Aprill-aprill ajakirjanduses, lugusid siit ja sealt
- Tiiu Kiik: kodus sünnitamine tundus turvalisem
Naisteleht —> DelfiNimelt sattus Tiiule raseduse ajal kätte raamat “Anastasia” […] Ka on Tiiu otsustanud lapsi mitte vaktsineerida. “Lapsel on ju enda immuunsüsteem ja rinnapiimaga saab ta kõik vajaliku.”
- Mart Sander: Kirik, pedofiilia ja Harry Potter
Eesti EkspressAutor on roomakatoliku kiriku liige aastast 1983.
- Kui usust saab moeasi
Anne Vetik, Ajakiri Cosmopolitan —> Delfi - Jaan Lahe: risk muutustes midagi olulist kaotada on väiksem, kui teada, mis oluline on
PostimeesKirik pole ka enam moraalivalvur. Muidugi on neid, ka kirikus, kelle arvates peaks kirik selle rolli endale jälle võtma. Kuid see pole lihtsalt võimalik, sest kristlikku moraali ei saa teha kohustuslikuks mittekristlastele.
- Akupunktuur aitab hambaarstikartusest vabaneda?
PM Tarbija2420 hambaarstikartusega patsiendi peal tehti katse, milles neile anti viie minuti jooksul nõelravi, kirjutab BBC. Tulemused näitasid, et kõigil katsealustel vähenes hirm hammaste parandamise ees.
- Varro Vooglaid: Mure laste pärast või viha kiriku vastu
Varro Vooglaid, Helsingi Ülikooli õigusteaduskonna doktorant, DelfiKõiges on süüdi loomulikult homod, seksuaalrevolutsioon, üksikud preestrid, meedia ja veelkord meedia; teised on veel suuremad lapsepilastajad kui kiriku rüpes olevad tegelased jne. Asjalugu on hoopis selline, et üle 90% seksuaalse väärkohtlemise juhtumitest pannakse toime täiskasvanud naiste suhtes (koguduste liikmed, nunnad), aga sellest on meedia tõepoolest valdavalt vaikinud, kuna laste heaolu pälvib suuremat tähelepanu ja laste vastu suunatud kuritegusid peetakse hullemaks kui täiskasvanute suhtes tehtud tegusid.
- Taimetoitlus ja mahepõllundus ei päästa
Kui iga inimene hakkaks taimetoitlaseks, nõnda et sööks vaid puu- ja aedvilju, siis väheneks kasvuhoonegaaside tootmine vaid 7 protsenti. Nn orgaaniline põllundus aga suurendaks kasvuhoonegaaside tootmist.
- Üks Tuhala jutt ikka ka:
VIDEO ja FOTOD: “Keev” Tuhala nõiakaev meelitab sadu imetlejaid
Ütle veel, et need esoteerika riiulil lebavad raamatud niiväga süütukesed on. Ja kui mõni staarihakatis neid edasi promob, siis levivad need mõtteviirused massidesse.
K_V
Huvitav, mulle näis hariliku pühapäevase epistlina, nagu ma neid lustikummutist näinud-kuulnud olen, kantsliks vaid sedakorda esmaspäevane Delfi tribüün. Ilmselt ei ole minus seda püha sädet, vihaleeki murest kantud jutluses näha laseks. Murest eetilise vajakajäämise pärast. Ei näe ka põhjust vastu vaielda. Puudujääk on olemas, mu meelest, mitte ainult kristlaste hulgas. Vahel napib eneselgi, mis siin pattu salata. Pihile siiski veel ei hakka, siin ja praegu vähemalt.
Kena nädala ja mai(kui)se ajakirjanduse algust kõigile!
Mart K. ütles:
Ooh… Nimekiri nendest õpetustest, mida ei suudeta mõista, on pea sama pikk kui nimekiri kõikidest õpetustest. Nende hulgas õpetused arvutamisest, kehadest ja nende koostiselementidest, maadest ja rahvastest jne. Õpetus hääle kõigutamisest etteantud eeskirja järgi on samuti paljudele mõistmatu. Või õpetus grafiitpulgaga juttide vedamisest perspektiivis… Aga näe, ikka jätkatakse. Ikka loodetakse midagi. Küllap seda sädet, ma arvan. Sädet, mis süütaks õlepahna kupli all ja täidaks selle puhta vaimuga pärast suitsu hajumist ja tuha langemist. Minagi loodan.
