… ja muud leiud veebruari ajakirjandusest
Meie meedia on umbluu asjus lõputu varasalv, kuid õnneks leiab ka meediakriitilisi lugusid ja ka asjalikku teavet. Allpool mõned nopped veebruari leidudest, kuhu headelt lugejatelt lisa ootan.
Teen ka ettepaneku, et valiks millalgi kuu ‘hea loo’ ning ‘halva loo’ või ‘umbluu-killu”. See valitakse kommenteerimise käigus ja kuulutatakse välja uue kuu meedianopetes. Jaanuari ‘heaks looks’ nomineerin Jüri Saar: Meedia toetagu teaduslikku maailmapilti, halvaks looks Dr. Suurküla: gripivaktsiinid on kasutud või siis Huvitaja saade vee-posijatega (saadet ERR arhiivist enam ilmselt ei leia).
Nüüd aga veebruari leidude juurde.
- Põrgu eeskoda: eneseabiguru higistamistelk viis kliendid hauda
ÕhtulehtKoolitaja töötaja Melinda Martin tunnistas, et vaatepilt oli kohutav ja Ray käitus ebaadekvaatselt: “Kõikjal vedelesid kehad, inimesed minestasid. Minu arust ei pannud ta [Ray] isegi tähele, milline põrgu eeskoda seal oli.”
Eneseabist sai enesetapp, kuna guru juurde läksid nad ju vabatahtlikult ja maksid ilmselt kõva raha, et sinna üldse pääseda. Meil on ka higistavaid gurusid, seega olgem valvsad.
- Kes on Eesti seksisõltlased?
Õhtuleht…sageli on abielurikkujad leidnud seksisõltuvuse mugavaks vabanduseks
skeptik.ee-s oli seksisõltuvusest veidi juttu seoses Meego Remmeli loenguga (vt ka kommentaare).
- Ilmajaam ootab külma, Kuuse-taat vihmasadu
Ulvar Käärt, Eesti PäevalehtKuuse-taadil aitab ilma ennustada õhuvoolude liikumise jälgimine ja aastakümnete pikkune kogemus. „Ka aprill ja mai peaksid võrdlemisi soojad tulema, õhutemperatuur võib ulatuda 20 plusskraadini – rohket vihma pole siis näha,” ütles Kuus.
Prognoos vs ennustus.
- Haiti ja saatan
Mihhail Lotman, Eesti PäevalehtPat Robertson on tuntud oma idiootsuste poolest, kuid sama ei saa kuidagi öelda vene õigeusu kiriku patriarh Kirilli kohta, kelle avaldus on palju ettevaatlikum ja tasakaalukam, kuid ka sellest võib järeldada, et haitilased on ise süüdi: lodevad eluviisid, narkomaania jne. Igal juhul on põhjused spirituaalsed.
- Neitsi horoskoope ei usu
Mihhail Lotman, Eesti PäevalehtNäiteks üks minu hea tuttav Venemaal, programmeerijana töötav matemaatik, on kirglik astroloog. Et tal aga ratsionaalse inimesena tekkis vajadus astroloogilist teavet verifitseerida, võttis ta abiks geneetika ud: tema mudeli järgi pärib inimene enda omadused ühelt poolt oma esivanematelt, teiselt poolt on need määratud tähtede seisuga. Niisiis, tuleb koostada programm, mis arvestaks, kuidas esivanemate horoskoobid mõjutavad mingit inimest. See oli mahukas töö, mis kestis üle kümne aasta, ent tulemusi ei andnud (esivanemate horoskoobid ei korreleerunud vastava inimese omaga). Seega tuli ta järeldusele, et geneetika ongi pseudoteadus: omadusi ei saa pärida, kõik tuleneb ainult tähtede seisust.
