Müüdid ajust, teadvusest, alalävisest mõjutamisest
Algatan aju- ja teadvuseteema, et diskussioon neist asjust omasse voolusängi suunata. Loodetavasti kostitab Jaan meid ka ühe korralikuma artikliga, aga seniks:
- Kas vasaku ja parema ajupoolkera erinevused ikka on sellised, mida pop-psühholoogia meile väidab?
- Kas ja kui palju on alalävise mõjutamisega võimalik inimeste käitumist suunata?
- Kas neurolingvistiline programeerimine (NLP) on pseudoteadus või tõhus meetod?
- Kas me tõesti kasutame oma ajust vaid 5-10%, nagu mõned koolitajad väidavad?
- Kui paljut me oma ajutegevusest üldse teadvustame?
- Kas teadvus eksisteerib ka ilma kehata?
- Mida arvata ohtratest moodsatest nn psühhoteraapiatest – Silva meetod, NLP, transpersonaalne psühholoogia, regressioonteraapia, tõrjutud mälestused, sündimise taasläbielamise teraapia, hingamistöö, kvantteadvus, vabastav hingamine, naeruteraapia, ürgkarje, hüpnoteraapiad oma laias varieeruvuses jne – kus igaüks ilma igasuguse erialase hariduseta ehk nädalase kursuse tulemusena võib saada “terapeudiks”?
Jerzy Igor Biechonski surramurrast on põgusalt juttu olnud siin:
Nõiakool inimesi eksitamas
2007. aastal oli seis selline:
Nüüd on neil (OÜ Terviklik Mina) tööalase (Hüpnoteraapia-psühholoogia) täiendkoolituse luba (4633HTM) olemas. Kraadiõpet siiski aga mitte kuskilt otsast.
Samas väidavad nad ikka:
Hüpnoteraapia-Psühholoogia Kursus
Et siis “tööalane täiendkoolitus”?
Teenuseosutajat koodiga 8FW79 ei ole hetkel kehtivas failis olemas.
General Hypnotherapy Standards Council, mille sertifitseerimisele koolituskavas viidatakse, registreerib muude hulgas ka eelmistesse eludesse regresseerijad ja neurolingvistilisi programmeerijaid.
Kolmas, kelle logo näitamsega end kaunistatakse, on City&Guilds. Kui see on miskit meie Kutsekoja sarnast, mis muude lugupidamist väärivate ametite seas registreerib ka homöopaate, siis ei veena seegi mind kuigipalju selles, et Biechonski tegevus enamat kui umbluu on.
Mida tähendab:
??
Koolituskavast loeme:
Palju maksab?
analyytik ütles:
Erinevus sinu ja skeptikute mõttemaailmas tuleb selle postiga hästi välja. Sinu jaoks piisab “tundub et võib toimida”, skeptikud tahavad toimimisele tõestust. Ja ilma tõenditeta toimimist väitev koolkond ongi surra-murra.
Toonik ütles eelmises postituses olulise ära. “Teaduslik” ei ole siin mingi ideoloogiline või uskumuslik skeem, nagu pendlimeestel või hullkristlastel, vaid lihtlabane tõendamise küsimus. Skeptik ei usu asja, mille toimimise kohta puuduvad kontrollitavad tõendid. Nii lihtne see kõik ongi.
to: Martin Vällik
Ma siis esitasin küsimuse:
“Milliseid autoreid/teoseid oled lugenud/kuulnud, mis kvalifitseeruvad selleks transpersonaalseks psühholoogiaks või sinnakanti?”
No ja kui kokkupuude transpersonaalse psühholoogiaga baseerub
kommentaarides 151 (05. jun 2009 kell 20:24) ja 152 (05. jun 2009 kell 21:25) ära toodud allikatel…
Nõrga, ma ütleks.
***
To: toonik & Kriku
Mida te igisete. Lugege, mida ma kirjutasin. Ja kui aru ei saanud, siis lugege uuesti. Ja ärge inkrimineerige mulle mõtteid, mida ma ei ole väljendanud.
