August on homokuu
Perekond Drewitt-Barlow — kaks isa ja viis last. Pilt: The Guardian.Mõned aastad tagasi toimus augusti keskel Tallinnas üritus ametliku nimega Tallinn Pride, rahvakeeles tuntud kui homoparaad. 2007. aastal kirjutasin sellest arvamusloo Tallinn Pride – midagi enamat kui lihtsalt ‘homovärk’ ja arvan, et tollal kirjutatu kehtib kenasti ka praegu.
Ühiskond aga areneb, mõnikord aeglasemalt kui seda sooviksime, aga kui on edendajaid, julgeid kodanikke, kes iseenda ja oma huvigrupi eest aktiivselt seisavad, siis on võimalik ka lühikese ajaga muuta nii ühiskondlikku meelsust, poliitikute arvamust ja ka seadusandlust, et kellegi õigusi ega tegutsemisvabadusi kusagilt otsast vähemaks ei jääks, vaid laieneksid veelgi enamate inimeste peale.
Üheks selliseks teemaks on siis homoseksuaalsete inimeste võimalus, meil hetkel võimatus, omavahel abielu sõlmida, kuna perekonnaseaduses on kirjas sooline piirang, et abielu sõlmitakse mehe ja naise vahel. Eesti gay-ringkonnad, kui sellised asjad üldse olemas on, on pigem rõhunud eraldi partnerlusseaduse peale, et mitte ärritada “tavalisi inimesi” abielu mõiste “pühaduse rüvetamisega”. Minumeelest oli see strateegiliselt vale ja õigem oleks minna ikka täispangale ja üritada perekonnaseaduses abielu mõiste soopiirangutest vabastada. Selline eraldi suhtevormi strateegia (mis tegelikult puudutaks ka paljusid vabaabielus elavaid heteroseksuaalseid paare) on kaela toonud teistmoodi süüdistusi salakavaluses, aga tegelikult pole palju vahet — kui üks valitsuserakond (antud juhul siis IRL) ei soovi teemaga tegeleda või pigem jätkab oma homodele ärapanemise tegevusliini (homoabielud on Lukase sõnul “väljasuremisstrateegia”), siis tehku aktivistid mida iganes, süüdi oled alati ja ära sulle tehakse, sest nii on võimalik mingit laadi inimeste poolehoidu võita.
Selmet tõepoolest ühiskonnas eliit ehk suundanäitav olla ja teha üks humanistlik tegu vaatamata mingi hulga inimeste lärmakale vastuseisule, eelistavad mõned poliitikud teemat üleval hoida, sest niikaua, kuni pole lahendatud aktiivsemalt oma õiguste eest seisvate homoseksuaalsete inimeste probleemid, olgu need kui spetsiifilised ja väheseid puudutavad tahes, saab nende lahenduste torpedeerimisega etendada “perekonna ja rahvuse päästja” rolli. Seejuures aga unustatakse need inimesed, olgugi neid hulgalt vähe, kes oma igapäevases elus reaalsete probleemidega kokku puutuvad ja neid lahendusi vajavad. Ja kordan veelkord — need lahendused ei tule kellegi arvelt, kellelgi ei jää nt homoabielude sõlmimise lubamisega mitte midagi vähemaks.
Soodsaim viis teema päevakorrast maha saada on see ära lahendada. Aga seda ei soovita, kuna osad ilmselt arvavad, et keegi peab siin ühiskonnas paaria rollis olema, kelle süüks “pereväärtuste” õõnestamist, laste kuritarvitamist, moraali langemist, haiguste levimist ja muid ühiskondlikke pahesid panna saaks, vastasel korral tuleb ehk tegelike põhjustega tegelema hakata, aga see on liiga töömahukas, ikka on lihtsam patuoinast tümitada ja pööblilgi peab olema keegi, kelle peal auru välja lasta ja iseennast poliitikud ju kaagi küljes näha ei soovi.
Alljärgnevalt pakun lingid kahe augustikuise teemaarenduse juurde. Esiteks tuli teade selle kohta, et justiitsministeerium lükkas partnerlusseaduse IRL vastuseisu tõttu kalevi alla ja teiseks minister Lukase “homonali” ex cathedra. Tõstan üle ka hulga kommentaare augusti ajakirjandusleidude alt.
- Justiitsministeerium loobus mitteabielulise kooselu reguleerimisest
PostimeesJustiitsministeerium loobus mitteabielulise kooselu õiguslikust reguleerimisest, põhjendades seda Isamaa ja Res Publica Liidu (IRL) vastuseisuga.