Eesti meediaruumi probleemiks ei pea ma niivõrd horoskoopide ja muude parateaduste vohamist, kuivõrd seda, et neid ei põlga ära ka kvaliteetväljaanded ja tõsidusele pretendeerivad tele- ja raadiosaated: ka tõsisemate probleemide lahkamisel küsitakse eksperdiarvamust nõidadelt ja posijatelt. Nõiad annavad meditsiinilisi soovitusi ja ennustavad tulevikku, majandusprobleeme kommenteerivad astroloogid, selgeltnägijad ning muud teadmamehed ja -naised.
Artikli kahe viimase lause lõppjäreldusega ma küll nõus pole.
- Dr Suurküla: Eestis kasutatakse ohtlikku gripivaktsiini
Askur Alas, Eesti EkspressVäliseesti päritolu arsti Jaan Suurküla sõnul pole aga nimetatud kliinilised uuringud tehtud sõltumatu uurijate poolt, vaid tellitud või korraldatud vaktsiini tootja poolt, lisaks on need ka salastatud.
Jälle esitatakse posijat eksperdi pähe.
- Hoiatus: internetist ostetud toidulisandid võivad sisaldada steroide
PM Tarbija24Eesti veterinaar- ja toiduameti andmetel pole Bodybuilding.com`i tooteid meil müüdud, kuid kui siiski leidub inimesi, kes sealt ostetud toidulisandeid tarvitavad, peaksid nad selle koheselt lõpetama ja kõrvalmõjude ilmnedes arsti poole pöörduma.
Ravimi müügile laskmiseks on kadalipp ränk. Nimeta oma nostrum aga toidulisandiks ning peaaegu mitte ükski reegel ei kehti ja müü niikaua, kuni laibarida liiga pikaks venib.
- E-ainetest ei saa silti uurimata aimu
PM Tarbija24Kui aga hakkasin teise ringiga etikette lähemalt uurima, et teada saada, ega toode ei sisalda e-ainete voldikus märgitud ohtlikke lisaained, mille liigne manustamine võib tekitada tervisehäireid ja mida tuleks tarbida teadlikult, kulus samade asjade kokkukogumiseks 43 minutit.
See voldik on jama, mida on rahastanud ka Keskkonnainvesteeringute Keskus (KIK). Jama seepärast, et rida aineid tembeldatakse “ohtlikeks ja tervist kahjustavateks”, kuid puudub igasugune selgitus, mis kogustest on jutt ja milmoel see ohtlikkus avalduma peaks. Täpsema info saamiseks peaks vastava raamatu ostma, mille reklaam on maksumaksja raha eest tehtud voldikul kenasti peal. Näiteks on voldikul aspartaam. Kui sul just fenüülketonuuriat pole, siis jutt aspartaami ohtlikusest on demagoogia. Sama loogikaga võiks nimekirjas olla ka vesi, kuna selle ületarbimisse on päris mitu inimest ära surnud.
@dig:
Kuid see pole veel kõik: kui ostad kohe, siis saad tasuta kaasa kaks platseebotabletti!
Kuid seegi pole veel kõik! Uue taseme toimeainega erinevaid ravumeid erinevas hinnas näitab Ravimite kataloog päris ükskümmend ja veel ükskümmend viis peale ehk kokku umbes täpselt veerandsada nimetust.
Kolm päeva tagasi on Postimees teatanud:
Igati vajalik ja tervitatav sündmus.
See on küll jaanuari ajakirjandusest ja pealegi ingliskeelne, aga samas hea näide sellest, kuidas “midagi ka teha”:
Briti höpaatiaskeptikud võtsid protesti korras massilise üledoosi.
Hea uudis on ka, et kõik jäid vist ellu!
Pole muidugi välistatud, et neid kaitses rinnale maalitud sigillum müstilise ohutisnumbriga 10-23.
Postimees: Teadlane: vaid üksikutes vaktsiinides on elavhõbedat
Kommentaarid on muidugi masendavad.
Vee vastikust kombest mürgitusi põhjustada on skeptiku veergudel varemgi kirjutatud. Postimees pajatab nüüd aga, et mõrvarlik vesi on langenud veelgi madalamale:
Et huvi loo vastu ikka suur püsiks ja vaatajaid väheks ei jääks, seisab Kuningliku Kaelkirjaku kuulutuste all eriti suurte tähtedega:
Tänahommikune Eesti Raadio saade taimetoitlaste perekonnast:
Perepilt. Taimetoit.
