Mida vaktsiinivastased räägivad
Vaktsiine peetakse teadusliku meditsiini üheks suurimaks saavutuseks rahva tervise tagamisel. Sellele vaatamata on häälekas vaktsineerimisvastaste liikumine viimastel aastakümnetel mitmel moel vaktsineerimise ohutuse ja tõhususe kahtluse alla seadnud. Seni pole aga teaduslike meetoditega uuritud, mida vaktsineerimisvastased oma interneti kaudu kättesaadavate kodulehtede vahendusel räägivad. Internet on oluline infokanal ja väga suure tõenäosusega satuvad lapsevanemad ka vaktsineerimisvastaste külgedele, kui otsitakse teavet vaktsineerimiste kohta.
Ameerika Arstide Liidu ajakiri (JAMA) avaldas juba 2002. aastal uuringu selle kohta, milliseid väiteid tüüpilised vaktsineerimisvastaste kodulehed sisaldavad.
Vaktsiinid põhjustavad idiopaatilisi (selge tekkepõhjuseta või teadmata põhjusega) haigusi. See väide esines peaaegu kõigil vaktsineerimisvastastel kodulehtedel. Peamised nimetatud haigused olid autism, immuunsüsteemi häireid, diabeet, neuroloogilised haigused (sh ajukahjustused, õppimishäired, tähelepanuhäired, antisotsiaalne käitumine), ekseemid, astma jt.
Mitmikvaktsiinid ja saastunud vaktsiinid on eriti ohtlikud. Oli isegi viidatud paarile uurimusele (A. Wakefieldi osalusel tehtud), mis seda väidet näisid kinnitavat, aga jäeti viitamata mitmetele muudele uuringutele ja ülevaadetele, mis seda seost ei kinnita.
Vaktsiinid likvideerivad loomuliku immuunsuse ja vaktsiinidest saadud immuunsus on ajutine. Juurde öeldakse, et “normaalsel” moel saadud haigused treenivad immuunsüsteemi ning ennetavad astmat ja atoopiat, aga vaktsiinid häirivad seda protsessi.
Ajutise immuunsuse väide esines 81% kodulehtedel.
Vaktsineerimise kahjulikud kõrvalmõjud on alaraporteeritud. Seda väitsid lausa 95% vaktsiinivastaste kodulehtedest. Põhjused on aga erinevad – osad ütlevad, et arstid ei saa neist kõrvalmõjudest aru või ei raporteeri neid korralikul moel, teised on kindlad, et teatud agentuurid tegelevad tõe kinnimätsimisega.
Haigused on niigi taandunud ja alternatiiviks on homöopaatia. Kolmveerand kodulehtedest sisaldab väidet, et haigestumised hakkasid vähenema enne vaktsineerimiste algust tänu paremale hügieenile, kuid au antakse teenimatult vaktsineerimistele. Homöopaatia, alternatiivsed ja looduslikud meetodid edendavad immuunsust, abiks rinnaga toitmine, korralik toitumine. Homöopaatiat pakutakse ka vaktsineerimisjärgsete vaevuste leevendamiseks. Paljud lehed ründavad Pasteuri ja haiguste pisikuteooriat.
Vaktsineerimispoliitika on ajendatud kasumist. Valdav enamus vaktsineerimisvastastest lehekülgedest väidab, et ravimifimad teenivad vaktsiinide pealt hiiglaslikke kasumeid, mille abil saab muu hulgas negatiivse info kinni mätsida. Äärmuslikumad väidavad koguni, et arstid on ravimifirmade poolt otse motiveeritud aina enam vaktsineerima.
Inimõiguste rikkumine. Vaktsineerimiste register on Suure Venna üks versioonidest, kohustuslik vaktsineerimine pole kooskõlas isikuvabadustega.
Aborteeritud loote kudede kasutamine. Kolmandikule on mureks, et osad viirused on kasvatatud aborteeritud loodete rakukultuuridel.
Väga levinud olid tunnistajate lood väidetavalt vaktsineerimise tõttu kahju saanud lastest ning antakse õigusnõu, kuidas vaktsineerimisest hoiduda.
Sellised kodulehed esitavad mitmeid väiteid, mis on eelretsenseeritava teaduskirjanduse poolt kinnitamata. Need väited jagunevad suures plaanis kolme teemasse:
* vaktsineerimise ohutus ja efektiivsus;
* kohustuslik vaktsineerimine on õigustamatu sekkumine inimese õigustesse; usaldamatus, mis väljendub uskumuses, et valitsusasutused varjavad teavet;
* alternatiivsed ravimeetodid on paremad kui teaduspõhine tervishoid ning vaktsineerimine muutub seetõttu ebavajalikuks.
Enamus nendest argumentidest on pärit 19. sajandist, mil kohustuslik rõugete vastu vaktsineerimine hoogu kogus.
Enam kui pooled kodulehtedest sisaldasid lugusid lapsevanematelt, kes uskusid, et nende laps oli vaktsiinide tõttu surnud või jäädavaid kahjustusi saanud, veerandil esitati ka kahjustustega laste pilte. Samal ajal on kujutised vaktsineerimiste silmnähtavatest kasudest kadunud, kuna kadunud on vastavad haigused, nt lastehalvatus.
Kuigi selle uuringu ülesanne polnud hinnata väidete meditsiiniliste algallikate tõepärasust, siis ühes teises uuringus leiti, et nende allikate sisu on tihti väärtõlgendatud. Paljud väited said toetust homöopaatilisest või muust alternatiivmeditsiinilisest kirjandusest. Tüüpiline tehav loogikaviga on post hoc ergo propter hoc (peale seda, järelikult seepärast), ehk aetakse segi assotsiatsioon ja põhjuslikkus.
Uuringu täistekst: http://jama.ama-assn.org/cgi/content/full/287/24/3245
Vist kõiki neid ja enamgi veel väited võib eestikeelsena leida kohalikult vaktsineerimisvastaselt kodulehelt IAmFree.
Toetan mr.Costello arvamust. Seoses oma tööga olen pea 15 aastat kõikvõimalikke arvutisaastaga kokku puutunud. Mingit suuremahulist vandenõud pole kuskilt otsast näha, ainult viimase 5 aasta jooksul on muutunud rõhuasetus – koolipoiste asemel treivad pahavara makstud spetsid, kelle tellijad kasutavd neid konkreetseteks asjadeks nagu spami saatmine, väljapressimine ja ligipääs võõrale rahale.
