Läheb jälle lahti: Selgeltnägijate Tõeline Tuleproov, vol 2
Telejaam Kanal 2 on välja kuulutanud uue vooru selgeltnägijate tuleproovi saatesse võistlejate leidmiseks.
Eeskätt on kandideerima on oodatud inimesed, kes on enda juures märganud erilisi võimeid, kuid ei tegele sensitiivsete teemadega iga päev. Võta ühendust ka siis, kui tead sellist tuttavat.
Registeerumiseks võta ühendust sulle sobival viisil.
Tel 51 992 296
tuleproov@kanal2.ee
Eelmisel korral oli võidusummaks 100 000 krooni. Selleks pidi võitja (Nastja) läbima hulga raskeid võttepäevi, tegema katseid, mis tihtipeale polnud üldse tema ampluaa või mis olid emotsionaalselt ja füüsiliselt koormavad (näiteks tegelema vägivaldsete surmadega ja osalema pikkadel väljasõitudel).
MTÜ Eesti Skeptik pakub 1000 eurot (15646,60 krooni), aga seda tunduvalt leebematel tingimustel kui Kanal 2 Selgeltnägijate tuleproovi saade:
- Osaleja saab ise öelda, millist võimet või oskust testida. Tuleproovi saates on testid saate tegijate poolt ning kõigile ühe mõõdu järgi, aga meie arvame, et head kaugushüppajat pole mõtet kuulitõukega testida.
- Üldjuhul peaks piisama ühest katsest ühel päeval. Tuleproovi saatega peab nädalate kaupa oma elu ümber korraldama.
- Testile tulijat ei panda kellegagi võistlema, vaid ta teeb seda, mida ta omasõnul kõige paremini oskab. Tuleproovi saates kõlasid pidevad kahtlustused, et keegi püüab kedagi “mõjutada”, lisaks võib võistlusmoment mõnede arvamuste kohaselt tõelistele võimetele pärssivalt mõjuda.
- Kui testile tulijat ei huvita niivõrd raha, vaid pigem oma võimete tõeline proovilepanek, siis pole mingit kohustust seda raha pärast teha. Tõe otsimine on ka meie meelest rahast tähtsam. Samas, kui raha on oluline, siis peale skeptik.ee katset on oma võimega võimalik ära võtta soomlaste 10000 eurot, IIG 50 000 dollarit, brittide 14000 naela ja lõpuks ka Randi miljon dollarit. Keegi ei keela ka meie 1000 eurole omapoolset panust juurde lisamast (raha ei pea enne kuhugi üle kandma, kui mõne testi tulemused seda ei nõua).
- Soovi korral tagame testile tulija anonüümsuse. Tuleproovi saade tõi nii mõnelegi kas siis loodetud või kardetud kuulsust, mis mõistetavatel põhjustel igaühele sugugi ei sobi.
Kindlasti leiavad head lugejad veel häid põhjusi, miks lisaks telesaate tuleproovile ka skeptik.ee Tõelisest Tuleproovist läbi käia. Pakkumine on jõus kõigile, mitte ainult saates osalejatele.
Samas ei tasu muidugi loota, et meilt selle 1000 eurot niisama kätte saab. Selleks peab inimene sõnastama oma erilise paranormaalseks peetava oskuse, võime; koos kavandame katse, mis ühelt poolt peaks selle võime kõige paremini esile tooma, aga teisalt tagama katsetulemuse usaldusväärsuse.
Tõelisel tuleproovil osalemiseks anna endast teada e-kirja aadressil skeptik.ee [-ät-] gmail.com või siin kommentaarides.
Miks skeptik.ee seda teeb?
Uudishimust inimeste võimete ja maailma vastu. Kes siis ei tahaks olla tunnistajaks millelegi seninägematule ja avardada maailmataju?! Ega me mingid silmaklappidega eitajad ole!
Neist lugudest saate lugeda, kuidas eelmise tuleproovi Hannes, Geit ja Teur skeptik.ee testimisel osalesid:
Selgeltnägijate tõeline ja päris tuleproov
Selgeltnägijate tõeline tuleproov. Katseprotokoll ja pildid.
Tutvu kindlasti ka Tõelise Tuleproovi üldtingimustega.
Ahvide hingamisteed on anatoomiliselt ka piisavalt erinevad. Märgikeelt nad teatud määral omandavad.
@valdek –
ma küll ei tea, kes on Janson ja temanimelist inimest ma siin vaem kommenteerimas pole näinud, mistõttu ma ka ei tea, kelle ja millist kommentaari sa kommenteerid, aga võtan endale vabaduse üht-teist sulle ise vastata.
1) minu teada on telepaatia mistahes kujul esinemise tõestamise eest välja pandud suur hulk erinevaid preemiaid. ehk on mõni preemiapakkuja nõus ka pikaajaliste katsetega, kus mainitud süsteemikindlus väidetava võime statistilisest juhuslikkusemürast selgelt eristab. kui teaks, mida see süsteemikindlus enesest kujutada võiks, pakuks võibolla isegi midagi preemiaks. kas süsteemikindlus peaks tähendama 10000 katset? 5000? 1000? palju neist sinu arvates pihta peavad minema?