[…]
Ministeerium märkis ettepanekute kokkuvõttes, et samasooliste paaride omavahelistes suhetes on reaalsed õiguslikud probleemid olemas, millest levinumatele oleks võimalik pakkuda kompleksset lahendust partnerlusseadusega. - IRL: abielu pole inimõigus
Postimees - Kaks argumenti samasooliste abielu vastu
Mikk Salu, Eesti PäevalehtÜtlen kohe ära, et olen samasooliste abielude vastu ja suhtun seadustatud partnerlusse kõhklevalt.
Olen oma vastuseisu põhjendanud kahel viisil. Esimene argument on puhtalt instinktiivne, kõhutundel põhinev: see pole õige. Tunnistan, seda argumenti pole võimalik ratsionaalselt eriti põhjendada. Kuid moraalsed otsused ongi tihti intuitiivsed. - Lehtsaar: homod ei vaja privileege
Lehtsaare väitel on traditsioonilisele perekonnamudelile vastanduvaid või sellest erinevaid kooseluvorme Eestis kümmekond. «Ahelabielu, mitmikabielu, külalisabielu,» loetles ta.
Teoloogi sõnul on homoseksuaalid vaid üks ilming sellest reast. «Kui Euroopas tungib islam peale, miks me ei tegele sellisel juhul mitmenaisepidamisega?» küsis ta.
Tõnu Lehtsaar on igati Eesti esihomofoobi tiitli välja teeninud. Lehtsaar pelgab (kardab), et homodele abiellumisõiguse andmine õõnestab pereväärtusi ja toob ka palju muud halba kaela, lisaks ei ole selline teguviis jumalale sugugi meelepärane. Kõik need hirmud on põhjendamatud — pereväärtused muutuvad pidevalt, jumala viha alla sattumine on lihtsalt umbluu, seega on ta hirmud irratsionaalsed ja sellise asja kohta võib isegi vist öelda foobia. Ja kuivõrd pahade asjade juhtumise kujuteldavaks põhjuseks on homod või homoseksualism, siis paistab antud juhul sõna ‘homofoobia’ kasutamine olevat igati õigustatud.
- Katrin Kivimaa: sallivus sõnades?
PostimeesMinisteeriumi otsus on pigem kooskõlas Eesti kui tüüpilise postsovetliku – ja mitte põhjamaise või euroopaliku – ühiskonna kuvandiga: korduvalt on väidetud, et just suhtumine homoseksuaalsusesse paigutab meid samasse ritta postkommunistlike, totalitaristliku minevikuga ühiskondadega ning eristab meid pikema demokraatliku traditsiooniga riikidest.
- Mehhiko ülemkohus nõuab homoabielude tunnustamist
- Marti Aavik: poliitikud ja homoseksuaalid
PostimeesSee, et homoabielusid Eestis ei seadustata, olgu või teise nime all, ei ole mingisugune sallivuse kriis. Inimesi ei diskrimineerita Eestis nende seksuaalse sättumuse järgi seaduste tasemel kuidagi ning vajadusel saab gei, nagu iga teinegi, jõnkude ametnike vastu kohtust abi, nagu näitas Viimsi lesbipaari juhtum. Kui võtta vähegi pikem ajaline perspektiiv, on ka sallivuse kasv ilmselge.
[…]
Üldrahvalikult tuntud ja positiivse kuvandiga erinevate põlvkondade (!) geid peaksid kapist välja tulema, et ülejäänud inimesed saaks vaadata ja harjuda: täitsa mõistlik inimene, aga gei … no las ta siis olla. - Rain Kooli: Seadustagem need homoabielud lõpuks ära
DelfiOleks ammu aeg see politiseerunud jama ära lõpetada. Partnerlusseaduse torpedeerinud IRL ja kaudselt ka Reformierakond püüavad selle liigutusega mitte 2011. aasta valimistel hääli kaotada. Nii lihtne see ongi. Mina pakun välja, et tehkem seadus ära (kas või pärast valimisi, vahet pole) ja mingem tõeliste küsimustega edasi. Eestis on piisavalt palju homosid, et nende õigus abielule seadustada, kuid samas liiga vähe, et selle teema ümber lämisemisele aastakümnete kaupa aega kulutada.
- Liisi Ojamaa: Äkki kannavad pereväärtusi just homod?
DelfiMa mõistan, mingil määral isegi respekteerin mõnede inimeste vajadust elada kujuteldavas maailmas, kus kõik on omal kohal ja iga asi paigas ja miski ei muutu. Rukkililled õitsevad, nende vahel jooksevad blondid naervad lapsukesed, igaühel on isa ja ema ja need elavad õnnelikult koos, nurga peal kollases majas on pisike toidupood ja kordnik ütleb kohalikele lahkelt tere.
