August on homokuu
Perekond Drewitt-Barlow — kaks isa ja viis last. Pilt: The Guardian.Mõned aastad tagasi toimus augusti keskel Tallinnas üritus ametliku nimega Tallinn Pride, rahvakeeles tuntud kui homoparaad. 2007. aastal kirjutasin sellest arvamusloo Tallinn Pride – midagi enamat kui lihtsalt ‘homovärk’ ja arvan, et tollal kirjutatu kehtib kenasti ka praegu.
Ühiskond aga areneb, mõnikord aeglasemalt kui seda sooviksime, aga kui on edendajaid, julgeid kodanikke, kes iseenda ja oma huvigrupi eest aktiivselt seisavad, siis on võimalik ka lühikese ajaga muuta nii ühiskondlikku meelsust, poliitikute arvamust ja ka seadusandlust, et kellegi õigusi ega tegutsemisvabadusi kusagilt otsast vähemaks ei jääks, vaid laieneksid veelgi enamate inimeste peale.
Üheks selliseks teemaks on siis homoseksuaalsete inimeste võimalus, meil hetkel võimatus, omavahel abielu sõlmida, kuna perekonnaseaduses on kirjas sooline piirang, et abielu sõlmitakse mehe ja naise vahel. Eesti gay-ringkonnad, kui sellised asjad üldse olemas on, on pigem rõhunud eraldi partnerlusseaduse peale, et mitte ärritada “tavalisi inimesi” abielu mõiste “pühaduse rüvetamisega”. Minumeelest oli see strateegiliselt vale ja õigem oleks minna ikka täispangale ja üritada perekonnaseaduses abielu mõiste soopiirangutest vabastada. Selline eraldi suhtevormi strateegia (mis tegelikult puudutaks ka paljusid vabaabielus elavaid heteroseksuaalseid paare) on kaela toonud teistmoodi süüdistusi salakavaluses, aga tegelikult pole palju vahet — kui üks valitsuserakond (antud juhul siis IRL) ei soovi teemaga tegeleda või pigem jätkab oma homodele ärapanemise tegevusliini (homoabielud on Lukase sõnul “väljasuremisstrateegia”), siis tehku aktivistid mida iganes, süüdi oled alati ja ära sulle tehakse, sest nii on võimalik mingit laadi inimeste poolehoidu võita.
Selmet tõepoolest ühiskonnas eliit ehk suundanäitav olla ja teha üks humanistlik tegu vaatamata mingi hulga inimeste lärmakale vastuseisule, eelistavad mõned poliitikud teemat üleval hoida, sest niikaua, kuni pole lahendatud aktiivsemalt oma õiguste eest seisvate homoseksuaalsete inimeste probleemid, olgu need kui spetsiifilised ja väheseid puudutavad tahes, saab nende lahenduste torpedeerimisega etendada “perekonna ja rahvuse päästja” rolli. Seejuures aga unustatakse need inimesed, olgugi neid hulgalt vähe, kes oma igapäevases elus reaalsete probleemidega kokku puutuvad ja neid lahendusi vajavad. Ja kordan veelkord — need lahendused ei tule kellegi arvelt, kellelgi ei jää nt homoabielude sõlmimise lubamisega mitte midagi vähemaks.
Soodsaim viis teema päevakorrast maha saada on see ära lahendada. Aga seda ei soovita, kuna osad ilmselt arvavad, et keegi peab siin ühiskonnas paaria rollis olema, kelle süüks “pereväärtuste” õõnestamist, laste kuritarvitamist, moraali langemist, haiguste levimist ja muid ühiskondlikke pahesid panna saaks, vastasel korral tuleb ehk tegelike põhjustega tegelema hakata, aga see on liiga töömahukas, ikka on lihtsam patuoinast tümitada ja pööblilgi peab olema keegi, kelle peal auru välja lasta ja iseennast poliitikud ju kaagi küljes näha ei soovi.
Alljärgnevalt pakun lingid kahe augustikuise teemaarenduse juurde. Esiteks tuli teade selle kohta, et justiitsministeerium lükkas partnerlusseaduse IRL vastuseisu tõttu kalevi alla ja teiseks minister Lukase “homonali” ex cathedra. Tõstan üle ka hulga kommentaare augusti ajakirjandusleidude alt.
- Justiitsministeerium loobus mitteabielulise kooselu reguleerimisest
PostimeesJustiitsministeerium loobus mitteabielulise kooselu õiguslikust reguleerimisest, põhjendades seda Isamaa ja Res Publica Liidu (IRL) vastuseisuga.
[…]
Ministeerium märkis ettepanekute kokkuvõttes, et samasooliste paaride omavahelistes suhetes on reaalsed õiguslikud probleemid olemas, millest levinumatele oleks võimalik pakkuda kompleksset lahendust partnerlusseadusega. - IRL: abielu pole inimõigus
Postimees - Kaks argumenti samasooliste abielu vastu
Mikk Salu, Eesti PäevalehtÜtlen kohe ära, et olen samasooliste abielude vastu ja suhtun seadustatud partnerlusse kõhklevalt.
Olen oma vastuseisu põhjendanud kahel viisil. Esimene argument on puhtalt instinktiivne, kõhutundel põhinev: see pole õige. Tunnistan, seda argumenti pole võimalik ratsionaalselt eriti põhjendada. Kuid moraalsed otsused ongi tihti intuitiivsed. - Lehtsaar: homod ei vaja privileege
Lehtsaare väitel on traditsioonilisele perekonnamudelile vastanduvaid või sellest erinevaid kooseluvorme Eestis kümmekond. «Ahelabielu, mitmikabielu, külalisabielu,» loetles ta.