Hetkel on peres 6-kuune imik. Ema arutleb lapse tulevase menüü üle:
Piima ja mune nad siiski söövad.
Pereisa poliitilistel ja ühiskondlikel teemadel:
Pereisa töötab ühel päeval nädalas parklavalvurina, pereema on lapsega kodus. Ühelt poolt on siin muidugi tegu rumaluse, harimatuse või naiivsusega, sest just selline idealism ongi iga kord, kui seda on süstemaatiliselt rakendada üritatud, stalinismiga sarnaste nähtusteni viinud.
Teisest küljest elavad nad praegu paratamatult ühiskonna rikkusest, mille on loonud neist erineva eluviisiga inimesed. Kui “parasiteerima” on ka liiga karm sõna, siis ometi ei saa mööda faktist, et üks päev nädalas parklas valvates ei looda mingit väärtust, millest perekonda ülal pidada. Mulle oleks kogu see jutt tunduvalt sümpaatsem, kui seda ajaksid inimesed, kes kasvõi oma toidukraami ise kasvataksid.
Maamajast muidugi unistatakse, kuid tundub, et teistel motiividel:
Pereema:
Selver müüb tänapäeval täiesti korralikku sojast tehtud valeliha. dig julgeb soovitada. Kaubamärk ei ole kahjuks meeles :(
Aga tänane Daily Mail pajatab:
Kui keegi peaks veel mäletama Mari Aidi rasket elusaatust, aga muretsema selle unustamise riski pärast, siis osta.ee’s on saadaval suurepärased meened: nõuded Mari Aidi vastu. Odavalt müüakse, hind on alla kolmandiku nimiväärtusest.
Nõude võib ära raamida ja seina peale riputada. Kui Kalev Jaik külla tuleb, siis hea näpuga näidata — karta on, et muud nende nõuetega teha ei ole.
Nojah, siin on nüüd imporditeema ka lisaks. Huvitav, kuidas vasakpoolsele udupeale sobib rohkem süüa ülemaailmsete korporatsioonide poolt toodetud-turustatud sojatooteid kui turult ostetud eestimaist liha….?
@Kriku:
Aitäh väljavõtte eest! Kuulasin natuke algust, kus pereisal “kassiisu” ehk “isu” armsate kassipoegade järele ajendas neid üksteise järel soetama. Ma rohkem ei raatsinud nende kuulamiseks aega pühendada, sellest ülevaatest siin piisab mulle täiesti.
Postimees: Asjatundja: detox-tooted on jama
Artikkel on üldjoontes kena, aga see, et professor on äkki lihtlabaseks “asjatundjaks” alandatud, on ikkagi kahetsusväärne.
Nomaeitea – anglo-ameerika ülikoolides nimetatakse iga õppejõudu professoriks.
See lehekülg ütleb:
Ma küll väga täpselt ei orienteeru ülikooliametite hierarhias, aga tundub, et võiks olla näiteks hiljuti tsiteeritud Marje Oonaga võrreldav tegelane.
Mis artiklisse puutub, siis sauna koha pealt on jutt imelik:
Miks sauna positiivne mõju peaks tingmata just higistamise abil “puhastumises” ilmnema, jääb segaseks. Samuti on saun vahend, mille mõju ei saagi pimekatse abil uurida. Kuna ta räägib positiivsest mõjust südamehaigetele, siis võib-olla mõtleb ta sauna all midagi muud kui seda, mida siinkandis tavaliselt.
Miks rasv presidendiproua asi pole
Tõhus soolaravi
No milleks ometi seda energiaplära siia vaja oli??
Sellepärast, et energia paneb asjatundmatu kliendi silmad särama.
Erik Puura võrgupäevikust jäi silma kaks sissekannet:
Kas pooldate tuumaenergia kasutuselevõttu Eestis? Miks?
