Virgutavalt uimastitest

See ei ole vahend nikotiini manustamiseks.
See ei ole vahend nikotiini manustamiseks.

Juba üle aasta on siinsetel skeptilistel veergudel kriitiliselt diskuteeritud virgutavate ja teistsuguste uimastite poliitikast ja sellega seotud sõjandusküsimustest. Kuna möödunudjuuline meedialõim on tasapisi ummistuma hakanud, alustame uut.

596 Replies to “Virgutavalt uimastitest”

  1. Konspiraator ütles:

    Noh, kui kontekstist rääkida, siis uue klaasisordi või kingamudeli turule tulekuga pole järgnenud sellist jama, nagu “valge hiinlase” Eestisse saabumisel. Opiaadid ega nende sünteetilised analoogid pole ka retseptivabad aga sellegi poolest oli hiinlase tulekuga seoses kiirabil käed jalad tööd täis.

    Mida ratsionaalne turukorraldaja teeb, kui osutub, et kauba X kvaliteet kõigub kuni ohtlikkuseni välja ja/või inimestel on raskusi selle ohutu pruukimisega?

    Vasta  |  Tsiteeri

  2. @dig:

    Ratsionaalne turukorraldaja korjab probleemse kauba omaenese huvides müügilt ära. Aga nagu hiinlasejama, metanoolitragöödia ning paljud muud sedalaadi lood näitavad, ei ole sedalaadi kauba turukorraldajad eriti ratsionaalsed

    Vasta  |  Tsiteeri

  4. Konspiraator ütles:

    Noh, kui kontekstist rääkida, siis uue klaasisordi või kingamudeli turule tulekuga pole järgnenud sellist jama, nagu “valge hiinlase” Eestisse saabumisel. Opiaadid ega nende sünteetilised analoogid pole ka retseptivabad aga sellegi poolest oli hiinlase tulekuga seoses kiirabil käed jalad tööd täis.

    Teeme mõned asjad selgeks: kui me peame “valge hiinlase” all silmas fentanüüli, siis see ei ole kindlasti võrreldav “krokodilliga” muus, kui et on opioid. Fentanüül per se ei ole ka äärmuslikult ohtlik; enamik fentanüüli otseseid ohte on tingitud uimastipoliitika kitsaskohtadest (tarvitaja ei tea, mida ta tarvitab või kuidas tarvitada ohutult, sest puuduvad kvaliteedikontroll, adekvaatne ja usaldusväärne harm reduction-teabe allikas ning tarbijakaitse).

    Pole ohtu, et “krokodill” Eestisse “saabuks”, kuna see pole niivõrd uimasti, mida üle piiride vedades oleks rentaabel riskida, kui protsess, mille abil vaene ja/või varustaja kaotanud narkomaan saab ärajäämanähte edasi lükata. “Krokodilli” leviku eelduseks on kodeiini ja muude lähteainete (nt fosforhappe) odavus ja kättesaadavus.

    Veel üks põhjus, miks ma arvan, et “krokodilli” Eestis niipea tarvitama ei hakata, on asjaolu, et meie narkomaanide varustatus on üsna hea, mitte nagu mõnel pool Siberis, kus “krokodill” moes on. Pseudoefedriiniga külmetusravimid on apteekides vabalt retseptita saada, aga metamfetamiini kodukeedetmine pole narkarite hulgas popiks muutunud — järelikult saavad nad oma ainet regulaarselt kusagilt mujalt väiksema vaevaga.

    Sellepärast nimetangi Õhtulehe artiklit moraalipaanika õhutamiseks tühja koha pealt ja vähimagi põhjuseta. Kindlasti ei taha ma maha teha ajakirjanduse rolli rahva hoiatamisel uute uimastite tegelike ohtude eest. Ma ei imestaks, kui meil on üks-kaks noort inimest täna elus tänu EPL-is ilmunud artiklile metüleendioksüpürovaleroonist. Ehkki praegu vaadates tundub, nagu seda oleks nuditud. Enam pole näha tarvitaja jaoks kõige olulisemat infot: et MDPV-annuse kohene kordamine ei võimenda soovitud mõjusid, vaid ohte tervisele.

    Vasta  |  Tsiteeri

  5. EPL vahendab Princetoni bioeetika professorit, kes paistab uskuvat, et keelustamine on uimasti kontrollimiseks ja reguleerimiseks mõistlik meede — nimelt soovitab ta (tubaka)sigaretid keelustada.

    Proctor ütleb, et inimkonna kõige surmatoovamad leiutised pole mitte tulirelvad ega pommid, vaid sigaretid.
    Kui me soovime säästa inimeste elu ja parandada nende tervist, siis ei oleks selleks midagi efektiivsemat kui sigaretimüügi rahvusvaheline keelustamine. Üksnes äärmise vaesuse kaotamine võiks ehk päästa rohkem elusid, aga seda oleks palju keerulisem saavutada.

    Neil, kes tunnistavad riigi õigust keelustada kergemad narkootikumid, nagu marihuaana ja ecstasy, oleks sigaretikeeldu kerge aktsepteerida. Tubakas tapab palju rohkem inimesi kui need narkootikumid.

    Mõned väidavad, et seni, kuni narkootikum kahjustab ainult neid, kes on ise valinud tema tarvitamise, peaks lubama inimestel endil otsustada. Riigi ülesanne oleks üksnes tarbijate ohtudest teavitamine. Kuid tubakas ei ole selline narkootikum, kui mõelda, millist ohtu kujutab endast passiivne suitsetamine – eriti siis, kui lapsevanemad suitsetavad oma väikeste laste juuresolekul.

    P.S. Ma ei poolda suitsureklaami ega igatse taga aegu, mil avalikes kohtades tossamine oli norm, aga samamoodi ei poolda ma ka lauskeelustamist ega faktidega manipuleerimist rahva hirmutamise eesmärgil. Kuidas viimast toime pannakse, kirjeldab Narco Polo blogiartiklis “Smokers Cost You Money and Other Asinine Anti-Smoking Lies”.

    Vasta  |  Tsiteeri

  6. Meedia organiseeritud kuritegevuse vastu organiseerimisele pühendunud ajakirjas Bright kirjutab Sandro Donati, et vähemalt kokaiini osas on vähemalt ÜRO ametlik statistika väga katki — hõivatud kokaiini kogused ületavad märkimisväärselt UNODC-i prognoositud tootmismahte.