Vaatasin veidi seda kommentaaris 152 viidatud kusrsuse tutvustust. Nojah, võib-olla oli see reklaam seal natuke Ameerikalik tõesti. Aga eks see asi sõltub lõppkokkuvõttes ikka sellest, et kes seal räägivad ja korraldabad ja teevad. Ja mida.
Aga kuidagi peab ju alustama nende teraapiatega ja terapeutide koolitamisega ja muu sellisega. Umbes nii need asjad ju põhimõtteliselt käivad kogu maailmas. Ja eks Eestis ole ka tehtud ühte ja teist. Umbes samasuguste kursustega.
Nujah. Kui selguksid mingid ilmselgelt kahtlased asjaolud, siis oleks muidugi põhjust muret tunda. Aga kas selle konkreetse kursuse kohta on midagi sellist selgunud? Ma ei tea ausalt öeldes. Eks siis kui selgub, siis vaatame edasi.
Nii et jah. Kui öelda, et see kõik on täiega jama, milline oleks siis alternatiiv? Kuidas siis terapeute koolitada?
Hüva. On see… kuidas seda nimetatigi? Professionaalse Psühholooogia Erakool vist. Laias laastus on see samasugune asutus ju. Kuigi koolkond oli minu teada selline pigem klassikaline psühhoanalüütiline. Vähemalt omal ajal.
Aga kui soovitakse mõne teise koolkonna värgiga tegeleda. Eks siis tulebki oma ettevõtmine teha. Nii need asjad käivad.
Ja need terapeudid, kes on välismaal koolitustel ja kursustel ja väljaõppel käinud. Eks nendega on sama lugu, et mõni on sattunud kuhugi paremasse kohta ja mõni võib olla mitte nii heasse – eks nii, kuidas kellelgi õnne on olnud.
Aga see, et kusagil internetifoorumis on miski seltskond, kes arvab heaks kirglikult maha teha ja ära halvustada asju, millest senise jutu põhjal enamikul siin suurt aimu ei paista olema – no see kõlab ju ka tobedalt. Pehmelt öeldes.
Eks siis plärtsutage edasi, kui midagi targemat teha ei ole.
Sattusin lugema ja selline mõte evolutsioonist tekkis.
Mitte ükski elusolend Maal ei oma isiklikku kogemust evolutsioonist. Kõik nad on, alates elu esimestest vormidest kuni nendeni, kes praegu elavad, vennad ja õed või oma vanemate lapsed. Omavahel tõenäoliselt sugulased. Just selline kirjeldus maailmast on omane kõigile varasematele õpetustele, vastandina teaduslikule.
Nii et võib-olla vaatepunkti valik.
Sama lugu helio- või suure-paugu-tsentrilise maailmapildiga. Iga elusolendi maailma keskpunktiks on tema ise.
Kui mõelda, kelle silmade läbi paistaks maailm sellisena, nagu teadus välja pakub, tuleb ainsa kandidaadina meelde Ainujumal.
Vahest on siin ka põhjus, miks teadusele seda jumalat kusagil ei paista?
Läheks hea meelega sinna Biechonski kursustele , kui raha oleks:) Tundub põnev olema. Võibolla teete selle heaks korjanduse, kui luban, et pärast kedagi ravima ei hakka :) Oman vist pisut selgeltnägemisvõimeid, sest tean vastust juba ette :)
@analyytik – minumeelest piisab nendestki väljavõtetest, et näidata Biechonski ettevõtmise surramurrasust:
* pretensioon olla uudne ja revolutsiooniline
* udutamine akadeemiliste kraadide ümber
* hämamine koolituslubadega
* enda kaunistamine aumärkide ja tunnustuskirjadega, kui need lähemal uurimisel sisutuks osutuvad
* “Ravitakse põhjusi, mitte sümptomeid; inimesi ja mitte haigusi.” on igasuguse libaravivõtte loosungiks. Selline deklaratsioon on nii laialivalguv, et sel puudub sisu. See võib küll kõlada suurejooneliselt, aga tegelikult ei oma mingit mõttekat ollust. Ravimite väljakirjutamise õigust neil ju niikuinii pole, seega ei saa nad näiteks ravida kasvõi bakteriaalset nakkust antibiootikumidega.
