Kodusünnitus kui teekond teisele poole

Jaanuari lugude kommentaarides on päris palju veeretatud teemat kodusünnituse üle. Kommenteerija Liina kaitseb kodusünnitust väga ja viitab uuringutele, mis tema meelest tõendavad kodusünnituse ohutust võrreldes haiglasünnitusega, teised on skeptilisemal seisukohal, kuid paistab, et otseselt või kategooriliselt kodusünnituse vastu pole vist keegi.

Suures meedias tõstis kodusünnituse teema üles Riigikogu sotsiaalkomisjoni otsus toetada kodusünnituse reguleerimist, kuna

kodus sünnitatakse ka praegu ja põhjust selle keelamiseks ei oleks, kuid puudub selge regulatsioon, missugused on piirangud kodus sünnitamiseks; millised tingimused on selleks vajalikud; mismoodi on tagatud sünnitusabi ning kuidas on sätestatud poolte kohutused ja õigused.

Selleks, et asjaga edasi liikuda, otsustati moodustada vastav töörühm Liisa-Ly Pakosta juhtimisel, mis töötab koos Ämmaemandate Seltsi, Eesti Naistearstide Seltsi ja sotsiaalministeeriumiga välja vastavasisulise eelnõu ja annab selle üle Riigikogule.

Siiamaani paistab jutt olevat peaaegu selge ja motiveeritud — inimesed teevad asju, mida seadus ei keela, aga on olemas vajadus selle tegevusvaldkonna reguleerimiseks, et tagada suurem turvalisus. Inimeste valiku- ja tegutsemisvabadus suureneb ja see tundub olevat hea. Vähemalt teoorias, ja kui on tagatud ka see, et kusagil mujal ressursid ei vähene ja keegi teine seetõttu abita ei jää, kui keegi otsustas metsa taga ürgemaks hakata.

Asjaolude tagamaad lähevad aga veidi põnevamaks, kui vaadata, kes asja lobistavad. Loeme Riigikogu pressiteatest:

Komisjoni istungil osalesid Eesti Naistearstide Seltsi esindajad Eva-Kaisa Zupping ja Ivo Saarma, Eesti Ämmaemandate Seltsi esindajad Ingrid Kaoküla ja Siiri Põllumaa ning MTÜ Sünni Vägi esindaja Kleer Maibaum.

Liisa-Ly Pakosta selgitab sotsiaalkomisjoni otsust oma kirjutises Delfis ja toob välja ka abi andmise rahalise poole:

Rõhutan, et kodus sünnitamise legaliseerimine ei tähenda täiendavat koormust riigieelarvele. Ka haiglates on täna laialt praktiseeritud tasuline individuaalse ämmaemanda teenus, mille kulud tasub ema ise. Sellist tasulist sünnitust kasutatakse nii omavalitsustele kui ka riigile kuuluvates haiglates laialdaselt, tasulise sünnituse puhul on ämmaemand kogu aeg naise juures, sõites selleks väljakutse peale kodust välja. Kodussünnituse puhul erineks vaid väljasõidu aadress.

Põnevus tuleneb sellest, et kes on need ämmaemandad või muud isikud, kes hakkavad teenust osutama, milline on nende haridus, kogemused ja muu taust. Kutsekojas on olemas ämmaemanda kutsestandard, miinimumeelduseks on erialane kutsekeskharidus ja kutsealane täiendkoolitus.

Näiteks on lobitiimis olev Kleer Maibaum viimasel ajal tuntud kui inglitega suhtleja ja “vabastava hingamise” huviline, samuti on tal olemas reiki 1. ja 2. astme pühitsused. Sünnitusabi ta otseselt vist pakkuma ei kipu, aga kodusünnituse propageerimiseks tehakse lapseootel naistele ja peredele mitmesuguseid kursuseid, kus maalitakse pilt sünnitusest kui ekstaatilisest kogemusest.

Toompeal lobistamas käinud Ingrid Kaoküla leidsin hoopis veidrast seltskonnast — homöopaadid, refleksoloogid, lisaks uus (või vana?) mõiste sünnitoetaja.

Homöopaatiast ja refleksoloogiast kui naeruväärsetest meditsiinile alternatiivsetest tegevustest on skeptik.ee küljel korduvalt juttu olnud. Neil valdkondadel on sünnitusabisse pakkuda täpselt sama palju kui muude olukordade puhul — mitte midagi.

Kes aga on sünnitoetaja:

Sünnitoetajaiks peavad end tänapäevases mõistes naised, kellel puudub meditsiiniline ettevalmistus sünnitusabi osutamiseks, kuid kes nõustavad ja aitavad naisi enda kui sünnitanud naise tasemel.

Iseloomulik paistab olevat veel see, et nt Elery Tammemägi nimetab oma alternatiivmeditsiini alase hariduse andjaks Ülle Liivamäge. Tegelikult ei ole see ju haridus, mis võiks anda kellelegi enesekindluse raha eest teiste inimeste tervisega tegeleda.

Paistab, et suur hulk inimesi on alternatiivkoolitatud alternatiivsetes valdkondades tegelema päris inimeste päris olukordadega. Need inimesed arvavad, et olles koolitunud, on nad ka pädevad. Lisakoolitusi võetakse sarnastelt alternatiivsetelt kursustelt, mis omakorda kinnistavad omandatud uskumusi. Enesekindlus aina suureneb ja selle toel võetakse ette ka suuremaid plaane, nt kodusünnituse osas sellise seadusandluse loomine, et avada alternatiivabistajatele seadusega uksed abivajajate juurde.

Teisest küljest käib pidev kodusünnituse rekaalmitegevus noorte perede seas, et tekitada potentsiaalset klientuuri, kelle varal saab omakorda seaduseloojatele õigustada, et olukord vajab lahendamist.