[…]
Partnerlusseaduse tagasilükkamisega annab mu riik mulle märku, et ta ei usalda minu teadlikke valikuid. Annab märku, et ma ei peaks suhteid sõlmima südame sunnil, vaid puhtpragmaatilistel kaalutlustel. Annab märku, et kui ma hälbin konsensuslikust kinnisideest, kus blondid lapsed lippavad rukkilillede vahel ja abielusid lahutab ainult surm, pole ma väärt olema selle riigi täieõiguslik kodanik.
Lihtsalt ei ole nii
Rein Raud, Eesti Päevaleht
Isiklikult pean oluliseks tagasiminekuks justiitsministeeriumi otsust mitte registreerida paarisuhteid, mis annaksid ka muudele kui abielus paaridele nt kindlustunde ühisvara saatuse osas. Aga probleem on laiem ja ei ole taandatav tülpinud tõdemusele, et maailm on hukas ja noortel pole väärtusi.
Nüüd on meil ka kohalik gay-gate, mis algas ühest pressikonverentsist, kus haridusminister Lukaselt küsiti, et kui üks Hollandi kirjastus plaanib õpikutes samasoolisi paare kajastada, siis kas Eestis ka miskit sarnast juhtuda võiks. Meie ministri vastus oli tundetu naljaviskamine, mis mõttelt ei erine neegrinaljadest.
- Hollandis plaanitakse homoabielud kooliõpikutesse viia
PostimeesÜlesanded näeksid välja umbes järgmiselt: «Isa ja isa ostavad merisea, mis maksab 17 eurot ja 95 senti. Loomapood teeb neile 20-protsendilise allahindluse. Palju peavad Jani isad merisea eest tegelikult maksma?».
Lisaks matemaatikaõpikuile integreeritaks omasooliste lood ka näiteks maateadusesse, keeleõpikuisse ja teiste ainete õppematerjalidesse, et juba koolitunnis ühiskondlikke hoiakuid kujundada. Esindatud peaksid olema nii nais- kui meespaarid.
- Lukas: kas Arno peaks “Kevades” Kiirega käima?
“Mina arvan, et vana maailma väljasuremisstrateegiaid üle võtma ei peaks ja niisugust õppematerjali ei tule ja meie kool ei vaja. Kuigi see ei välista, et ka meil ilmub lähiajal mõni tark, kes nõuab, et Luts aetaks hauast üles ja kästaks tal “Kevade” ümber kirjutada nii, et Arno osa aega vähemalt Teelega käimise asemel käiks ka näiteks Kiirega,” märkis Lukas täna valitsuse pressikonverentsil.
Lukas on kah homofoob või oleks viisakam öelda, et viljeleb homofoobiat, kuna ta kardab põhjendamatult, et homoseksuaalsuse mainimine on selle propageerimine ehk lausa levitamine, justnagu oleks homoseksuaalsus propageeritav või levitatav. Teiseks see ‘väljasuremisstrateegia’. Mõte, et homoseksuaalsusest rääkimine või homodele abiellumisõiguse andmine on seotud väljasuremisega, on irratsionaalne, põhjendamatu ja kuivõrd ta väljasuremist halvaks asjaks peab, siis ilmselt ta kardab väljasuremist. Ja kuivõrd tema meelest on homoseksuaalsus või sellest rääkimine väljasuremise põhjus, siis kardab ta homoseksuaalsust ja kuivõrd selline kartus on irratsionaalne ehk foobia, siis sobib ‘homofoobia’ Lukase seisukohti iseloomustama küll.
- Lukas: homoõpikute jutt polnud valimiskampaania
PostimeesKui ka homod ei arva, et igal pool peaks nende teemasid käsitlema ja kogu maailm peaks nende suhte ümber pöörlema ja ei oleks pealetükkivad, siis seda teemad oleks ka vähem avalikkuse ees.
“Kui ka neegrid ei arva, et igal pool peaks nende teemasid käsitlema ja kogu maailm peaks nende suhte ümber pöörlema ja ei oleks pealetükkivad, siis seda teemad oleks ka vähem avalikkuse ees.”
Jestas küll, kuidas inimene võib teisi inimesi mitte mõista tahta! Homod elavad oma elusid ja nende elud pöörlevad nende oma elu ümber nagu minu elu pöörleb minu ja mu lähedaste ümber. Selles pole ju midagi imelikku. Ja kui minu elus juhtub ette takistusi, mis segavad mul õnnelik olemist, siis loomulikult ma tegelen sellega. Aktiivselt, vajadusel ka lärmakalt, pealetükkivalt, korraldan pikette ja paraade, algatan seaduste muudatusi. Nii ju kodanikuühiskond peakski muu hulgas toimima.
Kas Lukas kutsub ühte osa kodanikkonnast üles enesetsensuurile, vaikivale ajastule? Teema kaoks avalikkuse eest, kui see lahendatakse; kellegi vaikima sundimine ei ole lahendus, vaid üleskutse mitte kasutada oma põhivabadusi ja -õigusi. Ja seda ütleb minister.
