Keskustelu: Astroloogia. Pettus?
Kujuteldavad seosed käejoonte, isiksuseomaduste ja tähtkujude vahel. Puulõige, autor teadmata.
Mõnes varasemas arutelulõimes — meenuvad Andres Klemeti lühibio ja James Randi külaskäigu kuulutus — on üles kerkinud küsimus, kas astroloogiat saab pidada pettuseks. dig ja võib-olla keegi veel arvavad, et seltskonnamäng on seltskonnamäng, aga astroloogiateenuse kommertsalustel pakkumine eeldab, et astroloog loob kliendis väära ettekujutuse, nagu oleks horoskoopidest abi oleviku tõlgendamisel või tuleviku ennustamisel — ja see tähendab kokku pettust.
Keskustelgem!
4.sajandi lõpus võttis Johannes Chrystosomus üleüldise mureküsimuse kokku ja hoiatas astroloogidega läbikäimise eest: “Nii nagu tapmine ja abielurikkumine on patud ja keelatud kuriteod, nõnda on kurjast ka astroloogia usaldamine ja usk saatusesse/…/ tõtt-öelda pole ükski õpetus nii kõlvatu ega piirne ravimatu hullumeelsusega sel kombel kui saatuseõpetus ja astroloogia.”(Peter Marshall “Maailma Astroloogia” lk 359)
ajaloo allikatest siis tänaseks minu poolt nii palju :)
http://www.persistenceunlimite.....coin-flip/
When I use this trick, I don’t rely on the outcome of coin flip to decide. This is important. Instead I listen to the feeling I have when the outcome reveals itself. When I first learned about it years ago, the speaker suggested the coin flip gets you emotionally involved and signals the subconscious to make a report.
http://www.dailymail.co.uk/sci.....eres-.html
Because though the simple and apparently random method of tossing a coin to help make a decision has been used for centuries, scientists have now discovered that it is surprisingly easy to manipulate the odds of a coin landing the right way up.
See on väga keeruline teema – alateadvuse, otsuste, õigete valikute ja juhuste kohta käivate laiaulatuslike teadmiste põhjal kokku pandud arusaamade komplekt. Selles mõttes on skeptikute kriitika müntide loopimisele naeruväärne – ma väidan, et selleks, et õigesti aru saada, mida see endast kujutab, on vaja tunda paljusid asju. Aga tulemus on see, et sellest on kasu üht või teistpidi.
Aga sinu näide – olgu siis kohus või homne ilm – on fabritseeritud. Valisid sihilikult näited, mille puhul mündiviskamine annaks halbu tulemusi. Mina valisin sihilikult näited, mille puhul tulemused on head või neutraalsed.
See on üks laialt levinud argumentatsiooniviga, mida on raske läbi näha – kui reaalselt on mõne meetodi tõhususe kinnituseks vaja tuua hea näide, samas kui halb näide ei tõesta kuidagi meetodi vähest tõhusust, vaid näitab ainult seda, et meetodil on piiratud kasutusala -, et halbu näiteid püütakse kasutada selleks, et näidata meetodite vähest tõhusust. Seega saan ma öelda ainult seda, et ma ei saa vähimalgi määral aru, mis puutub sinu näide päikese tõusmisest minu poolt toodud näidetesse. Minu meelest on nende seos väga pinnapealne ja avaldub vähestes aspektides.
http://www.pdfdownload.org/pdf.....images=yes
There seems to be little time for highly advanced quantitative analysis that weighs current observations against past experiences to suggest a plan of attack.
But this kind of analysis is precisely what the human brain does when facing a physical challenge, according to a study by two European scientists published in the current issue of Nature. The more uncertainty that people face — be it caused by wind
on a tennis court, snow on a football field or darkness on a country highway — the more they make decisions based on their subconscious memory and the less they depend on
what they see.
Among researchers, the combining of new information with conventional wisdom is known as Bayesian analysis, and it has become increasingly popular in recent years. Once controversial,
because it muddies supposedly pure scientific data with subjective opinion about which prior research is relevant to a particular study, it has gained adherents as the explosion of computing power has allowed the method’s complex formulas to be performed on a basic laptop computer.
Andres ütles:
Võõrsõnade leksikonist võin ma definitsiooni ise ka vaadata. Ma tahaks teada, mida konkreetselt sina astroloogia all mõtled, mis objektide see tegutseb ja mis on selle eesmärk.
