Virgutavalt uimastitest
Juba üle aasta on siinsetel skeptilistel veergudel kriitiliselt diskuteeritud virgutavate ja teistsuguste uimastite poliitikast ja sellega seotud sõjandusküsimustest. Kuna möödunudjuuline meedialõim on tasapisi ummistuma hakanud, alustame uut.
Konspiraator ütles:
Mida ratsionaalne turukorraldaja teeb, kui osutub, et kauba X kvaliteet kõigub kuni ohtlikkuseni välja ja/või inimestel on raskusi selle ohutu pruukimisega?
@dig:
Ratsionaalne turukorraldaja korjab probleemse kauba omaenese huvides müügilt ära. Aga nagu hiinlasejama, metanoolitragöödia ning paljud muud sedalaadi lood näitavad, ei ole sedalaadi kauba turukorraldajad eriti ratsionaalsed
Terminiloogaline klarifikatsioon: turukorraldaja on inglise keeles trade regulator.
Konspiraator ütles:
Teeme mõned asjad selgeks: kui me peame “valge hiinlase” all silmas fentanüüli, siis see ei ole kindlasti võrreldav “krokodilliga” muus, kui et on opioid. Fentanüül per se ei ole ka äärmuslikult ohtlik; enamik fentanüüli otseseid ohte on tingitud uimastipoliitika kitsaskohtadest (tarvitaja ei tea, mida ta tarvitab või kuidas tarvitada ohutult, sest puuduvad kvaliteedikontroll, adekvaatne ja usaldusväärne harm reduction-teabe allikas ning tarbijakaitse).
Pole ohtu, et “krokodill” Eestisse “saabuks”, kuna see pole niivõrd uimasti, mida üle piiride vedades oleks rentaabel riskida, kui protsess, mille abil vaene ja/või varustaja kaotanud narkomaan saab ärajäämanähte edasi lükata. “Krokodilli” leviku eelduseks on kodeiini ja muude lähteainete (nt fosforhappe) odavus ja kättesaadavus.
Veel üks põhjus, miks ma arvan, et “krokodilli” Eestis niipea tarvitama ei hakata, on asjaolu, et meie narkomaanide varustatus on üsna hea, mitte nagu mõnel pool Siberis, kus “krokodill” moes on. Pseudoefedriiniga külmetusravimid on apteekides vabalt retseptita saada, aga metamfetamiini kodukeedetmine pole narkarite hulgas popiks muutunud — järelikult saavad nad oma ainet regulaarselt kusagilt mujalt väiksema vaevaga.
Sellepärast nimetangi Õhtulehe artiklit moraalipaanika õhutamiseks tühja koha pealt ja vähimagi põhjuseta. Kindlasti ei taha ma maha teha ajakirjanduse rolli rahva hoiatamisel uute uimastite tegelike ohtude eest. Ma ei imestaks, kui meil on üks-kaks noort inimest täna elus tänu EPL-is ilmunud artiklile metüleendioksüpürovaleroonist. Ehkki praegu vaadates tundub, nagu seda oleks nuditud. Enam pole näha tarvitaja jaoks kõige olulisemat infot: et MDPV-annuse kohene kordamine ei võimenda soovitud mõjusid, vaid ohte tervisele.
EPL vahendab Princetoni bioeetika professorit, kes paistab uskuvat, et keelustamine on uimasti kontrollimiseks ja reguleerimiseks mõistlik meede — nimelt soovitab ta (tubaka)sigaretid keelustada.
P.S. Ma ei poolda suitsureklaami ega igatse taga aegu, mil avalikes kohtades tossamine oli norm, aga samamoodi ei poolda ma ka lauskeelustamist ega faktidega manipuleerimist rahva hirmutamise eesmärgil. Kuidas viimast toime pannakse, kirjeldab Narco Polo blogiartiklis “Smokers Cost You Money and Other Asinine Anti-Smoking Lies”.
Meedia organiseeritud kuritegevuse vastu organiseerimisele pühendunud ajakirjas Bright kirjutab Sandro Donati, et vähemalt kokaiini osas on vähemalt ÜRO ametlik statistika väga katki — hõivatud kokaiini kogused ületavad märkimisväärselt UNODC-i prognoositud tootmismahte.
