Tsensuur Postimehes Waldorf-koolide teemal
Postimehe võrguväljaandes ilmus pikem positiivne kirjutus Waldorf-koolidest:
Pedagoogid: õnnelikud ja haritud – alternatiivkoolidest Eestis
Muu hulgas kirjutatakse Tartu Ülikooli professori Tiina Kirsi jt poolt toimetatud artiklis:
Waldorf-pedagoogikat ning teisigi alternatiivpedagoogikaid on Eestis Kirsi kuuldes sageli kritiseeritud: ühelt poolt veidrate, perifeersete ning esoteerilistena, teisalt mittetoimivate ehk ebaefektiivsetena edukuse saavutamisel. Alternatiivkoolid on väidetavasti neile, kes tavakoolis hakkama ei saa, või kellega tavakoolis hakkama ei saada. Elektroonilised foorumid nagu skeptik.ee võimendavad neid eelarvamusi, olgugi, et ei ole kusagilt näha, et on tutvutud alternatiivkoolide õhustiku ja õppekavadega. Vastupidi, empiirilisi kogemusi tõrjutakse ning kahtlustatakse, et alternatiivharidus on ohtlik sektantlus. Kirsi kogemus Torontos ja mujal on, et sellised suhtumised on lühinägelikud ja põhjendamatud.
Teema igati huvitav ja intrigeeriv ning kirjutasin sinna pikema kommentaari, mis teiste kommenteerijate poolt ka mõningast vastukaja pälvis. Oma imestuseks aga leidsin, et mu kommentaar oli mõne aja möödudes ära kustutatud.
Postimehe kodulehelt loen kommenteerimise kohta järgmist:
OÜ Postimees Online ei vastuta oma koduleheküljel lugejakommentaaride sisu ja õigsuse eest, kuid omab õigust vajadusel need kustutada. Nimetatud vajadus võib tekkida kui kommentaarides sisalduv on EV seadustele mittevastav, rikub kolmandate isikute õigusi või ei ühti üldtunnustatud moraalinormidega nii sisult kui keelekasutuselt.
Hoolimata nimetatud kustutamise õigusest kuulub kommentaari autorile selles sisalduvate väidete tõestamise kohustus vastavalt vajaduse tekkimisele. OÜ Postimees Online loeb võlaõigusseaduse tähenduses avaldajaks kommentaari autorit.
Postimees Online’il on õigus veebikeskonnas www.postimees.ee, www.tarbija24.ee ja www.elu24.ee avaldatud artiklite, fotode, videote, blogide ning foorumite juurest kõrvaldada kommentaare, mis …
* ei vasta headele tavadele,
* ei vasta teemale,
* autoriks on märgitud teise inimese täisnimi,
* sisaldavad ebatsensuurseid väljendeid,
* sisaldavad reklaamlinke ja -tekste,
* võib mõjuda kellelegi solvavalt,
* õhutab kuidagi vaenu või kutsub üles ebaseaduslikule tegevusele,
* on tõenäoliselt kirjutatud kellegi teise nime alt.
Kas oskab keegi öelda, millise reegli vastu ma alljärgneva kommentaariga eksinud olen, et peeti vajalikuks see sootuks kustutada? Kas oleks mõtet kellegi käest midagi uurida ja järele pärida?
“Alternatiivkool” kõlab veidi nagu “alternatiivmeditsiin” – mõlemad lubavad suure suuga erilist individuaalset lähenemist, mis arvestab just konkreetse erilise ja ainulaadse inimesega. Kellele selline asi ei meeldiks, kui kõditatakse erilisena olemise vajadust.
Praktikas näeb see paraku tihtipeale välja sedasi, et tõenduspõhise tegevuse asemel saab inimesele osaks pseudoteaduslik ja sektantlik osadus, kus isiksus allutatakse ajupesule ja ta pannakse samm-sammult uskuma mida eriskummalisemaid asju. Meditsiini vallas näiteks mingeid tsakraid ja energiavoogusid ning seda, et veel on mingi imepärane mälu, mis seal kunagi olnud ravimolekuli mäletab (homöopaatia); W-koolides astroloogiat, haldjaid, Atlantise müüte ja muud Rudolf Steineri unenägusid.