Sellest, et kommunism näiteks oli ka religioon, kus eesmärk abinõu pühitses, on juttu juba küllalt olnud.
Tegelikult paneb ju evolutsiooni produktiks olemine ise juba inimesele paratamatu kohustuse ja ka õiguse oma olemasolu sellisena, nagu ta loodud on, ka teostada.
Minule kui mitte-fanaatilisele inimesele tundub parim põhimõte eluks siiski olema – ela ise ja lase ka teistel elada.
Kristus samas raamatus ja võrreldavas olukorras ütles midagi sellist, et “kes teist süüta on, visaku esimene kivi…”
Kui Piiblis mitte näha olulist ja (euroopa) kultuuri arengut mõista aitavat lugemisvara, vaid õigustust parasjagu käsil olevatele sigadustele, võib sealt tõesti tsitaate igaks otstarbeks leida.
Aga mis põhjust on nimetada õpetuse järgijaks kedagi, kes õpetuse sisule risti vastupidiselt tegutseb? Et ta on enda nime kuhugi nimekirja sokutanud ja käib mingitel koosolekutel?
Igat karva kaabakatele sobib enda kristlaseks möllimine täpselt nii kaua, kuni sellel õpetusel autoriteeti on. Kui neil õnnestub aga kristluse autoriteet piisavalt põhja lasta, võivad nad sama edukalt sigatseda ateistliku võitluse sildi all.
Piibel mõistab expressis verbis ja kategooriliselt valetunnistajad hukka.
Aga Raave puhul on asi lihtne. Tema ja veel paljude jaoks tähendab “kristlaseks olemine” rituaalide täitmist. “Korralik kristlane” on nende jaoks see, kes teeb oma “kristlaseks olemise” tööd korralikult – käib kirikus, lööb õige koha peal risti ette, vuristab palveid jne. ja arvabki, et sellest piisab.
Üldistada siiski ei maksaks, et kõik sellised on.
Gary Null’i juhtumit vitamiini D üledoseerimisega valgustavad veel New York Post <Putting the ‘die’ in diet: Health guru nearly killed eating own product> ja White Coat Underground <Too much of a bad thing>.
New York Times vahendab kohtuvaidlust risti üle keset inimtühja Mojave kõrbe:
Kriku ütles:
Aga kui väga paljud siiski on, kas me siis saame rääkida kristlaste enamiku eemaldumisest kristluse mõttest? Või need, kes sel moel juba eemaldunud on, ei ole enam õiged kristlased? Ma siiski jätkaks nende arvamist kristlaskonna hulka, samamoodi nagu me neid, kes sõjaväekohustusest kõrvale nihverdavad, maksudega vassivad ja valimas ei viitsi käia, ei arva välja riigi kodanikkonna hulgast.
Oh, sellest on koguaeg räägitud.
Kristlane on täiesti ilmselgelt ka purupatune kristlane. Lõppude lõpuks: “Seda kuuldes ütles Jeesus neile: “Ei vaja arsti terved, vaid haiged. Ma ei ole tulnud kutsuma õigeid, vaid patuseid.”” (Mk 2:17) Aga nende eluviisi põhjal ei saa hakata dedukteerima Kristuse õpetust või siis teha üldistusi ülejäänud kristlaste kohta. Raave on lihtsalt sallimatu kristluse suhtes ja kogu lugu.
Minu arvates peaks inimesed, kes sõjas pole käinud, sel teemal noka kinni pidama.
Mitte et rahvuspark oleks õige koht sõjaohvrite mälestamiseks.
Järva Teataja: Paides võeti kasutusele oma raha:
Hm, sõna “pank” kasutamine peaks ju reguleeritud olema…?
Jah, sõnaraamatute koostajad-avaldajad maksavad igal aastal hirmsat litsentsitasu selle avaldamise eest ja pankranniku elanikud on püstihädas maksuametnikega, kes nõuavad oma osa.