Aastakümneid väldanud Briti kohortuuringu raames kogutud andmed paistavad näitavat, et kõrgem intelligentsuskvoot seondub keelatud uimastite tarvitamisega.
Euroopa narkoraport: Eestis on väga palju süstivaid narkomaane Delfi
Jah, oleme jälle esikohal õudses edetabelis, kus hea oleks olla viimane, nagu osutab ka rahvusringhääling. Huvitav, mitu aastat peab veel kestma kontraproduktiivne uimastipoliitika, et vastav tõsiasi rahva enamusele ja poliitikutele kohale jõuaks?
Kogu raport on saadaval siin.
Mart K. ütles:
Ilmselt niikaua kui keegi mõne toimivana tunduva alternatiivi välja pakub. Sa võid ise algust teha ja kasvõi siiasamasse mõne lingi või kirjelduse panna
Konspiraator ütles:
Eestile täielikult sobiva alternatiivi konstrueerimiseks oleks vaja paremaid andmeid kui meil praegu on; sellepärast tuleks esimese sammuna luua süsteem uimastite ja uimastisõja kahjude realistlikuks hindamiseks. Umbes nii, nagu näeb ette IDPC impact assessment-kava (PDF).
Pärast seda saab hakata vaatama, mis meile sobib. Üheks võimalikuks eeskujuks uimastipoliitika kujundamisel võiks vabalt võtta Transformi kava “After the War on Drugs: Blueprint for regulation”, mis on siin saadavalt mitmes keeles, k.a vene.
Põgusa kokkuvõtte “Blueprindis” käsitletud regulatsioonimudelitest teeb Steve Rolles mullu BMJ-s üllitatud analüüsis “An alternative to the war on drugs”, mille tõlke eesti keelde koos kõigi asjakohaste allikaviidetega leiab siit.
salvey tsiteeris:
Mart K., Sa oled sedasorti uuringutega ilmselt tuttavam kui mina — oskad Sa öelda, kas hüpotees, et stabiilse või ühtlaselt (olgu siis lineaarselt või logaritmiliselt) kasvava sõltuvust tekitava toimeainedoosi kasutamine tekitab sõltuvust aeglasemalt ja/või nõrgemini kui metsikult kõikuva doosi kasutamine, vastab teadaolevatele faktidele?
Asjasse võivad puutuda ka uuringud, mis võrdlevad retseptiravimite väljakirjutamise stiilis “kaks igal hommikul” versus stiilis “vastavalt vajadusele” sõltuvuslikke tagajärgi.
Konspiraator ütles:
See on muidugi narr lootus — praegu usuvad meie uimastiseaduste jõustajad kaljukindlalt, et nende töö on tulemuslik ning et kõik andmed, mis paistavad viitavat vastupidisele on kas võltsitud või ebatäpsed; Portugal ja Holland on aga üldse nende lollitamiseks välja mõeldud. Poliitikud tõenäoliselt enam ammu seda ei usu; nemad pigem hoiavad oma nahka, sest kardavad, et kui nad tõde tunnistaksid, kaoksid nende valijad. Samuti pärsib konstruktiivsete sammude astumist juba varem viidatud sunk cost fallacy — arutlusviga, mis ütleb umbes, et “me oleme kulutanud juba liiga palju ressursse, et nüüd järsku ümber mõelda; ergo, jätkame panustamist mittetöötavasse jamasse”. Seda toetab ilmselt kibe tõdemus, et kui rahvas viimaks aru saab, mis toimub (s.t, et keelustamis- ja karistamispõhine uimastipoliitika ei anna soovitud tulemusi, vaid võimendab uimastitest johtuvaid hädasid üksikisikutele ja ühiskonnale), saab neist jääda ainult kaks muljet: nad on kas olnud kogu aeg nii lauslollid, et ei saanud sellest aru, või siis said aru küll, et tegemist on röögatu raiskamisega, aga olid liiga ametis pukist kinnihoidmisega, et terrorile lõppu teha püüda. Ja midagi sellist tunnistada ei taha ükski poliitik.
dig ütles:
Ma pole konkreetset (väga huvitavat) küsimust kunagi uurinud, aga meediast on jäänud mulje, et fentanüülitarvitajaid taas heroiini või muid lahjemaid opioide pruukima meelitada on sama keeruline kui rafineeritud suhkru maitse suhu saanud last kompveki asemel jälle porgandit armastama panna.