Pahatihti on veel sedasi, et meditsiinile alternatiivsete ideede kandjad ei piirdu ühe veidrusega, vaid tegu on kompleksse uskumuste süsteemiga. Kui sa ikka oled juba “vaimsel teel”, siis ei saa ometigi lubada, et laps vaktsineeritud saaks; kui haigus kallale peaks tulema, siis eelkõige tuleb ikka oma mõtted puhastada, solvumised läbi töötada ja siis “terakesi” tarbida; toitumises tuleb jälgida pH-teooriat; hariduse küljest sobib enim vast W-kool; usaldamatus “süsteemi” ja “ametliku” suhtes jne.

Kindlasti ei tähenda mu arutlus seda, et ma oleksin kategooriliselt kodusünnituse vastu. Ei ole. Kindlasti olen selle poolt, et naised ja pered tervikuna saaksid teha informeeritud otsuseid. Otsuste tegemisel peab aga algne informatsioon olema tõene. Paraku ei suuda pool- või väärharitud, kuid seda enesekindlamad homöopaadid, refleksoloogid, reikimeistrid ja muud alternatiivsete kalduvustega inimesed pakkuda tõest teavet, mille põhjal naine või pere saaks informeeritud otsuseid teha. Paljud küll suudavad värvikalt rääkida oma lugu, olgu see positiivne või negatiivne kogemus, aga see ei liigitu kuidagi teabeks, millele üldistusi või otsuseid saaks rajada. Alternatiivsete kalduvustega inimestel on kalduvus isiklikku kogemust üle tähtsustada.

Viited:

178 Replies to “Kodusünnitus kui teekond teisele poole”

  1. Kriku ütles:

    Üldiselt tuleb vahet teha basic human rights‘il ja majanduslike, kultuurilistel, kodaniku- ja sotsiaalsetel õigustel. Tahtevastane ravi on isiku kõige esmaste põhiõiguste suur riive ja tuleb Eestis kõne alla ainult teistele ohtlike nakkus- ja vaimuhaiguste puhul.

    Tõepoolest. Aga kui jutt käib lapsest, kellel isikliku tahtega vanusest tingitult probleeme võib olla, tulevad mängu keerukamad konstruktsioonid nagu esindusõigus, oletuslik tahe ja mõistlik kõrvalseisja. Ja mina pean ebatõenäoliseks, et EIK oleks valmis põhiõigustest leidma konkreetseid juhtnööre, et otsustuse lapse tahte kohta peab tingimata tegema lapsevanem. Kui ta nii otsustaks, muutuks kaunis küsitavaks Euroopa mitmetes riikides kasutatav praktika näiteks Jehoovatunnistajate laste vereülekannete osas.

  2. Nagu ülal öeldud, ei ole Jehoova tunnistajate kaasus ja kuulmisimplantaat & vaktsineerimine minu meelest võrreldavad, kuna esimesel juhul oli tegemist elupäästmisega. Õigus elule on tugevamini tagatud kui muud kehalise riive eest kaitsevad õigused. Näiteks on legaalne teise teovõimelise isiku nõudel tal käsi maha lüüa, aga illegaalne teda tappa.

  3. On muidugi tõlgendamise küsimus, mida “ohuna” käsitleda, aga praegu vähemalt on see piir kuulmisimplantaadi / vaktsineerimise teemast kaugel. Ning neile lähenemisel võib tekkida igasugu kollisioone, nagu ülal viidatud. “Oht” on pigem mingi asi, mille tekkimist saab tuvastada. On kahtlane väita, et kurdid lapsed viibivad kuni 3-aastaseks saamiseni eluaegse kurtuse ohus, kuna hiljem implantaadi paigaldamisest on vähe kasu.

    Samuti on §134 lg. 1 eelduseks “vanema hooldusõiguse kuritarvitamine, lapse hooletussejätmine, vanemate suutmatus täita oma kohustusi või kolmanda isiku käitumine”. Siit võiks implantaadi puhul kõne alla tulla ainult vanemate suutmatus täita oma kohustusi vastavalt §113, kuid too on jälle ülimalt üldsõnaline ja nagu öeldud, kaitstakse praeguses praktikas vaid väga esmaseid huve ja neist kaugenemisel suureneb kollisioonivõimalus.

    Ise teema on see, et tegelikult ei ole ju vaja sellist last vanematelt ära võtta, vaid talle implantaat panna. Kui vanemad seda 3 a. jooksul ei tee ja siis laps ära võtta, pole tal tulemusena ei kuulmist ega vanemaid. Mis ka vaevalt et mingi edasiminek on.

  4. Kriku ütles:

    Ise teema on see, et tegelikult ei ole ju vaja sellist last vanematelt ära võtta, vaid talle implantaat panna.

    Minu arusaamist mööda võiks ettenähtud “ohu ärahoidmiseks vajalike abinõude” hulka kuuluda erieestkoste määramine kuulmistervishoiu küsimuses.

  5. Kleer Maibaum: kodusünnitus on võimalikest parim

    Näitleja Kleer Maibaum ütles ajakirjale Naised, et kuna kõik tema kolm last on erinevalt sündinud, teab ta omast käest, et kodusünnitus on naise ja lapse jaoks kõige parem ja turvalisem sünnituse viis.

    Kleeri hinnangul on paljud inimesed kodusünnituse vastu seetõttu, et nad on ise haiglas sündinud ja see on olnud hirmus kogemus. «Just meie oma sünnikogemus on hirmuäratav, me ise seda ei mäleta ega teadvusta, aga see on meisse kaasa tulnud. Kujutage ette, et peate kakama võõraste inimeste juuresolekul, te kiirustate, te ei tea, mis juhtub. Tegelikult on sünnitus ilus, lihtne ja loomulik, see ei pea olema valus,» märkis ta.

    Näete kui halb, et Eestis naised sõjaväes ei käi.

