida ka nende haiguste kaitseks ikka enne haigustekitajaga kokkupuutumist.
Vaktsineerimine on immuunsuse kujundamine, s.o. antigeenide tutvustamine immuunsüsteemile, nii et immuunsüsteem edaspidi oleks valmis ohtlikust haigustekitajast (või vähirakkudest vms) väga loomulikul, evolutsiooni käigus kujunenud viisil võimeline jagu saama – seda enne, kui haigustekitaja või vähirakk jõuab kurja tegema hakata.
valdek ütles:
Minu eelnev kommentaar oli mõeldud vastusena Valdeku sellele postitusele.
Seega siis vaktsineerimine enne haiguskoldesse (riskipiirkonda) sisenemist ei ole topeltrisk?
valdek ütles:
Niisiis, küsimused koduseks mõtlemiseks:
1. Millised riskid johtuvad seksist enne laulatust?
2. Aga kui seksida kaks minutit enne laulatust?
Peaks ära märkima, et vaktsiinid ei sisalda haigustekitajaid sellisel kujul, et nad oleksid ohtlikud. Antikehade mobiliseerimine, aga-mida varem, seda parem. Ma näen probleemi vaid juhul, kui saadakse mingi teine nakkus antikehade väljakujunemise perioodil, kui immuunsüsteem on hõivatud vaktsiiniga. See võib tõesti olla ohtlik.
valdek kirjutas:
See oleneb.
Ja see on ka üks riskiallikas.
valdek ütles:
Ühe sellise vaktsiiniga, milles on näiteks 10 antigeeni, saab ära kasutatud suurusjärgus 0,0001% immuunsüsteemi võimsusest, nii et see tegelikult ei ole (ohtlik) probleem.
0,0001% vist käib ikka väljakujunenud immuunsuse kohta. Ma pole küll kodutööd teinud, kuid näiteks teetanuse vaktsiin teeb haigeks küll. Samal ajal teist nakkust saada tähendaks tüsistusi.
See 0,0001% on osa ühest konkreetsest immuunsüsteemi võimsuse mõõdust. Aga neid on hulka teisigi — ja kõigil pole niisugust varu.
valdek ütles:
Antikehade produktsiooniga käib kaasas ka interleukiinide produktsiooni tõus (mittespetsiifiline), seetõttu võibki tõusta palavik ja olla mõnda aega veidi kehvem üldine enesetunne (aga ei pruugi). Selle põhjuseks ei ole immuunsüsteemi ülekoormus.
Vaktsineerimise ajal teise nakkuse saamine ei tähenda (rohkemaid) teise nakkuse tüsistusi.
Küll aga ei soovitata otse ägeda haiguse ajal vaktsineerida – selle põhjuseks hoopis see, et ägeda haiguse kulgu ei oska keegi ju täpselt ette ennustada ja kui see äge haigus jääb näiteks venima või tekib mõni selle haiguse tüsistus, et siis ei hakataks (ilmaasjata) vaktsiini süüdistama.
Kui tegemst on asjatundja vastusega, siis mina jäin rahule ja jätan meelde. Rõhk sõnal kui, sest kontrollima ju peab.
Kohtutäiturite taskusse voolab üle miljardi krooni!!! Loe Postimehest. Kuivõrd maksusüsteem on kreenis, toon näite FIE maksustamisest. Kui te käite tööl ja investeerite osa palgast 10 kuu jooksul, näiteks 100 000, mingisse projekti. Te ei tea, kas te üldse teenite sellepealt midagi. Siis võtate raha välja. Saate 200 000. Sellest peate tasuma sotsmaksu ja tulumaksu-laias laastus 100 000 miinus lubatud minimum . Kulusid ei saa deklareerida, sest FIEks hakkate enne müüki. Lisaks tuleb teil hakata tasuma avansilisi makseid, isegi kui tulu pole. Oletame, et kordate tsüklit. 10kuud tööd-2palka. Avansilisi makseid peate tasuma kogu aasta eest. Seega saate investeerida 100 000 pluss maksuvaba minimum, miinus avansilised maksud. Et maksmata maksudelt intress aastas suurendab summat ca 2 korda, siis seda kaela endale tõmmata ei tohi. Seega peab see raha teil maksude tarbeks kasutada olema. Niisis on teil investeerimiseks hinnanguliselt 50 000! Täpsed numbrid võib igaüks ise välja arvutada. Imelik oli kuulda, et FIE maksumäära kohta maksuametnikud erinevat protsenti pakkusid. See oli mõne aasta eest tegelikult 51+käibemaks+aktsiis.
Kole küll, aga kas skeptik.ee on nüüd kõige õigem koht…?
Tõnn Sarv lahkab kriitiliselt Zeitgeist filmi.
http://www.ekspress.ee/2009/03.....de-puntras
Briti valitsus toetab «surnutega suhtlemise» õpetamist