- Seksuaalvähemused: Lukas kohtu alla
«Kõige hullem kogu loo juures on, et haridusminister ei saa aru, mis positsioonil ta istub – sõna «haridus» peaks andma vihje, kahjuks on aga ministri puhul hetkel tegemist pigem harimatusega antud valdkonnas,» sõnab ühing. «Tuua kohatuid näiteid «Kevadest» kui homoromaanist on täiesti arusaamatu.»
- Haridusminister ei taju EL suundumusi
Jan-Roland Raukas (SDE), Delfi lugejakiriKuna me (Eesti) oleme alates 1. maist 2004. osa nn Vanast Maailmast (EL liige), siis tundub arusaamatu tänaste poliitikute arvamusavaldus, kus nn Vana Maailma strateegiat kritiseeritakse. Õnneks on aga EL komisjon mõistnud, et liikmesriikides pääsevad tihti võimule ka tõeliselt ebakompetentsed poliitikud ja on astumas mõjusaid samme diskrimineerimise vähendamiseks ühenduse tasandil.
Järgmine Pride üritus toimub Tallinnas 2011. aasta 6.-12. juunil Baltic Pride nime all.
Kommentaarides korduvad mõned viited lugudele seepärast, et paljud kommentaarid on varasemast loost siia uuemasse ümber tõstetud.
raivo ütles:
Kui see jutt nüüd tähendama peaks, et abielus on nõutav võrdne arv mehi-naisi, siis oleks homosuhte abieluks nimetamine eriti vale.
2/0=∞
0/2=0
raivo ütles:
Siis mis?
raivo ütles:
Sul võib õigus olla. Kas keegi väitis vastupidist?
@Raivo:
Minu loogika töötab nii, et kui juba abielu mõiste laiendamiseks läheb, siis võiks kehtida see kõigile kaasajal levinud kooselu/püsisuhte vormidele.
ell ütles:
Kõigile vormidele, mille raames ei rikuta kellegi enesemääramisõigust või muid seadustega tagatud õiguseid — täiesti nõus. Lisaks soolisusele võiks (riikliku) abielu määratlusest puududa ka abielus osalejate arv. Tehnoloogia arengut ennetades võiks juriidikasse introdutseerida ka mõistuslikud mitteinimesed ja hakata varakult reguleerima Eesti Vabariigi kodanike potentsiaalset kooselu võõreluvormide, “kiirendatud” hüperarukate loomade ja tehisintellektidega.
Mart K. ütles:
see artikkel ei tegele küll homoabieludega, kuid vähemalt minul seostus vähemalt see lõik nii digi ja Mart K. ja teiste kommentaaridega, kuni Martin Helmeni välja.
Jüri Estam: Tegelik vabadus on süüme küsimus
Õpitud keelud
salvey ütles:
Loodetavasti õpitakse selles maailmas taluma ka väidetava enamuse õigust olla teistsugused väidetavate vähemuste suhtes.
@K_V:
*facepalm*
Kõigil on õigus oma arvamusele, aga võidelda teiste inimeõiguste vastu on ka nüüd vale.
dig ütles:
Seltsingulepig on vormivaba leping ja selle olemasolu tuvastatakse poolte käitumise alusel. Kui pooled on käitunud seltsingulepingu definitsiooni täitval viisil – tehes ühise eesmärgi nimel panuseid – siis tuvastab kohus ka seltsingulepingu olemasolu.
Ära kuuluta oma rumalust teiste demagoogiaks.
dig ütles:
Ei vasta tõele. VÕS § 589 lg. 1 põhjal tekib seltsinglaste panustest ühisomand ja loomulikult kehtivad sellele kõik sätted, mis käsitlevad ühisomandiga tehingute tegemist kolmandate isikutega.
Peresoodustuse tegemine abielu olemasolu põhjal on nagunii diskrimineeriv. Riik ei paku abielupaaridele mingeid erilisi maksusoodustusi (jah, nad saavad tulumaksudeklaratsiooni 2 paberi asemel ühel täita, aga see on ka enamvähem kõik). Mis pärimisse puutub, siis on igal juhul kõige etem teha testament. Kuna digile on seda korduvalt selgitatud, siis dig teab seda, aga kuna dig ei hinda mitte fakte, vaid oma ideoloogiat, siis korrutab ta oma vildakaid arusaamu muudkui edasi.
Raivo kirjutas:
Ja millega olen ma seda kiiduväärset soovitust rikkunud? Sellega, et ei pea just homoseksuaalide soovi oma perekonnamudelit promoda kuidagi eriliseks…?
Ise eelistad sa küll täiesti meelevaldselt üht tunnust – peresuhtes olevate isikute arvu – teistele. Mis alusel, kui küsida tohib? Surud lihtsalt oma maailmavaadet teistele peale ja leiutad selle õigustamiseks pseudoloogilisi põhjendusi…?