    Year after year, the UN Office on Drugs and Crime (UNODC) and the U.S. State Department show us with their data that the global production and trafficking of cocaine is steadily decreasing.

    Their statistics have official status, thus serving as a reference for the whole international community: various countries’ drug fighting services, academics and all those involved in prevention.

    The UNODC and the European Monitoring Centre for Drugs in Lisbon summarize this alleged improvement with the reassuring notion of “supply reduction,” which means, on one hand, that thanks to the governmental commitment of three countries – Colombia, Peru and Bolivia, where the plantations are located – decreased cocaine production has been achieved. In particular, the Colombian authorities say that they destroy plantations with systematic fumigation or with manual eradication. On the other hand, a decrease in circulating cocaine is indicated through the action of different countries’ police forces, which are allegedly able to seize most of it.

    That would sound encouraging if only the depicted figures were not entirely fictional and arbitrary.

    In order to understand the actual situation – a huge “black hole” was already reported by Libera back in June 2007 – we must access Colombia’s data. The UNODC and the U.S. State Department have been stating with one voice for some years now that Colombian production is sharply decreasing, thanks to Plan Colombia, launched by the U.S. Congress in the year 2000, the multiple efforts by UNODC, and the broad opposition actions supposedly undertaken by the Colombian governmental authorities.

    However, this alleged decline in cocaine production in Colombia is contradicted by most significant indices, all spiraling upwards, especially the amount of domestic seizures in Colombia.

    Contradiction gives way to certainty when we compare UNODC and U.S. State Department estimates of Colombia’s production with the amount of Colombian cocaine seized worldwide. The data comes from an ongoing study on cocaine seizures in the world, which daily receives news from governmental websites and major international news agencies1. As of October 26, 2011, around 644 tons of cocaine had been seized. The country producing about 380 tons is known or inferable and over 80% (312.901 tons) comes from Colombia. At this rate, by the end of the year, seizures of recognized Colombian cocaine will exceed 380 tons. Actually, the figure will be far higher, considering that in many cases the drug’s country…

    Vasta  |  Tsiteeri

  7. Aastakümneid väldanud Briti kohortuuringu raames kogutud andmed paistavad näitavat, et kõrgem intelligentsuskvoot seondub keelatud uimastite tarvitamisega.

    The “Just Say No” generation was often told by parents and teachers that intelligent people didn’t use drugs. Turns out, the adults may have been wrong.

    A new British study finds children with high IQs are more likely to use drugs as adults than people who score low on IQ tests as children. The data come from the 1970 British Cohort Study, which has been following thousands of people over decades. The kids’ IQs were tested at the ages of 5, 10 and 16. The study also asked about drug use and looked at education and other socioeconomic factors. Then when participants turned 30, they were asked whether they had used drugs such as marijuana, cocaine and heroin in the past year.

    Researchers discovered men with high childhood IQs were up to two times more likely to use illegal drugs than their lower-scoring counterparts. Girls with high IQs were up to three times more likely to use drugs as adults. A high IQ is defined as a score between 107 and 158. An average IQ is 100. The study appears in the Journal of Epidemiology and Community Health.

    The lead researcher says he isn’t surprised by the findings. “Previous research found for the most part people with high IQs lead a healthy life, but that they are more likely to drink to excess as adults,” says James White a psychologist at Cardiff University in the United Kingdom.

    It’s not clear why people with high childhood IQs are more likely to use illegal drugs. “We suspect they may be more open to new experiences and are more sensation seeking,” says White. In the paper, White and his co-author also mention other studies that find high IQ kids may use drugs because they are bored or to cope with being different.

    Vasta  |  Tsiteeri

  8. Euroopa narkoraport: Eestis on väga palju süstivaid narkomaane Delfi

    Täna Lissabonis EMCDDA esitletud narkoraport, mis põhineb 2009. aasta andmetel, märgib, et kui teistes Euroopa Liidu (EL) liikmesriikides on 1000 elaniku kohta (vanuses 15-64 aastat) keskmiselt 1–5 süstivat narkomaani, siis Eestis on see suhtarv 15.

    Raport toob ka välja, et kui enamikes Euroopa riikidest on endiselt suureks probleemiks heroiini tarvitamine, kasutavad Eestis süstivad narkomaanid pigem fentanüüli ehk „valget hiinlast“ ja selle analooge. Eestis enimkasutatav 3-metüülfentanüül ehk „valge pärslane“ on heroiinist sadu kordi kangem narkootikum, mis tekitab kiiresti väga tugevat vaimset ja füüsilist sõltuvust.

    Seda fakti kinnitab ka asendusravi saajate statistika. Enamikes Euroopa riikides nimetab kõikidest ravi alustajatest ainult viis protsenti oma peamise narkootikumina muid opioide kui heroiin, siis Eestis pöördus 75 protsenti sõltlastest ravile just fentanüüli tarvitamise tõttu. Kuigi raport toob positiivsena esile asendusravi saajate arvu kiire kasvu Eestis, saab seda ainult viis protsenti süstivatest narkomaanidest ehk umbes 1000 inimest.

    Fentanüüli tarvitamisega on seotud ka enamik narkootikumide tarvitamisest tingitud surmajuhtudest. Eestis esines 2009. aastal 146 surmajuhtumit miljoni elaniku kohta (vanuses 15-64 aastat) ning sellega oleme Euroopas esimesel kohal. ELi keskmine narkootikumide üledoosist tingitud suremuse määr oli hinnanguliselt 21 surmajuhtumit miljoni elaniku kohta.

    Vasta  |  Tsiteeri

  10. Mart K. ütles:

    Huvitav, mitu aastat peab veel kestma kontraproduktiivne uimastipoliitika,

    Ilmselt niikaua kui keegi mõne toimivana tunduva alternatiivi välja pakub. Sa võid ise algust teha ja kasvõi siiasamasse mõne lingi või kirjelduse panna

    Vasta  |  Tsiteeri

  11. Konspiraator ütles:

    Sa võid ise algust teha ja kasvõi siiasamasse mõne lingi või kirjelduse panna

    Eestile täielikult sobiva alternatiivi konstrueerimiseks oleks vaja paremaid andmeid kui meil praegu on; sellepärast tuleks esimese sammuna luua süsteem uimastite ja uimastisõja kahjude realistlikuks hindamiseks. Umbes nii, nagu näeb ette IDPC impact assessment-kava (PDF).

