1 miljon eurot, kasvõi nõiavitsaga pildamise eest

1 miljon eurot

Peatame aastaks MTÜ Eesti Skeptik 8000-eurose auhinna, et teha ruumi Belgia skeptikute 1 miljoni eurosele pakkumisele, mis laieneb kogu Euroopale. MTÜ Eesti Skeptik on volitatud läbi viima vastavaid eel-teste, mille auhinnaks on 500 eurot ja mis tagab pääsu lõpp-testile Belgias, mille auhind on siis 1 miljon eurot.

Palun tutvu alloleva teksti ning lepinguga, mõtle välja, kas ja kuidas su erivõimet saaks objektiivsel moel proovile panna ning just sinust võib saada miljoni euro haldaja.

SISYPHOSE AUHIND — 1 MILJON EUROT

Mis see on? Kuidas registreeruda?

Meie, Belgia ja Euroopa skeptikud, oleme valmis uurima igat tõsist väidet kummaliste või paranormaalsete fenomenide kohta, me oleme valmis tegema katseid koostöös inimestega, kes arvavad, et neil on sedalaadi võimeid. Inimesele, kes suudab korda saata tegusid, mis on paranormaalsed või meie teaduslike teadmiste kohaselt võimatud, makstakse Belgia SKEPP vzw (mtü) poolt 1 000 000 (üks miljon) eurot.

Me testime vaid neid väiteid, mis on meie tunnistajate juuresolekul objektiivselt mõõdetavad. Test peab olema kavandatud ja kokku lepitud selliselt, et tulemused oleksid selged, vaieldamatud ja mitte otsustatavad hääletamise teel või subjektiivse hinnangu tulemusel. Vajadusel võime anda nõu, kuidas oma väidet sõnastada.

Mõned väited siiski ei kuulu selle auhinna raamesse:

  • religioossed väited jumalate, deemonite, inglite olemasolu kohta;
  • plaanid Päikese, Kuu ja teiste taevakehade liikumist mõjutada;
  • ilma või kliima muutmine;
  • väited, mis võivad olla ohtlikud inimeste või loomade tervisele või heaolule, nt mürgitused, lämbumine, näljutamine, uputamine, valu tekitamine, keelatud uimastite kasutamine; teod, millega kaasneb surmavate relvade või aparaatide kasutamine;
  • väited, mis sisaldavad seaduste rikkumist;
  • mustkunstitrikid, mentalism, prestidigitism (sõrmeosavusel põhinevad tikid) jne;
  • püüded parandada inimeste haigusi või puudeid;
  • väited, mille tulemuste kontrollimine võtab rohkem aega kui üks päev.

Enne kui pääsed lõplikule miljoni euro testile, pead läbima eeltesti. Lõplik katse toimub Belgias, aga eeltestid toimuvad igas riigis korraldatuna kohaliku skeptikute organisatsiooni poolt. Palun vaata meie kodulehelt, millised organisatsioonid on kaasatud.

Kui soovid teada, kas su võime või väide kuulub testitavate hulka, saada kohalikule organisatsioonile e-kiri (skeptik[ät]skeptik.ee), kus kirjutad, mida suudad ja kuidas kavatsed seda esitleda. Me anname sulle teada, kas väide vastab tingimustele või teeme vajadusel ettepaneku, kuidas seda teisiti sõnastada. Võib juhtuda, et soovitame sul oma võimet kodus testida, enne kui avalikkuse ette tulla.

Kui su võime või väide on kohaselt vormistatud ja sa oled kindel, et soovid testitud saada, trüki välja, täida ja allkirjasta leping-taotlus (vt allpool) ning saada kaks (2) eksemplari postiga aadressile MTÜ Eesti Skeptik, Lagedi tee 17, 11415 Tallinn.
Su taotlus saab registreeritud ainult siis, kui oled maksnud 50 eurot MTÜ Eesti Skeptik pangakontole 333004870000.
See raha on mõeldud kaitseks naeruväärsete väidete ja naljategijate eest. See raha tagastatakse koos 500-eurose auhinnarahaga, kui taotleja läbib edukalt kohaliku eeltesti.

Pane tähele ja kontrolli üle, et taotluse-lepingu mõlemal eksemplaril oleks loetavalt kirjas su nimi ja kontaktandmed, võimaluse korral ka e-kirja aadress ning telefoni number. Ilma täidetud ja allkirjastatud taotluseta ning ilma 50-eurose ülekandeta ei ole taotlust esitatud ning ei alustata testi kavandamist.

Kui taotlus on kahes eksemplaris kohale jõudnud, alustatakse testi kavandamisega, täpsustakse detailid ning lepitakse kokku testi tingimused, millega mõlemad pooled nõustuvad, sh testi toimumise aeg ja koht ning objektiivsed kriteeriumid, mille alusel saab testi edukaks kuulutada. Kohalik eel-test kavandatakse sedasi, et tõenäosus seda edukalt läbida puhtalt juhuse või arvamise teel on umbes 1/1000, Belgias toimuval peatestil 1/1000000.

Kahepoolselt kokku lepitud eel-testi tingimused vormistatakse kirjalikult, mõlemad pooled allkirjastavad kaks eksemplari, seejärel võib eel-testi teostada. Kui eel-test osutub edukaks, siis maksab MTÜ Eesti Skeptik 500 eurot ja tagastab 50 eurot registreerimistasu.

Kui keegi sooritab edukalt 1 miljon eurose auhinnaga peatesti, siis kõik muud testid peatatakse ning kõigile teistele tagastatakse soovi korral nende 50 eurot registreerimistasu.