See lause viib meid ajas tagasi eelteaduslikku kosmoloogilisse käsitlusse, mil arvati, et inimene ja kosmos (või see arusaam, mis omaaegsetel kosmosest oli) moodustavad müstilise terviku – nii nagu taevas, nii ka inimkehas. Sellest ka nt astroloogiline meditsiin. Lisaks arusaam, et haigused on tulem patuse elu eest ja haiguste raviks piisaks vaid pattude kahetsemisest ja palvetamisest (siinsel juhul siis “õigete mõtete” mõtlemisest ja “õigete tunnete” tundmisest).
* keha-vaimu vastastikmõju esiletõstmine kui mingi uudne imerohi on samuti üks tänapäevaste müstikalembeste tervendajate lemmikparaboole.
Muidugi, ei saa eitada seda, et meeleseisund tervisele ei mõjuks (kas sai õige arv eitusi?). Kindlasti mõjub, aga see mõju ei ole nii universaalne, nagu mõned arvavad. Vähki haigestuvad nii kurva- kui rõõmsameelsed. Ja paljudesse teistessegi haigustesse.
* “defineerime ümber tervise mõiste” – no mida pseudoteadlastel muud teha ongi, kui defineerida mõisteid ümber sedasi, et nende po-mo-pläma (pomobabble) justnagu ka mingi mõtte omaks.
* flirt teemal ida-lääs on samuti üks märk, mille abil umbluud tuvastada. Koos teiste märkidega. Teadusel ei ole vahet, kas seda tehakse idas või läänes, põhjas või lõunas.
Siin on neid nö punaseid lipukesi küll, mille alusel teha järeldus, et Biechonski tegeleb surramurraga või umbluuga, kui see sõna paremini kõlab.
Selline võrdlus ka veel, et pole mõtet aega raisata uuele ja omasõnul revolutsioonilisele astroloogilisele raamatule, kui on teada, et astroloogia pole tänapäeval midagi enamat kui pseudoteaduslik ajaraisk.
@salvey – kuidas sa küll ära arvasid, et meie siin sulle selle eesmärgi saavutamiseks korjandust ei tee? Tõesti imeline ennustus :-)
Sul on muidugi võimalus oma selgeltnägemise võimega kandideerida skeptik.ee 10000 kroonile.
@Martin Vällik – ei, mania grandiosa all ma praegu ei kannata…aga kui see juhtuma peaks, eks siis annan märku…
talairach ütles:
Arvatavasti 99% meie tänastest teadmistest ja sama palju meid täna ümbritsevatest asjadest on kunagi olnud kellegi jaoks fenomenid, mida tegelikkuses üldse ei esine. Aga nende tekkimist võimaldanud imetlus ja huvi on siiski kellegi peas olnud.
@inz –
Ära lahmi! Tee omale selgeks fenomeni mõiste!
Ivar ütles:
Kumbki osa sinu tasakaalukast väljaastumisest ei ole mulle päris selge. Mõistet fenomen kasutasin täies vastavuses selle kasutusega minu poolt tsiteeritud lõigus. Sellel on paratamatult ka mõlemast mainitud kasutusest laiem tähendus. Siiski ei oska ma endale selgeks teha, milles seisneb siin ühes, ja siis ka teises tekstis mõiste väärkasutus. Reageerisin iroonilisele lausele, millega kuulutati sõnavahuks kõik nende inimeste tunnistused, kes on kogenud midagi mõnedest teistest erinevat ja olematuks kõik see, mille olemasollu seda kogenud inimesed siiski peavad uskuma. Mis ei tähenda, et keegi oleks kohustatud midagi vägisi uskuma või et sõnavahtu ei eritataks. Arvan, et ka teaduslikeks töödeks tunnistatud kirjanduse mahust kaalukaim osa on sõnavaht. Aga laua ühe kategoorilise liigutusega vastuvaidlemist välistavalt puhtaks pühkimine ei vasta minu arvates ei teaduslikule ega skeptilisele lähenemisele. Teadlasliku meelelaadiga inimene päris kindlasti ei väljenduks minu poolt tsiteeritud lõigule omaselt. Ja päris kindlasti võib igaüks vastavalt oma tõekspidamistele deklareerida: “mina ei usu”. Mis on väga sügavalt erinev väitest “ei ole olemas”.