2) raske öelda, mida sa mulle tundmatu adressaadi puhul ropendamiseks pead (äkki postitasid üldse valesse foorumisse ja Janson kirjutab hoopis mõnes teises foorumis?). eks see kriteerium ole erinevate inimeste puhul erinev (näiteks mina ei leia, et kui fekaali sita või pasa asemel peenutsevalt kakaks nimetada, muutuks see mingil moel isuäratavamaks või vähem haisvaks), küll aga pean antud juhul vajalikuks märkida, et pigem vaevlevad argumendipuuduse küüsis need, kes oponendi jutu sisu lahkamise asemel tema jutu välist külge arvustama hakkavad. see on lihtsalt üks mõttetu aururaiskamine, mis viisakuse ja peenutsemise sildi all tegelikult vaid oponenti halvas valguses näidata püüab.
______
kui kord juba teiste eest vastamiseks läks, siis vastan ka Jaani eest:
ahvid on kaugel-kaugel füsioloogilisest kõnevõimekusest (tahtmise taha neil see asi igatahes ei jää sest alternatiivsete vahendite abil (viipe- ja sümbolikeeled jmt) suhtlevad nad ka inimestega üsna meelsasti kui seda vaid õpetada). siin pole küsimus üksnes nende ajus vaid hingamisteede, häälepaelte ja diafragma närvisüsteemis ja ehituses, mis oma lihtsuse tõttu (võrreldes iniemse vastavate näitajatega) ei võimaldagi tuua kuuldavale muud kui lihtsamaid haugatusi. kogu loomariigis on kõneaparaadi võimekuselt inimesele sarnaseimad ilmselt hoopis linnud, kellest nii mõnedki päris edukalt kõnet jäljendada suudavad.
Sorry Jason, et eksisin su nimega. Sitt omuidugi sitt, kui jutt sellest käib. Ropendada oskan aga minagi, siiski ma ei pea seda vajalikuks. Ropendamine ja koera haukumine on selles mõttes sarnased, et mõlemad kompenseerivad esitaja puudusi. Seetõttu suured koerad hauguvad vaid oluliste asjade peale, väikesed, aga pea iga asja peale. Haritud, silmaringiga inimesed kasvavad ropendamise vajadusest välja. Nüüd ahvidest. Ühest raamatust lugesin, et neil pidi puuduma lihtsalt tahtmine rääkida, kuigi hääldamise probleeme eriti pole. Mis puudutab telepaatia eest pakutavaid preemiaid, siis need kuuluvd vist sinnasamasse umbluuvaldkonda. Ma lihtsalt ei usu, et neid saaks eriti tõsiselt võtta. Mingi kümnekas mind näiteks liikuma ei sunniks. Vaid ehk mingi isiklik põhjus, aga pole sellist paraku leidnud. Preemiapakkujad tahavad alati midagi täiega vastu saada, sest nad pole kuigi neutraalsed. Sisuliselt pärast karusselli pead nende ees peapeal seisma. Kui keegi suudaks mulle adekvaatselt tõestada, et need millid on olemas ja saadaval ning on tagatud neutraalne, ilma kitsendusteta katsekliima, siis vast kaaluksin võimalust tõsiselt.
See “üks raamat” eksis ahvide osas.
Aga mismoodi tõendada auhinna olemasolu, kui kuulutusest ei piisa…?
Kui on tõsine huvi katses osaleda, aga kohalike vastu puudub usaldus, võib ju näiteks kirjutada Nobeli laureaadile Brian David Josephsonile.
valdek ütles:
niisiis, mina ropendasin. oh kuram küll, ma ei suutnud silmaga kergelt oma postidest üle lastes seda enam isegi tuvastada, ei märganud seda ka keegi teine, küll aga jäi sulle kohe silma. vähe sellest – hambussegi jäi ja kukkusidki kohe selle peale haukuma. ehk siis sama mis koerte puhulgi – oma tühja aega sisustama. minu arvates TÄIESTI mõttetu teema.
brr… (võdistab õlgu, et kuidas küll mõni suudab ka sealt probleemi välja võluda, kus probleemi olemaski pole – ilmselt telekinees või muu paratehnika!)
valdek ütles:
pean märkima, et siinkohal on tegemist puhtsalt sinu isikliku nägemuse ja arvamusega. mina tean näiteks üsna mitut sinu mainitud kriteeriumidesse mahtuvat inimest (doktorid ja professorid ilmselt on haritud ja siilmaringiga iniemsed?), kes ropendavad vabalt nagu vanad meremehed. aga noh, kuna sa seda asja paremini tead, siis ilsmelt on nad lihtsalt ühed harimatud matsid.
valdek ütles:
otsustades selle põhjal, mida ma lugenud olen, oli selle raamatu näol tegemist ühe erakordselt rumala üllitisega. kui ma õigesti mäletan, mainiti midagi sellist ka “ahvide planeedis”. kui pidasidki seda silmis, siis kahtlemata on tegu huvitava raamatuga aga sel juhul tekib mul kahtlusi ühel muul teemal, mida ma igaks juhuks ei maini, sest muidu sa äkki solvud.
