August on homokuu
Perekond Drewitt-Barlow — kaks isa ja viis last. Pilt: The Guardian.Mõned aastad tagasi toimus augusti keskel Tallinnas üritus ametliku nimega Tallinn Pride, rahvakeeles tuntud kui homoparaad. 2007. aastal kirjutasin sellest arvamusloo Tallinn Pride – midagi enamat kui lihtsalt ‘homovärk’ ja arvan, et tollal kirjutatu kehtib kenasti ka praegu.
Ühiskond aga areneb, mõnikord aeglasemalt kui seda sooviksime, aga kui on edendajaid, julgeid kodanikke, kes iseenda ja oma huvigrupi eest aktiivselt seisavad, siis on võimalik ka lühikese ajaga muuta nii ühiskondlikku meelsust, poliitikute arvamust ja ka seadusandlust, et kellegi õigusi ega tegutsemisvabadusi kusagilt otsast vähemaks ei jääks, vaid laieneksid veelgi enamate inimeste peale.
Üheks selliseks teemaks on siis homoseksuaalsete inimeste võimalus, meil hetkel võimatus, omavahel abielu sõlmida, kuna perekonnaseaduses on kirjas sooline piirang, et abielu sõlmitakse mehe ja naise vahel. Eesti gay-ringkonnad, kui sellised asjad üldse olemas on, on pigem rõhunud eraldi partnerlusseaduse peale, et mitte ärritada “tavalisi inimesi” abielu mõiste “pühaduse rüvetamisega”. Minumeelest oli see strateegiliselt vale ja õigem oleks minna ikka täispangale ja üritada perekonnaseaduses abielu mõiste soopiirangutest vabastada. Selline eraldi suhtevormi strateegia (mis tegelikult puudutaks ka paljusid vabaabielus elavaid heteroseksuaalseid paare) on kaela toonud teistmoodi süüdistusi salakavaluses, aga tegelikult pole palju vahet — kui üks valitsuserakond (antud juhul siis IRL) ei soovi teemaga tegeleda või pigem jätkab oma homodele ärapanemise tegevusliini (homoabielud on Lukase sõnul “väljasuremisstrateegia”), siis tehku aktivistid mida iganes, süüdi oled alati ja ära sulle tehakse, sest nii on võimalik mingit laadi inimeste poolehoidu võita.
Selmet tõepoolest ühiskonnas eliit ehk suundanäitav olla ja teha üks humanistlik tegu vaatamata mingi hulga inimeste lärmakale vastuseisule, eelistavad mõned poliitikud teemat üleval hoida, sest niikaua, kuni pole lahendatud aktiivsemalt oma õiguste eest seisvate homoseksuaalsete inimeste probleemid, olgu need kui spetsiifilised ja väheseid puudutavad tahes, saab nende lahenduste torpedeerimisega etendada “perekonna ja rahvuse päästja” rolli. Seejuures aga unustatakse need inimesed, olgugi neid hulgalt vähe, kes oma igapäevases elus reaalsete probleemidega kokku puutuvad ja neid lahendusi vajavad. Ja kordan veelkord — need lahendused ei tule kellegi arvelt, kellelgi ei jää nt homoabielude sõlmimise lubamisega mitte midagi vähemaks.
Soodsaim viis teema päevakorrast maha saada on see ära lahendada. Aga seda ei soovita, kuna osad ilmselt arvavad, et keegi peab siin ühiskonnas paaria rollis olema, kelle süüks “pereväärtuste” õõnestamist, laste kuritarvitamist, moraali langemist, haiguste levimist ja muid ühiskondlikke pahesid panna saaks, vastasel korral tuleb ehk tegelike põhjustega tegelema hakata, aga see on liiga töömahukas, ikka on lihtsam patuoinast tümitada ja pööblilgi peab olema keegi, kelle peal auru välja lasta ja iseennast poliitikud ju kaagi küljes näha ei soovi.
Alljärgnevalt pakun lingid kahe augustikuise teemaarenduse juurde. Esiteks tuli teade selle kohta, et justiitsministeerium lükkas partnerlusseaduse IRL vastuseisu tõttu kalevi alla ja teiseks minister Lukase “homonali” ex cathedra. Tõstan üle ka hulga kommentaare augusti ajakirjandusleidude alt.
- Justiitsministeerium loobus mitteabielulise kooselu reguleerimisest
PostimeesJustiitsministeerium loobus mitteabielulise kooselu õiguslikust reguleerimisest, põhjendades seda Isamaa ja Res Publica Liidu (IRL) vastuseisuga.
[…]
Ministeerium märkis ettepanekute kokkuvõttes, et samasooliste paaride omavahelistes suhetes on reaalsed õiguslikud probleemid olemas, millest levinumatele oleks võimalik pakkuda kompleksset lahendust partnerlusseadusega. - IRL: abielu pole inimõigus
Postimees - Kaks argumenti samasooliste abielu vastu
Mikk Salu, Eesti PäevalehtÜtlen kohe ära, et olen samasooliste abielude vastu ja suhtun seadustatud partnerlusse kõhklevalt.