Mart K. ütles:
Väga tore – siis saabki seltsingulepingu. Abielu definitsiooni niisuguse laiendamisega laiendad sa seda seltsingulepinguni. Milleks?
Raivo ütles:
Kahju, et sa ei demonstreeri kriitilist mõtlemist, millele nii kenasti viitasid. Kuidas see küsimus inimõigustesse puutub?
Huvitav, kui kusagil mujal riigis abiellunud homoseksuaalid Eestisse kolivad, kas nad on siis siin riigi silmis abielus? Kas on vahet, kas on tegemist Eesti kodanikega või mitte?
@salvey: minuteada Eesti riik ei tunnusta teises riigis sõlmitud samasooliste abielu.
Meenub ka veel juhtum, kus perekonnaseisuametnik ei andnud inimesele tõendit selle kohta, et ta pole abielus, kuna inimene tahtis välismaal samast soost inimesega abielluda.
Loomulikult ei loeta Eestis abieluks välismaal sõlmitud suhteid, mis erinevad sellest, mida Eesti õiguses abieluks peetakse. See käib ka näiteks polügaamia kohta.
@Kriku:
Kriku võta näiteks kätte ja loe teaduslikku kirjandust. Aitab sellest kui loed isegi “American Mind” või misiganes muud popteaduslikku. Seal oli pikem artikkel seksuaalsuse kohta – Võib-olla näed sa ka isekootud konnatiigist kaugemale. Me ei ainus loomaliik, kes on ka homoseksuaalsed/biseksuaalsed;)
Loomulikult ei ole. Kas ma olen kuskil vastupidist väitnud?
Raivo ütles:
Peab see siis kuidagi tähendama, et x-seksuaalsus ja soojätkamisega seotud seksuaalsus on üks ja seesama asi?
Kuigi indiviidi seisukohalt pole ehk mõnikord tõesti tähtsust, misasi see liigutab…
K_V ütles:
Aga seadus ju ei huvitugi eriti inimeste seksuaalsusest, kui just vägivalda (olgu siis füüsilist, vaimset või sotsiaalset) asjasse segatud ei ole. Viljakast seksist ei huvitu Eestis seadus kohe üldse; seaduse huviorbiidis on selles osas hoopis rasedus ja selle tagajärjed, mida lasteks hüütakse. Perekond ei ole jälle raseduse ega lastega kuidagimoodi seotud.
Kriku ütles:
Aga nii tuleb ju jama välja.
Abiellub Jussuf ühe naisega, tuleb Eestisse. Siin on nad abielus.
Abiellub Abu kahe naisega, tuleb Eestisse. Nüüd on kõik kolm korraga vallalised.
Ma võtaks seksuaalsust rohkem kui skaalat.
Probleem on pigem, et kõik täiskasvanud inimesed peaksid saama võrdsed õigused riigi poolt. Kas see on tõesti halvem kui kaks meest või naist tahad koos ennas registreerida? Inimesed oleme me kõik ja maksame makse. Ja palun ärge võrrelge paarissuhet 2 täiskasvanu vahel intsesti, zoofiila vms. See näitab ainult rumalust.
Tegelikult ma pole veel oma töökohal (UCL – University College London) /sõprade hulgas kohanud veel sellist suhtumist, mida ma siin kogen. Kahju.
dig ütles:
Loomulikult on nad edasi abielus selle riigi õiguse järgi, milles nad abiellusid. Aga Eesti ei tunnista seda suhet abieluks.
Kriku ütles:
Selle lugemine ekvivalentseks tsiviilõigusepõhises riigis praktiseeritava abieluga on üsna suur demagoogia, millel ei paista olevat ühtki eesmärki peale soo alusel diskrimineerimise pealesundimise õigustamise. digi seisukoht on, et diskrimineerimine on jälk, diskrimineerimise sundimine veel jälgim ja diskrimineerimise või selle sundimise õigustamine iseäranis jälk tegevusviis.
Kriku ütles:
Näe, jälle demagoogia.
See, et abieluosaliste pärimissuhted on ilma testamenditagi enam-vähem mõistlikult ära korraldatud, on igal juhul abieluga kaasnev õigushüve. Sellel õigushüve eesmärk on pakkuda õigusselgust inimestele, kes — olgu isikliku teadmatuse pärast või teistmoodi seatud prioriteetide põhjal — abielluvad, aga testamenti ei tee. Insener hüüaks niisugust arhitektuuri veakindlaks; tore märksõna on ka mitmekihiline turvalisus. Kui erisoolised paarid saavad rohkem turvalisust kui samasoolised paarid, on tegemist diskrimineerimisega.
