Raadio 2 kah libamaailma propageerimas
Üleminek digitelevisioonile on mul poolik, seega mängitan televiisorikasti vahendusel hoopis raadiot. Pühapäeval jäi raadiovastuvõtja peale Olukorrast riigis saadet jätkuvalt Raadio 2 lainele ja korraga kuulen seal tõsimeeli räägitavat “vaimsusest”, alternatiivkoolist, Waldorfist ja muust säärasest. Saatejuht tundus saatekülalisse suhtuvat kuidagi “oo, kui tarka juttu sa ikka räägid” moel, mis pani esialgu veidi nördima, kuid siis hakkasin ikka uurima, millega täpsemalt tegu.
Saatesarja nimi on Hallo, Kosmos!, saatejuht Ingrid Peek ja aega targutamiseks on kaks tundi.
Pühapäeviti kell 14 paiskub eetrisse saatesari „Hallo, Kosmos!“, kus saatejuht Ingrid Peek kutsub külla tegelasi, kel mingitpidi erilised teadmised, anded ja maailmavaated. Uuritakse selliseid ebatavalisi teemasid nagu näiteks müstika, fantastika ja maagia, kummalised olendid ja nähtused, teistmoodi mõtteviisid ja maailmavaated, uned ja reaalsused, Kosmos ja Maa, energia ja Elu ning palju muud huvitavat. Nii et kolmas silm, avane!
Ehk siis sulaselge lobamajanduse propagandaüritus ja arvestades R2 peamist sihtrühma, kelleks peetakse nooremapoolset inimest, võib seda võtta kui miskitsorti indoktrinatsiooni eneseabigurude tsirkulaarloogilisse maailma, mis musta auguna imeb endasse raha, aga välja annab saamatust, õpitud abitust ja lollust.
Tänane saade oli sarja kuues ja külaliseks oli Aivar Haller, keda pean heauskseks pseudoteaduste levitajaks.
Saatekülaliseks on sotsiaalne ettevõtja AIVAR HALLER, kes on otsustanud järgneva 41 aastaga aidata rajada 10 uuele vaimsusele tuginevat üldhariduskooli. Tema igapäevatöö on seotud juhtimisproblemaatikaga ja ta on mentoriks mitmetele tippjuhtidele ja –sportlastele.
Esimeses saates oli külas Igor Volke ja jutu pealkirjaks Eesti oma Roswell – Merivälja. Lingi taga on ka link saate salvestusele. Ei ole ise kuulanud, võibolla on asjalik ja faktipõhine. (Vahepeal kuulasin. Volke ambivalentsus ja soov kõigiga sõber olla ei avalda enam muljet. Ühelt poolt nagu eluterve skepsis, kuid teisalt ikka soov müstifitseerida ja jätta metafüüsikutele mingi mulje. Näiteks ameeriklaste Kuul käimise/mittekäimise kohta ütles Volke küll selgelt, et käidi küll ja vandenõuteoreetikud ajavad jama, aga samas keeras Volke vinti teistpidi üle, et lendudel nähti ufosid jne.)
Teises saates käis posija Mai-Agate Väljataga, kolmandas New Age multimees Peeter Liiv, neljandas pendeldaja Kalju Paldis, viiendas Lilleoru paavst Ingvar Villido.
Sellistes intellektuaalselt laiskades intervjuudes, kus vaimumaailma võlurite esindajatel lastakse ilma igasuguse vastupanuta oma elutarkusi targutada, ei ole mitte midagi uut. Kes iganes väidab endal mingit “müstilist” teadmist olevat, selle ees tuntakse nagu mingit “müstilist” aukartust, mida näiteks poliitikute intervjueerimisel meie kandis enam ammu ei ole. Poliitikud võetakse liistule, küsitakse ebamugavaid küsimusi, püütakse lõksu võtta — ei mingit armu. Aga nii kui jutupartner räägib “alternatiivist”, “traditsiooni tarkusest”, “vaimsusest” (selle vaimsusega on mul plaan veel eraldi tegeleda), müstikast ja muust “salapärasest”, siis kaob teravus, pilku ilmub hirmuimetlusesegune helk, justnagu kardetakse needuse alla sattuda, kui juletakse väljendada oma mõningaid võimalikke kahtlusi tõe pähe esitatava “salapärase” jutu suhtes.
Ja mis sel kõigel kosmosega pistmist, jääb arusaamatuks. Kosmos tähistab ju “korrastatud ja harmoonilist” vastandina kaosele, mida see 13-osaline saatesari esindab.
