Virgutavalt uimastitest

596 Replies to “Virgutavalt uimastitest”

1. Ameerika Hääl on välja andnud eriaruande tubaka-asjandusest Aafrikas. Kajastamist leiab nii tubakafirmade strateegiline tegevus …

   Keith Gretton, Africa-Middle East director for London-based British American Tobacco company, says worldwide markets are stable and rejects the accusation by anti-smoking activists that his and other tobacco companies are simply preying on the countries south of the Sahara. While he admits there are opportunities for smoking growth in Africa, he notes his company provides significant economic benefits to sub-Saharan states. “There’s a lot of smuggling around the world, of cigarettes, a lot of illegal cigarettes,” Gretton says, “and one of our top priorities is to keep that segment as small as possible and replace illegal cigarettes by duty-paid cigarettes, so governments get the revenue from that product. British American Tobacco paid 2.3 billion pounds ($3.4 billion) in taxes to governments across Africa and the Middle East last year.”

   … kui selle mõjud rahvatervisele ja -majandusele.

   Twenty-one percent of men in Zimbabwe smoke cigarettes, according to a 2008 World Health Organization survey. But Namibia was the leader in Southern Africa with a startling 36 percent of men smoking – 29 percent on a daily basis. In South Africa the figure was 25 percent, in Mozambique 20 percent, and Zambia 18 percent. About 8 percent of women in South Africa smoke, in Namibia 9 percent, but the rate is in general much lower, 2 percent or less in the other countries.

   Vasta  |  Tsiteeri

2. R2 püüab homme lõunal saates “Poolt ja vastu” temaatilist debatti pakkuda.

   Eeloleval laupäeval läheb tuliseks aruteluks, kuidas suhtuda kanepi legaliseerimise ideesse.

   Oma arvamuse ütleb Mart Kalvet, kes on ajakirjanduses korduvalt nõudnud kanepisse suhtumise ümbervaatamist riiklikul tasandil. Tema kõrval saab sõna Veiko Germann, politsei- ja piirivalveameti kriminaalpolitseiosakonna menetlusbüroo III talituse juht.

   Vasta  |  Tsiteeri

3. Eelmises postis lingitud saade on nädala vältel R2 kodulehelt allalaaditav/järelkuulatav.

   Drug War Chronicles kirjutab aga, kuidas sõda raviotstarbelise kanepi vastu USA-s võimendub, nii et hakkab paistma, nagu oleks Obama administratsioon veelgi uimastisõjakamalt meelestatud kui Bush noorema oma oligi.

   Recent days have seen a range of federal escalations against the medical marijuana industry either announced or moved into further stages:

   The Bureau of Alcohol, Tobacco and Firearms announced that medical marijuana patients are prohibited from owning firearms, a policy that could subject otherwise law-abiding patients to draconian sentencing enhancements. Rumor has it that federal agents in Michigan are using patient lists to cross-match against gun sales databases — unconfirmed as yet, but in line with prior Michigan developments.

   The last bank in Colorado to openly do business with the medical marijuana industry has announced that it will no longer do so. The banks have caved in to federal demands they do extra monitoring and reporting on their customers in the marijuana business, fearing the feds could have worse in mind for them than they’ve stated. Dispensaries throughout the state are preparing to go cash-only.

   The IRS announced that medical marijuana dispensaries, which the federal government does not recognize as nonprofits even when their states do, cannot deduct the major costs of doing business on their tax returns — rent, payroll, etc. — a move that could make collective provision of marijuana to patients difficult to continue. Harborside Health Center in Oakland, a major and well-respected leader in the field (our Scott Morgan has dubbed Harborside “The Best Place in the World to Buy Marijuana”), paid millions in taxes but owes millions more. They say they’ll have to stop operating if the appeals process fails to reverse the decision.

   Tomorrow California US Attorneys say they’ll announce a new “strategy,” including forfeiture actions and maybe worse against property owners who rent buildings or land to medical marijuana businesses. It’s not a completely new threat, but it is sounding like an enlarged one.

   Vasta  |  Tsiteeri

4. Mõni ehk mäletab aastatagust uudist “Mehhiko narkolinna politseijuhiks sai 20-aastane tudengineiu“.

   Ühe Mehhiko kõige ohtlikuma, USA piiril asuva narkosõjalinna uueks politseiülemaks sai 20-aastane tudengineiu. Paljud politseinikud on linnas ametist lahkunud ja ametnikud tapetud.

   Märtsis läks asi karmiks.

   Mehhiko 20-aastane naispolitseiülem Marisol Valles García põgenes pärast tapmisähvarduste saamist USA-sse, kinnitasid immigratsiooniametnikud. García pälvis ülemaailmset tähelepanu eelmisel aastal, kui temast sai narkovägivalla käes vaevleva piirilinna politseiülem, sest keegi teine ei julgenud seda tööd vastu võtta.

   Nüüd kirjutab The Daily Telegraph, miks läks, nagu arvata oli.

   She was praised as the ‘bravest woman in Mexico’ – a young mother who became chief of police in a town terrorised by drugs cartels. But Marisol Valles García’s gutsy gesture has cost her dearly /…/

   The family are now in a safe house in the United States, far from the border.

   “It’s hard, because we can’t work and still live in fear. But better to be alive in the US than dead in Praxedis.”

   Vasta  |  Tsiteeri

5. Natuke ajaloolist. Charles C. Mann kõrvutab uues raamatus 17. sajandi tubakakaubanduse ajalugu tänapäeva uimastisõjaga; The Independent tutvustab teost pealkirjaga “1493 – How Europe’s Discovery of the Americas Revolutionized Trade, Ecology and Life on Earth”.

   Nicotiana tabacum, as botanists call it, was the first global commodity craze. Fun, exotic, hallucinogenic and addictive, it was – is – a near-perfect consumer product. England fell under its spell in the 1580s, when the survivors of the nation’s first, unsuccessful colonies – the Roanoke ventures of Sir Walter Raleigh – landed in Brighton with strange, fiery clay tubes at their lips. Obviously conscious of the impact of their appearance, they descended on the docks, smoking languidly, like so many Elizabethan versions of James Dean and Humphrey Bogart. By 1607, when Jamestown was founded, London’s streets were jammed with more than 7,000 tobacco “houses” – café-like places where the city’s growing throng of nicotine junkies could buy and consume tobacco.

   None of this was exceptional. Between 1580 and 1610, Nicotiana tabacum, a species originally from the Amazon, became a fixture in every inhabited part of the earth. Almost immediately it attracted governmental ire. Bans on tobacco, some enforced by the death penalty, were enacted by France, Russia, Sweden, the Ottoman and Mughal empires, and the Japanese shogunate. The smoking weed quickly became so ubiquitous in Manchuria, according to historian Timothy Brook, that in 1635 the Khan, Hong Taiji, discovered that his soldiers “were selling their weapons to buy tobacco”. Enraged, he prohibited smoking.

   Ken Burns on aga valmis teinud ning üleriigiline haridustelekanal PBS eetrisse ja veebigi paisanud põneva dokumentaalsarja USA alkokeeluseaduse ajaloost ja õppetundidest. Pealkiri on lakooniline: Prohibition.

   PROHIBITION is a three-part, five-and-a-half-hour documentary film series directed by Ken Burns and Lynn Novick that tells the story of the rise, rule, and fall of the Eighteenth Amendment to the U.S. Constitution and the entire era it encompassed.