Kodanik analyytik
Mina ei igise. Palun jääda oma väljendustes viisakuse piiridesse.
Nii tooniku kui minu postituses tsiteeriti sõna-sõnalt sinu poolt väljaöeldut. Kuskohas olen ma sulle “inkrimineerinud” mõtteid, mida sa ei ole väljendanud?
Ma tahaks välja tuua ühe momendi kogu sellest kammaijaast. Nimelt on teadlased leppinud tumeda aine olemasoluga. Sellest aga on võimalik teha palju süsteemikindlaid oletusi. Mis nendest omaks võetakse ja ära tõestatakse ei suuda vist keegi praegu ette näha.
@valdek – millised oletused tumeda aine kohta teadvusega seotud on? Niipalju kui mina mäletan, läheb tumedat ainet vaja selleks, et selgitada tähtede liikumist galaktikates ja mis avaldub läbi gravitatsiooni.
Gravitatsioon ei avalda keemilistes, elektrilistes, tuumaprotsessides just kuigipalju mõju – peamiseks mängijaks meie makromaailmas on elektromagnetjõud.
analyytik ütles:
Annab. Kliinilise psühholoogia erialal õpetatakse psühhoteraapiat (Kognitiiv-käitumuslikku suunda, sest selle toime on teaduslikult tõestatud)
Lisaks võib veel ennast harida Kutsekoja kutsestandarditega päris kliinilise psühholoog-psühhoterapeudi ametikohal siin
Kati: “Kliinilise psühholoogia erialal õpetatakse psühhoteraapiat”
Teame, teame. Lisaks sellele on hulk terapeute veel psühholoogi baasharidusega – ma oletan, et enamikus samuti Tartu Ülikooli omaga. Ja psühhiaatri haridusega – mis on siis prakitiliselt ainult Tartust.
Kõik see on väga kena, aga erinevaid psühhoteraapiakoolkondi on ikka tunduvalt rohkem ja oleks väga kurb, kui meil oleks siin riigis pakkuda ainult TÜ psühholooge, kes on siis spetsialiseerunud kliinilisteks psühholoogideks. Ei oska öelda, palju neid üldse kokku on, aga ma oletan, et mitte just üleliia palju.
Nõudlust on ikka tunduvalt rohkem ja on väga kena, et teatud hulk TÜ psühholooge/psühhiaatreid on investeerinud oma isikliku aega ja raha terapeudiks õppimisse ja sel alal täiendamisse.
Aga see ei olnud siin teema nii väga. See lugu siin algas sellest, et on veel hulk teraapiakoolkondi. No ja siis mõned arvasid, et peaks kõik need ja nende vastu huvi tundvad inimesed kuidagi ära peedistama. Ning samas selgus, et siinsed sõnavõtjad ei tea teemast praktiliselt suurt midagi.
Ma siis kirjeldasin mõnda asja pisut ja tegin mõned märkused, et poleks ehk põhjust asjadele väga nihilistlikult läheneda. No ja sain selle peale muidugi kõik need teaduse-sekti jüngrid endala kallale.
analyytik ütles:
kui teemaks on “kuidas erinevad teraapiad tegelikult töötavad? (millised on nende mehhanismid ajus)” siis soovitaksin hoopis Sul endal veel hoolega juurde õppida, et teistega mitte sõnade, vaid faktide abil vaielda. (kui Sind need teraapiad tõepoolest huvitavad, siis Sind peaks ju ka huvitama, kuidas nad tõepoolest töötavad ja kas nad üldse töötada saavad.)
Tumeda aine omadusi me ei tea, kuid kõrvale ei jää sellest ei suured ega väikesed. Võib ju olla, et materiaalsed kehad on kui pilved eetrikeskkonnas. St. pole keha, on ainult piirkond, kus on tema avaldumiseks sobivad tingimused. Me ju teame, et pilved pidevalt ühest otsast kahanevad, samal ajal kasvades teisest otsast. Eemalt võib, aga tunduda nagu oleks tegu tervikliku pilvenutsakuga. Võib olla on sel inimpilvel näiteks vari, keerised, ja turbulents ka olemas. Kus sel juhul asub tema teadvus? Ärge minult küsige. Võibolla soovib keegi teine veidsa iseseisvat mõtlemist harjutada. Ma ei tea millal jälle netti päsen. Veel, et eetri olemasolu pole tõestatud, kuid mulle tundub, et seda tehakse tulevikus. Ehk see ongi too tume aine.
