Mahetomat tapab! ja teisi lugusid eesti ajakirjandusest (oktoobri leiud)

Killer tomatoOsad lood on juba lisatud septembri kommentaaridesse, aga olgu eraldi teema avatud ka oktoobri kohta. Suur tänu kõigile!

Telemaastiku umbluud valitseb muidugi Selgeltnägijate tuleproov, kuid tunne ütleb, et seekordsed katsete korraldused on eelmisest aastast justnagu veidi paranenud. Omamoodi huvitava nüansi lisab muidugi nn loogikute osalemine samadel katsetel.

Järge ootab homöopaat Saima Tišleri etteaste teleriekraanil.

  • Mahetomat tapab!
    Rainer Kerge, Õhtuleht

    Kas keegi teab, mitu kilo peaks laps päevas sisse sööma Eesti tuntuima magusatootja transrasvast toodangut, et tal tekiks transrasvne tervisehäda?

  • MARI JÄRVELAID: Vaktsiin ka HIV vastu?
    Mari Järvelaid, meditsiiniteaduste doktor, Eesti Päevaleht

    Mis on vaktsiin? See on nakkustekitajast pärinev aine (kõnealusel juhul tehti katseid inimese immuunpuudulikkuse viiruse ümbrisest pärinevate osakestega), mis organismi viiduna kutsub esile immuunvastuse sellele nakkustekitajale. Sisaldades viiruse osakesi ajendab vaktsiin immuunvastuse tekke, kuid ei tekita ise nakkushaigust. Organismis käivitub vaktsiinile vastureaktsioon, mis annab meile võimaluse end nakkustekitaja eest kaitsta. Vaktsiini eesmärk on kas ennetada nakatumist või puuduliku immuunvastuse korral vähemalt aeglustada ja kergendada haiguse kulgu.

  • Euroopa toiduamet kahtleb probiootikumide toimes
    PM Tarbija24

    BBC andmetel vaatas amet läbi 180 probiootikumide kohta käivat väidet, kümme neist ei saanud tunnustust ja 170-l juhul olid tõendid ebapiisavad.

    Kas hakkab taas üks tervisealane mull lõhkema? Antioksüdantide pidu juba tuhmub.

  • Anu Hermlin: “Ilvesejaht” kaitseb suurtööstureid
    Anu Hermlin, refleksoloog, Delfi

    Ja mis sellest, et kõikide nende kantserogeenide sissesöömisest (transrasvad, toiduvärvid, säilitusained, maitsetugevdajad, emulgaatorid) on enamik Eesti lastest allergilised? Nende jaoks on ju ravimitööstusel ravimid!

    Mitu otsest viga või vigast eeldust neis kahes lauses leiate?

  • Pääsenu: vandenõu uskumiseks on vaja tõendeid
    Maiko Kalvet, Delfi

    15 aastat on pikk aeg. Ma ei usu, et mingeid uusi tõendeid võib veel välja tulla. Ainuke variant on see, et keegi hakkab rääkima. Et midagi tõestada, peab keegi hakkama rääkima midagi, mida ta varem rääkinud ei ole. Võib ka juhtuda, et keegi ei hakka rääkima, ja võib juhtuda, et keegi ei hakka rääkima sellepärast, et polegi midagi rääkida.

  • Aroomteraapiaga külmetuse ja depressiooni vastu
    Kaire Kenk, ajakiri Naised

    Üks eeterlik õli sisaldab keskmiselt sadat teadusele tuntud koostisosa, mis annavad õlile tervendava toime. Nii saab aroomteraapia abil ravida külmetushaigusi, stressi, unetust jne.

  • 2009. aasta pila-Nobelid jagatud
    Delfi Forte

    California allergoloog Donald Unger pälvis meditsiinipreemia, otsides vastust teisele ajatule küsimusele: kas sõrmenukkide ragistamine põhjustab tõesti liigesepõletikku, nagu ta ema teda hoiatanud oli? Lapsena uskus ta muidugi, et ema teab kõike, kuid teismelisena teaduse olemasolu avastanud, hakkas ta sellistes päritud tarkuseterades kahtlema.

    Et küsimus lahendada, võttis mees ette pikaajalise kontrollitud eksperimendi, see tähendab, hakkas kaks korda päevas ragistama oma vasema, aga mitte parema käe sõrmeliigeseid. Nii on ta toiminud juba üle 60 aasta, kuid kummalgi käel pole artriit välja löönud. “Ema, sa eksisid,” nendib ta praegu kahtlemata, pilk taevasse suunatud. Järgmiseks tahab mees ilmselt teada, kas brokkoli vastuvaidlematu söömine lapsepõlves oli ikka tingimata vajalik.

  • Avariisse sattunud Bendtner: jumal päästis mind surmasuust
    Postimees

    Bendtner usub, et pääses plekihunnikuks muutunud autost eluga vaid tänu jumalale. «Keegi hoolitses minu eest seal teel,» rääkis Bendtner. «Ma ei tea, mis või kes, aga seal oli keegi, kes mind aitas. Usun, et see lihtsalt polnud veel minu aeg siit ilmast lahkuda.»

    See on muidugi tore, et ta õnnetuses tõsisemat viga ei saanud, aga jumala teeb on imelikud — esmalt saadab ta teele teise auto, millele otsasõitu vältides ta teelt välja sõitis. Küllap oli seegi jumala poolt sätitud, et selles kohas olid väikesed puud, mitte aga suured puud või kivid. Jumala sosinat võib kahtlustada ka turvavööde leiutamises ning selle kinniolemises jne.

