… ja muud leiud veebruari ajakirjandusest

pealuu_kontMeie meedia on umbluu asjus lõputu varasalv, kuid õnneks leiab ka meediakriitilisi lugusid ja ka asjalikku teavet. Allpool mõned nopped veebruari leidudest, kuhu headelt lugejatelt lisa ootan.

Teen ka ettepaneku, et valiks millalgi kuu ‘hea loo’ ning ‘halva loo’ või ‘umbluu-killu”. See valitakse kommenteerimise käigus ja kuulutatakse välja uue kuu meedianopetes. Jaanuari ‘heaks looks’ nomineerin Jüri Saar: Meedia toetagu teaduslikku maailmapilti, halvaks looks Dr. Suurküla: gripivaktsiinid on kasutud või siis Huvitaja saade vee-posijatega (saadet ERR arhiivist enam ilmselt ei leia).

Nüüd aga veebruari leidude juurde.

  • Põrgu eeskoda: eneseabiguru higistamistelk viis kliendid hauda
    Õhtuleht

    Koolitaja töötaja Melinda Martin tunnistas, et vaatepilt oli kohutav ja Ray käitus ebaadekvaatselt: “Kõikjal vedelesid kehad, inimesed minestasid. Minu arust ei pannud ta [Ray] isegi tähele, milline põrgu eeskoda seal oli.”

    Eneseabist sai enesetapp, kuna guru juurde läksid nad ju vabatahtlikult ja maksid ilmselt kõva raha, et sinna üldse pääseda. Meil on ka higistavaid gurusid, seega olgem valvsad.

  • Kes on Eesti seksisõltlased?
    Õhtuleht

    …sageli on abielurikkujad leidnud seksisõltuvuse mugavaks vabanduseks

    skeptik.ee-s oli seksisõltuvusest veidi juttu seoses Meego Remmeli loenguga (vt ka kommentaare).

  • Ilmajaam ootab külma, Kuuse-taat vihmasadu
    Ulvar Käärt, Eesti Päevaleht

    Kuuse-taadil aitab ilma ennustada õhuvoolude liikumise jälgimine ja aastakümnete pikkune kogemus. „Ka aprill ja mai peaksid võrdlemisi soojad tulema, õhutemperatuur võib ulatuda 20 plusskraadini – rohket vihma pole siis näha,” ütles Kuus.

    Prognoos vs ennustus.

  • Haiti ja saatan
    Mihhail Lotman, Eesti Päevaleht

    Pat Robertson on tuntud oma idiootsuste poolest, kuid sama ei saa kuidagi öelda vene õigeusu kiriku patriarh Kirilli kohta, kelle avaldus on palju ettevaatlikum ja tasakaalukam, kuid ka sellest võib järeldada, et haitilased on ise süüdi: lodevad eluviisid, narkomaania jne. Igal juhul on põhjused spirituaalsed.

  • Neitsi horoskoope ei usu
    Mihhail Lotman, Eesti Päevaleht

    Näiteks üks minu hea tuttav Venemaal, programmeerijana töötav matemaatik, on kirglik astroloog. Et tal aga ratsionaalse inimesena tekkis vajadus astroloogilist teavet verifitseerida, võttis ta abiks geneetika ud: tema mudeli järgi pärib inimene enda omadused ühelt poolt oma esivanematelt, teiselt poolt on need määratud tähtede seisuga. Niisiis, tuleb koostada programm, mis arvestaks, kuidas esivanemate horoskoobid mõjutavad mingit inimest. See oli mahukas töö, mis kestis üle kümne aasta, ent tulemusi ei andnud (esivanemate horoskoobid ei korreleerunud vastava inimese omaga). Seega tuli ta järeldusele, et geneetika ongi pseudoteadus: omadusi ei saa pärida, kõik tuleneb ainult tähtede seisust.

    Eesti meediaruumi probleemiks ei pea ma niivõrd horoskoopide ja muude parateaduste vohamist, kuivõrd seda, et neid ei põlga ära ka kvaliteetväljaanded ja tõsidusele pretendeerivad tele- ja raadiosaated: ka tõsisemate probleemide lahkamisel küsitakse eksperdiarvamust nõidadelt ja posijatelt. Nõiad annavad meditsiinilisi soovitusi ja ennustavad tulevikku, majandusprobleeme kommenteerivad astroloogid, selgeltnägijad ning muud teadmamehed ja -naised.

    Artikli kahe viimase lause lõppjäreldusega ma küll nõus pole.

  • Dr Suurküla: Eestis kasutatakse ohtlikku gripivaktsiini
    Askur Alas, Eesti Ekspress

    Väliseesti päritolu arsti Jaan Suurküla sõnul pole aga nimetatud kliinilised uuringud tehtud sõltumatu uurijate poolt, vaid tellitud või korraldatud vaktsiini tootja poolt, lisaks on need ka salastatud.

    Jälle esitatakse posijat eksperdi pähe.

  • Hoiatus: internetist ostetud toidulisandid võivad sisaldada steroide
    PM Tarbija24

    Eesti veterinaar- ja toiduameti andmetel pole Bodybuilding.com`i tooteid meil müüdud, kuid kui siiski leidub inimesi, kes sealt ostetud toidulisandeid tarvitavad, peaksid nad selle koheselt lõpetama ja kõrvalmõjude ilmnedes arsti poole pöörduma.

    Ravimi müügile laskmiseks on kadalipp ränk. Nimeta oma nostrum aga toidulisandiks ning peaaegu mitte ükski reegel ei kehti ja müü niikaua, kuni laibarida liiga pikaks venib.