   The culmination of nearly a century of activism, Prohibition was intended to improve, even to ennoble, the lives of all Americans, to protect individuals, families, and society at large from the devastating effects of alcohol abuse. /…/

   Prohibition turned law-abiding citizens into criminals, made a mockery of the justice system, caused illicit drinking to seem glamorous and fun, encouraged neighborhood gangs to become national crime syndicates, permitted government officials to bend and sometimes even break the law, and fostered cynicism and hypocrisy that corroded the social contract all across the country…

   Vasta  |  Tsiteeri

6. Mart K. tsiteeris:

   Mehhiko 20-aastane naispolitseiülem Marisol Valles García põgenes pärast tapmisähvarduste saamist USA-sse, kinnitasid immigratsiooniametnikud.

   Kas ma saan õigesti aru, et selleks, et seaduslikult Mehhikost Ameerikasse migreerida, ei ole tarvis muud teha kui politseiülema koht vastu võtta — paistab, et vabu kohti on jalaga segada —, tapmisähvardused kenasti ära dokumenteerida ja siis põhja poolt poliitilist varjupaika taodelda, sest kodumaal ähvardab poliitiliste uimastisõja-vaadete eest tagakiusamine?

   Vasta  |  Tsiteeri

7. Ida jaoskonna noorsoopolitseinik tutvustab Delfi lugejaile koolinoorte seas populaarset suitsuvaba tubakapõhist uimastit ning selle hüvesid võrreldes suitsetatava tubakaga.

   Viimastel õppeaastatel on koolide personal hakanud koolist leidma huvitavaid väikesi padjakesi. Leitakse neid nii lagede küljest, põrandalt, prügikastidest kui ka lillepottidest. Samuti on osadel õpilastel tunni ajal mokk punnis. /…/

   Enam ei pea nn tubakalaksu saamiseks vahetundi ootama, vaid ka tunni ajal on võimalik tubakatoodet kasutada, vastupidiselt sigareti tarvitamisele ei jää pärast mokatubaka tarvitamist mingit spetsiifilist lõhna juurde ning täiskasvanutele vahelejäämise võimalus on väiksem. Samuti pole hind probleemiks – olemasoleva taskuraha eest on võimalik saada ühest padjast terve toosini. /…/

   Noorte seas levib eksiarvamus, et kuna mokatubaka tarvitamisel nad ei suitseta, on see ka tervisele ohutu, sest ei jää kopsuvähki, võhm ei kao jms. Tegelikult sisaldab mokatubaka padjake 16 korda rohkem nikotiini kui sigaret ning toob endaga kaasa hulga teisi tagajärgi. Võrreldes tubakasuitsuga tekib sõltuvus kiiremini ja kergemini ning selle tarvitamisega kahjustatakse vaid enda, mitte kõrvalviibijate tervist. Mokatubaka sõltlasi vaevavad koolis tähelepanu- ja keskendumisraskused. /…/

   Sellise tubaka ostmine ja muul moel vahendamine on nii Eestis kui Euroopa Liidus Maailma Terviseorganisatsiooni (WHO) poolt alates 1992. aastast keelatud. Mokatubakat on ametlikult lubatud müüa vaid Rootsis, Norras ja Taanis. Kahjuks on juba juhtumeid, kus lapsevanemad annavad oma lastele ise mokatubakakarpe, et neid koolis sõpradele maha müüa.

   Vasta  |  Tsiteeri

8. Villu Paart (tegelikult vist Päärt?) kirjutab Novaatoris, kes siis on need inimesed, kes joovad alkoholisisaldusega tooteid, mis pole mitte mõeldud seespidiseks tarvitamiseks.

   Tartu Ülikooli tervishoiu instituudi dotsent Kersti Pärna ja professor David A. Leon Londoni Ülikooli hügieeni ja troopilise meditsiini instituudist üritasid selgust saada, kui levinud on surrogaatide (parfümeeria, süütevedelike ja puhastusvahendite) joomine Eesti elanike hulgas ja kes neid joovad. /…/

   Neist oli poealkoholi asemel parfümeeriat või olmekeemiat juues püüdnud odavat peatäit hankida 1,4 protsenti. Naiste seas oli lõhnavete, puhastusvahendite ja süütevedelike joojate osatähtsus üliväike, kuid meeste hulgas joonistusid välja siiski selgete tunnustega rühmad. /…/

   Surrogaatide kättesaamine on alkoholist lihtsamgi – kioskid pakuvad lõhnavett varastest hommikutundidest hilisööni. Lisaks tuleb selliste vedelikena ostetu kätte isegi kohati kuus korda odavam kui poest ostetud alkoholil, sest alkoholiaktsiisi odekolonni hinnale ei lisandu. /…/

   Eesti uuringu autorid märgivad, et kuivõrd surrogaatide kohta esitati küsimus ainult neile, kes olid alkoholi joonud viimasel kuul, siis ei andnud andmed siiski täit pilti selle kohta, kui paljudel Eesti elanikel on üldse sedalaadi vedelike tarbimise kogemus.

   Pärna sõnul on andmed pärit intervjuupõhisest terviseuuringust, seega on tõenäoline, et taolisse uuringusse paljud surrogaatalkoholi tarvitajad ei satu.

   Vasta  |  Tsiteeri

9. TÜ mükoloogia emeriitprofessor Kuulo Kalamees kirjutab Eesti Looduse ja Forte lugejaile, millega võib päädida kärbseseente mugimine.

   Kärbseseenemürgistust ehk „mükoatropiinimürgistust”, iboteenhappe-mustsimoolimürgistust või pantherina-sündroomi põhjustavad kärbseseene (Amanita) perekonna punase kärbseseene alamperekonda Amanita kuuluvate seente mürkained, mis halvavad kesknärvisüsteemi tegevuse.

   Need mürkained tekitavad inimeses motoorset ja psüühilist erutust, joovet, ebatavalist elevust, hallutsinatsioone jms. nähte. Kärbseseentes sisalduvad ained sarnanevad oma toimelt atropiiniga, mistõttu varem antigi neile koondnimetus „mükoatropiin”.

   Hiljem selgus, et sellist mürkainet nagu mükoatropiin pole keemiliselt olemas ja mürgistust põhjustavad hoopis teised ained. /…/

   Punane kärbseseen on nõrgalt mürgine hallutsinogeenne seen, kes narkootilist joovet ega psüühilist sõltuvust tarvitamise järel üldjuhul ei põhjusta. Küll aga tekivad mürgistusele järel rahutust unest virgudes ebameeldivad pohmelusnähud.

   Punase kärbseseene abil saadud joobetaoline meelierutav petteseisund on võimaldanud mõnedel Põhja-Euraasia hõimudel laskuda transsi, loitsida või arbuda šamaanlike paganausutalitluste puhul, nt. Lapimaal, Põhja-Siberis ja Kamtšatkal. /…/

   Panter-kärbseseen on väga mürgine, ohlikum kõigist teistest siin käsitletud liikidest; võib põhjustada surma. /…/

   Nartsiss-kärbseseen /…/ [on] väga mürgine; väljaspool Euroopat, Tšiilis, on põhjustanud isegi surmaga lõppenud mürgistusi. /…/

   Kärbseseenemürgistuse toimeained: iboteenhape, muskasoon, mustsimool; need ei hävi kupatamisel ega kuivatamisel, samuti mitte ühelgi muul seente kulinaarse töötlemise ega hoidistamise viisil.