    Pärast seda saab hakata vaatama, mis meile sobib. Üheks võimalikuks eeskujuks uimastipoliitika kujundamisel võiks vabalt võtta Transformi kava “After the War on Drugs: Blueprint for regulation”, mis on siin saadavalt mitmes keeles, k.a vene.

    Põgusa kokkuvõtte “Blueprindis” käsitletud regulatsioonimudelitest teeb Steve Rolles mullu BMJ-s üllitatud analüüsis “An alternative to the war on drugs”, mille tõlke eesti keelde koos kõigi asjakohaste allikaviidetega leiab siit.

    Vasta  |  Tsiteeri

  12. salvey tsiteeris:

    Eestis enimkasutatav 3-metüülfentanüül ehk „valge pärslane“ on heroiinist sadu kordi kangem narkootikum, mis tekitab kiiresti väga tugevat vaimset ja füüsilist sõltuvust.

    Mart K., Sa oled sedasorti uuringutega ilmselt tuttavam kui mina — oskad Sa öelda, kas hüpotees, et stabiilse või ühtlaselt (olgu siis lineaarselt või logaritmiliselt) kasvava sõltuvust tekitava toimeainedoosi kasutamine tekitab sõltuvust aeglasemalt ja/või nõrgemini kui metsikult kõikuva doosi kasutamine, vastab teadaolevatele faktidele?

    Asjasse võivad puutuda ka uuringud, mis võrdlevad retseptiravimite väljakirjutamise stiilis “kaks igal hommikul” versus stiilis “vastavalt vajadusele” sõltuvuslikke tagajärgi.

    Vasta  |  Tsiteeri

  13. Konspiraator ütles:

    Ilmselt niikaua kui keegi mõne toimivana tunduva alternatiivi välja pakub

    See on muidugi narr lootus — praegu usuvad meie uimastiseaduste jõustajad kaljukindlalt, et nende töö on tulemuslik ning et kõik andmed, mis paistavad viitavat vastupidisele on kas võltsitud või ebatäpsed; Portugal ja Holland on aga üldse nende lollitamiseks välja mõeldud. Poliitikud tõenäoliselt enam ammu seda ei usu; nemad pigem hoiavad oma nahka, sest kardavad, et kui nad tõde tunnistaksid, kaoksid nende valijad. Samuti pärsib konstruktiivsete sammude astumist juba varem viidatud sunk cost fallacy — arutlusviga, mis ütleb umbes, et “me oleme kulutanud juba liiga palju ressursse, et nüüd järsku ümber mõelda; ergo, jätkame panustamist mittetöötavasse jamasse”. Seda toetab ilmselt kibe tõdemus, et kui rahvas viimaks aru saab, mis toimub (s.t, et keelustamis- ja karistamispõhine uimastipoliitika ei anna soovitud tulemusi, vaid võimendab uimastitest johtuvaid hädasid üksikisikutele ja ühiskonnale), saab neist jääda ainult kaks muljet: nad on kas olnud kogu aeg nii lauslollid, et ei saanud sellest aru, või siis said aru küll, et tegemist on röögatu raiskamisega, aga olid liiga ametis pukist kinnihoidmisega, et terrorile lõppu teha püüda. Ja midagi sellist tunnistada ei taha ükski poliitik.

    Vasta  |  Tsiteeri

  14. dig ütles:

    …kas hüpotees, et stabiilse või ühtlaselt (olgu siis lineaarselt või logaritmiliselt) kasvava sõltuvust tekitava toimeainedoosi kasutamine tekitab sõltuvust aeglasemalt ja/või nõrgemini kui metsikult kõikuva doosi kasutamine, vastab teadaolevatele faktidele?

    Ma pole konkreetset (väga huvitavat) küsimust kunagi uurinud, aga meediast on jäänud mulje, et fentanüülitarvitajaid taas heroiini või muid lahjemaid opioide pruukima meelitada on sama keeruline kui rafineeritud suhkru maitse suhu saanud last kompveki asemel jälle porgandit armastama panna.

    Vasta  |  Tsiteeri

  15. Mart K. ütles:

    Poliitikud tõenäoliselt enam ammu seda ei usu; nemad pigem hoiavad oma nahka, sest kardavad, et kui nad tõde tunnistaksid, kaoksid nende valijad.

    Või kui me vandenõuteooriad kapist välja kraamime, võib muist poliitikuid karta, et kui nad tõde tunnistaksid, võiksid vihased narkomafioosod nad maha lüüa ja Ameerikas muist ka, et eravanglate pidajate assotsiatsioonid ja vangivalvurite ametühingud võivad nende valimiskampaaniatele annetamise katki jätta.

    Samuti pärsib konstruktiivsete sammude astumist juba varem viidatud sunk cost fallacy — arutlusviga, mis ütleb umbes, et “me oleme kulutanud juba liiga palju ressursse, et nüüd järsku ümber mõelda; ergo, jätkame panustamist mittetöötavasse jamasse”.

    Ma ei ole päris kindel, kas sellel omaette nimi on, aga tüüpiline asjassepuutuv fallacy on veel “Nüüd tahad asja katki jätta? Kohe hakkab ju tööle!”. Selle tahtlik kergitamine on tuntud seitset sorti investeerimispetuskeemide juures, ülalviidatud fabritseeritud andmed sellest, kui hästi praegused meetmed kokaiini kontekstis tööle hakkamas on, puutuvad ilmselt ka asjasse.

    Vasta  |  Tsiteeri

  16. Mart K. ütles:

    See on muidugi narr lootus — praegu usuvad meie uimastiseaduste jõustajad kaljukindlalt, et nende töö on tulemuslik

    Vaevalt küll. Pigem on see tühja tünni kõmin varjamaks, et asjameestel pole uduaimugi mida antud probleemiga ette võtta.