Rääkimata veel sellest, et W-koolid ja libameditsiin on Steineri kaudu otse seotud. Nn antroposoofiline meditsiin kasutab teaduslikus mõttes täielikult läbi kukkunud homöopaatiat ja eitatakse vaktsineerimise tõhusust ning soovitatakse lapsevanematel sellest oma laste puhul hoiduda. Selle tegevuse tulemuseks on USA-s, Rootsis, Hollandis, Šveitsis, Austrias, Saksamaal aegajalt puhkevad vaktsiinennetatavate haiguste puhangud.
Haiguste vaktsiinidega ennetamine pidavat Steineri ebatervete mõttemõlgutuste järgi sekkuma lapse karmasse ja see pole ju ometigi soovitatav tema eelmisi ja järgnevaid elusid silmas pidades.
Üldiselt jättis artikkel tavapärase promoartikli mulje, milles välditakse vastamist peamistele kriitilistele märkustele (Steineri usukultus) ja kus iga hinna eest püütakse jätta muljet, et kõik on parimas korras ja tunduvalt parem kui “tavakoolides”. Võibolla tõesti, kuid särasilmsete lapsevanemate tunnistused ei kvalifitseeru kuigi usaldusväärseteks, kuna nende emotsionaalne investeering moonutab tajuprotsesse ja summutab kriitika.
Mõte iseenesest on mu meelest hea – pakkuda eri vajaduste ja ootustega lastele ja lapsevanematele valikuvõimalust, kuid seda vajadust ei tohiks ära kasutada oma religioossete veendumuste levitamiseks.
Aga ilmselt on kogu see värk postmedernistliku epistemoloogilise relativismi üks tänapäevastest vormidest :-)
See “võib mõjuda kellelegi solvavalt” on muidugi selline punkt, mille alusel võiks kõik kommentaarid kohe kustutada ja kommentaariumi igaveseks kinni panna.
Tere uuesti!
Teen ühe ebapopulaarse ettepaneku, loeme igaüks veel kümme raamatut antud teemal läbi ja siis arutame asja edasi.
Ükskõik kui palju raamatuid Kriku ka läbi ei loeks, ei mõjutaks see W-gümnaasiumi õpilaste eksamitulemusi. Selleks peaksid ikka nemad raamatuid lugema ja loetu meelde ka jätma. Ja nende õpetajad peaksid neid õigetest raamatutest õpetama, nende juurde suunama ning omandamist kontrollima. Aga võib-olla on mu arvamus muidugi vanamoodne.
Ohhh!
Mul siis kodus kolm katkise hingega robotit! Tegelt kaks, üks läks nii katki, et oli sunnitud kõrgkoolis haridusteed jätkama. Sinna see tavakoolis õppimine vältimatult viib. Karta, et ka ülejäänud kaks sest kurvast saatusest ei pääse. Kas pole lähiajal avanemas mõni W-ülikool?
Elmole:
Kahju küll, kuid ainult seda koolis õpetada, mille vastu laps huvi tunneb, ei saa. Põhjus väga lihtne – hiljem, kui lapsest täiskasvanu saab, pole nende asjadega, mille vastu ta lapsena huvi tundis, kuigi kerge leiba teenida.
Muidugi võiks meie haridussüsteem parem olla. Aga eelkõige oleks vaja, et lapsevanemad ise kaasa lööks. Varem oli siin juttu haridusest kui teenusest. Võibolla selles ongi viga – lapsevanem oletab, et teenusepaketti kuulub kogu kasvatus, temal jääb vaid üle toita-katta-majutada (kurvastaval kombel ei tee mõned sedagi) Selline suhtumine on kindlasti väär!
Kool saab edukalt tegeleda harimisega, kui lapsevanem kasvatuse küsimused enda peale võtab. Sinna hulka kuulub ka õppimisharjumuse tekitamine – mis on tülikas ja raske ja tihti ka väheviljakas tegevus. Aga seda PEAB tegema lapsevanem.
Kõik arutlused kooliprogrammide ja õpetamisviiside üle on viljatud, kuni vanemate suhtumine ei muutu.
Mulle tundus, et vahepeal hakkas vestlusest isegi midagi konsensuselaadset välja kooruma – teemal, et maailm pole must-valge ning süvenemist oleks vaja – enne kui midagi suust välja röögatada.
Tekitab jõuetut fustratsiooni, et needsamad inimesed-skeptikud, kelle missiooni ühiskonnas (vähendada tihti ohtlikku mütoloogiat) ma väga toetan, on nõus kõik omapõhimõtted ja hüüdlaused hülgama, kui juttu on nende eelarvamustest ja “mütoloogiatest”.