Midagi selliste, et: “Astroloogia on …., mis uurib …. ”
Ma pakus välja paar definitsiooni, aga ma ei taha et mind pärast süüdistataks kellelegi sõnade suhu panemises.
Näiteks siin pakutav teenused on puhtakujuline kaup. Võiks täitsa testida, kas see kaup on midagi enamat, kui juhuarvude generaatori poolt antu?
Näiteks see “Parima ajahetke (kuu, nädala või päeva) leidmine olulise ettevõtmise alustamiseks.” Saaks testida küll, ausat astroloogi peaks see samuti huvitama.
näh, link jäi puudu ja tekst veidi segaseks.
http://www.horoskoop.net/uued_teenused.htm
tõnu ütles:
Eelpoolöeldule tuginedes saab öelda, et uurimus on valesti tehtud. Korrektse uurimuse jaoks on vaja võrrelda tulemust kontrollgrupiga, kellele reklaami ei näidatud. Astroloogia puhul oleks vaja võrrelda näiteks kellegi sünnihoroskoopi täiesti suvalise inimesega ja uurida palju see kokku läheb. Minuteada on selliseid uurimisi isegi tehtud, aga peale tulemuste avaldamist hakkasid astroloogis kohe väitma, et ei tohi selliseid asju teha.
Heelium ütles:
sina rääkisid ennustamisest mündiviskamise abil. andestust, aga ma ei märganud ühtki konkreetset võimalikku kasutusvaldkonda, mida sa oleks esitanud. võibolla ma lihstalt ei märganud.
samas muidugi pean ma tõdema, et ilma mingeid algandmeid omamata on mündiloopimine muidugi sama hea ennustamisvahend kui lihstalt “ennustada” kas näiteks homme kukub tallinnas kellelegi katuselt telliskivi pähe (ehkki siin on puhtinimlikult ületamatult raske vaadata mööda üldteada statistikast ning pakkuda vastupidiselt mündiviskamisel tulnud jah’ile statistilist ei’d aga vot just ILMA statistiliste või muude algandmeteta on need ennustused üheväärsed.)
muideks, ka mündiloopimisel kipub üks külg teisest sagedamini peale jääma, aga siin on põhjused puhtfüüsikalised (kumb külg on raskem, kumba pidi münt on enne viskamist jmt), mitte hiromantilised. aga muidugi ma ei üllata mitte üks raas kui keegi obsessiivne persoon võtab kätte, loobib algatuseks 10000 korda mündikest, märkab, et üks külg jääb tsipa tihedamini peale ning kujutab seejärel endale ette, et ta alateadlikult just seda külge saavutada soovis. seejärel ta jätkab oma “katseid”, olles nüüd veelgi keskendunum just sellele küljele ja positiivseid tulemusi tuleb nagu vändrast saelaudu. edasi võib seda juba ükskõik, millega seostada – kasvõi näiteks genereerida tulemuste põhjal mõne musta augu massi arvutamise valemi või ennustada vagal kombel, et aastal 5013 saabub inimkonna lõpp.
lõpetuseks on mul sulle üks küsimus: kui teoreetiliselt on kulli ja kirja tulemise suhe 1:1 ning mingil imelikul põhjusel on tulnud 99x järjest kull, siis milline on tõenäosus, et sajandal viskel tuleb kiri?
Heelium kirjutas:
Jungi väidetesse tuleb suhtuda ettevaatusega. Suur osa neist ei ole tõenduspõhised.
Inimene võib enda jaoks “kasulikke seoseid” leida ka astroloogi või kaardimoori külastamata. Järelikult on astroloog ja kaardimoor ebavajalikud.
Ei. Kõiksuguste selliste probleemidega on statistikud-sotsioloogid väga põhjalikult tegelenud ja neid osatakse uurida. Reaalses elus mõjutab ka inimest hulk erinevaid tegureid – vanus, sugu, varanduslik seis, perekonnaseis, haridus, kodakondsus, elukoht, põetud haigused, minu poolest või korteri kütteskeem. See, kuidas erinevate tegurite efekti uurida nii üksikult kui summaarselt, on terve omaette teadus.
Küsi digi käest, kui mind ei usu – see on tema pärusmaa rohkem kui minu oma.