Silmaringi avardamiseks tasub läbi lugeda ka:
Cell journal
Volume 131, Issue 6, 14 December 2007, Pages 1034-1036
Synapse Remodeling, Compliments of the Complement System
Lawrence Fourgeaud and Lisa M. Boulanger
A growing body of evidence indicates that some proteins known for their immune functions also have distinct nonimmune functions in the normal uninjured central nervous system. In this issue, Stevens et al. (2007) demonstrate an unexpected requirement for molecules of the complement cascade in the remodeling of synaptic connections in the developing visual system.
Cell journal
Volume 131, Issue 6, 14 December 2007, Pages 1164-1178
( http://www.eurekalert.org/pub_.....121107.php )
The Classical Complement Cascade Mediates CNS Synapse Elimination
Beth Stevens, Nicola J. Allen, Luis E. Vazquez, Gareth R. Howell, Karen S. Christopherson, Navid Nouri, Kristina D. Micheva, Adrienne K. Mehalow, Andrew D. Huberman, Benjamin Stafford, Alexander Sher, Alan M. Litke, John D. Lambris, Stephen J. Smith, Simon W.M. John and Ben Barres
During development, the formation of mature neural circuits requires the selective elimination of inappropriate synaptic connections. Here we show that C1q, the initiating protein in the classical complement cascade, is expressed by postnatal neurons in response to immature astrocytes and is localized to synapses throughout the postnatal CNS and retina. Mice deficient in complement protein C1q or the downstream complement protein C3 exhibit large sustained defects in CNS synapse elimination, as shown by the failure of anatomical refinement of retinogeniculate connections and the retention of excess retinal innervation by lateral geniculate neurons. Neuronal C1q is normally downregulated in the adult CNS; however, in a mouse model of glaucoma, C1q becomes upregulated and synaptically relocalized in the adult retina early in the disease. These findings support a model in which unwanted synapses are tagged by complement for elimination and suggest that complement-mediated synapse elimination may become aberrantly reactivated in neurodegenerative disease.
Cell journal
Volume 39, Issue 1, 1 January 2008, Pages 500-514
Imaging brain and immune association accompanying cognitive appraisal of an acute stressor
Hideki Ohira, Tokiko Isowa, Michio Nomura, Naho Ichikawa, Kenta Kimura, Makoto Miyakoshi, Tetsuya Iidaka, Seisuke Fukuyama, Toshihiko Nakajima and Jitsuhiro Yamada
Acute stress elicits multiple responses in autonomic, endocrine, and immune systems. Cognitive appraisal is believed to be one important modulator of such stress responses. To investigate brain substrates of crosstalks between the homeostasis-maintaining systems accompanying appraisal of stressor controllability, we simultaneously recorded regional cerebral blood flow (rCBF) using 15O-water positron emission tomography, cardiovascular indices (heart rate (HR) and blood pressure (BP)), neuroendocrine indices (concentrations of epinephrine, norepinephrine, and adrenocorticotropic hormone (ACTH) in blood), and immune indices (proportions of subsets of lymphocytes (NK cells, helper T cells, cytotoxic T cells, and B cells) in blood), in 11 male subjects who performed a mental arithmetic task with either high controllability (HC) and low controllability (LC). The LC task resulted in less sense of control in subjects than the HC task. Significant increases of rCBF in the medial and lateral orbitofrontal cortices (OFC), and in the medial and lateral prefrontal cortices (MPFC, LPFC) were observed by subtracting the HC task from the LC task. More importantly, significant positive correlations between rCBF and HR, BP, and NK cells were commonly found in the OFC and MPFC during the LC tasks, but not during the HC tasks. The present results showed for the first time that the prefrontal neural network including the OFC and MPFC might be one pivotal region for bi-directional functional association between the brain and peripheral autonomic and immune activities accompanying appraisal of an acute stressor.
Cell journal
Volume 18, Issues 1-2, February-April 2007, Pages 125-134
Cytokines and the immune-neuroendocrine network: What did we learn from infection and autoimmunity?
Silvia G. Correa, Mariana Maccionia, Virginia E. Riveroa, Pablo Iribarrena, Claudia E. Sotomayora and Clelia M. Riera
The initial view of the neuroendocrine-immune communication as the brake of immune activation is changing. Recent evidence suggests that the optimization of the body’s overall response to infection could be actually the role of the immune-endocrine network. In gradually more complex organisms, the multiplicity of host-pathogen interfaces forced the development of efficient and protective responses. Molecules such as cytokines and Toll-like receptors (TLRs) are distributed both in the periphery and in the brain to participate in a coordinated adaptive function. When sustained release of inflammatory mediators occurs, as in autoimmune diseases, undesirable pathological consequences become evident with different manifestations and outcomes. Clearly, organisms are not well adapted to that disregulated condition yet, suggesting that additional partners within neuroendocrine-immune interactions might emerge from the evolutionary road.
Cell journal
Volume 18, Issues 1-2, February-April 2007, Pages 195-207
The relevance of cytokines for development of protective immunity and rational design of vaccines
Jose A. Chabalgoitya, Adriana Bazb, Analķa Riala and Sofķa Grillea
Cytokines are key regulators of the immune system that shape innate and adaptive immune responses. An adequate balance of the cytokine environment is critical to achieve protective immunity and to avoid immunopathology. Present knowledge allows a deeper understanding of the cytokine network and their sometimes conflicting roles in the development of immune responses, as well as their relevance in the establishment and maintenance of immunological memory. New insights have been gained into the role of different T cell subsets for protection against infection or tumor growth. The incorporation of cytokines as molecular adjuvants in vaccines has been attempted to strengthen vaccine-induced immune responses, and as a rational approach to modulate cytokine milieu in vivo and tailor host immunity for specific situations. These approaches have been tried in experimental models and veterinary species, and a few of them have entered into clinical trials. However, manipulating the cytokine network to modulate immune responses is not a simple task, because cytokine functions are complex and the final effects on the immune response will depend on timing and length of exposure, cell(s) targeted and other cytokines present in the same microenvironment. Here, we will review our present understanding on the role of cytokines in the development of effector and memory T cell responses. Also the potential use of cytokines as molecular adjuvant for vaccines against infectious diseases and cancer will be revised.