@valdek – hüpotees eetrist heideti suuremaltjaolt kõrvale juba 19.-20. sajandi vahetuse paiku, kui Michelson ja Morley oma kuulsa eetriotsinguinterferomeetriga ülitäpseid katseid tegid.
See episood on teadusajaloo klassika.
Olen sellest teadlik, kuid põhjused miks teda üldse otsiti püsivad siiani ja on jätkuvalt aktuaalsed. Nimelt otsiti ju lainetele keskkonda. Katsed tõestasid,et seda pole. Nüüd siis selgub, et on miski, mida suudetakse tõestada, kuid ei suudeta avastada ja et see on mitu korda suurema massiga, kui teadaolev mateeria… Võib olla see peeglitega katse ei saagi tõestada eetri olemasolu?
On veel hulk füüsikakoolkondi, kellel on põhjapanevad teooriad kristallide energiast, auratransformatsioonidest, kvantfüüsikast, Tesla lainetest jne jne. Ka on veel terve hulk taevauurijate (astroloogid, ajaloo ja päikeseplekkide seoste otsijad, komeedi- ja asteroidipelgurid jt), ravijate (homoöpaadid, uusshamaanid, vee magnetiseerijad) ja teiste “koolkondi”. Kõiki neid ühendab see, et nende väited on vastuolus katsetulemuste ja teaduslike uuringutega.
Täpselt samadelt alustelt kritiseeriti ka Sinu kirjeldusi ning märkusi. Kui Sa ei suuda sellisele kriitikale muud moodi reageerida kui seda sektantlikuks nimetades, tuleks vist edasises arutelus mõningane paus teha.
to: Jaan
Kas Sa tegeled miskite aju uuringutega? Või teadvuse uuringutega? Midagi niisugust oli vist võimalik aru saada.
Milline taust Sul siis on? Bioloog? Psühholoog?
Aga ühesõnaga – see ei ole nii oluline. Ma sain aru, et midagi niisugust oli. Ja kui on huvi, siis ma viitaks kahele Arhur Janovi raamatule: Primal Man ja The Biology of Love.
Ma esimest lugesin kunagi ammu ja teist olen küll ainult sirvinud, aga tundub, et nendes mõlemas on üsna palju juttu ka igasugu bioloogilistest ja füsioloogilistest mehhanismidest. Igal juhul on seal neid aju jooniseid ja kõikvõimalikke tabeleid vererõhust ja pulsist ja muud sellist. Ja küsitluste tabeleid samuti.
Ma siis lihtsalt mõtlesin, et kui Sa oled bioloog näiteks või neuroloog või midagi sellist, et siis järsku pakub sihuke kirjandus huvi. No et võib-olla on see Sinu jaoks informatiivne või umbes nii.
Mulle isiklikult tundus see asi muidugi pisut pingutatud, kuna minu meelest ei ole tingimata vajalik neid psühholoogilisi protsesse bioloogia kaudu seletada. Kuigi uurida võib muidugi mida iganes. Ja seosed selle füsioloogia ja psühholoogiliste protsesside vahel kahtlemata on. Aga mulle siis piisab hetkel teadmisest, et kui on psühholoogline probleem, siis saab seda lahendada teatavate psühholoogiliste võtetega. Näiteks psühhoteraapia abil.
Ma kunagi jah lugesin neid raamatuid ja põhimõtteliselt tundusid need selgitused arusaadavad ja loogilised. Aga ma ei ole muidugi mingi füsioloogiliste ja neuroloogiliste protsesside asjatundja. Aga kui Sa spetsiaalselt sihukese valdkonnaga tegeled (kuigi ma pole muidugi aru saanud, et millega täpselt), siis ehk on huvitav lugeda. Ja ehk saad Sa oma tänu taustateadmistele sellest asjast paremini aru ka.