Teoloogi sõnul on homoseksuaalid vaid üks ilming sellest reast. «Kui Euroopas tungib islam peale, miks me ei tegele sellisel juhul mitmenaisepidamisega?» küsis ta.
Tõnu Lehtsaar on igati Eesti esihomofoobi tiitli välja teeninud. Lehtsaar pelgab (kardab), et homodele abiellumisõiguse andmine õõnestab pereväärtusi ja toob ka palju muud halba kaela, lisaks ei ole selline teguviis jumalale sugugi meelepärane. Kõik need hirmud on põhjendamatud — pereväärtused muutuvad pidevalt, jumala viha alla sattumine on lihtsalt umbluu, seega on ta hirmud irratsionaalsed ja sellise asja kohta võib isegi vist öelda foobia. Ja kuivõrd pahade asjade juhtumise kujuteldavaks põhjuseks on homod või homoseksualism, siis paistab antud juhul sõna ‘homofoobia’ kasutamine olevat igati õigustatud.
- Katrin Kivimaa: sallivus sõnades?
PostimeesMinisteeriumi otsus on pigem kooskõlas Eesti kui tüüpilise postsovetliku – ja mitte põhjamaise või euroopaliku – ühiskonna kuvandiga: korduvalt on väidetud, et just suhtumine homoseksuaalsusesse paigutab meid samasse ritta postkommunistlike, totalitaristliku minevikuga ühiskondadega ning eristab meid pikema demokraatliku traditsiooniga riikidest.
- Mehhiko ülemkohus nõuab homoabielude tunnustamist
- Marti Aavik: poliitikud ja homoseksuaalid
PostimeesSee, et homoabielusid Eestis ei seadustata, olgu või teise nime all, ei ole mingisugune sallivuse kriis. Inimesi ei diskrimineerita Eestis nende seksuaalse sättumuse järgi seaduste tasemel kuidagi ning vajadusel saab gei, nagu iga teinegi, jõnkude ametnike vastu kohtust abi, nagu näitas Viimsi lesbipaari juhtum. Kui võtta vähegi pikem ajaline perspektiiv, on ka sallivuse kasv ilmselge.
[…]
Üldrahvalikult tuntud ja positiivse kuvandiga erinevate põlvkondade (!) geid peaksid kapist välja tulema, et ülejäänud inimesed saaks vaadata ja harjuda: täitsa mõistlik inimene, aga gei … no las ta siis olla. - Rain Kooli: Seadustagem need homoabielud lõpuks ära
DelfiOleks ammu aeg see politiseerunud jama ära lõpetada. Partnerlusseaduse torpedeerinud IRL ja kaudselt ka Reformierakond püüavad selle liigutusega mitte 2011. aasta valimistel hääli kaotada. Nii lihtne see ongi. Mina pakun välja, et tehkem seadus ära (kas või pärast valimisi, vahet pole) ja mingem tõeliste küsimustega edasi. Eestis on piisavalt palju homosid, et nende õigus abielule seadustada, kuid samas liiga vähe, et selle teema ümber lämisemisele aastakümnete kaupa aega kulutada.
- Liisi Ojamaa: Äkki kannavad pereväärtusi just homod?
DelfiMa mõistan, mingil määral isegi respekteerin mõnede inimeste vajadust elada kujuteldavas maailmas, kus kõik on omal kohal ja iga asi paigas ja miski ei muutu. Rukkililled õitsevad, nende vahel jooksevad blondid naervad lapsukesed, igaühel on isa ja ema ja need elavad õnnelikult koos, nurga peal kollases majas on pisike toidupood ja kordnik ütleb kohalikele lahkelt tere.
[…]
Partnerlusseaduse tagasilükkamisega annab mu riik mulle märku, et ta ei usalda minu teadlikke valikuid. Annab märku, et ma ei peaks suhteid sõlmima südame sunnil, vaid puhtpragmaatilistel kaalutlustel. Annab märku, et kui ma hälbin konsensuslikust kinnisideest, kus blondid lapsed lippavad rukkilillede vahel ja abielusid lahutab ainult surm, pole ma väärt olema selle riigi täieõiguslik kodanik.
Lihtsalt ei ole nii
Rein Raud, Eesti Päevaleht
Isiklikult pean oluliseks tagasiminekuks justiitsministeeriumi otsust mitte registreerida paarisuhteid, mis annaksid ka muudele kui abielus paaridele nt kindlustunde ühisvara saatuse osas. Aga probleem on laiem ja ei ole taandatav tülpinud tõdemusele, et maailm on hukas ja noortel pole väärtusi.
Nüüd on meil ka kohalik gay-gate, mis algas ühest pressikonverentsist, kus haridusminister Lukaselt küsiti, et kui üks Hollandi kirjastus plaanib õpikutes samasoolisi paare kajastada, siis kas Eestis ka miskit sarnast juhtuda võiks. Meie ministri vastus oli tundetu naljaviskamine, mis mõttelt ei erine neegrinaljadest.
- Hollandis plaanitakse homoabielud kooliõpikutesse viia
PostimeesÜlesanded näeksid välja umbes järgmiselt: «Isa ja isa ostavad merisea, mis maksab 17 eurot ja 95 senti. Loomapood teeb neile 20-protsendilise allahindluse. Palju peavad Jani isad merisea eest tegelikult maksma?».