Haiiti maavärina põhjused ja tagajärjed
Mõned nädalad tagasi oli kõikidel Delfi lugejatel võimalus esitada oma küsimusi astroloog Tiina Varatalule. Tulemused on siin:
Astroloog Tiina Varatalu, Publik.ee: “Võti astroloogia mõistmiseks on temasse süvenemises. /…/ Astroloogia võimaldab soovi korral õppida tundma ja kooskõlastama oma tervikolemuse erinevate tsüklite toimet. ”
Ülejäänud tekstist jääb mulje, et korrektor või keeletoimetaja on koondatud või keeldunud üritamastki kammitseda loodusliku talendi ehedat möllu.
Head metalltiigriaastat! Urr!
Artikli lõpus on õnneks ka aus hoiatus, et juba lähemas tulevikus ootavad soovijaid ees paranormaalsed ja ekstransensoorsed elamused:
Tiina Varatalu mõtteid saab edasi lugeda homme!
Mart K. ütles:
Metalltiigri saab tavalisest tiigrist tema tinapaberisse mähkimise teel. Selle tähistamiseks on metalltiigri aasta igati sobiv aeg hõbepaberist mütsikeste valmistamiseks. Tõsi küll, kaduneljapäeva öösel ei sätenda need nii ilusasti kui täiskuu-öösel.
dig hoiatas:
Kas mikrolaineahjus ei sätendagi kaduneljapäeva öösel? Mul ei ole ahju ega kalendrit, kas keegi kontrolliks, palun, selle pisiasja õigel ajal üle?
Hõbepaberist müts mikrolaineahjus ei sätenda vaid sädeleb. Puupeade vähesus ja kõrge hind teeb selle eksperimendi muidugi ebamugavalt kalliks.
dig on aeg-ajalt kurtnud, et ilma samasooabieludeta ei saa samasoolised lahutuse võlusid nautida.
News 8 Austin pajatab, et siiski saavad:
USA põhiseaduse 14. lisa garanteerib võrdse kaitse seaduse ees. On tore näha, et lahutust loetakse tänapäeval fundamentaalseks põhiõiguseks, mis peab kõigile saadaval olema soost sõltumata.
Mart K. edastas:
Kas ainult mina ei leia seal lubatud mõtteid?
ajeke ütles:
Seal pole mitte kusagil öeldud, et saab lugeda uusi mõtteid. Tegu oli lihtsalt kinnitusega, et kui kõiki mõtteid läbi lugeda ei jõua, siis saad neid homme edasi lugeda. Ju siis keskmine Delfi lugeja nii pikka artiklit ühe päevaga läbi lugeda ei jõua.
Aga äkki see ongi see järgmine level — kes eelmised kanaldatud astromõtted Publiku vahendusel endale arusaadavaks luges, see ei vaja enam labast maist kandjat ning saab Tiina mõtteid jälgida otse?
Muidugi on ka võimalik, et Publik, adudes, et astroloog pole võimeline vastama ühelegi talle esitatud küsimusele, tõmbas projektile vaikselt vee või vaiba vms peale.
Need on head seletused, :) aga leidsin ühe veel: eile või täna pole veel homme.
Inimkatsed sidusrežiimis ehk sissejuhatus paastumisse ehk puuviljapäevad ehk midagi rubriigist “Ainult Delfis” ehk Naistekas.ee ajakirjanik Riin Suursalu pole veel alustanud, kui juba tunneb mastikatsiooninostalgiat.
Miks ta seda teeb? (Paastub, mitte ei nuta taga mälumisliigutusi, tähendab.)
Pakun välja lihtsama lahenduse kui Kristuse stiilis kannatused: loobuda E-tähtede ja numbrite lugemisest ning võtta mõned tunnid logopeedilist konsultatsiooni, et keel raskemate sõnade hääldamisel enam krampi ei kisuks… aga nüüd on seda vist juba hilja autorile pakkuma tõtata.
Nojah. Peab pöialt hoidma, et inimene terveks saaks ning kõik E-tähed puljongi ja taimetee toel temast igaveseks lahkuksid.