Tr2sa,
ehk oleksid nii kena ja selgitaksid veidi tausta ja seost, mida soovid nende lõikudega edasi anda.
mr. Costello…
Niipalju kui ma olen suutnud enda jaoks asja selgitada, eristab mind ratsionaalsest satanistist see, et ratsionaalne satanist lubab enesele pidevat rahulolu oma teadmistes. Seega see, mis on tema jaoks olemas, on olemas ja rohkemaks pole tarvidust. Kõik mis vähegi kaldub kõrvale või ei lähe kokku olemasolevate teadmistega, heidetakse kõrvale, kui kasutu…
Ratsionaalse üks alaliike on filosoofilis-mõttesuunaga satanism. Seal antakse oma mõtetele ja maailma seletamisele veidi rohkem ruumi, ent lähtutakse siiski satanismi põhialustest.
Ja satanistist eristab mind veelgi arusaam egost. Satanisti jaoks on ego kui tööriist iseenese kehtestamiseks ning oma eesmärkide saavutamiseks. Minu jaoks on ego aga pahatihti hoopis väärisiksus.
Minu paranormaalsus, nagu Jason mu kohta ütles, seisneb aga võimaluste uskumises. Ma ei levita üldist tõde vaid olen avatud uutele teadmistele. Kes olen mine, et öelda – tema valetab! Juhul kui mul puuduvad oskused või võimalused selle tõestamiseks. Kui tõestust ei ole, siis tuleb asjale läheneda loogiliselt või õpitud teadmist oma eelneva maailmavaatega kokku sobitades.
Ehk siis lühidalt: kui ma loen et vaktsiinid on ohtlikud, kui ma loen, et vaktsiinid ei ole ohtlikud, kui ma näen, et vaktsiine üritatakse iga hinna eest kõikjal peale suruda, kui ma tean, et vaktsiinimõju ei kesta ja ei tööta, siis teen iseenda jaoks loogilise järelduse – olen vaktsineerimise vastane.
Senimaani pole kahjuks mitte keegi suutnud mulle tõestada, et vaktsiinid on vajalikud ja ohutud.
“Senimaani pole kahjuks mitte keegi suutnud mulle tõestada”.
Ohh, Celtic, ole kindel, ja ei suudagi kunagi! Sest just seda: “tuleb asjale läheneda loogiliselt või õpitud teadmist oma eelneva maailmavaatega kokku sobitades” sa ei tee ja ei hakkagi tegema!
celtic võiks enne paikapanemist ratsionalistiku satanismi alustega tutvust teha. muidu juhtub nii nagu just juhtus – teed end lolliks.
Link täistekstidele: http://rapidshare.com/files/93.....2.zip.html
( Seisukohavõttudele vastukaaluks ;) )
Tr2sa,
püüaks ikka sedasi teha, et kui sa soovid mingit sõnumit edastada või osundada senise vaidluse puudujääkidele või niisama arvamust avaldada ja kasutada selleks teisi tekste, siis lühike sissejuhatus või tausta avamine kohalikus keeles oleks ehk asjakohane ja kel rohkem huvi, saab siis pikki tekste juurde lugeda.
Sedasi tuimalt ettepaisatuna võib su muidu ehk oluline sõnum või osundus lihtsalt tühja minna.
Loodan toetada põhiliselt emotsionaalsel pinnal mõttevahetust kergelt intrigeerivate ja võibolla pisult kaalukamate allikatega. Kas ja millist efekti viited omavad, näitab teema edasine areng ;).
Võibolla tõesti, aga hetkel ei oska mina oma emotsionaalsuses veel mingit seost näha ja seetõttu ootaks veidi mitteesoteerilisemat lähenemist ning palun sul oma kaarte veidi enam avada.
Ehk siis:
* mida sa soovisid oma tsitaatide ja linkidega öelda ja millist seisukohta avaldada?
* ja kuidas need seostuvad vaktsineerimise teemaga? Toetavad vaktsineerimist, ei toeta?
* mida sa ise arvad?
* lisatud linkidega loodan anda huvipakkuvat mõlemale poolele. Kas need materjalid ka mingit seisukohavõttu sisaldavad, peab igaüks lugemisel ise otsustama.
* seos vaktsineerimisega on loodetavalt ilmne – mõistes paremini mehhanisme, mille kaudu toimub immuunsüsteemi talitlus ja regulatsioon, saab kindlasti anda ka objektiivsemaid hinnanguid vaktsineerimisega või mittevaktsineerimisega seotud võimalikele riskidele.
* ise arvan, et näljased (ka ise nende hulka kuuludes) tuleb alustuseks õpetada kala püüdma ;).
“Härra Paavo võiks endale selgeks teha, mis on floodimise ja arvutiviiruse vahe, enne kui siia pröökama tuleb.”
Ei ole mõtet niisama lahmida. Kaspersky jt. antiviirused ongi need, mis kaitsevad mitut laadi pahatahtliku tarkvara eest. Ühe osa niisugusest pahatahtlikust tarkvarast moodustavad mitmesugused programmijupid, mille eesmärk on arvuti endale allutada, et rajada infrastruktuur DDoS rünnaku jaoks.
Kui väita, et Kaspersky ise loob vajadust oma toodete järele, siis see tähendab, et arvutite nakatumise ja DDoS rünnakute eest vastutab Kaspersky. Miks ei lähe Celtic selle suurepärase järeldusega riigiprokuratuuri, kus käimas on kriminaalasi seoses küberrünnakutega? Sest selline haige fantaasia naerdaks lihtsalt välja.
On piisavalt palju grupeeringuid ja eraisikuid, kellele ühel, teisel või kolmandal põhjusel näiteks mõni veebileht pinnuks silmas on ja kes proovivad midagi ette võtta.
Kui klassikalistest viirustest rääkida, siis ühe sellise – Sasseri – kirjutas Sven Jaschan, kes oma teos ka süüdi mõisteti ja karistuse sai. Kas ta on Kaspersky jt. jälgede peitmise vandenõu ohver?
“Huvi pärast lasin samade programmidega ka oma arvuti üle, mida järjest kasutanud kaks aastat ilma ühegi viirusetõrje ja troojakaitseta.”