  • E-ainetest ei saa silti uurimata aimu
    PM Tarbija24

    Kui aga hakkasin teise ringiga etikette lähemalt uurima, et teada saada, ega toode ei sisalda e-ainete voldikus märgitud ohtlikke lisaained, mille liigne manustamine võib tekitada tervisehäireid ja mida tuleks tarbida teadlikult, kulus samade asjade kokkukogumiseks 43 minutit.

    See voldik on jama, mida on rahastanud ka Keskkonnainvesteeringute Keskus (KIK). Jama seepärast, et rida aineid tembeldatakse “ohtlikeks ja tervist kahjustavateks”, kuid puudub igasugune selgitus, mis kogustest on jutt ja milmoel see ohtlikkus avalduma peaks. Täpsema info saamiseks peaks vastava raamatu ostma, mille reklaam on maksumaksja raha eest tehtud voldikul kenasti peal. Näiteks on voldikul aspartaam. Kui sul just fenüülketonuuriat pole, siis jutt aspartaami ohtlikusest on demagoogia. Sama loogikaga võiks nimekirjas olla ka vesi, kuna selle ületarbimisse on päris mitu inimest ära surnud.

289 Replies to “… ja muud leiud veebruari ajakirjandusest”

  1. Valesti arvad. Kunst, muusika ja kirjandus ei tegele eksistentsiaalsete küsimustega, nad pakuvad ainult eskapistlikku lõbustust võimaldamaks eksistentsiaalsetele küsimustele ajutiselt mitte mõelda.

    Kas nad on siis nagu alkohol, narkootikumid või ka (mis iganes) töö tegemine ?

    Vasta  |  Tsiteeri

  2. Mart K. ütles:

    Mis küsimused on Teie jaoks olulised?

    Heal juhul suudab teadus näiteks vastata küsimustele, kust leida saastevaba energiaallikas järgmiseks tuhandeks aastaks ja milline meditsiinistrateegia tagaks suuremate epideemiateta elu selleks ajaks.
    Inimesi näivad aga rohkem huvitavat küsimused, kellena, kuidas, mis mõttega elada veel tuhat aastat. Kuni sellistele küsimustele rahuldava vastuse leidmine jääb väljapoole teadust, otsitaksegi vastuseid sealt väljastpoolt, ka nõidade, posijate, preestrite abiga. Tore oleks veel ette näha, mis nägu me oleme selle tuhande aasta pärast, kui valime ühe-teise-kolmanda alusideoloogia.
    Naljanurka või paremal juhul meelelahutuseks sobib aga kogu teadus, millel puudub vahetu seos sellega, mis inimesed murelikuks või kurjaks teeb. Nii Marsi-lennud kui misiganes põrgutid. Isegi kuitahes võimsa ja kahjutu energiaallika konstrueerimine annab vaid aseaine tänapäevastele energiaallikatele. Kui teadus soovib ka edaspidi elu mõtte, eesmärgi ja selleks valitavate vahendite valimise iga lolli oma lõbuks jätta, ei pruugi tulemused ka teadlasi rõõmustada.
    Loomulikult, ideoloogia pole teadus ja iga ideoloog sooviks oma ideoloogiale teaduse autoriteeti taha saada. Aga inimühiskonna toimimise ja võimalike arengute kohta peaks valijad õigete valikute huvides palju rohkem teadma.
    Kustkohast ja mis meetodiga peaks aga need teadmised võetama, kui teadus oma käed puhtaks peseb ja ainult üleüldist valikuvabadust kiidab?

    Ma ei ütle, et elu mõtte või jumala olemasolu küsimused peaksid teadlastele võõrad olema, aga seni, kuni mõned inimesed ei tea, kust ja millal tuleb nende järgmine suutäis süüa või sõõm vett, ei tunne tähti või peab Maad lapikuks (või 6000 aasta vanuseks…), on teadusel minu meelest pakilisemaid praktilisi küsimusi, mida lahendada, jalaga segada.

    Kui teadus ei vasta küsimusele, kuidas viia kõik need õnnetud teadlaste pool õigeks peetava maailmapildi enda omana tunnetamiseni, toodab selline söötmine-jootmine vaid hästipaljunevaid moodsa maailma suhtes ksenofoobseid parasiite.

    Vasta  |  Tsiteeri

  3. Kas teadus peab vastama rangetele teaduseks olemise kriteeriumidele või inimeste küsimustele?

    Küsimuseasetus on demagoogiline. Demagoogiliseks võtteks on siin mitmetähenduslikku sõna “vastama” sisaldavate alternatiivide esitamine viisil, mis loob illusiooni selle sõna ühisest tähendusest kummagi alternatiivi jaoks.

    Tegelikult aga kasutatakse sõna kahes erinevas tähenduses:

    vastama kriteeriumitele – kriteeriumeid täitma
    vastama inimeste küsimustele – sõna põhitähedus

    Kui “teaduseks” nimetatav ei vasta “rangetele teaduseks olemise kriteeriumitele”, siis ütleb loogika, et see on kas vilets teadus või ei ole üldse teadus. Kõik teaduslikud hüpoteesid ning kontrollitud teooriad vastavad inimeste küsimustele – vähemalt nende inimeste küsimustele, kes need hüpoteesid algselt sõnastasid. Isikutel, kes ei ole vähemalt vastava ala doktorandid, üldjuhul puudub võime formuleerida uusi küsimusi, millele mõne teadusliku katse või vaatluse abil vastust otsida.

    Vasta  |  Tsiteeri

  4. põhiprobleem seisnebki info ülekülluses.

    Kogu lugupidamise juures: ma ei näe selles mingit probleemi, põhiprobleemist rääkimata.