Olen oma vastuseisu põhjendanud kahel viisil. Esimene argument on puhtalt instinktiivne, kõhutundel põhinev: see pole õige. Tunnistan, seda argumenti pole võimalik ratsionaalselt eriti põhjendada. Kuid moraalsed otsused ongi tihti intuitiivsed. - Lehtsaar: homod ei vaja privileege
Lehtsaare väitel on traditsioonilisele perekonnamudelile vastanduvaid või sellest erinevaid kooseluvorme Eestis kümmekond. «Ahelabielu, mitmikabielu, külalisabielu,» loetles ta.
Teoloogi sõnul on homoseksuaalid vaid üks ilming sellest reast. «Kui Euroopas tungib islam peale, miks me ei tegele sellisel juhul mitmenaisepidamisega?» küsis ta.
Tõnu Lehtsaar on igati Eesti esihomofoobi tiitli välja teeninud. Lehtsaar pelgab (kardab), et homodele abiellumisõiguse andmine õõnestab pereväärtusi ja toob ka palju muud halba kaela, lisaks ei ole selline teguviis jumalale sugugi meelepärane. Kõik need hirmud on põhjendamatud — pereväärtused muutuvad pidevalt, jumala viha alla sattumine on lihtsalt umbluu, seega on ta hirmud irratsionaalsed ja sellise asja kohta võib isegi vist öelda foobia. Ja kuivõrd pahade asjade juhtumise kujuteldavaks põhjuseks on homod või homoseksualism, siis paistab antud juhul sõna ‘homofoobia’ kasutamine olevat igati õigustatud.
- Katrin Kivimaa: sallivus sõnades?
PostimeesMinisteeriumi otsus on pigem kooskõlas Eesti kui tüüpilise postsovetliku – ja mitte põhjamaise või euroopaliku – ühiskonna kuvandiga: korduvalt on väidetud, et just suhtumine homoseksuaalsusesse paigutab meid samasse ritta postkommunistlike, totalitaristliku minevikuga ühiskondadega ning eristab meid pikema demokraatliku traditsiooniga riikidest.
- Mehhiko ülemkohus nõuab homoabielude tunnustamist
- Marti Aavik: poliitikud ja homoseksuaalid
PostimeesSee, et homoabielusid Eestis ei seadustata, olgu või teise nime all, ei ole mingisugune sallivuse kriis. Inimesi ei diskrimineerita Eestis nende seksuaalse sättumuse järgi seaduste tasemel kuidagi ning vajadusel saab gei, nagu iga teinegi, jõnkude ametnike vastu kohtust abi, nagu näitas Viimsi lesbipaari juhtum. Kui võtta vähegi pikem ajaline perspektiiv, on ka sallivuse kasv ilmselge.
[…]
Üldrahvalikult tuntud ja positiivse kuvandiga erinevate põlvkondade (!) geid peaksid kapist välja tulema, et ülejäänud inimesed saaks vaadata ja harjuda: täitsa mõistlik inimene, aga gei … no las ta siis olla. - Rain Kooli: Seadustagem need homoabielud lõpuks ära
DelfiOleks ammu aeg see politiseerunud jama ära lõpetada. Partnerlusseaduse torpedeerinud IRL ja kaudselt ka Reformierakond püüavad selle liigutusega mitte 2011. aasta valimistel hääli kaotada. Nii lihtne see ongi. Mina pakun välja, et tehkem seadus ära (kas või pärast valimisi, vahet pole) ja mingem tõeliste küsimustega edasi. Eestis on piisavalt palju homosid, et nende õigus abielule seadustada, kuid samas liiga vähe, et selle teema ümber lämisemisele aastakümnete kaupa aega kulutada.
- Liisi Ojamaa: Äkki kannavad pereväärtusi just homod?
DelfiMa mõistan, mingil määral isegi respekteerin mõnede inimeste vajadust elada kujuteldavas maailmas, kus kõik on omal kohal ja iga asi paigas ja miski ei muutu. Rukkililled õitsevad, nende vahel jooksevad blondid naervad lapsukesed, igaühel on isa ja ema ja need elavad õnnelikult koos, nurga peal kollases majas on pisike toidupood ja kordnik ütleb kohalikele lahkelt tere.
[…]
Partnerlusseaduse tagasilükkamisega annab mu riik mulle märku, et ta ei usalda minu teadlikke valikuid. Annab märku, et ma ei peaks suhteid sõlmima südame sunnil, vaid puhtpragmaatilistel kaalutlustel. Annab märku, et kui ma hälbin konsensuslikust kinnisideest, kus blondid lapsed lippavad rukkilillede vahel ja abielusid lahutab ainult surm, pole ma väärt olema selle riigi täieõiguslik kodanik.
