apr 18 2016

Ratsionalistide konverentsi esinejad ja teemad

RatConf_2016_02

23. ja 24. aprillil toimub Tallinnas rahvusvaheline ratsionalistide konverents vägagi prominentsete osalejatega. Allpool on lühike ülevaade esinejatest ja jututeemadest, kuid tule ise kuulama, sest Eesti inimestele on veel saadaval hulk soodushinnaga pääsmeid, kui järgned Eventbrite lingile.

  • Adrian Bailey (UK)- “Saientoloogia — humanistlik kultus?”
  • Edwina Rogers (USA)- “Väljaaetud teadus. Kuidas kristlus on teadusliku lähenemise igapäevaelus üle võtnud”
  • Emilia Ericson (Rootsi) – “Laste õigused”
  • Esa Ylikoski (Soome) – “Vabamõtlemine Soomes”
  • Gunn Winter (Soome) – “Humanism Soomes”
  • Irma Peiponen (Soome) – “Humanism Soomes”
  • Mario Ramadan (Liibanon) – “Araabia vabamõtlejate liikumine — ohud ja väljakutsed”
  • Marit Simonsen (Norra) – “Keelame kõik ära!! Valitsus ja avalikkus skeptiliste eesmärkide saavutamisel”
  • Martin Vällik (Eesti) – “Rationalism ja skptika mitteusklikus riigis”
  • Maryam Namazie (Iraan) – “Usutaganemine ja jumalasalgamine ISISe ajastul”
  • Michael A Sherlock (Austraalia) – “Ametlik ja mitteametlik blasfeemia”
  • Michael Nugent (Iirimaa) – “Õppetund sekulaarsuse ja inimõiguste kohta Iirimaalt”
  • Nina Sankari (Poola) – “Religioon ja demokraatia. Poola juhtum”
  • Peter AC (India) – “Ratsionaalne heategevus. Kogemused tasuta südameoperatsioonidest”
  • Robert Brotherus (Soome) – “Prometheus noortelaagrid”
  • Robert Eagle (UK) – “Kes vajab ratsionalistlikku teleprogrammi?”
  • Sanal Edamaruku (Soome) “Ratsionalismi manifest”
  • Susan Blackmore (UK) – “Endast väljas — teaduslikult kehavälisest kogemusest”
  • Taslima Nasrin (Bangladesh) – “Naised ja sekularism”
  • Tiina Vilponen (Soome) – “Genitaalne autonoomia kui seksuaalõigus”
  • Tommi Paalanen (Soome) – “Ideoloogiliselt mõjustatud definitsioonid ja nende ohud”

Lisaks ametlikule osale on hulk nö mitteametlikke kohtumisi ja üritusi, kus vabamas vormis mõtteid saab vahetada. Kindlasti ollakse avatud ajakirjanikele, sest meie külaliste unikaalne kogemus on väärt kuulamist ja jagamist.

Kohtumiseni konverentsil!

12 kommentaari

märts 22 2016

pH ja vähk ehk mida Nobeli preemia laureaat Otto Warburg avastas

BakingSoda_ColorWheel

2016. aasta märtsis on üheks kuumaks teemaks Eesti meedias ja sotsiaalvõrgustikes Riina Raudsiku juhtum. Ühelt poolt nuhtleb Raudsikut Terviseamet ning Eesti Päevaleht kajastab seda kõike tähelepanelikult, teisalt on loodud Facebooki grupp “Toetame Riina Raudsikut ning demokraatlikku sõna- ja mõttevabadust”, kus inimesed saavad avaldada oma toetust nende meelest nõiajahi ohvriks langenud Raudsikule.

Üks teema, mis toetajate poolelt läbi käib, räägib meile Otto Warburgist, kes sai Nobeli preemia väidetavalt selle eest, et avastas vähktõve tõelise põhjuse, milleks on keha happeline seisund, ning muidugi ka ravi, milleks on keha leeliselisemaks tegemine nt sooda ja sidruni abil. Ja kes on ajakirjanikud ja skeptikud ütlemaks, et Nobeli preemia laureaat udujuttu ajab?!

Sellisel puhul on vähemalt kaks võimalust. Esiteks võib olla, et väide vastab tõele ja nimetatud teadlane tõepoolest väidab, et tal õnnestus kõik see avastada ning raviviis leiutada. Sellisel puhul on võimalik, et edasised avastused sellist julget väidet siiski ei kinnitanud ja teooria kadus ajaloo kanalisatsiooni, kust alteratiivikud sageli punnsuutäie armastavad võtta. Või siis on tabanud teadlast Nobeli-needus, et on ära pööranud hea teaduse tegemise teelt (nagu näiteks Linus Pauling). Teiseks on võimalik, et teate edastajad, kelleks on alternatiivmeditsiinimeelsed, vandenõuteoreetikuks olemise kalduvusega, keskmisest väheke paranoilisema ilmavaatega inimesed, on ise millestki valesti aru saanud ja tõlgendavad asjaolusid täpselt sedasi, nagu neile kasulik tundub vaatamata sellele, milline see tõde tegelikult on.

