Kaitseme sõnavabadust ja toetame Briti laimuseaduse muutmist
Briti laimuseadus (libel law) on viimastel aastatel kõva surve all, sest seda seadust kasutatakse muu hulgas ka teadus- ja tervisealaste vaidluste mahasurumisel. Ühed agarad kaebajad on olnud libateraapiate pakkujad, näiteks kaebasid Briti kiropraktikud Simon Singhi kohtusse selle eest, et ta nimetas kiropraktikute võtteid laste koolikute ravil ‘bogus‘, kuna sellise ravi efektiivsuse kohta pole mingit teaduslikku kinnitust. Meie hea tuttav Ben Goldacre ning tema ajakirjanduslik tööandja The Guardian olid pikka aega ühe surmakutsarist vitamiiniärika surve alla, kellest on pikemalt juttu Ben Goldacre raamatus Pahateadus.
Üks asi on Briti ajakirjanduses ilmuvad lood, mille üle lugudes kajastatud inimesed kaebavad, teine veidrus Briti laimuseadusega on see, et kui nt Austraalia ajalehes ilmub lugu selle kohta, et Kamerunis tegeleb Bulgaaria homöopaat ebaeetiliste inimkatsetega, siis võib see homöopaat Austraalia lehe Briti kohtusse kaevata, kuna see leht on üle interneti Suurbritannias loetav. Laimuturism. See asjaolu on löögi alla seadnud uuriva ajakirjanduse, kuna organiseeritud kuritegevusega seotud inimesed kasutavad seda skeemi aina agaramalt uurivate ajakirjanike vaigistamiseks ning isegi kui kostja õigeks mõistetakse, siis on ta lihtsalt pankrotis, kuna välja määratud kulud ei kata iial tehtud kulutusi. Nii on lihtsam hagejaga kokku leppida, esitada vabandused ja oma sõnadest taganeda ka siis, kui sul tuline õigus on.
Nüüd siis käimas rahvusvaheline kampaania seaduse muutmiseks, sest küsimus on rahvusvaheline, puudutab muu hulgas teadlasi, blogijaid, uurivaid ajakirjanikke. Arutatakse enesetsensuuri teemadel. Kampaaniat veab mittetulunduslik organisatsioon Sense About Science ja selle looga kutsun kõiki üles oma toetusallkirjaga toetama Briti laimuseaduse muutmist.
Toetust saab avaldada siin:
England’s libel laws are unjust, against the public interest and internationally criticised — there is urgent neet for reform
Kui keegi soovib sealse teksti eesti keelde ümber panna, siis võtan selle tänuga vastu.—> Eestikeelse variandi leiad siit.
Loe veel:
Martin pakkus:
Teen algust, järgmised parandagu ja täiendagu ehk toimetagu ja/või jätkaku teiste lõikudega. Esimene lõik:
“Freedom to criticise and question, in strong terms and without malice, is the cornerstone of argument and debate, whether in scholarly journals, on websites, in newspapers or elsewhere. Our current libel laws inhibit debate and stifle free expression. They discourage writers from tackling important subjects and thereby deny us the right to read about them.”
Vabadus otsesõnu ning pahatahtluseta kritiseerida ja kahelda on väitluse ja arutluse nurgakivi nii kooli-, veebi- ja ajalehtedes kui ka igal pool mujal. Meie praegune laimuseadus keelab debati ja lämmatab vaba väljenduse. See heidutab oluliste asjade käsilevõtmisel kirjutajaid ja seeläbi jätab meid ilma õigusest neid lugeda.
Artikkel kirjutas:
Mis hea pärast ta niimoodi peaks tegema? Austraalia seadused on enam-vähem samasugused, ajaloolistel põhjustel.
Teine lõik:
“The law is so biased towards claimants and so hostile to writers that London has become known as the libel capital of the world. The rich and powerful bring cases to London on the flimsiest grounds (libel tourism), because they know that 90% of cases are won by claimants. Libel laws intended to protect individual reputation are being exploited to suppress fair comment and criticism.”
See seadus on hagejate kasuks nii kallutatud ja kirjutajate vastu nii vaenulik, et London on saanud tuntuks kui laimamise maailma pealinn. Rikkad ja võimsad toovad oma kohtuasjad Londonisse tuulest võetud alustel (laimuturism), sest nad teavad, et 90% juhtudest on võitnud hagejad. Laimuseaduse eesmärki kaitsta üksikisiku mainet kasutatakse ära,selleks, et maha suruda õiglast arvamust ja kriitikat.
ajeke parandab:
Õigem oleks vist: toovad oma tuulest võetud alustel kohtuasjad Londonisse
ajeke parandab jälle:
Ähh, äkki oleks nii parem: Vabadus otsesõnu ning pahatahtluseta kritiseerida ja kahelda on nurgakiviks väitlusele ja arutlusele?
Keegi teine peab toimetama.