  6. @Oakrock:
    Jah, vaata, selles ongi asi – tore, et hästi läks, aga kui oleks olnud raske sünnitus ja kiirabist poleks olnud jälgegi?! Mr Tammkivi oleks siis ise olnud keisrilõiget tegemas ja rebendeid õmblemas, ehk ka pakike sobivat verekomponenti käepärast? Hädapätakas on Mr Tammkivi, kelle ego on nii suur, et ühtegi mõistuseraasu läbi ei lase, ikka käed kõrvadele ja blaa-blaa-blaa, ma ei kuule teid, ei kuule!!! Aaa, kas rasedus on muidu juba hakkama pandud – on ju vaja ometi kompleksides vaevlevale naisele demonstreerida, kuidas kõrgema vaimu tundjad ja praanatoitujad kodusünnitavad (sugu ei saa siin ju takistuseks olla, kuna oleme kuulnud, kui lähedased suhted on Tammkivil kõrgemate dimensioonide ja peenenergiatega – see peaks ju väike asi olema ära praavitada).

  7. Mul oli muidu asja ka. Siin on pikem lugu sellest, mida läikivad emadusele keskenduvad naisteajakirjad laias maailmas tulevastele emadele tarvilise teadmisena pakuvad – intervjuu Andrew Wakefieldiga, vaktsineerimisvastane propaganda, HIV-eitamine ja nakatunud emade hulgas preventiivsete ravimite võtmisest keeldumise levitamine (mis artiklis toodud näites lõppes ema ja lapse surmaga, kahjuks).

    http://www.sciencebasedmedicine.org/?p=9602

  8. @katrinv:

    Jah, vaata, selles ongi asi

    Me ei ole koos karjas käinud, sinatavad lähedased inimesed! Intelligentsed inimesed teietavad endale võõrast inimest.

    Hädapätakas on Mr Tammkivi, kelle ego on nii suur, et ühtegi mõistuseraasu läbi ei lase, ikka käed kõrvadele ja blaa-blaa-blaa, ma ei kuule teid, ei kuule

    Teie olete põhiline blaa-blaa-blaataja, palju juttu, kus mõte puudub.

    Mr Tammkivi

    Kes on Tammkivi, ei tea ega tahagi teada! Ju ta on Teie sõber.

    kas rasedus on muidu juba hakkama pandud

    Kes Te olete, et Te seda küsite?

    HIV-eitamine

    Proua Kalikova väitis, et väidetavat viirust tegelikult ei eksisteerigi. Ma usun, et tema on suurem spetsialist kui Teie!

    see oli solvang. Tüdinud inimene elab ennast välja

    Ma ei ole tüdinud, vaid eeldan, et skeptiku lehel peaksid sõna võtma tõeliselt targad ja laia silmaringiga inimesed. Kahjuks targad võtavad siin harva sõna, tavaline on, et kõige häälekamad on stagnantlikud, kitsa silmaringiga tegelased. Elus on kaks hüve: tarkus ja vabadus, mida naudivad vähesed. Teile pole õnneks seda antud!

  9. Kui hr. Vällik oleks lugenud tähelepanelikult, siis oleks ta aru saanud, et kasutaja Liina esitas viiteid nii nendele uuringutele, milles on leitud kodusünnitus olevat sama ohutu kui haiglas ja ka neid, milles vastavat asja tõestada ei suudetud. Ning teisele poolele ka kriitikat. Kas see teeb mind kodusünnituse kaitsjaks? Ma ise nii ei nimetaks. Ma lihtsalt jagasin informatsiooni.

    Viidatud uuringud on üks väike osa tõendusest, et leidub tervishoiusüsteeme ja rasedate gruppe, kelle puhul ei ole tervisetulemite osas vahet, kas sünnitada kodus või haiglas. Seetõttu ongi Liisa Pakostal võimalik öelda „Pole põhjust seda keelata.“

    Edasi maalib hr. Vällik pildi sellest, kuidas meie naistenõuandlates ja emadekoolides käib äge kodusünnituse propaganda. Et noored pered peavad arste ja ämmaemandaid anuma, et neil lastaks sünnitada haiglas ja arsti juuresolekul. Ämmaemandad räägivad igale rasedale kui hea ja ohutu on kodus sündida ja nii edasi. Kas see ikka on nii? Või teeb hr. Vällik sääsest elevandi? Kas 80 kodus sündinud last aastas on märk laiahaardelisest kodusünnituse propagandast?

    Pigem võiks olukorda kirjeldada ikkagi vastupidiselt. Eelduslik sünnitamise koht on haigla ja imelikuks peetakse neid, kes seda nii ei näe. Neid naisi ja perekondi, kes on vaevaks võtnud uurida teemat ja mõelda, neid süüdistatakse riskide võtmises ja lapsetapmises. Võib-olla lihtsalt enamus inimesi kannatavad arstide hirmuga ülekülvatud propaganda ja hirmutamistaktika käes?

    Kui mitut arsti te teate, kellel on olnud võimalus näha, kuidas normaalne sünnitus algusest lõpuni ise toimub, ning suutnud seda jälgida ilma sekkumata? Neid ei tohiks olla kuigi palju. Te võiks nende käest küsida, kuidas selle sündmuse jälgimine mõjutas nende arusaamist sünnist kui sellisest. Ei ole ju võimatu, et me ühiskonnaliikmetena kasutame selle teema mõistmiseks stereotüüpset lähenemist. Tavainimese ja ka arsti arusaamine sünnist kui ainult meditsiinilisest sündmusest ei ole ainuke võimalik arusaamine. Sama pädevad on ka alternatiivsed arusaamised. Kui palju tavaline skeptik.ee lugeja ja kommenteerija sellest marginaalsest teemast enne selle esilekerkimist üldse teadis? Pigem mitte midagi! Aga juttu ja mahategemist, mis põhineb emotsioonidel ja isiklikel lugudel, seda jätkub kauemaks!

    Olen nõus selle tähelepanekuga, et ämmaemanduse ja sünnitoetuse tegelaste seas on kasutusel alternatiiv- ja täiendmeditsiini praktikad. Mul ei ole head viidet või seletust pakkuda, miks see nii on. Aga lihtsalt selle seose pärast kodusünnitust keelata või ämmaemandate tegevust tervikuna alternatiivseks ja seega kõlbmatuks pidada? See on lapse väljaviskamine koos pesuveega.