Otto Warburg sai Nobeli preemia 1931. aastal avastuste eest rakkude hingamise selgitamisel. Muu hulgas selgus, et kasvajarakkudel toimuvad need asjad teisiti kui normaalsetel rakkudel. Nimelt, kui enamikes normaalsetes rakkudes lagundatakse glükoos kõigepealt raku tsütosoolis kiiresti püruvaadiks ning transporditakse sealt edasi mitokondrisse, kus toimub raku peamine energiatootmine, siis vähirakkudes surutakse mitokondrites toimuv oksüdatiivne energiatootmine alla isegi küllaldase hapniku olemasolul, mistõttu hakkab rakkudes püruvaat kogunema ning see muudetakse piimhappeks. [eelmine versioon: Nimelt toimub kasvajarakkude mitokondrites glükoosi lagunemine pigem fermentatsiooni teel isegi küllaldase hapniku olemasolul ja tekib suures koguses piimhapet, mis on anaeroobse glükoosi lagunemise produkt.] Ta töötas välja ka vähktõve tekke hüpoteesi, mida tuntakse Warburgi hüpoteesi nime alla. Selles väidetakse, et vähktõve tekke peamine põhjus on normaalse aeroobse glükoosi lagunemise asendumine anaeroobsega (fermenteerumine). Kuigi Warburgi efekt on olemas, siis põhjus ja tagajärg on edasiste uuringute käigus osaliselt teistpidi pööratud ja põhjusahelat täiustatud. Vähktõve põhjustavad geenide mutatsioonid ja piimhappe üleproduktsioon on selle tagajärjeks. (Huh, palun, kui keegi oskab neid asju inimkeelsena ja täpsemalt selgitada, siis võtan tänuga vastu.)

Kas Warburg rääkis midagi vähktõve ravimisest sooda ja sidruniga? Kui keegi leiab selle kohta viidatava allika, siis ootan põnevusega.

Ajaviitelugemisena saan pakkuda leiu internetist, kus üks inimene, kes paistab olevat minust paremini kursis ainevahetuse eripäradega ja lahkab ühe soodameditsiini pooldaja teksti, kus rakendatakse Otto Warburg ja tema Nobeli preemia umbluumeditsiini teenistusse. Paistab, et tegelike asjaolude väärtõlgendamine on osadel inimestel elustiili osa.

Hoopis ägedama lugemiselamuse rakkude ainevahetusest ja vähirakkudest saab ajakirjast Horisont nr 1 2013, mainitakse ka Otto Warburgi.
TUULI KÄÄMBRE JA MINNA VARIKMAA: Energia, elu ja tervis: süsteemibioloogiast, bioenergeetikast ja biomeditsiinist

pH teemadest skeptik.ee lehel:

6 kommentaari

märts 20 2016

Rahvusvaheline konverents Tallinnas 23. ja 24. aprillil 2016

RatConf_2016

Üleilmse haardega organisatsioon Rationalist International korraldab Tallinnas 23.-24. aprillil ohtrate huvitavate esinejatega konverentsi. Peakorraldaja on India päritolu, kuid võimaliku tagakiusu tõttu Soomes paguluses viibiv Sanal Edamarkuku.

Praegu teadaolevate esinejad on all, osade kohta on väikesed tutvustused ka lisatud ja see info täieneb:
Susan Blackmore (UK)
Taslima Nasrin (Bangladesh)
Robert Eagle (UK)
Edwina Rogers (USA)
Michael Nugent (Ireland)
Maryam Namazie (Iran)
Irma Peiponen (Finland)
Petri Karisma (Finland)
K. Veeramani (India)
Nina Sankari (Poland)
Jacek Tabisz (Poland)
Tiina Vilponen (Finland)
Michael Sherlock (Australia)
G. Vijayam (India)
Adrian Bailey (UK)
A.C. Peter (India)
Marit Simonsen (Norway)
Wojciech Krysztofiak (Poland)
Gunn Winter (Finland)
Esa Ylikoksi (Finland)
Emilia Ericsson (Sweden)
Mario Ramadan (Lebanon)
Robert Brotherus (Finland)

Kui Sul on hetk aega, et mõne esineja kohta lühike kokkuvõttev tutvustus teha, siis võtan tänuga vastu. Lisa see siia loo alla kommentaari. Nt Susan Blackmore on varem Tallinnas käinud (30. märtsil 2005. aastal) ja eesti keeles on leida ta raamat Meemimasin.

Konverentsist on moodsa aja kohaselt tehtud sündmus Facebookis, kus saab sellest ‘huvituda’ või ka ‘osaleda’ ning jälgida lisanduvat teavet.

Osalemine on tasuline, et katta kaugete külaliste transport ja olme ning korralduskulud, kuid väljatöötamisel on soodsa hinnaga eripakett Eesti inimestele.

Korraldamisega käib kaasas hulk nüansse ja sellega seoses otsime kohalikke vabatahtlikke, kel on soovi ja võimalust oma õlg alla panna. Esmalt muidugi oleks hea leida organiseerimis- ja suhtlemisaldis inimene, kes kohaliku korraldamispoolega kursis on ja vajalikud kontaktid looks. Ma ise olen oma elutegevusega praegusel ajal ajahädas, seetõttu ei ole mul võimekust asjaga põhjalikult tegeleda. Olla organiseerija poolel annab hea kogemuse sedalaadi ürituste korraldamisest. Vabatahtlikud saavad loomulikult tasuta ligipääsu kõigile üritustele ja olla selle rahvusvahelise sigina-sagina keskel. Kindlasti vajab tuge teavitustöö – leida organisatsioone, kelle huvid ja tegevussuund on konverentsiga puutes.

Teine üleskutse on ajakirjanikele. Konverentsi esinejatel on unikaalne kogemus eri maailma paigust olgu siis inimõiguste, paguluse, paranormaalse, teaduse, religiooni, võrdõigusluse, sõnavabaduse ja muudel vastavatel teemadel. Seega tuleb maailm oma kirjususes koju kätte.

Ratsionalistlik liikumine näeb, et humanistidel, skeptikutel, ateistidel, sekularistidel, vabamõtlejatel ja teistelgi on midagi ühist, mida saaks koos edendada. Sissevaate ratsionalistliku organisatsiooni tegevussuundadesse ja tegevustesse leiab vastava Poola organisatsiooni leheküljel.

18 kommentaari

nov 03 2015

EAL: Ebateaduslike meetodite kasutamisest

Edastan Eesti Arstide Liidu pressiteate 3. novembrist 2015, milles antakse teada ka Riina Raudsiku väljaarvamisest liidu liikmete seast.

