Tsensuur Postimehes Waldorf-koolide teemal
Postimehe võrguväljaandes ilmus pikem positiivne kirjutus Waldorf-koolidest:
Pedagoogid: õnnelikud ja haritud – alternatiivkoolidest Eestis
Muu hulgas kirjutatakse Tartu Ülikooli professori Tiina Kirsi jt poolt toimetatud artiklis:
Waldorf-pedagoogikat ning teisigi alternatiivpedagoogikaid on Eestis Kirsi kuuldes sageli kritiseeritud: ühelt poolt veidrate, perifeersete ning esoteerilistena, teisalt mittetoimivate ehk ebaefektiivsetena edukuse saavutamisel. Alternatiivkoolid on väidetavasti neile, kes tavakoolis hakkama ei saa, või kellega tavakoolis hakkama ei saada. Elektroonilised foorumid nagu skeptik.ee võimendavad neid eelarvamusi, olgugi, et ei ole kusagilt näha, et on tutvutud alternatiivkoolide õhustiku ja õppekavadega. Vastupidi, empiirilisi kogemusi tõrjutakse ning kahtlustatakse, et alternatiivharidus on ohtlik sektantlus. Kirsi kogemus Torontos ja mujal on, et sellised suhtumised on lühinägelikud ja põhjendamatud.
Teema igati huvitav ja intrigeeriv ning kirjutasin sinna pikema kommentaari, mis teiste kommenteerijate poolt ka mõningast vastukaja pälvis. Oma imestuseks aga leidsin, et mu kommentaar oli mõne aja möödudes ära kustutatud.
Postimehe kodulehelt loen kommenteerimise kohta järgmist:
OÜ Postimees Online ei vastuta oma koduleheküljel lugejakommentaaride sisu ja õigsuse eest, kuid omab õigust vajadusel need kustutada. Nimetatud vajadus võib tekkida kui kommentaarides sisalduv on EV seadustele mittevastav, rikub kolmandate isikute õigusi või ei ühti üldtunnustatud moraalinormidega nii sisult kui keelekasutuselt.
Hoolimata nimetatud kustutamise õigusest kuulub kommentaari autorile selles sisalduvate väidete tõestamise kohustus vastavalt vajaduse tekkimisele. OÜ Postimees Online loeb võlaõigusseaduse tähenduses avaldajaks kommentaari autorit.
Postimees Online’il on õigus veebikeskonnas www.postimees.ee, www.tarbija24.ee ja www.elu24.ee avaldatud artiklite, fotode, videote, blogide ning foorumite juurest kõrvaldada kommentaare, mis …
* ei vasta headele tavadele,
* ei vasta teemale,
* autoriks on märgitud teise inimese täisnimi,
* sisaldavad ebatsensuurseid väljendeid,
* sisaldavad reklaamlinke ja -tekste,
* võib mõjuda kellelegi solvavalt,
* õhutab kuidagi vaenu või kutsub üles ebaseaduslikule tegevusele,
* on tõenäoliselt kirjutatud kellegi teise nime alt.
Kas oskab keegi öelda, millise reegli vastu ma alljärgneva kommentaariga eksinud olen, et peeti vajalikuks see sootuks kustutada? Kas oleks mõtet kellegi käest midagi uurida ja järele pärida?
“Alternatiivkool” kõlab veidi nagu “alternatiivmeditsiin” – mõlemad lubavad suure suuga erilist individuaalset lähenemist, mis arvestab just konkreetse erilise ja ainulaadse inimesega. Kellele selline asi ei meeldiks, kui kõditatakse erilisena olemise vajadust.
Praktikas näeb see paraku tihtipeale välja sedasi, et tõenduspõhise tegevuse asemel saab inimesele osaks pseudoteaduslik ja sektantlik osadus, kus isiksus allutatakse ajupesule ja ta pannakse samm-sammult uskuma mida eriskummalisemaid asju. Meditsiini vallas näiteks mingeid tsakraid ja energiavoogusid ning seda, et veel on mingi imepärane mälu, mis seal kunagi olnud ravimolekuli mäletab (homöopaatia); W-koolides astroloogiat, haldjaid, Atlantise müüte ja muud Rudolf Steineri unenägusid.
Rääkimata veel sellest, et W-koolid ja libameditsiin on Steineri kaudu otse seotud. Nn antroposoofiline meditsiin kasutab teaduslikus mõttes täielikult läbi kukkunud homöopaatiat ja eitatakse vaktsineerimise tõhusust ning soovitatakse lapsevanematel sellest oma laste puhul hoiduda. Selle tegevuse tulemuseks on USA-s, Rootsis, Hollandis, Šveitsis, Austrias, Saksamaal aegajalt puhkevad vaktsiinennetatavate haiguste puhangud.
Haiguste vaktsiinidega ennetamine pidavat Steineri ebatervete mõttemõlgutuste järgi sekkuma lapse karmasse ja see pole ju ometigi soovitatav tema eelmisi ja järgnevaid elusid silmas pidades.