heites ahvide planeedi kõrvale, võiksid parem proovida seletada, kuidas siis see ahvide rääkimiTAHTE puudumine üles leiti? millal ja millise uurimise käigus neil inimesele kõnena mõistetavate häälitsuste väljahääldamisega probleeme pole olnud?
kui nüüd seda mõtet edasi arendada, hakkab taoline väide mulle üha enam ja enam veidrana tunduma. palun otsi ruttu üles, mis raamatust sa seda lugesid sest…kui tegu polnud just tõsise teadusuurimuse või väga peene petuskeemiga, mille puhul oleks eksiarvamuse tekkimine mõistetav, jääb mulle väga kummaline tunne inimese suhtes, kes sellist asja uskuma jääb.
valdek ütles:
noh, peaks olema mõistetav, et kui mõnele mitte kõige umbusklikumale inimesele isegi reaalse raha pakkumine ebausutav tundub, siis telepaatiast rääkimine (ja selle näitamisest keeldumine) võib mõne umbuslikuma üsna valju häälega naerma ajada.
valdek ütles:
mõistan. 10K eeku pole märkimisväärne (ehkki see tõusis minu andmeil tuhandele eurile), aga millise hea vabanduse sa miljonist taalast loobumiseks leiad?
valdek ütles:
siinkohal on taas tegu järjekordse legendiga a’la “Randi väljakutse reeglid on a priori sellised, et need välistavad auhinna võitmise” või “kui sa sinna osalema lähed, aetakse sul pea kiilaks, pannakse elektroodid ajju, lastakse 1000V sisse, pistetakse kolmemeetriste seintega pliikasti jnejnejne”
aga olgu nende legendidega nagu on – erakordsed väited eeldavad erakordseid tõendeid. kui sa ütleks, et sõid täna hommikul keedetud muna, ei nõuaks sult keegi tervemõistuslik inimene selle kohta tõendeid (v.a. ehk mõni kriminaaluurija teatud olukorras). samas ei maksa selle info ega selle teõstamise korral sulle keegi ka miljonit dollarit. hoopis teine lugu on aga slelega kui sa otsustad kätte võtta ja väita, et valdad võimet, mille olemasolu pole tänaseni ükski teadlane “isoleerida” suutnud. vot selle eest võidakse tõesti kohvritäis raha anda aga enne tuleb ka pea peal seista vajadusel. miks? aga selleks, et oleks KINDEL, et tegu pole pettuse, juhuse, valearvestuse vmt’ga.
ja otse loomulikult on nad neutraalsed. kui nad oleks võimete suhtes positiivsed, käiksid nad siin mitteuskujaid hurjutamas. kui nad oleks negatiivsed, ei viitsiks nad “taolise jamaga” üldse oma aega kulutada. neutraalsus seisnebki selles, et “äkki siiski on? aga tarvis on leida kinnitust”
valdek ütles:
millide osas võid saada kinnituse nende olemasolust kui külastad sedalehte ja loed kõik läbi: http://www.randi.org/site/inde.....e-faq.html
neutraalsusest ja katsekliimast võid omakorda lugeda samalt lehelt avanevast foorumist. muide, ka skeptik.ee tegi viisaka katse, mille neutraalsuse ja kliima kohta ühelgi osalenul kaebusi ei olnud.
Lõpust alustades. Sellest tehtud katsest ma palju ei jahvataks, sest seda sai kunagi juba tehtud. Samuti sai üles leitud raamatuke TELEPAATIAST, mis raamatukogudes endiselt saadaval. Too raamat, mille teaduslikkuses samuti kahelda võib,olgem ausad, sisaldab järeldusi, mis minu puhul on kinnitust leidnud ja seda ilma müstifitseerimiseta. Pean silmas seda osa, millega tavainimesena kokku puutun. To Jason. Kui kontekstist tuua lõigud välja, siis tekivad neil paratamatult uued mõttevektorid. Samuti ei võimalda kirjaruum (pikki postitusi ei loeta) kõike ära seletada. Ropendamisest rääkides. See etteheide polegi niivõrd sulle, kui just kõigile, mõeldud ning ajendatud minu isiklikust olekust, mille kohta võiks öelda, et mõõt sai lihtsalt täis. Niiet eimidagi isiklikku. Aga, et haritud inimesi võib ropendamas kuulda, on tõsi. Vist seltskonna mõju. Mind hämmastas, kui S.Kallas J.Paadamile vist ,ütles, et näed, ma tõin sulle siia veel ühe kuradi ministri.(mälu järgi).Tegemis oli välisriigi poliitikuga, kes võin kihla vedada, poleks niisugust vahendamist soovinud… Kümnekast said vist kõik aru …millist ju said! Aadressidest. Ma ei usu, ega hakka neid lubadusi uskuma. Minge tutvusportaalidesse ja vaadake, mida kõike ära ei lubata, põhiline, et ise mingi sissemaksu teed…Ahvide planeet on loetud. Arvan, et Mosaiigi sari on põnevam. Sealt kusagilt ka lugesin selle kohta. Ahvid häälitsevad ju ometi, toovd erinevaid häälikuid lagedale! Hiljuti rääkisin ühe töökaaslasega, et Eurovisiooni võitja nimega on paras segadus. nimelt Rybak on tegelikult Rõbak ja et venelastel pole ü-d. Ta küsis kolm korda, et kuidas venelased(slaavid) seda hääldavad ja ei suutnud rõbak-i välja öelda, sest norra keeles pole õ-d!Vot selline paradoks! Jaanilt, aga soovisin kuulda, milleks aparaadid üldse võimelised on, mitte et ahvid nii, ahvid naa. See virrvarr(norrakeeles sama), on ju kõrvaline, kuigi jutuks hea küll.