   Vasta  |  Tsiteeri

10. Houston Chronicle räägib kohaliku presidendimetakandidaadi Herman Cain’i uuest skandaalsest reklaamist, kus positiivset kangelast psühhoaktiivset stimuleerivat substantsi suitsetamas näidatakse.

    Most of the text is pretty standard stuff: “Herman Cain will put United back in the United States of America,” “America’s never seen a candidate like Herman Cain,” etc. Of course, Block is paid to espouse those beliefs, but no matter.

    The weirdness comes in during the last few seconds of the video: in a tight shot on Block’s face, he slowly drags a butt as songstress Krista Branch sings the tea party fave “I am America.”

    Vasta  |  Tsiteeri

11. Tiina Jõgeda: Õnneseened. Üks doos maagilisi seeni võib muuta isiksust

    Uurimisrühma juht Roland R. Griffiths ütles, et psilotsübiini saaks kasutada terapeutilistel eesmärkidel. Seda rääkis juba ammu Šveitsi keemik Albert Hofmann, kellest sai tajuavardajate eestkõneleja kohe, kui ta LSD toime enda peal avastanud oli.

    Aga, hoiatas Hofmann, need ained pole lollidele! Ta propageeris hallutsinogeene abivahendina psühhoanalüüsis, nimetades neid hinge ravimiks. Hipiliikumise ja alternatiivkultuuri suhtes oli ta ülikriitiline, nimetades neid juhutarbijatest amatööride karjaks. Hofmannil oli õigus: ühiskond ei tulnud hipikultuuri tagajärgedega muudmoodi toime kui keelates. Kalevi alla läks ka narkootikumide teaduslik uurimine. Neil vähestel teadlastel, kes siiski meelemürke uurivad, on peaaegu võimatu tulemustest kirjutada neutraalses või, hoidku jumal, positiivses võtmes. Need on sotsiaalpoliitilised tabuteemad ja nii jääb.

    Siiski leidub uurimusi, mis näitavad, et hallutsinogeenid soodustavad õnnetunnet ning leevendavad masendust ja ärevust.

    “Psilotsübiini toimemehhanismil on potentsiaali soodustada ilmingut, mida nimetatakse psühhospirituaalseks epifaaniaks,” ütleb Charles Grob, kes tegeles ravimatute haigetega, “kestva psühhoteraapia kontekstis on vaja psilotsübiini manustada ehk ainult üks kord, samas kui konventsionaalseid ravimeid kasutatakse tavaliselt iga päev, seda isegi aastaid.” Ühes teises psilotsübiinieksperimendis osalenud väitsid hiljem, et seene-kogemus kuulus elu viie kõige tähendusrikkama ja mõjusama kogemuse hulka.

    Vasta  |  Tsiteeri

12. salvey ütles:

    …ühiskond ei tulnud hipikultuuri tagajärgedega muudmoodi toime kui keelates.

    Nimetada praegust olukorda, kus hallutsinogeensete ja muude uimastite valik, kättesaadavus ja tarvitajate määr on enam-vähem kogu maailmas suuremad kui kunagi varem, “tagajärgedega toimetulemiseks”, on mõnevõrra narr. Eriti narr on LSD massidesseviimises süüdistada toonast noorust, kui tegelikult tegi otsa lahti hoopis CIA.

    Hofmann kritiseeris teravalt Leary tegevust, ja ma ei ütleks, et põhjendamatult. Samas oli Leary esimeste hulgas, kes hoiatas LSD kriminaliseerimise soovimatute tagajärgede eest, soovitades selle asemel rakendada haridust ja regulatsiooni.

    Leary on ajanud palju käojaani, aga selles asjas olen temaga ühel nõul.

    Vasta  |  Tsiteeri

13. Mart K. ütles:

    Eriti narr on LSD massidesseviimises süüdistada toonast noorust, kui tegelikult tegi otsa lahti hoopis CIA.

    Küllap tuleb süüdistada CIA’sse infiltreerunud hipispioone.

    Vasta  |  Tsiteeri

14. Kaks tubakaga seotud uudist.

    Esimene ütleb, et värske uurimuse andmeil pole tubakast loobumiseks mõeldud ravim varenikliin (brändinimega Chantix) esmaseks loobumisravimiks sobilik, kuna tekitab depressiooni ja soodustab enesetappe.

    “Our study contradicts the implications of a recent review by the FDA showing no difference in psychiatric hospitalizations between varenicline and nicotine replacement patches,” said Curt D. Furberg, M.D., Ph.D., professor of Public Health Sciences at Wake Forest Baptist, co-author of the study and a nationally recognized leader in drug safety research. “The FDA hospitalization studies were flawed because they could not capture most of the serious psychiatric side effects, including suicide, depression, aggression and assaults. These can be catastrophic events but do not normally result in hospitalization.

    “We found that Chantix is associated with more suicidal behavior reports than any other smoking-cessation drug on the U.S. market. The risks simply outweigh the benefits.”

    Teine elustab vana hea “hüppelaua-” ehk “lävepakuteooria” uues kuues, näidates, et nikotiin võib olla hüppelauaks kokaiini juurde, kuna eelhäälestab aju sellest suuremat naudingut ammutama.

    In the current study, by researchers at Columbia University, New York City, and published in today’s Science Translational Medicine, mice exposed to nicotine in their drinking water for at least seven days showed an increased response to cocaine. This priming effect depended on a previously unrecognized effect of nicotine on gene expression, in which nicotine changes the structure of the tightly packaged DNA molecule, reprograms the expression pattern of specific genes, in particular the FosB gene that has been related to addiction, and ultimately alters the behavioral response to cocaine.

    To examine whether the results from this study paralleled findings in humans, the researchers reexamined statistics from the 2003 National Epidemiological Study of Alcohol Related Consequences to explore the relationship between onset of nicotine use and degree of cocaine dependence. They found that the rate of cocaine dependence was higher among cocaine users who smoked prior to starting cocaine compared to those who tried cocaine prior to smoking.

    Vasta  |  Tsiteeri

15. Villu Päärt kirjutab Novaatoris, et elamustejanu ja sellest johtuv riskikäitumine, k.a uimastite pruukimine, võivad olla päriliku iseloomuga.

    Suurema elamustejanuga inimesed suitsetavad sagedamini, proovivad suurema tõenäosusega muid mõnuaineid ja mängivad hasartmänge. Autot juhivad nad hoolimatult. Nad satuvad sagemini juhuvahekordadesse, kus kaitsevahendeid ei pruugita. Elamustejanustele meeldivad eredad värvid, rahvarohked paigad, nad on riskima ja panema end ohtu lihtsalt selleks, et oleks lõbus. /—/

    [Ühe autori, TÜ eksperimentaalpsühholoogia professori Jüri] Alliku sõnul oli pettumus see, et kuigi uuritavaid oli ligi 8000 Euroopa päritolu inimest mitmelt maalt (ka veidi üle tuhande Eesti Geenivaramu doonori) ja geenianalüüs jälgis ligi 300 000 üksiku nukleotiidijärjestuse muutusi, siis oli selle ühe, elamustejanuga seotud geenivariandi valdavus nii suure töö kohta siiski oodatust väiksem.

    “Me lootsime, et õnnestub leida aju virgatsainete dopamiini või serotoniiniga seotud geene, aga seda ei juhtunud,” ütles Allik.