Hm, kas mingi “puhastumine” ei toimu hoopis kiudaine läbi soolte lükkamisel…?
Nuustikupaast on niisama hea mõte kui need teisedki paastud. Mine ja soovita neile.
Aga traadist nuustiku kasutamine ei ole muidugi soovitatav. Pudelkõrvitsast nuustik on looduslähedasem.
dig tervislikust toitumisest:
Hind on küll kaunikesti rasvane. Päevaprae asemel sellest toituda puhastab muuhulgas rahakottigi. Viimane peaks puuga seljas olema, kui terve perega tervislikult toituda tahta.
Kui on hea ja sitke nuustik, siis saab sellega korduvalt puhastada.
Teisipäeval hõikasid nuhid AFP’st maha, et teisipäeval kavatseb Obama maha hõigata kahe uue tuumareaktori ehitamise Georgia osariiki. Kasutatakse seadust, mis räägib kasvuhoonegaaside emissiooni vähendavatest projektidest.
Meditsiiniteadusväljaanne Financial Times annab Postimehe suu läbi teada:
Tegemist järelikult isereguleeruva süsteemiga, mille eesmärgiks on enne vähki elutegevus lõpetada. Huvitav, kumb siis surmavam on? Omaette küsimus on teleoloogilisusest, mida rakud või nende mitokondrid on rakkudes surkivatele molekulaarbioloogidele ette sosistanud.
Link unus suure kiiruga nooruslikus tuhinas ja võitluses sisesignaalidega külge monteerimata. Teksti tervikuna saab lugeda siis siit: http://www.e24.ee/?id=225438
Ajaloolaste publitsistikaväljaanne The Telegraph toob selgust ajaloo teaduslikkuse küsimuses. Postimees vahendab – Uuring: Tutanhamon suri tõenäoliselt malaariasse
Muuhulgas on rääkima pandud ka auväärt vaarao esivanemad ja oma nimed üles tunnistama ning omaks võtma. Mis meenutab mulle anekdooti:
Arheoloogilistel kaevamistel leiti väga vana skelett. Et aga selle täpset vanust teada saada, kutsuti kokku kolm gruppi teadlasi: Jaapanist, Ameerikast ja Venemaalt.
Esimesena sisenesid eksperimendiks ameeriklased, olid seal kolm tundi, kuid mida ei tea seda ei tea. Teisena oli kord Jaapanlaste käes, oli kuulda masinate surinat, kuid nelja tunni pärast loobuti. Siis sisenes ruumi venelaste grupp, viis minutit kostis sealt ilgemat kolinat ja väljudes öeldi:
“Sündinud 16 august 1581, surnud 23 detsember 1634.”
Kõik olid vaimustuses ja ajakirjanikud kohe pärima:
“Kuidas nii täpselt?”
“Aega ta võttis, aga üles tunnistas!”
Kodumaiseid tervisekaitseinspektoreid vahendab Postimees: Inspektorid haaravad stressil sarvist
Ja miks see lugu sulle anekdooti meenutas?
Kuidas kohelda libaravi müügimeest reality show-s:
@Martin Vällik: Üsna jõhker – kuus minutit jänkijaiki.
Psühhoterapeut Mart Laisk heietab ja keerutab Delfis ja mulle tundub, et püüab üht uhhuundust teisest ülemaks kergitada.
Perearst: on eksitava info ajastu
Martin Vällik edastas:
Kogu lugupidamise juures: ma ei näe selles mingit probleemi, põhiprobleemist rääkimata. Ma ütleks, et selline sõnastus on pehmelt öeldes rumal ja ei iseloomusta minu silmis inimese suutlikkust probleemi olemust tabada. Kuulub valdkonda “värske õhu mürgistus” – nagu liiga palju õhku paneb mõnel pea pööritama, nii liiga palju infot hägustab arusaamisvõimet. Probleem ei ole värskes õhu või info ülekülluses, vaid inimese oskuses seda tarbida. Kui hingeldamishoogudega tullakse suuremalt jaolt iseseisvalt toime, siis paraku infoga on täpselt sama lugu: sööda ette mida tahad, inimene ahmib sisse just nii palju ja ainult seda, mida ise tahab.