  10. Liina ütles:

    Kui hr. Vällik oleks lugenud tähelepanelikult, siis oleks ta aru saanud, et kasutaja Liina esitas viiteid nii nendele uuringutele, milles on leitud kodusünnitus olevat sama ohutu kui haiglas ja ka neid, milles vastavat asja tõestada ei suudetud.

    Tänane koomusk ka siia otsa: Dilbert 2011-01-30.

  11. Viidatud uuringud on üks väike osa tõendusest, et leidub tervishoiusüsteeme ja rasedate gruppe, kelle puhul ei ole tervisetulemite osas vahet, kas sünnitada kodus või haiglas. Seetõttu ongi Liisa Pakostal võimalik öelda „Pole põhjust seda keelata.“

    Ei, Liina, siin sa eksid. Meie õigusruumis ei ole võimalik meditsiinilist sekkumist peale suruda ka siis, kui on ilmselge, et see on patsiendi tervise seisukohast vajalik. Vaktsineerimine on hea näide. Sellest, et Liisa Pakosta peab vajalikuks kodusünnituse õiguslikku regulatsiooni, ei saa loogiliselt järeldada, et ta peab kodusünnitust teatud tingimustel sama ohutuks kui haiglas sünnitamist.

    Edasi maalib hr. Vällik pildi sellest, kuidas meie naistenõuandlates ja emadekoolides käib äge kodusünnituse propaganda. Et noored pered peavad arste ja ämmaemandaid anuma, et neil lastaks sünnitada haiglas ja arsti juuresolekul.

    Ei, Liina, Martin Vällik ei kirjutanud mitte midagi sellist.

    Olen nõus selle tähelepanekuga, et ämmaemanduse ja sünnitoetuse tegelaste seas on kasutusel alternatiiv- ja täiendmeditsiini praktikad. Mul ei ole head viidet või seletust pakkuda, miks see nii on. Aga lihtsalt selle seose pärast kodusünnitust keelata

    Ei, Liina, mitte keegi ei ole siin rääkinud kodusünnituse keelamisest ja nagu korduvalt viidatud, et ole see meie õigusruumis võimalik.

  12. Kodusünnitus on kui ohtlik vene rulett vastsündinud laste eludega

    “Eks kodusünnitusega on seotud palju emotsioone ja üritatakse ka ajusid loputada,” tõdeb Saarma. “Kodussünnitajad puhuvad probleemi suureks, tegelikult on juttu väikesest arvust ehk 100-150 juhtumist aastast. Pool neist on omal soovil sünnitajad ja teine pool lihtsalt juhus. Ajalukku tagasi minna ei taha ja neis riikides, kus pole võimalik kaasaegset abi pakkuda, on laste suremus sündimisel suurim.”

    Saarma sõnul on siin ka eetiline probleem. “Ema otsustab enda eest, kuidas tal endal parem on, kuid lapsele on ilmselgelt haiglas turvalisem.” nendib arst ja tunnistab samas, et parem legaliseeritud kodune sünnitus kui illegaalne, mille puhul keegi ei teagi, mis kodus toimub.

    Saarma sõnul peaks kodusünnitus kindlasti toimuma sünnitaja omal vastutusel ja mitte riigi raha eest. “Kindlasti ei tohiks ka legaliseerituse korral kõik kodus sünnitada,” lisas ta.

    Algselt ja pikemalt ajalehes Pealinn.

  13. Pealinn jätkab:

    Näiteks väidavad kodusünnituse toetajad, et kodusünnituse ämmaemandad on enda sõnul n-ö normaalse sünnituse eksperdid. «See on sama hea, kui keegi väidab, et ta on hea ilma meteoroloog,» kirjutab Tuteur, kelle sõnul on sama valed väited, et naine on «loodud sünnitama» või et «sünnitus pole haigus» ehk et see on oma olemuselt turvaline. «Vale, sünnitus on äärmiselt ohtlik. Igal ajastul, kohas ja kultuuris on sünnitus olnud naiste juhtiv surmapõhjus. Inimese sündimise päev on inimese kõige ohtlikum päev tema esimese 18 eluaasta jooksul.»

    Tuteur toob välja tegeliku põhjuse, miks sünnitus tundub tänapäeval justkui turvaline – just nimelt sellesama moodsa meditsiini tõttu, mille eest kodusünnitajad justkui hoiatavad. «Moodne sünnitusabi on saja aastaga vähendanud laste neonataalset suremust 90% ja emade suremust 99%. Mida on teinud nn kodusünnituse eksperdid? Tulemus on null – nad pole otseselt teinud mitte ühtegi konkreetset meditsiinilist avastust, mida saaks emade ja laste elude päästmisel kasutada.»

    Kodusünnituse eeskujuks tuuakse Hollandit, kuigi seal on kõrgeim laste sünnitusjärgse suremuse määr Lääne-Euroopas. Samuti on seal kõrge ja tõusev emade suremuse määr. Hollandi valitsus on selle pärast sügavas mures. Kodusünnitajate arv on seal viimase kümnendiga ka vähenenud enam kui kolmandiku võrra – 34 %-lt 24%-ni.

    Ka Briti meditsiiniajakirja British Medical Journal 2010. aasta novembrinumber toob ilmekalt välja kodusünnituse ohtlikkuse. Uuring sedastab, et ämmaemandate abiga kodus sünnitanud ja just madala riskiga naiste seas on sünnitusjärgne suremus suurem kui kõrge riskiga sünnitajatel haiglas.

    Los Angelese sünnitusabi günekoloogide kokkutulekul esitleti mahukat uuringut, mis võrdles madala riskiga sünnitajate laste suremust nii haiglas kui kodus. «Naised, kes plaanivad kodusünnitust, peaksid teadma, et ka planeeritud kodusünnituse puhul neonataalse suremuse risk kahekordistub,» lausus dr Jenny WY Pang, kelle sõnul oli kodussündinud lastel kõrgem suremus nii kaasasündinud südamerikete, südamehaiguste kui ka hingamispuudulikkuse tõttu, samuti esines kodusünnitanutel enam nii pikaleveninud sünnitust kui sünnitusjärgseid verejookse.

