Pilte 2011. aasta Umbluu preemia üleandmisest

Ingrid Peek, Umbluu preemia 2011 laureaat saatesarja “Hallo, Kosmos!” eest, kutsus mind 5. maiks oma päevasesse saatesse. Jutustasime tund aega ja muu hulgas andsin pidulikult eesti rahva kõrvade all üle ka preemia materiaalse kehastuse “Viltuse Pendli”. Lisaks Ben Goldacre’i raamatu Pahateadus.

Mulle kingiti väidetavalt kasepuust “töötav pendel” (nii mulle kinnitati), mille eest veelkord suur tänu — see on vahva mänguasi ja mälestusese. Pendli raskusel on kiri “HALLO, SKEPTIK!”.

Ingrid Peek oli üldse esimene Umbluu preemia saaja, kes sellest välja tegi. Päästeamet peab oma Sniffexit ilmselt ikka väga tõhusaks pommileidjaks, homöopaadid on Kutsekojale mütsikese pähe kudunud, Harmoonia Päevad ja Kadrioru Saksa Gümnaasium harmooniliselt leidnud uue sihtrühma lausa kooliõpilaste hulgast, et nemad ei vaevunud kuidagi reageerima.

Väljategemise eest muidugi suur tänu, aga see loomulikult ei pehmenda mu suhtumist, eksole.

Saateosa lõpuks oli kohale tulnud ka Kalju Paldis, keda on geobioloogiks nimetatud. Tordi ümber oleks vestlust jagunud pikemakski, kuid päevatöö kutsus.

Mõned pildid R2 stuudiost:

211 Replies to “Pilte 2011. aasta Umbluu preemia üleandmisest”

  1. Näiteks nii, et faktiväite taga on väärtuslik sõber?

    või näiteks nii, et ma olen skeptik ja mina ühtegi jama ei usu? :)

    Missugused tõendid toetavad hüpoteesi, et me ei aja jama?

    ma pole ju öelnud, et homoöpaatia toimib. lugesin ise ka, et mitmed uuringud on jõudnud tulemuseni, et asi ei toimi. ütlesin ka, et minu peal see ei toiminud.

    aga kuna oli ka uuringuid ja artikleid, mis toetasid homoöpaatiat, tõid välja olemasolevate uurimismeetodite nõrkasid kohti ja avaldasid mõtteid, kuidas homoöpaatiat edasi uurida, siis mina arvan, et las uurivad :)

  2. Faktiväidete sidumine väärtushinnangutega või nende mitteeristamine on fundamentaalne mõtlemisviga, mis aga seletab tõenäoliselt nii mõndagi.

    kas sa arvad, et inimpsüühika on üldse võimeline eraldama faktiväited oma tajumehhanismidest, mille aluseks on uskumused-hoiakud-väärtushinnangud? juba isiksuse struktuur mõjutab maailma tajumist ja isiksus on nö segu geneetiliselt edasiantud temperamendist ning tugevalt kinnistunud hoiakutest/tajumehhanismidest.

  3. piia ütles:

    kas sa arvad, et inimpsüühika on üldse võimeline eraldama faktiväited oma tajumehhanismidest, mille aluseks on uskumused-hoiakud-väärtushinnangud?

    Kas Sa ei ole tõesti kunagi kaldpinna, kaalu või kalorimeetriga füüsikakatseid teinud?

  4. Andres Valdre ütles:

    eetilistel põhjustel ma selle aruteluga ei ühine.

    Mnjah, tuli pähe, et kui reeglid liiga rangeks muuta, võib lõpuks kasti- ühiskonda välja jõuda, kus inimesed on vastavalt intelligentsusastmele, diagnoosidele või ma ei tea veel mille alusel täpselt paika surutud ja ei mingit moka kobinat väljaspool oma territooriumit. Ma ei ole selle poolt, tundub liiga trööstitu tõesti.

  5. ma pole ju öelnud, et homoöpaatia toimib. lugesin ise ka, et mitmed uuringud on jõudnud tulemuseni, et asi ei toimi. ütlesin ka, et minu peal see ei toiminud.

    aga kuna oli ka uuringuid ja artikleid, mis toetasid homoöpaatiat, tõid välja olemasolevate uurimismeetodite nõrkasid kohti ja avaldasid mõtteid, kuidas homoöpaatiat edasi uurida, siis mina arvan, et las uurivad

    Aga kes on öelnud, et ärgu uurigu? Igaüks võib uurida, mida tahab, kasvõi telliskivide suguelu. Ainult selle põhjal, et keegi enda arust uurib, ei saa aga veel mingil juhul järeldada, et “midagi peab selle taga olema”. Homoöpaatia läheb üldiselt vastuollu kõige sellega, mida keemikud ja füüsikud on viimase ma ei tea kui mitme sajandi jooksul tuvastanud.

    kas sa arvad, et inimpsüühika on üldse võimeline eraldama faktiväited oma tajumehhanismidest, mille aluseks on uskumused-hoiakud-väärtushinnangud?

    Kui ei oleks, siis ei kirjutaks me siin praegu ka noid kommentaare, sest meil ei oleks neid millegi abil kirjutada.

    Subjektiivsete tegurite vältimine on kogu teaduse ajaloo üks olulisemaid probleeme ja selleks on hulk kavalaid meetodeid välja töötatud. Üks neist on näiteks topeltpime katse, millest ükski posija muidugi mõistetavatel põhjustel kuuldagi ei taha.