    Mina näen probleemi selles, et inimestele luuakse illusioon, et ka igasuguse loodusteadusliku ettevalmistusega isikud võiksid olla suutelised otsingumootori abil välja raalima, kuidas “asjad tegelikult on”. Neid, kes enda võimetest nii heal arvamusel on, leidub paganama palju.

    Vasta  |  Tsiteeri

  5. Dig arvas:

    Eksistensiaalsete küsimustega tegelevad rohkem kunst, muusika ja kirjandus, kui teadus, arvan ma.

    Valesti arvad. Kunst, muusika ja kirjandus ei tegele eksistentsiaalsete küsimustega, nad pakuvad ainult eskapistlikku lõbustust võimaldamaks eksistentsiaalsetele küsimustele ajutiselt mitte mõelda.

    Valesti arvad. Kirjandus ja kunst pakuvad rikkamat keelt, mille abil nii eksistentsiaalseid kui mitteeksistentsiaalseid küsimusi esitada ja nende üle arutleda.

    Vasta  |  Tsiteeri

  6. Heal juhul suudab teadus näiteks vastata küsimustele, kust leida saastevaba energiaallikas järgmiseks tuhandeks aastaks ja milline meditsiinistrateegia tagaks suuremate epideemiateta elu selleks ajaks.

    Inimesi näivad aga rohkem huvitavat küsimused, kellena, kuidas, mis mõttega elada veel tuhat aastat.

    Aga see ei olegi teaduse ülesanne. See on inimeste enda valik. Keegi ei saa seda valikut teadlaste õlule veeretada. Teadlane ei saa sinu eest otsustada, kelle või millena pead sa edasi elama. Sina ise pead selle otsuse tegema ja selle tagajärgede eest ka vastutama.

    Vasta  |  Tsiteeri

  7. Kunst, muusika ja kirjandus ei tegele eksistentsiaalsete küsimustega, nad pakuvad ainult eskapistlikku lõbustust võimaldamaks eksistentsiaalsetele küsimustele ajutiselt mitte mõelda.

    Tõeliselt kaunis vulgaarmaterialistlik seisukoht. Ehk lugupeetud Dig võtaks kätte eesti keeles ilmunud raamatu “Mees, kes pidas oma naist kübaraks”, autoriks neuroloog Oliver Sacks; saaks teada, kuidas kunstid võivad täiesti reaalselt inimese eksistentsi ja selle kvaliteeti muuta.
    Sacksil on ka hulgaliselt viiteid teistele teadlastele, kes on osanud näha kunstide eksistentsiaalselt olulist rolli inimese elus ja arenguloos.

    Vasta  |  Tsiteeri

  9. Kriku ütles:

    Kõik teaduslikud hüpoteesid ning kontrollitud teooriad vastavad inimeste küsimustele – vähemalt nende inimeste küsimustele, kes need hüpoteesid algselt sõnastasid. Isikutel, kes ei ole vähemalt vastava ala doktorandid, üldjuhul puudub võime formuleerida uusi küsimusi, millele mõne teadusliku katse või vaatluse abil vastust otsida.

    Mis siis ikka. Jääb üle ainult loota, et need vähemalt doktorandid suudavad maailma rahvastiku demokraatlikku enamust veenda lihtinimestele olulisena tunduvate küsimuste ebaolulisuses Universumi ülevuse kõrval.
    Muidu lihtsamad käivad ikka oma küsimustele vastuseid otsimas nende käest, kes on nõus ära kuulama ja vastama.

    Vasta  |  Tsiteeri

  10. Kõikvõimalikele lihtinimeste küsimustele ei anna teadus vastuseid. Ei peagi andma ega saagi anda.

    Teadus annab vastuse siis, kui lihtinimene tahab teada, kuidas oma last lastehalvatuse või punetiste eest hoida. Aga mitte siis, kui lihtinimene tahab teada, milliste väärtuste järgi elada.

    Vasta  |  Tsiteeri

  11. Ning inimestele, kes ei oska või ei taha otsustada, milliste väärtuste järgi elada, ütlevad seda ema-isa, lapsehoidja, õpetaja, riik ja valitsus, mitte teadlased. Nemad ei pea rangelt teaduslikele kriteeriumidele vastama — erinevalt teadusest.

    Ma saan K-V murest aru — vahel sooviks ka ise Tõeliste Suurte Küsimuste ™ vastuseid n-ö raamatu lõpust järele vaadata. Kui eeldada, et äkki nende väljaselgitamine omal käel ongi Elu Mõte ™, siis läheb see tahtmine jälle üle.

    Nagu anekdoodis Einsteinist, kellelt Kõiksuse Looja küsib pärast surma: “Tahad teada vastuseid kõikidele küsimustele, mille kallal sa kunagi pead oled murdnud?”, mille peale Eisntein keeldub, porisedes: “Aga mida ma siis ülejäänud ajaga peale hakkan?”

    Vasta  |  Tsiteeri

  12. Kriku ütles:

    See on inimeste enda valik. Keegi ei saa seda valikut teadlaste õlule veeretada.

    Tore näha, et Kriku on lõpuks liberalismi valgust näinud. :-)

    Vasta  |  Tsiteeri

  13. Kriku ütles:

    Kõikvõimalikele lihtinimeste küsimustele ei anna teadus vastuseid. Ei peagi andma ega saagi anda.