    Rootsis 2008. aastal avalikustatud uuring paljastab täpselt sama: kodusünni- tus suurendab laste suremuse numbreid. Skandinaavia günekoloogide ja lastearstide ajakirjas Acta Obstetricia et Gynecologica Scandinavica avaldatu näitas, et kui kodusünnitusel oli suremuse määr 2,2 tuhande sünnitaja kohta, siis haiglas vaid 0,7. Vahe on enam kui kolmekordne.

  14. @Liina:
    unista edasi

    Viitasin selle siinse teemaga haakuvale artiklile, kus on viidatud ka teemakohastele teadusuuringutele. Mina isiklikule seda Teteuri ei tea ega tunne, sul paistab temaga mingi lähisuhe olevat.

    Pole minu viga, kui sina mõnele nimele üle reageerid, kuid sul pole mõtet oma tundeid teistele projitseerida. Veel vähem “siinsele keskkonnale”.

    Võeh, esmase püüdlikult leebe fassaadi tagant hakkab mingi teistmoodi tegelane lõpuks end ilmutama…

  15. Liina kirjutas:

    Et dr. Tuteur on siinses keskkonnas autoriteet? no comments.

    Demagoogia. Kui pead vajalikuks, siis vaidle teise poole argumentide vastu, mitte ära ründa niimoodi isikuid.

  16. Liina ütles:

    Et dr. Tuteur on siinses keskkonnas autoriteet? no comments.

    Niisugune laiskus on ebaviisakas. Kui on mingi põhjus, miks Tuteur autoriteediks ei kõlba, siis jaga seda põhjust ka teistega, mitte ära nõua, et teised ise spekuleeriksid, kas Tuteur vaatab võõraid naisi, usub Anubise tagasitulekusse või käib neljapäevaõhtuti kolhoosi klubis end muusika saatel alasti võtmas.

  17. Vaatsin ikka üle, sest Amy Tuteuri nimi äratas mingi meenutuse moodi kahina kusagil süvaneuronites. Jah, ta oli mõnda aega Science-Based Medicine autoritest, kuid lahkus sealsete autorite seast.

    Millest ta kirjutas

    Lahkumisteade

    Tema blogileht.

    Pole ime, et kodusünnituse propagandistid, vaktsiinivastased, rinnapiimaaktivistid ja vast mõned muudki tema peale viltu vaatavad. Aga ma ise ei ole kindlasti valmis tema tegevuse või sõnavõttude kohta hinnangut andma.

  18. kas Tuteur vaatab võõraid naisi, usub Anubise tagasitulekusse või käib neljapäevaõhtuti kolhoosi klubis end muusika saatel alasti võtmas.

    Kusjuures ükski neist asjaoludest poleks käesolevas arutelus argument.

  19. Kriku ütles:

    Kusjuures ükski neist asjaoludest poleks käesolevas arutelus argument.

    Mul ei kõlba auväärsele oponendile ometi ette ütelda. See käiks tema väärikuse pihta.

  20. Martin Vällik ütles:

    Pole ime, et kodusünnituse propagandistid, vaktsiinivastased, rinnapiimaaktivistid ja vast mõned muudki tema peale viltu vaatavad. Aga ma ise ei ole kindlasti valmis tema tegevuse või sõnavõttude kohta hinnangut andma.

    Kui ma õigesti mäletan, siis leidis Tuteur ühel hetkel, et nelja last naistearstitöö kõrvalt kasvatada ei õnnestu, nii et ta jättis meditsiini sinnapaika ja keskendus omaenda lastele. Kas see tähendab, et ta autoriteediks ei kõlba, selle üle saab muidugi vaielda.

  21. Teadupärast võib raseduse lõppemise viisid jagada kolme suurde lahtrisse. Huvitav, kas kodusünnituse-aktivistid propageerivad ka teise lahtri — tehisabordi — toimetamist kodustes tingimustes?

  22. dig ütles:

    Teadupärast võib raseduse lõppemise viisid jagada kolme suurde lahtrisse. Huvitav, kas kodusünnituse-aktivistid propageerivad ka teise lahtri — tehisabordi — toimetamist kodustes tingimustes?

    Ehk jagaksid viiteid, kust sinu teadmised pärit on?

  23. Kodusünnitus peab toimuma reeglite järgi
    Pärnu Postimees

    Staažikas günekoloog, Pärnu haigla naiste- ja lastekliiniku juhataja Kadri-Liina Vahula arvab, et naise vaba tahet kodus sünnitada ei saa keegi keelata, kuid kodusünnituse valinud peaksid arvestama ka sündiva lapse õigusi.

    Minu teada ei planeeri Pärnu haigla ämmaemandad hakata kodus sünnitusi vastu võtma, selline tegevus vajab investeeringuid, korralikku riskikindlustust.

    Sageli tuuakse näiteks Hollandit, kus kodus sünnitamine on väga levinud. Seal on aga väga ranged nõudmised kodule ja ämmaemandale, täpselt on määratletud kaugus haiglast, kodu olukord, isegi voodi kõrgus põrandast. Pered ja ämmaemandad peavad läbima vastava koolituse, olema suutelised lapsele kiiret abi andma. Aga ka Hollandis juhtub.

  24. Väike ajaloolase kommentaar. 200 aastat tagasi sünnitatigi ainult kodus. Tolleaegse statistika järgi suri iga kümnes sünnitaja. Kõige suuremas ohus olid esimest korda sünnitajad.