Kriku ütles:
Kui Sa hoolega vaatad, näed, et koostöövorm on ühisus, mitte registreeritud äriühing. Neil ei ole tolle nimega veel olnud asja ühegi ametniku juurde, kes nuriseda võiks.
Kui jõuavad, küllap nad siis nimetavad end rahapajaks, kassaks või paikojaks ümber.
Muide, teine põnev pangandusuudis on, et LHV Pank kuulutas just välja, et nüüd saab nende pangas pankadevahelisi ülekandeid teha. Siiani siis vist ei saanud. Paistab, et tänapäeva panganduses on ülekanded lisateenus, kuigi intuitiivselt võiks ju arvata, et ülekanneteta pank on nagu telefoniettevõte, kus rääkida saab ainult operaatoriga.
dig ütles:
Kui Sa telefoniettevõtet pangaga tahad võrrelda, siis see peaks olema selline, mis hoiab Sinu kõnesid senikaua oma käes, kuni Sul neid ülekandeks vaja läheb. Ülekandeteenus on suuvoodri pärusmaa.
ajeke parandab:
Kolumbia kohalik piksejumal (Tlaloc?) ei salli katoliiklikke palverändureid.
dig ütles:
Ohoo! Mitmevaluutasüsteem Eestis? Keiser Nortoni üritus ei sure!
Mart K. ütles:
Ma olen kuulnud mingist issanda välgust, mis uskmatuid rabavat – äkki Jahve lehvis igavusest kohalikule piksetaadile külla ning märgates jalutuskäiku enda auks, kutsus kiirmenetluse teel mõned eriti patused audientsile ehk (pilve)vaibale?
Millegipärast on tähelepanuta jäänud 1. aprillil välja antud presidendikandidaat Pigasuse nimelised James Randi Fondi auhinnad. Teiste hulgas said auhinna Iraagi välisministeerium pildamisvitsa eest, Oprah Winfrey “sensitiivide” upitamise eest ja saientoloogid tegelikkusele näkku vaatamisest keeldumise eest.
Kriku ütles:
Aga see, kulla Kriku, on ju demagoogia. Seaduste tõlgendamise oskus ja sõdimise oskus on kaks võrdlemisi erinevat spetsialiteeti.
Sõdimine ei ole isegi midagi infrastruktuurset nagu elektronpost ja keegi ei nõua, et kohtunikud, kes arvutit näpuga katsunud ei ole, sellel alal kohtuvaidlusi ei otsustaks.
Kas kohtunik Souter peaks end taandama kohtuasjadest, kus elektripirnidega tegemist on?
@ajeke:
Esimene asjalik kommentaar! Braavo
@Oakrock: Võimalik. Sinult pole mitte ühtegi asjalikku ilmunud. Lootustki pole.
Postimees räägib uutest paljastustest jää alal:
Rahvusvaheline poliitika on jätkuvalt vägivaldne, vahendab Postimees uudist Financial Times’ist:
Postimees kirjutab telerivaatamise kahjulikust mõjust tervisele ja akadeemilisele edule:
Karta on, et telesignaalide edastamiseks kasutatavad raadiolained asjasse ei puutu.
Meie haldusmenetluses näiteks on olemas niisugune mõiste nagu tehiomasus. Kui asi sind ei puuduta, siis sinu kaebust ka ei arutata.
Ameerika keeles on selle nimi standing. Paraku ei pääse kohtunik protsessilt minema jutuga “Mind see asi ei puuduta, tehke ise, mis tahate”.
Teised protsessiosalised on kõnealuses asjas ilmselgelt piisava tehiomasusega varustatud, muidu oleks mõni varasematest kohtuastmetest kogu kaasuse juba tagasi lükanud.
dig ütles:
Nädsa, jälle üks ripakil sõna, mis piisavalt ilmselgelt peaks ju reguleeritud olema. Nagu ristmik.