Stella ütles:
Milliseid raamatuid me lugema peame, see on kahjuks mainimata jäetud. Kas alternatiivasjade suhtes kriitilised raamatud ka kohustusliku kirjanduse hulka kvalifitseeruvad? :D
Ma arvan, et Stella osutas sellele, et enne kui sa millestki säärase kindlusega rääkima hakkad – nagu skeptik Eesti W-koolidest. Või paljud kommenteerijad. Siis võiks viie kilo eelarvamuste ning üldistuste juurde hankida ka teadmisi vaidlusalusest objektist.
Teadmisi Eesti W/S-koolidest nähtavasti ei omatud/ei omata. Mõnda ei huvita ka, sest S-kool on juba “definitsiooni järgi negatiivne nähtus”. Mäherdune skeptitsism!
Oma esimeses postis selles teemas ütlesin:
Ja nagu näha on need üldistused osutanud üldiselt täielikule ignorantsusele kohalike nn “partikulaaride” kohta (Eesti W-koolid)”.
märkus johanna-mariele,
Postimehe loo juures, mille olid kirjutanud Waldorf-entusiastid ja mis kajastas Waldorf-koole vaid positiivsest küljest, ilmusid ka W-koolide suhtes mitte niiväga takkakiitvad kommentaarid, mis sel hetkel mulle ja teistele tundmatu, anonüümse, hoomamatu, näotu, nimetu, persoonitu tsensori, keda aegajalt ka moderaatoriks kutsutakse, poolt kustutati.
Selline kustutamine tekitas hämmeldust, nagu sa siinsest algloost lugeda võid, ja ma esitasin vastavasisulise küsimuse Postimehe toimetusele, mis minumeelest reageeris adekvaatselt ja kriitilised kommentaarid taastati.
Sellega polnud aga sündmuste ahel lõppenud, sest kommentaaride kustutamine jätkus, mille peale ma taas toimetusele kirjutasin.
Kuni selle ajani oli kommentaaride kustutaja minu jaoks tundmatu isik – karvase käega tsensor, kes pole mõistnud arvamusvabaduse põhimõtet ja kes mingil põhjusel just selle mitte just kõige populaarsema loo juures oma aktiivsust ilmutas ehk minu sõnul “laamendas”, kuna sekkus diskussiooni, mis tundus hoopis võimuliialdusena, sest ta kustutas ka need kommentaarid, mis tsensori aktiivusele viitasid ja asjahuvilisi isikuid skeptik.ee küljele diskussiooni jätkama kutsusid. Tundus, nagu sooviks ta kaotada igasuguse võimaluse inimestel vabalt just seda teemat arutada. Tabavalt on oma oletusi võimalikest põhjustest kirjeldanud Dig.
Kordan veelkord, et sel ajal polnud meist kellelgi aimu, kes Postimehes kommentaare kustutab. Ühel hetkel see saladuskate langes – kustutaja sai minu jaoks nime, hääle ja muud reaalsele isikule omased tunnused, mis loomulikult muutsid minu jaoks olukorda, sest ka mina ei taha konkreetsetele inimestele ebameeldivusi. Aga arvata, et kommentaaride taastamine Postimehe loo juures oli justnagu mingi eriteene, pole kuigi adekvaatne. Postimehe kommentaare modereerides ei ole ta lapsevanem, kes võib seda usalduspositsiooni oma isiklikes huvides ära kasutada, vaid ta esindab ajalehte Postimees – vaba ajakirjanduse esindajat, kus võib avaldada ka selliseid arvamusi, mis toimetajale, modereerijale, naabri-Marile meeldida ei pruugi. Selles põhimõttes peitub väljaande küpsus, see põhimõte on meie riigikorralduse – või kui soovid, siis kogu meie tsivilisatsiooni – üks olulistest alustaladest.
Siin oleme teada saanud, et ilmselt on osad kriitikanooled, mis võivad olla teravad USA-s, Šveitsis, Austrias (nt vaktsineerimisest hoidumise soovitamine), ei pruugi lennata Eestis. Mida aga järjepidevalt välditakse, on Waldorf-koolide seos Steineri “filosoofia” ja antroposoofia-usuga ning selle usu kummaliste arusaamadega maailmast ja inimestest. Räägitakse vaid “alternatiividele” omaseid jutte stiilis “mulle meeldib, järelikult on õige ja paarim.”