Palun loe vastav leping tähelepanelikult läbi, täida, trüki välja, allkirjasta ja saada kaks (2) eksemplari adressaadile:
MTÜ Eesti Skeptik
Lagedi tee 17
11415 Tallinn

TÄHTIS
Taotlejad peavad olema selgelt tuvastatavad reaalsed inimesed. Palun kirjuta oma täisnimi (eesnimi või eesnimed ja perekonnanimi), kontaktaadress, telefoninumber, e-kirja aadress ja muu teave, mille põhjal saame olla kindlad, et taotleja on reaalne isik, mitte aga anonüümne naljanina.

Mittetäielikke taotlusi ei arvestata.

Me palume väga, et te ei raiskaks oma ega meie aega sellele, et kirjutate pikki lugusid minevikus toimunud juhtumistest. Ainus, mis loeb, on kahepoolselt kokku lepitud tingimustega test ja mille tunnistajateks on testi tarbeks kokku tulnud eksperdid.

Palun ärge saatke teoreetilisi seletusi, miks ja mis asjaoludel mingi asi peaks toimima, meid huvitab ainult see, kas see toimib selle kokkulepitud testi käigus.

LEPING


(leping rtf vormingus, pdf vormingus)
Täida kaks (2) eksemplari, trüki välja, allkirjasta ja saada:
MTÜ Eesti Skeptik
Lagedi tee 17
11415 Tallinn

Tingimused kehtivad alates 1. oktoobrist 2012 kuni 30. septembrini 2013.

  1. SKEPP vzw maksab 1 000 000 (üks miljon) eurot isikule, kes sooritab edukalt testi. Isik võib makse saajaks märkida teise isiku või heategevusliku organisatsiooni, kas kogu või osalise summa ulatuses.
  2. Enne peatestile pääsemist peab kandidaat edukalt sooritama eel-testi. Edukalt sooritatud eel-testi järel makstakse kandidaadile ühe nädala jooksul 500 eurot ja ta saab minna Belgiasse peatesti sooritama. Eel-test viiakse läbi kandidaadi elukohajärgses riigis ja korraldatakse sealse skeptikute organisatsiooni poolt, mis on SKEPP poolt heaks kiidetud. Vastav nimestik on leida aadressil skepp.be (pdf).
  3. Kandidaat trükib siinse lepingu kahes eksemplaris, lisab oma isikuandmed ja saadab need kaks eksemplari aadressile Lagedi tee 17, 11415 Tallinn, MTÜ Eesti Skeptik.
    Koos allkirjastatud lepingutega saadab kandidaat avalduse, milles ta kirjeldab selgesõnaliselt, millist tänapäeva peavooluteaduse mõttes üleloomulikku või paranormaalset võimet ta testida soovib ja kuidas seda saaks testida ning milline tulemus oleks õnnestumine (nt „9 õiget 10-st“). Kohalik skeptikute organisatsioon saadab ühe lepingu Belgiasse SKEPP-le koos testitava võime inglisekeelse kirjeldusega.
  4. Kandidaat maksab MTÜ Eesti Skeptik kontole 50 eurot. Ilma selle ülekandeta arutelu testi tingimuste üle ei alustata. See summa tagastatakse koheselt, kui kandidaat on eel-testi edukalt läbinud.
  5. Kandidaat suhtleb eel-testi asjus selle riigi skeptikute organisatsiooniga, mille alaline elanik ta on. Belgia SKEPP vzw võib mõjuvatel põhjusel selle punkti osas erandeid lubada.
  6. Pakkumine kehtib kuni 30. septembrini 2013 ja katkeb koheselt, kui 1 miljon eurot on võidetud. Kandidaadil, kelle testimine seetõttu katkestatakse, ei ole õigust mingile kahjutasule.
  7. Mustkunstnikud ja illusionistid ei kvalifitseeru. Igasugune mustkunstnikele omase triki, aparatuuri või meetodi kasutmist käsitletakse kui pettust ja lepingu rikkumist ning test peatatakse koheselt.
  8. Enne testi, olgu 500 euro või 1 miljoni euro pakkumist, koostatakse testi protseduuri kohta detailne kirjalik protokoll, millega nõustumist kinnitavad mõlemad pooled oma allkirjaga. Igasugune kõrvalekalle protokollis kokkulepitust käsitletakse lepingu rikkumisena, kui seda kõrvalekallet pole poolte vahel kirjalikult kokku lepitud ja allkirjadega kinnitatud.
  9. Testi sooritamise ajal ei või juures olla muid inimesi kui skeptikute organisatsiooni poolt nimetatud eksperdid, kui protokollis pole teisiti ette nähtud.
  10. Testi sooritus salvestatakse videole. Kandidaat saab sellest omale koopia, kui ta seda soovib.
  11. Kandidaat, kes on lepingu allkirjastanud, nõustub selgesõnaliselt sellega, et SKEPP ja kohalik skeptikute organisatsioon võivad teha, valmistada ja koguda ning hiljem vabalt kasutada kõiki selle testi ettevalmistamise ja sooritamisega seotud pilte, video- ja helisalvestusi, kirjalikke materjale. Kui kandidaat soovib, siis eel-testi eelse enesetestimise materjalid jäävad anonüümseks.
  12. Kui kandidaat sooritab eel-testi edukalt, siis on ta automaatselt nõus peatestil osalemisega ning on sellele lubatud.
  13. Kui kandidaat sooritab edukalt peatesti, kutsutakse kahe tööpäeva jooksul kokku SKEPP juhatus. Juhatuse liikmed kontrollivad, kas kõik tingimused on täidetud, kui jah, siis edastab juhatuse esimees notarile kandidaadi poolt antud andmed, kuhu üks miljon eurot üle kanda.
  14. Kandidaat, kes on testil korra läbi kukkunud, saab uuesti proovida 12 kuu pärast. SKEPP võib uue taotluse tagasi lükata, kui on näha, et pole põhjust oodata paremat tulemust.
  15. Kandidaat, kelle testimine katkestati sohitegemise või muude lepingutingimuste rikkumise tõttu, võidakse ilma lisaselgitusteta järgmistest testidest kõrvale jätta.
  16. Kandidaat hoolitseb ise oma Belgiasse sõitmise, sealse majutuse ja muude kulude eest. Välja arvatud auhinnaraha väljamaksmine, tasub SKEPP vaid omapoolsete ekspertide ja tunnistajate kulude eest. Testimisel vajalike esemete, laboriruumide, tööriistade jms kulude katmine lepitakse kahepoolselt eraldi kokku.
  17. Kandidaat vabastab SKEPP-i, kohaliku skeptikute organisatsiooni, kõik eksperdid, uurijad, tunnistajad igasugusest vastutusest võimaliku füüsilise vigastuse, vaimse ja varalise kahju eest.
  18. Võimalike juriidiliste vaidluste puhuks sõlmitakse lõplik leping hollandi keeles, mis on siduv miljoni euro väljamaksimiseks ning aluseks kohtuvaidlusel Belgia kohtus.