Lihtsalt ei ole nii
Rein Raud, Eesti Päevaleht
Isiklikult pean oluliseks tagasiminekuks justiitsministeeriumi otsust mitte registreerida paarisuhteid, mis annaksid ka muudele kui abielus paaridele nt kindlustunde ühisvara saatuse osas. Aga probleem on laiem ja ei ole taandatav tülpinud tõdemusele, et maailm on hukas ja noortel pole väärtusi.
Nüüd on meil ka kohalik gay-gate, mis algas ühest pressikonverentsist, kus haridusminister Lukaselt küsiti, et kui üks Hollandi kirjastus plaanib õpikutes samasoolisi paare kajastada, siis kas Eestis ka miskit sarnast juhtuda võiks. Meie ministri vastus oli tundetu naljaviskamine, mis mõttelt ei erine neegrinaljadest.
- Hollandis plaanitakse homoabielud kooliõpikutesse viia
PostimeesÜlesanded näeksid välja umbes järgmiselt: «Isa ja isa ostavad merisea, mis maksab 17 eurot ja 95 senti. Loomapood teeb neile 20-protsendilise allahindluse. Palju peavad Jani isad merisea eest tegelikult maksma?».
Lisaks matemaatikaõpikuile integreeritaks omasooliste lood ka näiteks maateadusesse, keeleõpikuisse ja teiste ainete õppematerjalidesse, et juba koolitunnis ühiskondlikke hoiakuid kujundada. Esindatud peaksid olema nii nais- kui meespaarid.
- Lukas: kas Arno peaks “Kevades” Kiirega käima?
“Mina arvan, et vana maailma väljasuremisstrateegiaid üle võtma ei peaks ja niisugust õppematerjali ei tule ja meie kool ei vaja. Kuigi see ei välista, et ka meil ilmub lähiajal mõni tark, kes nõuab, et Luts aetaks hauast üles ja kästaks tal “Kevade” ümber kirjutada nii, et Arno osa aega vähemalt Teelega käimise asemel käiks ka näiteks Kiirega,” märkis Lukas täna valitsuse pressikonverentsil.
Lukas on kah homofoob või oleks viisakam öelda, et viljeleb homofoobiat, kuna ta kardab põhjendamatult, et homoseksuaalsuse mainimine on selle propageerimine ehk lausa levitamine, justnagu oleks homoseksuaalsus propageeritav või levitatav. Teiseks see ‘väljasuremisstrateegia’. Mõte, et homoseksuaalsusest rääkimine või homodele abiellumisõiguse andmine on seotud väljasuremisega, on irratsionaalne, põhjendamatu ja kuivõrd ta väljasuremist halvaks asjaks peab, siis ilmselt ta kardab väljasuremist. Ja kuivõrd tema meelest on homoseksuaalsus või sellest rääkimine väljasuremise põhjus, siis kardab ta homoseksuaalsust ja kuivõrd selline kartus on irratsionaalne ehk foobia, siis sobib ‘homofoobia’ Lukase seisukohti iseloomustama küll.
- Lukas: homoõpikute jutt polnud valimiskampaania
PostimeesKui ka homod ei arva, et igal pool peaks nende teemasid käsitlema ja kogu maailm peaks nende suhte ümber pöörlema ja ei oleks pealetükkivad, siis seda teemad oleks ka vähem avalikkuse ees.
“Kui ka neegrid ei arva, et igal pool peaks nende teemasid käsitlema ja kogu maailm peaks nende suhte ümber pöörlema ja ei oleks pealetükkivad, siis seda teemad oleks ka vähem avalikkuse ees.”
Jestas küll, kuidas inimene võib teisi inimesi mitte mõista tahta! Homod elavad oma elusid ja nende elud pöörlevad nende oma elu ümber nagu minu elu pöörleb minu ja mu lähedaste ümber. Selles pole ju midagi imelikku. Ja kui minu elus juhtub ette takistusi, mis segavad mul õnnelik olemist, siis loomulikult ma tegelen sellega. Aktiivselt, vajadusel ka lärmakalt, pealetükkivalt, korraldan pikette ja paraade, algatan seaduste muudatusi. Nii ju kodanikuühiskond peakski muu hulgas toimima.
Kas Lukas kutsub ühte osa kodanikkonnast üles enesetsensuurile, vaikivale ajastule? Teema kaoks avalikkuse eest, kui see lahendatakse; kellegi vaikima sundimine ei ole lahendus, vaid üleskutse mitte kasutada oma põhivabadusi ja -õigusi. Ja seda ütleb minister.
- Seksuaalvähemused: Lukas kohtu alla
«Kõige hullem kogu loo juures on, et haridusminister ei saa aru, mis positsioonil ta istub – sõna «haridus» peaks andma vihje, kahjuks on aga ministri puhul hetkel tegemist pigem harimatusega antud valdkonnas,» sõnab ühing. «Tuua kohatuid näiteid «Kevadest» kui homoromaanist on täiesti arusaamatu.»