K_V-l kipub õigus olema. Religioon on nagu riigiviin, kvantsõnakunstlikud puskariajajad. Turvalisem on muidugi riigi poolt tagatud kvaliteediga kraami tarbida. Kõige asjalikum oleks aga ehk hoopis ateistlikku karsklust pidada, kuid sellega ei saa kõik hakkama.
ateism on samuti uskumine, ei tasu ära unustada. Religioon aga tõesti inimeste väljamõeldis, mis ei ole väga uudis enam kellelegi, samuti nagu on Savisaarekultus. See ei tähenda, et seal oma tõetera peidus poleks. Nii on kõikide religioonidega, igasugused usuhullused ja asjad ka veel… aga point ongi selles, et usul ja usul on vahe…
Arvan, et kõige olulisem on oskus näha ja kuulata ära, olla konstruktiivne ja teadlik ning kindlasti skeptiline, aga mitte skeptik, olemise pärast.
mateeria ja vaim paraku elavad veel koos, pole midagi parata…
Väino, kas sa palun selgitaksid, mil kombel on ateism usk? Kiilaspäisus ei ole juuksevärv, markide mittekogumine ei ole hobi, kuis siis ateism usk on?
väino ütles:
Ja kui me juba asja juures oleme, siis ei tasu unustada ka, et kiilaspea on samuti juuksevärv, pappkast on samuti maja ning tsölibaat on samuti seksuaalpositsioon.
uljas grusiin ütles:
Kui inimene usub, et jumala olemasolu ja igasuguse positiivse rolli eitamine viib tema ja järgijad maailma tõelise mõistmiseni, siis midagi on selles religioossete õpetustega ühist küll.
Ja ega üks missioonitundeline ateist küünalt vaka all ka hoia.
Kui kruvikeeraja on pikk, kitseneva otsaga ja rauast, siis midagi on tal naeltega ühist küll. Järelikult on kruvikeeraja nael. Klassikaline keelatud süllogism.
@väino:
niisiis – inimese ainuvõimalik seisund on usklik. usud jumalasse – oled usklik. ei usu – oled samuti usklik.
äge
Laupäevaseks lugemiseks on seekord uudised Korea Demokraatlikust Rahvavabariigist.
Saksamaa suursaadiku kredentsiaalid vastu võetud:
Tarbekaupade väljalase tõuseb:
Kim Jong Il’i juhtumised:
Jason ütles:
No aga ometi pead sa ju “uskuma” et midagi olemas pole, sa ei saa seda teada ega tõestada. Kas on liiga keeruline? Või tahad väita, et see on puhtalt ainult arvamus? No sel juhul, kas arvamus = usk?
Ei taha üldse tähenärijaks hakata, aga liiga vähe pööratakse tähelepanu sõnadele ja tähendustele. Olgem ikka korrektsed. Sama moodi nagu loo autor räägib libamaailmast, mis on tegelikult ebakorrektne üldse sellist väljendit kasutada. Kui miski on liba, siis on see millegi suhtes, nagu on püriit võrreldes kullaga, liba.
Libamaailm aga on liba, võrreldes siis millega?
dig ütles:
Esiteks, kiilaspea ei saa mitte kuidagi olla juuksevärv :).
Juustel on värvus, mitte värv. Värvi võid sa poest osta. Kiilaspea tähendab aga väga lühikesi juukseid. Kui sa tähele oskad panna, siis näed, et tegelikult on seal pealae peal väiksed täpikesed – need on juuksed ja nad on olemas ja nähtaval. Usu või mitte aga kiilakal on juuksed, asi on lihtsalt nende pikkuses.
Teiseks, pappkast võib olla maja, kui seal elatakse. Ja seda ka tehakse.
Kolmandaks, tsölibaat võib olla vabalt seksuaalne positsioon, kuna positsioon tähendab ka seisundit või olukorda.
Enne meil polegi mõtet midagi arutleda kui eesti keel ja sõnade tähendused on meil selgeks tegemata…
Okei, me kõik oleme “usklikud”, kui öelda, et usk on “veendumus milleski, mida ei saa tõestada“, aga eri “usklikkustel” on sellisel juhul väga erinevad kaalu- või temperatuurikategooriad. Selleks, et uskuda, et maailm tekkis pardimunast või et kusagil Lähis-Ida kohal elab pilve peal pika habeme ja alaväärsuskompleksiga lõhestunud isiksus, on vaja palju rängemat eneseveenmist või palavamat uskumist kui selleks, et järeldada kogunenud vaatlusandmete põhjal, et jumalat pigem olemas ei olegi.
Korrektses keeles suhtlemisel ja albil tähenärimisel on tilluke, ent täiesti hoomatav vahe. “Värvuse” ja “värvi” tähenduste erisuse rõhutamine kontekstis, kus on täiesti selge, millest jutt käib, ning et sõna kasutati üldkeelsena, ületab minu meelest alpuse piiri.
Mart K. ütles:
Tõepoolest, taolise vanamehe olemasolusse uskujaid võib olla isegi vähem, kui fundamentaalateistlikke pommivööga terroriste.
K_V ütles:
Mis asi on tõeline maailma mõistmine?
Uskumisest ja teadmisest. Need kaks eri asja. Mõningaid nähtusi ja protsesse ja mõningate objektide-subjektide olemasolu on täiesti võimalik tõestada, seejuures päris igapäevaste vahenditega. Et vesi on märg, et ülesvisatud kivi kukub maa peale tagasi, et taimel on kasvamiseks vaja päikesevalgust, vett ja teatud toiteaineid, et vesi jäätumisel paisub, et tõmme korstnas tekib tänu temperatuuride vahele (ja mitte telekineesile) jne. Samuti on võimalik tõestada, et naabri lehmad on päriselt olemas ja piim, mida külarahvas sealt toob, vastab sanitaar-epidemioloogilistele nõudmistele.