Üldiselt jättis artikkel tavapärase promoartikli mulje, milles välditakse vastamist peamistele kriitilistele märkustele (Steineri usukultus) ja kus iga hinna eest püütakse jätta muljet, et kõik on parimas korras ja tunduvalt parem kui “tavakoolides”. Võibolla tõesti, kuid särasilmsete lapsevanemate tunnistused ei kvalifitseeru kuigi usaldusväärseteks, kuna nende emotsionaalne investeering moonutab tajuprotsesse ja summutab kriitika.
Mõte iseenesest on mu meelest hea – pakkuda eri vajaduste ja ootustega lastele ja lapsevanematele valikuvõimalust, kuid seda vajadust ei tohiks ära kasutada oma religioossete veendumuste levitamiseks.
Aga ilmselt on kogu see värk postmedernistliku epistemoloogilise relativismi üks tänapäevastest vormidest :-)
See “võib mõjuda kellelegi solvavalt” on muidugi selline punkt, mille alusel võiks kõik kommentaarid kohe kustutada ja kommentaariumi igaveseks kinni panna.
hjarg kirjutas:
Tõsi, kuid mitte kogu tõde. Maa orbiit ei ole päris ümmargune, mistõttu suvi on erinevatel poolkeradel natuke erineva pikkusega ja aastaajad vahelduksid (nõrgemini) ka siis, kui Maa pöörlemistelg tiirlemistasandi suhtes risti oleks.
Aga parandus on asjakohane, Maa pöörlemistelje olemasolemisel on aastaaegade vahetumises oluline roll.
Kriku küsis:
Mina kommenteerin, aga ega see Waldorf-rahvale ei meeldi.
Waldorf-kool kui kool, mis oli mõeldud tööliste lapsi uuteks töölisteks kasvatama, jätab meelega rõhutamata väikekodanliku ;-) õpetluse-õpetuse — mis aga kipub hästi korreleeruma eksamitulemustega kõigis ainetes — ja rõhutab selle asemel töökasvatust, pluuside õmblemisest puidu treimiseni. Nood on valdkonnad, kus suurel hulgal väheharitud korralikke töölisi on võimalik lihtsate vahenditega — mille hulka rutiinne kordamine hästi sobib — välja koolitada. Ja sellega saab Waldorf-kool hakkama ka.
Waldorf-propaganda jupid loovusest ja kvalitatiivsusest on tähenduseta või valed müügijutud, millel reaalsusega palju sidet ei ole.
Liberaalse maailmavaatega inimesele — nagu näiteks Kriku ;-) — aga on see, et lapsevanematele jäetakse mulje, nagu koolitaks Waldorf-koolid tulevasi õpetlasi, kui nad tegelikult koolitavad tulevasi töölisi, üpris vastukarva. Samuti on tänapäeval enamikele läänemaistele inimestele vastukarva ka mõte sellest, et tööliste lastest peaksid tingimata töölised saama või, et nad õpetlusega hakkama ei saa. 1920ndate aastate Austrias aga oli klassism veel täiesti respektaabel maailmavaade.
Ei ole.
Sõbralikku tögamist mitteaduva maailmavaatega Kriku samas küll :P
Ilmselt.
Minu arvates lihtsalt ei tohiks ilmavaatel erilist tähtsust olla. Kui just mitte lugeda ilmavaateks seda, et keskkoolist peaks õpilane mingi kindla hulga teadmisi saama, et soovitud suunas edasi kulgeda.
Õppimise eesmärk minu arvates ei ole ainult teadmiste kogumine, olgugi, et õpetajana pean seda ka tähtsaks. Pean näiteks veel väga oluliseks ka väärtusekasvatust, mille tase Eestis on paraku mitmetel põhjustel nigelavõitu. Kõige paremaks hariduseks pean sellist, mis võimaldab inimesel õnnelikku elu elada. Aga õnn, nagu me teame, ei ole üksnes eduga seotud, see on seotud õige tunnetusega. Minu laps õpib waldorfkoolis, muidugi olen ka kooli tulemustega tuttav. Samas, olen kindel, et ükski tee ei jää talle suletuks alal, millele on tal annet ja huvi. Ma usun, et ka seda mõtet on mitmed faktid toetamas. See, mida tavakoolil pakkuda pole, kaks religiooni tundi nädalas läbi kõigi kooliaastate, kus tegeletakse vaimsete küsimustega (mitte ajupesuga) on minu arust hariduse väärtuslik osa. Ometi ei näe ma võitlemisel mingit mõtet, igaüks valib ju parima enda jaoks.
Kriku kirjutas:
Ilmavaatest sõltub, mida keegi vastukarva olevaks loeb. Nii näiteks kipub liberaalse ilmavaate juurde kuuluma seisukoht, et (koolitusteenuse) tarbija peaks teadma, mida ta oma teenuse raames saab.
;-) on siin relevantne sellepärast, et maailm on viimased paarsada aastat agaralt liberaliseerumisega tegelenud, mistõttu poliitilised maailmavaated 1920ndatel aastatel ei ühildu eriti hästi poliitiliste maailmavaadetega 2008. aastal. Kui sada aastat tagasi oli idee naiste valimisõigusest veel radikaalne, siis tänapäeval toetavad seda juba ka paljud konservatiivid. Ja kui elitistlik seisukoht “töölislastele on hea töökasvatus, sest Suuri Inimesi neist niikuinii ei saa — aga lapsevanematele seda välja öelda ei kõlba, sest siis nad ei paneks oma lapsi sellesse kooli” oli kunagi konservatiivne, siis tänapäeval on see juba arhailine. Või radikaalne.