    Raske narkotsiga on meil Hollandist vaevalt midagi õppida. Seal on karmima kraami suhtes enam.vähem samasugune poliitika nagu meil ning jamade arv on väiksem tänu rahva mentaliteedile. Meil on ka opiaadid ju põhiliselt mitte eestlaste probleem. On meil andmeid näiteks ainult eestlastega juhtunud suuremate jamade kohta, surmad ja tõsised üledoosid? Et saaks hollandlastega võrrelda.

    No ja muidugi mu suur sõber massiimmigratsioon. Holland saab tänu etnilistele võrgustikele ehtsat heroiini, mida mõned rahvad on põlvkondi valmistanud ja seetõttu keemiku käpardlikkuse võimalus väiksem ning kraam kvaliteetsem ning probleeme vähem.

    Vasta  |  Tsiteeri

  17. Mart K. ütles:

    Seda toetab ilmselt kibe tõdemus, et kui rahvas viimaks aru saab, mis toimub (s.t, et keelustamis- ja karistamispõhine uimastipoliitika ei anna soovitud tulemusi, vaid võimendab uimastitest johtuvaid hädasid üksikisikutele ja ühiskonnale), saab neist jääda ainult kaks muljet: nad on kas olnud kogu aeg nii lauslollid, et ei saanud sellest aru, või siis said aru küll, et tegemist on röögatu raiskamisega, aga olid liiga ametis pukist kinnihoidmisega, et terrorile lõppu teha püüda. Ja midagi sellist tunnistada ei taha ükski poliitik.

    Minu meelest ei ole selline kõrgemat järku mõttekäik keskmise poliitiku peast eriti realistlik. Poliitik, kes sedasorti konstruktsiooni kokku panna ja sellesse uskuda suudab, peaks mäletama ka, et poliitikutele, kes olid kas nii lauslollid, et nad Iraagi massihävitusrelvade puudumisest aru ei saanud või olid liiga ametis pukist kinnihoidmisega, et terrorile lõppu teha püüda, ei ole sellest hiljem kuigi suuri ebameeldivusi kerkinud.

    Kuna ma aktiivselt outgroup homogeneity illusion‘i vastu sõdida püüan, olgu ära mainitud, et üksikute ülalmainitud viisil mõtlevate poliitikute olemasolu ei saa ma muidugi välistada, aga kui nad eksisteerivad, on nad minu meelest pisikeses vähemuses ja kui nad uimastipoliitikat oluliselt mõjutavad, siis tõenäoliselt mitte selle mõttekäigu vahendusel.

    Kolmandast küljest, abstraktne Face saving ja hirm selle tunnistamise ees, et seisukohad, mida poliitik varem hingestatult toetanud on, ei olegi püha ilmutatud tõde, näeksid praktikas ilmselt üsna sarnased välja.

    Vasta  |  Tsiteeri

  18. Konspiraator ütles:

    Seal on karmima kraami suhtes enam-vähem samasugune poliitika nagu meil…

    Mõnede väikeste, aga äärmiselt oluliste erinevustega — nagu tasuta riiklik heroiin registreeritud narkomaanidele. Ja ma jätan kuni vastupidiste andmete ilmnemiseni endale õiguse uskuda, et pigem on just need erinevused jamade vähesuse peamiseks põhjuseks.

    Mis mentaliteeti puutub, siis üks sealsete nooremapoolsete elanike hulgas levinud mõtteviis mulle täitsa meeldib. Neil on nimelt kombeks tembeldada narkomaani-sildiga (slängis ingliskeelne laensõna “junkie“) igaüht, kes millegagi liialdama kipub. Joodik on “alko-junkie“, kanepi liigtarvitaja “kanepi-junkie“, eneseunustuseni pedaale väntav harrastussportlane “jalgratta-junkie” jne. See annab sõltuvusega seonduvast tegelikkusest adekvaatse pildi — sest sisuliselt on võimalik sõltuvusse sattuda, millest iganes. See on peaaegu nagu iselaadne laiendus rule 34-le.

    Vasta  |  Tsiteeri

  19. Konspiraator ütles:

    On meil andmeid näiteks ainult eestlastega juhtunud suuremate jamade kohta, surmad ja tõsised üledoosid?

    dig, kes on kunagi statistika tegemisega kokku puutunud, osutab siinkohal, et selliseid usaldusväärseid andmeid ei saa olla, kui piir “eestlase” ja “mitte-eestlase” vahel ei ole mõõdetaval viisil defineeritud. Nõukogudemaa kommet passi etniline rahvus kirja panna meie tsivilisatsioonis ei tunta; rahvaloendusel kogutud rahvuse-info suuremate jamade registrist saadava infoga ristsidumine on iseenesestmõistetavatel põhjustel püha tabu ja iga juhtumi käsimise kontekstis osaliste käest küsimine, mis rahvusest nad on, ei oleks ei usaldusväärne andmeallikas ega ka multikultuursele õigusriigile kohane teguviis.

    Vasta  |  Tsiteeri

  20. Konspiraator ütles:

    No ja muidugi mu suur sõber massiimmigratsioon. Holland saab tänu etnilistele võrgustikele ehtsat heroiini, mida mõned rahvad on põlvkondi valmistanud ja seetõttu keemiku käpardlikkuse võimalus väiksem ning kraam kvaliteetsem ning probleeme vähem.

    Kui veider, et kõikvõimas Big Pharma ei ihu hammast võimalusele sellisele jämedale ja stabiilsele tulutorule oma karvane käpp peale panna.

    Vasta  |  Tsiteeri

  22. Mart K. ütles:

    tasuta riiklik heroiin registreeritud narkomaanidele. Ja ma jätan kuni vastupidiste andmete ilmnemiseni

    Selle tasuta kraamiga flirditakse üle maailma ja vähemalt mu Hollandi tuttavate jutu järgi ei ole too sugugi nii efektiivne. Enamik sõltlasi ei tunnista oma sõltuvust viimase momendini, samuti paneb ametlik nakrosõltlase staatus inimese jaoks nii mõnegi ukse kinni.

    Et siis enamik ärist käib ikka althõlma. Ametlik staatus on psühholoogiline barjäär “et siis olengi lõplikult põhjas” ja selle tõdemuseni jõutakse viimasena. Minu teada jagab Norra ka tasuta kama ning sellegi poolest on Norra bodycount Eestist järgmine.