Eesti Arstide Liit tunneb jätkuvalt muret Eestis leviva tervist ohustava käitumise pärast, kus inimesed kasutavad tõendamata toimega, sageli mürgiseid aineid, mida usutakse parandavat tervist ja ravivat haigusi. Enamasti õhutavad seda tegema meditsiinihariduseta isikud, kelle eesmärk on „imeravimite“ müügist tulu saada.

Kahjuks levitavad väärinfot ja annavad teadusliku aluseta ravisoovitusi ka mõned arstid. Arstide liidu eetikakomitee taunib arstide tegevust, kes reklaamivad niinimetatud ravivõtteid ja -vahendeid, ilma et nende toime ja ohutus oleks tõendatud. Sügavalt ebaeetiline on arstide käitumine, kes oma avalikes esinemistes reklaamivad mõne ravimi või ravimeetodi ainulaadsust ja hädavajalikkust igas võimalikus situatsioonis.

Eetikakomitee peab Jüri tervisekeskuse perearsti Riina Raudsiku tegevust arstieetikat rikkuvaks. Eesti Arstide Liidu volikogu arvas Riina Raudsiku liidu liikmete hulgast välja põhikirjaliste kohustuste mittetäitmise tõttu, kuna ta ei järgi oma tegevuses ja käitumises Eesti arstieetika koodeksit.

Teeme ettepaneku seadustada kontrollivõimalus ilma erihariduseta inimeste tegevuste üle, mida väheinformeeritud abivajaja võib tõlgendada kui ravimist, ja kutsume järelevalveorganeid jälgima avalikkusele edastatavat alternatiivsete ravimeetodite reklaami.

Pöördume kõikide ajakirjanike ja meediaväljaannete omanike poole ja soovitame valida vastutustundlikult allikaid, mille põhjal avaldatakse inimeste tervist, haiguste ennetamist,
diagnoosimist ja ravimist käsitlevat teavet. Kui tegemist ei ole teaduspõhise infoga, siis tuleks sellele selgelt viidata ja võimalusel lisada vastava ala asjatundja kommentaar.

Eesti Arstide Liit

26 kommentaari

nov 01 2015

Vaktsineerimisest faktipõhiselt

Kirjutas Koit Saarevet

Ajalehes Valgamaalane ilmus 08.10.2015 uudislugu: Vaktsineerimine viis haiglasse jälgimise alla neli last. Nii artiklist kui kommentaaridest oli näha, et hulk inimesi pole võtnud vaevaks tutvuda vaktsiininduse faktidega ning teevad otsuseid emotsioonide ja väärarvamuste pealt. Terviseteemades on väärarvamused eluohtlikud nii väärarvamuste kandjale endale kui ka ümbritsevatele. Vaktsiiniteema mõistmise hõlbustamiseks on alljärgnevalt koondatud olulisemad faktid koos viidetega allikatele.

Taustainfoks veel, et viidete algallikad ei põhine üksikute inimeste jutustustel, vaid hõlmavad sadade miljonite inimeste andmeid ja mitmekümneaastast perioodi. Andmed on kogutud ja töödeldud teadusliku meetodi rangete reeglite kohaselt, seega on nad saadaolevatest parima võimaliku kvaliteediga.

Vaktsiin

Valgamaalase artiklis on öeldud: “Sümptomid olid halb enesetunne, peavalu, iiveldus ja nõrkus. Ühel lapsel esinesid ka vererõhumuutused.” Jutuks olev vaktsiin on MMR ehk Measles (leetrid), Mumps, Rubella (punetised). Selle vaktsiini puhul on need tüüpilised kõrvalnähud, mida esineb keskmiselt 4 juhul 10 000st ehk 0,04% vaktsineeritud lastest [1].

Haigused

Vaatame nüüd neid kolme haigust. Kõik on viiruslikud ja nagu enamiku viirushaiguste puhul, puudub spetsiifiline ravi – sisuliselt peab haige paranema oma jõududega. Enamik paranebki, aga mõnikord komplikatsioonidega. Ja mõned ei parane ka.

Leetrite puhul on komplikatsioone u 30% haigetest ja need varieeruvad kõhulahtisusest kuni kopsupõletiku, nägemise kaotuse ja ajupõletiku ehk entsefaliidini. Leetrihaigete suremus on u 3 inimest 1000 haigest ehk 0,3% [2].

Mumpsi puhul on komplikatsioone kuni 40% haigetest, sh munandipõletik 15-40% meeshaigetest, meningiit kuni 10% haigetest, munasarjapõletik u 5% naishaigetest, kõhunäärmepõletik u 4% haigetest [3].

Punetiste levinumateks komplikatsioonideks on ajupõletik, veritsused, lootekahjustused, nägemiskahjustused, südamekahjustused, kuulmiskahjustused [4]. Punetiste puhul väärib eraldi tähelepanu lootekahjustuste teema, mis tõusetub, kui ema nakatub viirusega raseduse eel või ajal.

Sünnikahjustuste tõenäosus sõltuvalt punetistesse nakatumise ajast:
0-28 päeva enne rasestumist – lootekahjustused 43% haigetest
0-12 nädalat peale rasestumist – lootekahjustused 51% haigetest
13–26 nädalat peale rasestumist – lootekahjustused 23% haigetest

Lootel esinevatest kahjustustest tüüpilisemad on:
kurtus – 58% haigetest
nägemiskahjustused – 43% haigetest
südamekahjustused – 50% haigetest [5].

Vaktsiini tõhusus

Kõik kolm haigust alluvad väga hästi vaktsineerimisele. USAs on võrreldes vaktsiinieelse ajaga saavutatud haigusjuhtude vähenemine mumpsil 95,7%, leetritel ja punetistel 99,9% (sarnaseid tulemusi on saadud ka mitme teise viirushaigusega, vt lähemalt järgnevast allikast) [6].