Sinu poolt oodatud vastus: 0.5
Minu vastus: Teooria, mille järgi see asi on juhuslik, on ilmselt väär, sest vastasel korral oleks 99 korda järjest kulli saamise tõenäosus antud olukorras 1.57e-30 ehk siis ühel juhul 0.6’st noniljonist. Terve mõistusega inimene kaalub tõsiselt seda, et tema teooria on väär, enne, kui võtab vaatluse alla võimaluse, et temaga juhtus just asi, mida inimkonna ajaloo jooksul suure tõenäosusega veel juhtunud ei ole.
@Heelium: siin pole küsimus selles, mis oli põhjus, miks tuli 99x kull ja millist seost omavad need 99 viset järgmise, sajandaga (ehh, aga miks nad üldse omavad – maailmas loobitakse kulli-kirja igal ajahetkel ilmselt tuhandeid kordi ning “seotus” võib olla ükskõik, milliste visete vahel), vaid selles, kui suure tõenäosusega tuleb järgmiseks kiri ja ainuõige vastus ongi 1:1.
kui soovid siia mingit metafüüsikat või metamatemaatikat pookida, siis lase käia, aga igal ajahetkel on ideaalsetes tingimustes kullikirja tõenäosus 1:1. usk, et kui mul on tulnud mitu kulli järjest, siis suurema tõenäosusega tuleb järgmiseks kiri, on ühe suhteliselt laialt levinud ebausu alustalaks- paljud nimelt on kindlad, et kui kaua aega on sitasti läinud (vmt), siis järgmiseks peaks hästi minema. isegi spordis saadetakse tihti eelistatult väljakule mängijaid, kelle eelmiste mängude skoor on olnud alla keskmise jnejne. aga palun. olge lahked. oma asi ju lõppude lõpuks.
Derren Brown viskab kümme korda järjest münti ja saab iga kord tulemuseks kuninganna pea:
The System: Part 2
PS! unustasin lisada, et see sinu imetilluke tõenäosus 99x järjest kulli visata kehtib põhimõtteliselt ainult sel juhul kui proovida ette ennustada, kas viskad nüüd 99x järjest kulli või mitte. s.t. see kehtib kõigi nende kohta korraga (aga iga kull või kiri eraldi on ikka 1:1, tee või tina).
jason ütles:
Eeldusel, et sellel mingisugust konkreetset põhjust ei ole — teisisõnu, eelmiste mängude skoor on alla keskmise olnud puhtjuhuslikult —, on niisugune käitumine ratsionaalne turunduslikus mõttes. Säärased mängijad saavad kõrgema tõenäosusega parema kui halvema tulemuse kui nondes eelmistes mängudes — niisugune “areng” aga on “huvitav” ja kutsub esile positiivseid spordikommentaare.
dig ütles:
see pole vist kuigi keeruline kui pole päris kindel, et tüüp ise või mõni ta kuri käsilane mamsli pead mündi mõlemale küljele pole pressinud.
jason,
sa oled täiesti maast lahti.
tõenäosused arvutatakse välja reaalsete katsete põhjal. naljakas – mainisid ise puhtfüüsikalisi põhjusi, miks üks külg jääb mõnikord sagedamini peale.
ühesõnaga, ma väidan, et sinu ülesanne oli küll esitatud nii, et õige vastus oleks 0.5, aga ülesandepüstitus ise ei olnud realistlik. mitte kunagi ei ole sellist situatsiooni, kus me täpselt teaks, mis on mingisuguse paljusid tundmatuid faktoreid hõlmava tegevuse objektiivne tõenäosus. teame paljude katsete ning mõningase teooria põhjal, et müntide puhul on see keskeltläbi umbes 0.5. Siiski – reaalses maailmas on inimene, kellel ei teki peale seda, kui ta on 99 korda kulli ja kirja visanud ja järjekindlalt ainult kulli saanud, küsimust, et äkki peaks ta oma tõenäosusarvutust korrigeerima, pehmelt öeldes idioot.
Kui visata 99 korda münti ja saada kogu aeg sama tulemus, siis tõstab see oluliselt tõenäosust, et ka järgmine kord tuleb sama tulemust. Kui, nagu sa ütled, teoreetiliselt on asi 1:1, siis nii ei ole – aga kui arvestada reaalelulist faktorit, et iga teooria on rohkem või vähem hüpotees, siis on mõistlik selle katse käigus ümber vormida sedasama hüpoteesi ja mitte eeldada, et see on siiski tõde.