    Vasta  |  Tsiteeri

  23. Konspiraator ütles:

    Ametlik staatus on psühholoogiline barjäär “et siis olengi lõplikult põhjas” ja selle tõdemuseni jõutakse viimasena.

    Kui ühe põhjakäinud sõltlase peas võitlevad näriv igatsus järgmise doosi järele ja tahtmatus ületada psühholoogilist barjääri “et siis varastangi autoraadioid” või “et siis olengi lõplikult põhjas”, kumb Sinu meelest peale jääb? Kui kaua võitlus kestab?

    See, et programm on ülemäära piiratud, ei vähenda oluliselt musta turu mahtu ning programmi laiendamine mitte-veel-päris-põhja-käinute toetamiseks ning profülaktikaks vääriks tõsist kaalumist, on muidugi asjalik kriitika.

    Vasta  |  Tsiteeri

  24. dig ütles:

    Kui veider, et kõikvõimas Big Pharma ei ihu hammast võimalusele sellisele jämedale ja stabiilsele tulutorule oma karvane käpp peale panna.

    Taliban pole mingi selgrootu äraostetav poliit või teaduslimukas. No ja hüpoteetilisel juhul, kui USA,l Afganistanis lõpliku võidu saavutab, siis võivad narkoäri käitajad vahetuda küll. Heroiini USA,sse sattumise ajalugu on huvitavaid seiku täis ja kurjad inimesed näitavad näpuga nii mõnegi soliidse asutuse peale.

    Vasta  |  Tsiteeri

  25. @dig

    Kuidas see Iraagi WMD uskumine nüüd lauslollus on? Tuhanded surid vähemalt ühe linna mürgitamisega ja Iraani-Iraagi sõjas suri wiki järgi ~50 000 Iraagi poolse mürgitamise tõttu.

    Vasta  |  Tsiteeri

  26. Märt ütles:

    Kuidas see Iraagi WMD uskumine nüüd lauslollus on?

    Kuidas see rangesse uimastikeelustamisse uskumine nüüd lauslollus on? Tuhanded on ju ära surnud!

    Vasta  |  Tsiteeri

  28. Ikka sellepärast, et kui ma ütleksin, et lauslolluse äratundmine sõltub vaatekohast, siis oleksin süüdi ümmarguse abstraktse jutu ajamises. Ja kes säärast ränka pattu oma hingele tahaks?

    Jutt massihävitusrelvadest Iraagis oli loomulikult lauslollus, aga inimesed, kellele see jutt kasulik või meelepärane oli, näitasid näpuga terve hulga vihjete peale, et kõrvalisel inimesel selle lollus-olemisest raskem aru saada oleks. Jutt sellest, et uimastite ja virgutite range keelustamine narkomaaniat ära hoiab, narkomaffiat lõa otsas hoiab ja muidu rahvatervisele hästi mõjub, on täpselt samamoodi lauslollus, aga inimesed, kellele see jutt kasulik või meelepärane on, näitavad näpuga terve hulga vihjete peale, et kõrvalisel inimesel selle lollus-olemisest raskem aru saada oleks. Tulemuseks on mõlemal juhul see, et lugemata hulgal päris tarku inimesi, kelle külge silt “Loll” eriti ei passi, lauslolle ideid täiesti siiralt usuvad ja edasi annavad.

    Vasta  |  Tsiteeri

  31. Ühendkuningriigi piirivalve moonutas statistikat enda huvides, kirjutab The Daily Telegraph.

    Home Office used ‘highly selective’ drug figures to make UKBA look good

    The Home Office was today accused by the head of Britain’s statistics watchdog of using drugs seizure figures in a “highly selective” way in an attempt to portray the under-fire UK Border Agency “in a good light”.

    Sir Michael Scholar has written to Home Office minister Damian Green asking for an explanation after a press release was issued showing an increase in cocaine and heroin seizures three days before new official statistics revealed the amount had fallen.

    The publication of the figures last week was “irregular and inconsistent” with the code of practice and the Ministerial Code and should not happen again, he added.

    Sir Michael, chairman of the UK statistics authority, said it was potentially “highly corrosive and damaging to public confidence in official statistics”

    The UKBA – which is under fire over the relaxation of border checks – released figures on November 4, for publication last Monday, showing that border officials seized more cocaine and almost double the amount of heroin in the last six months than in the whole of the previous year.

    But just three days later, the official Home Office Statistical Bulletin showed the amount of cocaine seized by border officials in England and Wales had actually fallen by a quarter in 2010/11 compared with 2009/10, and the amount of heroin seized had halved.

    Vasta  |  Tsiteeri

  32. Postimees räägib uutest abinõudest virgutavaid uimasteid pruukivate eurooplaste tervise kaitseks. Uued meetmed aitavad kahtlemata kaitsta ka sõltlaste naabreid, kelle rangelt positiivne risk passiivselt tulesurma ohtliks langeda nüüd veidi langeda võib.

    Neljapäeval, 17. novembril, rakendus Euroopa Komisjoni otsus, mis kehtestab sigarettide põlemisnõuetele karmimad reeglid ja lubab Euroopa Liidus müüa vaid kiiresti kustuvaid sigarette.

    Siseminister Ken-Marti Vaheri sõnul näitab statistika, et hooletu suitsetamine on Eestis umbes iga teise tulesurma põhjus. «Enam kõnekamat näidet ei ole võimalik tuua, et ilmestada kiiresti kustuvate sigarettide vajadust. Siseministeeriumi hinnangul peaks nende sigarettide kasutuselevõtt säästma aastas 10–15 inimese elu,» lausus ta.

    Samuti peaks vähenema põlengutes vigastatute arv ning tulekahjudes tekkiv varakahju, mis näiteks mullu oli pea 13,5 miljoni eurot. «Kiiresti kustuvate sigarettide kasutuselevõtuga on Eestis võimalik aastas ära hoida hinnanguliselt 500 põlengut,» lisas Vaher.

    Kiiresti kustuvatel sigarettidel on muudetud põlemisomadusi: sigareti paber on väiksema poorsusega ning spetsiaalsete takistusribadega, mis raskendavad paberi põlemist. Lisaks on sigareti sisemise põlemise vähendamiseks tubakas tihedamalt pakitud. Need omadused tagavad sigareti kustumise, kui seda ei tõmmata piisavalt tihedalt.