Postimees: Minister tahab Nabalas täiendavaid uuringuid
Dig, ma ei mõelnud kohtunikku, vaid ikka hagejat ja muid kommentaatoreid. Minu arvates peaks jääma sõjas vigastatud juutide ning sõjas hukkunud juutide lähedaste teemaks arutada, kas rist sobib sõjaohvrite mälestamiseks või ei.
Jagan igati seda arvamust. Küllap seda järgiti ka enne klaasristi kokkuklopsimist, sest mina ei võtnud selle sobivuse arutamisest küll osa. Pimendamise otsusest samuti mitte, (juhuks, kui see peaks samuti juutide kompetentsi kuuluma).
Klaasrist kasutab Vabadusristi kujundust.
Muidugi kasutab klaasrist Vabadusristi kujundust, mis omakorda kasutab täiesti juhuslikult Kolgata risti kujundust. Hea vähemalt, et autoriõigus sellele on aegunud, muidu oleks sekeldamist kompetentsete sõjavigastatute ja issand ise teab, kellega veel. Ja need, nagu teada, on rahaasjus kompetentseimad siin ilmas. Ei kingi penni ega kujundust niisama heast peast mitte kellelegi.
Käesolevate ridade autor austab kõiki rahvusi ja nende religioone ning selle kinnituseks koogutab nagu värten vokis vurinal kõigis tarvilikes suundades.
Ei, Vabadusrist ei kasuta Kolgata risti kujundust.
Kõnealuse kohtuvaidluse taga on hulka ajalugu.
Kõigepealt oli Esimene maailmasõda. Hulka inimesi sai surma ja hulka inimesi kahetses sõda takkajärgi. 1934. aastal pani grupp seltsimehi kaljule keset inimtühja kõrbe suure risti ja väitis, et see kujutab endast tolles sõjas hukkunute mälestussammast. Ajapikku hakkas mingisugune seltskond tolle risti juures igal aastal lihavõtteid tähistama.
Kuna kõrbemaaga midagi peale hakata ei ole ja Las Vegaseid ei saa iga päev ehitada, oli too maatükk toona riiklikus omandis. 1994. aastal tehti Mojave kõrbest rahvuspark ja maatükk läks föderaalomandisse.
1999. aastal ilmus välja keegi budist ja läks riigi käest küsima, kas ta võib risti kõrvale stuupa ehitada. Föderaalne pargiteenistus keelas stuupa ehitamise ära ja leidis, et tark oleks ka rist maha võtta. Aga kõigepealt võttis pargiteenistus kätte ja laskis ajaloolise õiendi kokku panna, et selgitada välja, kas rist tuleks ajalooliseks maamärgiks kuulutada. Ajaloolased uurisid ja puurisid ja selle resultaat oli, et rist ei vasta ajalooliste maamärkide kriteeriumitele.
Ja nüüd oli kontravärss täies hoos. Risti mahavõtmise perspektiiv tähendas kristlastele, et “Meie omi pekstakse!” ja poliitikud asusid hoolega sammast kaitsma. Hakatuseks keelasid nad 2000. aastal ära riigieelarveliste vahendite kasutamise risti eemaldamiseks. See oli neile nii meelepärane seadus, et nad võtsid selle 2003. aastal uuesti vastu. Teisi seadusi tegid ka, näiteks 2002. aastal määras Kongress risti ajalooliseks maamärgiks kriteeriumitest hoolimata ja 2004. aastal otsustas Kongress ristialuse maa eraisikule anda; eraisikul oleks õigus niisugust risti pidada nagu ise tahab. DeLay oli toona alamkoja pukis ja Schiavo kontravärssi ei olnud veel avastatud.
Mida teha, kui ühest küljest tuleks märk maha võtta, aga teisest küljest ei anta selleks raha? Loomulikult tuleb keegi kohtusse kaevata! Antud juhul kaevaski pargivaht kohtusse siseministri. Kohus otsustas, et säärane rist riigimaa peal on ebaseaduslik ja tuleb maha võtta. Siseminister kaebas otsuse edasi — Bushi administratsioon, juunõu — ja sestpeale on rist esialgse õiguskaitse raames vineerist kasti sees olnud. Apellatsioonikohus leidis, et esialgne otsus oli õige, ülemkohus pööras selle nüüd ümber ja lubas risti alles hoida. Küllap võetakse vineerist kast maha, aga kas seda riigi rahadega tehakse, ei oska mina küll öelda.