valdek ütles:
rütmitaju või musikaalsuse tõestamiseks pole muidugi tarvis aju-uuringuid: võib lihtsalt lasta katseisikul eristada rütme või helisid – parema rütmitajuga ja parema musikaalsusega inimeste eristusvõime on suurem. muidugi saab seda teha ka ajukatses: kui tavainimesele esitada kaks tooni, mille vahe on piisavalt väike, siis katseisik ütleb, et tegu oli sama tooniga ja ajuaktiivsuse mustritest võib ka välja lugeda, et toonid olid aju jaoks sarnased; kui need kaks tooni aga esitada musikaalsele inimesele, siis suudab ta öelda, et nad on erinevad ja ka ta ajuvastused neile kahele toonile on erinevad. (suudaksime seega katseisiku võime helisid eristada välja lugeda ka ainult ajuvastustest, ilma et katseisik ise midagi teeks või ütleks.)
Ahvidel siiski pole just füsioloogilisel tasandil olemas vajalikku “aparatuuri”, mille abil inimkõnele sarnanevaid keerukaid helisid esile tuua. kui huvitab see, mida ahvid inimkeeles mõista suudavad, siis viitan ühele kenale blogipostitusele: http://teadvus.wordpress.com/2.....htlev-ahv/
Tänan vastuse eest! Aga, kui probleemiks on vaid suuõõne, kolju ning miimika erinevus, siis miks koer ütleb auh ja kass jälle mjau ning ahv noh teate küll neid hääli? Minu meelest on põhjus siiski kusagil kõnekeskuses, või selle puudumises. Füsioloogilisi näitajaid saaks ju ka sihpärase aretustööga võimendada ning luua ahvi, kes väliselt on nagu inimene. Aga kas ta rääkima hakkab, või ütleb hoopis uhuhh? Ja lõpuks. Linnud oma nokkadega ajavad igavest keerulist juttu, isegi mõtestatult, nagu katsed on näidanud, aga ahv kellel suu, hambad, keel, miimilised lihased olemas, keeldub verbaalselt suhtlemast! Muidugi loodus pakub veel igasuguseid fantastilisi üllatusi, kus olendeid juhib ainult nn. ürgne kutse, millele pole ammendavat teaduslikku põhjendust, kus liblikad lendavad mitme põlvkonna vältel teatud suunas…
Sinu valik, jääd miljonist ilma. Mina ei usu ega hakka kunagi uskuma sedavõrd ebaratsionaalset inimest. Tänan tähelepanu eest.
Jah suur raha! Küll ma olen ikka loll, et järgi ei lähe! No olgem realistid. Igasuguseid asju hõigatakse välja. Neid kõiki kontrollima minnes peab sul endal kõva kapital olema! Pealegi kaldun arvama, et see rada on paljude poolt läbikäidud. Ning kui meistritiitel ohtu satub, lõpetatakse võistlus (väidetavalt su enese huvides), kuna sul on mokk lõhki (poksimetafoor). Rahapakkuja pole neutraalne, kui ta pakub raha.
Ah, mine metsa oma jutuga. See kõik on lihtsalt vabanduse otsimine, miks mitte katset teha. Mina loobun edasisest arutelust.
Kui keegi tõepoolest tõestaks selle rahapakkuja head ausad kavatsused, siis hakkaksin asjasse ka tõsisemalt suhtuma. praegu, aga usun numbreid toaletiseinal isegi rohkem.
Ei tea miks Jason,i juhatatud saidil on erinevate maksekaartide kasutamise võimalused välja riputatud? ww w.randi jne. mis ta seal oligi. Kas tõesti osalustasu? Kui talvel töökuulutusele cv saatsin, sain varsti kõne, kus meeldiva häälega näitsik soovitas helistada ühel numbril mis mõistagi oli tasuline. Oli teine vist blondiin, kuna astus sama reha peale veel 2x…Lihtsalt masendav.
@valdek – mis udu sa ajad?
Kui on keeleprobleeme, siis küsi, aga pole vaja mingit suva teksti endast maha jätta.
http://www.randi.org avaküljel võib küll näha nii PayPali kui ka mitmete krediitkaartide pisilogosid, aga sellele eelneb üleskutse Donate to the JREF, mis tähendab “Anneta JREF-ile”. Annetused on teatavasti vabatahtlikud ja kogu randi.org kodulehe sisu koos foorumitega on avatud tasuta kõigile.