Õppimise peamine eesmärk on teadmiste kogumine.
Ka kirjaoskamatu inimene võib väga õnnelik olla. Võime olla õnnelik on ilmselt ajukeemia fenomen ja ei puutu suuremat haridusse.
Misasi on “õige tunnetus”?
Nagu öeldud, väga andekas inimene saab igal pool hakkama. Aga eksamitulemuste statistika näitab, et niiöelda keskmisele W-gümniaasiumi lõpetajale jäävad küll mitmed teed kõrgharidust omandada suletuks.
Lapsed ei ole ise võimelised enda jaoks parimat valima. Seda teevad nende eest täiskasvanud. Mis paneb täiskasvanutele suure vastutuse teha valikuid niimoodi, et need lapse tulevasi võimalusi ei piiraks. Mulle tundub, et inimesed, kelle lapsed õpivad W-gümnaasiumis, ei tunneta seda vastutust.
Ei kipu. See kipub kuuluma niiöelda “talupojamõistuse” juurde. Jänest kotis ei osteta jne.
Mis käsitöösse puutub, siis ma isiklikult arvan, et see on iga klassi jaoks vajalik kasvatusmeetod.
Mis veel maailmavaatesse puutub, siis Stella kirjutas:
Niipalju siis maailmavaatest, et õpetamise jaoks on kool. Euroopas aga prevaleerib tänapäeval maailmavaade, et väärtushinnanguid (mitte väärtusi! See on eksitav toortõlge inglise keelest) peaks lastele jagama eelkõige nende vanemad ja vähem kool.
Paluks tuua mõni näide lapsest, kes ei ole saanud end realiseerida, kuna on lõpetanud waldorfkooli? On pidanud kükitama terve koolijärgse elu mäeveerul ja kibedasti nutnud?
Kriku ütles:
Enne seda ütles Kriku:
Ma siiski usun, et sa ei arva, et keskmiselt andekas inimene on kerge vaimse mahajäämusega. Kuid seda juuksekarva rohkem lõhestamata – kooli eesmärk ei pea olema maratonijooksulaadne konkurents, vaid maksimaalse hulga inimeste võimalikult efektiivne ja jätkusuutlik(edasise õppimise ja õppimissoovi suhtes) harimine. Soomlased on sellest väga hästi aru saanud. Eesti haridusmentaliteet on veel mingis teatud vähese eugeenilise maiguga elitismi kütkes. Mina leian, et meie põhiharidus annab meile võrreldes paljude teiste riikide põhiharidustega vägagi kvaliteetse baasi edasiõppimiseks ning viga on keskhariduses.
Retrospektiivis vaadates olen ma iga aastaga oma keskharidust üha vähem väärtustanud. Keeled olid head, kuid see kiirus ja pinnapealsus, millega muudest ainetest läbi sprinditi (teadmiste kogumise egiidi all) andis tohutu kuhja seostamata või tagasivaates vääritiseostatud teadmisi.
Gümnaasiumist meeldib mulle Eestis siiski Treffneri kord ja mentaliteet.
Kriku
Olümpia avamine küll juba käib, kuid vaatasin Ekspressi eksamitulemuste tabeleid – 2006. aasta tabelis on w-kool 305 hulgas 213., 2007. aastal 268 hulgas 199. Sealsamas on Põlva keskkool, Karsi-Nuia, Kanepi keskkool, Pärnu Hansagümnaasium, Tallinna Kunstigümnaasium (so vist Sultsi kool). Üldises pingereas polegi nii hull, et üritust läbikukkunuks lugeda (loomulikult peegelduvad siin üldisemad probleemid – see, et 70% õpilastest läheb gümnasse pole vist päris õige, kuid too on jällegi teine probleem). Ja loomulikult olen nõus, et riigieksamite numbreid ei maksa ületähtsustada. Aga w-i gümnaasiumi osa eripära kohta ei oska ma tõenäoliselt midagi tarka öelda.
Nii 2004. kui 2005. aastal on olnud pealt 10 õpilase, kes on saanud riigieksamitel tulemuse, mis jätab nad ilma võimalusest suurel osal erialadel riigieelarvelisel kohal kõrgemat haridust omandada. Vastavaid andmeid ei ole minu meelest võimalik kuidagi teisiti tõlgendada. Palun parandage mind, kui ma eksima peaksin.
Ma ei tea, mida nad edasi tegid. Täiesti võimalik, et neist kõigist on saanud tublid ja korralikud inimesed, kes on eluga rahul. Aga midagi teha pole, fakt jääb faktiks – W-kooli haridus võttis neilt võimalusi vähemaks.
Ja ma kahtlen, kas kahel viimasel aastal on ses osas olnud mingit paranemist. Mul oleks hea meel eksida, aga sel juhul tahaksin ka viidet allikale.
Näib, et hariduse eesmärgi osas on arvamused mõneti erinevad. Kahjuks on selles küsimuses erimeelsusi ka hariduseliidi hulgas. Ehk peaks hoopis sellest alustama? või ühiskonnast, mille minimudeliks kool on.