Omakäeliselt kirjutatud: „Saan lepingu tingimustest aru ja nõustun nendega.“

________________________________________________________

________________________________________________________

Allkiri ____________________________________________________

Nimi _____________________________________________________

Aadress __________________________________________________

E-kirja aadress ____________________________________________

Telefoninumber ____________________________________________

Kirjuta kuni 1 lk seletus (pöördel või eraldi paberil), mis laadi võime sul on ja milline on su ettepanek, kuidas seda testida. Lisa juurde, kui palju aega, milliseid materjale, millist kohta sa vajad. Milliseks hindad oma täppimineku edukuse (nt „10-st 8 õiget“) või kirjelda, kuidas edukust hinnata.

Be Sociable, Share!

175 Replies to “1 miljon eurot, kasvõi nõiavitsaga pildamise eest”

  1. Keegi võiks siia threadi vormistada ka mingi näitekatse mida Eesti eelvoorus teha:
    1) Näide nõiavitsakatse kohta
    2) Näide “kvantripatsi-stiilis” katse kohta

  2. Siit loeb selgesti välja, et näitks nõiavistaga veesoone otsimist testida ei saa, sest ilmselgetel põhjustel pole katset läbi viia ja tulemusi kontrollida võimalik ühe päevaga.

  3. Ei pea ju “veesoont” otsima, kuna veesoon ise on siuke defineerimatu ja objektiivselt raskesti tuvastatav asi. Küll aga saab vitsandust testida muudel moodustel, kui vitsamees arvab, et ta suudab tuvastada igasugust voolavat või seisvat vett või mingit muud ainet.

  4. Ma ei tea, kas teil on võimalik seda lepingut enam kuidagimoodi muuta, aga tegelikult oleks mõistlik siia kirja panna ka selline täpsustus, et punkt 11, ehk skeptikute õigus kasutada testi materjale ei rakenduks vähemalt mitte täies mahus, kui läbiviidud testi teist tüüpi vea tõenäosus on suur.

    Igal statistilisel testil on neli võimalikku tulemust:

    1) nullhüpotees (võimet pole) kehtis ja jäi ümber lükkamata (õige negatiivne tulemus);
    2) nullhüpotees kehtis ja lükati ümber (vale positiivne tulemus, esimest liiki viga);
    3) nullhüpotees ei kehtinud (võime on) ja lükati ümber (õige positiivne tulemus);
    4) nullhüpotees ei kehtinud, kuid jäi ümber lükkamata (vale negatiivne tulemus, teist liiki viga).

    Nagu ma aru saan, on teil määratud ülemine piir esimest liiki veale. Ilus. Teist liiki vea tõenäosust saab testi disainindes mingi piirini vähendada, aga see võib minna liiga kalliks. Kui testitav peab kartma, et teda hakatakse avalikult häbistama, kui ta testi läbi peaks kukkuma, võib see mõned huvitavamad testitavad ära hirmutada.

  5. Õigupoolest peaks igasuguse eksperimendi usaldusväärsete tulemuste saamiseks viima läbi nii, et teist liiki vea tõenäosus oleks väike – korduste arvu suurendades, kui teisiti ei saa.

  6. Vitsanduse test:
    Määrad 100×100 m polügooni ja lased 100 inimest nende va traatraamidega kindlaksmääratud trassi mööda liikuma. Fikseerid kohad, kus traadid mingi reaktsiooni annavad. Kui kokkulangevuste hulk on statistiliselt tähelepanuväärne kas kogu katserühmal või mingil alamhulgal, siis on vähemalt teada, et mingi iva sel asjal on ja millelegi inimesed reaalselt reageerivad. Siis on ka põhjust edasi uurida, mis see “midagi” on.

  7. Ei, see ei sobi, Wahur. See “miski” on kontrollimatu tegur ja seda on võimatu kindlaks teha. Võibolla reageerivad kõik mingile suvalisele mutimullahunnikule või teistmoodi taimekooslusele või tõepoolest “veesoonele”, aga kuidas sa teed kindlaks, kui sügaval see “veesoon” on ja misasi see “veesoon” üldse on. Lisaks kuluks sellise asja tegemisele rohkem kui üks päev jne.

    Vitsanduse koha pealt katset tehes peab ka see “miski” olema täiesti konkreetne asi – olgu siis maa alla kaevatud toru, millele lastakse juhuse tahtel voolav vesi sisse või siis ei lasta; tagurpidi ämbri alla asetatud või mitteasetatud ese; elektrijuhe, milles on elekter või ei ole jne. Suvaline “miski”, mille olemust me ei tea, on ebamäärane ja subjektiivselt tõlgendatav ja seega ei sobi antud katse raamesse.