Kui aga keegi tuleb välja väitega miski nähtuse või olendi-eseme olemasolu kohta ja nõuab, et need, kes selle kohta tõendeid soovivad ja ilma nonde tõenditeta teps mitte ei taha tunnistada tema väidet tõeseks – et nemad peaksid ära tõestama selle nähtuse või eseme-olendi MITTEolemasolu, siis see soov on esiteks ebaõiglane ja teiseks mõttetu. Ebaõiglane, sest tõestama peab see, kes väitis (kõik uhhuutajad, kes väidavad endid nägevat aurasid ja lõikavat energiavampiirluse niite läbi, peaksid ise tegelema oma väidete korrektse tõestamisega, mitte esitama ultimaatumi-vormis nõudmisi, et teadlased tulgu ja selgitagu välja). Mõttetu, sest kuidas tõestada mitteolemasoleva mitteolemasolemist? Bertrand Russell kirjeldas seda teekannu-probleemina: kujutage ette, et keegi ütleb, kusagil Päikesesüsteemis tiirleb mingil orbiidil ümber Päikese teekann. Katsuge ära tõestada, et ei tiirle – ese on liiga väike ja ruum määratult suur. Te võite ju hakata jupphaaval süsteemi läbi kammima, aga alati jääb võimalus, et see kann lihtsalt lipsas mööda, kui parajasti teise sektoriga tegelesite.
Mis aga puutub konkreetselt meie sensitiividesse, siis minul on olnud erakordne “õnn” olla mõnegi sellise tegelase huviobjektiks ja nende tegevuse otseseks tunnistajaks ja ma pean teid kurvastama – ei oska nad lugeda mõtteid, ei näe nad teie haigusi auradelt, ja see suur jutt ja tähtis maailmanägemine – on üks suur soovunelm ja palju poolikuid teadmisi. Ja ärge tulge jälle väitma, et ma pole nende “õigete” sensitiividega kokku saanud – olen küll, nendesamadega, kes ajalehtedes ja televusseriski rahvast lollitavad! Olen oma kogemustest siin varem kirjutanud, ei hakka kordama, aga mõni lugu on ikka peris inetu olnud ja mul on inimestest väga kahju hakanud (neist endist ka, muide, sest sageli on nad ise oma väes ja sõnades veendunud). Mul pole vaja uskuda, et see pole tõsi – ma tean seda.
KatrinV ütles:
Kas mitte iidamast-aadamast ei tehta vaimudel-vaimolenditel ja maisel-materiaalsel vahet just selle järgi, et esimeste olemasolu on tuvastatav-tunnetatav vaid vaimus või teadvuses, millega nad eristuvadki kõigest maisest?
Seega on kosmoses teekannu tagaajamine täielik mõttetus- vaim ei ole teekann ega isegi miski eriline footon või neutriino.
Päike on näiteks materiaalne. Aga kui materiaalsed on meie tõesed teadmised Päikese kohta? Kui materiaalne on kõigi võimalike tõeste teadmiste hulk Päikese kohta? Kuidas on need teadmised seotud Päikese kui mateeria osahulgaga? Või on nad üldse “olemas”?
Otsida vaimu mateeriast, jättes kõrvale vaatleja teadvuse, on suurepärane näide “vaimu närimisest”. Ehk jõuavad selle tunnistamiseni kunagi ka materialistid.
Armsad ulmefännid, olete oodatud kosmosepsühholoog Aigar Säde vastuvõtule täna kell kaks – arutamisainest peaks paiskuma eetrisse rohkem kui küllaga: http://r2.err.ee/uudised?saade=285&uudis=791
K_V ütles:
Ei tehta. Iidama-aadama aegadel ei olnud mateeriat isegi veel avastatud; vast mõnede kreeka filosoofide puhul võiks rääkida, et nemad suutsid materiaalseid mõisteid mittemateriaalsetest eristada.
@Ingrid:
Tänan kutsumast, Aigar Säde on meile ammusest tuttav udu-umbluu-meister ja ta on ise ning oma jüngri vahendusel siin korduvalt näidanud, kui kaugele reaalsusest on inimloom võimeline end asutama ehk kui mastaapselt on võimalik iseennast (ja teisi) petta :) Kui poolt Aigari jutust uskuda, siis saad rohkem kui kolmveerandiga ikka petta.
Luulud erinevad ulmest selles osas, et ulmet ei peeta päris reaalsuse kajastuseks. Aigar ja tema jülger Argo paistavad aga üsna kindlameelselt arvavat, et nad pajatavad millestki päriselt olevast.