Kolmas lõik:
“The cost of a libel trial is often in excess of £1 million and 140 times more expensive than libel cases in mainland Europe; publishers (and individual journalists, authors, academics, performers and blog-writers) cannot risk such extortionate costs, which means that they are forced to back down, withdraw and apologise for material they believe is true, fair and important to the public.”
Laimamise kohtumenetluse hind ületab sageli 1 miljon naelsterlingit (umbes 18 miljonit krooni) ja on 140 korda kallim kui laimuprotsessid Mandri-Euroopas. Kirjastajad (ja üksikud ajakirjanikud, autorid, õppejõud, esinejad ja blogi-kirjutajad) ei saa riskida selliste kõrgete kuludega, mis tähendab, et nad on sunnitud taganema ja tagasi võtma ning vabandama materjali pärast, mis nende arvates on tõene, õiglane ja avalikkusele tähtis.
Neljas lõik:
“The English PEN/Index on Censorship report has shown that there is an urgent need to amend the law to provide a stronger, wider and more accessible public interest defence. Sense About Science has shown that the threat of libel action leads to self-censorship in scientific and medical writing.”
English PEN‘i ja Index on Censorship‘i aruanne näitas, et seadust on vaja kiiresti muuta, tagamaks tugevam, laialdasem ja kättesaadavam avaliku huvi kaitse. Sense About Science on näidanud, et laimuhagidest lähtuv oht viib enesetsensuurini teadus- ja meditsiinikirjutistes.
Viies ja viimane:
We the undersigned, in England and beyond, urge politicians to support a bill for major reforms of the English libel laws now, in the interests of fairness, the public interest and free speech.
Meie, allakirjutanud, nii Inglismaal kui ka väljaspool seda ärgitame tungivalt poliitikuid erapooletuse, avaliku huvi ja sõnavabaduse huvides toetama praegu Inglise laimuseaduste põhjaliku reformimise seaduseelnõud.
Pealkiri ja juhtmõte:
Libel reform campaign petition statement
England’s libel laws are unjust, against the public interest and internationally criticised – there is urgent need for a reform.
Laimuseaduse reformi kampaania avaldus
Inglismaa laimamise seadused on ülekohtused, avaliku huvi vastased ja rahvusvaheliselt kritiseeritud, neid on pakiliselt vaja reformida.
ajeke tõlkis esimese lõigu viimast rida:
Parem oleks vist: ja jätab seeläbi meid
Kergelt redigeeritud terviktekst:
Kuimetsas elavat Jumalat teeniv Antti Loodus näeb taas omi märgi unenägusid, vihatud nime on taas silme ees ja MTÜ Kristliku Meedia kodulehel avaldatud.
Link asjale ise teemale: http://foorum.usk.ee/index.php.....n#msg40867
Olgu Issand jälle kiidetud, kes lasi asja sedapidi paista.
@ajeke:
Tegin mõned muudatused — natuke sõnastust, mis minu arvates suupärasem kõlaks ja paar väljendit teistmoodi tõlgituna, aga üldiselt oli viimane versioon minu meelest juba päris hea.
PS. Väike tarkusetera veel tulevaste põlvede tarbeks, et eesti keeles on sõna vabandama tähenduseks andeks andma ja üldiselt selles tähenduses, nagu seda sõna kasutatakse, ikkagi kas palutakse vabandust, palutakse andeks või palutakse andestust.
Starkeri abiga Uus Jorgi Magasini sattunult leidsin sealt artikli, milles Kurt Andersen uurib demokraatia ülemäärast demokraatlikkust. Kaks kärbet sellest:
Kilplasliku usinusega oleme täitnud reaalse sisuga omaaegse võõrrežiimi deklareeritud põhimõtte: iga tööline ja kolhoositar, treial või lüpsja saab riigijuhtimisega hakkama. Jänkid millegipärast muretsevad seesuguse perspektiivi avanedes… Äkki peaks neile õpetust andma?
Ahjaa… üks üldine nõuanne veel — võõrkeelseid nimesid ei tõlgita, kirjutata jutumärkides ega panda kursiivi, vaid kirjutatakse läbiva suurtähega nagu eesti nimesidki.
Ma parandaks järgmiselt:
rahvusvaheliselt kritiseeritud -> rahvusvahelise kriitika all
lämmatab vaba väljendust -> lämmatab väljendusvabadust
Piiraks asesõna “see” kasutamist, näiteks eemaldaks asesõna kolmanda lõigu algusest ja üleskutse viimasest lausest.
Laimuseadust, mille eesmärgiks on kaitsta üksikisiku mainet, kasutatakse ära selleks, et maha suruda ausat arvamust ja kriitikat. -> Laimuseaduse eesmärk on kaitsta üksikisiku mainet, kuid seda kasutatakse ära ausa arvamuse ja kriitika mahasurumiseks.
blogi-kirjutajad -> võrgupäeviku pidajad
teadus- ja meditsiinikirjutistes -> teadus- ja meditsiinikirjanduses
…toetama praegu Inglise laimuseaduste põhjaliku reformimise seaduseelnõud. -> toetama praeguse Inglise laimuseaduse põhjalikku reformi. Lõppu võib panna ka eelnõud, kuid kas konkreetne eelnõu on juba olemas? Kui ei, siis oleks õigem öelda lihtsalt “reformi”.