Lisaks matemaatikaõpikuile integreeritaks omasooliste lood ka näiteks maateadusesse, keeleõpikuisse ja teiste ainete õppematerjalidesse, et juba koolitunnis ühiskondlikke hoiakuid kujundada. Esindatud peaksid olema nii nais- kui meespaarid.
- Lukas: kas Arno peaks “Kevades” Kiirega käima?
“Mina arvan, et vana maailma väljasuremisstrateegiaid üle võtma ei peaks ja niisugust õppematerjali ei tule ja meie kool ei vaja. Kuigi see ei välista, et ka meil ilmub lähiajal mõni tark, kes nõuab, et Luts aetaks hauast üles ja kästaks tal “Kevade” ümber kirjutada nii, et Arno osa aega vähemalt Teelega käimise asemel käiks ka näiteks Kiirega,” märkis Lukas täna valitsuse pressikonverentsil.
Lukas on kah homofoob või oleks viisakam öelda, et viljeleb homofoobiat, kuna ta kardab põhjendamatult, et homoseksuaalsuse mainimine on selle propageerimine ehk lausa levitamine, justnagu oleks homoseksuaalsus propageeritav või levitatav. Teiseks see ‘väljasuremisstrateegia’. Mõte, et homoseksuaalsusest rääkimine või homodele abiellumisõiguse andmine on seotud väljasuremisega, on irratsionaalne, põhjendamatu ja kuivõrd ta väljasuremist halvaks asjaks peab, siis ilmselt ta kardab väljasuremist. Ja kuivõrd tema meelest on homoseksuaalsus või sellest rääkimine väljasuremise põhjus, siis kardab ta homoseksuaalsust ja kuivõrd selline kartus on irratsionaalne ehk foobia, siis sobib ‘homofoobia’ Lukase seisukohti iseloomustama küll.
- Lukas: homoõpikute jutt polnud valimiskampaania
PostimeesKui ka homod ei arva, et igal pool peaks nende teemasid käsitlema ja kogu maailm peaks nende suhte ümber pöörlema ja ei oleks pealetükkivad, siis seda teemad oleks ka vähem avalikkuse ees.
“Kui ka neegrid ei arva, et igal pool peaks nende teemasid käsitlema ja kogu maailm peaks nende suhte ümber pöörlema ja ei oleks pealetükkivad, siis seda teemad oleks ka vähem avalikkuse ees.”
Jestas küll, kuidas inimene võib teisi inimesi mitte mõista tahta! Homod elavad oma elusid ja nende elud pöörlevad nende oma elu ümber nagu minu elu pöörleb minu ja mu lähedaste ümber. Selles pole ju midagi imelikku. Ja kui minu elus juhtub ette takistusi, mis segavad mul õnnelik olemist, siis loomulikult ma tegelen sellega. Aktiivselt, vajadusel ka lärmakalt, pealetükkivalt, korraldan pikette ja paraade, algatan seaduste muudatusi. Nii ju kodanikuühiskond peakski muu hulgas toimima.
Kas Lukas kutsub ühte osa kodanikkonnast üles enesetsensuurile, vaikivale ajastule? Teema kaoks avalikkuse eest, kui see lahendatakse; kellegi vaikima sundimine ei ole lahendus, vaid üleskutse mitte kasutada oma põhivabadusi ja -õigusi. Ja seda ütleb minister.
- Seksuaalvähemused: Lukas kohtu alla
«Kõige hullem kogu loo juures on, et haridusminister ei saa aru, mis positsioonil ta istub – sõna «haridus» peaks andma vihje, kahjuks on aga ministri puhul hetkel tegemist pigem harimatusega antud valdkonnas,» sõnab ühing. «Tuua kohatuid näiteid «Kevadest» kui homoromaanist on täiesti arusaamatu.»
- Haridusminister ei taju EL suundumusi
Jan-Roland Raukas (SDE), Delfi lugejakiriKuna me (Eesti) oleme alates 1. maist 2004. osa nn Vanast Maailmast (EL liige), siis tundub arusaamatu tänaste poliitikute arvamusavaldus, kus nn Vana Maailma strateegiat kritiseeritakse. Õnneks on aga EL komisjon mõistnud, et liikmesriikides pääsevad tihti võimule ka tõeliselt ebakompetentsed poliitikud ja on astumas mõjusaid samme diskrimineerimise vähendamiseks ühenduse tasandil.
Järgmine Pride üritus toimub Tallinnas 2011. aasta 6.-12. juunil Baltic Pride nime all.
Kommentaarides korduvad mõned viited lugudele seepärast, et paljud kommentaarid on varasemast loost siia uuemasse ümber tõstetud.
Mis mõttes kindlama juriidilise aluse?
@Kriku:
OK.
Sõnastan ümber:
Inimesed, kes soovivad, et nende suhe oleks seadustega reguleeritud, võivad abielluda. Need, kes ei abiellu, on sellisest reguleerimisest vabatahtlikult loobunud – igati seadustega kooskõlas. Veider oleks, kui ühiskond nüüd neile mingi regulatsiooni peale suruks.
See, et samasoolistel niisugune võimalus puudub, on lihtsalt kius nende poolt, kes tahavad pidevalt oma nina teiste magamistuppa ja püksi toppida. Pole mingit ratsionaalset põhjust, miks abielu peaks just mehe ja naise vahel sõlmitama.