Mart K. ütles:
Või kui me vandenõuteooriad kapist välja kraamime, võib muist poliitikuid karta, et kui nad tõde tunnistaksid, võiksid vihased narkomafioosod nad maha lüüa ja Ameerikas muist ka, et eravanglate pidajate assotsiatsioonid ja vangivalvurite ametühingud võivad nende valimiskampaaniatele annetamise katki jätta.
Ma ei ole päris kindel, kas sellel omaette nimi on, aga tüüpiline asjassepuutuv fallacy on veel “Nüüd tahad asja katki jätta? Kohe hakkab ju tööle!”. Selle tahtlik kergitamine on tuntud seitset sorti investeerimispetuskeemide juures, ülalviidatud fabritseeritud andmed sellest, kui hästi praegused meetmed kokaiini kontekstis tööle hakkamas on, puutuvad ilmselt ka asjasse.
Mart K. ütles:
Vaevalt küll. Pigem on see tühja tünni kõmin varjamaks, et asjameestel pole uduaimugi mida antud probleemiga ette võtta.
Raske narkotsiga on meil Hollandist vaevalt midagi õppida. Seal on karmima kraami suhtes enam.vähem samasugune poliitika nagu meil ning jamade arv on väiksem tänu rahva mentaliteedile. Meil on ka opiaadid ju põhiliselt mitte eestlaste probleem. On meil andmeid näiteks ainult eestlastega juhtunud suuremate jamade kohta, surmad ja tõsised üledoosid? Et saaks hollandlastega võrrelda.
No ja muidugi mu suur sõber massiimmigratsioon. Holland saab tänu etnilistele võrgustikele ehtsat heroiini, mida mõned rahvad on põlvkondi valmistanud ja seetõttu keemiku käpardlikkuse võimalus väiksem ning kraam kvaliteetsem ning probleeme vähem.
Mart K. ütles:
Minu meelest ei ole selline kõrgemat järku mõttekäik keskmise poliitiku peast eriti realistlik. Poliitik, kes sedasorti konstruktsiooni kokku panna ja sellesse uskuda suudab, peaks mäletama ka, et poliitikutele, kes olid kas nii lauslollid, et nad Iraagi massihävitusrelvade puudumisest aru ei saanud või olid liiga ametis pukist kinnihoidmisega, et terrorile lõppu teha püüda, ei ole sellest hiljem kuigi suuri ebameeldivusi kerkinud.
Kuna ma aktiivselt outgroup homogeneity illusion‘i vastu sõdida püüan, olgu ära mainitud, et üksikute ülalmainitud viisil mõtlevate poliitikute olemasolu ei saa ma muidugi välistada, aga kui nad eksisteerivad, on nad minu meelest pisikeses vähemuses ja kui nad uimastipoliitikat oluliselt mõjutavad, siis tõenäoliselt mitte selle mõttekäigu vahendusel.
Kolmandast küljest, abstraktne Face saving ja hirm selle tunnistamise ees, et seisukohad, mida poliitik varem hingestatult toetanud on, ei olegi püha ilmutatud tõde, näeksid praktikas ilmselt üsna sarnased välja.
Konspiraator ütles:
Mõnede väikeste, aga äärmiselt oluliste erinevustega — nagu tasuta riiklik heroiin registreeritud narkomaanidele. Ja ma jätan kuni vastupidiste andmete ilmnemiseni endale õiguse uskuda, et pigem on just need erinevused jamade vähesuse peamiseks põhjuseks.