***
Ah jaa.
Jaan: “(kui Sind need teraapiad tõepoolest huvitavad, siis Sind peaks ju ka huvitama, kuidas nad tõepoolest töötavad ja kas nad üldse töötada saavad.)”
Eks ma veidi saan ikka aru ka, kuidas nad töötavad. Kuigi see küsimus “kas nad üldse töötada saavad” – see on muidugi huvitav. :) Võib-olla on siis tõesti nii, et nad ei saagi kohe üldse töötada. Aga võib-olla nad siis lihtsalt töötavad sellest hoolimata. :)
See tähendab, et nad töötavad kohe kindlasti – selles ei ole kahtlust. No vähemalt osa neist ja osadel juhtudel. Aga kuidas – eks see jääb siis juba teadlaste uurida. Minu teada mingit absoluutselt ühest selgitust seni leitud ei ole. Kuigi teooriat ja värki on muidugi hulgem. Näit. needsamad Janovi raamatud.
Nii et jah – ma vast siis ikka ei pretendeeri sellele, et lahendada probleem, mida seni kogu maailma teadlased lahendada ei ole suutnud. Mitte et see mind ei huvitaks, aga no lihtsalt kõike asju ei jõua. Ja hetkel ei ole see psühholoogiliste protsesside ning füsioloogia/neuroloogia/bioloogia seos minu esimene huviala. Hetkel. Võib-olla kunagi saab selleks, seda ei oska muidugi öelda.
***
Eh. Ma lugesin nüüd uuesti oma jutu läbi. Ja eks kogu see asi on ikka segane. Mis siis Sinu meelest oleks tõestus? Et kui õnnestuks täpselt ära mõõta, et kuidas need neurotransmitterid ja muu selline seltskond seal täpselt sebib? Ja mille peale nad reageerivad?
Või siis see küsimus, et “kuidas nad tõepoolest töötavad ja kas nad üldse töötada saavad.”
No kuidas ma seda selgitan. See on põhimõttelisel ju lihtne:
Vanemad kiusavad last ja siis lapsel on siiber ja siis on ta pidevalt pinge all ja neurotransmitterid on häiritud. Ja see jääb kuidagi püsivaks, ka siis kui ta juba täiskasvanud on. Ja see põhjus on alateadvuses ja ta ei oska öelda mis tal viga on.
No ja siis on terapeut või teraapiarühm, kus inimesed on empaatilised ja hoolivad ja südamlikud ja siis see inimene laseb ennast lõdvaks ja siis kogu see kama lendab alateadvusest üles ja ta hakkab nutma näiteks. Ja nutab ja nutab ja nutab.
No ja siis on pärast tohutult kerge tunne ja siis saab ta taipamise, et vanemad sigatsesid temaga ebaõiglaselt ja tegelikult ta ei olegi paha. Ja siis need neurotransmitterid hakkavad ka normaalselt sebima ja siis inimene on terapiseerunud ja tunneb ennast tunduvalt paremini ja naeratab ja puha. Ja depressioone ei ole enam.
Lihtne mu meelest. Kuigi see ülaltoodud kirjeldus on muidugi äärmine lihtsustus. Aga kas see on teaduslik. No ma ei olegi seda väitnud. Aga kas siis peaks olema?
@analyytik – Lauerma psühhiaatrina rääkis oma raamatus psühoteraapia vajalikkusest päris palju, tema ei olnud kindlasti arvamusel et ainult tableti võtmisest piisab. Kui aega leiad, võiksid selle ka läbi lugeda, see on päris huvitav (kui keegi seda kuskil juba ei soovitanud).
Jah, Jaan, oled sa ikka näinud aju jooniseid ja tabeleid, vererõhust ja pulsist?
Tegelikult huvitaks mind Jaani arvamus ühes pisut elulisemas küsimuses: siin oli jutuks, et alalävine reklaammõjutamine ei tööta nii nagu avatakse, aga kas vägivaldsed filmid, raamatud, videomängud ja muu selline muudavad meie käitumist agressiivsemaks? Inimliku loogika järgi peaks neil vähemalt lühiajaline mõju ikka olema, aga kuidas on lugu pikaajaliste mõjudega?