    Vasta  |  Tsiteeri

  34. Tiina Jõgeda: Tabletitipsutajad EE-s

    Arstid ütlevad, et kõikvõimalikud “-aamid” on sõltuvuse tekkimise seisukohast kõige ohtlikumad ained. Ent muidugi täiesti legaalsed, iga tohter võib neid volilt välja kirjutada.

    Näiteks meilgi laialt kasutusel “psühholoogiline kiirabi” Xanax ehk alprasolaam võib sõltuvust tekitada juba mõne kuuga.

    Eks võib muidugi, aga ei pruugi sugugi. Mul näiteks pole aastatega sõltuvust kujunenud (kui vahe rohuvõtmisel võib ka kuu pikune olla, siis sõltuvusest ju ikka rääkida ei saa…)
    Ja tabletti võtta võib vahel indiviidile siiski kasulikum olla, kui magamatus või ebaadekvaatne käitumine. (Mõtlen siis just xanaxit konkreetselt praegu)

    Retseptivabrikud töötavad iga aastaga üha hoogsamalt ning apteegikettide äri õitseb. Ameerikas väljastatakse legaalseid opioide sisaldavaid valuvaigisteid üle kahekümne miljoni retsepti aastas. Kui see ei ole narkomaania legaliseerimine, siis mis see on?

    IMHO läheb see juba väheke paranoiliseks ja moodsaks vandenõuteeoriaks. Tuli ka kuuldud raadiosaade meelde, kus esineja, kelle nimi ei meenu enam, kaebas selle üle, et apteegid suisa kesklinnas asuvad, millest saab järeldada, et neil palju raha sisse tuleb. No samas kujutan ette, mis saaks kui apteekide arvukust tunduvalt vähendada ja äärelinna kolida, jälle üks nutulaul.

    Vasta  |  Tsiteeri

  35. salvey ütles:

    IMHO läheb see juba väheke paranoiliseks ja moodsaks vandenõuteeoriaks.

    Jah. Ehkki on tõsi, et USA-s kirjutatakse kangeid retseptuimasteid välja väga kergekäeliselt ning nende üledooside kätte sureb praegu rohkem inimesi kui kõigi keelatud uimaainete kätte kokku, ei tähenda see, et olukord Eestis oleks sama.

    Ma küll ei tea, kas meil vastavat statistikat üldse tehakse ja kui, siis milline täpselt on seis retseptravimite väärtarvitamiste ja üledoosidega. Xanaxit eluohtlikult üle tarvitada on vast keerulisem kui enamikku opioididest.

    “Kui see ei ole narkomaania legaliseerimine, siis mis see on?”

    Jõgeda hüsteerilist firmaretoorikat kõrvale jättes ei tohiks kellelegi tulla üllatusena, et mõned uimastid on legaalsed ja mõned illegaalsed, ning et hulka legaalsetest (k.a piiritust) saab retsepti olemasolu korral osta apteegist. Absoluutset võhikut võib ehk jahmatada vaid tõdemus, et paljud legaalsed narkootikumid on tervisele kahjulikuma toime ja õudsemate kõrvalnähtudega kui paljud illegaalsed.

    Vasta  |  Tsiteeri

  36. Tänase Õhtulehe juhtkirjal “Välgumihklit ostes näita passi?” on mitmed moraalipaanika õhutamise jooned.

    Nii on kaifiotsinguil eesti mürsikud avastanud tulemasinagaasi, mida hingatakse sisse kas otse välgumihklist või selle täiteballoonist. Vahendite seas, millega enda pilti virvendama saada, on see võrdlemisi uus lahendus. Seni on olnud toksikomaanid ammust ajast tuntud liimi-, sekka ehk muugi olmekeemianuusutajad.

    Arusaam, nagu ei oleks butaan olmekemikaal, on kahjutu eksitus. Palju karmimad tagajärjed võivad olla sellel, kui mõni noor lugeja vastutustundetut soovitust kuulda võtab ja gaasi otse balloonist hingata üritab (gaas väljub sealt nimelt üsna madalal temperatuuril ja võib hingamisteid rängalt kahjustada).

    Initsiaalide ÕL taha peituv anonüümne kolumnist peab gaasimüügi keelustamist lastele mõttekaks… või siis jälle mitte, mine võta kinni.

    Probleem on täiesti arvestatav ja põhimõtteliselt võiks lahenduseks olla välgumihklite ja gaasi müügi keelamine alaealistele. /—/ Antud lahenduse miinus on see, et suure tõenäosusega leitakse peagi midagi uut, mis nuusutades või sisse süües pea surisema paneb, ning järgneb lõputute ärakeelamiste võidujooks leidliku teismelisemõistusega. Pealegi ei saa ju ära keelata näiteks teatud liimide müüki alaealistele puhtalt seepärast, et neid nuusutades võib mürsik kaifi saada. Aga võib ju ka mudellennuki kokku liimida.

    Lehes leidub ka pikem hirmujutt pealkirjaga “Paljude laste argipäev: “Kooli ei viitsinud minna, igavusest hingasime gaasi…””. Kahjuks varjub see praegu maksumüüri taha.

    Vasta  |  Tsiteeri

  38. ÕL kirjutas:

    Probleem on täiesti arvestatav ja põhimõtteliselt võiks lahenduseks olla välgumihklite ja gaasi müügi keelamine alaealistele.

    Niikaua, kui mina mäletan — ja see ulatub mäletatavasti nõukogude aega välja —, on vastutustundlikud müüjad hoidunud nii tuletikkude kui tulemasinate müümisest alaealistele. Jõuga ei ole Eesti riik seda vist reguleerinud nagu paukherneste müüki, nii et piir paistab kohast sõltuvalt kõikuvat, mõnel pool 14, teisal 18 aasta peal.

    Ja põhjus ei ole üldse selles, et alaealised võivad tuletikke sisse hingata või CO’st hüpoksilise kaifi saada. Põhjus on palju praktilisem.