Ma olen hirmus vanamoeline ja praktilise meelega naesterahvas. Ma olen pikalt selle samasooliste abielu üle mõlgutanud nii ja naapidi ja igasuguseid mõtteid on olnud. Aga ükspäe tuli mulle sihuke mõte et…
Kui unustaks nüüd üldse ära korraks igasugused seadused ja konventsioonid ja ÜRO jne. Ja mõtleks, et misasi see perekond nagu iseenesest on, ja mille jaoks. Vaat ei ole perekond (nagu keegi juba ülalpool tabavalt märkis) kahe või enama inimese suguelu legitimiseerimiseks välja mõeldud. Suguelu puudutavad piirangud (et seks enne abielu keelatud ja väljaspool abielu samuti) ei kehti igal pool ühtemoodi, üldiselt on nende eesmärk hoopis tagada, et järglaste mõlemad vanemad on teada (kesse iokka võõrast väntsakat kasvatada tahab, saati temast pärijat teha). Küll aga on universaalne see, et perekond hoolitseb ühiselt üksteise ja eelkõige laste eest, olgu selles peres siis üks ema ja palju isasid või üks isa ja palju emasid või üks ema ja üks isa või… noh, mõned eksootilisemad mudelid on veel (nt täielik isatus ja naistevalitsus).
Ühesõnaga, perekond oma algsel kujul tähendab üksteisele pühendunud kooselavaid inimesi, kes koos hoolitsevad üksteise ja laste eest, põhieesmärgiks järglaste saamine, nende eest hoolitsemine ja nende üleskasvatamine.
Kui paljude inimeste jaoks on abiellu astumise akt vaid võimalus kanda ilusaid riideid ja teha romantiline pidu, abielus olemine vaid võimalus majanduslikult edukamalt toime tulla (kahekesi üüri-laenu maksta on ju kergem kui üksi!) ja perekond tähendab vaid kahekesi kamina ees veedetavaid õhtuid, toredaid saunapidusid ja Egiptuse-reise ja laste saamine planeeritakse aega, kus karjäär on tehtud ja põnevast elust tüdimus peal (ca 45-50 aastaselt, küll Sõritsa aitab…), siis…
Siis olen mina igal juhul toetamas neid samasooliseid paare, kes tahavad abiellu astuda ja PERE luua, st lapsi saada/adopteerida, ja neist korralikud inimesed kasvatada, neile turvatunnet ja rõõmu pakkuda. Vanemateta lapsi on meil palju, kes kodu ja vanemaid vajavad. Suguelu legitimiseerimiseks pole aga seda sammu üldse vaja mitte kellelgi teha, olgu sama- või erisoolistel.
Tõnu ütles:
Kogu abielu ümber toimuva jauramise fundamendiks paistab olevat nõudmine, et abieluks tuleks nimetada midagi muud, kui seni nimetatud. Et tegemist on nii kultuuriloolise kui ka juriidilise mõistega, siis selle tähenduse muutmine on igal juhul äärmiselt kahtlane tegevus. Eriti muidugi siis, kui mõistlikku põhjendust ei ole ega tule.
Tõnu ütles:
Jah?
Minu teada kõik seadused ainult sellega tegelevadki, et reguleerivad inimestevahelisi suhteid.
Kriku ütles:
Loomulikult selles mõttes, et kui pärimise jaoks või milleks iganes tõendamiseks läheb, ei oleks tarvis kohtu ees panustatud lusikaid lugeda saamaks teada, kes on naine ja kes armuke. Täpselt sama põhjus, miks kirjalik tööleping alati eelistatav on, kuigi teoreetiliselt võiks ju hädakorral kohtus ka suulise lepingu olemasolu kinnitada.
Praegu on niisugune olukord, nagu usujuhtidele pugevad poliitikud oleksid vastu võtnud otsuse, et “ühest küljest on meil vaba riik ja prostituute piirata nagu ei tahaks, aga teisest küljest peaks ikka põlastust välja näitama selle ameti suhtes … hüva, lubame siis igast soost naisterahvastel prostituudina töötada, aga töölepingud peavad nad oma sutenööriga tingimata suuliselt sõlmima. Kui töövaidluseks läheb, küll siis kohus harutab selle puntra lahti.” Nagu Sa isegi väga hästi aru saad, kuigi tunnistada ei taha ja igat masti demagoogilisi trikke rakendad, on see absurdne situatsioon.
K_V ütles:
Seda, et abielu roll ühiskonnas muutub, on enne juhtunud ja juhtub ka tulevikus. Tänapäeva Euroopa laadi abielu on väga teistsugune institutsioon kui keskaegne Aafrika stiilis abielu või vanade maiade moodi abielu. Mõistusepäraselt korraldatud seadused katsuvad ühiskonna arenguga sammu pidada.
Kriku ütles:
Näe, jälle demagoogia. Inimene, kes koloniaalajastu lõpuaegade lugu mõistab, saab väga hästi aru, et see “hõlmamine” tähendas seda, et ÜRO liikmeteks olid Euroopa koloniaalvõimud, kelle käpa all tol hallil ajal sadade miljonite kaupa moslemeid elas. Nagu tavaliselt, pidasid emamaad kohalikku kultuuri ülemaks ja perifeerias elavate polügaamsete polüneeslaste oma metsikumaks ning islamit niisamuti.