Jah, pärisnimesid nagu John (Džon), väljaannete pealkirjad jmt, välja arvatud kunagi tõlgitud ja käibele jäänud (nt riikide) nimesid, nagu nt Ameerika Ühendriigid (originaalis USA ja otsetõlkes Ameerika Ühendatud Riigid), mida võib muust tekstist eristamiseks ka kursiivi või jutumärkidesse panna, nt “Liikluseeskiri”, “Viimne reliikvia”, samuti ei ole läbiv suurtäht absoluutne, nt Belgia kuningriik, Rembrandt van Rijn. Ühtlasi, olevatele ja tulevastele põlvedele: vabandama kasutatakse ja võib kasutada tähenduses õigustama. Teemaväliste nõuannetega võiks pikalt jätkata, aga kas on vaja Eesti keele käsiraamatut siia ümber kirjutada? Püüaks jääda teema piiresse, ehk?
On mõningad välismaised organisatsioonid, mille tõlkimisel on Eestis pikaajalised traditsioonid. Üks neist on Pen-klubi.
Kriku soovitas:
See see kolmanda lõigu alguses on rõhuline ja osutab nimelt konkreetsele seadusele. Viimases lauses pole see see rõhuline ja võib vabalt ära jääda.
Mhmhh.
Kriku tõi välja:
English PEN oleks siis kuidas? Kas see on sama Pen-klubi või midagi muud? Kas peaks olema Inglise Pen-klubi, Briti Pen-klubi? Või jäägu nii?
Viimane tööversioon koos Kriku soovitatud muudatustega + nipet-näpet:
ajeke õiendas:
Originaalis the law ehk mitte a law või lihtsalt law. Võibolla oleks siis parem: antud või kõnealune vms?
ajeke ütles:
Kui sa veidike ülespoole kerid, siis sa ehk märkad, et algselt olid organisatsioonide nimed kursiivis.
Starker avaldas:
Ikkagi võiks keegi järele uurida, kas seaduseelnõu on olemas ja kes algatas või algatab reformi ja kas soovitakse poliitikuid oma õlga alla panema nt Sense About Science’i reformile või ärgitatakse poliitikuid ise reformi algatama ja seadust ümber tegema. Minu toortõlge oli tehtud ainult algtekstile tuginedes ja mitte süvenedes tausta, lootuses, et see puudujääk mitme peaga siin parandatud saab. Tegu on olulisima lõiguga tekstis, millega soovitakse lugeja allkirja, kõik eelnev on lihtsalt taustainfo.
Starker märkis:
Drop it, skip it, and so on. Muidugi märkan, reedan saladuse: ma ise panin. Siiamaani on seal kursiivis, juunõu. Kas pean vabandama? ;)
Ettepanekut kordan: püüaks jääda teema piiresse, ehk? Pane kursiivi või tõsta püsti, nagu Sulle õige ja meele- või suupärane tundub, minu märkamine pole selle juures määrava tähtsusega, oluline on, et tekst saaks üldtunnustatud kujule. Keskenduks nüüd olulisele?
@ajeke:
All work and no play makes Jack a dull boy.
Minu praktikas käib toimetamise juurde ka toimetajapoolsed märkused tõlkijale. Vähemalt mina olen sellega harjunud ja selle üle isegi tänulik. Ega ma ju ei teadnud, et sa isegi nii pehmet kriitikat südamesse võtad.
ajeke ütles:
Joe S.-P. American’il on muidugi tubli konkurent, Joe T. Plumber.
Mina igatahes lühikese googeldamise järel targemaks ei saanud, aga ma arvan, et midagi ei lähe kaduma, kui tõlkida, et kutsutakse üles toetama reformi algatamist.
Kuidas selle PEN-klubiga jääb?
Inglise Pen-klubi.
Järgmine versioon siis väikeste muudatustega. Sealhulgas sai võrgupäevikust veebipäevik.
Starker selgitas:
Lase käia, kui tühja vaeva paljuks ei pea – mul südamega probleeme pole, õieti ei olegi teist (ehk südametu nagu ma olen), nii et pole ka kriitikat kuhugi võtta, jookseb lihtsalt mööda külgi maha. :)
Starker tõi välja:
Ma ütleks, et mul enam midagi kobiseda: näeb välja, nagu oleks päris hea.
ajeke parandab:
Kuradi trükiveakurat vehkis vahepeal ühe sõna sisse selle aja sees, kui postitus üles läks. :(
Aitäh Starkerile toimetuse ja Krikule kaasamõtlemise eest! Mitu pead on…
dig tsiteeris ja küsis:
Aussied olevat oma eksitusest aru saanud ja ilmselt sellekohase seaduse ümber näppinud.
Australia has already successfully recognised the damaging impact of allowing large corporations to sue for libel without restriction and has introduced a law that prevents corporations with more than ten employees from suing.
http://www.libelreform.org/the-report?start=4