    Uuringus osalejad täitsid isikuomaduste testi ning selle järel püüti leida seoseid levinumate isikuomaduste ja kindlate geenivariantide vahel.

    Elamustejanu skaalal kõrgeid punkte saanud inimestelt leiti geeni CTNNA2 kindel variant. See geen on oluline, sest kodeerib üht valku, mis on oluline ajus neuronite vahel sünapsite moodustumises. /—/

    Alliku sõnul on selle leiu põhjal võimalik uurimistööga siiski edasi minna. Järgmisena on kavas uurida neid Eesti inimesi, kes on oma elus sooritanud langevarjuhüppe.
    “Iga inimene ei istu lennukisse, et sealt langevarjuga alla hüpata. Me püüame uurida, millised geenid on neil, kes seda sporti harrastavad,” ütles Allik.

    Vasta  |  Tsiteeri

16. Oivaline ajalooline analoogia hüsteerilisele ja ebateaduslikule sõjale mõnede uimastitega avaldub 19. sajandi lõpul ja 20. algul levinud arusaamas, nagu põhjustaks käsikiimlus ränki tervisehädasid: vaimuhaiguseid, impotentsust, langetõbe ja järeltulijate kasvu kängumist. Millised olid “teaduslikud” meetmed käsipatu nuhtluse ohjeldamiseks ja kuidas need on kujundanud tänapäevast maailma, kirjutab Cracked.

    …in the late 1800s and early 1900s, America wound up in a frenzy over the problem of masturbation that sounds suspiciously similar to the fears about recreational drugs a half century later — masturbation was spoken of as a new, addictive fad among our children that doctors said could cause everything from psychosis to epilepsy.

    Lahendusteks, millest loodeti abi sandistava eneserahuldamissõltuvuse vastu, pakuti muu hulgas ümberlõikamist (eelistatavalt tuimestuseta), maitsetut ja külma tervislikku toitu (nt maisihelbed piimaga ja täisteraküpsised), külma veega kümblemist, võimlemist, skautlust ja… vibraatoreid.

    Vasta  |  Tsiteeri

17. Harvardi uurijad leiavad, et poolsünteetilise retseptopioidi buprenorfiini ja opioidiantagonisti naloksooni segu brändinimega Suboxone võib aidata vabaneda retseptopioidisõltuvusest, vahendab MedicalXpress.com.

    Individuals addicted to prescription painkillers are more likely to succeed in treatment with the aid of the medication buprenorphine-naloxone (Suboxone), report McLean Hospital and Harvard Medical School researchers in today’s online edition of the Archives of General Psychiatry. /…/

    According to Weiss, 49 percent of patients benefitted from Suboxone during a 12-week course of the medication. However, once the medication was discontinued, patients had a high rate of relapse. Monitored in four week increments, individuals showed an increasing rate of relapse the longer they remained off Suboxone. Another interesting finding, noted Weiss was that neither having chronic pain, nor participation in intensive addiction counseling affected the participant’s success rate.

    Meenutame, et buprenorfiini meelelahutuslik väärtarvitamine on Skandinaavias väga levinud. 2007. aastal hõivati Uppsala maakonnas buprenorfiini rohkem kui kokaiini, ecstasyt või korgijooki GBH. Soomes väärtarvitati 2005. aastal buprenorfeeni rohkem kui amfetamiine. Naloksooni lisamine peaks ära hoidma buprenorfiini kõige levinuma ja ohtlikuma tarvitamismooduse — süstimise.

    Each participant received Suboxone—a combination of buprenorphine, which alleviates opioid withdrawal and craving, and naloxone, which prevents abuse if the drug is not taken orally as prescribed.

    Naloksoon — odav ja mittenarkootiline ravim, millega oleks võimalik ära hoida palju opioidiüledoosisurmasid —, on mitmel pool maailmas põhjendamatult keelatud aine. Kahjuks ma ei oska kommenteerida, milline on selle juriidiline positsioon ja kättesaadavus Eestis. Arst.ee ravimikataloogis on Suboxone kirjas “keelualuse tabletina”, naloksooni süstelahusele pole keelusilti lisatud.

    Vasta  |  Tsiteeri

18. Uuring: Infomaania on hullem kui kanep! alkeemia. ee

    Uus uuring näitab, et need töötajad, kes on pidevalt sissetulevatest telefonikõnedest ja e-kirjadest häiritud, kannavad IQ languse all kaks korda rohkem kui kanepisuitsetajad.

    Inglise Psühhiaatriainstituudis (Institute of Psychiatry) läbi viidud uuring leidis, et ülemäärane tehnoloogia kasutamine alandas töötajate intelligentsust.

    Nendel töötajatel, kelle tähelepanu oli pidevalt häiritud uute e-kirjade ja sissetulevate kõnede poolt, täheldati 10-punktist IQ langust – mis on kaks korda rohkem kui uuringud on leidnud olevat kanepisuitsetajatel

    Vasta  |  Tsiteeri

19. salvey ütles:

    …täheldati 10-punktist IQ langust – mis on kaks korda rohkem kui uuringud on leidnud olevat kanepisuitsetajatel…

    Kahjuks ei viita alkeemia.ee täpsele allikale; artikkel ei ütle ka, kas IQ-langus oli püsiva iseloomuga või mitte. Kanepi puhul, mille juures IQ-langus ilmneb eelkõige väga pikka aega krooniliselt suitsetanutel, pole muutused minu teada püsivad.

    Only the heavy current users had experienced a decline in their IQ scores over the 10-year period – about four points. Light users, former users and abstainers all saw their IQ scores climb between two and six points.

    Vasta  |  Tsiteeri

20. Delfi tutvustab uusi trende algkoolilaste uimastivalikus.

    Laste seas levib kulutulena uus sõltuvust tekitav komme – tulemasinagaasi nuusutamine.

    “Sisuliselt ei ole ju tegemist uue asjaga,” nendib Tallinna lastehaigla psühhiaatriakliiniku juhataja Anne Kleinberg ajalehes Pealinn.”Ühiskonnas on ikka olnud lapsi, kes nuusutavad, erinevad on ained, mida nuusutatakse – kunagi oli see liim, siis bensiin, nüüd välgumihkligaas.” /—/

    Artiklist kumab läbi moraalipaanika mekk, aga kui väited tõeseks peaksid osutuma, võib see tähendada, et toksikomaania maine hakkab meie keelurežiimi viljastavates tingimustes jõudsalt paranema; äkki küündime selles vallas varsti järele Euroopas kõige eesrindlikumalt (s.t laristavamalt ja laibaküllasemalt) uimastitega võitlevale Rootsile, kus liiminuusutajatest laste osakaal on suurem kui leebema uimastipoliitikaga riikides.

    Vasta  |  Tsiteeri

21. Egas uimastikahju ainult laipadega mõõdeta. Jeltsini tervis pidas alkole suurepäraselt vastu, nii et otsest ohvrit polnud. Palju Venemaal laipu oli tänu konstantselt porujommis presidendi võimetusele riigis kaost lõpetada, ei tea keegi.

    „Maailma Tervishoiuorganisatsiooni (WHO) korraldatud kokaiiniteemalisel konverentsil leidsid kõik eksperdid, et rõhuv enamus kokaiinitarvitajatest kontrollivad oma tarbimist suurepäraselt ja leidsid seetõttu, et kokaiin ei kujuta endast suurt probleemi.