ÜRO liikmeskonna oluline kasv 20. sajandi keskel oli tingitud peamiselt koloniaalimpeeriumite lagunemisest ja endiste asumaade iseseisvumisest. Prantsuse impeeriumi aeg sai otsa alles 1960ndatel; Briti impeerium lagunes riikideks laiali veidi enam kui kümnekonna aasta jooksul pärast Teist Suurt Sõda ja Hong Kong lahkus Tema Majesteedi rüpest alles 1997. aastal; Hispaania koloniaalvaldused iseseisvusid 1975. aastaks.
Kriku ütles:
Kindlasti mitte. Riik saab tegeleda ainult kohalike variatsioonidega, näiteks otsustada, missugust värvi abielutunnistus selle riigi kodanike kommetega kõige paremini sobib ja võib-olla ka, kas selles riigis tuleks abieluosaliste arvu piirata kahe, viie või kaheksaga, kui üldse. Riik ei tohi ümberdefineerimiste, -otsustamiste ja muu demagoogika abil oma kohustuste — mille hulka kuulub inimeste põhiõiguste tagamine — täitmisest mööda hiilida. Nii, nagu riik ei pääse sõnavabaduse tagamise nõudest defineerides sõnavabadust kui “igamehe õigus minna linnaväljakule ja hüüda “Sõna!””, ei pääse riik abieluvabaduse tagamise nõudest defineerides abielu kui “sinise mehe ja talle meelepärase naisterahva vahelist omandisuhet” ja seejärel väites, et kuna selles riigis tohib iga sinist värvi nahaga mees meelepärase naisterahva endale võtta, on inimõiguste seisukohast kõik kõige paremas korras.
Sellest, kuidas mõned opressiivsed valitsused sedalaadi ümberdefineerimisi võivad korraldada, kirjutab näiteks ülalviidatud artikkel, mille üheks fookuseks on Kairo Deklaratsioon Inimõigustest Islamis tükkis kriitikaga:
Tõnu, Eesti seadused reguleerivad ka nende suhteid, kes ei abiellu. Suurt vahet pole.
dig kirjutas:
Abielupaaride puhul tekivad vara ühisvarasse/lahusvarasse kuulumise või siis vara jagamise kokkuleppe tõendamise probleemid põhimõtteliselt samamoodi. Arvamus, et abielu registreerimine kuidagi millegi tõendamist kergendab, on küll väga naiivne.
Mis ei tähenda, et nad oleksid olnud pühendunud polügaamilise abielu ümbertegemisele või et polügaamia likvideerimine oleks inimõiguste ülddeklaratsiooni eesmärkide hulka kuulunud.
Mis sa kostad. Nii et siis sinu arvates rikutakse kõigis riikides, milles abieluvorm või kodakondsusseadus erineb mingist mudelist, rängalt inimõigusi. Mis mudelitest siis jutt on, kui küsida tohib? Ja kas need Kõige Õigemad Definitsioonid on siis automaatselt need, mida vasakliberid kuulutavad…? Või kust sa neid võtad?
dig ütles:
Kui abielu lakkab olemast mehe (meeste) ja naise (naiste) kooselu ühiste laste kasvatamiseks, on ta nii kaugele arenenud, et puudub igasugune vajadus abielu seadustes eraldi ära mainida.
Inimeste sooneutraalset kooselu ja koostegutsemist reguleerivaid seadusi selletagi küllalt.
—
Muide, Piibel küll erilise rassismiga abielu küsimuses ei hiilga, samas näib ta tõesti läbini homofoobne olema.
Noa olla kõigist liikidest paari laeva võtnud, keda ta vähegi teadis. Aga ainult erisoolise paari.
Kuidas talitas Noa hermafrodiitsete tigudega? Nendest pole just lihtne erisoolist paari moodustada.
Konsultandil on teooria selle kohta, millised faktorid abielu püsimist ohustada võiksid. Vähemalt selles loetelus minu arust küll ei mainita, et teiste inimeste abielu, isegi mitte samasooliste oma, võiks kuidagi ohustada kellegi teise kooselu. Abielu nõuab äriga sarnast pühendumist
Endel ütles:
Inimeste puhul oleks olulisem küsimus, kas biseksuaal võiks olla abielus kahe inimesega – ühe mehe ja ühe naisega.
Pole midagi parata, vastavalt legendidele oli Noa laevas hulka mitteinimesi.
Kriku ütles:
Ahaa, see tähendab, et Abu võib Eestis kolmanda naise võtta. Näe, mitmenaisepidamise mittetunnistamisega mahitab Eesti riik mitmenaisepidamist.
Abu võib elada koos nii mitme naisega kui tahab. Eestis kehtivas abielus saab ta aga olla korraga ainult ühe naisega.
Oletame, et Krikul on õigus. Siis kukub välja nii, et Jussuf, kellel oli enne üks naine, on Eestis abielus ja ei saa teist naist võtta, aga Abu, kellel oli enne kaks naist, on Eestis vallaline ja võib endale Eestis kolmanda seadusliku naise juurde võtta ning kenasti ära ka registreerida. Jälle diskrimineerimine.
Kui Abu on kaks korda üksteise järel abiellunud, siis võib ju tema esimene abielu ka Eesti seaduste järgi kehtiv olla.