Iseasi on aga see, miks “külahulle” nende loomulikust keskkonnast esile peab tõstma ja kogu rahvale eetri vahendusel näitama? Kas naeruvääristamiseks? Sedasi pole ju ilus. Või arvab saatejuht tõepoolest, et sellistel tegelastel on midagi olulist ja harivat öelda? Mida küll? Iga inimene näeb unenägusid, aga üldjuhul me ei hakka neid ju kuulutama kui ilmutusi “kõrgemast dimensioonist”, mida igane see ei tähendaks. Selleks peab mingi eriline meelelaad olema (psühhiaatrid, aidake!), et oma sisekaemusi objektiivse reaalsuse kajastusteks pidama hakata.
Kas tõesti on “külahullu” paranoiad klassifitseeritava huvitavaks ja põnevaks?
Aigar Säde:
Ja mida kuradit peaks olema asja ühel elektrikul öelda vähktõve ja selle ravimise kohta? Kas elektritööde kohta peaks siis nüüd onkoloogidelt küsima?
Ütled oma saatetutvustuses:
Minu harja ei aja punaseks mitte Aigar Säde jama ja loba, sest tema ei saa selle vastu ise midagi teha, ta lihtsalt on selline, vaid see, et sinusugused lihtsameelsed ja kergeusklikud, Ingrid, aigaritele ja mai-agathadele eetriaega annavad, justkui oleks tegu mingi süütu meelelahutusega või ehk lausa tõepoolest “kosmilise tarkusega”, mida vaid valitud inimesed suudavad “ülalt” ammutada.
Kujuta nüüd ette olukorda, kus päris vähktõvega inimene hakkab Aigari soovituste kohaselt end “ravima”, loobub arsti ettekirjutustest, kuna need on ravimifirmade vandenõu ja tulnukate salaplaan inimkonna hävitamiseks. “Raadios ju räägiti”, järelikult peab ju tõsi olema, sest raadiosse ju igat hullu ei lasta. Või ikka lastakse?
Raadio 2-s lubada ajada vaktsiinivastast juttu ületab aga mitmed eetilised piirid. Ajakirjandusvabadus tähendab ka vastutust. Lastes vaktsineerimist nimetada vandenõuks, asetatakse otsesse ohtu tuhanded lapsed. “Raadios ju räägiti” ja mitte Nõmme Raadios, vaid Rahvusringhäälingu Raadio 2-s.
/punane hari/
Mart K. kirjutas:
Räägi enda eest :) Mina pole üldse kindel, et ülaltoodud määratluse alla mahun.
Aga see ei puutu ju kuidagi ateismi. Ateism on jumaliku entiteedi põhimõtteline eitus. See käib nii koldekivialuse jumala, kelle elupaika on lihtne kivi kergitades üle kaeda, kui põhimõtteliselt verifitseerimatu kõikvõimsa, kõikjale ulatuva jne. Jumala kohta. Ühe religiooni või uskumuse eelistamine teisele on ise küsimus.
Vabandust, vale teema :(
Kriku ütles:
Noh, mina sisuliselt ka; see oli väike vastutulek ja vastus Väino postile, milles ta väitis, et mitteuskumine on ka uskumine.
Ja kuna jumaliku entiteedi olemasolu pole võimalik tõestada ega ümber lükata, siis — Väino hinnangul — on usklik nii see, kes seda usub, kui see, kes pigem ei usu. Ja mina väitsin, et need usud on eri kaaluga. Ennast inimese eest peitvat kõikvõimsat Loojat on mul sama raske uskuda kui pilvepealset vanameest või pardimunaversumit, oli mu point.
Aga see pole tõesti see teema.
priitp ütles:
Eks ikka see, mille poolest ateistid omateada usklikest eristuvad ja mida nad teinekord, oma apostelliku hinge sunnil, ka religioosse vaimupimeduse küüsis vaevlejatele õpetada püüavad.
Muidugi eristab maailma tõeline mõistmine ka moslemeid, postikummardajaid,…, nende endi teada. Teistest.
dig ütles:
Ateistidel on täielik au seletada, millal vaim kehast sedavõrd eristus, et ta neile hambu jäi.
Jah, sul on õigus, ma ajasin lihtsalt teemad sassi.
viimase saate kuulamine tuletas meelde selle kuulsa raadiokuuldemängu, milles etendati tulnukate rünnakut maale ja mida kuulnud inimestest vähemalt mõned, kes seda tõepähe võtsid, endalt ka eluvõtsid. Sellist juttu ilma kriitiliste kommentaarideta ja lihtsalt alternatiivse eluvaatena tutvustatuna eetrisse lasta tundub tõesti jahmatav ja süüdimatu.
Mind vaevab üks asi juba ammusest ajast. Kunagi ammu-ammu, vähemalt paarkümmend aastat tagasi, oli mul ühe sensitiivi juurde aeg kinni pandud. Sõita oli sinna ca 5 km, aga juhtus selline lugu, et kui kodutänavalt välja keerasin, juhtus midagi autoga – üks ratas oli viltu all ja miski asi rippus maas nii, et jättis asfaldile musta juti. Ma olin väga algaja autojuht, nii et ma ise ei saanud mõhkagi aru mis juhtus. Jätsin auto tee äärde ja sain sugulase autoga edasi. Kuna jäin sensitiivi juurde hiljaks, siis oli mul väga piinlik ja nii kui ta uksele ilmus, hakkasin vabandama, et autoga juhtus midagi jne. Jõudsin vaid oma vabandavat lauset alustada kui ta lõikas mulle vahele: “Ma tean küll, su autol läks esitelg pooleks.” Mina sellel hetkel seda veel ei teadnud, sest ma ei tundnud üldse autosid, aga tal oli õigus, hiljem selgus, et esitelg oligi pooleks. Kuidas ta teadis?