Muidugi võib mõni fundamentalistlik mulla propageerida seisukohta, et inimene, kes oma elus üheainsagi pisikese vea teeb — näiteks saab sebrat ületades surma enne testamendi vormistamist — on ise selles süüdi ja teda tulebki saja seitsmel viisil nöökida, aga euroopalikus kultuuriruumis ei vaadata säärasele kitsarinnalisele puritaanlusele hea pilguga — ja õigus ka.
@Kriku:
Võtab Ali kolm naist. Koostab testamendi: “Pärandan kogu oma vara naistele.” Tuleb Eestisse. Sureb ära. Kes saab Ali vara?
Martin Vällik ütles:
Omaette keerukust lisavad diplomaatilised suhted. Loe näiteks vana Delfit:
Kui järgmisel Egiptuse suursaadikul neli naist oleks, küllap koheldaks neid ka siin nagu suursaadiku naisi. Mis sest, et neid neli tükki on.
Raivo ütles:
Nagu see Eestis ongi. Mitte üheski seaduses ei ole kirjas, et homoseksuaalid ei tohi abielluda või et homoseksuaalid ei tohi omavahel abielluda. Mitte mingit homoseksuaalide diskrimineerimist sel pinnal ei ole.
Aga miks ikkagi kaks? Miks sa seda numbrit fetisheerid?
Miks sa nii ütled? On sul ehk foobia nende sättumuste suhtes?
Kahju jah, et sinu töökohas puudub arvamuste paljusus.
Kriku ütles:
Teadupärast sätestab Üldkehtiva Inimõiguste Deklaratsiooni 16. artikkel oma esimeses jupis:
Esimene põnev tähelepanek on, et abielu on inimõigus — erinevalt mõnede kristlike radikaalide väidetest. Teiseks on mõistlik tähele panna, et see inimõigus on ette nähtud kõigile, kes on täisealised ja mehed või naised. Mõni eriti tähenärijalik riik võiks ehk suuta väita, et hermafrodiitidel või eunuhhidel toda õigust tingimatult ei ole, aga geid on teadupärast mehed ja lesbid naised, mistõttu neil on ilma igasuguse kahtluseta õigus abielule koos kõige sellest tulenevaga. Peale selle on paljudes riikides kombeks ka ebatavalise seksuaalkonfiguratsiooniga inimesi meesteks või naisteks liigitada; kui see juba toimunud on, siis on niisugustel inimestel vähemalt juriidilises mõttes niisuguses riigis ka kõik meeste või naiste õigused.
dig ütles:
Seltsinguleping annab mõne väikese väheolulise erinevusega (presidendi abikaasasse puutuv jne) väga sarnase õigusliku rezhiimi. Fakt. Loe justiitsministeeriumi ekspertarvamust selles küsimuses.
Ei ole. See regulatsioon on hädajuhuks. Üleüldse, võib väita, et koos tüüpilise abielulise suhte kestuse lühenemisega kaob vajadus ka sellise regulatsiooni järele. See on jäänuk ajast, mil tüüpiline abielupaar elas koos ühe poole surmani. Testament on igal juhul eelistatavam lahendus ja igaüks, kellele on tema lähedaste aeg ja närvid natukenegi olulised, peaks tegema testamendi.
Arvan, et pärimisseaduse §28-29 järgi kõik kolm naist. Testamendis loeb, et isikud oleksid arusaadavalt identifitseeritud.
Kriku ütles:
Näe, jälle demagoogia. Kui töökohal seksiste, rassiste või kassivihkajaid ei ole, ei tähenda see, et “puudub arvamuste paljusus”.
Kriku ütles:
Kui kohtuorgan niimoodi otsustab, on ta seega Eesti Vabariigi nimel tunnustanud Ali abielu kolme naisega. Niipalju siis teooriast, et Eesti polügaamseid abielusid ei tunnusta.
Nagu see Eestis ongi. Artikkel 16 ei ütle aga, et abieluna peab tunnistama suhet, milles osalevad samasoolised isikud. Kuna see säte peaks üle maailma kehtima, ei saagi see abieluvormi täpsustada, kuna teatavasti on need eri riikides erinevad. Artikkel 16 ei kohusta riike eelistama üht abieluvormi teisele.
Teiseks piisab selle sätte täitmiseks, kui faktilisele abielulisele kooselule takistusi ei tehta. See ei kohusta riike üleüldse abielude registreerimisega tegelema.
Kriku ütles:
Täiesti õige. Eesti riigis ei diskrimineerita selles osas homoseksuaale, diskrimineeritakse mehi.
Iga naine tohib Eestis abielluda täpselt niisuguse mehega, nagu ise tahab, kui ainult vastastikusele kokkuleppele jõuab. Aga meestel sellist õigust Eestis ei ole. Kuna inimestel on soost tulenevalt erinevad õigused, toimub diskrimineerimine soo põhjal. Ja see on jälk.