@Starker – väga oluline küsimus. nagu mainitud, pole alalävisel reklaamil mõju, kuna ta on alalävine. vägivaldsed filmid jms aga on vägagi ülelävised – lapsed, noored ja meie ise kogeme neid läbi teadvustatult. tõepoolest on teadus näidanud, et vägivaldse sisuga meedia muudab meie käitumist agressiivsemaks nii lühi- kui ka pikaajaliselt (on leitud, et laste puhul on lühiajaline mõju väiksem, aga pikaajaline mõju suurem). meie enda käitumine põhineb õpitud seostel olukordade, käitumiste ja nende tulemuste vahel. Kuna see õppimine saab toimuda ka pelgalt vaatamise teel, siis omavadki vägivaldsed filmid vastavat mõju: filmidest nähakse, millised käitumised on võimalikud; lisaks on tihtipeale vägivaldne käitumine filmides seotud millegi positiivsega (kangelaseks olemine, palju raha omamine vms) – sarnasesse olukorda sattudes võidakse käituda samamoodi, kuna see käitumine on vaatamise abil õpitud ja kuna need käitumised on filmides tihtipeale seotud positiivsete tagajärgedega.
Mida ütleb teadus DMT (N,N-Dimetüültrüptamiin) kohta?
“Naised saunas rääkisid”, et see on üks aine, mida aju ise toodab, põhjustades kogusest olenevalt kas siis eufooriat või hallukaid/religioosseid kogemusi. DMT kogus ajus kasvab ka füüsilise koormuse (nt sörkjooks) käigus. Mõnedel inimestel on sünnipäraselt suurem DMT kogus ajus, sellistest on saanud loodusrahvaste juures shamaanid.
Mis on sellest tõde, mis on vale? Olen tänulik, kui keegi leiab aega eda teemat veidi selgitada või usaldusväärse netilehe juurde juhatada.
Ee…. http://en.wikipedia.org/wiki/Dimethyltryptamine ?
Eesti teadlased said tumeda aine uurimise eest preemia. Heinasto (loodan, et ei eksi nimega) ütles teleintervjuus lühidalt välja ka oma nägemuse sellest. Loodetavasti on selekohast infi veel kusagilt leida.
lugesin seda threadi ning pakuks välja mõtte, mis tekkis. nimelt, oletame järgmist situatsiooni. meil on isik, kes lamab kuskil voodil, aknast tuleb linnulaulu ja lillelõhna, päike paistab ning isiku jalal kõnnib kärbes ning ärritab teda. nüüd hakatakse isiku füüsilisi funktsioone välja lülitama järjest. esmaslt füüsiline tunnetus – ei tunne enam kärbest ega üldse enam oma keha. järgmiseks võetakse ära lõhnataju. järgneb maitsetaju. siis blokeeritakse kuulmine ning viimaks nägemine. tuletan meelde, et alguses inimene on teadvusel.
põhimõtteliselt peaks isik olema ka nüüd teadvusel ning suutma mõelda, kuid seda ainult olemasoleva informatsiooni baasil – uue info vastuvõtmine on blokeeritud. esmalt oleks muidugi huvitav teada, mida isik sellises olukorras mõtles, kui tal hiljem jälle kõik andurid sisse lülitada, aga see on eraldi teema. mõte on selles, et lülitades välja andurid, peaks aju jääma tööle ning olema suuteline mõtlema. seega võiks aju enamast jaost koosneda erinevatest infopankadest ning ühest teatavast osast, mis tegeleb mõtlemisega/sünteesimisega, kasutades selleks infopanku. seega kas teadvus kui selline polegi mitte üks väga teatav osa ajust, mis lihtsalt sünteesib/kombineerib erinevaid infokilde?
järgmisena tekib küsimus, et millal nö selline teadvus tekib? kas see on imikul? iseenesest on tõestatud fakt, et isegi looted kuulevad alates mõnest elukuust ning ilmselt tajuvad veel midagi. iseenesest võiks ka teadvus tekkida kohe loote tekkimisel ning hakkab arenema vastavalt geneetilises koodis etteantud käsule. s.h. lootel on infosisendid piiratumad, kui juba sündinud lapsel. lapse sündides info hulk suureneb, mida nö teadvus töötleb, s.h. teadvus ise veel areneb koos muu kehaga, saavutades teismelise eaks nö pärisstruktuuri.