  25. Kleer Maibaum: keisrilõige on nagu vägistamine!

    Meil on mälestused sellest ajast, kui me ise olime oma emade kõhus, ja sellest, kuidas me sündisime. Need kogemused on olnud väga paljudele tänapäeva naistele traumaatilised. Meid ei ole tervitatud kui teadvel olendeid. Arvati ju, et imikud ei tunne midagi! Meid on tihtipeale kohe pärast sündi oma emadest eraldatud ja meie südamed lihtsalt murdusid neil hetkedel! Tuli mingi võõras tädi või onu, hõõruti mingite jubedate rätikutega, terav valgus paistis silma, nabanöör lõigati kohe katki… Mind pandi kärusse, viidi ära ja seal ma olin. Lihtsalt lamasin oma kärus ja mõtlesin, et okei, nii jääbki? Ma nii väga armastasin oma ema ja tahtsin väga siia ilma sündida, aga vot mis juhtus!

  26. @Martin Vällik:

    Mind, kui meest kriibib sünnitusest rääkimise juures see, et mina kui mees ei ole pädev sellel teemal sõna võtma. Minu organism ei ole loodud last looma, kandma ega ilmale tooma ja ma ei kujuta ettegi neid protsesse, mis naise organismis ( k.a. ajus ) toimuvad.
    Seepärast ei saa ma asjadest lõpuni aru, seletatagu palju tahes – iial ei saa ma sünnikogemuse võrra rikkamaks ega oska teemat adekvaatselt hinnata.
    Sellest tekib isegi väike hirm. Ja hirm külvab kahtlusi. Eriti kahtlane on jutt ekstaatilisest kogemusest…no mida? Millest jutt?
    Mulle mehena meeldib olukordi, kuhu satun, kontrollida. Kui aga läheb sünnitamiseks, kaob ju mul kontroll täiesti asja üle…!
    Teemat lõpuni ma ei mõista, olukorda ei kontrolli, ühed naised tahavad ühtemoodi, teised teistmoodi – no keda usaldada?
    Segadus.
    Segaduses on alati turvalisem käia läbiproovitud rada, eksole?

  27. Olimar ütles:

    …mina kui mees ei ole pädev sellel teemal sõna võtma. Minu organism ei ole loodud last looma…

    See on umbes selline jutt, et jalakäijad pole pädevad sõidukite kiiruspiirangute või maanteeliikluse teemal sõna võtma (kui jätta kõrvale tõsiasi, et ka naise organism ei saa “lapse loomisega” ilma meesterahva panuseta hakkama).

  28. @Martin Vällik:
    See on küll vana teema juba aga pane faktid ikkagi korda. Loe artikkel uuesti läbi:

    Ajalehe Meditsiiniuudiste andmetel olid kõik neli 2007., 2009. 2010. ja 2011. aastatel toimunud kodusünnitust planeeritud ja nende juures viibis ka ämmaemand.

    Järgmine lõik räägib juba planeeritud ASSISTEERIMATA kodusünnitusest – märkad vahet?

    Kas mõni statistik julgeb nüüd ka välja tulla mõttega et 50% kodusünnitustest lõpeb surmaga :) Reaalsemad numbrid saad mõnest (kahjuks küll) välismaisest uuringust mida on viimasel ajal viidud läbi mitmeid. Sünnituse ja beebi varajase surmaga seotud uuringuid ei saa küll tihti lihtsalt ühelt rahvuselt teisele tõsta, aga teeme oletuse, et eestlased on suhteliselt sarnased näiteks hollandlastele, skandinaavlastele, brittidele, usa-kandalastele. Või siis võid kokku arvutada Eestis 10a jooksul toimunud kodusünnid ja pane sinna hulka siis 2-4 surmajuhtu (millest osasid oleks ilmselt saanud vältida, kui oleks jälgitud uude seadusesse tulevaid juhiseid).

  29. Mõne sõnaga Amy Tuteur ist kelle sõnumit I.Saarma julgeb kasutada.

    Blogi lugedes saad aru, kuivõrd emotsionaane ja enese arusaamade (mitte teaduslike faktide – uuringute baasil) põhine jutt seal käib. Ehk siis võtame ette teadmiseks, et tegemist on isikliku eelarvamuse järgi juba kodusünnituse vastasega. Mis ei ole muidugi nõrkus kui seda eelarvamust aitaks toetada meditsiinilised uuringud. Küll aga oskab Tuteur (samuti nagu ACOG) tuua välja üksikuid traagilisi kodusünnitusi. Ehk kes julgeb Tuteur’i tsiteerida toogu palun välja uuringud mis Tuteuri arvamustele vastaks.

    Toon välja ühe mida kodusünnituse vastased teadmatutele viimane aasta tihti eksponeerinud on. I.Saarma viitab samale uurimusele kui kahele erinevale (Briti ja Los angeles – ups….)
    Nn Wax JR study – doi:10.1016/j.ajog.2010.05.028
    Tegemist on siis teiste uuringute põhjal tehtud analüüsiga mis väidab, et kodusünnitused on seotud vähesema meditsiinilise sekkumisega ning imikute varajane (neonaataalne ehk siis nende mõistes esimese 6-7 elupäeva jooksul) suremus on kodusünnituse puhul 2-3 korda kõrgem kui sama number haiglasünnituse puhul. Järeldus – tänu vähesemale meditsiinilisele sekkumisele esineb neonataalset suremust kodusündide juures sagedamini. Kui tulemuste tabelit täpsemalt vaadata siis pange tähele et esimese kuu jooksul (perinataalne) sureb kodusünnituse puhul aga imik väiksema tõenäosusega kui haiglasünnituse puhul.
    STOP! Teeme lihtsa arvutuse: kodus sündis sada last, 28 päeva möödudes oli neist 10 surnud, esimese 7 päeva möödudes oli neist surnud 20.Et siis selline matemaatika. Lisaks oldi hiljem sunnitud tunnistama, et andmee analüüsiks kasutatud Ms Office macro (:D) oli vigane ning muutis lõpptulemust. Veelgi – osad uuringud mida võiks hinnata kvaliteetseks jäeti arvutustest välja samas kui kaasati uuringuid kus kodusündidesse oli kaasatud ka planeerimata kodusünnid (mille puhul need samad uuringud on ka välja toonud, et nii on risk suurem)
    Kes edasi tahab vigu leida, otsigu võrgust. Teiste hulgas on ka BMJ ja Nature oma kriitika ja täpsustused edastanud.