Ja kui sa vaatad ka skeptik.ee kodulehe paremas servas, võid sealt leida pangakonto numbri, kuhu võib annetusi saata. See aga ei tähenda, et ma siin kommenteerimise eelduseks kelleltki ülekannet ootaksin.
Rahapakkujad tunduvad sulle kahtlased? Olgu! Alati võib korralikku katset teha ka ilma raha pakkumata, sest tõelised nähtused ja võimed tuleksid ikka esile.
Selle peale ütleb ta jälle, et milleks peaks millegi tõestamisega vaeva nägema, mis kasu temal sellest on… Saba lahti, nokk kinni.
loe, nagu klassikut.
to valdek:
Kuidas seda telepaatilisel teel saadud sõnumit ära tunda ja kuidas teda eristada lihtsalt “uitmõttest”?
Mõningased keeleprobleemid on mul tõesti, kuna koolis õppisin suht kasutut saksakeelt ja ei mäleta sellest suurt midagi. Inglise keel on lihtsalt nö. külge hakanud, kuid omade kiiksudega muidugi. Mingit tulu peab sellisest testist muidugi olema Ja sellel on omad pragmaatilised põhjused. Siiski heietasin mõtteid ,et kuidas võiks asju ajada ja tundub, et midagi koidab. Kuid esiteks pean ütlema, et ma pole mingi selle ala talent. Nastjaga võrdväärseid tulemusi ei luba. Teiseks peaksin palkama mingi manageri moodi tegelase, kel väheke ka juriidilist taipu oleks. Kolmandaks Peaksid olema ka omapoolsed vaatlejad kaasatud, et välistada tulemuste moonutamist misiganes põhjustel. Test ise oleks küllaltki lihtsa ehitusega ning kuna on tarvis kahte inimest osalemas, siis teine osaline ei pruugi isegi teadlik olla mis toimub, kuna paljud ei kannata rambivalgust. Mina nende hulgas. Mingitel tingimustel siiski arvan asi toimiks. Need abilised kellest jutt oli, peaksid suurte summade puhul kindlasti olema. Õunaaias mitte. Kohaliku tähtsusega test ei ole kulukas ka. Uurijale. Ei saagi eristada. Mina mitte. Selleks on statistilised meetodid. Vaid eredamate näidete puhul saad kohe aru, et juhusel pole kohta. Kui küsid, et mis mul taskus on, siis pead hoolisema selle eest,et valik oleks suur, mitte ainult võtmed või peenraha. Tähtis on ka, kas oled saatja, või vastuvõtja rollis. See pole vaba valik. Mulle tundub, et head vastuvõtjad on pealnäha veidi uimase olekuga, kuid reegliks seda siiski ei pea.
Minule on jäänud mulje et kui inimene arvab et tal on mingid telepaatilised võimed siis enamasti asja lähemalt uurides on põhjuseks:
1) lähedaste inimeste viibimine sarnases keskkonnas mille tõttu neil on kalduvus ka samamoodi mõelda, rääkida, käituda.
2) selektiivne mälu – täppiminekuid mäletatakse hästi aga möödapanekud ununevad
Kumbalgi juhul pole niisiis mingi paranormaalse võimega tegemist.
Aga et veenduda ise et sinu puhul pole üks neist kahest põhjusest vaid on ikkagi tõeline telepaatia, siis soovitaks kõigepealt ise mingi katse ära teha. Ei mingit vahemeestega, manadzeridega jändamist, ei mingit kahtlustamist, ei mingeid kulusid, ainult partneri(saatja/vastuvõtja) aega veidi vaja.
Kui tehtud ja tulemused tõesti positiivsed, siis tule siia tagasi ja hakake juba kontrollitud test kokku leppima. Siis ju endal ka igatpidi kindlam.
Kui test tehtud, võiksid siia ka postitada mitu katset tegite, mitu katset pihta läks ja mitu eset oli, siinsed matemaatikud aitavad tõenäosuse arvutamisega kui ise hästi ei oska.
To valdek:
Eredaid näiteid, kus juhusele justkui kohta pole, võin ka oma elust meenutada. Aga kui natuke kainemalt analüüsida, siis suudan nad kõik ka ilma “paranähtusteta” ära seletada. Tavaliselt ilmnevad need juhtumid sellistes asjades, kus me väga soovime (või kardame), et midagi juhtuks.
Kas oskad mõnda eredat näidet tuua?
Ja kui ka eeldada et ongi olemas telepaatiat, aga me ei saa seda ise esile kutsuda, siis pole ka statistilistest meetoditest abi, sest ei saa teha katseid, mis oleks omavahel võrreldavad.