Meil polnud ühiseid tuttavaid ja mitte keegi ei saanud talle enne minu kohalejõudmist sellest teatada. Oli aeg, kus polnud isegi veel mobiiltelefone.
P.S. Olen ise skeptik, aga see lugu ripub minu jaoks siiani õhus. See, et autol esitelg pooleks läks, on fakt. See, et see sensitiiv seda enne minu kohalejõudmist teadis, on ka fakt. Millega seda siis seletada kui selgeltnägemist ei ole?
Oled sa kindel, et talle ise mingit vihjet ei pillanud õnnetuse käigust, millest ta võis ära arvata tõenäolise põhjuse?
Mul on muidu ka elus muidu üks kummaline lugu juhtunud, mida ma oma loodusteadusliku maailmapildi raames kuidagi seletada ei oska. Niisuguste kogemustega on nii ja naa – tõendada midagi ei saa ning kõikidel lugejatel on vabadus arvata, et teine inimene lihtsalt udu ajab. Mitte keegi ei ole kohustatud uskuma võõra inimese sõna kummalistes asjades (minu oma ka mitte). Samas, kuskil pole kirjas, et nende taga ei või midagi reaalset olla. Mõnesaja aasta pärast võib-olla teatakse, millistes oludes ja mis tingimustel niisugused efektid tekivad ja osatakse neid katseliselt uurida. Vähemalt telepaatia ei ole materialistliku maailmapildiga mitte üks raas vastuolus, ainuke viga on seni igasuguste usaldusväärsete tõendite puudumine.
Skeptikuna ma julgen öelda, et kuigi ei ole võimalik kontrollida ja välistada kõiki selliseid teateid, on siiski üsna kindlalt teada, et seni ei suuda keegi selliseid olukordi kontrollitavalt ja järjepidevalt tekitada. Mis on aga igasuguste teenuseosutajate väide.
Kas mul on jäänud vale mulje, et asi mida skeptikud absoluutselt ei mõista, on metafoorid ja kujundid. Kõige rohkem ongi ju skeptikute poolt pillutud neid äärmiselt primitiivseid kujutisi, umbes, et jumal ehk habemega vanamees pilvepeal vms. mis on enam kui labane ja näitab ainult enese mõistuslikku labaalsust, või oskamatustki vähekene teise nurga alt vaadelda või analüüsida.
Või siis kasvõi mõelda või uurida kust selline kaemus pärit on…
Veel võite mõelda ka näiteks meie endi vanasõnade, ütluste ja muistsete uskumuste peale, mis kohati on väga paikapidavad, aegumatud ja universaalsed. Arvan, et skeptikud isegi armastavad neid vahel targa näoga kasutada… Ja tegelikult ei pruugigi need samad ütlused põhimõttelt olla kaugel nendest nö. jumalikest seadustest…
@väino:
Väino, siin on olemas ka selline teema nagu kritiseerime skptikuid, ehk postitaksid oma kriitika sinna. Või siis mõnda usuteemasse, milliseid siin hulgem leidub ?
tere!suhtun Teisse austusega aga ärge pange palun tähele kui muutun ägedaks ja võibolla ka karismaatiliselt telepaatiliseks-see on lihtsalt mul sündimisest saati kaasas ja ei tasu kohe aherkaitsesse sattuda segaste tunnete tekkimise puhul Teie hinges
tegelikult ei oska Te arvatagi kui suurt rikkust omab meie nõiarahvas aga kahjuks suurem osa Teist endist ei oska seda kogeda,sellest ka skepsitsism nende asjade suhtes ,mida ise pole kogetud..tegelikult on see väga lihtne ja kui Teid huvitab-võin anda mõne lihtsa nõuande ning juba mõnenädalase harjutamise järel võib igaüks märgata muutusi nii esoteerika kui ka natuke teistmoodi maailmatunnetuses –
ainus tingimus on sel ajal tegelda tõsimeeli iseenese muutmisega aga mitte aint nii,et noh-millal juba tarkus tuleb!