Ju on ruuteril või modemil hea tulemüür siis. Peeter Marvet tegi kunagi ajakirja Digi jaoks presentatsiooni, kus näitas ilmekalt, mis keskmise arvutikasutajaga juhtub, kui ta igasuguse viirustõrjeta asub internetis ringi vaatama. Veerand tunniga oli arvuti päris jõhkralt risu täis.
Celticule:
“Senimaani pole kahjuks mitte keegi suutnud mulle tõestada, et vaktsiinid on vajalikud ja ohutud.”
Sellejaoks on mul alati suurepärane näide: Ühel ilusal päeval tuleb sinu õuele üks sõbralik kutsu või kiisu või metsloom. Kellega mõni sinu pereliige kokku puutub. Natukese aja pärast muutub see loom pööraseks. Ja siis lähed ja palud ise pisarsilmi, et sind ja sinu pereliikmeid vaktsineeritakse….
irw
Me räägime siin hetkel vaktsineerimisest, mis saab alguse juba sünnitusmajas. Mis vaktsineerimise palumisest Tonda siin jahub, ma ei tea…
Paavo – endiselt loll kui lauajalg. ddos on päringute esitamine serverile selle uppi ajamise eesmärgil. Kasperskyl vaevalt et midagi selles suhtes öelda on.
On olemas selline tore haigus nagu marutõbi. Ilma vaktsineerimata on väljavaated eriti piinarikkast surmast pääseda 0%.
Celtic – endiselt loll, nagu lauajalg! Mis sa arvad, kuidas see DDOS rünnak käib??? Nakatunud arvutite abil, mis on muudetud zombideks, loomulikult. Allilmal on selleks oma nakatatud arvutite “pangad”, mida nad siis müüvad. Kas sa tead, miks ründed korduvalt lõppesid kui lõigatult kell 00:00 GMT? Sest makstud aeg sai otsa. Ja kellel on sellised haavatavad ja potentsiaalselt nakatavad arvutid? Sinusugustel kaitseta lontrustel muidugi…
potentsiaalselt nakatATavad, sorry
Samu, viiruste abil “ülevõetud”, arvuteid kasutatakse, muide, et sa teaksid, Celtic, ka junk-meilide saatmiseks. Nii et eks maailmas võib olla praegu võib-olla tuhandeid ja tuhandeid inimesi, kes sinu meiliaadressilt solki saavad ja sind maapõhja manavad… ;)
Sisuliselt võiks kogu antiviiruse-metafooril põhineva arutluse kohe kõrvale jätta, sest sellele ehitatud loogilised ja vähem loogilisemad mõttekäigud ei pruugi omada mitte mingisugust adekvaatset seost bioloogiliste viirustega.
Rääkides teadusest, siis teadusvälise eksisteerimine on eelduseks igasugusele teadusele. Teadus – humanitaar, sotsiaal, reaal… ei tegele mitte lihtsalt kvantitaatiivsel tasandil mingi “objektiivse” teabe kogumisega vaid ka pidevalt selle “teaduse” (õigem oleks öelda “teaduste”) enese ümbertöötamisega. See ongi üks neist kõige fundamentaalsematest erinevustest religioosse ja teadusliku mõtlemise vahel.
Tonda. Ära nüüd aja jama. Marutõbe ei vaktsineerita tavalistel inimestel. Kaitsesüste tehakse kokkupuute järgselt.
Ja jutt oli siin ikkagi vastsündinutest ja alla aastastest lastest.
Celtic
Loe oma 21. veebruar 2008 kell 17:09 # kommentaar läbi. Selles pole sünnitusmajast mitte sõnagi. Sina konkreetselt väidad, et vaktsiinidest mõju ei kesta ja need ei tööta. Mina tõin kontranäite. Sinu väide on ümber lükatud. M.O.T.T
Muide mnäiteks b-hepatiidi vaktsiin töötab suurepäraselt ja pidevalt suurendatakse aega kuni revaktsineerimise vajalikkuseni. Ja tulla skeptik.ee lehele vaktsineerimisvastaseid mõtteid otsima on sama mis käia Klu-Klux-Klani lehel afroameeriklaste elu tundma õppimas…
Tonda… midagi sa ei lükanud ümber. Marutõve vastast vaktsiini antakse suure riskigrupiga inimestele. Ent see ei kaitse neid tolle marutõve eest, vaid ainult pakub täiendavat kaitset. Peale kokkupuudet ohtliku või potensiaalselt ohtliku isendiga tehakse uus kaitsesüst. Kui vaktsiin töötaks, milleks siis kaitsesüst?
Kaitsesüst tehakse selleks, et olla kindel. Ka peale ohtliku isendiga kokkupuutumist tehakse vaktsiin. See sn nn kaitsesüst on ka on vaktsiin. Statistika on lihtne – mittevaktsineeritud surevad, vaktsineeritud jäävad elama. 0% vs 100%. Korrelatsioon 1.
Nagu denialistidele kombeks, üritab Celtic õlgedest nukku materdada :-(
Tegelikus elus ei jagune vaktsiinid “töötavateks”, mis kui maagilised posjoonid vaktsineeritut kõigi hädade eest “kaitsevad”ning “mittetöötavatesks”, mille tunnuseks on, et nad mõne häda vastu ei “kaitsegi”. Tegelikus elus on immuunsuse aluseks konkreetse pahalasega sobivate antikehade piisav arv veres.
Immuunsüsteem genereerib antikehi avastatud pahalaste põhjal Samas on antikehi genereerivatel rakkudel komme ajapikku surra — ka nemad on bioloogilised — mispeale langeb nonde antikehade tootlikkus. Revaktsineerimine indutseerib uue antikehade produtseerimise laine, “õpetades” mõned uued antikehade generaatorid välja, tõstes niimoodi tolle pahalasega sobivate antikehade produktsiooni kiirust ja seeläbi tõenäosust, et “peaaegu kõik” organismi sattuvad pahalased võrdlemisi kiiresti antikehadega kokku saavad ja kahjutustuvad.