Sõjaveteranidel pole tolles kohtuasjas suurt midagi öelda. Isegi tehiomasust neil risti asjus pole; hea, kui kohus sõbraliku kirjagi lugemiseks võtab. Veteranide ja nende sõprade klubi tehiomasus piirdus sellega, et Kongress lubas neile tüki maad, aga nad ei saanud seda kätte, kuna alumised kohtud leidsid, et Kongress ei tohtinud seda neile selles kontekstis lubada.
dig ütles:
Hea ülevaade, aitäh! Ma teen lühidalt teise kohta.
Muidugi kasutab Vabadusrist Kolgata risti kujundust, mis omakorda kasutab eelkristliku risti kujundust. See, kas keegi kahe pulga ristipanemises tunneb need varasemad kujundused ära või mitte, ei oma mitte mingit tähtsust, sest sälgud või skeletid selle peal on niiöelda maitseasi. Risti aga tunneb ära selle järgi, et pulgad on teineteise suhtes täisnurga all, juhuks kui mõni imbe ei peaks jälle mäletama. Leidub selliseid, teate, kütavad pimedas kapis mööda universumit ringi ja arutlevad, kuidas nad tunnetavad maagilisi gravitatsioonianomaaliaid nõiavitsaga. Viimane teadupärast ei ole väga rist ega risti, aga hädapärast annab ka seda kummardada, kui olematu mõistus jälle kappi kinni jookseb.
Rist sümbolina hõlmab nii seda maailma (osutades neljale ilmakaarele) kui ka vaimset sfääri, ristates horisontaal- ja vertikaaltelje, maa ja taeva. Kristliku usu keskmena sümboliseerib müütilise kuju inimkonna päästmist.
Igasugused tarvilikud koogutused nagu ikka – kõigi usuliikumiste poole, sh kapivitsutajate jms imbede poole.
Nagu juba öeldud, ei ole minu arvates ka rahvuspark õige koht sellise rajatise jaoks. Minu jutt käis ainult lause kohta, mida ülal tsiteerisin.
Muide, kõigil – sh. pargivahil – oleks olnud kergem, kui ta oleks selle asja puhkepäeval isiklike tööriistadega eemaldanud. Aga ma saan muidugi aru, et inimesed tahavad põhimõttelist vaidlust vaielda. Mis siis ikka, vaielgu enne.
Rumal jutt suhu tagasi!
Vabadusristi pilt
Seda, mis risti Jeesuse hukkamiseks kasutati, ei tea tegelikult keegi. Kristlikus ikonograafias on samuti kasutatud hulka erisuguseid riste. Kõiki ristikujutisi ei saa automaatselt Kristuse kannatustega seostada.
Keda need kannatused huvitavad? Sektantluse üle otsustamiseks on ristikuju assotsiatsioonid konkreetsete sektidega — ja see, missugune rist meie maanurgas valitsevate kristlastega haakub, on üldteada.
Loll imbe kappi tagasi. Ühegi risti pilt ei puutu asjasse ja mingist hukkamisest ei saa juttugi olla, kui on teadmata müüditegelase olemasolu. Sama hästi võiks teatada, et keegi ei tea, kuidas Zeus välja nägi.
Kui see on keeruline mõista, siis võiks niikaua otsast peale lugeda, kuni tekib arusaamine või tuleb jälle tahtmine kappi ronida. Lolli juttu ei ole mõtet ajada, ma ei viitsi imbede peale palju aega raisata. Pretensioonid esitada oma matemaatikaõpetajale vähese vaevanägemise pärast ja oma vanematele geenieksituse paljundamise eest.
Mind mitte, Ajeke siin rääkis midagi Kolgatast, kus Kristus teatavasti kannatas.
Väga lihtne on mõista: on kasutatud erinevates tähendustes ja religioonides. Jõudu sulle mõistmisel.