Kuna vaktsineerimine on muutnud need haigused nii haruldaseks, võib tekkida mõte, et milleks vaktsineerida, kui nakatumisoht on olematu. Paraku on maailmas palju paiku, kus vaktsineeritute osakaal rahvastikus on väike ja seetõttu viirused endiselt vohavad. Globaalse reisimise tõttu kanduvad nad nakkuskolletest välja ja loovad nakatumisvõimalusi ka mujal. Näiteks oli Euroopas aastatel 2013-14 ligi 10 000 leetrite haigusjuhtu, neist enamik viies riigis (sh Saksamaa, Holland, Ühendkuningriik), millega Eestil on väga tihedad suhted – iga päev reisib Eesti ja nende riikide vahel tuhandeid inimesi [7]. Kõnealused kolm viirust levivad kergesti piisknakkusena – nakatumiseks pole vaja enamat, kui sattuda lühiajaliselt nakkusohtliku inimese lähedusse. Seetõttu haigestub Eestis neisse kolme haigusesse keskmiselt 10-15 inimest aastas [8].

Kokkuvõte

Meil on vaktsiin, mis 0,04% vaktsineeritutest tekitab lühiajalise halva enesetunde või palavikuhoo. Ja meil on kolm viirust, mis 5-50% nakatunutest tekitavad komplikatsioone, sh nägemis-, kuulmis-, aju- ja südamekahjustusi. Ja vahel ka tapavad, n leetrite puhul 0,3% haigetest. Teisisõnu:

Leetrihaige tõenäosus haigusesse surra on 10 korda suurem kui vaktsiini saava lapse tõenäosus lühiajalist palavikku põdeda (3 haiget 1000st vs 4 vaktsineeritut 10 000st).
Mumpsi haigestuva mehe tõenäosus saada munandipõletik on 500 korda suurem kui vaktsineeritava lapse palavikutõenäosus (15-40 haiget 100st vs 4 vaktsineeritut 10 000st).
Punetistesse haigestuva raseda tõenäosus vigase lapse sünniks on 1000 korda suurem kui vaktsineeritava lapse palavikutõenäosus (23-51 haiget 100st vs 4 vaktsineeritut 10 000st).

Riskantne on nii vaktsineerimine kui vaktsineerimata jätmine. Meie asi on hinnata, millise riski realiseerumine on tõenäolisem ja tagajärjed valusamad.

Allikad

[1] CDC: Measles, Mumps, and Rubella (MMR) Vaccine Safety

Two recent studies (Rowhani-Rahbar et al, 2013; Klein et al, 2010) indicate that for every 10,000 children who get their first MMR and varicella vaccines as separate shots when they are 12-23 months old, about four will have a febrile seizure during the 7-10 days following vaccination.
Studies have shown that for children younger than 7 years old, there is a very small increased risk of febrile seizures approximately 6 to 14 days after MMR vaccination; this happens in about 1 in 3,000 to 4,000 children.

[2] Wikipedia: Measles complications

Complications occur in about 30% and may include diarrhea, blindness, inflammation of the brain, and pneumonia among others.
Between 1987 and 2000, the case fatality rate across the United States was three measles-attributable deaths per 1000 cases, or 0.3%.

[3] Wikipedia: Mumps complications

Painful testicular inflammation develops in 15–40% of men
Meningitis occurs in up to 10% of cases
Ovarian inflammation occurs in about 5%
Acute pancreatic inflammation in about 4%

[4] Wikipedia: Rubella signs_and_symptoms

Serious problems can occur including the following:
Brain infections
Bleeding problems
Birth Defects (Congenital)
Cataracts
Glaucoma
Heart Defects
Hearing Loss

[5] Wikipedia: Congenital rubella_syndrome

If infection occurs 0–28 days before conception, the infant has a 43% chance of being affected. If the infection occurs 0–12 weeks after conception, the chance increases to 51%. If the infection occurs 13–26 weeks after conception, the chance is 23% of the infant being affected by the disease. Infants are not generally affected if rubella is contracted during the third trimester, or 26–40 weeks after conception.

The classic triad for congenital rubella syndrome is:
Sensorineural deafness (58% of patients)
Eye abnormalities—especially retinopathy, cataract, and microphthalmia (43% of patients)
Congenital heart disease—especially pulmonary artery stenosis and patent ductus arteriosus (50% of patients)

[6] CDC: Epidemiology and Prevention of Vaccine-Preventable Diseases

Many people no longer see reminders of the severity and potential life-threatening complications of these diseases. Recent outbreaks of vaccine–preventable diseases show that even vaccinated people are at risk for disease if there is not adequate vaccine coverage in the population. Parents and providers in the United States may be more likely to know someone who has experienced an adverse event following immunization than they are to know someone who has experienced a vaccine-preventable disease.

Number of cases pre-vaccine era vs 2006:
Measles: 503,282 vs 55
Mumps: 152,209 vs 6,584
Rubella: 47,745 vs 11

[7] Wikipedia: Measles epidemiology

In 2013–14 there were almost 10,000 cases in 30 European countries. Most cases occurred in unvaccinated individuals and over 90% of cases occurred in the five European nations: Germany, Italy, the Netherlands, Romania, and the United Kingdom.

[8] Vaktsineeri.ee (Terviseamet): Leetrid, punetised ja mumps – mis haigused need on?