Ei. Seal, kus keskmiselt andekas inimene võib lõdvalt seanahka vedada, peab vaimse mahajäämusega inimene ennast pingutama.
Kriku kirjutas:
Oled selle maailmavaate-killu nii hästi omaks võtnud, et see on nähtamatuks muutunud ;-)
Alternatiiv niisugusele ilmavaatele — mis 18. ja 19. aastasajal veel kaunis levinud oli — ei tunnustanud koolitust isegi mitte teenusena, et põrsas ja kott sellele rakeneda saaks. Too kipus koolitust vaatama Mis Lastele Hea On(tm) vahendina — ja seda, mis lastele hea on, teadsid erinevad inimesed erinevatel viisidel. Ühed teadsid, et ilmtingimata on lastele hea, kui nad katekismuse pähe õpivad. Teised jälle teadsid, et lastele on hea, kui nad prantsuse moodi lauanõusid kasutama õpivad. Ja kolmandad teadsid, et lastele on hea, kui nad võõraid keeli õpivad. Näiteks ladina keelt.
Steiner teadis, et lastele on hea, kui nad selleks ajaks, kui vanemad sigareid toodavad, kenasti kooli ladustada saab ja vanemad nende pärast muretsema ei pea. Ja seda teadis ta ka, et lastele on hea, kui nad tulevaseks vabrikutööks hästi ette valmistatud on. Peale selle teadis ta, va isehakanud filosoof, veel seda, et laste pead tuleb antroposoofilisi kärbseid täis ajada — siis on neil eluks valmis vastused kõikvõimalikele olmeküsimustele ja nad ei pea oma väikesi päid — Steiner teadis, et tööliste lapsed ei ole keeruliseks mõtlemiseks võimelised, you see — vaevama näiteks küsimusega, mis värvi on “õige” tube värvida.
Kui Steineri pedagoogilisi ideid tänapäeval filosoofia-ajalooliste vahenditega käsitataks, peetaks neid arhailisteks. Aga kuidagimoodi on juhtunud nii, et neid ideid käsitavad tänapäeval peamiselt võhikud, kes Steinerit Suureks Teadlaseks peavad — ja noid veidraid elitistlikke ideid — osaliselt seda ise adumata — sellepärast ülemäära tõsisena võtavad.
Ja millised on siis ikkagi Teie arvamused hariduse eesmärgi osas? Kas keskhariduse peamine eesmärk on teadmiste omandamine (muuseas selleks, et kõrgkooli edasi õppima minna) või ei ole?
Mina kirjutasin:
Peaks olema:
Dig, ka praegu lähtutakse sellest, et arvatakse teadvat, mis lastele hea on. Selle teadmise sisu lihtsalt on muutunud. Praegu arvatakse näiteks tihti, et lastele on hea anda selline haridus, mis jätab nende ees võimalikult palju teid avatuks. Ma olen nõus, et see mõte on iseenesest ühiskonna liberaliseerumise tulemus.
Kriku kirjutas:
Sa ei ole minu pointist aru saanud :-(
Erinevalt 18. sajandist on tänapäeval kombeks haridust ka teenusena vaadelda. Toona seda ei tehtud. Steiner ka seda ei teinud, tema vaatas oma kooli rohkem vabrikutöölistele pakutava lisahüvena.
Kogu riigieksamite statistika koolide kaupa on hõlpsasti kasutatav lehel
http://www.ekk.edu.ee/kiirelt-.....stika-2007
Olemas on ka varasemad aastad.
Dig, ma arvan, et see pole liberalism, vaid moevool. Praegu armastatakse kõike teenuse või müügina kirjeldada, nii haridust kui meditsiini kui religioosset kogemust. Ma arvan, et see on pigem lingvistiline küsimus. Ka 19. sajandil tuli ette, et lapsevanemad viletsa õpetaja peale kaebasid ja ta kus kurat saadeti.
Lapsevanemate teadlikkus parima nõudmisel muidugi on praegu oluliselt kõrgem. Loogiline ka – kõrgema haridusega isik oskab oma lastele nõuda paremat kooli, kui see, kes on ise pooleldi kirjaoskamatu.
Aga ma ei viitsi sel teemal jahuda.
Kriku kirjutas:
See, et tänapäeval koolitust teenuseks loetakse, on filosoofia arengu tulemus. Filosoofia on niisuguses suunas arenenud muuhulgas tänu kapitalismi võidukäigule — ja ühiskonnafilosoofia allub suuresti moevooludele.
See, et koolitust teenuseks lugedes ühiskond positiivseks või vajalikuks peab koolitatava (või tema vanemate) informeeritust sellest, missugust teenust koolitaja pakub, on sellel kapitalistlikul moevoolul baseeruv liberaalne idee. Sel aastakümnel veel liberaalne. Võib-olla viiekümne aasta pärast juba konservatiivne.
Aga see, et põrsas enne ostmist üle tuleb vaadata, oli paarsada aastat tagasi mitte Ühiskondlikult Aktsepteeritud Normaalne Asjade Käik, vaid Targa Kaupmehe Hea Äritava. Tasapisi on ühiskond muutunud ja tänapäeval nõuab paljudes valdkondades juba riik, et müüja kauba omadusi tõeselt kirjeldaks ilma, et (potentsiaalne) ostja seda küsikski. Varieeruva eduga.