R2-ga piknikul saatekülaliseks oli täna Varro Vooglaid. (Eelmises saates oli Reimo Mets olnud, aga toda saadet ma kuulma ei juhtunud). Nii palju, kui ma aru sain, olid tema argumendid samasooliste suhete vastu sellised: need on ebamoraalsed. Kui need suhted seadustada, miks siis mitte ka vargust seadustada, sest ka see on alati olemas olnud ja varguse keeld põhineb samuti moraalil. Noh, siin saaks vastu vaielda, et seadustada tahetakse ikka ainult vabatahtlikkuse alusel sõlmitud suhteid. Vargus on ikkagi vägivaldne tegu ja justkui teisest ooperist niiöelda.
Ka arvas ta, et kui kohe homoabielude tõttu midagi ei juhtugi, siis 200-300 aasta pärast meie tsivilisatsioon hukkub, ilmselt siis vist ka üldise moraalituse ja liigse tolerantsuse tõttu. Tulevik võib aga islamile kuuluda, arvas ta. (nagu ma aru sain)
Ei ole. Mitte et see kuidagi asjasse puutuks või VV argumentide kasuks räägiks.
Kriku ütles:
Ütleme siis, et vargus on tegu, mis ei toimu kahe osapoole nõusolekul.
Kannibalismi normaliseerimine
Selle loo lugemine tuletas mulle meelde kunagi loetud raamatu inuittide kohta sarjast “Maailm ja Mõnda”. Raamatus kirjeldati inuittide reaalselt toimunud nälga suremisi. Mõtlesin juba tookord lugedes, et huvitav, mis takistas ellujäänutel surnute ärasöömist. Mingitel põhjustel seda ei tehtud. Kristlased nad ju polnud.
salvey ütles:
Ju nad ei tulnud selle peale. Nunatsiaq Online’is üksteist aastat ja kaks päeva tagasi ilmunud artikkel räägib ka teistsugustest juhtumitest:
Artikkel räägib veel, et hulka inuiti hõime olevat kannibalismi omistanud naabruses elutsenud “metsikutele” indiaanlastele.
August on homode jooksuaeg?
Martin Helme, Õhtuleht
Jne, jne
Laim vähemuste suunas on kohatu
Gunnar Ilves
Martin Vällik ütles:
Oh ei. August on hapukurgihooaeg, kui ajakirjandus otsib kõikvõimalikke skandaalseid teemasid. Üks neist on “näe, meie omi kepitakse”.
Ei ole juhus, et selle fenomeni ingliskeelne nimi on silly season.
Leidsin netist väga kummalise suhtumise seksuaalsusesse: kui anaalseks toimub mehe ja naise vahel, siis on see normaalne, aga kui seda praktiseerivad kaks meest, siis on tegu homoseksualismiga.
Selline suhtumine näitab, et maailmas on suur hulk nn. varjatud homosid, kelle tegevusele mitte keegi tähelepanu ei pööra. Naise puhul ei ole vajadust kasutada anust, ometi kasutatakse… Sellised naiste kasutajad homo-seksuaalsuheteks tuleks häbiposti naelutada.
Mul puuduvad andmed palju on protsentides selliseid perversseid tõpraid, aga neid on. On tõenäoline, et neid on tunduvalt rohkem kui homosid.
Normaalses ühiskonnas peaks võitlus toimuma selliste pervertide vastu, aga meie silmakirjalikus, kristlikus kultuuriruumis vaikitakse tõelised probleemid lihtsalt maha.
Naine ei ole kristluse õpetuse järgi ju mingi täisväärtuslik kodanik, vaid mingi alaväärne olend, keda hoidma ja kaitsma ei pea.
Jüri Eintalu: New Yorgi mošee ja müüt homofoobiast
August on läbi, kuid teemat lahkavatel artiklitel ei paista veel lõppu tulevat.Mis homoabielu? Las kõik abielluvad kõigiga!
Kaks viisi mõelda samasooliste partnerlusest
Küsimus suurele ringile – kas emadepäeva riiklik tähistamine on diskrimineerimise vorm?
Mis “olulisusse” puutub, siis poliitikud nagu kõik inimesed on sunnitud tegema pidevaid valikuid, milliste küsimustega peaks tegelema eelisjärjekorras, millised kannatavad natuke oodata ja millised kannatavad põhimõtteliselt ükskõik kui kaua oodata. Kui nad seda ei teeks, ei saaks nad üldse midagi tehtud.
Tõdemusega, et autor on kõhedusttekitavalt demagoogiaaldis, võiks tema artikli arutelu tõepoolest lõpetada. Homoseksuaalidel on Eestis täpselt niisamasugune õigus abielluda nagu mittehomoseksuaalidel.
Kommentaar Delfist:
Kriku ütles:
Probleem peaks siis olema selles (nagu mina aru saan), et inimesel oleks õigus abielluda just selle inimesega, kellega ta soovib. Eeldusel muidugi, et sel teisel inimesel on ka selline soov olemas. Muidugi võivad mõlemad abielluda kellegagi, kes nende esimene eelistus poleks. Kuid kas see tuleb neile ja ühiskonnale lõppkokkuvõtteks kuidagi kasuks?
Jah, aga see on teine probleem. See on abielu tähenduse (definitsiooni) probleem, mitte kellegi diskrimineerimise probleem. Abielu ei ole meil mitte kunagi olnud suhe, millesse ükskõik kes võib ükskõik kellega astuda. Kui kõikidel inimestel on ühesugused õigused, ei saa juba definitsiooni järgi olla diskrimineerimist. Üks asi, mis mulle omasooiharate aktivistide juures närvidele käib, ongi püüe kujutada abielu olemuse küsimust põhiõiguste küsimusena. Väide, et homoseksuaalidele ei ole abielu kättesaadav, on lihtsalt vale. See, mida nad tahavad, on abielu tähenduse laiendamine samast soost isikute suhetele.