    Seda minagi, et kõigi küsimustega ei tasu teadlaste poole pöörduda. Neil on omad küsimused ja vastused, millest teistelegi mõnikord abi.
    Ideoloogide või maailmapildi loojate rumal komme oma pilti teaduslikuks nimetada sai vast alguse teaduslikest kommunistidest ja ateistidest? Sealt siis nende eksitus, kes teadust ka maailmapiltide alal tegijaks arvavad.
    Samas igatseb enamus inimesi ikkagi ühist maailmapilti jagada, mitte enda oma ainukordsuse üle rõõmu tunda.
    Et oma nunnu ettekujutus endast ja ümbritsevast kõigist teistest üle on, usuvad ainult väga tugevad isiksused, olukorras, kus suured ja üleilmsed laginal välja on naerdud. Kui aga oma maailmapilti ikka väga valgustavaks ja vaimupimedust peletavaks peetakse, miks mitte teda ka teistele tutvustada? Ainult et teadust ei maksaks tõesti asjasse segada.

    Vasta  |  Tsiteeri

  14. K_V ütles:

    Ideoloogide või maailmapildi loojate rumal komme oma pilti teaduslikuks nimetada sai vast alguse teaduslikest kommunistidest ja ateistidest?

    Teaduse heledast valgusest kui ühiskonna edendajast ja võrdsustajast rääkisid juba Euroopa valgustusajastu ideoloogiatšinovnikud. Ja kas umbes sama pominat ei kostnud Antiik-Kreeka õpetlaste poolt?

    Sealt siis nende eksitus, kes teadust ka maailmapiltide alal tegijaks arvavad.

    Ma arvan, et “maailmapilte”, ideoloogiaid ja ühe ühiskondliku süsteemi eeliseid mõne teise ees saab kindlasti teaduslike vahenditega tõestada. Kas see tähendabki teaduse ideologiseerimist või ideoloogia tehnokratiseerimist? Ma ei näe põhjust seda taunida.

    Samas igatseb enamus inimesi ikkagi ühist maailmapilti jagada, mitte enda oma ainukordsuse üle rõõmu tunda.

    Rääkige enda eest. Mul on väga hea meel, et mu tutvusringkonda kuuluvad peamiselt sellised inimesed, kes konstrueerivad maailmapilte hobi korras mitu tükki tunnis ning tunnevad hirmusegast kaastunnet nende suhtes, kes oma maailmapildi, reaalsustunneli või taustmaatriksi ainukordust hoomata, sellega leppida ja selle üle isegi rõõmu ja uhkust tunda ei oska.

    Kui aga oma maailmapilti ikka väga valgustavaks ja vaimupimedust peletavaks peetakse, miks mitte teda ka teistele tutvustada? Ainult et teadust ei maksaks tõesti asjasse segada.

    Ikkagi — miks mitte, kui teaduslikud meetodid aitaksid ühiskonda paremaks muuta? Ega ühiskond ei ole siis mingi organiseeritud religioon, et selle alustoed peaksid rajanema ainuüksi põhjendamata usule. Mida rohkem teadusike meetoditega kogutud fakte tõendab olemasoleva ühiskonna edukust ja funktsionaalsust, seda vähem on põhjust midagi muuta. Kui teaduslike faktide põhjal koostatud mudelid aga näitavad, et saaks ka paremini, ja viitavad ehk isegi valdkonnale, milles vajakajäämisi esineb, on ju võimalik remonti teha.

    Usupõhine maailmapilt, näites falsifitseerimatu ideoloogia, olgu selleks fašism või anarhosündikalism, on jäik ning ei suuda kiiresti ega hästi kohaneda uute tingimustega. Eksponentsiaalselt kiireneva teaduslik-tehnoloogilis-ühiskondliku progressi tingimustes on sellistest ideoloogiatest ainult kahju, sest need lõhestavad ühiskonda — ühiskonda, mille liikmed ei jaga ükski täpselt samausgust maailmapilti, küll aga sama maailma, sama tegelikkust. Teatud vastutused on meil ühised, ja mida teaduspõhisemalt me oma ühis- ja keskkonda, enesetadvusse ja kognitiivsetesse protsessidesse suhtume, seda tõhusamalt hakkama saame.

    Minu meelest.

    Vasta  |  Tsiteeri

  15. Vigala Sass: vähk on võidetud!
    Teet Teder, Õhtuleht

    Alates kolmandast operatsioonist on teadjamees lõikuste ja arstidega rahul. Sass kiidab ja tänab arste. Jaan Tepp sai kolmandal lõikusel põhikolde kätte, Tõnu Vanakesa lõikas välja siirded kopsust neljandal opil – Sassi enda rohud kopsu ei ulatuvat. Pooleli on veel keemiaravi Anneli Elmega.

    Enne operatsiooni puhastas Sass organismi vähirakkudest ise, oma rohtudega. Nüüdki võiks ta ravi oma rohtudega jätkata, aga laseb keemiaravi ka teha. “Ma näen siis, mis see keemiaravi on, saan teistele nõu anda. Enamasti jätavad inimesed keemiaravi pooleli, see on ikkagi niisugune ebainimlik ravi – juuksed kukuvad välja, vere kvaliteet langeb. Aga kui ravi pooleli jätta – enamjagu kasvajaid on kroonilised ja kui neid maha ei suru, tulevad nad tagasi.”

    Vasta  |  Tsiteeri

  16. Samast:

    Keemiaravi ees on inimestel endal ka hirm. “Inimesed kardavad, ravile ei lähe ja lähevad soolapuhujate juurde. Need võtavad sümptomeid maha, hea on olla ja kui ükskord hakkab häda, siis on hilja juba,” räägib Sass, et kõiki ravitsejaid küll uskuda ei tasu. See on kergema vastupanu tee ja kallis pealekauba.