Ei ole. Kohus tunnistab ainult, et antud asjaoludel on väga tõenäoline, et Abu mõtles “oma naiste” all kõnealust kolme naisisikut. Nende suhte tegelik olemus ei puutu üldse asjasse. Teoreetiliselt ei pea nad selleks ühegi riigi õiguse alusel abielus olema.
Igal inimesel on täpselt ühesugune õigus abielluda vastassoost isikuga.
Kriku ütles:
Näe, jälle demagoogia. Säärast harrastas kunagi Texase kohtunik Roy Bean, kelle üks kuulsam otsus — mis puudutas kaasust, kus keegi iirlane olevat tapnud kellegi hiinlase — kõlas niimoodi:
Artikkel 16 ütleb väga selgesti, et abieluõigus on kõigil meestel ja naistel. Ainult demagoog võiks väita, et kuna artikkel 16 ei anna abiellumisõigust neegritele, ongi nemad ilma õiguseta.
dig kirjutas:
Seda pole keegi väitnudki.
Kriku ütles:
Kui mõni riik piiraks inimeste abiellumisõigust “samast rassist” inimestega, oleks ta 16. artikliga vastuolus. Seda on ajaloos juhtunud ka.
Kõigil täisealistel, teovõimelistel ja mitte abielus olevatel meestel ja naistel on Eestis absoluutselt ühesugune õigus abielluda vastassoost isikuga. Eestis ei ole mingeid sellekohaseid piiranguid neegritele, juutidele, homoseksuaalidele, hipidele, matemaatikutele või muudele vähemustele. Kuna kõigil Eesti täisealistel, teovõimelistel ja mitte abielus olevatel isikutel on selline täpselt ühesugune õigus, on vale väita, et kedagi neist diskrimineeritaks.
Selle kõige kohta on muidugi ka olemas Strassburgi Euroopa Inimõiguste Kohtu seisukoht.
Kriku ütles:
Juhuks, kui mõni juriidikas mitte kodus olev inimene ei pannud tähele, missuguse bait-and-switch tüüpi demagoogiavõttega Kriku just maha sai, tõstab dig esile, et Straßburgi kohus ei arutanud mitte ÜRO Üldkehtivate Inimõiguste Deklaratsiooni 16. artiklit vaid hoopis Euroopa Inimõiguste Konventsiooni 12. artiklit. See on märgatavalt kitsam ja kõlab niimoodi:
Ei ole raske näha, et ECHRis tunnustatud abiellumisõigus on UDHRis tunnustatust oluliselt kitsam ja näeb lausa ilmutatult ette võimaluse, et riik toda õigust kitsendab.
Kriku ütles:
Enne 1967. aastat oli USAs inimestel “absoluutselt ühesugune” õigus abielluda oma rassist isikuga; siis jõudis selliste seaduste analüüsimiseni Ülemkohus, kes leidis, et niisugune rassipõhine diskrimineerimine on põhiseaduse diskrimineerimisvastase põhimõtte mõttega vastuolus.
Täpselt sama loogika kehtib ka soopõhise abielulise diskrimineerimise kohta.
Ära aja pada. ÜRO inimõiguste konventsiooni artikkel 16 on mõeldud kehtima nii islamimaade kui Euroopa jaoks ning on tõlgendatav ainult koos vastava maa õigusega.
Wikipedia andmetel on samal seisukohal ka ÜRO ise:
See sinu tõlgendus on tüüpiline pseudojuura, mida “Kesknädalast” ja muudest sellistest väljaannetest küllalt leida võib. Kui sa mind ei usu, kirjuta näiteks Lauri Mälksoole.
Ei vasta tõele. Võib vaielda selle üle, kas abielu definitsioon võiks hõlmata ka samasoolisi isikuid, kuid Lääne kultuuriruumis puudub igasugune alus välistada sellest kahe erisoolise isiku kooselu. Ka Virginia pidas kõnealust suhet abieluks, kuid keelas selle kriminaalsanktsiooni ähvardusel. Meil aga puuduvad omasooiharate kooselul negatiivsed õiguslikud järelmid, see ei ole mitte mingil juhul keelatud ja toob sarnaselt abielule kaasa ühisvara tekkimise jne., kuid seda ei loeta abieluks.
Abielu valge ja värvilise vahel oli 1967. aastal karistatav 16 osariigis, mitte kogu USA-s.
Kriku ütles:
Säärane väide näitab väitja puudulikku ajalootundmist.