  6. hmm, eelnevalt ma sain aru, et teie mõtteviisi aluseks on soov, et inimesed ennast ja teisi vähem kahjustaks – et nad ei langeks sharlatanide lõksu ning kahjustaks oma tervist või raiskaks raha. panite mind täitsa mõtlema asjade üle ning pöörasite mu tähelepanu aspektidele, mida ma muidu poleks vaadelnud. kasvõi sellele, et inimesed tõesti võivad loobuda mõistlikust ravist jne.

    aga praegu ma mõtlen, et miks te mind veenda tahate, et ma nõustuks 100%-liselt, et homoöpaatia ei toimi? ma ei ole ju kellelegi ohtlik – ise tõenäoliselt homoöpaatiat ei tarbi ning kuna mul endal positiivseid kogemusi sellega pole ja mingit tugevat usku asjasse, siis vaevalt ma ka teistele soovitan seda. mis kasu siis sellest minu veenmisest praegu on, miks see vajalik on?

  7. Ei taha. Kui ma üldse tahaks sind isiklikult milleski veenda – ma ei ole üldse kindel, et mul selline soov on – siis pigem võtma hoiakut, et asjad eelduslikult ei toimi. Asetama tõendamiskoormust selle õlule, kes väidab, et mingi meetod toimib.

    Teine väga kasulik strateegia on muidugi meeles pidada seda, mida keskkoolis õpiti. Üldhariduskoolis õpetatavad asjad võivad olla lihtsustatud, mõne meelest ka igavad või ebapraktilised, aga reeglina – harvade eranditega – ei õpetata meil koolis lastele jama. Loodusteaduslikud põhitõed jäävad kehtima ka järeldoktorantuuris hoolimata sellest, et sinnani jõudmiseks kuluva 10 aasta jooksul pidevalt uusi asju juurde õpitakse.

    Homoöpaatia on lihtsalt üks näide paljudest umbluudest, mille teoreetiliseks ümberlükkamiseks keskkooliprogrammis õpitavast täielikult piisab ja mille praktilise toimimise kohta tõendeid ei ole.

  8. piia ütles:

    kasvõi sellele, et inimesed tõesti võivad loobuda mõistlikust ravist jne.

    Ja mitte ainult teoreetiliselt. What’s the harm in homeopathy? loetleb mitmeid kurbi juhtumeid, kus inimesed homöopaatiasse ära surnud on.

    piia ütles:

    aga praegu ma mõtlen, et miks te mind veenda tahate, et ma nõustuks 100%-liselt, et homoöpaatia ei toimi?

    Võib-olla sellepärast, et selle tõendamiseks on meil väga head ja läbiproovitud argumendid?

    Ehk puutub asjasse ka taotlus epistemoloogiliselt ühele lehele jõuda. After all, homöopaatia on populaarsetest meditsiini alternatiividest (loe: mitteravimisviisidest) kõige antiteaduslikum.

  9. @piia:
    kinnitan ka omalt poolt, et Sind (või kedagi teist) veenda pole eraldi eesmärk. Kui Sa (või keegi teine) aga protsessi käigus veendud saad, siis miks ka mitte.

    Meil siin on vist peaaegu selline suhtumine kujunenud, et homöopaatia on nagu kogu mitteteaduslikkuse, teadusvastasuse, halbade argumentide, umbluulisuse üks kõige stiilipuhtamaid näiteid. Homöopaatia on tänaseks päevaks saavutanud uskumusmeditsiini hierarhias kuningliku koha ja kuningaks on ikka seesama tegelane, kes usub endal kõige moodsamast kangast kõige moodsamad rõivad olevat, aga kes tegelikult ikka täitsa ihualasti ringi silkab.

    Nagu Dig juba vihjas, pole homöopaatia puhul tegu ohutu harrastusega. Skeptik.ee-s on mitmeosaline kirjeldus ühest homöopaadi juures käimisest, siit-sealt on teateid, kus homöopaat sekkub raviarsti poolt määratud raviskeemi (nt diabeediga lapsel vähendada insuliini koguseid, mis haiglas on lahenenud jne).

    Minu jaoks on homöopaatia täiesti surnud ajalooline nähtus nagu näiteks haiguste huumoriteooria, aga mida zombi moel ikka ja jälle üritatakse taaselustada ja seda mitte teaduslikele asjaoludele tuginedes, vaid kasutades kõiki võimalikke ebateadusele omaseid võtteid – päris teaduse halvustamine, päris arstide halvustamine, tõenduspõhiste meditsiinivõtete halvustamine, arsti-patsiendi suhtesse sekkumine valede, hirmutamise, kahtluste tekitamise kujul; inimesi keelitatakse hoiduma tõenduspõhisest ravist, kulutama aega ja raha mittetoimivatele ravimeetoditele…

    Homöopaatia ei ole ainult terakesed, vaid terve mõtteviis – antiteaduslik, religioosne (hirmutav ja lunastust pakkuv), parasiteerimas kõige põhilisematel inimese usaldusvalmidustel. Ja nii edasi ja nii edasi.

    Lisaks on homöopaatia lihtsalt naeruväärne. Eriti kui höpologeedid kvantvibratsioonidest pajatama hakkavad.

    Seega jah. Kui selline hoiak on juba kujunenud, siis võib isegi neutraalne hoiak homöopaatia suhtes tunduda selle pooldamisena :)

Lisa kommentaar

Sinu e-postiaadressi ei avaldata. Nõutavad väljad on tähistatud *-ga