    Vasta  |  Tsiteeri

  17. See on inimeste enda valik. Keegi ei saa seda valikut teadlaste õlule veeretada.

    Tore näha, et Kriku on lõpuks liberalismi valgust näinud.

    Mis see liberalism asjasse puutub? Küsimus on väärtushinnangute-faktiväidete põhimõttelises erinevuses, mida on siin reas teemades juba pikalt arutatud. See, kuidas inimesed oma valiku teevad, kas liberaalsest või konservatiivsest ideoloogiast lähtudes ja millise poliitilise mehhanismi abil, on juba ise teema

    Vasta  |  Tsiteeri

  18. K_V küsis:

    Ideoloogide või maailmapildi loojate rumal komme oma pilti teaduslikuks nimetada sai vast alguse teaduslikest kommunistidest ja ateistidest?

    Oh, seda on kõik aja jooksul teinud, alates vanadest kreeklastest ja varauusaja absoluutse monarhia pooldajatest ja lõpetades nüüdisaegsete liberaalidega. Üks levinumaid demagoogiavõtteid, appeal to nature.

    Mart K. kirjutas:

    Mida rohkem teadusike meetoditega kogutud fakte tõendab olemasoleva ühiskonna edukust ja funktsionaalsust, seda vähem on põhjust midagi muuta. Kui teaduslike faktide põhjal koostatud mudelid aga näitavad, et saaks ka paremini, ja viitavad ehk isegi valdkonnale, milles vajakajäämisi esineb, on ju võimalik remonti teha.

    Nõus.

    Vasta  |  Tsiteeri

  19. Sass võiks isegi olla hea näide vastutustundlikust posijast, kui ta vaktsiinivastast jama ei ajaks. Aga igal juhul on selgelt suurem osa temast hullemad.

    Vasta  |  Tsiteeri

  20. Teadupärast ei ole uudis see, kui koer hammustab meest, vaid ikka see, kui mees hammustab koera.

    Postimees vahendab meile värskeid uudiseid Jeesuse ilmutuste asjus:

    USAs kukkus läbi Jeesuse pildiga vannitoaukse müük internetioksjonil.

    Paraku ei tehtud 0,99-dollarise alghinnaga müüki pandud uksele mitte ühtegi pakkumist.

    Jeesuse kujutisega esemeid on eBays ennegi müüdud ning nende eest väikseid varandusi teenitud, kuid seekord jäi õnnelik ostja leidmata.

    Vasta  |  Tsiteeri

  21. Postimees vahendab meile veel teavet uudsest ja kummalisest ainest, mida huulepulkades kasutatakse:

    Sao Paulo ülikooli teadlased avastasid, et huulepulgad on tervisele kahjulikud.

    Nimelt sisaldavad paljud huulepulgad kõva parafiini nimelist ainet, mis rikub hambaemaili, vahendab Buduaar.

    Väärib märkimist, et Postimehe tsiteeritud allikas ei demonstreeri nii värvikalt autori ignorantsust keskkoolikeemia alal.

    Tallinna Postimees jälle annab meile teada, et tehnilise rikke tõttu jäid pealinna trollid toiteta:

    Täna hommikul kella 9.30-10.07 seisis Tallinnas Toompuiestee ja Paldiski maantee ristmiku lähedal Mustamäe-suunaliste trollide liiklus, sest õhuliin oli kinnitusest lahti tulnud.

    Kriips on na lühikesevõitu, aga pühapäeval ei viitsi dig selle pisiasja üle pikalt viriseda. Pealegi on uudis ise ju muidu korralik, double entendre on lugeja silmades.

    Vasta  |  Tsiteeri

  22. Meerikamaa baptistide ja vaeste vanematega orbude saaga jätkub. Postimees kirjutab:

    Ehkki veebruari alguses Haiti piiril peatatud misjonärid kinnitasid, et nad tahtsid päästa orbusid raskest olukorrast, polnud nende bussist leitud lastel lähisugulastest puudust.

    Associated Pressi reporteri külaskäigud slummidesse, kust lapsed olid pärit, tõid päevavalgele, et kõigil 33 alaealisel olid vanemad elus. Samas kinnitasid nad, et andsid oma võsukesed ameeriklastele lootuses, et need viiakse turvalisemasse paika, kus pakutakse toitu ja ravi.

    Haiti piiril tabatud misjonäride juht Laura Silsby seevastu kinnitas varem samale uudisteagentuurile, et kõik neile loovutatud lapsed olid kas täiesti üksikud või kaugete sugulaste käest saadud.

    Ilmselt on kõnealuste tegelinskite pühakirjas ohtralt peent kirja, umbes nii:

    Sa ei tohi tunnistada oma ligimese vastu valetunnistajana!1

    1) Võõramaa orbusid2 ligimesteks ei loeta.
    2) Orvustaatus ei sõltu elusolevate vanemete arvust.

    Vasta  |  Tsiteeri

  23. Eesti Ekspressis vaktsiinide, uimastite ja meditsiini vallas korduvalt ebateadusliku jamaga silma paistnud psühholoog Tiina Jõgeda paljastas vaktsiinitootjate järjekordse vandenõu.

    Lemmikloomade ülevaktsineerimisest räägitakse foorumites ja kurdetakse koertenäitustel juba ammu. See pole niisama hala, sest ravimikontsernide vandenõu hõngulise teema üle murravad pead ka loomaarstid,

    kirjutab möödunud nädala Eesti Ekspress.