  8. Seepärast mul huvi selle priske pakkumise vastu puudubki. Hetkel on laval kaks poolt. Ühel pool pendliveeliksid oma hülgemölaga, teisel pool skeptikud ilkumisega. Kumbki ei paku mulle mingit huvi. Minu pakutud katse näitaks, kas on tegu labase umbluuga või nähtusega, mille põhjalikum uurimine võiks olla mõttekas. Aga arusaadavalt ei huvita selline lähenemine jälle ei skeptikuid ega pendliveelikseid

  9. Wahur, aga see test ei olegi inimestele, kes alles otsivad midagi potentsiaalselt huvipakkuvat. See on mõeldud motiveerima inimesi, kes väidavad, et nad juba oskavad voolavat vett leida või kaugnägemise teel infot saada või muud sellesarnast teha, oma oskused laia audientsi ette tooma.

  10. Just-just. Umbluuvendade püüdmise test. Igav. Aga minu pani tuttav oma “õuepolügonil” kunagi traatidega käima. Ja läksid risti seal kus minema pidid. Tegelane ütles, et see pole mingi eriline võime, pigem nagu muusikaline kuulmine ja et tema külalistest suurem osa leiab “õiged” kohad üles.
    Mind ei huvita umbluuvendade püüdmine, ma tahaks teada saada, miks need traadid ikkagi kindlas kohas risti lähevad. Paraku ei juhtu seda seni, kuni teema on pendliveeliksite ja septikute pantvangis ;)

  11. @Wahur:

    ilus jutt aga mul on lihtne küsimus: kust sa tead, et tuttav tõtt rääkis?

    teiseks: võibolla läksid vitsad risti maapinna ebatasasuste tõttu – kaldud sina, muutub su tasakaalukese ja vitsakesed lähevadki klõpsti risti.

    on ka võimalus, et inimesed teavad (loe: arvavad) alateadlikult, millistes kohtades peaks “veesooned” olema ning ajavad samamoodi alateadlikult just sellistes kohtades ise vitsakesi risti.

    liiatigi on martinil tõepoolest õigus kui ta ütleb, et teadmata, mille peale need risti lähevad, puudub sel konkreetsel testil igasugune mõte. noh, saame teada, et mingites kohtades lähevad vitsakesed risti – ja mis siis? see ei tõesta mingil viisil pildamise võimalikkust sest, nagu tema ja minagi nentisime, on võimalikke põhjusi, miks vitsad risti lähevad palju. testi eesmärk on aga tuvastada just see üks konkreetne tegur. selleks on aga vaja välistada muud tegurid või tuua see konkreetne tegur – (voolav) vesi ülejäänutega võrreldes selgelt esile ehk siis näiteks kaevata maasse või panna põranda alla veetorud. randi on sellise mastaapse katse kord juba läbi viinud. naljakas oli see, et kui vitsamehed teadsid, kus vesi voolab, oli tulemus 100%, kui ei teadnud, oli see 50:50 ehk selge juhus, kas arvatai ära või mitte.

    nii, et kah mõtlemisainet sulle.

  12. ahjah…ma veel lisaks, et liiatigi teadus selliseid asju nagu veesooned ei tunne. mitte, et nad ei tunnistaks seda kui nende seisukohast ebamugavat asja vaid nad tõepoolest pole taolisi asju kuskilt leidnud.

    vaata, vesi on maapinnas igal pool olemas. välja arvatud ehk monoliitses graniidilasus. kaevu kaevamine on aga võrreldav sellega kui sa puistad kaussi liiva või mulda või misiganes pinnast ning valad siis sinna parasjagu vett peale ja lased sel sisse imbuda. järgmiseks on vaja vaid näpuga pinnasesse auk torgata ja imestusega jälgida, kuidas see otsekui nõiaväel vett täis valgub.

    see, kui ruttu vee tulek toimub, sõltub kasutatavast materjalist. liiva, mulla, kruusa jmt puhul on see kiire. savi puhul väga aeglane. aga ka savi puhul valgub auk (kaev) pikapeale sama palju vett täis, kui kõrge on piirkonnas pinnavee tase. ja see tase on lähiümbruskonnas ehk siis vähemalt ühe pere kaevu kaevamise võimalikus raadiuses suht-koht samasugune. seega pole vahet, kuhu kaevad – vee saad kätte nagunii. vahe on vaid selles, et mõnel pool on liiv/kruus vaheldumisi saviga ja savisse sattudes tuleb ka vesi kaevu sitemini. aga ta tuleb ja tuleb sama tasemeni kui 5m eemale kaevatud kaevu, mis sattus liivasesse pinnasesse.

    see iseenesest võib ju tõesti olla käsitletav “veesoonena” – liivases pinnases liigub vesi kiiremini kui savises, seega mingit vee “kiirmagistraalid” pinnases justkui oleks olemas aga see pole siiski mingil juhul midagi taolist, mida peetakse veesooneks ja mida “detektitakse” veesoontena (vitsamees käib krundi üle ja tõmbab tihedad jooned peale, kust vesi jookseb).

    aga igatahes kui see siiski nii toimima peaks, oleks ikkagi tegu kas lihtsalt liikuva või siis ümbritsevast foonist kiiremini liikuva vee tuvastamisega. seks puhuks olekski kõige parem viis testi läbi viia veetorudega. neis saab piisava surve abil tekitada nii kiire voolu, et see varjestab kõik ülejäänud looduslikud “sooned” ja peaks liiatigi olema tuvastatav ka nõrgemate “võimetega” vitsameestele. kui vitsamehi peaks häirima testis kasutatavate veetorude materjal (plastik, metall), siis on neil alati võimalik nõuda sobivat materjali. toodetakse ka savitorusid ja kindlasti leiab muidki ülilooduslikke materjale. ja kui ikka ei sobi, siis tuleb lihtsalt leida sellised vitsamehed, kes töötavad tavaliselt veevärgis, kopameestenea või elektrikutena ning oma sõnul juba aastakümneid osalt lausa igapäevase töökohustusena vitsa või traadiga täpselt vaatavad, kust trass või kaabel jookseb. selliseid on IGAS selleteemalises kommentaariumis hulgaliselt üles astunud. teoreetiliselt peaks neid olema eestis sadu. või ka tuhandeid. kahjuks pole ka neist keegi väljakutsele reageerinud ega soovinud teenida mõnusat, kerget palgalisa. teenivad vist raisad liiga palju….aga kui 8000 nende palga kõrval kusiseks jääb, siis miljon võiks ehk neidki tiba motiveerida?

    niisiis üleskutse: kes iganes teab mõnda…

  13. Wahur ütles:

    Mind ei huvita umbluuvendade püüdmine, ma tahaks teada saada, miks need traadid ikkagi kindlas kohas risti lähevad.