Raadioamatöörid on teadlikud sellest, kuivõrd keeruline oleks sidepidamine ilma detailita, mis hoiab süsteemi kindlal sagedusel. Ka meie peades puudub selline element. Kuna mina pean tulemuste stabiilsuse nimel pingutama, siis asi lihtne ikkagi ei ole, kuna põrumiseoht on liialt reaalne. Ere näide oli selline. Peale ärkamist olin mõtteis nähtud unenäo üle, sest too oli eriti selge ja suunatud tegevusega terviklik lugu, nagu filmis. Ja siis tuli teisest toast inimene, kes rääkis mulle selle loo veelkord, olles ise maru elevil. Kogu erinevused olid vaid detailides, neist üks oli automark, kuigi sama värvi (valge). Erinevused võisid ka tekkida lihtsalt väljendumisprotsessist. Kogu tegevus oli sama. Ma ei küsinud, ega suunanud vestlust, olles teadlik selle mõjust. Ei näe, mingit võimalust, et se oleks võinud olla juhus. Ka oli temaatika täiesti mittekorduv, mida ei saa öelda näiteks erootiliste unenägude kohta.
meenutab pikaajalist dejavu’d. olen täpselt sama asja korduvalt kogenud. ei tunne küll absoluutselt, et oleksin telepaat vmt. aga mõni võib ju teisiti arvata. tegelikult on seda kogedes lihtsalt huvitav jälgida, mismoodi aju trikki mängib.
Dejavoo on muidugi olemas, Samuti vaimuhaigused, mania grandioosa ja valetamise haiguslik vajadus. Aga siiski on võimalik teha teste, mis neid välistavad. Kogu probleem on selles, kuidas test näitaks stabiilset tulemust. Pakun, et juba tassi kohvi manustamisel on tulemustele mingi mõju. Siiski mul on mõned ideed. Pean ka hoiatama mõningaid lugejaid isetegevuse eest, mis võib kahjustada tervist, nagu kehatemperatuur üle neljakümne kraadi, hinge kinnihoidmine üle viie minuti jne.
noh, aga mõtle oma programm läbi ja esita see ettepanekuna. siis kaalume-arutame kõik läbi ja ehk läheb tegemiseks.
Ma vaikselt tegelen sellega.
Villu Tamme proovib ka tuld:
Nõid Villu tuleproovis
valdek ütles:
Minumeelest hauguvad suured koerad rohkem. Kuskil eramajade vahel jalutades minumeelest “haukuv suur koer ketis” on nagu mingi “must have”.
Endal mul on olnud 2 väikesekasvulist koera (kuni 30 cm maast), ja mõlematega on sama kogemus: haugatasid ainult “asjapärast” (keegi oli uksetaga vm teiste koerte ja kasside peale ei haukunud minumäletamistööda mittekunagi), ja mingit klähvimist küll polnud.
Samas maal vanematejuures on pidevalt olnud erinevad suured koerad (hundikoerad ja teised samasuured – nii ketikoerad kui vabapidamisel) kes eranditult on suuremad haukujad olnud kui eemainutud väiksemad velled.
Olen veendunud, et oluline pole koera suurus.
Kui sa üritad siin teistest kommentaatoritest “üle” olla, siis peaksid üritama natuke tõsiseltvõetavamaid paraleele ja näiteid tuua.
uurija ütles:
Ma ei oska ütelda, kui ere oleks minu siiani viimane juhtum. Ma ei väida, et tegemist on telepaatiaga. Aga tegemist on järjekordse juhtumiga pikas reas, kus tavaseletuse otsimine (ilma kõikvõimsa JUHUSE kasutuselevõtuta) mulle liigselt tüütu tundub.
4. mai õhtu. Tegin dokumentidest varukoopiat ja otsustasin lasta masinal üksi toimetada. Tõusin püsti ja jalutasin mööda korterit ringi. Läksin tuppa, kus mul tööriistad seisavad. Võtsin niisama heast peast akutrelli ja proovisin. Kuna see oli kasutamata eelmise aasta septembrist alates ja kuna selle aku juba suhteliselt surnud on, oli isetühjenemine oma töö teinud. Panin mällu märgikese, et järgmisel päeval peab laadima panema. Kuna koopia veel valmis polnud, läksin pikali. Suhteliselt kohe helises telefon: helistas poeg ja küsis akutrelli – tal olevat kuskile sisse murtud ja vaja kiiresti varastest jäänud ava sulgeda. Päris mugav oli voodilt tõusmata peast ütelda, et akukas tühi – käisin just proovimas – aga võin anda 50m pikendust ja tavatrelli. Kuigi see ei ole kindlasti kõige veidram “juhustest”, on see hetkel viimane ja olles pika rea üks episood, on see oluliselt vähem tõenäoliselt seletatav juhusega, kui oleks seda olles midagi harva või erakordset. Ja enda teada ei soovinud ega kartnud ma seda, et poeg minult trelli laenata tahab – soovisin lihtsalt selga puhata.