  • Päevaplaani põhipunkt: “Elu Sõna – Jesus Conference”
    20 aastat auru all

    Rääkida Eesti ärkamisest siis, kui igas vähegi mõistuslikus olendis igasugune religiooni teema okserefleksi tekitab, on muidugi huvitav ajastus, aga tegemist ju siiski “Elu sõna-ga”.

    Tartu rahvas, olge valvsad, Sõna lendab ringi! Hea seegi, et alla 13 keelatud.

  • Mart Saarma: oleme alles pika-pika matka alguses
    Kaarel Kressa, Eesti Päevaleht

    Ka aju toimimisest ei tea me peaaegu mitte midagi. Me ei tea, millel põhineb mälu, millel põhineb mõtlemine, me ei tea päriselt isegi seda, kuidas tekib meie ajus mingit objekti vaadates pilt, visuaalne kujutis. Me teame väga vähe ajurakkude surmapõhjustest. Me ei tea ühegi neurodegeneratiivse haiguse selget tekkepõhjust. Nagu öeldud, meil ei ole ka vahendeid nende raviks. Keerulisematest asjadest rääkimata.

108 Replies to “Mahetomat tapab! ja teisi lugusid eesti ajakirjandusest (oktoobri leiud)”

  1. @salvey – Täiskuuline külmalaine, see oleks ju meteoroloogilisele prognostikale suur kergendus. Võtad aga kalendri ette ja paned miinuskraade. Siis kasutatakse veel seapõit, ma olen kuulnud. Kuupäevad ei ole väga hästi loetavad selle pealt, aga üldise skeemi pidavat ikka kätte saama. Siis on veel mingi tinavalamise komme, aga ma ei mäleta, kas külmakraade selle pealt sai välja lugeda või tuli külma vette kallata või… No midagi seal külma ja väga teaduslikku oli, kui mu mälu mind ei peta.

    Ära sa igaühe jutu peale arvamust muutma hakka jah, sest siis võidakse sind tuulelipuks pidama hakata. See ennustab ka ilma ja kraade, aga külmakraade natuke halvasti, neid kompassikraade rohkem. Ega sa ei ole märganud täiskuu ajal ja elatud talvede jooksul, kas mõni naaber libahundiks ei käi? Sellest oleks teadusele suur abi, sest seletus on olemas, aga nähtust ei ole veel hästi kinni püütud.

    Aga muidu on Krikul kahjuks õigus, kas teed avastuse ise või küsid ilmajaamast, on minu soovitus.

  2. salvey ütles:

    Muuseas olen elatud talvede jooksul täheldanud, et täiskuu ajal kipub alati külmalaine olema. See tähendab, ilm on külmem kui noore ja vana kuu paiku. Võiks sel olla mingi teaduslik tõepõhi, või on teie meelest jamaga tegemist? Ise ma oma arvamust küll selles suhtes väga kergesti muutma ei hakkaks.

    Meie kandis on külmalainel niisugune huvitav omadus, et see korreleerub heasti selge ilmaga. Külmalaine pilvisel ööl on siinmail haruldane.

    Meie ajal on siis veel niisugune huvitav nähtus, et inimesed kipuvad täiskuud pigem taevast kui kalendrist vaatama.

    Ja meie taeval on lõpuks niisugune huvitav omadus, et kui ta pilves on, siis täiskuud näha ei ole (loe: täiskuu ei paista, öelgu kalender mida tahes). Teised kuufaasid ei paista ka, aga nende mittepaistmine torkab palju vähem silma kui täiskuu selge ilmaga paistmine.

    Kokkuvõttes, confirmation bias seletab kogu olukorra kenasti ära.

  3. @ajeke – sea siseelundite järgi(täpsemalt vist põrna pealt) talve olude ette ennustamine oli alles hiljaaegu Eestis täiesti tavaline ja ma ei pea seda tõepoolest üldse naeruväärseks. Praeguste euronõuete juures tapetakse sigu kodus muidugi palju vähem ja see kunst võib unustuse hõlma vajuda küll.
    Elatud talvede jooksul olen tõesti korra ka mõttele tulnud, et üks naabrinaine, kes kodust nädalate kaupa jooksus oli, tegeles ehk ajaviiteks libahundiks käimisega, aga liiga palju ei saa ju naabritelt ka ometi oodata, eks :)

  4. http://www.epl.ee/artikkel/481555

    Tartu ülikooli teadlased tõestasid, et Saksamaal Göttingeni ülikoolis 1990. aastate keskel tehtud katses ilmneb tõepoolest aatomite nullenergia, mille olemasolu oli seni tõestatud vaid matemaatiliselt.

    Kas see võibki olla see `universumi nullpunkti energia`, millest räägitakse näiteks “Väljas” ? Küsija suu pihta ei lüüa, eksole? :)

  5. @salvey – Ma jälle nii väga tõsine inimene ei ole, mulle teeb peaaegu kõik nalja. Olgu siis sea põrn või Merike Merilain: Inimesed oleks nagu ära unustanud, et Eesti ilm on püsimatu. ;)

    Tegelikult piisab mulle üksnes sellest, kui ma kuulen või loen kusagilt sõna “sünoptik”, “kuu-uurija” vms, et suunurgad kõrvade poole kihutaksid. :D

    Miks see mulle nalja teeb? Ei teagi, olen lihtsalt rõõmsameelne. Mõnele näita näppu ja see ei saa naeru pidama. Teine võtab taganttaskust suurendusklaasi, kohendab prille ninal ja asub tõsise näoga uurima esitatud peenjäset. Kolmas vihastab ja võib sind sellest hammustada. Neljas ei pane tähelegi. Inimesed on erinevad. :)

Lisa kommentaar

Sinu e-postiaadressi ei avaldata. Nõutavad väljad on tähistatud *-ga