- Haridusminister ei taju EL suundumusi
Jan-Roland Raukas (SDE), Delfi lugejakiriKuna me (Eesti) oleme alates 1. maist 2004. osa nn Vanast Maailmast (EL liige), siis tundub arusaamatu tänaste poliitikute arvamusavaldus, kus nn Vana Maailma strateegiat kritiseeritakse. Õnneks on aga EL komisjon mõistnud, et liikmesriikides pääsevad tihti võimule ka tõeliselt ebakompetentsed poliitikud ja on astumas mõjusaid samme diskrimineerimise vähendamiseks ühenduse tasandil.
Järgmine Pride üritus toimub Tallinnas 2011. aasta 6.-12. juunil Baltic Pride nime all.
Kommentaarides korduvad mõned viited lugudele seepärast, et paljud kommentaarid on varasemast loost siia uuemasse ümber tõstetud.
Priitp ütles:
Ei öelnud.
Kriku ütles:
Kuidas seda siis tõlgendama peaks:
Kriku ütles:
Saksa ülemkohus võrdsustas homod tavakodanikega
Delfi
Igas riigis omad nüansid, aga probleemidega tegeletakse, sest neid tunnistatakse. Tunnistatakse ebavõrdsust, mis valitseb heterote ja homode kohtlemise puhul, tunnistatakse, et see ebavõrdsus tuleb likvideerida, kohendatakse seadusi, kohtud teevad otsuseid… Ameerikas on Prop 8 teel põhiseadusvastaseks saamas, Saksamaal siis see lugu, partnerluse või abielude seadustamine muudes riikides jne, ainult et Kriku, Lukas ja homofoobid (mitte et ma neid kolme ilmtingimata samastaks, vaid kõrvutan nagu Kriku kõrvutab homosid ja nende probleeme prostituutidega, viie jalaga vasikate, ufode, majasuuruste tomatitega ning näeb teema käsitlemist ilmse provokatsioonina) ei näe, et miskit viltu oleks.
Esiteks võibolla seepärast, et Kriku, Lukas ja homofoobid ei ole ise valdavalt homod ja ei puutu homode spetsiifiliste ja lahendamist vajavate probleemidega igapäevaselt kokku (see puue on minul ka); teiseks on olemas selline asi nagu empaatiavõime ehk tahe ja oskus end teise olukorda asetada ja seda mõista. Eri inimestel on seda eri määral ja kindlasti ollakse väga valivad, kellega samastuda ja keda soovitakse mõista.
Jah, Mets ajab oma asja ajamisel aegajalt jama ja tegeleb demagoogiaga. Tegijal juhtub, ütlen seepeale, ega sisulised probleemid ise seepärast kuhugi kao, see annab vastalistele vaid võimaluse probleemide tunnistamise ja lahendamise asemel jamast ja demagoogiast jahuda. Ning visaku esimene kivi see, kes ise patust puhas või siis vähemalt tunnistab oma patusust.
Lukase vastus pressikal oli minumeelest lihtsalt tundetu ja empaatiavõimetu “nali” kaasinimeste üle, kellel on temast erinevad seksuaalsed eelistused. Nii nagu ministrile ei ole kohane avalikkuse ees neegrinalju teha, pole kohased ka homonaljade veeretamine. Kujuta ette, kui minister teeks pressikal mingi neegri- või juudinalja… Aga homode üle justnagu võib nalja teha. Teades, et homosid on ka koolides nii õpilaste kui õpetajate seas, näitab “naljatamine” homoteemal ministri empaatiavõimetust oma haldusalal toimetatavate inimeste suhtes.
Priitp küsis:
Ma tõesti ei saa aru, millest sa aru ei saa. “Perekond” on ju samuti sotsiaalne konstruktsioon. Läbi aegade on perekonnaks peetud erinevaid inimkooslusi, millesse kuulub laste isa ja ema kõrval täiskasvanuid mitmesugustel alustel.
Kui näiteks mehel on mõnes islamiriigis 3 naist ja iga naisega laps, siis ei ole ühelgi lapsel sellepärast 3 ema. Aga ei saa väita, et nimetatud inimkooslus oleks vähem või rohkem perekond kui mõni muu.
Martin kurtis:
Eesti õiguskorra muutmise argumentatsioon peab tuginema ikkagi Eesti õiguskorra analüüsile (mida muuhulgas sisaldab ka justiitsiministeeriumi eksperthinnang, mis omasooiharate aktivistide väiteid ei toeta). Mitte Saksamaa või USA õiguskorra analüüsile.
Sinu viide USA-le ja Saksamaale on käsitletav argumentum ad populum loogikaveana.