Harjutusteks pole vaja mitte mingisugust erivahendeid ega erilist haridust-kõik on vaid tunnetamise tasemel: nüüd …ühesõnaga püüdke selle paari-kolme nädala sees mitte liigtarbida söögiga,peale kella 18 õhtul ärge sööge absull midagi-sööge ainult hommikul kasvõi suppi,tehke 1 päev tugevat füüsilist tööd ..lausa unustamiseni-niipalju ,kuipalju tervist kellelgi on-kasvõi 16 h järjest,järgmine hommikul ärgake ka vara üles ning jätkake pingelise vaimse tööga-koristamine ,kommenteerimine südamest jne..ning nii järjest vähemalt 2 nädalat -seni -kuniks tuleb juba niisugune tunne ,et vaim tahab kehast ise vabatahtlikult lahkuda ja laske siis sellel sündida…ning ärge mitte mingil juhul heitke kõhuli magama,et ikka hing saaks sisse tagasi ka ja ärge sisenemisel püüdke vaadata enda kesta ja eriti näo piirkonda,sest see võib Teid ehmatada..muidu on aga tunne siis õige kui tunnete kergust ja sahinat peas ning seksuaalse rahuldusele sarnanevat väljutustunnet..esimestel kordadel Te tunnete ka ise muidugi vaid niipalju,et suudate end põrgatada vaid põrrandale ja tagasi aga noh harjutamine teeb meistriks ja põhiline oleks,et Te ei kaotaks mitte kunagi huumorimeelt ning Teadke,et kõige targemad inimesed on just humoristid aga mitte need klounid ,kes seda elus teevad.
see-selleks aga nüüd tõsistemate teemade juurde-kõige tähtsam on,et Te nende mõne nädala ajal ei sexiks absull,ei tarvitaks alk,nark ja ka lihtsalt mõnda armukest,ei varastaks töö juurest kasvõi sel perioodil ja kõigile kiusatustele ütleks lihtsalt ei! kindlasti on tulemus käega katsuda..
endast niipalju,et mina olen siin süsteemis see tegelane ,kes vastutab ilma eest ja see suvi läks pisut ülekäte-hakkasin seda enda juures märkama siis ,kui üleelmine aasta oli vaja vundamenti valada ja hoidsin siis vihma kinni paar nädalat..hiljem suundus minu mõjuvõim soome lahele ja praegu teen teisepoole maja teist vundamenti aga selg vedas alt kuu aega ja nüüd siis peategi Aafrikat taluma aga venkude Patriarh Kirillus juba käskis kõigil palvetada ja pange tähele,ma ka annan neile varsti vihma aga siis kaasnevad tormised vihmahood juba sept. ja oodata…
Mis see nõiarahvas asjasse puutub? Mungad on hallidest aegadest saadik askeesile, tööle ja palvele pühendunud.
ei puutugi siia nõiarahvas mitte kuidagi ja see on lihtsalt üldises kontekstis öeldud -nõiarahvas e.heade ettenägemisvõimetega ja hea tunnetusmaailmaga rahvas…kes viimasel ajal kipub aga väga kibestunud nõiarahva moodi tegutsema…@Kriku:
kuidagi sai küll neid tähemärke loetud aga nujah…kirja lõpp siis oleks siin:
kuu aega ja nüüd siis peategi Aafrikat taluma aga venkude Patriarh Kirillus juba käskis kõigil palvetada ja pange tähele,ma ka annan neile varsti vihma aga siis kaasnevad tormised vihmahood juba sept. ja oodata võib ka midagi eriti jubedat augustis ning Koread sõdivad sel aastal veel
ärge unustage siis..
@Maire:
Maire, aitäh väga huvitava loo eest (ja mind huvitaks kunagi ka Kriku oma).
ega Sa ei mäleta seda sensitiivi? võiks ju minna ja tema võimeid katseliselt proovile panna?
tegelikult pole probleem selles, et katseid ei tehtaks – katseid on tehtud päris palju. probleem on selles, et leitavad efektid on nii üliväikesed, et jätavad vaidlusruumi – kes tahab, see usub, et need efektid on olemas ; kes tahab, see usub, et need üliväiksed efektid tekivad mingi muu faktori mõjul (nt ülevaade ja meta-analüüs psühhokineesist tähtsaimas psühholoogiateaduste ülevaateajakirjas Psychological Bulletin – http://www.ncbi.nlm.nih.gov/pubmed/16822162 ; siin autorid arutavad, et see üliväike efekt tekib faktori “publication bias” tõttu /st et publitseeritakse neid tulemusi, mis on positiivsed – kus vatav efekt pigem leitakse/). ühel või teisel juhul on need efektid aga üliväikesed – st kui “päriselt” ongi mingi mõju olemas, siis on see väga väike (ja mitte katseliselt korratavalt leitav üksikisiku tasemel), mistõttu jutud sellest “kuidas teadvus igapäevaselt mõjutab mateeriat” on igal juhul ülepingutatud.
aga vabandan, jõudsin liiga kaugele. tahtsin veel pakkuda ühe selgituse, mille hüveks laenan näite S.Blackmore raamatust “Consciousness” – üks Briti statistik arvutas kunagi välja tõenäosuse, millega mingi isik näeb unes, et keegi teine sureb ja see teine inimene tõepoolest sureb 12 tunnises ajavahemikus sellest unenäost. Tema ainus eeldus oli, et igal inimesel on elu jooksul ainult üks unenägu kellegi teise surmast. võttes nüüd arvesse surijate arvu ja unenägijate arvu leidis ta, et selline JUHUSLIK KOKKUSATTUMUS (st et keegi näeb unes kedagi suremas ja too tõepoolest ka sureb) peaks Inglismaal juhtuma korra iga kahe nädala jooksul. aga mõte on järgnev: kui SINA oled see isik, kes seda unenägu näeb, siis muidugi on SINU JAOKS on ainuvõimalik järeldus, et tegu on millegi paranormaalsega.
seega, ehk oli tol sensitiivil tookord lihtsalt õnne? aga kindlasti oleks huvitavam teda testida ja kindlasti oleks veelgi huvitavam vastavate katsete tulemusena leida, et tal tõepoolest on selgeltnägija võimed.