Kriku kirjutas:
Hariduse teenuseks klassifitseerimine tähendas uue abstraktsiooniviisi väljakujunemist. Mina süüdistan abstraheerimises pigem filosoofe kui lingviste.
Kriku,
võime olla õnnelik on tõesti ajukeemia fenomen ja just sellepärast see ongi haridusega seotud. Meie enesetunne ja mõtted mõjutavad ju ka meie ajukeemiat, järelikult ka koolis toimuv. Kas arvad, et olukord, kus laps on koolis pidevas üleväsimuses ja ei tunne end sageli mugavalt (koolikiusamise numbreid ei tahaks üldse mainida), nagu teatud uuingud kinnitavad, ei mõjuta tema ajukeemiat? Ma näen selles kontekstis õnnelikkusel sügavaid seoseid haridusega.
Mis puudutab madalaid tulemusi, siis murepunkt on siin küll. Nimelt tuleb waldorfkooli päris palju lapsi, kes ei ole hakkama saanud tavakoolis, kardan, et tulemustel ja juurdetulijail on ka teatav seos.
Mina kirjutasin:
Tegelikult on see keerukam. Euroopas on niisugune idee juba enam-vähem mainstream. Ameerikas — nii USAs Lõuna-Ameerikas — aga on piirkondi, kus seda lausa ekstremistlikuks peetakse.
Mina kirjutasin:
Veel üks keerukusaste on, et see liberaalne idee mahub kuhugi sotsiaal-liberaalsuse ja majandusliberaalsuse vahepeale, nii et seda ei õnnestu korralikult ei parem- ega pahempoolseks lahterdada.
Nii, andmed siis mõne aine lõikes järgmised:
Emakeele kirjand: W-gümnaasiumis eksaminante 18, aritmeetiline keskmine 49,72, mediaan 50.
Matemaatika: W-gümnaasiumis eksaminante 6, aritmeetiline keskmine 31,33, mediaan 35.
Inglise keel: W-gümnaasiumis eksaminante 12, aritmeetiline keskmine 60,00, mediaan 60.
Mis pagana moodi saab matemaatika eksaminante 6 olla? Kas matemaatika riigieksam enam kohustuslik polegi?
Kui me nüüd võtame hüpoteetilise mediaanse õpilase ja täidame lävendikalkulaatori
http://www.ut.ee/orb.aw/class=.....290507.htm
siis saame tulemuseks, et Tartu Ülikoolis selline õpilane mitte ühtegi eriala riigieelarvelisel kohal õppima ei hakka.
Jah. Ja veel õnnelikuma lapse saaksime, kui ei paneks teda üldse kooli, vaid laseks ainult aasal ringi joosta.
Kui laps on tavakoolis pidevas üleväsimuses, siis vajab ta loomulikult abi, nii psühholoogilist kui meditsiinilist. Ja vanemad peaks üle mõtlema, kui paljudes ringides nende laps käi ja mis kell õhtul magama läheb. Aga väita, et see käib suurema osa tavakooli õpilaste kohta on vististi liialdus.
Võimalik. Selle kohta ei ole mul midagi öelda. Kui W-kooli otsustatakse panna tagasihoidlike võimetega laps, on asi teine. Aga siis tuleks seda ka öelda, et W-kool on optimaalne lahendus tagasihoidlike võimetega laste jaoks. Mitte kirjutada W-koolist kui alternatiivist kogu olemasolevale haridussüsteemile.
Kui pannakse võimekas laps kooli, mis on loodud tagasihoidlike võimetega laste vajadusi silmas pidades, siis muudetakse talle oma võimete realiseerimine oluliselt raskemaks.
Indiviidide tasemel ei vasta tõele. Nii lolle, kes ei vaadanud kui tarku, kes vaatasid, oli siis ja on ka praegu.
Ei vasta tõele. Kas riik või kutseühendused on aastasadu tõese kirjeldamise probleemi või kauba lubatud kirjeldamisviisidega tegelenud. Inglismaal näiteks Sale of Goods Act on tõesti 1893, aga pretsedendiõigus kattis valdkonda pikka aega enne seda. See on nii lepinguõiguse kui kriminaalõiguse valdkond ja ulatub otsapidi Rooma õigusesse.
Selle tee teises otsas haigutab meeltesegadus. Parem-vasak jaotus on endisaegne äpardunud katse mitmemõõtmelist süsteemi ühele teljele projitseerida.
Aga see muutub teemaväliseks. Ma lõpetan.
Matemaatika riigieksam pole enam ammu keskkoolis kohustuslik. Täpselt samal põhjusel, miks põhikoolis see võib olla kohustuslik – materjalihulk, mis sul kolmandaks aastaks kumuleerub on veel kahe sama paksu kohustusliku riigieksami kõrvale liiga suur. Mina sain veel 2002 aasta lõpetajana õppides reaalklassis kõige hullema õppekava endale kaela. Pärast seda tehti mingi lihtsustav reform. Tõesti ei pea kõrgema matti I ja II osa keskkoolis läbi jooksma.