See on kindlasti kahjuks nii. On kaks võimalust: kas tahtlikult kontrollitavat telepaatiat ei olegi olemas (ja kõik, kes muud väidavad eksivad või petavad), või on taolised nähtused mingi luku taga, mis takistab nende üldrahvalikku pidulikku tõestusprotsessi.
inz ütles:
nüüd meenuta siia kõrvale kõiki neid musttuhandet korda, kui sa oled midagi sama mõttetut teinud ja järgnevalt polegi keegi helistanud ja selle sama asja kohta küsinud. vahel aga juhtub üksik kokkusattumus ja inimesele on kohe selge pilt, et tegu on ettenägemisega…
Jason ütles:
Statistiliselt olen veendunud, et ongi tegemist. Ja kindlasti on pikas reas kõige tavalisemaid juhuseid, nagu kindlasti on ka neid mittetavalisi jäänud märkamata või ununenud. See üks episood eraldi võttes võib olla nii juhus kui see miski muu.
k_v arutas psühhiaatria piire:
WTF?
k_v ütles:
Tänapäevane fMRI suuab anda terava pildi ja tänapäevased ajukaardid on võrdlemisi detailsed. “Nägemiskeskus” on äärmiselt rohmakas mõiste; nägemise erinevate tahkudega tegeleb üsna suur osa inimese ajukoorest. Küll aga õnnestub tuvastada verbaalse taju keskuse aktiivsust ning eksperimentaalsel tasemel isegi veidi sellest, mislaadi kirjakeelt kõnealune raamat kasutab ning millest ta räägib. Mitmesuguseid erutus- ja stressireaktsioone on juba nii hõlbus tuvastada, et mõned firmad on nonde põhjal lennujaamade turvaseadeldisi turustama asunud. Kui juba turustavad, küllap need seadeldised siis ka varsti valmis saavad.
Lihtne statistikaharjutus:
* Oletame, et meil on üks inimene, keda me hüüame Tiina Transmitteriks. Tal on täring. Ta viskab täringut iga viie minuti tagant ja paneb tulemused kellaaegadega koos kirja.
* Edasi oletame, et meil on üks teine inimene, keda me hüüame Robert Ressiiveriks. Tal on ka täring. Ta viskab täringut iga viie minuti tagant ja paneb tulemused kellaaegadega koos kirja.
* Nüüd analüüsib teadlane T. T. ja R. R. logisid. Kumbki on kaks nädalat üheksast viieni tublisti tööd teinud ja kokku 960 korda täringut visanud. Teadlane paneb tähele, et 164 korral said T. T. ja R. R. ühesugused tulemused, ülejäänud 796 korral erinevad tulemused.
Küsimus: kas on alust kahtlustada, et T. T. täringuvisked mõjutasid R. R. täringuviskeid? Kas on alust finantseerida edasisi uuringuid?
dig väljendab vahelduse mõttes seisukohta, et sedalaadi tuleproovisaated on ühiskonnale kahjulikud, kuna nad kultiveerivad vaatajaskonnas äärmiselt moonutatud pilti sellest, kuidas üks teaduslik katse välja peaks nägema.
@dig – täringud nende mõlema käes oleks selles katses segav element sest täring rr käes ei kajasta tt mõtteid ja soove vaid käitub 99,9999999999999% juhuse põhjal. ma paneks proua transmitteri täringut viskama ja rr suvalisi numbreid ühest kuueni kirjutama.
@dig – olen nõus
Tihtipeale uurivad telepaatiat inimesed, kel pole asjast mingit ettekujutust. Asi, millest pole veel siin räägitud, on saatja ja vastuvõtja erinevus. Mitte igaüks ei saa nii lihtsalt olla vastuvõtja, sest omad mõtted nö.karjuvad sissetuleva signaali üle, või segavad muul moel. Arvan, et just puhkeolekus on inimesed kõige vastuvõtlikumad. Saatjad seevastu on eriti head, kui nad näevad asju justkui esimest korda. Telepaatia äratõestamine peaks skeptikutele eriti meelepärane olema, sest see tõmbaks paljudelt paralastelt vaiba alt. Hinge väljumine kehast, mineviku rääkimine ennustajate poolt jms. on lihtsalt seletatavad TP abil. Posijad lisavad sinna kõva annuse umbluud juurde ning müügiks hea…Mihkel kirjutas, et suured ketikoerad hauguvad palju – neil pole ju argumente, nad on haavatavad. Et sinu koer ei haugu, tähendab, et oled hea peremees ja oma koera kõige kõvem argument ja karja juht.
Mitte igaüks ei saa nii lihtsalt olla vastuvõtja, sest omad mõtted nö.karjuvad sissetuleva signaali üle, või segavad muul moel. Arvan, et just puhkeolekus on inimesed kõige vastuvõtlikumad. Saatjad seevastu on eriti head, kui nad näevad asju justkui esimest korda.
Huvitav oleks teada millel sinu väide põhineb. Peale fantaasia muidugi. Kui on võimalik ära määrata kuna inimene vastuvõtja või saatja saab olla, siis peaks ju jube lihtne olema ära määrata kas telepaatia üldse sellisel kujul olemas on.