Probleeme tunnistada ja neid lahendada saab siis, kui on tõendatud probleemide olemasolu. Mets paraku ei ole sellega hakkama saanud, kuigi on väljutanud suure hulga jama ja demagoogiat. See võib alust arvata, et tema tegevus pole suunatud ühegi reaalse probleemi lahendamisele, vaid iseenda tuntuse tõstmisele ja populaarsuse hankimisele. Poliitikas on pseudoprobleemide leiutamine eneseupitamiseks üsna levinud võte.
Kriku ütles:
Aga see on ju jama, ja veel kahest kohast pealegi.
Esiteks on see demagoogiline, kuna Sa teed siin näo, et Sinu argument puutub kuidagimoodi sellele eelnenud argumendi kontekstis asjasse.
Teiseks on see vale. Juba aastakümneid on metoodikud meie ja mitmete naabrite maal rõhutanud erinevate õppeainete vahelise integratsiooni vajalikkust. Selle eesmärk on juurutada õpilastes terviklikku maailmapilti, et nad ei hakkaks arvama, et vesinik füüsikatunnis on midagi muud kui vesinik keemiatunnis.
Heas koolis võib perekonnaõpetuse õpetaja kutsuda ajalooõpetaja rääkima pereajaloost ja poliitilise ajaloo mõjust sellele ning ajalooõpetaja kontrolltöös nõuda, et õpilased mõistaksid välja rehkendada, kui kaua kestis sõda, mis algas 1618. aastal ja lõppes 1648. aastal. Säherdused integreeritud projektid on veel pealekauba olemas.
Mistahes õppeainetest pärit uute teadmiste esmamainimine matemaatikaõpikus ei ole näide sellisest integratsioonist ja ei teeni kuidagi kummagi aine parema omandamise eesmärki.
Nagu öeldud, kui asuda vastupidisele seisukohale, siis peakski hakkama kõiki uusi asju alates ristisõdadest ja lõpetades rakuehitusega mainima kõigepealt matemaatikaõpikus. Teed sa sellise ettepaneku ja kui ei, siis miks?
Kindlasti. Aga sellel puudub seos matemaatikaõpiku küsimusega. Matemaatikaõpikus mingi õpilaste jaoks uue nähtuse lihtsalt ära mainimine ei ole võrreldav sinu poolt kirjeldatud integratsiooniga kahel põhjusel. Esiteks seetõttu, et uus nähtus jääb vaid mainimise tasemele. Teiseks seetõttu, et omasooiharate pere olemusel puudub ka sisuline ühisosa tekstülesande lahendamiseks vajalike tegevustega, mis ajalool ja genealoogia uurimisel on olemas.
Käesolevas artiklis ei esine Martin Vällik skeptikuna, vaid omasooiharate liikumise aktivistide poole asunud propagandistina, kellel puudub kriitikameel kõnealuste aktivistide poolt levitatavate väärarvamuste suhtes. Needs debunking.
Näiteks võib tuua järgmise lause:
Ei Martin Vällik ega ükski homoaktivist ei suuda öelda, mis on need igapäevaelu probleemid, mida just abielu definitsiooni muutmisega lahendama peaks.
Alltoodud väide on aga lihtsalt vale:
Lukas ei öelnud, et homoseksuaalsusest rääkimine suurendab selle levikut. Selle mõtles Martin Vällik ise välja, et tal oleks ettekääne endale ebasobivate seisukohtadega inimest sildistada kui “homofoobi”.
Koguja Kroonikad (Veiko Rämmel): MARTIN VÄLLIK – PEDEAPOLOOG!
Vägivaldselt?
Kriku ütles:
Mulle küll tundub, et Krikuga pole mõtet selles küsimuses vaielda, ent üritatagu siiski.
Ainuke probleem, mida peaks lahendama, on nende 2-10% end homo- või biseksuaalsena defineeriva inimese õiglustunne.
Ütleme, et ei olegi samasoolistel paaridel mingeid igapäevaelu probleeme. Elavad koos, elu on lill, nagu vabaabielus erisooline paar.
Erisooline paar saab misiganes põhjusel – ämm nõuab; hakkab sündima laps, olgu ühine või üleaisa tehtud; sai sõbrannadega kokku lepitud, et enne 30ndat eluaastat tuleb – teha midagi, mille nimi on abiellumine. Puhtalt selle pärast, et nad tahavad. Jah, sellega kaasneb teatud õigusmugavusi, ka teatud piiranguid (näit. teatud ametikohtadel teineteise alluvuses töötamine jms), aga see ei ole oluline. Oluline on see, et nad tahavad ja nad saavad.
Aga kui need kaks inimest on samast soost, siis hoolimata põhjustest, vaatamata sellele, et nad tahavad – nad ei saa abielluda. Ja see on ikka ebaõiglane (et mitte öelda diskrimineeriv) küll.