Ja see, et maailmas loobitakse kulli ja kirja tuhandeid kordi sekundis, ei mõjuta kuidagi asjaolu, et 99 korda järjest ei ole tulnud kulli suure tõenäosusega kordagi inimkonna ajaloos.
@jason, siin on Heeliumil tegelikult õigus. Kui teoreetiline mudel ütleb, et kulli-kirja tõenäosus on 1:1 ja tegelikult tuleb münti visates 99 korda järjest kull, siis usub ainult tõeline põikpea, et teoreetiline mudel on õige ja tõenäosus ongi 1:1.
Kui 99 korda järjest tuleb kull, siis tuleb ka 100 korral kull. Kui tõenäoline see on, sõltub sellest, kui usaldusväärne on teoreetiline mudel, kui tõenäoline on, et mudel on vigane. Kui see tõenäosus on 0% (aga reaalses maailmas pole sellist olukorda mitte kunagi), siis on tõesti tõenäosus 1:1.
jäin ka mõtlema …dig mainib turunduslikku aspekti (ja dig, ma ei saanud sellest päris hästi aru, nii et kui viitsid, võiksid täpsustada).
Teiseks on olemas hästi tuntud psühholoogiline aspekt – palju võitusid järjest teevad laisemaks, inimesel on kalduvus “loorberitele puhkama jääda”, nagu selle kohta öeldi juba Vanas Roomas, kus see oli hästi tuntud; samas peale mitut kaotust võtab inimene ennast eriti hullult kokku ja pingutab palju rohkem, kui tavaliselt. Nii et mis puudutab inimesi, nende võitusid ja kaotusi, siis on loomulik eeldada, et nad armastavad vaheldust ja püüavad vigadest õppida ning pingutavad rohkem, kui selgub, et senine pingutus ei anna tulemusi.
Nii et ma ei tea, mis teooria sul on, et ainus faktor, mida meeskonna võidu või kaotuse ennustamiseks kasutada tuleb, on meeskonna koosseis …see teeks ju spordivõistluste tulemuste ennustamise eriti lihtsaks :P
tq ütles:
Koosta arvutimudel ja proovi järele. 100 korda on vast palju, katseta esialgu 20 korraga.
teoreetiline mudel kehtib jätkuvalt iga eraldiseisva viske kohta ja ON 1:1. väidetav imepisike tõenäosus (heeliumi väiteil 1.57e-30) kehtib jätkuvalt vaid siis, kui vaadelda 99 videt tervikuna või ennustada 99 järjestikkust kulli ette. kui 99 korda on visatud, on tõenäosus, et järgmiseks tuleb kiri täpselt 1:1.
mis puutub heeliumi mainitud füüsikalistesse mõjutajatesse, siis ilmselgelt räägime me siin olukorrast, kus mündi mõlemad küljed on sama rasked ning mündi lendulaskmise jõud ja näiteks ka langemise kõrgus on juhuslikud. muidugi – kui me peilime välja täpse nipustamisjõu, langemiskõrguse ja muud faktorid, kaob ka 1:1 tõenäosus ning kogu lugu muutub lihtsalt peenelt kalkuleeritud mustkunstitrikiks.
Heelium ütles:
Üks oluline erinevus päristeadlaste ja uhuulaste vahel on, et päristeadlased hoiduvad katse keskel protokolli muutmisest, aga uhuulased kui kannatamatud ja lühikese tähelepanuga inimesed jäävad sellega kergesti nõusse.
Koostasin. Tuli 20 korda 0. Oleks 100 korda ka tulnud. Siis vaatasin valemi üle ja taipasin, et oleksin pidanud kirjutama mitte =int(rand()/2) vaid =int(rand()*2).
Nagu öeldud, kui tulemused on ebatõenäolised, siis on tõenäoliselt viga mudelis.
;)
see ongi see, mis mind tõenäosusteooria juures häirib,
et see võib teha inimesi dogmaatilisteks ja kinnisteks
sest et kui näiteks sündmuse a tõenäosus teooria x järgi on 0.000000001, siis inimene, kes ei lähtu tõenäosusteooriast, hakkab juhul, kui a kaks korda toimub, teoorias x kahtlema. inimene, kes sedasi naiivselt tõenäosusteooriat järgib – et olgu tõenäosus kuitahes väike, kuna a on võimalik, siis a toimumine ei muuda midagi – muutub tegelikult elulises mõttes täielikuks ignorandiks. nagu jason antud juhul. teoreetiliselt on see näide väga kena ja nii ongi, aga praktikas ei saa sellest mitte midagi järeldada – selles mõttes on see halb näide. oleks seal 99 asemel 3 või kasvõi 7, siis ma võtaks seda märksa tõsisemalt ja oleks öelnud “õige” vastuse – aga antud juhul oleks debiilne arvata, et see on 0.5.