ÜRO Üldkehtivate Inimõiguste Deklaratsioon võeti vastu 1948. aastal. Toona oli ÜROs 58 liikmesmaad, kellest ainult seitse mingist otsast islamlikud olid. Fundamentalistlikud religioonid olid parajasti madalseisus, humanitaarne humanistlik idealism jälle kõrgseisus ning oluline motivatsioon UDHRi niisugusena kirjapanemises oli Euroopa kultuurist pärineva isikuvabaduste idee hegemooniline laiendamine kogu “tsiviliseerimata” maailmale.
Seda, et “tänapäevased” vaated islamlikule ühiskonnakorraldusele UDHRiga vastuolus on, tõendab ka asjaolu, et terve hulk islamiriike on hiljem väga põhjalikult virisenud. Sellest kirjutab lähemalt näiteks tuntud ajaloolane, inimõiguslane ja islamofoob David Littman oma artiklis Universal Human Rights and “Human Rights in Islam”:
Joonealune märkus number (6) käis niimoodi:
Kriku ütles:
Aga see on ju jama. Kui üks riik saaks vastu võtta seaduse, mis defineerib, et võõramaalased ei olegi inimesed, mis mõte siis universaalsetel inimõigustel üldse oleks?
Kriku ütles:
Tänapäeval võib see nii olla, aga väga tugevaks aluseks niisuguseks välistamiseks kõlbas läänelikus kultuuriruumis ainult 150 aastat tagasi ühe või mõlema mainitud isiku orjastaatus, ainult 100 aastat tagasi isikute erinev nahavärv ning ainult 6 aastat tagasi asjaolu, et kõnealused erisoolised isikud registreeritud abielus ei olnud.
Samamoodi on teiste kitsendavate eeltingimustega, mida õnnevaenulikud fundamentalistid ja teised radikaalsed konservatiivid inimeste abieludele ette veeretada püüdnud on: mõnesid neist on minevikus kuskil isegi praktiseeritud, aga tänaseks on enamik neist ajaloo prügikasti veerenud. Mõned on, kurb küll, veel järel.
dig ütles:
Sellegipoolest on Euroopa Inimõiguste Kohus leidnud 12. artikli rikkumist näiteks kaasuses Christine Goodwin v. UK, kus Tema Majesteedi bürokraadid M→N transseksuaalil meesterahvaga abielluda ei lubanud; kohus leidis, et nii ei kõlba:
Selle ja mõnede seotud rikkumiste parandamiseks seadis Ühendkuningriik lõpuks sisse soo tunnistamise komisjonid.
1948. aasta nüüd küll mingi idealismi kõrgaeg ei olnud. Teatavasti hõlmasid ÜRO liikmesriigid ka 1948. aastal väga suure osa praegusest islamimaailmast. Ei siis ega praegu ei tõlgendatud ega tõlgendata artiklit 16 kui mingi kindla abieluvormi ülemaailmse kehtestamise katset.
Samasooliste abielu oli tollal muide veel praktiliselt tundmatu idee. Kui ajaloolist tõlgendust primaarseks pidada, ei ole selle artikliga samasooliste abielu juures üldse midagi peale hakata.
Minu teada puudutab see virin abielupoolte võrdsuse, mitte polügaamia teemat, mis on iseasi. Kuna islamimaades on abielu 2 või enamast isikust koosnev inimkooslus, siis oleks sel teemal virisemiseks tegelikult alust ju hoopis eurooplastel, kelle mitmekesi koos elamist abieluks ei tunnistata.
Ma olen seda juba vähemalt korra sulle selgitanud. Deklaratsioon sisaldab õiguslikke konstruktsioone nagu abielu või kodakondsus, mille sisustamine on riikide pädevuses. Ka see, et igal inimesel on õigus kodakondsusele, ei piira kuidagi riigi õigust otsustada, keda võtta kodanikuks ja keda mitte.
Kahtlane, kuigi muidugi mitte võimatu. Ma ei ole nüüd ka kõigi orjanduslike osariikide omaaegsete seadustega kursis. Pigem võis abielu orjaga olla keelatud, nagu hiljem rasside vaheline abielu. Kuskohas orjade omavahelist abielu eitati?
Ma olen abielus olnud juba 25 aastat (naisega) ja ma ei suuda ette kujutada ühtki loogilist konstruktsiooni, mis näitaks, et meie abielu muutuks kuidagi vähem väärtuslikuks, kui kuskil paar toredat poissi omavahel abielluksid. Minupärast abiellugu kasvõi kitsega (või jalgrattaga). Meie abielu aluseks on ikkagi minu ja minu naise omavaheline suhe, mitte kellegi kolmanda-neljanda suhe.
Mis puutub partnerlusseadusesse, siis see on täielik jama. Kui kaks inimest soovivad, et nende kooselu saaks kindlama juriidilise aluse, siis selleks ongi abielu. Kes on otsustanud ilma registreerimata koos elada, on vabatahtlikult loobunud oma suhte reguleerimisest.