Mugav on teisi süüdistada kunstliku hingamise või kohustusliku info manustamise vähesuses, kuid midagi ei ole teha – inimene peab ise hakkama saama. Põhiprobleemi võiks näha enesevalitsuse õpetamise (ehk rahuliku hingamise säilitamise) ja infoga toimetuleku puudulikkuses. Mugav on asju või väliseid objekte süüdistada, aga inimlik lollus pesitseb inimeses, mitte ümbritsevas maailmas. Tsiteeritud teksti peidetud mädamuna seisneb info sulustamises ning doseerimises ülekülluse vastulahendusena. See muna haiseb jubedalt, ei soovita seda kogemust.
Mäletate ju seda mängu oma lapsepõlvest, et sõnumit anti riburadapidi ühelt lapselt teisele edasi – ja need sõnad või see lause, mis rea lõppu jõudis, oli üksjagu erinev algselt öeldust. (On-line) ajakirjandus on ka umbes selline telefonimäng. Too ajakese poolt esiletõstetud lause võinuks välja näha hoopis nii: tänapäeval on probleemiks pigem info üleküllus kui selle puudumine – aga ei näe selline välja, sest öeldud lause ja ilmunud lause vahell on riburadapidi ajakirjanik, kes lauseid vormis ja toimetaja, kes teksti mahlakamaks tegi ja veel toimetaja, kes seda kõike lühemaks surus…
Too on ainult pool probleemist. Tervishoiuvallas käib “info üleküllus” enamasti sedapidi, et Internet on täis vandenõuteooriaid, ussiõlu müügimehi ja muud jama ning Inimene Tänavalt(tm) ei saa pahatihti korralikult päris-info ja jama vahel vahetegemisega hakkama, kuna valdkond on keeruline.
Kas teadus peab vastama rangetele teaduseks olemise kriteeriumidele või inimeste küsimustele?
Teadus võib toota triljonite dollarite väärtuses rangetele kriteeriumidele vastavaid uurimistöid, mis oma sisult sobivad naljanurka.
Üldse ei taheta aga vastata küsimustele, millele vastamine nõuaks teaduse piiride avardamist.
Mis teha, see on riiklik-bürokraatlikult rahastatud või kitsalt rakendusliku teaduse paratamatus.
Samas, tänu teaduse senisele arengule, ei vasta alati olulisena tundunud küsimustele enam rahuldavalt ka traditsioonilised religioonid, mis on takerdunud sajanditevanuste rituaalide ja mõttekäikude järjest püüdlikumasse kordamisse.
Kes peaks üldse andma arukaid vastuseid tõepoolest olulistele küsimustele, on raske öelda. Teadlasi liigsete ootuste-lootustega ma igatahes üle ei kallaks.
K_V arvas:
Võtan sõnasabast kinni ja kerin natuke edasi või tagasi. Ikka puhta retooriliselt, aga kui kellelgi on palju vastuseid ülearu, siis võib ju ka proovitada mõnele järgnevale küsimusele arukaks kosteks.
Määra küsimused, mis on olulised? Tõepoolest olulised? Kellele? … Määra arukus. Millised vastused on arukad? Kes otsustab arukuse? Kes peaks küsima tõepoolest olulisi küsimusi ja kes peaks hindama neile antavate vastuste arukust? Kes peab teiste eest mõtlema ja vastama? Kas küsija ja vastaja on erinevad või samad?
Kas küsimata tõepoolest olulist küsimust ei tohiks muid küsimusi küsida? Kas tõepoolest oluline küsimus ja sellele leitud arukas vastus tuleks anda koos mähkmepakiga lapse sündimisel talle üle? Kas on kindel, et ta seda oluliseks ja mitte triviaalseks ei pea, kui kord suureks saab ja tema jaoks tõepoolest olulisi küsimusi küsima hakkab? Kui hakkab… üldse, küsima.