seega lihtsalt oletus oleks, et teadvus on üks väike aju osa, mis koosneb teatud neuronitest, mis täidab nö teatud programmi kui nii võib väljendada. sellest tulenevalt peaks teadvus olema nii koeral, kärbsel kui muul elukal – vahe inimese teadvusega on selles, et nö programm on teine ehk programm on selline, mis töötab vastava isendi sisenditel.
Toyota ratastoolid hakkavad liikuma mõtte jõul
Jaan, kas varsti saab aju-uuringuid ka ainult väliste sensoritega teha (mis peaks kaotama eetikakomitee piirangud) või on see liiga optimistlik ootus?
@Kriku – suurem osa inimeste peal tehtavatest aju-uuringutest ongi “väliste sensoritega” (me ütleme selle kohta “mitteinvasiivne”) – EEG, MEG, PET, fMRI -, kus katseisiku ajusse ei tungita. näiteks EEG abil uuritakse kõrgemaid vaimseid protsesse ka mitmel pool Eestis. EEG võeti kasutusele juba 20. sajandi esimesel poolel, nii et väliste sensorite abil on aju uuritud juba mõnda aega. mitteinvasiivsete tehnoloogiate probleemiks on olnud ja on ka edaspidi ee, et ei saa piisavat ajalist ja / või ruumilist täpsust, mida oleks tarvis, et aju tööst tõepoolest aru saada.
Jah, vabandust, küsimus oli valesti sõnastatud. Mulle tundus, et kirjeldatud viisil ratastooli liigutamiseks vajalik tundlikkus läheneb sellele tundlikkusele, mida praegu invasiivsete sensoritega saavutatakse. Ilmselt eksin?
@Kriku – invasiivsed meetodid jäävad praegu alati peale, sest üksikneuronitelt või väiksematelt neuronipopulatsioonidelt mõõtmisi tehes saab lihtsalt palju täpsemaid andmeid kui kolba pealt mõõdetavast EEG signaalist.
Ka Toyota teadlased kasutavad EEG-signaali. Nende täpsus ja tundlikkus tuleneb sellest, et nad oskavad halva kvaliteediga EEG signaalist taibukalt olulist informatsiooni välja lugeda – sarnaselt teadvuse blogis arutatud mõtetelugemismeetodile õpivad (ratastooli liigutavad) masinad matemaatiliste algoritmide abil klassifitseerima (nt “edasiliikumine”, “stopp”, “paremale pööre” jne) kolbalt mõõdetavaid ajuvastuseid ning suudavad pärast õppimist käsklusi reaal-ajas ajusignaalidest välja lugeda, et ratastool (vms) vastavalt liikuma panna. Kõlab lihtsalt, aga tegelikult peab olema pagana kaval, et sellise kvaliteediga signaalist praktilises elus veatult töötavat aparatuuri luua. aitäh viite eest!
rain ütles:
Lihtne mõte, aga paistab, et asi nii lihtne pole. teadvus on alati vahetult seotud teadvuse sisudega (mis siiski ei pruugi tulla välismaailmast – näiteks une nägemise või silmad kinni millegi ettekujutamise korral), seega on teadvusega alati seotud mitmed ajupiirkonnad, mis kannavad teadvuse sisusid (näiteks millegi üle mõeldes on aktiivsed ka need ajupiirkonnad, kuhu on salvestatud info selle kohta, millest parajasti mõeldakse). täitsa sisutühja (nö “puhta”) teadvuse olemasolu on vaieldav (meditatsioonis saavutatav seisund võiks sellele põhimõtteliselt pretendeerida), kuid isegi tema ajukorrelaat poleks ainult ühe ajupiirkonna aktiivsus, vaid pigem mitmete ajupiirkondade moduleeriv koostoime kogu ülejäänud ajule (see mu viimane mõte on segane ja hüpoteetiline, nii et ei vääri edasi arutamist).