    Mõned väidavad, et majanduskriis koos tagajärgedega oli osaliselt sellesama kokaiini süü. Wall Street,i ja koka suhted pole kuigi suur saladus, samamoodi nagu asjaolu, et erinevalt alkoholist ei saa mõõdukalt pilves kodaniku välise käitumise põhjal tavainimene joobeseisundist aru. Mis võimaldab rahulikult pilves peaga tööl käia. Mu oma tutvusringkonnas inimene, kes teeb igal hommikul kohvi asemele mehise triibu amfetamiini. Ja käib tööl ja sõidab autoga ja siiamaani pole mitte midagi juhtunud.

    Oskab keegi öelda, kui palju finantssüsteemi külili kukkumist mõjutasid pilves pankurite eufoorias tehtud kõrgelennulised ja lollid otsused? Ning kui palju majanduskriisi füüsilisi ohvreid võiks prognoosida?

    Vasta  |  Tsiteeri

22. Konspiraator ütles:

    Wall Street,i ja koka suhted pole kuigi suur saladus, samamoodi nagu asjaolu, et erinevalt alkoholist ei saa mõõdukalt pilves …

    Fun fact: erinevalt etanoolist, mis on depressant, on kokaiin ja amfetamiin stimulandid. Funktsioneeriv inimene on kokaiinist “pilves” täpselt samamoodi nagu kohvist “pilve” võib minna. In other words, üldse mitte.

    Mu oma tutvusringkonnas inimene, kes teeb igal hommikul kohvi asemele mehise triibu amfetamiini. Ja käib tööl ja sõidab autoga ja siiamaani pole mitte midagi juhtunud.

    Siis on muidugi veel see põnev tähelepanek, et umbes 3–8 protsenti inimestest on “loomulikus” olekus enam või vähem rahutud ja keskendumisvõimetud, stimulantide mõju all aga töötab nende pea oluliselt paremini. Arstid on tähele pannud, et niisuguste hüperaktiivsete inimeste elukvaliteeti võib amfetamiinisoolade väljakirjutamine mõnikord oluliselt tõsta. Amfetamiini terapeutilisest kasutamisest kirjutab lähemalt PubMed Health, aga Sinu sõbra kontekstis võib asjasse puutuda see, et uimastisõda vaesekesele ravimi kättesaamise ülemäära tülikaks teinud on.

    Vasta  |  Tsiteeri

23. Konspiraator ütles:

    Oskab keegi öelda, kui palju finantssüsteemi külili kukkumist mõjutasid pilves pankurite eufoorias tehtud kõrgelennulised ja lollid otsused?

    Muide, septembris kirjutas The Independent koledast substantsist, mis turumaaniaid ja muidu lolle otsuseid põhjustada võis.

    The global financial crisis would not have happened if more women had held senior City posts, a new book by a close ally of George Osborne has concluded.

    Conservative MPs Matthew Hancock, a former chief of staff to the Chancellor, and Nadhim Zahawi present scientific research showing that the male-dominated, testosterone-fuelled world of finance is prone to riskier, irrational behaviour that causes “market manias” and, ultimately, major crashes.

    A study by British neuroscientists John Coates and Joe Herbert, cited in Masters of Nothing, says volatile cycles of boom and bust are caused by the “masculine response to risk” at a “deep neurological level” in failing to provide a check on the rash behaviour of men on the trading floor. Levels of testosterone rose when a day’s takings were higher, masking traders’ ability to make a “rational choice”, Coates and Herbert wrote.

    Separate research by McKinsey, also cited in the book, found that companies with more women in top jobs had higher operating returns than those that did not.

    Mine võta kinni, kuidas feministlik vandenõu oma liberaalse bias‘i konservatiivsete parlamendisaadikute pähe ajas. Mõned vandenõuteoreetikud räägivad isegi võimalusest, et asjasse puutuvad head asitõendid, aga ka viimane külatola näeb, et see on crazytalk.

    Vasta  |  Tsiteeri

24. dig ütles:

    viimane külatola näeb, et see on crazytalk.

    Ei näe, sellepärast ongi vaja ajuloputust ja repressioone. Inimene oskab üsna hästi olulist ebaolulisest eristada.

    Me võime lisaks naistele lisada veel kassid ja nende allergia, liiklusummikud, sugulaste läbi betoonseinte kõndimisest tekkinud psühhotrauma ning palju muud aga miskipärast ikka enamus meist arvab, et kokauim ei ole parim seisund oluliste otsuste tegemiseks.

    Vasta  |  Tsiteeri

25. Mart K. ütles:

    Lahendusteks, millest loodeti abi sandistava eneserahuldamissõltuvuse vastu, pakuti muu hulgas ümberlõikamist (eelistatavalt tuimestuseta), maitsetut ja külma tervislikku toitu (nt maisihelbed piimaga ja täisteraküpsised), külma veega kümblemist, võimlemist, skautlust ja… vibraatoreid.

    Uuest filmist hüsteerilise paroksüsmi teemadel on meil tühjas teemas nr. 3 juttu olnud.

    Vasta  |  Tsiteeri

26. Mart K. ütles:

    et toksikomaania maine hakkab meie keelurežiimi viljastavates tingimustes jõudsalt paranema

    Kui nüüd ainult koolilastest rääkida, siis mis moodi aitab keelurežiim suurendada liiminuusutamist? Et kui oleks legaliseerimine / dekriminaliseerimine, siis saaks koolilapsed paremini odavat, puhast ja tõelist kraami ja ei nuusutaks liimi?

    Vasta  |  Tsiteeri

27. uurija ütles:

    Kui nüüd ainult koolilastest rääkida, siis mis moodi aitab keelurežiim suurendada liiminuusutamist? Et kui oleks legaliseerimine / dekriminaliseerimine, siis saaks koolilapsed paremini odavat, puhast ja tõelist kraami ja ei nuusutaks liimi?

    Arvestades, miks koolilapsed pahu kemikaale igatsevad, siis pigem sellepärast, et ilma keelurežiimita pruugiksid nende koolilaste Vanemad Seltsimehed seaduslikku kraami ja sedasorti lapsed unistaksid pinu taga tollest kraamist selmet ebapopulaarse ersatsiga tegelikult jännata.

    Analoogia on ka olemas. Teadupärast on viin seaduslik, aga mitte koolilastele. Odekolonn on seaduslik ja ka koolilapsed saavad selle putkast hõlpsasti kätte. Miks koolilapsed reeglina odekolonni ei joo? Ikka sellepärast, et surrogaatide sotsiaalne maine on kehv. Sissehingatavate toksiliste olluste peal peaks sama mehhanism toimima.

    Vasta  |  Tsiteeri

28. Kas poleks targem analüüsida MIKS on alkohoolikuid, narkomaane, liiminuusutajaid, kanepitõmbajaid jne?Üha nooremaid ja laiaulatuslikult.Või on nii, et alkohoolik jääb alkohoolikuks, narkomaan narkomaaniks, pedofiil pedofiiliks ja targutajad targutajateks?

    Vasta  |  Tsiteeri

29. uurija ütles:

    …mis moodi aitab keelurežiim suurendada liiminuusutamist?

    Ma tõesti ei oska kindlalt väita, miks see nii on, aga faktiks jääb, et Euroopa kõige eesrindlikuma uimastisõdalasriigi Rootsi koolilastest 8% tarvitab inhalante, mis minu teada on märksa suurem osakaal kui leebemate uimastipoliitikatega riikides. Muidugi on võimalik, et liiminuustajate suur protsent pole mitte kuidagi seotud uimastipoliitiliste prioriteetidega, aga ma hästi ei usu seda.