    Selle nimi on ideomotoorefekt.

  14. a mul tuli selline mõte, et kui fikseerida vitsamees mingi rakise külge nii, et ta ei saa oma käsi liigutada ja siis sõidutada kinnisilmi temale teadmata kauguselt üle koha, kus enne vitsad risti läksid, siis peaks kah asja selgeks saama.

    siinkohal võiks ju tema randmete külge ka mingid akseleromeetriga nutifonid kinnitada ja vaadata logist, kui palju need “mitteliikuvad” käed tegelikult liikusid.

    kui härra esineb väitega, et veesoone jõud liigutavadki käsi, siis…no kuram…las näitab veesoone kätte ning kõnnib seal ikkagi pimesilmi uuesti üle. aga muidugi nii, et tal endal pole aimugi, mitme sammu kaugusel see veesoonena märgitud koht on. paari testiga peaks iga lollgi aru saama, kuidas tal tegelikult nende võimetega lood on.

    randist ma saan osalt küll aru, miks ta ei viitsi poolpiduste tüüpidega jännata aga tal meeskonnas ju hulgaliselt vabatahtlikke, kes peaks ikkagi aeg-ajalt näidisteste sooritama ja need pärast videos avalikustama. kõik vajaliku juurde selgitama ja kõik. esiteks inimestele (sealhulgas nende toetajatele) meeldiks sellised asjad ja samas ei saaks paramehed ka uriseda, et “aga näete isegi – randi pole teab mis ajast ühtki testi teha üritanudki! aina blokib taotlejaid igasugu vabandustega”. sellegi näite puhul oleks saanud minimaalsete kuludega selle onu ära testida ehk siis näidata talle ja veel paljudele, kus tema viga seisnes.

  15. 1 mln eurot Martin Vällikule , kui ta loob temale omale sobiva aja jooksul kõiksuse teooria (peab olema pikem, kui kolm tähemärki).

    1000 eurot Martin Vällikule, kui ta tõestab ühe aasta jooksul katseliselt – näitab – neutriino olemasolu.

    P. Teder

  16. Üleloomulikke võimeid pole olemas, sellega võib paljude kiuste nõustuda. Teaduslikkus seisneb selles, kas ja kuivõrd me mõistame erinevate inimlike, loomalike või muude võimekuste tagapõhja või mitte. Nii lihtne see ongi.

    Kui soovitakse ka tegelikult paljude inimeste silmaringi laiendada, pole ehk kuigi mõisltik üht suurt auhinda välja käia, pigem paljusid väiksemaid. Kas pole?

  17. Peeter Teder ütles:

    1 mln eurot Martin Vällikule , kui ta loob temale omale sobiva aja jooksul kõiksuse teooria (peab olema pikem, kui kolm tähemärki).

    1000 eurot Martin Vällikule, kui ta tõestab ühe aasta jooksul katseliselt – näitab – neutriino olemasolu.

    Kas hr Tederi arust on nõiavitsaga veesoone leidmine sama keeruline kui kõiksuseteooria loomine või neutriinode tuvastamine?

    Vabalt võib olla, et nii ongi — vitsaga voolava vee leidmine on fenomen, millele kinnituse leidmine võtaks juhtivatel spetsialistidel aastakümneid tööd ja paljude riikide miljardite dollarite suurust rahalist tuge. Vahe on vist selles, et neutriinode tuvastamise püüdluseid ajendavad tugevad teoreetilised eeldused, mugutamise tegelike mõjude tuvastamiseks napib aga arusaadavatel põhjustel ainelisi ajendeid.

  18. @Jason:

    Seda nad jah väidavad tihti, et inimene ise tunnetab mingit “välja”, vits, traat või pendel on aga nagu osuti, mis näitab seda liikumist suurema amplituudiga.
    Pendli puhul on käe liikumine eriti hästi näha, seda ei saa nii kergelt liiluma kui pikka traati.
    Aga jah, sellest saakski katses üle nii nagu ütlesid.

  19. Kanna alustuseks EUR 50.- (sinna = täpsed andmed), siis saad VÕIB-OLLA hollandikeelse (sic!) lepingu alusel võimaluse võita …EUR.
    Mnjahhhh.
    Skeptik :)

  20. @Monika:
    Millest sa aru ei saa? Alustada tuleks ikka sellest, et tuleb sõnastada oma testitav võime, siis täita eestikeelne leping-avaldus (võid ka hollandikeelse allkirjastada, aga sest pole esmalähenduses siin kellelegi abi; seejärel kanda 50 euri kui garantii selle kohta, et tegu pole naljaninaga nagu sina, Monika, kusjuures selle 50 euri saab tagasi, kui kohalik test on edukalt läbitud või kui keegi on Belgiast selle miljoni välja võtnud.

    Kohaliku testi edukale läbijale makstakse veel 500 euri.

    Või arvad, et miljoni euro saamiseks ei pea ise mitte midagi tegema ja see raha tuleb ise su juurde?