Mis mentaliteeti puutub, siis üks sealsete nooremapoolsete elanike hulgas levinud mõtteviis mulle täitsa meeldib. Neil on nimelt kombeks tembeldada narkomaani-sildiga (slängis ingliskeelne laensõna “junkie“) igaüht, kes millegagi liialdama kipub. Joodik on “alko-junkie“, kanepi liigtarvitaja “kanepi-junkie“, eneseunustuseni pedaale väntav harrastussportlane “jalgratta-junkie” jne. See annab sõltuvusega seonduvast tegelikkusest adekvaatse pildi — sest sisuliselt on võimalik sõltuvusse sattuda, millest iganes. See on peaaegu nagu iselaadne laiendus rule 34-le.
Konspiraator ütles:
dig, kes on kunagi statistika tegemisega kokku puutunud, osutab siinkohal, et selliseid usaldusväärseid andmeid ei saa olla, kui piir “eestlase” ja “mitte-eestlase” vahel ei ole mõõdetaval viisil defineeritud. Nõukogudemaa kommet passi etniline rahvus kirja panna meie tsivilisatsioonis ei tunta; rahvaloendusel kogutud rahvuse-info suuremate jamade registrist saadava infoga ristsidumine on iseenesestmõistetavatel põhjustel püha tabu ja iga juhtumi käsimise kontekstis osaliste käest küsimine, mis rahvusest nad on, ei oleks ei usaldusväärne andmeallikas ega ka multikultuursele õigusriigile kohane teguviis.
Konspiraator ütles:
Kui veider, et kõikvõimas Big Pharma ei ihu hammast võimalusele sellisele jämedale ja stabiilsele tulutorule oma karvane käpp peale panna.
Mart K. ütles:
Tähenärimise-junkie lahtrist olgu mainitud, et artikkel algab jutuga tasuta kangelannade pakkumisest kangelannadest sõltuvusse sattunuile.
Mart K. ütles:
Selle tasuta kraamiga flirditakse üle maailma ja vähemalt mu Hollandi tuttavate jutu järgi ei ole too sugugi nii efektiivne. Enamik sõltlasi ei tunnista oma sõltuvust viimase momendini, samuti paneb ametlik nakrosõltlase staatus inimese jaoks nii mõnegi ukse kinni.
Et siis enamik ärist käib ikka althõlma. Ametlik staatus on psühholoogiline barjäär “et siis olengi lõplikult põhjas” ja selle tõdemuseni jõutakse viimasena. Minu teada jagab Norra ka tasuta kama ning sellegi poolest on Norra bodycount Eestist järgmine.
Konspiraator ütles:
Kui ühe põhjakäinud sõltlase peas võitlevad näriv igatsus järgmise doosi järele ja tahtmatus ületada psühholoogilist barjääri “et siis varastangi autoraadioid” või “et siis olengi lõplikult põhjas”, kumb Sinu meelest peale jääb? Kui kaua võitlus kestab?
See, et programm on ülemäära piiratud, ei vähenda oluliselt musta turu mahtu ning programmi laiendamine mitte-veel-päris-põhja-käinute toetamiseks ning profülaktikaks vääriks tõsist kaalumist, on muidugi asjalik kriitika.
dig ütles:
Taliban pole mingi selgrootu äraostetav poliit või teaduslimukas. No ja hüpoteetilisel juhul, kui USA,l Afganistanis lõpliku võidu saavutab, siis võivad narkoäri käitajad vahetuda küll. Heroiini USA,sse sattumise ajalugu on huvitavaid seiku täis ja kurjad inimesed näitavad näpuga nii mõnegi soliidse asutuse peale.
@dig
Kuidas see Iraagi WMD uskumine nüüd lauslollus on? Tuhanded surid vähemalt ühe linna mürgitamisega ja Iraani-Iraagi sõjas suri wiki järgi ~50 000 Iraagi poolse mürgitamise tõttu.
Märt ütles:
Kuidas see rangesse uimastikeelustamisse uskumine nüüd lauslollus on? Tuhanded on ju ära surnud!
Sina olid lauslollusest ja WMD’dest rääkija. Miks selline küsimus üldse.
Ikka sellepärast, et kui ma ütleksin, et lauslolluse äratundmine sõltub vaatekohast, siis oleksin süüdi ümmarguse abstraktse jutu ajamises. Ja kes säärast ränka pattu oma hingele tahaks?