Kui aga nendega nõustuda, et tegemist on tõesti põhiõiguste küsimusega ja igaühe põhiõigus on abielluda, kellega ta soovib (ei ÜRO inimõiguste deklaratsioonis ega üheski teises tahvusvahelise humanitaarõiguse autoriteetses allikas midagi sellist kirjas ei ole, aga see selleks), siis peab paratamatult möönma ka igaühe õigust abielluda näiteks nii paljude isikutega, kui ta soovib või oma õe või vennaga (või mõlemaga korraga). Erisoolisuse nõudest loobumine ei ole vähimalgi määral ratsionaalsem või põhjendatum kui isikute arvu piirangust loobumine. Kui tegemist oleks põhiõiguste küsimusega, siis piisaks täpselt ühest isikust, kes seda nõuab.
Kui küsimus on põhiõigustes ja nõue on luua igaühele võimalus abielluda sellega, kellega ta soovib, siis ei saa homoseksuaale ühegi teise grupi ees eelisseisundisse seada. Selles seisnebki paljude homoaktivistide või nende järgijate väidete vastuolulisus: ühelt poolt väidavad nad, et abielluda just soovitud partneriga on põhiõigus, kuid teiselt poolt, et abielu definitsioonis tuleb muuta ainult neid huvitavat tunnust. Meil siin esindab sellist suhtumist muuhulgas Raivo.
Kriku ütles:
Tõepoolest. Viissada aastat tagasi ei olnud mõisasaksal mingisugust võimalust isegi armastatuima orjatüdrukuga abielluda.
Aga sestpeale on inimeste arusaamine võrdõiguslikkusest edasi arenenud ja see, et “vanasti nii ei saanud” ei ole mingisugune tõsiseltvõetav põhjus diskrimineerimise jätkamiseks. Olgu see siis sotsiaalne, seksuaalne või seaduslik.
Kriku ütles:
Esiteks, libeda tee argument on Saatanast.
Teiseks, mis sellest siis halba on, kui mõned isikud hulgakesi abielluvad?
Ja päris kindlasti ei ole tänapäeval, kui isegi homofoobid teavad, et abielu ja seks kaks täiesti ise asja on, õigustatud õe-venna abielude keelamine. Mõnedes õiguskultuurides võidakse lugeda õigustatuks õe-venna seksi keelamine; võimalik aga, et see õigustus kahaneb oluliselt, kui geneetiliste defektide sõeluuringud piisavalt odavaks ja üldkasutatavaks muutuvad. Omaette tähelepanu väärib muidugi ka asjaolu, et esikloomalistel on mitmeid bioloogilisi mehhanisme seesuguse seksi pärssimiseks. On arvata, et isegi siis, kui see seaduslik oleks, ei juhtuks seda eriti sageli. See, et Pullerits intsestikirjandust lugeda armastab, on tema isiklik probleem, dramatic selection bias nimeks.
Kriku ütles:
Süüdista ameerikalikku diskursust. Todasama, mis tööandjate manifesti väljakäimise taga on: igaüks ajab kitsalt oma asja, teiste mured neid ei huvita.
Aga näe, dig on juba mitu korda väljendanud seisukohta, et kolme- ja enamaliikmelised abielud peaksid seaduses toetatud olema, kui osalised säärastest abieludest huvitatud on.
Seventh ütles:
Hüva. Millised teadusartiklid toetavad tundmatu delfiini väiteid?
dig ütles:
Oli küll. Mitte et see asjasse puutuks.
Ei mingit libeda tee argumenti. Omasooiharatel ei ole vähem ega rohkem õigust abielu ümber defineerimist nõuda kui teistel vähemustel. Omasooiharad ei ole mingi eriline või väljavalitud rahvas.
Kena, et vähemalt sina ei tee sama viga, mida Raivo.
Juhin sinu tähelepanu asjaolule, et rasestumisvastased vahendid on juba mõnd aega tagasi piisavalt odavad ja üldkasutatavad. Abort on ka seaduslik.
Ka homoseksuaalsust ei esine eriti sageli.
Jah. USA-s on religiooni mõju suur ja paljud homoaktivistid tahavad, et neile laieneks just kristliku abielu traditsioonidest lähtuv abielu – ilma neid häiriva erisoolisuse tunnuseta, muidugi mõista.
Kena. Siis on järgmine küsimus, et milleks seda vaja on ja miks ei piisa seltsingulepingust? Kas emadepäeva tähistamine või potentsiaalselt viljaka suhte jaoks eraldi nimetuse kasutamine riigipoolse suhtumise näitajana on kellegi suhtes diskrimineeriv ja lubamatu või ei?
Üks kuulsamaid näiteid väga ebaseisukohasest abielust on Rõngu plika Marta Helena Skowrońska, kuigi mitte küll 500, vaid 300 aasta tagusest ajast. Ma ei usu, et kuskil oleks sõnaselgelt öeldud olnud, et ebaseisusekohane abielu on kehtetu. Vähemalt katoliku kiriku seisukoht oli ja on risti vastupidine.