  21. aga monika, esiteks kui sa oled oma võimtes kindel ja võidad järgmiseks kiirelt miljoni, siis pole see ju kuigi suur kulutus. täida vaid ankeedid ja muud eeltingimused korrektselt ja pole ka mingit muret, et saad VÕIBOLLA lepingu.

    teiseks, sa ehk kujutad ette, milline jamalaviin tegijaid tabaks kui poleks ees seda kõige lihtsamat 50-eurost filtrit, mis niisama naljamehi eemal hoiab?

    kolmndaks, võib ka ette kujutada, et tegijatel on taotluste läbivaatamise ning võimalike testide ettevalmistuse ja läbiviimisega seoses ka mõningased kulutused. see oleks ju kah jama kui seks tarbeks seda pakutavat miljonit õgvendataks ja kes siis ikka omast taskust kõike kinni maksta tahaks?

    muus osas on aga asi ju lihtne. kui soovid oma raudkindla võimega miljonit välja võtta, küll siis leiad ka selle 50. vaata, isegi pangast laenu taotlemiskes tuleb ju esiteks igasugu protseduuride eest veidi maksta. võiks ju öelda, et eks nad arvutagu see summa hiljem laenust maha aga mis siis kui sa ei saagi laenu? sama on ka selle miljoniga. testitav põrub aga kes kannab testimisega seotud kulutused?

  22. Wahur ütles:

    Vitsanduse test:
    Määrad 100×100 m polügooni ja lased 100 inimest nende va traatraamidega kindlaksmääratud trassi mööda liikuma. Fikseerid kohad, kus traadid mingi reaktsiooni annavad. Kui kokkulangevuste hulk on statistiliselt tähelepanuväärne kas kogu katserühmal või mingil alamhulgal, siis on vähemalt teada, et mingi iva sel asjal on ja millelegi inimesed reaalselt reageerivad. Siis on ka põhjust edasi uurida, mis see “midagi” on.

    Sellise katse tegid mõnikümmend aastat tagasi Soome skeptikud, lastes vitsameestel kaardistada Helsingi botaanikaaia „veesooned” ja siis avaldades kõik paarkümmend kaarti raamatu samal leheküljel ;)

  23. Maa-aluseid kaableid pidavat mingi aparaadiga tuvastatama. Vist ka torusid ja veesooni.

    Aga võtame näiteks pildamise. Huvitav kas operaatoril on ka mingi võimalus talle korraldatava katse ausust kontrollida? Omapoolse abilise – kaitsja, “advokaadi” abil? Kui ei, siis poleks mu meelest tegemist ausa ettevõtmisega. Või kuidas?

  24. varjupoolelt ütles:

    Aga võtame näiteks pildamise. Huvitav kas operaatoril on ka mingi võimalus talle korraldatava katse ausust kontrollida? Omapoolse abilise – kaitsja, “advokaadi” abil?

    Üldiselt üritavad skeptikud sedalaadi katseid korraldada nii, et aususe tuvastamisega mingeid raskusi ei oleks. Näiteks voolava vee pildamise korral saab seda teha niimoodi, et veel lastakse voolata läbi ühe N’ist torust ning lastakse katsealusel ära arvata, millisel. Ilmselt ei ole mingit raskust teha torude rekonfigureerimisest usaldusväärset salvestist või kasvõi lasta katsealuse jaoks usaldusväärsel inimesel pealt vaadata, kuidas see konfigureerimine käib.

    Video ka. Konkreetse katse reeglite tutvustus algab 17:25 paiku.

  25. @varjupoolelt:

    häh, mis kaableid maa seest! ma olen ise sellise masinaga töötand, mis neid va kaableid lausa seina seest tuvastas.

    veetorudega on veidi keerulisem. kui need liiga sügaval pole, siis saab vedamise korral metallidetektoriga jagu. kui sellest väheks jääb, tuleb vitsamees kutsuda või mõni iidne projekt lahti rullida ja mõõdulindiga mässata.

  26. “Inimesele, kes suudab korda saata tegusid, mis on paranormaalsed või meie teaduslike teadmiste kohaselt võimatud, makstakse Belgia SKEPP vzw (mtü) poolt 1 000 000 (üks miljon) eurot.”

    Küsimus on nüüd selles paranormaalsuses ja teaduslikes teadmistes, mis võimatud. Arvatavasti ei ole Belgia ja Euroopa skeptikutel neist mingit nimekirja. Ja nad vaatavad nii öelda “õunte pealt”. Et kas neile pakkumine sobib, kas on ses mõttes ohutu, et poleks vaja raha välja käia. Või kuidas?

    Alati saab ka hiljem öelda, et need oskused või võimed tulenevad sellest või tollest asjaolust. Sorry, meie ja ka ülejäänud maailm varem lihtsalt ei seostanud teatud fakte ja nii ei peetud loomulikult säärast asja võimalikuks. Seega, pühkige suu puhtaks…

  27. @varjupoolelt:

    me oleme ka seda libavabandust juba musttuhat korda kuulnud. aga sa ära virise. proovi. kui sul on ikka mingi “võime” ja tesiti rohkem infi ei saa, siis küsi kasvõi siit, kas see kvalifitseerub või mitte. milleks niisama tühje sõnu teha vett sogaseks ajada?

  28. Jason märkis äsja, et nad on seda libavabandust juba musttuhat korda kuulnud. Mis vabandust ta õieti silmas pidas?

    Võimalik, et ta on palju kuulnud. Mina olen siin aga uus ja avaldan omi kartusi esmakordselt. Ja loodan selgust saada. Sest olen samuti skeptik, mõistlikkuse piirides muidugi…

  29. Ma pole spetsialist, aga usun, et kes suudab ühe päeva jooksul demonstreerida mõnd siin või siin loetletud võimetest, saab oma miljoni suurema vaevata kätte ja kõik asjaosalised on veel rõõmsad ka, et on teaduse arengule kaasa aidanud.