16 kommentaari

juuni 30 2015

Vee keetmine on tervisele ohtlikuks kuulutatud

keeda_vett

Üks asi, mis ikka ja alati nõutuks või teinekord isegi tigedaks teeb, on intellektuaalne laiskus nende poolt, kellelt eeldaks loomupärast uudishimu ja lisaks veel vastutust oma sõnade eest, kuna öeldu ja kirjutatu võib levida paljudele. Näiteks ajakirjanik on minumeelest selline inimene, kes võiks veidi rohkem aega pühendada tausta uurimisele. Ajakirjanik, kes kirjutab tervise teemadel, võiks seda enam uuriv olla, kuna terviseteema on tihedalt seotud teadusega. Ei pea just ise teadlane olema, aga eluterve uudishimu, kuidas asjad on ja kuidas pole, poleks ju suur tahtmine.

Juhtum siis lingi taga:
Ära kunagi keeda juba keedetud vett – see on tervisele ohtlik!
Õhtuleht.ee, 26. juuni 2015

Pealkiri hoiatab meid mitte keetma vett, mis juba keedetud. Ilmselt on ikka mõeldud, et taaskeedetud vee tarbimine võib olla tervisele ohtlik, sest vaevalt, et vee keetmine ise kellegi tervist ohustaks.

Millised on need umbluumärgid, mida märgates tuleks oma tundlad skeptikavõnkele häälestada?

  • Kuulutatakse ohtlikuks mingi tavaline igapäevane asi, tegevus, harjumus. Muidugi me teeme harjumusest asju, mis pole head ja ei tule teinekord selle pealegi, et see hea pole ja hea oleks siis see, et keegi meie tähelepanu sellele suunaks. Aga vaatame edasi, kuna igapäevase harjumuse muutmiseks peavad pakutavad tõendid olema veenvad.
  • Allikaks antakse The Mind Awakened. Hmm, kõlab nagu mingi New Age umbluusait. Lähemal vaatlemisel selgub, et ongi.
  • Lause artiklist: “Selline tegevus [vee uuesti keetmine] muudab vee keemilisi ühendeid veelgi ning mitmed ohtlikud ained hoopis tekivad vette, mitte ei eemaldu sellest.”
    Selline väide vajaks täpsustamist, kuna füüsika- ja keemiatundides, millele ka seal artiklis viidatakse, on õpetatud, et ained ei teki ega kao niisama. “Need ained sisaldavad tihti arseeni, nitraati ja fluoriidi…” – need ained pidid seal vees olema juba enne keetmist, need ei saa keetmisel juurde tekkida.
  • Seejärel antakse meile loend kahjulikest ainetest ja ilmselt üsna tõepäraselt refereeritakse nende ainete kahjulikke mõjusid meie tervisele – vähid, südamehaigused, neeruhaigused, viljatus, neuroloogilised kasvuhädad lastel, madal IQ. Aga täpsustamata on, et millises koguses neid aineid peaks sisse võtma, et selliseid hädasid endale saada, sest nagu me nüüd juba teame – pole olemas mürgiseid aineid, on mürgised kogused.

Nüüd siis selle juurde, mida ajakirjanik oleks pidanud tegema ja mis võttis mul aega umbes 5 minutit, et asjale jälile saada.
Esmalt läksin The Mind Awakened lehele ja otsisin sealse loo üles. Tõepoolest, Õhtulehe lugu on selle peaaegu täpne ümbertõlge, aga algallika science class on eestikeelses muutunud füüsikatunniks. Eestikeelses öeldakse, et “ohtlikud ained tekivad vette”, allikas teatab “dangerous substances accumulate“.

Virgunud Meele kodulehe lugu viitab omakorda Healthy Holistic Living kodulehele. See kõlab ka kui üks New Age umbluuallikas. Science class on siin chemistry class, accumulate asemel on concentrate. Ja pealkirjaks on kategooriline ja vastuvaidlemist mittesalliv soovitus “Don’t Reboil Water Ever Again!

Tervislik Terviklik Elamine annab aga rohkem allikaid, mille põhjal lugu kokku sai ja üheks allikaks on märgitud chemistry.about.com artikkel Is It Safe to Reboil Water?, autoriks PhD biomeditsiinis Anne Marie Helmestine.

Edastan siinkohal lühidalt küsimused ja vastused, mis peaksid adekvaatsemalt adresseerima antud probleemistikku.

Kas vee taaskeetmine on ohutu?
Kui vett keeta, siis selle keemiline koostis muutub, kuna lenduvad ained ja lahustunud gaasid lahkuvad veest ja see on üldiselt hea asi. Kui aga vett keeta liiga kaua, siis vesi aurustub ja mittelenduvate ainete, mille hulgas on ka kahjulikke (nitraadid, arseen, fluoriid) kontsentratsioon suureneb selles väheses allesjäänud vees.

Kas taaskeedetud vesi tekitab vähki?
Selline pelg pole põhjendamatu, kuna kahjulike ainete kõrge kontsentratsioon võib tervisele halvasti mõjuda, kui ammutad vett allikast või kaevust, kus on kõrge nitraatide või arseeni tase (kontrolli andmeid oma vee kvaliteedi kohta).

Kokkuvõte
Üldiselt on vee taaskeetmine tervisele ohutu. Peaasi, et sa ei lase veel keeda nii kaua, et vett väga väheseks jääks, sest see suurendab mittelenduvate mineraalide konstentratsiooni. Vala vett juurde.

Ei läinud viit minutitki, et jõuda usaldusväärsemate allikateni kui need New Age hirmu ja õudust külvavad väärtõlgendajad.

63 kommentaari

apr 30 2015

Umbluu preemia 2015 Delfile Alkeemia neelamise eest

alkeemia.ee
Ekraanitõmmis alkeemia.delfi.ee lehest

2015. aasta Umbluu preemia läheb uudisteportaalile Delfi selle eest, et oma hõlma alla võeti umbluu-uudistega silma paistnud alkeemia.ee. Sellise teoga ähmastub piir pärismaailma ning nägemuste vahel, levitatakse väärteavet võimsama pumbaga, luuakse muljet, et tõde on suhteline ja subjektiivne kaemus on sama tõhus maailma tõsiasjade seletamisel nagu teaduslikud uurimused, külvatakse usaldamatust kohtades, kus tõenduspõhine koostöö võib päästa tervise ja elu. Toimetus on sellise teoga unustanud oma vastutuse pakkuda lugejatele tõepärast teavet või selle vastutuse just umbluuteemadel puhkeasendisse pööranud. Uuriva, kriitilise pilguga ja lugejaid teeniva ajakirjanduse asemel ollakse umbluuruuporiks.