    Juba kümme aastat on olukord teine: tõhus vaktsineerimine on laastavad epideemiad sama hästi kui lõpetanud. Vaktsiinid muutuvad üha pikatoimelisemaks. Saksamaal on sellest aru saadud: seal nõutakse marutaudivastast vaktsineerimist iga kolme aasta tagant. Sama intervall käibib Soomes. Pookimisi võiks teha veel harvemini, sest uuringud on näidanud, et vastumürgi toime püsib kehas kauem.

    Eestis kasutatakse samu vaktsiine mis Soomes ja Saksamaal. Miks nõuavad siis meie ravimieeskirjad vaktsineerimist igal aastal?

    Täiesti võimalik muidugi, et loomade ülevaktsineerimine on Eestis probleem. Kahjuks ei oleks Jõgeda Jõgeda, kui ta ei lõpetaks artiklit nii:

    Ajal, mil lapsevanemad võtavad üha sagedamini vastutuse oma lapse organism vaktsiiniga mürgitamata jätta, peavad ka lemmikloomaomanikud julgemalt oma hoolealuseid kaitsma.

    Vasta  |  Tsiteeri

  24. Kes on indigolapsed?
    Linnar Priimägi, Eesti Ekspress

    “Indigolapsed” on poolteaduslikult kujunenud määratlus. Eri autorite segastest kirjeldustest settib aga välja üks kultuurilooliselt oluline kontsept. Seda saab mõista vaid laiemal taustal. Universaalne mütoloogiline kujutlus on uue ajastu seostus mingi erilise lapse kui lunastaja sünniga. XX sajandi algul kirjutas saksa kirjanik Hans Thoma mälestusraamatus “Elusügisel”: “… Ikka uuesti ilmub laps, igavene noorekssaamine, puhtalt süütuna igavikust, Jumala läkitatud olend.”

    Juba rooma kirjaniku Publius Vergilius Maro neljas ekloog (~-42/39) sõnastab kosmilise pöörde kontseptsiooni, mille kohaselt maailma ajalugu algab uuesti poisslapse sünnist aastal -40. Temas nähakse tulevast maailmavalitsejat, kes toob endaga kaasa raudaja lõpu ja kuldaja alguse: […]

    Vasta  |  Tsiteeri

  25. The Economist kirjutab huvitavast psühholoogilisest uurimusest võimu ja moraalituse seoste alal:

    In their first study, Dr Lammers and Dr Galinsky asked 61 university students to write about a moment in their past when they were in a position of high or low power. Previous research has established that this is an effective way to “prime” people into feeling as if they are currently in such a position. Each group (high power and low power) was then split into two further groups. Half were asked to rate, on a nine-point morality scale (with one being highly immoral and nine being highly moral), how objectionable it would be for other people to over-report travel expenses at work. The other half were asked to participate in a game of dice.

    The dice players were told to roll two ten-sided dice (one for “tens” and one for “units”) in the privacy of an isolated cubicle, and report the results to a lab assistant. The number they rolled, which would be a value between one and 100 (two zeros), would determine the number of tickets that they would be given in a small lottery that was run at the end of the study.

    In the case of the travel expenses—when the question hung on the behaviour of others—participants in the high-power group reckoned, on average, that over-reporting rated as a 5.8 on the nine-point scale. Low-power participants rated it 7.2. The powerful, in other words, claimed to favour the moral course. In the dice game, however, high-power participants reported, on average, that they had rolled 70 while low-power individuals reported an average 59. Though the low-power people were probably cheating a bit (the expected average score would be 50), the high-power volunteers were undoubtedly cheating—perhaps taking the term “high roller” rather too literally.

    Terve artikkel on kindlasti lugemist väärt.

    Vasta  |  Tsiteeri

  27. Professor: Lubatud võiks olla üks füüsikaseaduste eiramine filmi kohta
    Eesti Ekspress

    Teadlasel pole siiski täielikult füüsikaseaduste eiramise vastu filmides, kuid leiab, et neid võiks olla üks filmi kohta. Perkowitz on pannud kokku ka oma konsultantide grupi, kuhu kuuluvad peale tema veel Hollywoodi staarnäitleja Dustin Hoffman, Harvardi psühholoog Steven Pinker ning stsenarist-lavastaja Lawrence Kasdan. Juba on nõu antud näiteks filmi “The Watchmen” ja populaarse telesriaali “Heroes” tegijatele.

    Vasta  |  Tsiteeri

  29. selle septembriloo osas on veidi kahtlane kasutada sõna “lavastatud” selles kontekstis. pean silmas seda, et see kas ta oli lavastatud või mitte, ei tohiks küll kuidagi ehituslikult välja tulla. seda muidugi eeldusel, et kogu loos lavastati välja vaid süüdlased ning kõik muu oli ehtne.

    Vasta  |  Tsiteeri

  31. Prints Charles`i kahtlustatakse homöopaatia promomises
    Delfi Publik

    Süüdistajate seas on parlamendiliikmed, kelle arvates on salakohtumiste fakt iseenesest juba lubamatu, aga meditsiinilise erihariduse ja kogemuseta isiku laskmine lobitööd tegema täiesti vastuvõetamatu.

    See, et prints libateaduste eest head sõna kostab, on ammu teada. Oleme seda siin varem käsitlenud. Aga et see sisaldab ka aktiivset lobitööd otsustajate seas, väärib muidugi märkimist ja piirideta kriitikat.

    Vasta  |  Tsiteeri

  33. Wall Street Journal pajatab, et Vermonti senat on keeldunud kohaliku tuumaelektrijaama litsentsi pikendamast. Furoori on kergitanud hiljutised sõnumid triitiumi lekkest kõnalustest reaktorist teadmata põhjustel. Kuna litsents saab otsa, pannakse elektrijaam nüüd 2012. aastal kinni.