    Vasta  |  Tsiteeri

30. Konspiraator ütles:

    Mõned väidavad, et majanduskriis koos tagajärgedega oli osaliselt sellesama kokaiini süü.

    Teised, näiteks ÜRO uimastite ja kuritegevuse büroo endine juht Costa, on väitnud, et mustal turul uimastitega teenitud raha oli see, mis päästis globaalse pangandussüsteemi täielikust kokkuvarisemisest. Nii palju kui ma aru saan, pole kummagi väite proponendid esitanud eriti veenvaid tõendeid.

    Vasta  |  Tsiteeri

31. dig ütles:

    Konspiraator ütles:

    Wall Street,i ja koka suhted pole kuigi suur saladus, samamoodi nagu asjaolu, et erinevalt alkoholist ei saa mõõdukalt pilves …

    Fun fact: erinevalt etanoolist, mis on depressant, on kokaiin ja amfetamiin stimulandid. Funktsioneeriv inimene on kokaiinist “pilves” täpselt samamoodi nagu kohvist “pilve” võib minna.

    See on muidugi äärmuslik lihtsustus; eri uima-ainete toime organismile on erinev ning kui kohv mõjuks täpselt samamoodi nagu kokaiin, oleks see tõenäoliselt keelatud (või kokaiin lubatud). Kohv ei põhjusta näiteks samasugust eufooriat, samuti pole kuulnud, et pädevuse-illusiooni täispuhumine selle mõjudele iseloomulik oleks.

    Wikipedia ütleb: “Cocaine increases alertness, feelings of well-being and euphoria, energy and motor activity, feelings of competence and sexuality. Athletic performance may be enhanced in sports where sustained attention and endurance is required. Anxiety, paranoia and restlessness are also frequent.”

    Mõned neist omadustest võivad rahandussfääris töötades muidugi kasuks tulla, teised aga otsuseid kahjulikult mõjutada, seega ma ei välistaks võimalust, et mõnede pankade põhjakäimist on mahitanud nende juhtide krooniline kokaiinihobi.

    Vasta  |  Tsiteeri

32. Mart K. ütles:

    See on muidugi äärmuslik lihtsustus; eri uima-ainete toime organismile on erinev ning kui kohv mõjuks täpselt samamoodi nagu kokaiin, oleks see tõenäoliselt keelatud (või kokaiin lubatud).

    See on lihtsustus, aga mitte äärmuslik. Lihtsuse mõttes käib jutt funktsioneerivatest inimestest, mitte nendest, kelle dopamiin taevasse lendab, nii et nad nurgas kükitavad ja eufooriat naudivad. (Arvestades, et teema puudutas inimesi, kes nurgas kükitamise asemel miljardeid pööritavad, on see lihtsustus triviaalne.)

    Kohv ei põhjusta näiteks samasugust eufooriat, samuti pole kuulnud, et pädevuse-illusiooni täispuhumine selle mõjudele iseloomulik oleks.

    Ka see on lihtsustus, kuigi arusaadav, kuna originaalsed protsessid on kaunis keerukad. Näiteks rääkis NPR septembri lõpus kohvi mõjust depressioonile. See, et depressiooni leevendav kemikaal pädevuse-illusiooni tõstab, on ootuspärane. Samas, usutavasti on tavaliselt kasutatava kofeiinidoosi kontekstis see tõus mõnevõrra väiksem kui tavaliselt kasutatava kokaiinidoosi kontekstis.

    Wikipedia ütleb: “Cocaine increases alertness, feelings of well-being and euphoria, energy and motor activity, feelings of competence and sexuality. Athletic performance may be enhanced in sports where sustained attention and endurance is required. Anxiety, paranoia and restlessness are also frequent.”

    Loeme nüüd ScienceLab.com’i MSDSi kofeiini kohta:

    Acute Potential Health Effects: Skin: May cause skin irritation. Eyes: Dust may cause mechanical irritation. Inhalation: May
    cause respiratory tract irritation. Ingestion: Harmful if swallowed in large amounts. May cause gastrointestinal (digestive)
    tract irritation with epigastric pain, abdominal cramps, nausea, vomiting and diarrhea. Affects metabolism and cardiovascular
    system with symptoms including increase in metabolism, flushing, palpitations, rapid heart rate, dysrhythmias, hypotension,
    blood pressure elevation and weight loss, metabolic acidosis. May affect brain and behavior/central nervous system..
    Symptoms may include nervousness, anxiety, restlessness, insomnia, dizziness, tremor, seizures, convulsions, hallucinations,
    somnolence, toxic psychosis, tremors, convulsions, ataxia. May also affect blood, respiration (hyperventilation), and urinary
    system (mild increase in urinary volume and urinary sodium excretion), and may directly produce hypokalemia. Chronic
    Potential Health Effects: May cause cancer (tumorigen) based on animal studies. May cause reproductive and fetal effects.
    May cause digestive tract disturbances (increased gastric acid, and pepsin secretion and a decrease in lower esophogeal
    sphincter pressure), cardiovascular disturbances. Since it is a CNS stimulant, it may also affect the Central Nervous System
    (CNS).

    Mõned nendest mürgitusnähtudest vajavad ilmnemiseks hobuseannuseid, mida reeglina kohvist ei saa, aga kohvipsühhoos on täiesti reaalne probleem. PubMed 2607498:

    Caffeine is a widely ingested and generally beneficial drug. However, when taken in excess, anxiety related symptoms become increasingly apparent. A case of caffeinism, which presented as a paranoid delusion, is reported as an extreme example of this. A study of 60 hospital inpatients revealed that about 40% of them consumed sufficient caffeine to produce symptoms of caffeinism. It is thus recommended that all patients should be questioned on their caffeine intake. Also, caffeinism should be considered as a differential diagnosis of anxiety states.

    Mart K. ütles:

    Mõned neist omadustest võivad rahandussfääris töötades muidugi kasuks tulla, teised aga otsuseid kahjulikult mõjutada, seega ma ei välistaks võimalust, et mõnede pankade põhjakäimist on mahitanud nende juhtide krooniline kokaiinihobi.

    Rusikareegel on, et stimuleeritud inimesed võtavad kõrgemaid riske kui stimuleerimata inimesed. Me teame, et kokaiin käitub kesknärvisüsteemi stimulandina. Me teame, et mõned pankurid kokaiini pruugivad. Me teame, et mõnede pankade põhjakäimist on mahitanud ülemääraste riskide võtmine ja realiseerumine. Edasine on lihtne loogika. Relevantsusloogika on see, mis soovitab hoiduda kokaiini muude tegurite seast liigset esiletõstmist.

    Omaette pikantne küsimus on, kas kokaiini võõrutusnähud spekuleerivas pankuris on eelistatavad kokaiini nähtudele.

    Vasta  |  Tsiteeri

33. Laias laastus on Digil muidugi õigus, aga isikliku kogemuse puudumisest hoolimata ei saa ma siiski nõustuda, et eufooria, ärevus ja paranoiad, mida tekitab kohv, on kvali- ja kvantitatiivselt täpselt samasugused kui need, mida tekitab kokaiin. Isegi kofeiinisisaldusega jookide endi psühhoaktiivsetel mõjudel on nüansid — mate on (mõõdukal tarvitamisel) huvitavam kui roheline tee, roheline tee huvitavam kui must kohv ja must tee jälle neist kõigist igavam.