    Alati saab ka hiljem öelda, et need oskused või võimed tulenevad sellest või tollest asjaolust. Sorry, meie ja ka ülejäänud maailm varem lihtsalt ei seostanud teatud fakte ja nii ei peetud loomulikult säärast asja võimalikuks. Seega, pühkige suu puhtaks

    Selle oletusega on see häda, et mitmed organisatsioonid on mitmeid päris kopsakaid preemiaid enam-vähem samadel tingimustel juba ammu pakkunud, ent vajadust kirjeldatud pettuse järele pole neil seni tekkinud, mis omakorda lisab kaalu hüpoteesile, et paravõimeid pole võimalik kontrollitud katsetes esile kutsuda. Peamine, mida auhinda pakkuvatele skeptikuile tegelikkuses ette heidetakse, on, et nad on keeldunud läbi viimast katseid, mis proovilepandava tervist ohustada võivad (nagu praana-toitumine või levitatsiooni demonstreerimine lendstardiga traumeerivatest kõrgustest).

  30. kui mul oleks miljon, siis m küll neid “tervistkahjustavaid” katseid ei väldiks. kui katsealune iseennast ohtu seab ja eelnevalt toob tõendi, et ükski psühhiaater teda nägupidi ei tunne, siis lasku aga käia.

  31. Kas teile on tulnud ka mingeid reaalseid pakkumisi, katse korraldamiseks? Mõned “imemehed” väidavad, et üritavad juba pikemat aega teiega ühendust saada, aga kellelgi pole kunagi aega?

  32. @tere:
    kontaktivõttusid on ikka ette tulnud ja olen jõudumööda ka vastanud. Mäletamistmööda on inimene tavaliselt ise otsa lahti jätnud.

    Hetkel ei meenu, et oleksin mõne tõsise reaalse soovija tähelepanuta jätnud (eriti selliseid, kes oleks “pikemat aega” ja korduvalt seda üritanud), aga võin muidugi ses osas eksida ja oleksin tänulik, kui selline juhtum välja toodaks, et saaks asjaga edasi tegeleda.

  33. Mart K ütles

    on keeldunud läbi viimast katseid, mis proovilepandava tervist ohustada võivad (nagu praana-toitumine…

    Praana-toitumist, muide, on katsetatud. Eestiski rahvast lollitamas käinud austraalia praana-toituja Jasmuheeniga näiteks, kellega tegi katse üks Austraalia telekanal. See on guugeldades lihtne leida. Tädile anti arst kõrvale, kes siis pidevalt tema tervist kontrollis ja paraku tuli “imenaise” nälgimine tervise halvenedes juba kolme pärva pärast katki jätta. Tädi ise muidugi kurtis kõikvõimalikke ebaõiglusi, nagu näiteks, et ta pandi elama maantee äärde, kus õhus liiga palju heitgaase oli. Tegelikult aga on ta korduvalt inimestele söömisega vahele jäänud ja kodusest külmkapist avastati suurtes kogustes head ja paremat. Aga kas see kõik vuuvuusid heidutas? Muidugi mitte.

  34. Tarvo Kruus ütles:

    Eestiski rahvast lollitamas käinud austraalia praana-toituja Jasmuheeniga näiteks, kellega tegi katse üks Austraalia telekanal. See on guugeldades lihtne leida.

    Olen teadlik. Mina pidasin silmas Rico Kolodzey juhtumit 1999. aastal, kui James Randi keeldus kategooriliselt tema “õhusttoitumist” dokumenteerimast. Mh leiab selle kohta juttu siin.

  35. Lgp Martin Vällik.
    Minu küsimus oli ajendatud sellest, et mul tekkis ja kestab ilmselt edasi, naljakas arutelu ühes foorumis veidrikega, kes seda väidavad. Kui soovite, siis võin selle lingi teile meili peale saata, siia kommentaariumisse vist ei tahaks seda postitada, pole päris õige koht.

    [nimi eemaldatud autori palvel]

  36. Vastav lõik on seal järgmine:

    to tr
    07. oktoober 2012, kl 21.07
    See skeptikute preemia on hästi organiseeritud pettus. Ja seda ei lasta paljastada. Asi selles, et nad on saanud pakkumisi ja osadelt juba pikemat aega aga alati on leitud põhjus keeldumiseks. Põhjuseid on alates sellest, hetkel pole kellegil aega sest on hõivatud teadustööga või on põhjuseks kellegi olulise kontrollija “komandeeringus viibimine” vm analoogne. See ärplev grupp teeb pakkumise saabudes eelnevalt eeltöö ning nii kui avastatakse, et isikul ongi mingid ekstraordinaarsed võimed siis leitaksegi kohe põhjus. Ja asi pole selles, et rahast kahju vaid selles, et see nende loodud teadusmull tervikuna läheks siis haleda pauguga lõhki. See oleks katastroof kogu ametlikule teadusmaalilmale. Kui nad aga “komandeeringus parasjagu ei viibi” siis paljastavad ullikesi või pettureid, et tõestada endi olemasolu.

    Ma ei saa aru, kas too räägib konkreetselt siinsest pakkumisest või nt Randi pakkumisest. Ma oma pagasist tõepoolest ei suuda meenutada juhtumit, kus keegi oleks kindlapeale tahtnud oma võimega esile astuda ja proovida ja siinne pool oleks pidevalt ja järjepanu keeldumiseks vabandusi otsinud. Rääkimata veel sellest, et keegi oleks konkreetselt täidetud ja allkirjastatud avalduse saatnud.

    On olnud kontakte, kus inimene tunneb huvi ja oleme püüdnud hakata kaardistama, kuidas võiks testimine välja näha või mida üldse testida.