Tehniline märkus: Ajeke tsiteerib minu postituses kasutatud väljendit, mille hetke pärast enesekriitika korras eemaldasin. Kahju, et ta seda nägi.
Tehniline märkus 2: Kuna Ajeke tunneb kõnealusest soovitusest allpool nii suurt puudust, panin selle tagasi. Loodetavasti on talle sellest kasu.
Kriku ütles:
Nii lihtsalt Sa ei pääse. Rist rajati enne, kui kõrbest rahvuspark sai. Hiljem ainult lapiti seda nagu Theseuse laeva.
Nojah, siis oleks ta jälle riskinud sellega, et mõni kohalik sektantlik prokurör ta vandalismis vastutusele võtab. Californias on prokurörid valitavad ja fidei defensor võiks mõnedele neist kaunis ahvatleva tiitlina tunduda. Olnuks pargivaht sektant, võinuks see risk talle talutavana tunduda, aga märkide järgi tahtis pargivaht lihtsalt vastuoluliste seaduste vahele selgust.
Kriku ütles:
Vale. Ristil on risti tähendus kõikides religioonides, muidu ei tunneks ära, et tegu on ristiga. Mis ma kirjutasin mõistmisest?
Hetk ei kesta kaheksateist minutit. Järjekordne vale. Isegi moment on lühem. Võltsimist enesekriitikaks nimetada on muidugi eriti kõrge pilotaaž – tüüpiline uhhuulane.
Tõelist palet pole vaja häbeneda, ma tean niigi, milline see imbedel on.
Vahet pole.
Kui juba pargiteenistus leidis, et tuleks maha võtta, siis vaevalt. Kindlalt muidugi väita ei julge.
Rist ei ole tähendus, vaid gemoeetriline kujund, millel võib olla erinevaid tähendusi. Täpselt samamoodi nagu B on ladina tähestikus bee, aga kirillitsas hoopis vee.
Sinu ebaviisakused jätan kommenteerimata.
Kriku ütles:
Pole vaja kirjutada lollusi. (See pole ebaviisakus, nagu Kriku ekslikult jälle üritab aru saada, vaid nending. Seda polegi vaja kommenteerida. Ebaviisakused tulevad kellegi Kriku kommentaaridest, mida ta pärast kiiruga võltsib.) Ma ei tea, kas oli raske aru saada sellest kohast:
Veel viimast korda – rist on rist ja tal on risti tähendus, muidu ei tuntaks ära, et tegu on ristiga. Pole oluline, kas tegu on kaardimasti, kaelaehte või jalgade asetusega. Ma rohkem ei korda. Kriku võiks katsuda mitte seletada tähendusi, sest ta ei tea, mida tähendab tähendus, rääkimata veel risti või millegi muu tähendusest.
Vale. Jälle vale. B on B, ükskõik mis tähestikus ta on. See, kuidas mingis keeles teda häälikuna hääldatakse, ei puutu asjasse. Rist ei ole hääliku sümbol, ära vassi. X hääliku sümbolina ei ole rist, vaid ladina iks või kirillitsa ha, aga see ei puutu asjasse, ta on ikka X.
Aitab nüüd küll. Kriku läheb ja loeb niikaua otsast peale, kuni …
Rist võib olla ka alfabeetiline sümbol: X on olemas nii ladina kui kirillitsa tähestikus. Aga see on muidugi kõrvaline. Nagu sinu tsiteeritud lõiguski kirjas, saab risti kui sümbolit tõlgendada mitut moodi, st. rist on mitme asja sümbol (näiteks 4 ilmakaare või 4 elemendi). Panen selle lõigu veelkord siia, et sul oleks hea lugeda.
Mina lähen nüüd magama. Sulle soovitan sama. Loed hommikul üle, saad paremini aru, mida tsiteerisid.
@Kriku: Ei-ei. Tsiteerin edaspidi Kriku jaoks vaid ühte:
Mis koht raske oli? Millisest sõnast ei saanud aru? Proovi veerida.
Leedu ajaleht: eestlastel läheb meist paremini, sest nad on luterlased
Rahvastikuprotsesse vaadates läheb leedukatel meist paremini.