Siiski on pakkuda vähemalt üks tõend Delfi südametunnistuse riismetest – peale lugejate protesti kõrvaldati Delfi portaalist alkeemia.ee lugu “Viis vähifakti, mida tavameditsiin püüab agressiivselt müüdiks tembeldada” (pdf, viide nommeraadio.ee baasi, kuna mujalt on eestikeelne artikkel kadunud).

Üks lugeja kommentaar selle artikli ja vastutuse kohta:

Vähki lähedalt näinud inimesena tean, kui meeleheitel ja õlekõrsi rabav võib diagnoosi saanud inimene olla. Paraku tean ka, et kõikvõimalikud alternatiivravid ja posijad selle haiguse juures ei aita. Seega on Delfis avaldatud artikkel parimal juhul küüniline vähihaigete mõnitamine, halvimal juhul kuritegelik. Kas kodanikud Hunt, Peek ja Oidra ikka on valmis vastutama, kui nende paskvilli järgi end ravima hakkav tõbine sureb?

Väärinfo eriti tervisealase libateabe suuremahuline levitamine võib kriitilistes oludes kaasa tuua ja on toonud fataalseid tagajärgi. Pehmed umbluuteemad valmistavad meele ette kangema kraami jaoks ja kui elus juhtub ette tulema äärmuslik olukord (nt raske haigus) ja on vaja teha kiire ning konkreetne otsus, siis selmet tõenduspõhise tegevusega kohe pihta hakata, kaotatakse aega vääruskumuste rägastikust läbiraiumisele ja pahatihti ei jõutagi päris asja kallale.

Delfi puhul peab teisegi asja ära mainima, mis samuti Umbluu preemia saamist õigustab. Enne alkeemia.ee ülevõtmist ja praegugi on skeptikameelsete kriitilise pilgu ja sõna alla sattunud Delfi Naistekas, mis sarnaselt alkeemia.ee-le vahendab liigagi tihti sisult õõnsaid teemasid, nt mittetoimivaid dieedinõuandeid, müstilistest toksiinidest puhastamist, kristallide imeväge ja muud sarnast; mõlemad striimivad peavoolu ka telegram.ee lugusid. Naisteka puhul aga lisandub seksistlik naisi halvustav hoiak nagu naised ei vääriks adekvaatset teavet või pole nad suutelised asjust aru saama, et kõlbab neile lihtsustatud ja tõele sarnasena näiv jutt küll. Või peetakse naisi ebaõiglaselt ja eelarvamuslikult udujutule vastuvõtlikumaks?

Veidi tausta

2014. aasta augustis-septembris sai teatavaks, et uudisteportaal Delfi, mis kuulub Ekspress Grupi ühisesse perre, on oma hõlma alla võtnud seni iseseisvalt tegutsenud portaali alkeemia.ee, mis omasõnul ei vastuta millegi eest:

Toimetus ei vastuta portaali sisu õigsuse eest ega anna sellele hinnanguid.
Kõikide nõuannete, teenuste ja toodete kasutamine on külastaja enda vastutusel

Alkeemia.ee toimetajad ja eestvedajad on Kaia-Kaire Hunt (metameditsiin, EFT), Ingrid Peek (2011. aasta Umbluu preemia osaline) ja Katrin Oidra (astroloog ja taro kaartide panija); Delfi.ee vastutavad isikud on peatoimetaja Urmo Soonvald ja vastutav väljaandja Mari-Liis Rüütsalu, mõlemad on kantud juhatuse liikmetena ka AS Delfi B-kaardile.

Virtuaalse preemiaga kaasneb füüsiline rändnöökhind Viltune Pendel:

Saajaga võetakse ühendust ja lepitakse kokku üleandmise aeg ja koht.

Teine kandidaat, mida skeptik.ee lugejad preemia nominendina sageli nimetasid, on värske ajakiri “Mida Arstid Sulle Ei Räägi”. Veel nimetati mitmeid umbluumaailmas tegutsevaid tuntud üksikisikuid. Võibolla järgmisel aastal, aga nõudlus ühe peavoolumeedia väljaande äramärkimise järgi on täitsa olemas, sest piire hägustavad kõik ja vähe (kui üldse) on neid meediaväljaandeid, mis on võtnud kindlalt väljendatud seisukoha umbluud mitte toetada või sellele aktiivselt vastu astuda. Muret nagu tuntakse, aga tegusid on vähe ja need ei paista üldpildis kuigi hästi välja.

Loe edasi »

983 kommentaari

apr 14 2015

Umbluu preemia 2015 kandidaadid

Viltune pendelKäes on aeg kokku koguda ja otsustada, kes võiks saada 2015. aasta Umbluu preemia.

Kandidaadi esitamiseks lisa oma kommentaar koos põhjendusega, miks just see kandidaat hea on sobilik. Viita mõnele artiklile või tele-raadiosaatele või mingile muule välisele allikale. Kui su kandidaat on pikaajaline umbluulane, et vääriks lausa elutöö preemiat, siis mõned olulisemad saavutused võiks koos allikaviidetega ära nimetada.

Umbluu preemia saaja kuulutatakse välja nagu ikka — 31. aprillil.

Eelmiste aastate laureaatide ning põhjendustega saab tutvuda Umbluu preemia leheküljel.