Heelium ütles:
olen nõus ja pikem allavõimetemängimine võib isegi järgnevat sooritust parandada, ent küsimus polnud mitte selles, mis paneb sooritust parandama, vaid mis põhjusel, millise uskumuse ajel langetatakse valik ning selleks uskumuseks on see, et kuidagi peab ju keskmine tulemus klappima. äkki on tuttavam ja kodusem ootus, et pärast külma talve tuleb soojem suvi (statistiline aasta keskmise temperatuur peab ju kokku langema!).
dig,
see arvutimudel ei muuda suurt midagi. ja ma kardan, et see on ka raskendatud, sest arvuti teeb ca. suurusjärgus 50 miljardit tehet sekundis, järelikult siis võtab pseudotõenäosust jms. ka umbes nii palju – ja see muudab pea võimatuks, et mõistliku aja ootamise puhul selline seis tekiks, kus saaks 100 korda järjest selle tulemuse.
aga 20 on juba puhtteoreetiliselt midagi hoopis muud, kui 100. see ei tõesta mitte midagi :)
Heelium ütles:
tõenäosus, et sulle meteoriit kõigest üksainus kord terve elu jooksul pähe kukub, on palju väiksemgi. siiski on mitmeid inimesi, kellega seda on juhtunud. see, kui väike on millegi juhtumise tõenäosus, ei oma hoolimata paljudest komale järgnevatest nullidest erilist seost selle sündmuse võimalikkuse või võimatusega. kuni asi pole absoluutselt välistatud (aga mis oleks?), võib see hoolimata 0,000000000000000000000000000000000000000000000…..1 tõenäosusest juhtuda sinuga juba järgmisel hetkel. ja kaks korda järjest.
pigem on põhjus üldiselt emotsionaalne – kui keegi kolm korda järjest kaotab, kasvab vaatajas teatud pinge ja huvi, ta hakkab rohkem pöialt hoidma. siin on ka see, et reaalselt sportlane ise püüab seda keskmist tulemust hoida – näiteks lugesin Garry Kasparovi raamatut, kust saab väga üheselt ilmseks, et tema paljud napikad võidud Karpovi üle tulenesid suures osas sellest, et mida tõenäolisemaks muutus kaotuse võimalus, seda rohkem ta pingutas ja uusi lahendusi otsis.
Vanasõna ütleb, et kartke nurka surutud lõvisid …ja see on üsna ühene. Inimene valib psühholoogiliselt just mingi realistliku keskmise tulemuse, mida ta tahab saavutada, ning siis ajab seda taga – püüab mingi maratoni peale energiat jagada nii, et püsida kogu aeg selle koha peal, mille ta enda arvates välja mängib.
Sama moodi on rallisõidus, ka arvutisimulatsioonis, palju kergem sõita kiiresti ja veatult siis, kui kedagi taga ajada – just selle tõttu, et kui midagi nõrgalt teha, siis on seda kohe näha ja saab pingutada rohkem.
Tonda! Astroloogiaga seotud eesmärk on igal huvilisel veidi erinev, sest kahte samasugust isikut pole olemas. Üldkokkuvõttes on sellega seotud eesmärk umbes sama mis psühholoogial. Ennustajatel aga umbes sama mis prohvetitel.
Mind huvitab peamiselt selle teooria.
Eksid. See tõenäosus on väga palju suurem.
Mis paneb kahtluse alla selle, kas ikka saad tõenäosusteooriast väga palju aru.
Tõene fakt, aga väga loll argument.
Nimelt tasub mul välja arvutada tõenäosus, et teoorias on viga – ja enamuse teooriate, sh. selliste, mis tegelikult sõltuvad nii paljudest asjaoludest, vigasuguse tõenäosus on väga palju suurem, kui see 99 korda kulli saamise tõenäosus.
Sinu poolt toodud väited kehtivad ainult eeldusel, et teooria vigasuse tõenäosus on 0.(0) – kui sa teooriatele nii lähened, siis on sinu maailmapilt kaugel teaduslikkusest.