Posijad ja papid hästi ei sobi arukaid vastuseid andma, sain nii aru. Teadlastega on kaa kehvad lood, neid üle kallata pole põhjust, vähemalt ootuste-lootustega. Kes siis tegelevad peale posijate, pappide ja teadlaste veel tõepoolest oluliste küsimustega? Raske öelda, tõepoolest. Aga äkki ei olegi neid tõepoolest olulisi küsimusi olemas või polegi neile arukaid vastuseid?
Fermat’ kuulsale teoreemile olevat arukas lahendus pika ponnistamise peale siiski leitud. Iseasi, kui arukas see nüüd on või enne veel isegi – kas see teoreem ikka tõepoolest oluline on? Kas savanniahvile tõepoolest oluline on sedasama ka saja ühe kirju koera valitud kikilipsu otsas kõlkuvale ploomininale? Aga vastupidi? Kas maetud kilekotis toitu fermenteerivaid pärismaalasi võiks huvitada samad küsimused, mis maailma katusel taime- ja loomariigi laastamist tunnistavaid kaastunde kehastusse uskujaid või kookospalmi ja ahvileivapuu all pikutavat nosserit?
K_V ütles:
See on sama hea küsimus, kui et “Kas toit peab olema seeditav või tekitama täiskõhutunde”? Hea oleks, kui oleks mõlemat. Toidust, mis kõhu raskeks muudab, ent organismile omastatavaod aineid ei sisalda, on sama palju kasu kui mitterange teaduse pakutud vastustest.
Raske vastu vaielda, kuni pole kohanud ühtegi näideti väidetavate naljanurgatööde kohta. Mis Teile nalja teeb? Ig Nobeli preemiate laureaate palun mitte siia pasteerida — angerjapeer suhtlemisvahendina või Viagra mõju hamstrite ööpäevarütmidele võivad ju esmapilgul tunduda totrad, aga ei saa väita et taoliste uurimuste pakutud vastused oleks väärtusetud.
Mis küsimused need on, millega teadus ei tegele, aga Teie arvtes kindlasti peaks tegelema? Ma ei nori, mind lihtsalt huvitavad konkreetsed näited.
Mis küsimused on Teie jaoks olulised? Ma ei ütle, et elu mõtte või jumala olemasolu küsimused peaksid teadlastele võõrad olema, aga seni, kuni mõned inimesed ei tea, kust ja millal tuleb nende järgmine suutäis süüa või sõõm vett, ei tunne tähti või peab Maad lapikuks (või 6000 aasta vanuseks…), on teadusel minu meelest pakilisemaid praktilisi küsimusi, mida lahendada, jalaga segada.
Kes siis tegelevad peale posijate, pappide ja teadlaste veel tõepoolest oluliste küsimustega? Raske öelda, tõepoolest. Aga äkki ei olegi neid tõepoolest olulisi küsimusi olemas või polegi neile arukaid vastuseid?
“Otsige iseendas ja Te leiate kõik.” Goethe. Eksistensiaalsete küsimustega tegelevad rohkem kunst, muusika ja kirjandus, kui teadus, arvan ma. Teadus kannab ehk rohkem hoolt selle eest, et aina enam jääks aega tegelda` tõepoolest oluliste küsimustega`.
Mart K. ütles:
Jah, eeskätt inimestele, kes ei saa aru, kuidas meditsiinilise teadmuse osised üksteisega seotud on. Klassikaline näide on kreatsionism, mis seisneb suure hulga bioteaduste jaoks fundamentaalsete seoste eitamises.
Reaalses maailmas räägib Viagra mõju hamstrite ööpäevarütmidele meile ka midagi Viagra mõjust kreatsionistide ööpäevarütmidele.
salvey ütles:
Valesti arvad. Kunst, muusika ja kirjandus ei tegele eksistentsiaalsete küsimustega, nad pakuvad ainult eskapistlikku lõbustust võimaldamaks eksistentsiaalsetele küsimustele ajutiselt mitte mõelda.