Igaks juhuks ütlen, et vahendades kriitikat steinerluse, antroposoofia ja Waldorf-koolide suhtes, pole mul üldjuhul mitte midagi isiklikku nende inimeste vastu, kes selles ringis toimetavad. Kui aga rakendatakse jõuvõtteid ja väljendatakse agressiivset vaenu, siis on mõistlik oma kaitseks midagi ette võtta.
Kodanik kasutajanimega “mina”
Nimetatud artikli kirjutas “Postimehesse” rida inimesi, kes esinesid pedagoogide ja lapsevanematena. Neilt võiks oodata ka antud teema tundmist. Paraku aga ei ole siinsetest kommentaarides ühegi W-entusiasti – kellest vähemalt üks peaks kuuluma ka artikli autorite hulka – kohanud midagi peale üldsõnalise jutu. Konkreetsematele küsimustele vastamisest hoidutakse.
Mul on kaks väga selget küsimust:
1) kas koolihariduse peamine eesmärk on W-entusiastide jaoks teadmiste omandamine või ei ole?
2) millega seletada W-gümnaasiumi õpilaste viletsaid eksamitulemusi, mis võimaldavad kõrghariduse omandamist ainult mõnel üksikul erialal?
Kahjuks pole ma sisulist vastust saanud.
Ma vaatan poolenisti demagoogiliselt ja poolenisti ehk mitte :D
Minu definitsiooni järgi pole koolihariduse peamine eesmärk mitte teadmiste andmine vaid h a r i d u s e andmine. Teadmised kui sellised on vaid üks osa haridusest. Kool, kes arvab, et ta annab ainult teadmisi, mitte oskusi teadmistega opereerida ning neid täiendada (õppida), ei ole kvaliteetne kool (see on üldine jutt mitte W-kooli kohta). Hariduse hulka kuulub kool tervikuna – mitte ainult milliste eksamitulemustega lapsed sealt tulevad, vaid ka millise närvikava ja maailmavaatega inimesed sealt välja tulevad.
Selle nimekirja järgi on Eestis veel üle saja veel halvema kooli. Mis järeldusi me siit teeme. Kas me saame siit üldse teha mingit järeldust W-kooli kohta. Olles teinud tööd REKK-i statistikaanalüüsi juures, peab ära mainima, et ka nemad leiavad, et see absoluutne skaala ei ole informatiivne – pigem desinformatiivne. Samas massid nõuavad seda… See ei arvesta kooli õpetamiskvaliteeti vaadates (keskkooli osas), millist kontingenti ja kuidas seal on õpetatud. Mingi õismäe kool võib olla teinud relatiivsel skaalal palju paremat tööd oma õpilaste harimisel kui Prantsuse Lütseum. Kuid absoluutsel skaalal jäävad ikkagi alla. See on ka pikk jutt.
Kuid jällegi – riigieksamid ning see, mida neilt lugeda saab, ise on palju laiem teema, kui lihtsalt W-kool.
Tautoloogia.
Kas teadmised on kõige olulisem osa või mitte?
Millise nimekirja?
2007. aasta riigieksamite tulemuste põhjal on W-gümnaasiumi lõpetajal lootust riigieelarvelisel kohal õppida ainult mõnd üksikut eriala. See tähendab, et valdavalt ei valmista W-gümnaasium ette noori mitte ülikooli astumiseks, vaid millekski muuks. Mis muid järeldusi veel teha annaks?
Ja milline “kontingent” siis W-gümnaasiumisse astub? Kas ma pean eksamitulemustest aru saama niimoodi, et W-gümnaasiumisse astubki “kontingent”, millesse kuuluvatel õppuritel on vähe lootust kõrghariduse omandamiseks?
Kui see nii ei ole, siis näitavad eksamitulemused minu meelest täpselt seda, kuidas seal on õpetatud.
Ei ole tautoloogia – koolihariduse peamine eesmärk ei ole see, mida sa defineerid Teadmiste all. Ehk on meil mingi semantiline ebakõla, aga teadmiste andmise all ma loen välja (fakti-)teadmiste andmise. Koolihariduse eesmärk ei ole valmistada ette õppekava sisu pähe õppinud inimesi, kes standardiseeritud eksamil hästi esineksid, vaid inimesi, kes sellest ka aru saaksid ning edasi huvituksid.