… ja ongi jutt astroloogiast osavalt mujale juhitud…
Andres ütles:
Ja natuke aega tagasi oli jutt et astroloogiat ei peaks uurima mitteastroloogid ja nüüd ei suuda üks astroloog ise ka enam defineerida, millega tegu on?! Mis teooria täpsemalt?
Psühholoogia jäta rahule! Psühholoogia koosneb paljudest eraldi distsipliinidest ( käitumispsühholoogia, suhtlemispsühholoogia jne) millest igaühega tegeleja teab täpselt millega ta tegeleb ja oskab seda ka lahti mõtestada. Iga sellealase raamatu alguses on väike selgitus, millega on tegu ja mida uuritakse.
@Martin: mea culpa.
Aga kui proovida tagasi juhtida…
Seesama 99 kulli või siis õigemini teoreetilise mudeli usaldamise probleem tekib ka astroloogiaga.
Kui kellegil on mingil põhjusel väga tugev usk astroloogiasse, siis tema usu ümberlükkamine nõuab väga tugevat tõestusmaterjali, samas kui astroloogiat mitteuskuv inimene saadab astroloogia väga kiiresti seenele. Nii et astroloogi testidega ümber veenmine võib osutuda kaunis keeruliseks.
@Tonda:
siin sa räägid teemast mööda. ma lihtsalt väidan seda et reklaam töötab. tahad seda või mitte, ole sa nii tark või loll kui tahes. ta töötab. oma näite tõin siia selleks, et skeptikud näevad seda väidet selliselt et reklaami tulemusena peaksid kõik inimesed kohe hakkama just reklaamitavat toodet ostma. ja kui keegi kes reklaami on näinud ja seda toodet ei osta, siis järelikult reklaam ei tööta ja tegu on liba- (pseudo-, para-) või umbluumajandusharuga. see on liiga ekstreemne, äärmuslik lähenemine.
täpselt samalaadne on ka astroloogia mõju meile kõigile. kui palju ja kuidas ta kedagi mõjutab sõltub tuhandetest kaasmõjuritest. inimkatsetega kahjuks pole võimalik tõestada mitte midagi, sest panna kaks inimest tegema sama asja, ei suuda me kunagi viia samale tasemele ka kaasmõjureid. pealegi katsetulemuste tõsiseltvõetavuseks oleks tarvis märksa rohkem inimesi.
selliseid katseid võib teha ainult eelnevalt soovitud tulemuste “tõestuseks”
tõnu ütles:
Mis jutt see nüüd olgu? Millal on skeptikud nõudnud, et reklaami töötamiseks peaksid kõik inimesed hakkama reklaamitavat toodet ostma? Ka astroloogidelt ei nõua keegi 100% täppiminekut, täiesti piisav oleks see, kui tõestatult tabataks rohkem sihtmärke, kui võimalik ka ilma astroloogia abita.
Andres ütles:
Anna andeks, aga kui astroloogia eesmärki ei ole isegi võimalik üheselt määratleda, siis ei ole tegemist “valdkonnaga”, ning küsimus selle üle, kas see on “õige” või “vale” kaotab mõtte.
Tegelikult on astroloogi eesmärk väga lihtsasti sõnastatav: jätta kliendile mulje, et ta oskab taevakehade seisust välja lugeda teavet, mida kliendil varem polnud. Ma olen valmis uskuma, et paljude edukate astroloogide esimene “klient” on olnud tema ise. Pärast enese tüssamist on juba lihtne kerge südamega kaaskodanikele ussiõli müüma hakata, kuna astroloog on suutnud end veenda, et ta oskabki taevaste märkide põhjal tulevikku ennustada ja entiteete analüüsida.
Ajalooliselt oli selliselt määratletav astroloogia siiski lihtsalt (valitseja suhtes ebaaus, aga) tõhus vahend teaduse (astronoomia) rahastamiseks, nagu alkeemiagi.
Heelium ütles:
erinevad allikad annavad tõenäosuseks 1 kuuekümne triljoni või üks 182 triljoni vastu.
Muidugi. Põletame tõenäosusteooria. Kui see ikka sinu subjektiivse maailmapildiga kokku ei käi, ju see siis ikka jama on.