    Entergy said in a statement that the fight is “far from over,” suggesting it may try to get the Vermont Senate to reverse itself. It said it will “remain focused on resolving the tritium issue, on operating the plant safely, reliably and securely, and on winning back the confidence and trust of the citizens of Vermont.”

    Vasta  |  Tsiteeri

  34. [url=http://www.ohtuleht.ee/index.aspx?id=368531]Kristina Šmigun-Vähi nõuab, et me palvetaksime[/url], aga ei täpsusta, kelle poole

    Vasta  |  Tsiteeri

  36. Kui Kristiina oleks öelnud, et hoidke pöialt, oleks vähem voodoo olnud kui palvetamine? Põhimõtteliselt ju sama, sest ega meie pöidla hoidmisest ega muudmoodi soovimisest Vancouveris midagi ju ei muutu.

    Vasta  |  Tsiteeri

  37. ell ütles:

    Kui Kristiina oleks öelnud, et hoidke pöialt, oleks vähem voodoo olnud kui palvetamine? Põhimõtteliselt ju sama, sest ega meie pöidla hoidmisest ega muudmoodi soovimisest Vancouveris midagi ju ei muutu.

    Väga õige märkus! Millegipärast on aga endiselt käibel nii pöidlahoidmise, palvetamise, tervitamise, isu- ja jõudusoovimise, soolaleival käimise, õnnesoovimise, titevarvaste niisutamise ja kolm-korda-üle-vasema-õla-sülitamise kombed. Mullu, kui isa mulle väitsa kinkis, andsin talle täie enesestmõistetavusega kroonise mündi — ja ma ei oska öelda, kas selleks, et ei tuleks halba õnne, või selleks, et säilitada tavandit… Selliseid neurootilisi ebausukilde on kindlasti väga palju veel.

    Kas on ehk otsapidi ülemöödunud sajandisse lohisema jäänud keel ja tagurlik paganlik kultuur ankrud, mis meie kollektiivset ratsionaalset mõistust kammitsevad?

    Hmm…

    Esperanto riigikeeleks! Mulgikapsad seebiks! Kosmopoliidid pukki!

    Vasta  |  Tsiteeri

  38. ell ütles:

    Kui Kristiina oleks öelnud, et hoidke pöialt, oleks vähem voodoo olnud kui palvetamine?

    Jah. Sellepärast, et keegi ei süüdista pöidlahoidjaid kehva töö tegemises, aga kehvadele palvetajatele on voodooliiklased juba ka karmid karistused välja mõelnud.

    Üldiselt, inimesed ei omista pöidlahoidmisele enamasti nii emotsionaalseid maagilisi toimeid, et nad tolle omistamise pärast tolle väljendi metafoorsuse mõistmise minetaksid. Aga palvetamist kipuvad paljud inimesed spirituaalseks tegevuseks pidama, spirituaalsusest emaneeruv torsioonväli1 aga lülitab mõttetegevuse välja …

    1) Sa ju ei usu torsioonväljadesse? Tore, siis on tegemist kujundliku metafooriga.

    Vasta  |  Tsiteeri

  39. http://publik.delfi.ee/news/in.....d=29446891

    Poliitik Heimar Lenk peab ennast läbi ja lõhki Neitsiks ja jälgib iga päev ajalehtedest, millist päeva horoskoop talle lubab.

    “Kõik hea jätan meelde ja halva koha pealt pigistan silma kinni,” tunnistab ta Naistelehe Horoskoobiraamatule.

    “Kõike ei saa uskuda, aga ikka väga palju on täppi läinud,” räägib Neitsi tähtkujus sündinud mees. Näitena toob ta juhuse, kui luges alles õhtul, et möödunud päev on horoskoobi järgi väga tegus. “Ja tõesti oli selline kiire päev, kus jõuad sada asja tehtud,” jutustab ta.

    Kui Neitsi aga mees enda arvates on? “No mina olen ikka väga tüüpiline Neitsi, võtke kasvõi mu korraarmastus,” on Heimar oma tähtkujuõigsuses veendunud.

    Vasta  |  Tsiteeri

  40. Tuntud pereväärtuste kaitsjad Utah’st on vastu võtnud seaduse, mille alusel “hooletult käitunud” nürisünnituse üle elanud naist saab süüdi mõista mõrvas.

    Critics also note that the bill has no exemptions for women who suffer domestic abuse or who have addiction problems. They wonder, for example, about the putative case of a woman remaining with an abusive partner and suffering a miscarriage after an episode of violence. Would remaining in that relationship constitute “reckless” behaviour, they ask?

    Similarly astonished is the syndicated columnist Dan Savage. “Where will this insanity end?” he wrote. “If every miscarriage is a potential homicide, how does Utah avoid launching a criminal investigation every time a woman has a miscarriage? And how is Utah supposed to know when a pregnant woman has had a miscarriage? You’re going to have to create some sort of pregnancy registry to keep track of all those foetuses. Perhaps you could start issuing ‘conception certificates’ to women who get pregnant. And then, if there isn’t a baby within nine months of the issuance of a conception certificate, the woman could be hauled in for questioning.”

    It has not gone unnoticed that consideration of the bill, with the potentially high costs it would entail, has coincided with a debate on cancelling the last year of school for Utah children to help to save the state money.

    Vasta  |  Tsiteeri

  41. Ettevaatlikuks muutva pealkirja taga on tegelikult huvitav artikkel tähtkujude maakeelsetest nimedest.

    Maaleht: Tähistaevas näitab maarahva iseloomu

    Hästi silmatorkavale tähtkujule Orionile panid vanad lõunaeestlased nimeks Koot ja Reha, põhjaeestlaste ja saarlaste meelest olid seal Vardatähed.