    Nii I.Saarma kui ka Tuteur (huvitav kas kõik kodusünni vastased lobistajad loevad Tuteuri) mainivad ka Rootsis 2008 avaldatud uuringut Acta Obstet Gynecol Scand. 2008;87(7):751 Mis võrdleb 900 planeeritud kodusündi 10000 (suvaline valim) haiglasünniga ning jõuab järeldusele, et kodusünni puhul on imikute varajane suremine ning sünnituse käigus suremine tõenäolisemad kui seda haiglasünni puhul. Lisaks ka seda, et kodusünnitajad sünnitasid pigem loomulikult (vs esilekutsutud-kiirendatud) ning vähesemate vigastustega vaagnapõhjale. Ma ei ole kogu tööd siin läbi lugenud aga jään lihtsalt ootama uuemate andmete põhjal tehtud uuringut või uuringut tollele samale valimile. 9’st kodusünni surmast 2 olid siin põhjustatud madalast veetemperatuurist sünnibasseinis – ehk siis pädeva juhenduse all ei tohiks sellist asja juhtuda.

  30. Inglitest, Homöepaatiast ja sünnitusest.

    Vot seda kas K.Maibaumi lapse sünni juures lahklihamashaazi tegi inglitiivakestega valge olevus, ma tõesti ei oska öelda. Küll aga kulgeb normaalse sünni juurde lõdvestumine. Ütleme nii, skeptikut lugeda on küll tore aga sünni juures on sul ilmselt homöepaadist (ärgem unustage, et homöepaatia meetodi juurde kuulub pikk-pikk vestlus mis sarnaneb psühholoogi külaskäiguga) ämmaemandast rohkem kasu.

  31. Kindlasti on sünnituse juures ämmaemandast rohkem kasu kui skeptik.ee lugemisest, isegi kui ämmaemandal on höpaatiakiiks.

  32. @Mart K.:

    Ei saa vastu vaielda kuid saan täiendada. Sünnihormooni oksütotsiini pärsib adrenaliin. Ratsionaalne mõtlemine seostub aga just nimelt adrenaliini tootmisega. Seega juhul kui sa just ei kuulu inimsordi hulka kellele sõna homöepaatia mõjub kui lehviv rätik härjale siis võib sünni juures olla sul rohkem kasu ebaratsionaalsest-sulnist homöepaat-ämmaemandast, kui näpuga tabelite vahel järge ajavast arstitädist, või skeptikust. Jah utreerisin :)
    Kordame veelkord üle – arstitädi-ämmaemanda adrenaliinist küllastunud mõistust on sul VÄGA vaja juhul kui midagi normist kõrvale kaldub. Nõnda siis laskem ämmaemandatel olla ka homöepaadid, ingliravitsejad, ökod, hipid misiganes, kui aga ainult ka teaduslik külg on piisavalt tasemel.

  33. @dig:

    Vabandan juba ette kui see nüüd segaseks läheb. Ilmselt kõige täpsema selgituse leiaks raamatukogust, teen siiski proovi. Oletan et Wiki on teatud (nagu ka praegusel) juhul piisav allikas.

    Wiki –
    Biosynthesis and regulation (regulation)

    Loe kuidas tekib dopamiin ja jäta meelde mis tegurid panevad adrenaliini tekkima.

    Dopamiin – Functions in the brain

    Pean tunnistama, et täpset tsitaati ma siinkohal välja ei tuuda suua. Kui aga väidan et ratsionaalne mõtlemine on osa ‘intensiivne mõttetööst’ siis sellest ehk piisab.

  34. @Rait Saar:
    See väide kõlab umbes nii, et kuna jääkarud on nunnud, siis nendega metsas kohtudes pumpab keha verre oksütotsiini, kuid pruunkaruga kohtudes pumbatakse verre adrenaliini. Oksütotsiini mõte ei ole sünnitava (või ka imetava) naisterahva „ebaratsionaalseks muutmine”, vaid see reguleerib mitmeid erinevaid organite talitusi. Kuivõrd normaalne sünnitus on inimkehale suhteliselt standardne protsess, siis olenemata abistaja kitli värvusest või ametinimetusest pumbatakse verre kindlaid hormoone (sh oksütotsiini).

    Kui oksüdotsiini eritumine oleks sünnituse ajal „adrenaliini poolt pärsitud”, oleks tegemist vägagi meditsiinilist sekkumist nõudva olukorraga. Samas praktika näitab, et enamus Lääne meditsiiniasutuses läbiviidud sünnitusi kulgevad normaalselt.

    Faktiliseks märkuseks veel niipalju, et sünnitusabis võidakse sünnitajale vajadusel anda oksütotsiini tablettidena, ninaaerosoolina või veenisiseselt. Vaevalt, et see homöepaatide või ingliravitsejate arsenali kuulub.

    Ütleme nii, skeptikut lugeda on küll tore aga sünni juures on sul ilmselt homöepaadist (ärgem unustage, et homöepaatia meetodi juurde kuulub pikk-pikk vestlus mis sarnaneb psühholoogi külaskäiguga) ämmaemandast rohkem kasu.

  35. @Rait Saar:
    See väide kõlab umbes nii, et kuna jääkarud on nunnud, siis nendega metsas kohtudes pumpab keha verre oksütotsiini, kuid pruunkaruga kohtudes pumbatakse verre adrenaliini. Oksütotsiini mõte ei ole sünnitava (või ka imetava) naisterahva „ebaratsionaalseks muutmine”, vaid see reguleerib mitmeid erinevaid organite talitusi. Kuivõrd normaalne sünnitus on inimkehale suhteliselt standardne protsess, siis olenemata abistaja kitli värvusest või ametinimetusest pumbatakse verre kindlaid hormoone (sh oksütotsiini).