    Vasta  |  Tsiteeri

  39. The Economist juhib tähelepanu statistikale, mis paistab näitavat, et londonlased on kainemad ülejäänud brittidest, ning nuputab, mis küll võiks olla põhjus.

    Surveys by the National Health Service show that Londoners aged between 11 and 15 are less likely to smoke than are youngsters in every other English region. They drink alcohol much more rarely (just 12% did so in the week before the survey, compared with between 19% and 26% in the other regions) and are no more likely to take illicit drugs. /—/

    London’s teenagers may be lying. Other surveys show that people in their late teens and early 20s are slightly more likely to take drugs if they live in the capital (although, confusingly, Londoners become abstemious again in their 30s). Another explanation is that the capital contains a lot of immigrants from places where youthful drinking and smoking are rare—particularly the Indian subcontinent. Ealing, which is heavily Asian, has London’s lowest rate of youthful substance abuse. But if stricter Asians were the explanation, northern cities like Bradford would also be abstemious. They are not always.

    London’s odd social make-up may help to explain the pattern. In addition to an immigrant-heavy working class, the capital has a lot of affluent professionals, who may be unusually keen to steer their children away from mind-altering chemicals. Wealthy counties like Buckinghamshire and Hertfordshire also have below-average rates of youthful drink and drug abuse, although not as low as London’s.

    There is a more startling possibility: London represents the future. Alex Stevens, a criminologist at the University of Kent, points out that the capital generally leads drug trends.

    Vasta  |  Tsiteeri

  40. Õhtuleht vahendab kardioloogi, kes soovitab tervistkahjustavad, sõltuvusttekitavad ained maksustada, lootes sel moel piirata tarbimist. Karistuse ähvardusel keelamisest juttu ei tehta. TAI direktor on veidi äraootavamal seisukohal.

    Südamearst: suhkru- ja rasvamaks päästaks aastas 100 eestlase elu

    Peagi muutub rasvumine maailmas ohtlikumaks, kui praegu on alatoitumine ja infektsioonhaigused, ennustavad Maailma Tervishoiu Organisatsiooni eksperdid. Võitlemaks elanikkonna rasvumisega, jõustus Ungaris hiljaaegu rämpstoidumaks, Taani maksustas rasvase toidu. Kas millestki sarnasest oleks kasu ka Eestile?

    “Muidugi oleks kasu!” põrutab kaua mõtlemata Põhja-Eesti regionaalhaigla südamearst Margus Viigimaa. Tema sõnul näitaks just seesugune maks riigi selget soovi oma rahva tervise huvides midagi ära teha.

    “Rämpstoit on üliodav. Seetõttu vaatavad lapsed ja noored eelkõige suure rasvasisaldusega, magusa ja vähe kasulikku sisaldava toidu poole,” ütleb ta. Lapse harjumus süüa järjest magusamaid ja rasvasemaid toite mõjutab tema toitumiseelistusi ka täiskasvanuna.

    Maksustamine vähendab tarbimist

    Viigimaa sõnul on rahva tervise vaenlased toiduainete suur suhkrusisaldus, küllastamata rasvad, soolad ja hiljaaegu päevakorda tõusnud transrasvhapped. /—/

    Tervise Arengu Instituudi direktori Maris Jesse arvates kannab nii Ungaris kui ka Taanis kehtestatud maks eelkõige majanduskriisi templit. “Eelarve eest vastutavad asutused mõtlevad eelarvetäitmise peale, terviseinimesed loodavad suure suhkru- või rasvasisaldusega toidu hinna kallinemisest ka selle vähemale tarbimisele,” usub ta.
    Kuna taolisi meetmeid pole varem rakendatud, selgub Jesse arvates hiljem, kas need tegelikkuses ka oma eesmärki täidavad. See, et maksustamine on üks võimalus tarbimist mõjutada, on tema sõnul selge – suurem tubakatoote- ja alkoholimaks on andnud positiivseid tulemusi.

    Vasta  |  Tsiteeri

  41. Hiljutine küsitlus näitab, et patsiendid, kellele on võimaldatud ravikanepit, täiendavad ja/või asendavad sellega mõningaid (sageli ohtlikumaid, sõltuvusttekitavamaid, ebameeldivamaid ja vähem tõhusaid) retseptravimeid, kirjutab Internal Medicine News.

    People who qualify for medical marijuana prescriptions frequently report substituting the substance for their other prescription medications.

    In an anonymous survey, 66% of 350 clients at the Berkeley (Calif.) Patients Group, a medical marijuana dispensary, said that they use marijuana as a prescription drug substitute. Their reasons: Cannabis offered better symptom control with fewer side effects than did prescription drugs.

    Those with pain symptoms said that marijuana has less addiction potential than do opioids. Others said marijuana helped to reduce the dose of other medications.

    “Instead of having a pain medication, an antianxiety medication, and a sleep medication, they are able to just use cannabis, and that controls all of those symptoms,” said Amanda Reiman, Ph.D., the director of research and social services at the Berkeley center. Almost 50% of those surveyed said they use cannabis two or three times per day.

    More than 75% of respondents said they used cannabis for psychiatric disorders, including bipolar disorder, posttraumatic stress disorder, depression, anxiety, and persistent insomnia. Unlike some psychiatric drugs, they said, marijuana didn’t leave them feeling like “zombies,” Dr. Reiman reported at the American Psychiatric Association’s Institute on Psychiatric Services. /—/

    The amounts used – typically 3-8 g per week – were fairly stable with about 70% reporting no change in marijuana use in the past 6 months. Most “experience a stable level of use throughout their entire course of treatment,” Dr. Reiman said.

    Vasta  |  Tsiteeri

  42. Potsentsiaalselt sõltuvusttekitavatest ja tervistkahjustavatest psühhoaktiivsetest ainetest võib vahel siiski kasu olla. Näiteks saab suhteliselt väikeste kofeiinikoguste abil seirata veekogude reostumist kanalisatsioonist pärinevate inimtegevuse jääkidega, teatab PhysOrg.com.

    Researchers led by Prof. Sébastien Sauvé of the University of Montreal’s Department of Chemistry have discovered that traces of caffeine are a useful indicator of the contamination of our water by sewers. “E coli bacteria is commonly used to evaluate and regulate the levels of fecal pollution of our water from storm water discharge, but because storm sewers systems collect surface runoff, non-human sources can contribute significantly to the levels that are observed,” Sauvé explained. “Our study has determined that there is a strong correlation between the levels of caffeine in water and the level of bacteria, and that chemists can therefore use caffeine levels as an indicator of pollution due to sewerage systems.”