Üks täpsustus Lukase ja pressikonverentsi teemal. Ajakirjanik ei küsinud Lukaselt sel teemal, vaid hakkas ise sel teemal rääkima:
Siin ilmneb, et on puhkenud homofoobsusfoobia! no ausalt – miks peab kartma neid, kelle põhimõtted on teistsugused kui homoaktivistidel! Tähelepanelikum lugeja kyllap märkab, et oma veendumusi avaldanud Lukas tembeldatakse foobseks, aga need homod, kes esinevad, nende põhimõtted on vaieldamatult õiged ja nemad justkui ei karda … Mumeelest on siis ka homod põhjendamatult hirmunud. Neil on heterofoobia, mõnedel sotsiofoobse taustaga.
No tõepoolest, malliks võttes seda, kuidas siin mõned foobiaid käsitlevad, on absoluutselt iga inimene foobne – meie eelistused ja väärtushinnangud on ju niivõrd erinevad.
Tõsisemalt: inimesi nende veendumuste ja uskumuste alusel haiglaslikult hirmunuteks tembeldada on pujt-demagoogiline võte.
Martin Vällik ütles:
Juunõu, ebaviisakate mõtete tema suunas telepeerimise teel. Rohkem või vähem viisakad telepaatilised mõtted on paljude kristlaste maailmapildis väga tähtsal kohal. Telepaatiaigatsusest kirjutab ka <http://www.allaboutprayer.org/>:
Mis inimõiguse-küsimusse puutub, siis ÜRO Inimõiguste Deklaratsiooni 16. artikli lugemine võiks abiks olla.
Nii, nagu Eestis ei saa abielluda kaks meest või kaks naist, ei saa Eestis abielluda ka vend ja õde.
Tõsi, muidugi ei tasuks õdede-vendade vahelisi seksuaalsuhteid promoda. Aga see aeg, kus abielu on miskitpidi seksuaalsuhte legitimeerija, võiks siiski möödas olla. Nii et miks keelata õe-venna abielu?
Demagoogia? Tõenäoliselt küll. Aga siiski…
tq ütles:
Sest sama pere lastest moodustunud kooselulised paarid ei nõua selle lubamist. Tõenäoliselt sellepärast, et neid pole eriti palju. Kui neid oleks aga sama palju kui homosid ja nad oleksid oma abiellumisõiguse taotlemisel sama aktiivsed, tuleks küsimus vast vaagimisele võtta.
Seda ka, et üks oluline abielu sõlmimise eesmärk on ühise formaalse perekonna moodustamine. Õde ja vend on juba ühises formaalses perekonnas koos terve hulga sellest tulenevate õiguslike tagajärgedega. Tõenäoliselt on see üks oluline põhjus, miks too teema üles kerkinud ei ole.
Mulle tundub, et kui hakatakse homoteemaga seoses rääkima õe-venna abielust, mitmikabielust või veel hullem zoofiiliast, nekrofiiliast ja pedofiiliast, siis on tegu kas tavapärase rumalusega või sooviga jutt peateemast kõrvale juhtida. Kui sellise jutu algatajal on mingi isiklik huvi oma suhe kolme surnud kassipojaga seadustada, siis algatagu ta oma huvigrupp ja liikumine, mitte ärgu oodaku, et keegi teine tema eest ta probleemid lahendaks.
Mis eksootilistesse seksuaalpraktikatesse puutub, siis Stallmani juhtum rinofütonekrofiiliaga on klassika.
Traadiga kristlaste veebisait christwire.org on kokku pannud loetelu viisidest, kuidas aru saada, kas naisemees on gei:
Ilmselt on tegemist järjekordse poliitilise meemiga, mis üritab raamida homoseksuaalsust kui memeetilist nakkushaigust. Loomulikult on see jabur, aga mõnedele inimestele on iga ettekääne vihkamiseks hea.
Loetelu on selline:
Pakosta: homoabielu pole vaja
Eesti Päevaleht
Mart K. ütles:
Kas kaalumisele võtmise kriteeriumiks peaks siis olema homode arv ja aktiivsus? Miks just homode, mitte XXX-fiilide? Minu meelest on see väide täielik nonsenss.
Proovime niimoodi ka:
“Kui homosid oleks aga sama palju kui heterosid ja nad oleksid oma abiellumisõiguse taotlemisel sama aktiivsed, tuleks küsimus vast vaagimisele võtta.”
toonik ütles:
Kindlasti. Kui majasuuruste tomatite arv on nullilähedane või ükski majasuurune tomat ei ilmuta huvi lehmakasvatamisõiguse vastu, ei ole suuremat mõtet hakata kaaluma majasuurustele tomatitele lehmakasvatamisõigust anda.