Kui inimene nakatub, genereerib tema organism tavaliselt uusi antikehi. Mehhanism, mis neid genereerib, on aga võrdlemisi aeglane ning on peamiselt suunatud veres või lümfis leiduvate pahalaste püüdmisele. Tolle aegluse tõttu ei pruugi organism iseseisvalt hakkama saada pahalaste, kes kiiresti tapavad, püüdmisega. Kui organismi on aga vaktsiinitsi pahalase-tüübiga “tutvustatud”, algab antikehade genereerimine märgatavalt varem ning neid genereeritakse kiiremini — mis tõstab tõenäosust, et antikehi saab piisavalt kiiresti rohkem, kui pahalasi, ja seeläbi tõenäosust, et pahalased saavad kinni püütud enne, kui nad jõuavad tõsiseid haigusnähte põhjustada.
Marutõvetekitajate kontekstis ei ole kiirus väga suur probleem. Kuid marutõvel on teine vastik omadus: tema levib eelistatult piki närve ning verre ei satu märgatavalt tavaliselt enne, kui marutõvetekitajaid juba *väga* palju on. Siis aga kipub antikehade produktsiooni alustamiseks olema juba hilja selles mõttes, et neid ei saa piisavalt palju valmis selleks ajaks, kui tõsine ajukahjustus välja kujuneb.
Nakatumiseelse vaktsiooni põhiline funktsioon on marutõvetekitajate-vastaste antikehade genereerimise mehhanismi väljakujundamine. (Muide, põhjus, et marutõve nakatumiseelset vaktsiini eeskätt loomaarstide ning metsnike korral kasutatakse, ei ole ainult selles, et nende risk nakatunud loomadega kokku puutuda on suurem, kui “tavalistel inimestel”; oluline osa põhjusest on ka see, et nood tegelased kipuvad paremini teadma, missugust kaitset marutõve nakatumiseelne vaktsiin tegelikult annab, ning risk, et nad tolle peale lootma jäävad ja nakatumisjärgsest vaktsiinist ei hooli, on seeläbi madalam.)
Nakatumisjärgse vaktsiooni funktsioon, vastupidi, on antikehade arvu kiire tõstmine niisugusele tasemele, et need suudaksid “peaaegu kõik” marutõvetekitajad kinni püüda. Inimeses, kellel on marutõve vastu juba teatav (osaline!) immuunsus olemas — ehk inimeses, kes on juba nakatumiseelset vaktsiini saanud –, on see protsess oluliselt lihtsam, kui inimeses, kelle immuunsüsteemi jaoks marutõvetekitajad täiesti uus fenomen on. Sellepärast on eelvaktsineeritud inimese nakatumisjärgne vaktsiiniprogramm oluliselt lihtsam: selle ülesanne on olemasolev antikehade genereerimise süsteem käima “provotseerida” ja seda saab üldjuhul teha ühe süstiga.
Eelvaktsineerimata inimeses niisugune “provokatsioon” ei tööta. Sellepärast manustatakse eelvaktsineerimata inimesele üldjuhul lisaks vaktsiinile ka juba valmis antikehi — see aitab antikehade arvu tõsta enne organismienese antikehade produktsiooni käivitumist –, *kuid* ka niisuguses inimeses on vaktsiini põhieesmärk marutõvetekitaja-vastaste antikehade genereerimise süsteemi väljakujundamine. Kuna nüüd tuleb seda kiiresti — tähtajaks on marutõve jõudmine peaajju –, on selleks vajalik kuur oluliselt agressiivsem (ja kuni 1980ndate keskpaigani ka oluliselt valusam), kui eelvaktsineeritud inimese nakatumisjärgse vaktsiini kuur.
Oluline on tähele panna, et tegelikus elus esinevate haiguste korral on pahalaste arv suur (ja sageli kasvab eksponentsiaalselt, vähemalt alguses) — piisavalt suur, et haigusnähtude esinemine ei oleks “on/pole” fenomen, vaid statistiline agregaat. Kui ellujäänud pahalasi on väikeses koguses, on haigusnähud kergemad. Kui ellujäänud pahalasi on palju, on haigusnähud raskemad ja tüsistuste risk suurem. Kui pahalasejaht algab siis, kui pahalasi on veel vähe, on “peaaegu kõigi” pahalaste kinnipüüdmine lihtsam ja haigusnähud on kergemad. Kui haigusnähud on piisavalt kerged, siis inimene neid ei märka — ja siis öeldakse, et haigusnähte ei olnud. Mõnede haiguste korral ilmuvad haigusnähud piisavalt vara, et neid pidada märgiks ravi alustamise vajadusest. Aga mõnede haiguste korral on nähtavad haigusnähud juba tapvad. Ja mõnesid haigusi on oluliselt parem ära hoida, kui ravida püüda.
Tonda kommentaari kohta: ei, nii lihtne see ei ole. Ühest küljest on teada, et peaaegu kõik vaktsineerimata inimesed on pärast marutõppe nakatumist surnud. Teadaolevaid erandeid on väga vähe ning nende toimemehhanism ei ole täielikult selge.
Aga teisest küljest, mitte kõik vaktsiini saanud marutõppe nakatunud ei ole ellu jäänud. Üks marutõve huvitavaid omadusi on see, et tema varjatud kulu aeg ei ole fikseeritud, vaid sõltub otseselt sellest, kui kaugel on nakkuse organismi sisenemise koht peaajust närvisüsteemi pidi lugedes. Seeläbi on jäsemest hammustada saanud patsiendil oluliselt rohkem aega, kui näost hammustada saanud patsiendil. Ja see avaldub niimoodi, et näost hammustada saanud patsiendi elulootus on märgatavalt madalam ka vaktsiiniga — vaktsiin küll toimib, aga mitte piisavalt kiiresti, et ajukahjustust ära hoida.
Õnneks on “tavalisel inimesel” risk näost või ülakerest hammustatud saada võrdlemisi väike puhtmehhaanilistel põhjustel. Inimesed, kes regulaarselt koobastes käivad või muul viisil arvestatavat nakatunud nahkhiirtega kokkupuutumise riski evivad, aga saavad oma riske maandada nakatumiseelse vaktsiiniga. (Mis — tuleb rõhutada — ei tähenda, et nad nakatumisjärgset vaktsiini ei vajaks.)
Lõpuks, on olemas hulk inimesi, kelle loomulik immuunsus ei saa mingil põhjusel antikehade tootmisega hakkama või toodab neid väga aeglaselt. Üks selline põhjus on väljakujunenud immuunsüsteemi pärsiv haigus. AIDS on niisugustest haigustest kõige kurikuulsam, aga ka diabeet evib niisugust toimet. Teine selline põhjus on immunosupressantide rakendamine — seda tehakse näiteks organisiirdamise järel. Immuunsüsteemi tööd häirivad ka mõned vähiravimeetodid. Säherduse iseärasusega patsiendil vaktsiini töötamise tõenäosus on oluliselt madalam, kui “keskmise inimese” korral.