Maire ütles:
Nt juhusliku kokkulangevusega. Mis võib inimese autol juhtuda, kui ta jääb tee peale? – Esimene pähe tulev seletus: ratas tuleb alt ära. – Kuidas seda peenemini ütelda? – Telg läks pooleks. – Telgi võib olla kaks, ütleme efekti mõttes, et pooleks läks esitelg.
Samas ei ole tõenäoline, et lugu oleks jäänud meelde, kui selgeltnägija oleks näiteks öelnud spetsiifiliselt, et purunes käändhoob, kuid hiljem mehaanik tuvastas, et purunes hoopis rööpvarras.
Bensiin saab otsa.
@Kriku:
Hehee, seda jah, aga kujutle ennast selgeltnägija asemele, kes seda ütleb! ;) Ikka midagi fataalsemat ja efektsemat vaja öelda, ikka tükid küljest. Inimene terve, kõnnib omal jalal, järelikult avarii see ei olnud, järelikult lagunes auto muul kombel jne.
Ükskõik mis võib juhtuda. Bensiin saab otsa, rehv läheb katki, siduritross läheb katki jne. jne.
@stirlits:
Psühholoogia nimetab neid nähtusi kompensatsioonimehhanismideks. Eriti kange tulemuse saaks veel kui oma tervist ohtu seada ja vältida vee tarbimist .. kindlasti tekivad hallutsinatsioonid vee teemadel.
Selgeltnägija puhul võis keegi kaastöötaja silma peal hoida, et meeldejäävamaid sündmusi selgeltnägijale edasi öelda lauatelefoniga/kiiremini kohale sõites. Sel juhul pidi aadressi teadma.
Märt ütles:
Isegi nii keerulist asja ei ole tarvis. Võimalused on hulgi, eriti konteksti arvestades.
Kõige labasem vast on, et kohalik raadio teatas midagi stiilis “Seltsimehed autojuhid, riiklik autoinspektsioon soovitab vältida N. tänavat, kus rattata auto ummiku põhjustanud on”. Järgmine samm on, et raadioamatöörist nõid kuulas uudishimulikult politseiraadiot pealt.
Ja siis on muidugi veel see pisiasi, et sündmusest on 20 aastat möödas ja ainus kättesaadav tunnistaja tunnistab ausalt üles, et toona ei olnud tal piisavalt kogemusi, et auto rikete terminoloogiat adekvaatselt mõista. Mälu tuhmub aja jooksul ja võib asenduda uhkemaga — eriti, kui esialgne versioon nõrgavõitu oli.
Kriku ütles:
Olen päris kindel, et minu imelühikesest tervitusest ei saanud ta midagi välja lugeda, ma ei jõudnud õieti midagi öeldagi.
Kui kunagi suudetakse selline selgeltnägemine tõestada, siis on jälle seesama MOTT, mida siin varem kord mainisin – et uhhuutajad saavad nina püsti ajada, et nemad teadsid juba ammu, et selline asi on võimalik, nüüd siis lõpuks jõudis ka teadus järele :) No mis iganes, las ajavad :)
Skeptikuna tunnen, et peaksin hakkama veidi teisiti mõnda nähtust sõnastama – vähem kategooriliselt ja otsi rohkem lahti jättes. Olen tegelikult alati püüdnud suhtuda asjadesse nii, et midagi tundmatut ei välista, sest kuidas ma saan öelda, et üht või teist asja pole olemas, ma saan vaid öelda, et sellele või teisele nähtusele pole suudetud veel teaduslikku tõestust leida – see ongi kõik, mida öelda julgeksin, sest ka kõik see, mis täna pole tõestust leidnud, võidakse kunagi tõestada. See, mida me täna ei mõista, võib homme olla tavaline ja igaühele mõistetav.
Jaan ütles:
Mäletan väga hästi ja tean ka nime. Mäletan, et ta rääkis, et nende peres olevat selgeltnägemine pärilik, tema vanaema olevat olnud kuulus nõid.