Paljud jätsidki meie klassist matemaatika valimata reeglina kahel põhjusel – materjalide hulk ning teadmatus, millist fantaasiat jälle matemaatika riigieksamil rakendatud on.
Mina isiklikult arvan, et W-kooli väikeste klasside ja individuaalsete lähenemiste filosoofia (jättes kõrvale metafüüsika) on optimaalne nii nõrgematele kui ka tugevamatele õpilastele.
Mina, aga miks siis riigieksamite tulemused seda optimaalset lähenemist ei kajasta? Midagi peab ikka valesti olema.
W-gümnaasiumis nende 3 aine maksimaalsed tulemused on muide kirjand 81, matemaatika 47, inglise keel 86. Nende tulemustega saab Tartu Ülikoolis:
1) haridusteaduskonda eripedagoogika või haridusteaduse erialale;
2) Narva kolledzhisse humanitaarainete vene õppekeelega põhikoolis, noorsootöö või kohaliku omavalituse korralduse erialale.
Pole ka just suur valik.
Tegelikult polnud matemaatika riigieksam ka minu ajal, 1996. a., kohustuslik. Matemaatika eksami sooritamine oli kohustuslik, aga riigieksamina oli kohustuslik kirjand ja vähemalt kaks tükki valiti (minu puhul keel ja ajalugu). Eksameid kokku vist oli 5.
Vist oli nii :)
Aga mis te arvate, mis aines Waldorfgümnaasiumi õpilased siis veel riigieksamit tegid?
Mh, ah?
Muidugi ühiskonnaõpetuses, tervel 14 tükki! Tulemuseks keskmine 56,64 ja mediaan 56.
Nii et siis 18 tegid kirjandi, 12 inglise keele, 6 matemaatika ning 14 ühiskonnaõpetuse. Loogika ütleb siis, et 4 tegi veel erinevaid aineid, mis nendes tabelites ei kajastu, kuna seal saab oma rea kool, milles on vähemalt 5 eksaminanti.
Kuna ühiskonnaõpetuse maksimaalne tulemus oli 79, siis avanevad kirjandi, inglise keele ja ühiskonnaõpetuse valinud ning parimad tulemused saanud õpilasel uued väljavaated usuteaduse ning kõigi Pärnu kolledzhi erialade näol. Paraku langeb ära võimalus õppida eripedagoogikat.
Head inimesed!
Soovin kõigile ilusat nädala lõppu! Teiega oli põnev, kahjuks pean elektroonilisest elust paariks päevaks kõrvale astuma.
Marju Reismaa ütles:
Minu meelest näitab see fraas ja tsirkus PM kommentaaridega kogu sedalaadi õppeasutuste mentaliteedi ära.
Kommentaarid ära kustutada , inimesi segadusse ajavad, ehk siis ebasoovitavaid asjaolusid avaldavad lehed kinni panna jne…
Kas on võimalik, et neis koolides toimub midagi sarnast, ehk siis hoolitsetakse, et seal õppiv laps saab ainult filtreeritud infot? Ja mis tasemel ja mis meetoditega seda filtreeritakse? Ja põhiline, mis eesmärgil? Mõnes kohas on ajuloputus omal kohal aga Waldorfid annavad ju üldharidust.
Kas nende Waldorflaste edasist eluteed on jälgitud. See jutt, et vanemad ja lapsed on rahul, ei näita midagi. Ma olen ka vahetevahel sigarettide ja alkoholiga rahul, aga kui kasulik see mulle edaspidi on, see on teema omaette.
Minu mätta otsast vaadatuna, Suvorovi, Nahhimovi ja Napola koolides olid ka õppurid ja nende vanemad asjadega rahul. Paraku läks nagu läks. Mõnikord läheb muidugi hästi ja veel aastaid hiljem võtad kasu sellest, et mõni ekstreemkool sulle peale mitokondrite ja Shakespeare teoste üht-teist igapäevaeluks vajalikku suudab õpetada.
Aga kui mõni seltskond tõe monopolile pretendeerib, siis elu näitab, et jamad ei lase ennast kaua oodata. Jaapanis on klubi, kuhu kuuluvad mõlemad tuumaplahvatused üle elanud tegelased. Aga keegi ei väida, et parim võimalus 90 aastaseks elada on olla 30selt 3 päevase vahega tuumapommi epitsentris. Sama lugu nende Waldorfidega. Mõni noormees või neiu on kindlasti kas tänu endale või vedamisele elus hakkama saanud, aga ma vaatan kõiki neid neid artikleid, mis Waldorfi kohta ilmunud ja vägisi tekib mulje, et need asutused on friigifarmid.
Lapsepõlve kasvatus on kõige tähtsam. Kui midagi siis ära põrub, ei suuda keegi enam korda teha. Tokyo sariinirünnakut juhtis kohalik kardioloogiaprofessor, Muhhamed Atta oli Hamburgi ülikooli arhitektuuri lõpetanud , Londoni pommiarstid olid kõik Lääne ülikoolis oma hariduse saanud jne… See ongi igasugu alternatiivhariduse oht. Me võime jutustada, et mõni alternatiivkooli lõpetaja lõpetas näiteks Tartu juura Cum Laude. Lõpetas, aga kell tiksub….