Reaalne elu on vastikult keeruline. ;-) Praktikas tõlgendavad toda keerulisust enamasti eksperdid ning avalikkus rakendab lihtsustatud mudeleid ja nõuandeid. Nõuanne marutõvekahtluse korral vaktsiinikuuri alustada on, nagu üleval selgitatud, väärt nõuanne. Pahatihti ilmub — eriti meditsiinilistel aladel — välja prääkstohtreid, kes esinevad ekspertidena ja jagavad kasutuid või suisa ohtlikke nõuandeid. Nõuanne vaktsiinidest pimesi hoiduda on, nagu üleval selgitatud, mitte ainult eluohtlik, vaid tappev nõuanne.
Teatud situatsioonides võib vaktsineerimine olla kasutu või vastunäidustatud. Arstid on õpetatud selliseid situatsioone ära tundma ning sellistele patsientidele vastavat erinõu andma. (Tuntuim situatsioon: preventiivsed vaktsiinid on vastunäidustatud nakkushaigust põdevale inimesele. Arsti tüüpvõte sellise olukorra tuvastamiseks on kontrollida, kas patsiendil on hiljuti palavikku esinenud. Lastearst küsib seda tavaliselt lapsevanemalt.) Woo-rahvas, paraku, ei kipu asjassepuutuvaid süsteeme mõistma ning üritab maagilise mõtlemise põhjal lihtsaid (ja enamasti valesid) nõuandeid genereerida. (Illustratiivne mõttekäik: “Oli tore arst, tundis minu lapse tervise vastu huvi. Ja siis soovitas seekord mitte vaktsineerida. Järelikult: vaktsiinid on pahad! Isegi arstid teavad seda!”)
Marutõbi marutõveks. Selle vastu ei olegi mitte mingit pretensiooni. Eriti kuna selle tagamaad on ilusasti lahti seletatud.
Asi, mille vastu mina üldse siin sõna võtma hakkasin, oli vastsündinute vaktsineerimine.
Alla aastastele lastele mitte ühte süsti!
Tegelikult ei saa ma ka nii öelda, kuna tuberkuloosisüsti lasime oma lapsele teha.
Aga see on juba woo. Ilus näide valesti kokku pandud nõuandest, mille ainus positiivne külg on, et ta on lihtne. Aga see nõuanne ei minimeeri riske, haiguse kulgu ega tema ravimise kulu, kuigi asjatundmatu kergesti nii arvata võib.
Tegelikus elus, millel on vastik komme olla kaunis keeruline, on mitu tõbe, mille vastu on mõistlik vaktsineerida varakult — ja hulka põhjuseid vastsüstinute muudel eesmärkidel süstimiseks. Mõned neist põhjustest rakenduvad paljudele lastele. Mõned ainult teatud olukordades, teatud geograafilistes piirkondades, teatud haiguspuhangute ajal, või koguni teatud haiglates. Arstil on ettevalmistus noid põhjusi kaaluda, riske hinnata, ning enam-vähem mõistlikke soovitusi anda. (Arst võib näiteks teada, et selles haiglas on hiljuti, ütleme, stafülonakkust esinenud, ning selle teadmise põhjal järeldada, et preventiivne antibiootikumikuur võib vastsündinute haigestumise riski oluliselt vähendada.) Woo-tegelasel niisugust ettevalmistust ei ole. Kuna ta keerukust ei näe, on elu tema jaoks lihtne (teisisõnu: reaalse maailma asemel elab ta fantaasiamaailmas), aga lihtne nõu ei ole tingimata väärt nõu — pahatihti on lihtne nõu hoopis loll nõu.
Jah dig… tõesti toimub see nii nagu sina ja kõik teised skeptikud väidavad – jätad lapse vaktsineerimata ning juba on tal leetrid, rõuged, hepatiit ja sada muud häda.
Tegelikult on aga laps juba poole aastane ning terve kui purikas. Käidud kõikjal, ka rahvarohketes kohtades. Ikka terve kui purikas. Ei tea ka ühelgi tuttaval, kes samuti loobunud vaktsineerimisest mingeid probleeme (ja neid on tõesti palju).
Seega ei pea puhtstatistiliselt juba paika see, et vaktsineerimata lapsed igasugustesse tõbedesse haigestuvad.
Siin on räägitud kriitilisest piirist, mille puhul hakkab tõbi levima vaktsineerimata inimeste hulgas. Huvitav mis tingib sellise haiguspuhangu just tolle kriitilise piiri ületamisel? Miks mitte varem? Ehk on siin süüdi hoopis see, et esmasteks viiruseallikateks ja kandjaiks on NEEDSAMAD vaktsineeritud, kel on küll osaline immuunsus, ent seda paremad kandjad nad on?
Celtic kirjutab: “Jah dig… tõesti toimub see nii nagu sina ja kõik teised skeptikud väidavad – jätad lapse vaktsineerimata ning juba on tal leetrid, rõuged, hepatiit ja sada muud häda.”
dig kirjutas mõni aeg tagasi: “Nagu denialistidele kombeks, üritab Celtic õlgedest nukku materdada :(”
dig laulab nüüd tuntud rahvaviisi Ühel popil oli peni kõik salmid — kuni lõpuni — maha.
See rekursiivne laul ühel pool, “kriitiline piir” on suuresti fiktiivne. Tegelikus elus tähendab nakkuspuhang seda, et nakkust kanda suutvaid olevusi on piisavalt palju, et üksteisega regulaarselt kokku saada ning nakkust edastada. Tegelikus elus varieerub see, kui palju inimesed üksteisele nakkuse edastamise võimalusi saavad, arvestataval määral. Kui vaktsineerimisvastased peaksid hakkama regulaarselt koos käima ja oma lapsi nondel koosolekutel üksteisele näitama, on puhangu tekkimise risk oluliselt suurem, kui siis, kui täpselt samasugune arv vaktsineerimisvastaseid üksinda oma asju ajab ja vaktsineeritud inimestega segamini elab. (Muide, sellel teemal on üpris huvitavaid asju uuritud.)