Nestor: homoseksuaalust tuleb käsitleda sarnaselt teiste teemadega
Postimees
dig ütles:
16. artiklis ei ole kirjas, et abielu tuleb defineerida nii, nagu homoaktivistid seda tahavad. Väär viide.
tq ütles:
Ei ole demagoogia. Rootsis jõudsid hiljuti üks õest-vennast paar omavahel seksimise eest kohtu alla ja võinuks ka istuma minna (ma kahjuks ei tea, kas ja kuidas see lugu lõppes). Ükski vasakliberaal aga ei astunud nende kaitseks välja. Täiesti õige küsimuseasetus.
Martin ütles:
Ei ole. See on lihtsalt analüütiline lähenemine. Sina küll oled just omasooiharad aktivistid välja valinud, et nende poolt propagandat teha (mingil arusaamatul põhjusel skeptik.ee leheküljel), aga objektiivsel seisukohal oleva analüütiku jaoks ei ole vahet, kas abielu definitsiooni tahab laiendada omasooihar, oma õesse armunud kodanik, mitmenaisepidaja või keegi neljas-viies.
Nonsenss muidugi. Aga põhjuseks on väga lihtne asjaolu, et USA ja Lääne-Euroopa vasakliberid on juba kord selle teema oma agendasse kaasanud ning Martin Vällik võtab truu jüngrina kogu paketi korraga üle, millegipärast suutmata või soovimata selle kallal skeptiku tööriistu rakendada.
Kriku, miks sa sellest teemast nii ärritunud oled? Ja analüütilist lähenemisest on sul puudu. Võibolla esita endale nullhüpotees ja vaata kuhu sa jõuad,kasutadas tänapäevast teaduslikku kirjandust ja mitte taskufilosoofiat.
Kõik me ju maksame makse, armastame kedagi ja hoolime. Miks mitte lasta kahel täiskasvanul, kes teineteist armastavad, seaduslikult registreerida.
Ma ei ole mitte ärritunud, vaid häiritud. Mind häirivad kahepalgelisus, tõendamata väidete korrutamine, demagoogiavõtted, oponentide sildistamine ja sallimatus. Ja muidugi see ka, et kõike ülal nimetatut skeptiku sildi all harrastatakse.
Aga miks sa siis ühtegi puudust ei nimeta?
Mida seaduslikult registreerida? Oma armastust? Ja miks just kahel?
Raivo ütles:
Oleks huvitav teada, kas kuskil kunagi mõni homopaar on sõlminud lepingu, mis nende omavahelised suhted abieluga sarnaselt reguleerib.
Või pole proovitudki?
Kõigi koos elavate inimeste vahel on seltsinguleping nii ehk naa olemas.
ERL: Heterofoobia peab lõppema
Nonoh :)
Kriku ütles:
Ahaa, demagoogia. Mida seltsinguleping endast tegelikult kujutab, võib lugeda Võlaõigusseaduse 7. osast.
Seltsinguleping on oma olemuselt rangelt vabatahtlik ja ei teki spontaanselt mingisuguste maagiliste toimingutega näiteks lihtsalt sellepärast, et Üliõpilasküla mitu inimest ühte tuppa majutab.
@salvey:
Too pressiteade kirjutab muuhulgas:
Aga see on ju demagoogia. Ei tea, kas Kriku kirjutab ERLile pressiteateid?
On terve hulk enam või vähem looduslikke nähtusi, mis võivad lapse ema või isa võõrandada ning ei Eestis ega üheski teises lääneriigis ei ole lapsel seepeale võimalik riigilt ega kelleltki teiselt välja nõuda, et talle “õigus nii emale kui isale” tagataks.
K_V ütles:
On. Nii mõnigi juristibüroo pakub vastavat teenust. Aga kuna puhtvõlaõigusliku lepinguga saab reguleerida ainult partnerite omavahelisi suhteid, mitte nende suhteid kolmandate isikutega (selleks peaks seadus eraldi liigutusi tegema, näiteks juriidilisi isikuid või staatusepõhiseid eriolukordi defineerima), on säärase lepingu skoop paratamatult tunduvalt kitsam kui abielulepingul.
dig ütles:
Kui homopaar soovib “registreeruda”, siis miks peaks see üleüldse kedagi kolmandat puudutama?
Kui jutt on lapsendamisest, siis oleks seaduste mõistetavuse seisukohalt õige nõuda lapsendamisõiguse laiendamist, mitte abielu mõiste “laiendamist”.
Ei poolda õigusriiki, kus kõigepealt tuleb välja uurida viimased muudatused sõnade tähenduses, mis seaduseraamatusse kirja pandud.
K_V ütles:
Näiteks sellepärast, et too kolmas on tööandja, kes oma töötajate peredele häid tingimusi pakkuda üritab, riik, kes perekondadele ühismaksusoodustusi pakub või kohalik omavalitsus, kes tahab emma- kumma paarilise suremisel ise temast maha jäänud varandust pärida selmet lasta kadunukese abikaasal see endale saada.