Jüri kirjutas:
Fun fact: ‘segadusseajav’ oli ja on mõnedes kristlikes kultus-uurides tuntud koodsõna “usus kahtlusi tekitada võiva” jaoks.
You see, Tõde(tm)(r)(c) on lihtne:
Aga mõned pahatahtlikud inimesed — küllap nad on Saatanast mõjutatud — levitavad inimeste seas ideid, mis Lihtsa Tõe ümber Segadust(tm) külvavad — näiteks uurivad statistikast, kuidas Waldorf-koolide lõpetajate eksamitulemused on või avaldavad muudel viisidel kahtlust, et äkki MUTKÕU ei aitagi. Eriti tuntud on sedasorti segadusttekitavate küsimuste esitamise poolest loomulikult skeptikud :-)
Repliik
Unustasin eile lisada, et kui tõsiselt tahta riigieksamite tulemustest lähtuvalt hinnata waldorfi gümn. osa ja võrrelda seda teiste koolidega, siis peaks mingil moel fikseerima ka missugusel tasemel õpilased sisse tulevad, mitte ainult missuguseid tulemusi nad lõpetades näitavad. Aga see teema on vist möödas.
Wladorfkoolidess pannakse tihti lapsi, kes teistes koolides hakkama ei saa ja just keskkooli klassidesse
ning see viibki keskmise alla.
Mõnda last ikka enam päästa ei anna, kui põhi alt ära on
Kui neid päästetavaid klassis rohkem kui kolm on, viib see ka teiste taseme alla.
Aga eestlane on alati maha teinud uut ja võõrast ja see pole uudis, et paljud sellesse haridusse skeptiliselt suhtuvad.
Niikaua kui avatud meelega vanemaid leidub, tegutsevad need koolid edasi, skeptikute rabelemisest ja ja vaenukirve pildumisest hoolimata.
Kahju on kõrvalt vaadata, kuidas Te ühe vaese lapsevanema oma märklauaks olete võtnud, kes teeb meeletuid pingutusi, et oma lastest inimesi kasvatada, oma invaliidi pensionist õppemaksu maksab ja kuidagi vee peal püsida püüab
Ja kui ta julges korra oma veendumisi kaitsta, siis siinne lehkülg teda juba kolm päeva osatab ja mõnitab.
Skeptikutel oleks muidugi suur rõõm, kui mõned waldorfkoolid kinni pandaks, aga kuhu see vaene naine siis oma lapse paneks, keda juba niigi palju solgutatud. Lastele pole üldse hea, kui neid solgutada ühest koolist teise, vähemalt põhikooli piires
Klass on ühtne organism ja kui kõik hakkaksid oma lapsi sealt tavakooli panema, kannataskid kõik võrdväärselt
Teil on sellest muidugi kama kaks, loete aga koolide keskmisi numbreid ja hõõrute kahjurõõmust käsi, kui vabakoolidel halvasti läheks.
Olgem ometi inimlikumad!!!
Kriku ütles eespool:
Taaskord hiilgavad siinsed “skeptikud” oma kõrgelt arenenud lahmimisoskusega, kritiseerides asju, millest neil endil absoluutselt mingit ettekujutust pole.
Andeks, aga kui paljudel teist on ette näidata mõni tõend, mis ütleks, et te üldse eesti haridusmaastikul toimuvaga kursis olete? Lahmimine toimub puhtalt emotsionaalsel tasandil ning äärmuslikke üldistusi tehes.
Ka mina ei ole lõpuni kursis Steineri tausta, eluloo ja täieliku maailmavaatega, kuid ma tean nii enda, kui paljude teiste hariduses töötavate inimeste elukogemustest ning üldistest hariduses võetud ja võetavatest eesmärkidest, et need steinerpedagoogika suunad, mida meil väärtustatakse, on vist ühed vähestest meetoditest, mille juurutamine meie koolihariduse tänase ja lähituleviku kontekstis päästa suudaksid.
Üha rohkem on tavakoolides hüperaktiivseid ja tähelepanuvajadusega lapsi, üha vähem on õpilased nõus õppima neid eelarvamuste tõttu mitte huvitavaid aineid ning üha suuremad on käitumis- ja korraprobleemid.
Tänapäeva õpilased ei ole ammu enam need, millised olid õpilased 15 või enam aastat tagasi – kui asi ei huvita, siis seda ei õpita, kui keegi üritab neid raamidesse suruda, siis sõidetakse surujast üle jne. Seega, mingi “minu kogemus on ülim, kuna olen kah õpilane olnud (oma pika elu jooksul)” siin ei päde.
Jätkusuutlik õpetamine saab olla üksnes õpilase isiklikule huvile tuginev, diferentseeritud õppetöö, mitte senine, õpilase isikut mittearvestav konveiermeetod. Ja selliseid põhimõtteid pakuvadki eeskätt Steineri, Montessori ning teised alternatiivsed pedagoogikasuunad. Kui neis suundades lähenetakse igale õpilasele individuaalselt, arendades iga isiku võimeid maksimaalselt (vähemalt ideaalis võiks see nii olla), siis tavakool sobib eelkõige neile, kellel on hästi arenenud mälu ehk nn tuupimisvõime, trampides samal ajal igaveseks neid, kelle intellekt selliste nõudmistega kohaneda ei suuda.