Ja sellepärast ei oma küsimus “mis tingib sellise haiguspuhangu just tolle kriitilise piiri ületamisel? Miks mitte varem?” karvavõrdki rohkem mõtet kui küsimus “miks on üleni süsimusta kassi kasukas must? Miks ei ole tal valgeid vööte?” Kuna Celtic’u lähtekoht on mõttetu, siis ei ole selle lähtekoha selgitamiseks pakutud mõttetu paranoia kummutamisel aga mingisugust mõtet. Muide, ka siis, kui too lähtekoht nii mõttetu ei oleks, oleks see konkreetne paranoia täiesti mõttetu, kuna reaalses elus toimub nakatumine ja nakkuskandmine teistsugustel, märgatavalt keerukamatel ja rohkemvarieeruvatel viisidel.
Teadlased häbenevad, et neil sellised demagoogitsevad ja mõttetut möla ajavad pooldajad on. Lasteaed, ausõna.
Inimene vastas läbimõeldult teie mõtlematule kaagutamisele ja mis te teete? te blokite ta ära. Edu.ee. Vaielge siis omavahel, kellel suurem on.
absoluutselt: “Inimene vastas läbimõeldult teie mõtlematule kaagutamisele…”
Absoluutselt!
Ja veel ka intelligentselt ja argumenteeritult ja rahulikult ja kannatlikult…
Tema enda sõnadega küll: “kiusu pärast”
Selleks, et “puhtstatistiliselt” midagi öelda, peaks valimi suurus olema minimaalselt 1000 indiviidi. Kas sul on tõesti nii palju vaktsineerimisest loobunud tuttavaid? :O
Teiseks peaks olema sama suur valim vaktsineeritutest. Ja siis tuleks nende laste haigestumised (näiteks arsti poole pöördumised) dokumenteerida, mitte lähtuda vanemate subjektiivsest hinnangust “ta oli/polnud haige”. Jne, jne.
NII palju (vähe) tean isegi mina oma algeliste teadmiste juures statistikast. Õppinud statistikud oskaksid kindlasti täiendada ja lisada.
Jutu point – ei ole vaja lahmida ning teaduslikuks uurimuseks klassifitseerida oma subjektiivseid kogemusi väikeses tuttavate ringis. Kui sul on aga tuua mõni tõsine uurimustööd selle kohta, et vaktsineerimata lapsed on üldiselt tervemad, siis võtaksid kõik skeptikud selle hea meelega teadmiseks ning korrigeeriksid oma seisukohti.
Mulle on kuskilt kõrva jäänud, et üks neid võtteid, millega Lõssenko oma agronoomia-õpetuse ülimuslikkust demonstreeris, seisneski selles, et ta asendas saagi kaalumise sellega, et laskis talunikel “hinnata”, kuidas saagikus muutunud on. Resultaat oli loomulikult selge — talumehed teadsid, kustpoolt tuul puhub.
Allikat paraku ei mäleta :-(
Täna saabus joogatreener Ragnar Kurmilt Vikerkaarsesilla meililisti selline lugu elavhõbeda ohtudest. Juures muidugi ka selgitus “vaktsiinides… on märkimisväärne kogus elavhõbedat.”:
.
“mul paluti vikerkaaresilda edastada üks lühike ja sisukas materjal tervise teemadel.
soovitaks vaadata mõne-minutilist videot:
How Mercury Causes Brain Neuron Degeneration
http://commons.ucalgary.ca/mercury/
selle video vaatamine eeldab, et on installitud quicktime.
kui see ei tööta, siis võib ka youtube-i ekvivalenti proovida:
http://www.youtube.com/watch?v=XU8nSn5Ezd8
.
videos näidatakse mikroskoobi vahendusel, mis juhtub närvirakuga, kui teda ümbritsevasse keskkonda viia
väga väikese kontsentratsioonis elabhõbedat.
vihje: vaktsiinides ja amalgaam hambaplommides
on märkimisväärne kogus elavhõbedat. “
Celtic kirjutas üle kuu aja tagasi:
Teises threadis teisele kirjutisele vastates komistasin Philadelphia lastehaigla veebilehe otsa, kus muuhulgas kirjutatakse:
Aga Te, skeptikud, olete ikka kõik revaktsineeritud? Muidu olete te ka ju haiguskandjad ja epideemiate tekitajad. Sest inimese enda immunsus on kõige tugevam vanuses 16-28, siis hakkab see kolinal langema. Sellest võte lugeda järgmistest teadusajakjadest: Genes and immunity, Immunity & Ageing, Infection and immunity. TÜ raamatukogus on nad ka elektrooniliselt olemas, otsige ja lugege ja vaktsineerige ennast ka. Paraku on seal ka teadusartikleid, mis väidavad, et vaktsineerimist ei ole paljude haiguste puhul vaja.
Olen revaktsineeritud difteeria ja teetanuse vastu. Soovitan kõigil minna perearsti juurde difteeria ja teetanuse vastu vaktsineerima, kel viimasest kaitsesüstist rohkem kui 10 aastat möödas.
Olen enda isiklikud riskid ära hinnanud ja seetõttu olen täiskasvanuna end vaktsineerinud B-hepatiidi vastu (kuid ei revaktsineeri), igal sügisel immuniseerin end gripi vastu, samuti revaktsineerin end puukentsefaliidi vastu. Aga vaat kollapalaviku vastu ei ole end tõesti vaktsineerinud:P
Päris mitmed vaktsiinid annavad eluaegse immuunsuse, mistõttu ei olegi revaktsineerimisi vaja.
Teadusajakirjade elektrooniliseks lugemiseks ei pea tingimata TÜ raamatukokku samme seadma:P Ja kui neid viidatud ja teisigi ajakirju tõesti lugeda, siis selgub, et ei lange immuunsus midagi nii suure kolinaga pärast 28-aastaseks saamist:P
Timbulimbu arvas:
Mind vaktsineeriti veel mõned aastad tagasi, mul selle revaktsineerimisega veel aega. Kui mu plaanid Aasiasse ja/või Aafrikasse reisida teoks saavad, siis külastan arste nende küsimustega muidugi plaanist varem. Aga üldiselt, me pole siin kõik 28 märgist möödas, et elu hakkaks lõppema. Mida ta muidugi ka ei tee…
Kuna reisin palju ja maakodu asub puukentsefaliidi suhtes üliohtlikus kohas, siis jah.