    Kui oksüdotsiini eritumine oleks sünnituse ajal „adrenaliini poolt pärsitud”, oleks tegemist vägagi meditsiinilist sekkumist nõudva olukorraga. Samas praktika näitab, et enamus Lääne meditsiiniasutuses läbiviidud sünnitusi kulgevad normaalselt.

    Faktiliseks märkuseks veel niipalju, et sünnitusabis võidakse sünnitajale vajadusel anda oksütotsiini tablettidena, ninaaerosoolina või veenisiseselt. Vaevalt, et see homöepaatide või ingliravitsejate arsenali kuulub.

    Ütleme nii, skeptikut lugeda on küll tore aga sünni juures on sul ilmselt homöepaadist (ärgem unustage, et homöepaatia meetodi juurde kuulub pikk-pikk vestlus mis sarnaneb psühholoogi külaskäiguga) ämmaemandast rohkem kasu.

    Mina ütleks pigem nii, et meditsiini arenguga on viimase paarisaja aasta jooksul vähenenud nii sünnitavate emade suremus (graafik), kui ka sündivate laste suremus (graafik) trastiliselt . Vaevalt, et see tuleneb sellest, et sünnituse juurde kuuluv abipersonal oleks kuidagi muutunud humaansemaks, ökomaks või jutukamaks.

    Kui lihtsustatud graafikutest jääb väheseks, siis juurde saab lugeda siit.

  36. @lnc:

    Esiteks – mu väide oli liialdus-vaba mõttelend ;) Samas analoogia pruunkaru ja jääkaruga mulle isegi meeldib. Oled kunagi kohanud kedagi kes täiesti ebaratsionaalselt ämblikke kardab või oled kohanud inimest kes armastab Komeedi komme aga Kaseke ei lähe üldse (ühed magusad mõlemad)? Ma ei väitnudki, et oksütotsiin on kellegi lolliks tegemiseks vaid hoopis, et sünnitegevuse juures on lisaks (abstraktselt) ratsionaalsusel (leian, et see võiks olla võimalikult tagaplaanil) oma osa ka (abstraktselt) ebaratsionaalsel. Rahustagu kedagi siis pruunkaru või jääkaru – sina seda kindlalt teada ei saa. Kui saad valida keskkonna meeldivamate karudega siis on ka väiksem tõenäosus ärrituda.
    Sellega, et adrenaliin neutraliseerib oksütotsiini sa ilmselt nõustud. Ilmselt nõustud ka sellega, et sünnitajat võib ärritada kui keegi mingi seadmega tema ümber kogu aeg murelikult ringi sebib või kui keegi teeb etteheiteid jne. Samas on adrenaliinil vist ka väljutusprotsessis oma osa – täpseid seoseid ma tõesti ei tea kuid vaevalt et meditsiiniteadus soovitab tuhude ajal emasid teadlikult ärritada.

    Samas praktika näitab, et osadel emadel on haiglasünnitusest emotsionaalne trauma mis just otseselt seostub sellega, et sünnitus toimus haiglas (tihti juhul kui polnud võetud oma ämmaemandat) ehk siis keskonnas kus emal on raske valida mis karud seal ringi luusivad.

    Samas osa statistikat näitab, et madala riskiga raseduste puhul on hea kvaliteediga ämmaemanda olemasolul planeeritud kodusünnitus võrdväärse (või madalama) riskiga kui haiglasünnitus.

    Samas ootan huviga mis tulemuse annab http://clinicaltrials.gov/ct2/show/NCT00685672

    Rõhutasin nagu ka on näidanud uuringud, et kodusünnitusel on võtmeküsimuseks pädeva ämmaemanda olemasolu. Ingliravitseja võib aga olla täiendavaks meetmeks.

    Meditsiinil on lisaks utilitaarsele tulemile ka humaanne eesmärk – tähtis ei ole ainult see kas laps ja ema jäid ellu vaid ka sünni kui kogemuse kvaliteet. Vähemasti mina pole siin väitnud, et meditsiinil(kui tehniliste abivahendite pakkujal) pole kohta sünnituse juurde asja. WHO aga soovitab http://whqlibdoc.who.int/hq/19....._96.24.pdf (otsi ‘support in childbirth’) sünni juurde tugiisikut, see jutt mis seal on kõlab ma ütleks vägagi humaanselt. Nii et kui süstitädi-ämmaemandat on koolitatud vaid süsti tegema ja tuhude vahesid mõõtma siis julgen jätkuvalt väita, et kui hirm homöepaatide ees pole suur siis on neist sünni juures kindlasti abi. Kordan veel, küsimus ei ole ainult elus ja füüsilises tervises.

    PS Jutukus sünnitajat enamasti ikka segab mitte ei toeta.
    Huvitav oleks lugeda ka mõnda uurimust (ei tea küll kuidas sellist vaid teostada) kas ja kuidas hirm sünni…

  37. PZ Myers on avastanud kodusünnitusliikumise.

    It’s all very disturbing and new to me, but I guess I shouldn’t be surprised. There are all these strange people around who, for some unfathomable reason, worship pre-18th century medicine and make a fetish of “natural”. Heart attacks are also entirely “natural”, but you won’t catch me suggesting that we skip the doctor if I have one.

  38. Mart K. ütles:

    PZ Myers on avastanud kodusünnitusliikumise.

    It’s all very disturbing and new to me, but I guess I shouldn’t be surprised. There are all these strange people around who, for some unfathomable reason, worship pre-18th century medicine and make a fetish of “natural”. Heart attacks are also entirely “natural”, but you won’t catch me suggesting that we skip the doctor if I have one.

    Nonii, tore siis teada et kedagi häirib miski ja oi oi oi oi. Too välja uuringud mis tema arvamust kuidagigi põhjendaks.

Lisa kommentaar

Sinu e-postiaadressi ei avaldata. Nõutavad väljad on tähistatud *-ga