Jälle jaiklus. Mitmes kord juba?
jah,
minu kiire peastarvutus andis sama suurusjärgu
ja nagu ütlesin, on tõenäosus saada 99 korda järjest kull 0.6 noniljonit.
ehk siis tõenäosus saada 99 korda järjest kull on märksa väiksem, kui oleks tõenäosus saada kaks korda meteoriidiga pihta, kui need kaks korda oleks üksteisest sõltumatud
ja kui sa tõid mulle need arvud ja ei saanud aru, et kinnitasid sellega täpselt minu juttu, siis arvan ma, et sa võid mingitest tõenäosusteooria teoreetilistest printsiipidest aru saada, aga sa ei saa sellest nii palju aru, et praktilise elu sündmusi kasvõi robustselt selle põhjal hinnata – sest viimane on oluliselt keerukam, kui lahendada selline lihtne (õpiku)ülesanne, mille näiteks tõid
Jaiklus on sinu silmades,
mina olen väga kaugel tõenäosusteooria põletamisest.
parandus: ja nagu ütlesin, on tõenäosus saada 99 korda järjest kull 0.6 noniljonit.
1 / 0.6 noniljonit siiski :)
Mart K. Sellist juttu pole küll kuulnud, et mingi alaga tegelejatel oleksid samad eesmärgid. Poliitikaga tegelemisel on näiteks mitu eesmärki. Ka näiteks muusikaga tegelemisel on erinevaid eesmärke: helilooming, muusikaajalooga tegelemine, interpreteerimine, pedagoogitegevus, muusika kuulamine, muusikateraapia.
Me ei saa kunagi öelda, et valdkond on see, millega tegelejatel on üks eesmärk. Kadunud Linnart Mäll näiteks mainis, et teda huvitab budism seoses huviga tekstide vastu. Enamike jaoks on budism aga eluabiõpetus, töö iseendaga ,või miski muu.
See on ka täiesti loomulik, et mõnda huvitub astroloogia kui ajalooline nähtus. Teisi, ka näiteks mind, astroloogia ja muusikaga seosesolev analoogia. Paljude jaoks on astroloogial põllumajanduslik eesmärk. Mina näiteks ei jaga sellest suurt midagi.
Siis on olemas meditsiiniastrolooge. Ohtlik teema muidugi.
Igal alal ju spetsialiseerutakse, ka siis, kui see on ainult huviala.
Ma küsin vastu, et mis on tippspordi eesmärk ja mõte? Või mis on sõjanduse mõte? Kas malemängul on ainult üks eesmärk?
“Mis on küll selle meistri mõttes, kes selliseid riistu taob, mis on tema õige hind, kas ta jääb või kaob…”
Kriku ütles:
Hovindluseni on veel tükk maad minna.
Tonda! Sa kirjutad, et ei suuda defineerida. Vaata, mida ma kirjutasin 14.50. Kui see ei rahulda, loe mingist sõnastikust. Miks ma pean samat asja mitu korda kirjutama? Veel täpsemini on kirjas astroloogiaraamatutes, mida ma siia ümber kirjutama ei hakka.
Mart K. Kas oled laskunud ka niisugusele tasandile, et hakkad ainult solvanguid viskama? Sa kirjutasid 17.37 sellest, mida pead astroloogi eesmärgiks. Kui Sa juba enda arvates nii kindlalt sellest tead, miks Sa siis ise veel küsid? Mul näiteks pole olnud juhust niisuguse astroloogiga kokku puutda, kel oleks Sinu poolt nimetatud eesmärk. Omal ajal sai nendega palju kokku puututud.
sogane allikas?Andres, 2004 aastal olid vikipeedia järgi veel skeptik selgitamised
Paistabki, et saboteerid siin hoopis :)
@salvey:
Seal on siiski üks teine Andres, inklusionist hoopiski, mitte skeptik ega astroloog.
Heelium ütles:
aga ma pole iial väitnud, et meteoriiditabamus oleks vähemtõenäoline.
ja ikkagi on tõenäosus, et 100. korral tuleb kiri 1:1 ;-)
Kui inimene on oma sammude seadmisel ebakindel ja astroloogia aitab tal tegemisi paremini organiseerida, andku minna. Peaks selgeks rääkima, kas psühholoogil või astroloogil on hinna-tulemuse suhe kliendile soodsam, siis räägiks pettusest.
Ma viisin selle esimese lõigu liiga konteksti. Et kui sa ütled, “palju väiksemgi”, siis mõtled väiksemat kõigist minu toodud näidetest.
@Urmas:
Kas Raadio 4-s (ka ERR) ei loeta neid mitte siiani?