Selle sensitiivi peres juhtus aastaid tagasi väga traagiline õnnetus ja pärast seda ta kolis mujale. Ma ei tea, kas ta enam üldse inimesi vastu võtab, vahetult pärast õnnetust küll ei võtnud.
dig ütles:
Mitte nii ma ei öelnud. Ma ütlesin, et ma ei saanud ise aru, mis autol juhtus. Nägin vaid, et üks esiratas oli otse ja teine viltu. Ma tõesti ei teadnud isegi seda, et selline asi nagu esitelg on olemas ja võib pooleks minna. Küll aga mäletan seda juhtumit nagu vast paljud, kes mingit hetke oma teiseks sünnipäevaks pevad. Seda, mis autol oli juhtunud, ütles mulle esimene meesterahvast tuttav, kes mind tee ääres nähes oma auto kinni pidas ja vaatama tuli, kas abi vajan. See mees oligi see, kes ütles, et esitelg pooleks. Ja ütles ka seda, et mul kohutavalt vedas, sest kui oleksin jõudnud suurele maanteele ja sõitnud 90-ga, oleksin olnud surmalaps. Mäletan neid sõnu väga hästi. Muide selle auto rool oli enne õnnetust paar päeva raske ja olin seda isegi ühele tuttavale kurtnud, kes pidi tulema autot vaatama, aga enne jõudis õnnetus juhtuda. Algaja olin selles mõttes, et üsna värskelt load saanud ja ei osanud tõesti karta, et rooli raskus on juba iseenesest suur ohu märk.
Arvata võib.
“Ei ole tõendatud”, “ei ole tuvastatud” jne. on väljendid, mida mina tavaliselt kasutan.
Autodest.
Tolle aja Žigulidele (vanemad mudelid) oli ülitüüpiline, et esiratta liigendi alumine munakas tuli pesast välja.
K_V ütles:
Mul oli tookord Talbot Horizon, vaid 4 aastat vana ja mitte eriti palju sõitnud, aga ju oli siis nii kehvalt ehitatud, et selline õnnetus võimalikuks sai.
Talboti puhul pole millegi üle imestada.
@K_V:
Njah, see teekannu tagaajamise jutt kosmosest võib esmapilgul näida väga labane. Aga tegelikult on sellel natuke tõsisem tagapõhi ka, sest ega B. Russell polnud miski papist poiss. Ikkagi matemaatik. Ma katsun selgitada, aga hoiatan, et see veenab vaid neid, kes tunnistavad teaduslikku meetodit. Müstikut ei veena miski (kuigi ega siin polegi asi veenmises).
Ühesõnaga – keegi ütleb, et kusagil Päikesesüsteemis tiirleb teekann ümber Päikese. Seda väidet pole võimalik ümber lükata, vähemalt mitte otseste vaatlustega optilisi abivahendeid kasutades ega ka mitte nt planeetide orbiitide häirituste uurimisega (teekann on lihtsalt liiga väike objekt). Nii et üks ütleb On! ja teine – Ei ole! ja mõlemad on sama pulga peal justkui. Üks ei saa seda teekannu näpuga näidata ja teine ei saa näpuga tühja koha peale näidata. Seega – saladus jääb ja kehtib väide, et kõik on võimalik. Seega kehtivad ka meie Edgarite, Vellode, Maide, Crystallakshmirade jne väited, kuna neidki ei ole võimalik ümber lükata – kui tõestad et ühel väidetaval nõial puuduvad selgeltnägemisvõimed, siis öeldakse kohe – aga äkki ta pole päris, mõni ikka maailmas on, kellel ON võimed. Ja äkki tal lihtsalt täna ei õnnestunud jne.
Teekannu näide aga viib meid kaugemale. Inimese jaoks, kes USUB, et maailm, st ka Päike ja planeedid on loodud kõrgemate olendite poolt, pole mingit raksust uskuda, et teekann päriselt tiirleb seal kusagil. Tegi jumal valmis planeedid, tegi ka teekannu! Inimene, kes on ise uurinud Universumi ja selle objektide sünnilugu, või on seda selliste inimeste käest õppinud, TEAB, et tähtede ja planeetide tekkimiseks ei ole vaja kõrgemaid olendeid, tähed ja planeedid tekivad ja surevad Universumis pidevalt (tähtede elukäiku iseloomustab Herzprung-Russelli diagramm) ning nende protsesside taga on tavalised füüsikaseadused. Ja ka füüsikaseaduste kujunemine leidis aset Universumi arengu käigus, sellekski pole kõrgemaid olendeid vaja. Teekannu valmistegemine nõuab aga hoopis midagi muud – teekann ei teki looduses füüsikaseaduste koosmõju toimel, vaid vajab tõepoolest valmistajat, meie kogemuste kohaselt inimest, keraamikut näiteks, kellel oleksid vastavad vahendid ja materjalid. See annab teaduslikult mõtlevale ning skeptilisele inimesele olulise põhjuse eeldada, et teekannu tiirlemine seal üleval on märgatavalt vähem tõenäoline kui see, et seda seal pole.
Nojah, ja siit võib juba igaüks analoogiat rakendades luua mõtteharjutuse jumalolendite, auranägemise, tasseograafia, kvantmüstika jne kohta.
Siinkohal tuleks rõhutada, et see oli nii ajal, kui Russell oma
väitenäite sõnastas.Siinkohal tuleks rõhutada ka seda, et Russell sõnastas oma väite näitena.
KatrinV ütles:
Jumal pole kindlasti leitav kosmosest, kaaslase karvadest, kustiganes loodud asjade hulgast. Niimoodi leitav jumal ei saa olla miski jumal.
Selgeltnägija võib väita kadunud teekannu asukoha kohta midaiganes – see on igal juhul teine teema.