Üldiselt on sul õigus, et ma demagoogitsesin – kuid ma leidsin, et sinu 1. küsimus on demagoogia, sest sellest kõlab läbi pejoratiivne alatoon mingisuguste(?) W-entusiastide suhtes ning mida mina arvan sellest, mida nemad arvavad… midagi ei arva. Mida ma saakski arvata? Sinu arusaam W-entusiastist ju defineerib selle vastuse ette ära – tautoloogia? :D
Teisele küsimusele ma ei saa vastata, sest ma ei nõustu, et riigieksami tulemused oleks kooli kvaliteedi objektiivne mõõdupuu. Ning lisaks sellele on aeg kahjuks näidanud, et eksamitulemused ei korreleeru edukusega edasises elus. Akadeemilises elus ehk… aga mitte elus.
Eelpool ma mainisin samuti, et waldorfgümnaasiumite olemusest pole mul erilisi teadmisi – ma rääkisin ainult seal põhikooli lõpetanud inimestest, kes said tavalises gümnaasiumis ilusti hakkama ja nüüd käivad erinevate maailma ülikoolide radu.
Ma ei tea ning tundub, et ka sina ei tea. Kuid teha oleksoloogia ja eelarvamuste baasilt mingeid “Common sense”-loogilisi arutlusi on väga hea ajugümnastika, kuid mitte midagi muud.
Palun ära omista mulle seisukohti ja hoiakuid, mida ma väljendanud ei ole.
See, et faktide tuupimine ei ole efektiivne õppemeetod, vaid noori inimesi tuleb mõtlema õpetada, on juba mitu põlvkonda üldtunnustatud tõde. Ning just sellepärast pöörasingi oma varasemates postitustes rohkem tähelepanu reaalainetele.
Ma kordan – riigieksamite tulemuste järgi võetakse meil noori ülikooli õppima. Kui noor inimene teeb riigieksamid viletsalt, ei saa ta ülikooli õppima. Järelikult noorel inimesel, kes tahab minna ülikooli õppima, ei tasu minna kooli, mille lõpetajad saavad riigieksamitel üldiselt halbu tulemusi. Loogiline?
Statistika kinnitab, et edukad õpingud kõrgkoolis korrelleeruvad edukusega edasises elus.
Kui sa muidugi defineerid “edukust” mingisuguse sisemise tasakaalu kaudu, siis ma loobun. Sellisel juhul ei korrelleeru edukusega üleüldse mitte mingisugune teaduspõhine haridus ega ka mitte lihtsalt kirjaoskus.
Muidugi ma ei tea, sellepärast ma ju küsingi, jummel küll… Kui sa ka ei tea, siis sa ei pea ju iga hinna eest vastama. Aga siis oleks kena üldse selle “kontingendi” teemal filosofeerimisest hoiduda.
Ma julgen osutada, et kogu see teema on “filosofeerimine selle kontingendi teemal”. Mingi reaalse nähtuse analüüsiga siin eriti pistmist pole. (Kui reaalne nähtus on Eesti W-koolid)
Skeptiku portaalil on laias laastus kaks valikut – kas olla informatiivne ja analüütiline või ärapanemisele keskenduv. Kasutatav keel, modaalsus ning retoorilised võtted osutavad häirivalt tihti sääraste ühiskondlike nähtuste juures pigem ärapanemisele.
Detoxikut puudutavad postid, mis mind ka sellest kohast huvituma panid, olid ühtaegu nii huvitavad kui ka põhjendatud. Kuid korrates oma sõnu – igasugune siinne diskussioon ühiskondlike nähtuste kohta roomab halvustavas mõttes dogmade ja stereotüüpidega ülepikitud vulgaar-ühiskonna analüüsi maadele. Mingit päikesetuule listi ma sellise asja pärast trollima ei hakkaks, kuid kui siin juba pretendeeritakse objektiivsusele ning müütide dekonstrueerimisele, siis võiks seda teha ka ausalt ja kompetentselt.