Ameerikas Piiblivöö homoseksofoobsust uuriv Kentuckys asuva Moreheadi Osariikliku Ülikooli sotsioloogiaprofessor Bernadette Barton on põhjalikult vaadelnud Kentucky Kreatsionismimuuseumi väljapanekut ning sellest kokku pannud etnograafilise ülevaate, teavitab LiveScience. Professor märkas muuseumirahva käitumises tervet hulka klassikalisi fundamentalismi-ilminguid ja mitut sorti “varjatud” sotsiaalset survet, mis kokkuvõtlikult käib mõiste kohustuslik kristlus alla.
dig ütles:
Ausalt öeldes ei kujuta ette tööandjat, kes sooviks homopartnerlust toetada, aga ei saa, kuna seaduses pole vastavat lepingut abieluks nimetanud.
Uuring: soomlaste enamus toetab hetero- ja homopaaride abielude võrdsustamist
Postimees
Milliseid veidraid vorme kohalik homofoobia võib võtta, saab teada kommentaaridest (enne kui see ära koristatakse):
Hakkame aga jah ebaseaduslikku jälitustegevust toimetama ja nimekirju koostama ja kui “kõva käsi” ehk “eesti rahvuse päästja” võimule tuleb, on hea sahtlist võtta.
Valitsuse pressikonverentsi stenogrammi järgi tõstatas Lukas teema ise täitsa ilma küsimuseta.
“Et ei jääks siia lihtsalt muljet, et ülejäänud valituses valitses tööpuudus nii kaua, kui Jürgen käis oma seljas eurot Brüsselist koju toomas, siis mõne kommentaari ma annan ka istungi väliselt ajakirjanduses kõlanud teemade kohta, mis on rahvusvahelises hariduspildis ja mis siis, kui nad meie ajakirjanduses ilmnevad või ilmuvad, tekitavad kohe küsimusi: kas meil ka midagi sellist toimub?”
No kuulge, see kolmandate isikute probleem on Eestis küll väga tavaline ja tavaliselt on sellele ka mingid lahendused leitud. Neid paare, kes pole formaalselt abielus, aga sellele üsna lähedastes suhetes, on meil ikka väga palju ja homod moodustavad neist vaevalt et eriti suurt osa.
Ma pakuks välja veidi radikaalsema mõtte: abielu mõiste seadustest ära kaotada ja käsitleda seadustes vaid leibkondi, mis on siis 2+ inimest nendes kõikvõimalikes permutatsioonides.
Kirikud ja muud religioossed organisatsioonid võivad rahulikult edasi laulatada paare täpselt nii nagu nad heaks arvavad, kuid riik hoiduks sellisest tegevusest.
Jah ma saan aru, et sellega on seotud terve hulk küsimusi nagu, kas leibkonnal on ka mingi ülemine piir? millal leibkond moodustub ja lahku käheb? jne aga äkki oleks arutamist väärt.
Kriku. Analüütiline mõtlemine: Esitad hüpoteesi ja nullhüpoteesi ja plaani, kuidas läheneda teemale (Küsimused ntx ja väike ülevaade, mida ootad) Uurid teadustöid ja või teed ise uurimustöö. Ei kasuta taskufilosoofiat oma vaadete tõestamiseks. Vaata kuhu jõuad – http://en.wikipedia.org/wiki/Critical_thinking
Teate suurim probleem ei ole, et saab kusagil juriidiliselt lepingud sõlmida. Natuke kahju, et riik ei arvesta kõigi kodanikega ja teeb “homonalju” nendel.
Kui juba abieludefinitsiooni laiendada ühesoolistele paaridele, siis tõepoolest võiks juba rohelise tule anda ka mitmenaise(mehe)pidamisele, mis on kindlasti levinum kui omasooiharus kuid samas ühiskonna poolt rohkem tõrjutud. Probleemid on ju samad mis homodel – ei lasta haiglasse ligi kuna ei ole lähisugulane, pärimised jne. Lisaks nendele tekib erisooliste inimeste kooselust lapsi…
@ell:
dig mõtleb pikalt ja kriitiliselt ja leiab, et ell’il on õigus.
@ell:
Ell, sinu loogika töötab nii:
1. Õun on puuvili
2. Pirn on puuvili
3. Pirn = Õun
@gid Vaevalt et kriitiliselt. Pigem omaenda “tarkus”
Raivo ütles:
Missugused ell’i sõnavõtus figureerivad mõisted vastavad metasüntaktilistele muutujatele ‘õun’, ‘pirn’ ja ‘puuvili’? Kui oled selle vastavuse kokku pannud, küllap näed siis isegi, et see kriitika ei kritiseeri ell’i tegelikku seisukohta.
@dig:
Noh see oligi, mida ma tahtsin tõestada. Mitmenaise/mehe pidamine pole sama kui misiganes suhe kahe täiskasvanu vahel. See on sama labane võrdlus ja nõudmine kui et pirn=õun. Vaata loe see kriitilise mõtlemise artikkel läbi kui just ülikoolis ei õpetatud seda tegema.