Selline mulje, et kõik on jube lihtne, võib jääda küll. Muudkui võta kätte ja tõesta ära! Tegelt koban minagi pimeduses , suutmata leida seda lollikindlat varianti, mis töötaks piisavalt usaldusväärselt. Samuti ei kujuta ma ette, kuidas võiksin oma tuttavaid kiskuda avantüüri, kus on suur tõenäosus naerualuseks jääda. See lõik, millele Vahur viitas, on väide, mis ootab tõestust. Kõik on ilmselt kuulnud, et keegi olevat justkui näinud endaletehtavat operatsiooni lae all hõljudes. Pakun, et see võiks olla TP kontakt stressis med.töötaja ning uinutatud (võib-olla ka puudulikult uinutatud) patsiendi vahel. Eeldan muidugi siin, et legend on tõene.
Inimene, kes tõsimeeli püüab loodusteaduslikke teadmisi avardada ja selleks kontrollitud eksperimendi korraldab, ei tohiks küll vähemalt ühegi skeptiku naerualuseks jääda. Oleks kõik sellised, oleks meie maailm elamiseks palju parem paik. Skeptikud seda ju ütlevadki – enne, kui tuled kuulutama, proovi ise enne katse abil järele!
dig ütles:
Ma ei usu, et keegi, kelle arvamuse või arusaamisega on üldse mõtet tegeleda, võiks ajada segi šõud ja teaduslikku laborikatset. Pigem on oht moonutada pilti teaduslikust katsest sellistel väljaastumistel, nagu seda eelmise šõu lõppedes tegi Martin, astudes kilovatise fööniga ekraanile ja ajades pöörlema sama spiraali samas “korstnas”, mille veidi aega enne teda ajas pöörlema habras naisterahvas oma õrnade kätega. Eeldades, et tegelik telekinees ei vajaks mingit spiraali ega mingit korstent, olen üsna veendunud, et selle ürgvana tembu ürgvana seletus peitub õhu soojenemises, aga Martin oleks siis võinud sama teha enda kätega, kasvõi torust kinni võttes. Toime pandud “teaduslik ümberlükkamine” jättis pigem mulje, et naisterahval olid käed “parasoojad” – noh, võrreldavalt Martini kilovatise fööniga. Šõumehed ei peagi niiväga muretsema teaduslikkuse kompromiteerimise pärast. Teaduslikkusele pretendeerijad seda enam.
Selles osas võib sul õigus olla.
Oot-oot, ma nüüd ei mäleta, et ma oleksin peale habrast naisterahvast kilovatise fööniga ekraanile astunud. Tean, et mälu võib trikke teha, seega palun mind järjele aidata.
Kahjuks on ETV arhiiv sellises seisus, et igal ajal ei õnnestu soovitud saatelõike üle vaadata.
Minul telekat ei ole, minu otsa ärge vaadake :)
Fööni ma kasutasin kindlasti siis, kui käisin ilma kaamerateta katsel. Samal sessioonil sai proovitud ka silindri kõrvale asetatud kohvitassiga. Point oli selles, et näidata soojuse võimet kupli all olev asi liikuma panna.
Kui föön soojendas kuplit otse soojusülekande kaudu, siis tassi puhul oli tegu soojuskiirgusega, mis antud olukorras toimis muidugi veidi pikema viivisega. Käte asetamine vastab rohkem sellele tassikatsele.
inz ütles:
Ma arvan, et see oma kätega liigutamine poleks midagi näidanud sest ka martinil võib kätes mingi võime olla. Võibolla isegi mitte mingi eriline võime vaid miski, mis on meis kõigis ja mis seda spiraali keerutab. fööni abil näidati just selgelt ära, et see sünnib soojuse mõjul.
aga siis peaks ju proovima seda katset teha inimene, kellel on tavapärasest külmemad käed. Selliseid ju on küll, kel käed-jalad enamasti külmad. Kasvõi mõõta aega, millal spiraal tõusma hakkab. Kas külmade käte korral on see aeg pikem?
anu ütles:
Misjaoks, kui föön juba käepärast on?
Kui just tingimata käe kuju peab olema, võib mannekeenikäe võtta ja erinevatele väljamõõdetud temperatuuridele soojendada.
just-just!
Kuju pole oluline, aga just selle temperatuur!
Sest Inz tõi hea pointi välja. See naisterahvas võiks ju oma kätega juukseid föönitada ;)
Ma ise mõtlesin seda varianti, et see telekineesivõimetega naine võiks teha katse oma normaalse käetemperatuuriga, ja pärast mingi aeg käe jäävees hoidmist. Vahe peaks ju olema?
Telekineesi ma ei usu, aga tekkis mõte, et äkki see naine oskab mingil moel oma käte temperatuuri tõsta? Inimesed endale ju palavikku mõned mõtlevad külge …
Ehk siis pärast mõningast järelemõtlemist vormistaksin oma küsimuse nii: “Kas inimese normaalne käetemperatuur on piisav, et panna spiraal torus liikuma viisil ja kiirusega nagu demonstreeris seda too venelanna?”
Digi toodud mannekeenkäte variant tundub olema hea viis selle kontrollimiseks. Sest niipalju kuju siiski on tähtis, et kahelt poolt toru soojendada peopesataoliselt kumeras vormidega.
Kõige lihtsam on otsapidi 36.6-kraadidesse vette panna.