    Mõned algatused on ka siin skeptik.ee küljel lugeda. Aga kordagi ei ole asi jõudnud selleni, et aplikant oleks saatnud vastava avalduse. Isegi too Hannese ja ko testimine toimus ilma vastava kirjaliku avalduseta, vat nii vastutulelikud oleme siin :) kuigi selle miljoni euroga nii lahke ei saa olla ja soovija peab saatma vastava avalduse, allkirjastama lepingu ning kandma üle 50 eurot, mille saab tagasi, kui test on tema jaoks edukalt sooritatud.

  37. Martin Vällik ütles:

    Ma ei saa aru, kas too räägib konkreetselt siinsest pakkumisest või nt Randi pakkumisest.

    Aga see ei puutu ju üldse asjasse. Vaata tsitaati:

    “to tr” ütles:

    Põhjuseid on alates sellest, hetkel pole kellegil aega sest on hõivatud teadustööga või on põhjuseks kellegi olulise kontrollija “komandeeringus viibimine” vm analoogne.

    Need ei ole põhjused, mida skeptikuid selles positsioonis takistaksid. Need on täiesti ilmselgelt ettekäänded, mida mitte-eriti-kujutlusvõimekad umbluulased kujutlevad, et skeptikud kasutada võiksid.

  38. Igal korral, mil skeptikute lehte uuesti vaatan, tundub mulle, et kivi ülal hoidmine (ülal oleva pildi peal) muutub vaese mehe jaoks üha raskemaks ja raskemaks. loodetavasti saab oktoobri ajakirjanduslõim peatselt üles, see võimaldaks Sisyphusele tahaplaanile jäädes rohkem puhkust ja hingetõmbamist.
    Tunneks nagu selle rahnu raskust lausa oma kontides juba :O

  39. Jason ütles:

    see, kui ruttu vee tulek toimub, sõltub kasutatavast materjalist. liiva, mulla, kruusa jmt puhul on see kiire. savi puhul väga aeglane. aga ka savi puhul valgub auk (kaev) pikapeale sama palju vett täis, kui kõrge on piirkonnas pinnavee tase. ja see tase on lähiümbruskonnas ehk siis vähemalt ühe pere kaevu kaevamise võimalikus raadiuses suht-koht samasugune. seega pole vahet, kuhu kaevad – vee saad kätte nagunii. vahe on vaid selles, et mõnel pool on liiv/kruus vaheldumisi saviga ja savisse sattudes tuleb ka vesi kaevu sitemini. aga ta tuleb ja tuleb sama tasemeni kui 5m eemale kaevatud kaevu, mis sattus liivasesse pinnasesse.

    see iseenesest võib ju tõesti olla käsitletav “veesoonena” – liivases pinnases liigub vesi kiiremini kui savises, seega mingit vee “kiirmagistraalid” pinnases justkui oleks olemas aga see pole siiski mingil juhul midagi taolist, mida peetakse veesooneks …

    Sai kunagi kaevu puhastatud. Põhjas (10 m maapinnast) oli peale puhtaksrookimist selgelt näha, et vesi tuli üleni liivasest pinnasest ühest konkreetsest kohast. Eks ta aegade jooksul on leidnud endale kergema jooksuraja.
    Kas seda tohib nimetada veesooneks või ei – seda vist kellelegi keelata ei saa. Vesi seal igatahes liigub. Kas neid sooni ka tegelikult määrata saab – kst

  40. @kiilakas:

    äkki kaevasid naabrimehe veetorust läbi :-D

    aga muidugi on see ju üsna loogiline, et vesi pinnases liigub. ikka ülevalt alla kuni kuskilt allikast välja purtsatab. ei imesta ka kui mõnes kohas on see põhjavee liikumine nii aktiivne, et tõesti kaevuseinast lausa välja voolab, ehkki tavaliselt ta siiski imbub vaikselt igalt poolt ümberringi. siiski ei usu ma, et tegu oli millegagi, mida võiks nimetada sooneks. eks ta seal üks ümbritsevast pinnasest veidi hõredam koht oli, kus see liikumine veidi paremini silma torkas aga veemassi liikumine toimus päris kindlasti ka igal pool ümberringi.

    mis puutub aga tuvastamisse või määramisse, siis ole lahke ja proovi. äkki saad miljuneeriks (maksud maha…vist?)

  41. pole tõenäosusteooria spetsialist ega ka matemaatik, aga kas keegi viitsiks huvi pärast tõenäosuse välja arvutada:
    lotopilet maksab 50€, võiduvõimalus 1:1000
    edasipäsenute lotopilet maksab 0€ (oletame, et lennupiletid jne on tasuta jne jne), võiduvõimalus 1:1000000
    mis on tõenäosuse protsent seda “testi” võita? üks miljardist?

    igal juhul hakkab mulle tunduma, et ma ei viitsi enam seda veebisaiti vaadata. siin on teadusega sama palju tegemist kui viidatud delfi naistekas. judu kõigile aktiivsetele muidugi.

  42. skepter ütles:

    lotopilet maksab 50€, võiduvõimalus 1:1000
    edasipäsenute lotopilet maksab 0€ (oletame, et lennupiletid jne on tasuta jne jne), võiduvõimalus 1:1000000

    Need on päris põnevad numbrid, kuigi kuidagi tuttavad. Need paistavad tulevat tingimustest:

    Kohalik eel-test kavandatakse sedasi, et tõenäosus seda edukalt läbida puhtalt juhuse või arvamise teel on umbes 1/1000, Belgias toimuval peatestil 1/1000000.

    Et siis kas Sa väidad sirge näoga, et Sulle teeb meelehärmi, et testi edukaks läbimiseks peab ikka midagi ära ka tegema, mitte ainult huupi arvama?

Lisa kommentaar

Sinu e-postiaadressi ei avaldata. Nõutavad väljad on tähistatud *-ga