    Vasta  |  Tsiteeri

  43. Märt Meesak: Eestlase hävitab oskamatus alkoholiga ümber käia Delfi

    Oleme oma liberaalse alkoholipoliitikaga nii kaugele jõudnud, et see on hävitanud ühe meie põlvkonna ja võib hävitada terve Eesti rahvuse. On tekkinud olukord, kus Eesti meeste tervis on tänu alkoholile viidud katastroofilisele tasemele. Niigi räsib meeste tervist pinge – sisimas looduse poolt ette antud kohustus pere toitmise ees. Kuna elu on raske ja pingeline, kalduvad just mehed enim alkoholismile. See aga omakorda viib olukorrani, kus meeste seas on võimust võtnud väheharitud joodikmeeste lumpen (Eesti Haridusstrateegia 2020).

    Vasta  |  Tsiteeri

  45. Märt Meesak postuleeris ütles:

    Oleme oma liberaalse alkoholipoliitikaga nii kaugele jõudnud, et see on hävitanud ühe meie põlvkonna ja võib hävitada terve Eesti rahvuse.

    Märkasin artiklit eile ja imestasin, et huvitav, kes see poliitik Meesak küll selline on, aga ei vaevunud miskipärast googeldama. Vaimusilmas kujutlesin aga tuhmuva mõistusega rauka; võimalus, et tegu võib olla minust noorema härraga, ei tulnud pähegi.

    Vasta  |  Tsiteeri

  46. Mart K. ütles:

    Vaimusilmas kujutlesin aga tuhmuva mõistusega rauka; võimalus, et tegu võib olla minust noorema härraga, ei tulnud pähegi.

    No tõesti oli vist vanas enne sõja-aegses Eesti vabariigis karskusseltside liikumine rohkem au sees kui praegu… ? :)
    Karskusliikumises ise-enesest ei tohiks ju miskit paha olla?
    Igale ühele midagi, nö :)

    Vasta  |  Tsiteeri

  47. Ei, kindlasti pole karskusliikumine olemuslikult halb. Viidatud kirjutis on lihtsalt võhiklikku ja lapsikut laadi — nagu oleks autor teemasse tegelikult süvenemata, emotsiooni ajel kirjutanud, mis parasjagu pähe tuli. Puiselt, aga püüdlikult, nagu väga vana või väga noor inimene.

    Vasta  |  Tsiteeri

  48. Ka mulle torkas selle kirjutise lausestruktuuride primitiivsus ja mõttekäikude veider organisatsioon silma. Kui ma arst oleksin, kahtlustaksin mingit sorti õpiraskusi. Kuna ma arst ei ole, jäävad need kahtlustamata.

    Vasta  |  Tsiteeri

  49. Kaupmehed ei hooli seadusest: lapsed ostavad vabalt poest napsu! Õhtuleht

    Napsitamine levib noorte seas järjest rohkem. Eesti koolilaste tervisekäitumise uuringu tulemused 2009/2010. õppeaasta kohta näitavad, et 15aastaselt on alkohoolseid jooke proovinud juba 92% õpilastest.

    Regulaarne ehk iganädalane napsitaja on iga viies 15aastane poiss. Sama vanad tüdrukud ei jää kuigi palju maha – nende hulgas on iganädalasi klaasitõstjaid 14%.

    Tervise Arengu Instituut korraldas tänavu juunis üle-eestilise alkohoolsete jookide test-ostlemise. Seitse 18aastast noort tegid 169 poes 184 ostu, ja isikut tõendavat dokumenti ei küsitud neilt peaaegu kolmveerandis kohtades.

    Vanust ei küsitud test-ostlejate käest 93% ostude korral ning veerandil juhtudest ei tekkinud müüja ja ostja vahel ka mingit silmsidet. Isikut tõendavat dokumenti küsiti sagedamini bensiinijaamades ja väikestes toidupoodides, harvemini supermarketites, keskmise suurusega toidupoodides ja alkoholipoodides.

    Vasta  |  Tsiteeri

  50. Haiguse taga võib peituda viinapits Postimees

    Et teada saada, kui sageli tarbivad perearsti patsiendid keskmiselt alkoholi, on Ruth Kalda sõnul tehtud esimesed uuringud. Tulemuseks on, et perearsti nimistu 2000 patsiendist 200 tarvitab alkoholi koguses, mis ohustab tervist.

    Ruth Kalda meelest on tulemus üsna hirmutav, sest tema küll ei oska silme eest läbi lasta kõiki neid oma nimistu inimesi, kelle puhul alkoholi riskitarbimine on ilmne. Ta lihtsalt ei tea neid.

    Ruth Kalda lausub, et juba lihtsa jutuga saab inimest aidata. «Me ei saa teda jõuga millekski sundida. Kuid kui inimene soovib oma eluga midagi ette võtta ja tahab kuhugi jõuda, on tervis talle oluline. Me saame aidata tal valikuid teha,» ütleb Ruth Kalda.

    Alkohol
    • Väike risk – üks klaas (330 ml) lahjat õlut, klaas (120 ml) punast veini või pudel (275 ml) lahjat viieprotsendist jooki (nt cooler) päevas.
    • Tervist ohustav risk – 2 kuni 4 klaasi (40 ml) kanget alkoholi, 2 kuni 4 purki (500 ml) siidri- või džinnijooki või 2 kuni 4 kannu (500 ml) kanget õlut päevas.
    • Tervist kahjustav risk – üks või enam pudelit veini või 4 kuni 5 ja enam pudelit õlut päevas. Kahjustab inimese vaimset ja füüsilist tervist.
    • Naistel piisab ohuks poole väiksemast kogusest.
    • Tervise säästmiseks on olulised vähemalt kolm alkoholivaba päeva nädalas.
    Allikas: Ruth Kalda

    Vasta  |  Tsiteeri

Lisa kommentaar

Sinu e-postiaadressi ei avaldata. Nõutavad väljad on tähistatud *-ga