    Seda, et sõltuvusttekitav ja taju muutev narkoaine kohv võib esile kutsuda massilist tormlemist, ma muidugi ei valdusta — eriti mitte viimatiste Tartu-uudiste valguses.

    Vasta  |  Tsiteeri

34. Mart K. ütles:

    Nii palju kui ma aru saan, pole kummagi väite proponendid esitanud eriti veenvaid tõendeid.

    Ega selliste asjade tõendamine nii lihtne polegi. Võtame nüüd situatsiooni kus pilves pankur tegi lolli otsuse. Mismoodi saaks tõestada, et ta selge peaga samasugust otsust ei langetanuks?

    Joomarautojuhtide apologeetidel on see üks lemmikargumente. Enamiku rasketest avariidest teevad ju kained juhid ning tagantjärgi on võimatu tõestada, kas sama juht samas olukorras oleks kainena suutnud avariid vältida.

    Vasta  |  Tsiteeri

35. Konspiraator ütles:

    Ega selliste asjade tõendamine nii lihtne polegi. Võtame nüüd situatsiooni kus pilves pankur tegi lolli otsuse.

    Ma rääkisin juba sellest, et kokaiinist “pilves” pankur on müüt. Sa ei vaevu seda kummutama, aga sokutad ikka selle müüdi vaikselt oma võtmisesse sisse. See on demagoogia.

    Mismoodi saaks tõestada, et ta selge peaga samasugust otsust ei langetanuks?

    Statistikaga.

    Vasta  |  Tsiteeri

36. No esita siis statistika, et kokauimas pankur on müüt.

    Vasta  |  Tsiteeri

37. Mart K. ütles:

    Harvardi uurijad leiavad, et poolsünteetilise retseptopioidi buprenorfiini ja opioidiantagonisti naloksooni segu brändinimega Suboxone võib aidata vabaneda retseptopioidisõltuvusest, vahendab MedicalXpress.com.

    ABC News Radio vahendab sama uudist, nentides, et sõltuvusest vabanemine Suboxone’i abil on tõhus vaid lühikese aja vältel; pärast Suboxone’ist loobumist retseptravimite juurde naasmise tõenäosus on paraku väga suur.

    However, despite their initial improvement, when participants were weaned off Suboxone, 90 percent went back to using prescription pain medications.

    Weiss and colleagues concluded that Suboxone was effective in reducing prescription drug abuse in the short-term and could be safely administered to patients in an outpatient setting with relatively short weekly medication management visits. However, the likelihood that participants would relapse on pain killers if they stopped Suboxone was extremely high.

    “This study is a cautionary tale,” Weiss advised, and stressed that future studies should focus on how long people should take Suboxone to increase their chances of staying sober.

    Vasta  |  Tsiteeri

38. Postimees: Kristjan Port: sport on ajule nagu narkootikum
    Konspiraator, tahad Sa rääkida spordipilves pankuritest?

    Vasta  |  Tsiteeri

39. Postimees kirjutab, kuidas venelaste ebatavaline karskus Taani uimastitootja Carlsberg äritegevust nöörib.

    Vene karskus tümitab Carlsbergi

    Vene turg eri anna armu Taani õllepruulijale nimega Carlsberg: kolmandas kvartalis kukkus ärikasum lausa viiendiku võrra.

    Vasta  |  Tsiteeri

40. Tel Avivi ülikooli uurijad avastasid, et linnakeskkonnas tavalise mürkgaasi süsinikoksiidi (vingugaasi) väikesed kogused tekitavad narkootilist joovet, mis aitab linnaelu stressiteguritega paremini toime tulla ja võib kokkuvõttes eluiga pikendada. Äkki peame pankurite ergutisõltuvuse mõjude kompenseerimise ja finantssüsteemi osalise pinnalejäämise eest tänama tihenevat autostumist?

    Now, in a surprising twist, Prof. Itzhak Schnell of Tel Aviv University’s Department of Geography and the Human Environment has discovered that low levels of the poisonous gas can have a narcotic effect that helps citydwellers cope with other harmful environmental factors of an urban environment, such as off-the-chart noise levels. This finding indicates that CO, in small doses, is a boon to the well-being of urbanites, better equipping them to deal with environmental stress.

    The research has been published in the journal Environmental Monitoring and Assessment.

    The discovery was made in the context of a wider project designed to study the impact of environmental stressors on the human body. Most environmental observation stations, explains Prof. Schnell, are located outside stressful city centers, where pollutants such as vehicular and human traffic are significantly decreased, resulting in distorted data. /—/

    Participants reported to what extent their experiences were stressful, and their input was corroborated with data taken from sensors that measured heart rate and pollutant levels. Noise pollution emerged as the most significant cause of stress.

    The most surprising find of the study, says Prof. Schnell, was in looking at levels of CO that the participants inhaled during their time in the city. Not only were the levels much lower than the researchers predicted — approximately 1-15 parts per million every half hour — but the presence of the gas appeared to have a narcotic effect on the participants, counteracting the stress caused by noise and crowd density.

    The results showed that living in a major city might not have as negative a health impact as the researchers were expecting. Though participants exhibited rising stress levels throughout the day, CO had a mitigating influence, and extended exposure to the chemical had no lasting effects.

    Vasta  |  Tsiteeri

41. 8 ideed alkoholitarbimise vähendamiseks Postimees

    Kauplustes peaks alkohoolsed joogid olema selgelt eraldatud müügialas, kuhu alla 18 aastastel asja ei ole.
    Reklaami tuleks oluliselt piirata ja argumendid kaduvast reklaamitulust on küünilised, kui
    arvestada alkoholist tingitud kahjude suurust. Vaevalt reklaamijad sooviksid hakata otseselt
    kinni maksma kiirabi ja haiglate töötunde, mis kuluvad purjus peaga õnnetusse sattunud ohvrite raviks või roolijoodikute ohvrite peresid toetama.
    Oluliseks võimaluseks Eesti alkoholitarbimise numbrit vähendada on tarbida lahjemat alkoholi. Näiteks võiks langetada nii siidri kui õlle alkoholisisaldust ja siin saaksid oma vabatahtliku panuse sortimendi kujundamisel anda tootjad ise (kes on seda kiiduväärselt osalt juba teinud) ja kaubandus.
    Kõige olulisem on kindlasti elanike enda suhtumise ja käitumise muutumine. Viski- ja konjakiklubidele võiks eelistada terviseklubisid. Purjus olek võiks olla häbenemist, mitte kelkimist väärt.
    Avalikel vastuvõttudel peaks pakutavate jookide hulgas olema eelistatud ja vabalt saadaval ka mittealkohoolsed joogid.
    Suuri muusika- ja spordiüritusi võiks korraldada ilma alkoholifirmade reklaamita ja agressiivse alkoholi müügita. Nii võiks ka paari aasta pärast toimuv täiskasvanute laulu- ja tantsupidu olla, sarnaselt 2011. a laste laulu- ja tantsupeole, alkoholivaba.
    Alkoholi aktsiisimakse tõstes võiks arvestada, et alkoholi jaehind peaks kasvama natuke kiiremini kui elanike sissetulekud ja natuke kiiremini kui teiste kaupade hinnad. Läbi hinna saab tarbimist oluliselt mõjutada.