8 kommentaari

dets 25 2014

Jälle bioresonants

bioresonants_energia
Saatsin Tarbijakaitsesse alloleva kirja:

Ettevõtja Karu Consulting OÜ (Energia Kliinik) on avaldanud reklaami, milles esitatakse mitmeid väiteid, mis võivad tarbijaid eksitada ja mis võib olla Reklaamiseaduse ning Tervishoiuteenuste korraldamise seaduse rikkumine.

Reklaam on avaldatud Delfi rubriigis Hoia Tervist.

Ettevõtja väidab, et “Bioresonantsuuringu näol on tegemist uudse tervisediagnostika ja teraapia meetodiga…”, kuid selline tegevus kuulub tervishoiuteenuste hulka, mida tohiks läbi viia vaid registreeritud tervishoitöötaja. Ettevõtja kodulehel alalõigus Meeskond on näha Kätrin Karu, kes aga ei ole Terviseameti poolt hallatavas tervishoiutöötajate registris.

Veel väidab ettevõtja, et meetod on usaldusväärne 96% täpsusega. See on teaduslik väide, kuid mingit tõendusmaterjali ei ole esitatud ei reklaamartiklis ega ka ettevõtja kodulehel. See aga rikub reklaamiseaduse paragrahvi 3 lõige (4) (Reklaam ei tohi…) 14) (…jätta muljet, et esitataval teabel on teaduslik alus, kui see tegelikult puudub;), lisaks ka 17) (…viidata kauba või teenuse haigust, talitlushäireid ega väärarendeid ravivale, leevendavale või tõkestavale omadusele, välja arvatud seaduses sätestatud juhtudel;).

Teaduslikkusele pretendeerivaid väiteid, mis ei ole vastava tõendusmaterjaliga põhistatud, leiab lisaks ettevõtja kodulehelt energiakliinik.ee

Bioresonantsil põhinevaid tegevusi peetakse pseudoteaduseks, millel puudub reklaamitud täpsus ja ka teaduslik põhjendus, et see meetod üldse saaks toimida.
Esitan ka ühe kokkuvõtva uuringu kahtlastest uuringumeetoditest, kus bioresonants hävitava hinnangu osaliseks saab:
Unproven techniques in allergy diagnosis, B. Wüthrich, University of Zürich, Zürich. Switzerland
J Invest Allergol Clin Immunol 2005; Vol. 15(2): 86-90

Arvamust või seisukohta antud ettevõtja tegevuse kohta palun uurida ka Terviseametist nii selle kohta, et teostatakse tegevusi, mis eeldavad vastavat tegevusluba, kui ka selle kohta, et kas kasutatav aparaat on registreeritud meditsiiniseade, millega võib inimesi teenindada.

Lisaks saab ikka ja jälle osundada Reklaamiseaduse §3 lõigule (4) Reklaam ei tohi: 8) tugineda inimeste ebausul ega kasutada ära reklaami sihtgrupi vanusest tulenevat kergeusklikkust;

Lugupidamisega,
Martin Vällik
MTÜ Eesti Skeptik
tel 5289895

7 kommentaari

mai 31 2014

Umbluu preemia 2014 – Ants Talioja ja Tuhala-Nabala maa-aluste jõgede afäär

Talioja_2009
Ants Talioja Tuhala nõiakaevu juures. Foto: Martin Vällik

31. aprillist sai sel aastal 32. mai, mil uus Umbluu preemia saaja välja kuulutatakse.
2014. aasta Umbluu preemia laureaat on Ants Talioja pikaajalise, suuremastaabilise ja kogu rahvast puudutava umbluu ajamise eest, mille hulka kuulub vitsameetodil maa-aluste jõgede leidmine, järjepidev meediatöö nende leidude rahva teadvusesse istutamisel, sobivate ajakirjanike ja teadlaste leidmine, kes neid leide ilma liigse skepsiseta edasi kuulutavad ja ametlikesse andmebaasidesse kannavad, teiste tehtud teadustööde väärtõlgendamine, et lugu ulmelistest maa-alustest jõgedest ikka edasi rühiks, rahva ässitamine kaevandajate ja teadlaste vastu, mis tipnes kümnete tuhandete toetusallkirjade kogumisega Tuhala nõiakaevu päästmiseks (mis pole kunagi ohustatud olnudki) ning kohtuotsusega, millega keelati edasine keskkonnamõjude hindamine. Boonusena saame pikema ja kallima Rail Balticu trassi.

Kronoloogia

  • Postimees 2. november 2005: Geobioloog leidis pendli abil Eesti pikima maa-aluse jõe

    Seoses Harjumaale kavandatavate paekarjääridega tekkis Tuhala looduskeskuse juhatajal Ants Taliojal kahtlus – kui on allikad ja allikajärv, siis peab kusagil voolama ka jõgi.

    Talioja kutsus kohale geobioloog Rein Hansteini, kellega koos võeti ette teekond Paekna allikajärvest ülespoole. Eelmisel sügisel käisid need kaks meest samamoodi pendliga ringi ja avastasid Tuhala, Übina ja Nõmme maa-alused jõed.

    «Pendel näitab jõge samamoodi nagu veesooni,» kirjeldas Hanstein oma tegevust.
    […]
    Talioja käest kuulis avastusest ka Kiili vallavanem Vambo Kaal. Vallavalitsus on andnud jõele Kurevere küla järgi nimeks Kurevere jõgi.
    […]
    Kaalu sõnul on vallal plaan luua Kurevere maa-aluse jõe maastikukaitseala, mis peaks välistama võimaluse, et karstiala lähikonda rajatakse paekarjäärid.

  • ERR uudised 20. oktoober 2005: Kiili vallas avastati maa-alune jõgi

    Kahtlus, et Harjumaa Kiili valla Paekna allikajärve suubub salajõgi, tekkis tänu kaevandajate plaanile avada sealkandis mitu uut lubjakivikarjääri.