Saaks palju rohkem huvitujaid, kui vihapostidega ning -kommentaaridega. Argipäevases vestluses pole mul probleemi saientoloogide ajupestud ahistajateks kutsumisega. Aga kui ma tahan teha lehekülge, mis oleks informatiivne ja hariv ka mõnele skeptilisele saientoloogile (mitte ainult kaasamõtlejatele)…
Ma jään kordama, et ma ei kaitse W-kooli ega ka ründa seda. Praeguse teema kontekstis ründan ma seda “raamistikku”, mille sees üldse W-koolidest räägitakse. Kuna informatiivsus ja analüütilisus on sääraste alternatiivteemade juures teed andnud lihtsalt ärapanemisele, stereotüüpidega lahmimisele ning niisama demagoogiale (millest kahjuks ka mina kõrvale ei jää), siis toimubki see, mida võib kutsuda filosofeerimiseks halvas mõttes.
Leidsin oma arhiivist üles andmed W.-gümnaasiumi lõpetanute edasiõppimise kohta (ei ole w.-kooli juubelikogumik, mida kusagil eespool mainisin, andmed ümardatult). Seal on kirjas: 2002 kõrgkool (edasi kõ) 67%, kutseharidus (ku) 0%, muu: töö, söjavägi (mu) 33%; 2003 kõ 73%, ku 13%, mu 13%; 2004 kõ 67%, ku 17%, mu 17%; 2005 kõ 24%, ku 18%, mu 59%; 2006 kõ 58%, ku 11%, mu 32%; 2007 kõ 57%, ku 12%, mu 31%. On toodud veel wldorfvilistlaste lõpetamised 2006: TÜ 2, Tallinna Tehnikaülikool 2, muu kõrgkool 6, kutseh. 4, muud õppeasutused 3. Ütlen veelkord, mul on piiratud kogemus, kuid võin kindlasti kiita w-st meie gümnaasiumisse tulnud lapsi. Kardan, et andekamad w-i gümnaasiumiklassidesse ei jää (võibolla hakkab see muutuma, isiklikult olen viimastel aastatel kuulnud paarist väga heast õpilasest, kes otsustasid just W-i gümnaasiumiosa kasuks), kuid statistika ja vestlused mõne waldorflase ja lapsevanemaga näitavad minu arvates, et ka gümnaasiumi osa töötab täiesti rahuldavalt.
Kahjuks ei kajasta need protsendid ei seda, kui paljudel juhtudel on tegu riigieelarveliste kohtadega ega ka jaotust kõrgkoolide või erialade vahel. Nende põhjal on minu arust väga raske mingeid järeldusi teha.
Kriku
Nõus, kuid mõtlesin meie suht üldisesse juttu mingeidki andmeid lisada. Lisaks muidugi see, et kõrgkooli minek ei pruugi tänapäeval mingi eriline näitaja olla – mul oma juhatatud klassist läks ca 15% (nende hulgas kaks kuldmedalisti, kes oleks väga mitmele poole sisse saanud) maailma seiklema ning statistikas oli meie koolist kõrgkooli minejaid sedajagu vähem.
Õige märkus. Riigieksamite tulemuste põhjal on võimalik välja selgitada, kui suur osa lõpetajatest oleks saanud kõrgkooli minna. Kõrgkooli astunute protsent näitab, kui palju tegelikult läks. Alati võib olla, et inimene, kelle riigieksamite tulemused lubaksid kõrgkooli astumist, seda ei tee. Kui aga on tegemist kooliga, mille eksamitulemused on kehvapoolsed, annab see tõdemus pigem lisaalust pessimismiks.
dig mölises tükk aega tagasi:
Ei saa jätta mainimata, et manamine ei ole teps mitte astroloogiaga seotud.
Manamine nimelt on seotud surnute äratamisega, deemonite esilekutsumisega jne. Otsene sõnatüvi seotud manalaga.
ehk siis lühidalt: manamine=luulutamine ; astroloogia=luulutamine -> astreoloogia=manamine :-)
Haahaa… eriline ajuhiiglane.
Aga tundub, et skeptikute hulgas taoline demagoogia on lubatud, teise “leeri” käitumises aga mõeldakse demagoogia välja ka siis kui seda polegi.
Celticule:
Sinu ilmselgelt solvav kõneviis ei muuda fakti, et astroloogia on pseudoteadus.
Celticul on tuvastatud enneolematult madal huumorilävi
Nii, nagu hiromantia ehk käemanamine seisneb katses “teispoolsusest” teavet saada, seisneb astroloogia ehk astromantia ehk tähemanamine katses “teispoolsusest” teavet saada. Väljaspool nekromantiat ei puutu manala siin kuigivõrd asjasse.