Jutt massihävitusrelvadest Iraagis oli loomulikult lauslollus, aga inimesed, kellele see jutt kasulik või meelepärane oli, näitasid näpuga terve hulga vihjete peale, et kõrvalisel inimesel selle lollus-olemisest raskem aru saada oleks. Jutt sellest, et uimastite ja virgutite range keelustamine narkomaaniat ära hoiab, narkomaffiat lõa otsas hoiab ja muidu rahvatervisele hästi mõjub, on täpselt samamoodi lauslollus, aga inimesed, kellele see jutt kasulik või meelepärane on, näitavad näpuga terve hulga vihjete peale, et kõrvalisel inimesel selle lollus-olemisest raskem aru saada oleks. Tulemuseks on mõlemal juhul see, et lugemata hulgal päris tarku inimesi, kelle külge silt “Loll” eriti ei passi, lauslolle ideid täiesti siiralt usuvad ja edasi annavad.
@dig:
Kas “jutt massihävitusrelvadest” on sinu arust lollus, sest neid ei eksisteerinud Iraagis, või midagi muud?
Märt ütles:
Vaat’ see on õige küsimus.
Ühendkuningriigi piirivalve moonutas statistikat enda huvides, kirjutab The Daily Telegraph.
Postimees räägib uutest abinõudest virgutavaid uimasteid pruukivate eurooplaste tervise kaitseks. Uued meetmed aitavad kahtlemata kaitsta ka sõltlaste naabreid, kelle rangelt positiivne risk passiivselt tulesurma ohtliks langeda nüüd veidi langeda võib.
Chris Rock räägib, mida müüsid esimesed mustad narkodiilerid Meerikas ja teistest eugeenilistest võtetest.
Tiina Jõgeda: Tabletitipsutajad EE-s
Eks võib muidugi, aga ei pruugi sugugi. Mul näiteks pole aastatega sõltuvust kujunenud (kui vahe rohuvõtmisel võib ka kuu pikune olla, siis sõltuvusest ju ikka rääkida ei saa…)
Ja tabletti võtta võib vahel indiviidile siiski kasulikum olla, kui magamatus või ebaadekvaatne käitumine. (Mõtlen siis just xanaxit konkreetselt praegu)
IMHO läheb see juba väheke paranoiliseks ja moodsaks vandenõuteeoriaks. Tuli ka kuuldud raadiosaade meelde, kus esineja, kelle nimi ei meenu enam, kaebas selle üle, et apteegid suisa kesklinnas asuvad, millest saab järeldada, et neil palju raha sisse tuleb. No samas kujutan ette, mis saaks kui apteekide arvukust tunduvalt vähendada ja äärelinna kolida, jälle üks nutulaul.
salvey ütles:
Jah. Ehkki on tõsi, et USA-s kirjutatakse kangeid retseptuimasteid välja väga kergekäeliselt ning nende üledooside kätte sureb praegu rohkem inimesi kui kõigi keelatud uimaainete kätte kokku, ei tähenda see, et olukord Eestis oleks sama.
Ma küll ei tea, kas meil vastavat statistikat üldse tehakse ja kui, siis milline täpselt on seis retseptravimite väärtarvitamiste ja üledoosidega. Xanaxit eluohtlikult üle tarvitada on vast keerulisem kui enamikku opioididest.
Jõgeda hüsteerilist firmaretoorikat kõrvale jättes ei tohiks kellelegi tulla üllatusena, et mõned uimastid on legaalsed ja mõned illegaalsed, ning et hulka legaalsetest (k.a piiritust) saab retsepti olemasolu korral osta apteegist. Absoluutset võhikut võib ehk jahmatada vaid tõdemus, et paljud legaalsed narkootikumid on tervisele kahjulikuma toime ja õudsemate kõrvalnähtudega kui paljud illegaalsed.
Tänase Õhtulehe juhtkirjal “Välgumihklit ostes näita passi?” on mitmed moraalipaanika õhutamise jooned.
Arusaam, nagu ei oleks butaan olmekemikaal, on kahjutu eksitus. Palju karmimad tagajärjed võivad olla sellel, kui mõni noor lugeja vastutustundetut soovitust kuulda võtab ja gaasi otse balloonist hingata üritab (gaas väljub sealt nimelt üsna madalal temperatuuril ja võib hingamisteid rängalt kahjustada).