    Vasta  |  Tsiteeri

42. salvey tsiteeris:

    Oluliseks võimaluseks Eesti alkoholitarbimise numbrit vähendada on tarbida lahjemat alkoholi. Näiteks võiks langetada nii siidri kui õlle alkoholisisaldust ja siin saaksid oma vabatahtliku panuse sortimendi kujundamisel anda tootjad ise

    Oletan, et nimekirja töötasid välja koolilapsed?

    Vasta  |  Tsiteeri

43. @dig:

    11. november 2011 kell 11:11

    Vau, on alles kellaaeg trehvanud :)

    Oletan, et nimekirja töötasid välja koolilapsed?

    Ei, see oli Marje Josing.
    Ei oska arvata, kuidas koolilapsed senistest lahjematesse jookidesse suhtuksid. A`võibolla mitte hästi, kuna neid peaks vbl senisest rohkem ostma?

    Vasta  |  Tsiteeri

44. salvey ütles:

    Ei oska arvata, kuidas koolilapsed senistest lahjematesse jookidesse suhtuksid.

    Kui projekt on “õpetaja tõstatab probleemi, lapsed purtstavad ideid välja, õpetaja paneb need kirja”, siis suhtuvad nad tavaliselt nii, nagu õpetaja käsib. Kui mõni loov ulakas laps peakski välja käima ideid, mille peale õpetaja veel mõelnud ei ole, siis jätab õpetaja need mitte-eakohased ideed aruandest välja ja jälle on kõik suhtunud nii, nagu õpetaja käsib.

    Üks karske ja täiskasvanud inimene ei käi probleemi “riik tahab mõjutada üksikinimesi vähem X tegema” peale välja lahendust “üksikinimesed peavad tahtma Y ja rakendama meetmeid Z”. See, et kui riik tahab, siis rakendab meetmeid riik ja üksikinimeste tahtmiste reguleerimine ei ole riigi pädevuses, on täiemõistuslikele kodanikuühiskonna liikmetele üldiselt intuitiivselt selge, nartsissistid võib-olla välja arvatud.

    Vasta  |  Tsiteeri

45. salvey tsiteeris:

    Vaevalt reklaamijad sooviksid hakata otseselt
    kinni maksma kiirabi ja haiglate töötunde, mis kuluvad purjus peaga õnnetusse sattunud ohvrite raviks või roolijoodikute ohvrite peresid toetama.

    Mina ei välistaks üldse võimalust, et Liviko oleks nõus tegema diili: valitsus ei sekku alkoholireklaami ega korja viina pealt aktsiisimaksu ja Liviko maksab kinni kõik Liviko toodete kasutamise tagajärjel tekkinud liiklusõnnetuste likvideerimise kulud. Iseasi, et kui selline asjade käik Liviko kasumile kaasa aitaks, siis riigi huvides ei pea see tingimata olema.

    Vasta  |  Tsiteeri

46. Kole näide moraalipaanika põhjuseta õhutamisest Õhtulehes: Uus narkootikum teeb inimesest elava laiba (Delfi keerab hirmuvinti veel peale: “Venemaalt leviv narkootikum teeb inimesest elava laiba”).

    Lääne-Euroopa narkomaane on hakanud niitma Venemaalt lähtuv süstitav narkootikum, mis lagundab ja tapab inimese mõne kuuga. Spetsialistide hinnangul pole see Krokodilli hüüdnime kandev sünteesmõnuaine Eestisse veel jõudnud.

    Krokodill on juba nõudnud ohvreid Saksamaal, äsja tuli teade esimestest ohvritest Hollandis. “Absoluutse kindlusega ei kinnita, kuid mina ei tea, et Krokodill oleks Eestis,” ütleb Põhja prefektuuri narkokuritegude talituse juht Kaido Kõplas, kes saaks uue meelemürgi saabumisest teada esimeste hulgas.

    Selle aasta algusest on Venemaa vaesemates piirkondades käibel üsna odav kodeiinist, bensiinist, värvivedeldajast, väävelhappest, joodist ja fosforist kokkusegatud narkootikum, mille komponendid lagundavad veresooni. Esimeses järjekorras saavad kahjustada jäsemete sooned, mille tagajärjel ei saa koed toitu, tekib nekroos ja inimene hakkab lagunema. /—/

    Jaanus Mumma ei usu, et Krokodill Eestis väga levima hakkaks. “Asi on natuke liiga jõhker ja raha maksvad kliendid surevad soovimatult kiiresti ära. Ega muu eriti ei takistaks, müüjatel pole mingeid moraalseid pidureid.”

    Sellest, mis on desomorfiin, kirjutab lähemalt Wikipedia. (Vihjeks: tegemist pole uue uimastiga, see ei “lähtu Venemaalt” ja seda ei müü diilerid, vaid keedavad viimases hädas enda tarbeks kokku narkomaanid; aine pole mingil juhul “segu kodeiinist, bensiinist, värvivedeldajast, väävelhappest, joodist ja fosforist” — need on vaid mõned lähteainetest; ainet tarvitatakse vaid riikides, kus kodeiin on retseptita apteegis saadaval — müüjaid “moraalsete pidurite” puudumises süüdistades ründab dr Mumma sisuliselt apteekreid; koledaid kõrvalnähte ei põhjusta mõjuaine, vaid oskamatust demetüleerimisest johtuvad mürgised kõrvalained.)

    Vasta  |  Tsiteeri

47. Mart K. ütles:

    Kole näide moraalipaanika põhjuseta õhutamisest Õhtulehes: Uus narkootikum teeb inimesest elava laiba (Delfi keerab hirmuvinti veel peale: “Venemaalt leviv narkootikum teeb inimesest elava laiba”).

    Ehk on tegemist lihtsalt traditsioonilise Halloweeni-aegse zombi-jutuga, mille tõlkimine terve nädala võtnud on?

    Vasta  |  Tsiteeri

48. No samas ajakirjanduse peabki rahvast ohust teadvustama. Narkarid loevad ju ka lehti.

    Või siis oleks pidanud leht kirjutama, et ohtu pole ja süstige julgesti.

    Vasta  |  Tsiteeri

49. Konspiraator ütles:

    Või siis oleks pidanud leht kirjutama, et ohtu pole ja süstige julgesti?

    Ma ei saa antud kontekstis sellest küsimusest aru. Kas ajaleht peaks igal hommikul kirjutama, et ei ole mõistlik süüa kilo kilo klaasikilde ega kanda kolm numbrit väiksemaid kingi? Leht poleks pidanud midagi kirjutama, kui ta just poleks tahtnud kohutavalt kehvale uimastile reklaami teha. Mis oleks Eesti kontekstis pealegi mõttetu. (Või on meil kodeiin retseptivaba tänapäeval?)

    Vasta  |  Tsiteeri

50. Mart K. ütles:

    Ma ei saa antud kontekstis sellest küsimusest aru. Kas ajaleht peaks igal hommikul kirjutama, et ei ole mõistlik süüa kilo kilo klaasikilde ega kanda kolm numbrit väiksemaid kingi?

    Noh, kui kontekstist rääkida, siis uue klaasisordi või kingamudeli turule tulekuga pole järgnenud sellist jama, nagu “valge hiinlase” Eestisse saabumisel. Opiaadid ega nende sünteetilised analoogid pole ka retseptivabad aga sellegi poolest oli hiinlase tulekuga seoses kiirabil käed jalad tööd täis.

    Vasta  |  Tsiteeri