Pärisorjaga abiellumiseks puudus üldjuhul aga igasugune praktiline vajadus ja see oleks olnud (oli? tõenäoliselt mõned juhud kui mitte Baltikumis, siis Venemaal ikkagi aset leidsid) tõeliselt massiivne seltskondlik skandaal.
dig küsis:
Men who have sex with men in the United States: demographic and behavioral characteristics and prevalence of HIV and HSV-2 infection: results from National Health and Nutrition Examination Survey 2001-2006.
On kerge leida andmeid ka psühhiaatriliste probleemide ja homoseksuaalsuse korrelatsiooni kohta, kuid nagu alati sellistel juhtudel on raske öelda, millist osa mängivad sotsiaalsed faktorid.
Näiteks: Psychiatric morbidity associated with same-sex sexual behaviour: influence of minority stress and familial factors.
Aga minu arvates on see kõik küllaltki väheoluline. Need inimesed ei saa midagi sinna parata, et nad on sellised, nagu nemad on. Haigeid inimesi tuleb aidata ja toetada, mitte mõnitada ja häbimärgistada. See võiks aga mingitel üldistel alustel käia – ma ei taha elada riigis, kus tummade või liikumispuudega isikute erivajadusi ei peeta oluliseks, kuna neist ei ole meeleavaldustel karjujaid.
@Kriku:
Kuidas see sookaaslastega abiellumine geidele eriõiguseid annab? Kas bi või heteroseksuaalsetele keelatakse seejuures ära samasoolised abielud?
Aga ma pole ju öelnudki, et annab?
Krikule.
Sa ikkagi kasutad libeda nõlva argumente, aga need libisevad mõlemat pidi. Kui sa arvad, et homoseksuaalseid abielusidei tohiks lubada siis võib vabalt väita, et siis pole järgmiseks heteroseksuaalseid abielusid vaja, sest miks võivad ainult osad täiskasvanud oma armastust niimoodi ametlikult väljendada. Kui see paistab absurdsena, siis kas jutu viimine insesti ja polügaamia peale ei ole?
Insesti ja polügaamia toovad jutuks siin kommentaarides ja ka mujal peaaegu alati need, kes homoseksuaalidele vastu on mitte insestlikku või polügaamilist/polüandrilist abielu soovivad aktivistid. Jätaks ehk need kooselu vormid kõrvale kui teema on geide õigustest.
Märt ütles:
Minu arvates on asja point selles, et mistahes enamusel peaks samuti olema õigus olla teistsugune milleski, milles see või teine vähemus on teistsugune. Õigus oma kommetele, tavadele, traditsioonidele, kultuurile.
Ja kordaks ikka üle, et abielu on osa teatavast kultuurist, mitte õigus. Kui selgub, et mingi õigus on selle kultuurinähtusega ebaõiglaselt seotud, tuleks ta abielust lahti siduda. Mitte nõuda ebaõiglase eelise omajate ringi teataval erilisel moel laiendamist.
Juhuks, kui mõned tegelinskid peaksid tänapäevases maailmas olema ära unustanud, kuidas üks eriline privileeg välja näeb, on Breitbart abivalmilt välja toonud Associated Press’i artikli, kus parteitu Nevada kubernaatorikandidati Eugene DiSimone paneb ette osariigi eelarveauke lappida kihutamislubade müügiga. Nimetatud isanda plaani kohaselt maksaks luba $25 ja kehtiks 24 tundi.
Ma arvan, et abielu definitsiooni vastaval muutmisel puudub meie õiguskorras ratsionaalne põhjendus. Ma olen valmis oma arvamust muutma, kui keegi suudab vajadust kõnealuse muutuse järele ratsionaalselt põhjendada.
See abieluvorm on olemas kahe asja tõttu: esiteks ajaloolistel põhjustel ja teiseks riikliku suhtumise demonstreerimise tõttu sarnaselt emadepäevaga. Õiguslikult ei ole neid tõesti suurt millekski vaja. Õiguskord toimiks üsna sama moodi edasi, kui abieluinstitutsioon üldse ära kaotataks. Ma ei peaks seda ka eriliseks õnnetuseks.
Ja mis alusel peaks need kõrvale jätma? Kuna omasooiharad on millegi poolest erilised…?
Olen tähele pannud, et skeptikul on iga väite jaoks viidet vaja ja isiklikud kogemused ei loe midagi, aga vastan siiski ilma allika olemasoluta, et olen USA-s seksuaalpsühholoogiat õppinud ja siin väidavad tehtud uuringud (löö ükskõik mis andmebaas lahti ja sisesta gay-child abuse sisse ja leiad artiklid), et enamik homoseksuaalne on lastena ahistatud samasooliste poolt. Tulemuseks – jätkuv vägivald, teismeeas seksuaalfantaasiate kujunemised toetudes esimestele kogemustele ja nii ta läheb. Kuid juba sellepärast on need homoseksuaalid vaimselt ravimata koos ärevushäirete, depressiooni, vägivalla kütkeis, kuna nende probleemidega pole tegeletud. Andes homoseksuaalidele loa abielluda tähendaks tegelikkuses pea mulla alla pistmist ja probleemiga mitte tegelemist.
Seventh ütles:
ei saa vaielda selle vastu, et enamus uuritud ehk psühholoogi/psühhiaatri juures käinud homodest on lapsepõlves ahistamist kogenud. siin peaks aga kohe häirekell lööma hakkama. kas laps muutus homoks ahistamise tõttu või läks ta ahistamise tõttu hiljem psühholoogi jutule?