    Üks viljapeks kõik: vart on kõver viljapeksukaigas, koodi eelkäija.

    Orioni vöö ehk meie Reha pea sihib vasakule otse kõige heledama taevatähe Siiriuse poole. Siirius kandis Orjatähe nime – vanasti olevat orjad alles siis töölt vabaks lastud, kui see täht paistma hakkas.

    /…/

    Koodi ja Reha järgi ennustasime omal ajal ka aastat. “Kui koodi riha ästi selgesti paistab, sis tuleb ää põllusaak, kui ei paista, sis tuleb alb saak ja vesine kättesaamine,” teati Helme kihelkonnas.

    Plejaadid on kaunis täherühm Sõnni tähtkujus. Vanad eestlased tundsid seda Sõela nime all ning hindasid nägemisteravust selle järgi, mitut tähte keegi seal nägi – kuus ja rohkem tähendas teravat silma.

    Et Sõela leida, vaata praegu, veebruariõhtul, lõunakaarde, kus ilutseb Orion, ning vea pilguga joon Koodi varre ülemisest otsast paremale.

    Vasta  |  Tsiteeri

  43. Juhuslikult meenus, et midagi jäi veebruarist ju veel kripeldama… Kiire otsing aitaski leida astroloog Tiina Varatalu uued mõtted möödunud kuust. Küsimustele ta paraku eriti ei vasta, aga vähemalt ainulaadne stiil on suudetud säilitada.

    Astroloog Tiina Varatalu: astroloogia on oma koha leidmise õpetus

    Elu kulgemine on nende tsüklite kaudu lihtsalt vaadeldav ja tõlgendatav. Seda muidugi alati vastavalt vaatleja enda huvi sügavusele, teadmistele ja tajudele. Sageli aetakse astroloogiast kõneldes segi mõjutamise tähendus välise tahte või jõu meetodil(kas planeedid mõjutavad mind ja mul ei ole vaba tahet?) tasakaaluliikumisele omased mõjud tasakaalustatud dünaamilises tervikus.

    See mõjutamine on midagi säärast nagu talv ja suvi taanduvad ja tungivad teineteisele peale tervikaasta tsüklites andes seeläbi märkamatult ka teineteisele tähenduse. See ei ole midagi eraldiseisvat (egoistlikku) nagu seda inimeste vahelistes mõjudes vahel ette tuleb. See on pigem neid ühendava terviku tasakaaluliikumisest tulenev mõju, mida taevakehad kui selle liikumise sõlmpunktid peegeldavad ja kannavad.

    Vasta  |  Tsiteeri

  45. Raadio Kuku on maha saanud kiiduväärt algatusega, milleks on uus haridusteemaline päevakajaline saade KoolOn. Just praegu on eetris.

    Kuna täna on esimene saade, siis ei oska taset kohe hinnata.

    Vasta  |  Tsiteeri

  46. Forte pealkirjamesitrid tööhoos: “Arukas inimene on tõenäoliselt vabameelne jumalasalgaja”

    Kõrgem arukus seostub liberaalse poliitilise ideoloogia ja ateismiga, selgus statistilisest uurimusest.

    Londoni majandus- ja poliitteaduste kooli evolutsioonipsühholoog Satoshi Kanazawa pakub, et intelligentsemad inimesed võtavad suurema tõenäosusega omaks evolutsioonilises mastaabis uudseid eelistusi ja väärtuseid, vahendab PhysOrg.

    /…/

    Samuti leiab Kanazawa, et inimestel on kalduvus näha aset leidvate sündmuste taga teostavat jõudu ja kavatsust, mille kõrvalsaaduseks ongi religioosne usk.

    “Inimesed on evolutsiooni käigus konstrueeritud paranoiliseks, ja nad usuvad Jumalat just sellepärast, et on paranoilised,” ütleb Kanazawa. Taolisest kaasasündinud paranoia-kalduvusest oli palju abi oludes, kus ellujäämine ning oma pere ja hõimu kaitsmine sõltusid äärmuslikust valvsusest kõigi võimalike ohtude suhtes.

    “Seega saavad intelligentsemad lapsed loomulikust evolutsioonilisest kalduvusest Jumalasse uskuda tõenäolisemalt üle ning kujunevad ateistideks.”

    Vasta  |  Tsiteeri

  49. “Inimesed on evolutsiooni käigus konstrueeritud paranoiliseks, ja nad usuvad Jumalat just sellepärast, et on paranoilised,” ütleb Kanazawa.

    Ehk oleks õige nii sõnastada, et religioon aitab efektiivselt paranoia vastu?
    Ma pole vähemalt viimastel aastatel kohanud ühtki vandenõuteooriat, mida üks tõsine kristlane tõsiselt võtta saaks.
    Isegi siis, kui ta argumentidena esitatud (pseudo)teaduse ja loogika nõrkust läbi ei näe.

    Vasta  |  Tsiteeri

  50. “Tõsine kristlane” on selline klausliga määratlus, mida võib oma suva järgi väänata — “tõeline šotlane”, või kuidas selle poste nihutava arutlusvea nimi oligi.

    Näiteks on nii juute, vabamüürlaseid, nõidu kui homoseksualiste kristlikele väärtustele rajaneva maailmakorra vastases vandenõus süüdistanud eelkõige just kristlased — aga need ei olnud ju “tõsised kristlased”, sest nad uskusid ja levitasid vandenõuteooriaid…

    Vasta  |  Tsiteeri

Lisa kommentaar

Sinu e-postiaadressi ei avaldata. Nõutavad väljad on tähistatud *-ga