Initsiaalide ÕL taha peituv anonüümne kolumnist peab gaasimüügi keelustamist lastele mõttekaks… või siis jälle mitte, mine võta kinni.
Lehes leidub ka pikem hirmujutt pealkirjaga “Paljude laste argipäev: “Kooli ei viitsinud minna, igavusest hingasime gaasi…””. Kahjuks varjub see praegu maksumüüri taha.
Selge siis, miks soola aam kümme taalrit maksta võib. Sõltuvus!
ÕL kirjutas:
Niikaua, kui mina mäletan — ja see ulatub mäletatavasti nõukogude aega välja —, on vastutustundlikud müüjad hoidunud nii tuletikkude kui tulemasinate müümisest alaealistele. Jõuga ei ole Eesti riik seda vist reguleerinud nagu paukherneste müüki, nii et piir paistab kohast sõltuvalt kõikuvat, mõnel pool 14, teisal 18 aasta peal.
Ja põhjus ei ole üldse selles, et alaealised võivad tuletikke sisse hingata või CO’st hüpoksilise kaifi saada. Põhjus on palju praktilisem.
The Economist juhib tähelepanu statistikale, mis paistab näitavat, et londonlased on kainemad ülejäänud brittidest, ning nuputab, mis küll võiks olla põhjus.
Õhtuleht vahendab kardioloogi, kes soovitab tervistkahjustavad, sõltuvusttekitavad ained maksustada, lootes sel moel piirata tarbimist. Karistuse ähvardusel keelamisest juttu ei tehta. TAI direktor on veidi äraootavamal seisukohal.
Hiljutine küsitlus näitab, et patsiendid, kellele on võimaldatud ravikanepit, täiendavad ja/või asendavad sellega mõningaid (sageli ohtlikumaid, sõltuvusttekitavamaid, ebameeldivamaid ja vähem tõhusaid) retseptravimeid, kirjutab Internal Medicine News.
Potsentsiaalselt sõltuvusttekitavatest ja tervistkahjustavatest psühhoaktiivsetest ainetest võib vahel siiski kasu olla. Näiteks saab suhteliselt väikeste kofeiinikoguste abil seirata veekogude reostumist kanalisatsioonist pärinevate inimtegevuse jääkidega, teatab PhysOrg.com.
Märt Meesak: Eestlase hävitab oskamatus alkoholiga ümber käia Delfi
Lugejat võib lõbustada ja/või valgustada Wikipedia artikkel isand Meesakust. Ajamata habemega pilt on ka välja pandud.
Oma blogis näeb Meesak välja veidi teistsugune:
Märt Meesak postuleeris ütles:
Märkasin artiklit eile ja imestasin, et huvitav, kes see poliitik Meesak küll selline on, aga ei vaevunud miskipärast googeldama. Vaimusilmas kujutlesin aga tuhmuva mõistusega rauka; võimalus, et tegu võib olla minust noorema härraga, ei tulnud pähegi.
Mart K. ütles:
No tõesti oli vist vanas enne sõja-aegses Eesti vabariigis karskusseltside liikumine rohkem au sees kui praegu… ? :)
Karskusliikumises ise-enesest ei tohiks ju miskit paha olla?
Igale ühele midagi, nö :)
Ei, kindlasti pole karskusliikumine olemuslikult halb. Viidatud kirjutis on lihtsalt võhiklikku ja lapsikut laadi — nagu oleks autor teemasse tegelikult süvenemata, emotsiooni ajel kirjutanud, mis parasjagu pähe tuli. Puiselt, aga püüdlikult, nagu väga vana või väga noor inimene.
Ka mulle torkas selle kirjutise lausestruktuuride primitiivsus ja mõttekäikude veider organisatsioon silma. Kui ma arst oleksin, kahtlustaksin mingit sorti õpiraskusi. Kuna ma arst ei ole, jäävad need kahtlustamata.
Kaupmehed ei hooli seadusest: lapsed ostavad vabalt poest napsu! Õhtuleht
Haiguse taga võib peituda viinapits Postimees