Seoses Gruusia sündmustega on paslik mainida, et Gruusia esimene nõukajärgne president Zviad Gamsahhurdia oli antroposoofiausklik Steineri jünger.
Kust pärinevad herr DIGi suurepärased teadmised?
Üks pisike tagasivaade ja peegeldus siinse teema ja skeptikute kohta üldisemalt:
http://joanamariblog.blogspot......prast.html
(kopeerisin ja salvestasin selle loo ning kommentaarid ka oma arvutisse)
Hea teemaalgataja, palun püüa vahet teha isiklikul arvamusel-meeldimisel ning avalikul meediaruumil, milleks Postimehe kommentaarium on.
Ütlen veelkord, et mul ei ole midagi isiklikult sinu kui inimese vastu, ma soovin sulle kõike paremat isegi siis, kui sa skeptik.ee blogi kinnipanemisväärseks ja mind isiklikult põlgamisväärseks pead. Sul on selleks täielik ja võõrandumatu õigus.
Aga sul ei ole õigust meediaväljaannet esindades tsensuuri harrastada.
[18. august 2008: viidatud postitus on eemaldatud, tekst ja kommentaarid on mul küll olemas, aga neid ma ei avalikusta; kes nägi, see nägi, kui ei näinud, pole ka palju kaotatud]
Jüri!
Ja.
Tead, Celtic, arvata võib, et digil on peale lugmisoskuse ka millegi väljalugemise ja mõistmise oskus, sellest see kõik tulebki, sealhulgas teadmised, aga igaüks tihtipeale ei viitsigi lugeda, mõtlemisest rääkimata, ajab lihtsalt oma joru ning on sellega rahul ja miks ka mitte, eks me kõik liigu ühtviisi siin maakamaral.
Ja mida see mainimine meile antud seoses annab?
Minu teada oli taolisele üksiknäitele viitamine kunagi demagoogiavõttena kirjas.
Martin Vällik ???
Kirjutab igale poole meediasse ja kommentaariumitesse oma kommentaare ja SALVESTAB need juba ette ära? Nagu selles loos välja tuleb. Selline inimene ja käitumismudel teeb äärmiselt ettevaatlikuks isegi siin kommenteerida. IP urgitseja, sinu järel nuhkija, haige vaidlemise poolest jms. Kui nüüd skeptiliselt suhtuda sellesse kodulehte + artiklitesse ja arvestades selle kodaniku tausta jms. siis suure skepsisega ütleks, et see siin on üks suur jama.
Andke andeks aga mida see kõnetab?
INTRIIGIDE ja odava kuulsuse mees. Mehel on totaalne tähelepanu vajadus, tõenäoliselt polnud tal lapsepõlves tervet perekonda vms. kuhu iganes need juured ei ulatu.
Kahjuks tundub, et ka Meie Suures Ülikoolis kummardatakse ikka veel pimesi neid, kes on tulnud Välismaalt. Sest Välismaalane on igal juhul parem ja kolm korda väärtuslikum, kui kohalik akadeemiline inimene. Ja järelikult köik mis ta teeb vöi ütleb, on öige ja hea ja aborigeenid ei tohi seda kritiseerida. Ükspuha kas kõneldakse oma erialal vöi asjast, mis sellega üldse ei haaku.
Ainar, paljud inimesed kirjutavad oma kommentaare Wordis näiteks ja kopeerivad siis sinna, kuhu vaja. Esiteks on nii mugavam kirjutada ja teiseks hoiab tõesti aega kokku, kui on karta, et kommentaare kustutama hakatakse. Ma ise küll nii ei tee (minu jaoks pole see nii oluline), aga see on täiesti ratsionaalne käitumine.
Ma olen käinud nii Waldorfkoolis, Treffneris kui ka Tartu Ülikoolis – ja olen ikka veel päris loll. Aga see lollus annab mulle vabaduse ise valida milliseid tarkusi pidada lolluseks ja vastupidi ning selle üle olen ma õnnelik.
Väikese pisiasjana võiks lisada, et üks Marju Reismaa on ametis Postimehe moderaatorina. Kirjutamise stiili järgi saab öelda, et tegemist on sama (juba vanema) inimesega, kes siingi sõna võttis. Tõenäoliselt sulgeski tema kommentaarid ja tuli pärast siia diskussioonis osalema (varjatumal moel oma tegusid moderaatorina õigustama).