Keegi teadlikum (meditsiiniharidusega) inimene võiks need vaktsineerimisvastaste lehed ette võtta ja need väited siis ümber lükata step by step. Usutavalt, omapoolsete näidete ja statistikaga.
Usun et see oleks kasulik ja hariv lugemine väga paljudele. Ülalpool olev artikkel ei veena mind küll milleski.
Ärge kõvasti lööge nüüd :)
Mõttetu võitlus. Esiteks on meie infektsionistidel tööd üle pea. Neil on tegemist omal erialalgi küll ja lollustega tegelemiseks ( kuskil webis skisode ja muidu rumataega vaidlemine) neil aega napib. Teiseks on seda juba tehtud, Marje Oona ( 100% ma nüüd kindel ei ole) lükkas kunagi perekooli foorumis üsna põhjalikult lahti vaktsineerimisvastaste väited ja arvad, et sellest oli kasu? Kaugel sellest! Teda süüdistati valetamises, ravimfirmade palgal olemises, mitmes vandenõus osalemises ja lihtsalt rumaluses…
Jah, pange googlisse “Marje Oona” ja kohe kõige esimesena annab power point esituse “Vaktsineerimisvastased väited: müüdid või tõde?”
http://www.tervisekaitse.ee/do.....ekanne.ppt
Väärt lugemine. Kuigi usuinimesele kindlasti, jah, mõju ei avalda, nagu Tondagi nentis. See on mission impossible, sest tähtis pole teadmine, informatsioon, vaid soov… Teabe andmisele järgneb paraku väegagi valulik reaktsioon :(
Skeptik peaks nime vahetama
Skeptik tähendab ju inimest kes kahtleb ja mõtleb ise.
Inimest, kes usub kõike roosamannat, nimetatakse naiivseks.
Soovitaksin sul korra läbi lugeda mõne vaktsiini infoleht ja seal olev kõrvaltoimete esinemise sagedus. Vt. ka mis nende võõrsõnade tähendus on ja palun tee oma artiklis vastavad parandused, eks ;)
Mis mõttega lükkad ümber kõrvaltoimeid, mida vaktsiinifirma ise mustvalgel paberil patsientidele kirjutab? Pigem võiks arutada selle üle mida teha kõrvaltoimete esinemisel ja kuidas nendega toime tulla.
Veel soovitan lugeda “vaktsineerimiskava alusdokumend” (On olemas tervisekaitse serveris) ja sealt punkt, miks vaktsineeritakse B-hepatiidi vastu vastsündinuid.
Kas pole sellel teemal igasugune edaspidine vassimine hoopis seaduse rikkumine? (ravi kohta valetamine eesmärgiga, pantsient ravile saada = sundravi, mis on keelatud.)
———
Kes usuvad, et meie laste vaktsiinid on elavhõbedavabad, lugege läbi Engerix-B infoleht. Tõsi, lisaainete juures seda ei ole, aga on peatükis kus on ohud ja ettevaatusabinõud leiate: “võib esineda ülitundlikust elavhõbedale”
Vakts. nimetati elavhõbedavabaks, kuna elavhõbe ei ole sinna lisatud kornservandina. Kasutatakse seda aga tootmisprotsessis mistõttu see satub ka vaktsiini. Puhas regoorika!
Ma ei ole apsoluutselt vaktsiinide vastane – vastupidi!
Aga ma ei ole nõus sellega, kuidas neid asju praegu Eestis aetakse:
1. sageli vilistatatakse ohtudele
(nt. haiguste ajal vaktsineerimised, selle asemel et oodata nädala kuni laps terven on)
2. kõrvaltoimete korral med. abi puudub ja ema jäetakse oma murega üksi. Suhtumine on nagu pidalitõbisesse ja vaata ise kuidas hakkama saad. (2 kuud võitlesin enne kui uuringutele saime! Õnneks siiski saime ja tänu sellele on mu laps täna terve.)
3. on rida asju, mida ema PEAB teadma, aga arstid sageli ei viitsin neist rääkida
– mida teha kui süstikoht valutab,
– mida teha palavikuga,
– mida veel jälgida jne.
– Seda et vanni ja massaazi minna ei tohiks
– et massaazi minna ei tohiks
4. kogu see valetamine, et kõrvaltoimeid ei ole!
@*liblikas* – Keegi pole siin öelnud, et vaktsineerimisel ei ole kõrvaltoimeid. Seega palun võta end kokku, leia mõni konkreetne tsitaat olemasolevast tekstist, esita oma vastuväide, mis võiks toetuda mingile usaldusväärsele allikale ja vaatame, kuhu jutulõng viib.
Oletame, et keset Tallinna läheb tänav.
Nüüd oletame, et igast 100 000 inimesest, kes seda tänavat ületavad, põrkavad kuus autoga kokku, nendest kuuest kolm saavad tõsiselt vigastada ja nendest kolmest üks saab surma.
Kas selle tänava ületamine on ohtlik?
Just: küsimus on riskide hindamises. Absoluutselt igal farmakoloogiatootel on kõrvaltoimeid. Vaktsiinide puhul on aga risk vaktsineerimiseta haigestuda palju suurusjärke suurem kui risk kõrvaltoimete tõttu tervisekahjustust saada.
*liblikas* ütles:
Soovitan infoleht üle vaadata. Alates 2007.a. ei kasutata tiomersaali (etüülelavhõbedaühend) enam isegi mitte hepatiidivaktsiini tootmisprotsessis, nii et seda ei ole vaktsiinis isegi üliväikeses koguses enam mitte. Ja see kogus, mis kuni 2007 oli, oli tõepoolest üliväike, väiksem, kui igapäevase joogiga ja toiduga saadav elavhõbedakogus, k.a. imikul rinnapiimaga… Kusjuures tiomersaal iseenesest ühendina ei ole toksilisuselt võrreldav ei elavhõbedaaurudega ega metüülelavhõbedaga – tiomersaalil ei ole säilitusainenagi kasutavates kontsentatsioonides toksilisi toimeid ja ta ei kumuleeru… Küll võib teatud juhtudel põhjustada aeglast tüüpi ülitundlikkust (iga aine võib põhjustada ülitundlikkust)