Ma ei ütle kah, et üks või teine oleks neist ainuõige ja ülim, kuid vaieldamatult on õige just see meetod, mille abil õpilane rõõmuga, isiklikust huvist ning hirmuvabalt (steressivabalt) oma teadmised omandab. Kas nn tavakooli kohta saab seda väita?
…
Siinset teemaarendust on vastik lugeda, sest inimesed, kes teavad millest räägivad, saavad naeruvääristatud ning justkui šaakalite poolt lõhki kistud. Kallid skeptikud, kas teile endale ei tundu, et te üha enam neile sarnanete, kelle vastu te nii ägedalt võitlete?
Elmo “lahmis”(?):
ja kindlasti on sul esitada ka mingi tõend, mida skeptikutel teps mitte pole?
Omavahel öeldes tehtakse seda kõike ka mittewaldorfkoolis. Vähemalt mõnes koolis kohe kindlasti. Ainuke asi milles ma kindel pole on juustu valmistamine.
Endel Lippmaa ütles palju-palju aastaid tagasi tabavalt – steinerkoolide järel on meil vaja steinerülikoole ja seejärel steinerhoolekannet…
Ja postimehe “glavliti” juht Marju Reismaa, kes te ka seda lehte siin sulgeda soovisite (milline õnn, et pole meil enam Stalinit, ega vähemalt veel mitte Putinit!), minu kui kolme “tavakoolis” õppiva lapse isa jaoks on teie lausung “Waldorfkoolist tulevad harmoonilised isksused, mitte katkiste hingedega robotid nagu seda meie tavakoolides juhtub” hoolimata teie hilisemast tagasitõmbumisest ja sõnast “juhtub”, solvav ja vastik… Ja kindlasti ka tobe ja nõme. Aga samas ei soovi ma kindlasti teid “ära keelata”.
Oled sa tutvunud materialidega, mida on ka siin teemas välja toodud, mis käsitlevad Steineri “alternatiivseid pedagoogikasuundi” detailsemalt? Kui sul on mingi põhjus arvata, et praegune haridussüsteem on mingil moel vildakas, siis on ka tunduvalt paremaid viise selle parandamiseks, kui soovitada idiootseid “alternatiive”. Jah tunnistan, et kogu alternatiiv-värk on teatud inimeste hulgas kohutvalt popp, aga see ei anna mingit alust arvata, et see ka mõistlik on.
Vastuseks Tarmo Kruusile
Endel Lippmaa oskab olla ka elukauge teadlane
Ta on ka öelnud: milleks need lasteaiad, neid pole tarvis juurde , mis seal õpetatakse, kas potil käimist?
Kui ta aga süvenes lasteaedade töösse, ta enam nii ei öelnud
Kui Te ka süveneksite probleemisse sügavuti , siis Te enam ei halvustaks alternatiivharidust
Tavalasteaias peab näiteks väikesele inimhakatisele pähe ajama teadmisi, mis ta mõistus veel vastu võtta ei suuda.
Surutakse juba maast madalast laua taha ja vastuvaidlemine ja naermine on keelatud, nii on õpetajatele mugavam
Kohtasin üht tavalasteaia kasvandikku, kes surmtõsiselt kordas, mis siin naljakat on, kui keegi naeris
Ta matkis oma kasvatajat
Waldorflasteaias pole selline õpetus lubatud
Lapsed saavad neile eakohast õpetust ja neid suruta neile mõistetamatutesse raamidesse
See ei tähenda, et raame pole
Väikestes kohtades on õpetajateks ikka need vanad nõuka aegsed õpetajad ja lapsed on erilise surve all
Tänapäeva lapsed seda aga välja ei kannata, lokkab joomarlus ja suitsiid
Need emad kes oma lapsi sellest päästa tahavad, ei ole süüdi, milles Te neid süüdistate , nad soovivad lihtsalt oma lastele parimat
Ja parimat ju pole kätte saada, ei ole raha eliitkooli panna ega võimalust kolida.
Ainuke kool, kus lapsesse inimlikult suhtutakse ja mis kätte saadav on , on waldorfkool.
Kui laps saab sealt üldhariduseks vajalikud teadmised kätte, siis pole ju oluline kuidas see saavutatakse. Põhiline on, et lapsed terveks ja ellu jäävad ja neist oma eluga toime tulevad indiviidid saavad
Keskmised tulemused ja numbrid peole tegelikult nii olulised , see on ületähtsustatud probleem ja kõik ei peagi ülikooli minema , lihttöölisi ka on tarvis.
Waldorfkooli pole ju palju, igas maakonnas vaevalt üks, jätkem inimestele see valikuvõimalus alles ja lubagem lastest kenad inimesed saada, mitte et nad end külavahel surnuks joovad ja meeleheites üles poovad.
No kas esimese eriarvamuse peale närvide kaotamine ja totaalne sallimatus ning valmidus jõuvõteteks on harmooniline isiksus?
Pigem tulevad katkiste hingedega robotid just neist alternatiividest, kus peale kooli lõpetamist mõni ehmatusega avastab, et ta ei ole võimeline oma hariduse ja elukogemusega ühiskonda lõimuma , see tekitab frustatsiooni ja viha ning kadedust tavainimeste vastu.