    “Kui on allikajärv ja viis allikat, siis lihtsalt peab ka jõgi olema,” ütles Tuhala looduskeskuse juht Ants Talioja. Biogeoloog Rein Hanstein selgitaski pendli abil, et maa-alune jõgi on tõepoolest olemas.

  • Eesti Loodus nr 12 2005: Mida näitas pendel Kurevere karstialal?

    Viieharulise Kurevere maa-aluse jõe kulg näitab kätte karstivälja ulatuse. On ilmne, et omal ajal see karstiala lihtsalt vaikiti maha: algul Tallinna veevarustuse huvides, hiljem aga paekarjääre silmas pidades.
    Tuhala Nõiakaevu keemise võti asub just seal. Kui nüüd peaksid teoks saama Kureverest vaid mõne kilomeetri kaugusele planeeritud võimsad paekarjäärid (vt. lähemalt Eesti Looduse oktoobrinumbrist. Toim.), siis jääks veeta Kurevere maa-alune jõgi ning häviks ka Nõiakaev. (Ants Talioja, Tuhala looduskeskuse juhataja)

  • ERR 24. juuli 2007: Tuhala kandis avastati uus maa-alune jõgi

    Geobioloog Rein Hanstein avastas juuni alguses Nabala ja Tuhala vahel uue Lutsa maa-aluse jõe.
    Uurimisretke tegid kaasa geodeesiainsener Heiki Potter Eesti Kaardikeskusest ja Ants Talioja Tuhala Looduskeskusest, teatas MTÜ Tuhala Looduskeskus.
    […]
    Salajõgi on üle kümne kilomeetri pikk, kuni neli meetrit lai ja voolab alaliselt 5-6 m sügavusel paekihtide vahel.

  • Eesti Loodus nr 3 2008: Kus voolavad Tuhala-Nabala piirkonna salajõed?

    Maa-aluste karstijõgede ehk salajõgede kaardistamiseks kasutati seejuures esimest korda (katseliselt) geobioloogilist sondeerimist koos topograafiliste mõõdistusvõtetega. Töörühma kuulusid loo autor Heiki Potter, Tuhala looduskeskuse juhataja Ants Talioja ja vabakutseline geobioloog Rein Hanstein. Tuntud geobioloogi Rein Weberi õpilast Rein Hansteini võib teatavas mõttes pidada geoloog Ülo Heinsalu (1928–1994) karstiuuringute jätkajaks.
    […]
    Maa-aluseid vooluveeteid Tuhala-Nabala piirkonnas otsiti geobioloogilise (biolokatsiooni) meetodiga, see põhineb radiesteesia õpetusel. Vastava pendliga saab kogenud sensitiiv välja selgitada maa-aluse jõe või veesoone asukoha ja kulgemise, kuid ka jõe laiuse, sügavuse ja isegi voolu suuna. Nende uuringute põhjal asuvad Tuhala-Nabala karstipiirkonna alalise vooluga, keskmiselt 4 meetri laiused salajõed 5–8 meetri sügavusel paekihtide vahel; veesoon on tavaliselt 0,3 meetri laiune. Maa-aluseid vooluveeteid Tuhala-Nabala piirkonnas otsiti geobioloogilise (biolokatsiooni) meetodiga, see põhineb radiesteesia õpetusel. Vastava pendliga saab kogenud sensitiiv välja selgitada maa-aluse jõe või veesoone asukoha ja kulgemise, kuid ka jõe laiuse, sügavuse ja isegi voolu suuna. Nende uuringute põhjal asuvad Tuhala-Nabala karstipiirkonna alalise vooluga, keskmiselt 4 meetri laiused salajõed 5–8 meetri sügavusel paekihtide vahel; veesoon on tavaliselt 0,3 meetri laiune.

  • ERR 20. aprill 2008: Tuhala ja Nabala karstiala on majandustegevuse tõttu ohus

    Soome geoloogiauuringute firma tuvastas Tuhala ja Nabala karstialal ulatusliku maa-aluste jõgede võrgustiku, mis on kavandatava majandustegevuse tõttu ohtu sattunud.
    […]
    Juhul, kui Paekivitoodete Tehas, Kiirkandur ja Merco Ehitus peaksid saama kaevandamisloa, võib kaevandamine nelja valla küla kaevud, sealjuures ka Tuhala Nõiakaevu kuivaks jätta. […]

    “Me olime teadlikud, et geobioloogid ja sellesama looduskeskuse inimesed olid eelmistel aastal leidnud hulgaliselt maa-aluseid jõgesid, mida teaduslike vahenditega ei olnud suudetud kontrollida, siis otsustasime, et võtame ja mõõdame need jõed üle ja vaatame, kas need seal on või ei ole,” rääkis Kose valla Otiveski külavanem, insener Jaanus Saadve.

    Roadscanners uuris georadariga veebruaris, kui maapind oli külmunud, ligi 15 kilomeetrit veeliine. Töö, mille tulemused kinnitavad varasemaid geobioloogilisi uuringuid, näitab, et nelja valla – Kose, Kiili, Saku ja Kohila – karstialadel voolab kokku kümme maa-alust jõge.

  • Eesti Loodus nr 7 2008: Tuhala–Nabala salajõed: kas vitsameetod valetab?

    Tuhala–Nabala karstipiirkonna salajõgede olemasolu on juba aastaid väitnud Tuhala looduskeskuse juhataja Ants Talioja ja geobioloog Rein Hanstein. Nemad on maa-aluste jõgede kulgemistee kindlaks teinud geobioloogilise meetodi ehk pendli abil. Säärane meetod tekitab paljudes umbusku, ometi kinnitavad nende tulemusi ka soomlaste georadarimõõdistused.

  • Maaleht 2. aprill 2009: Hoiatus: kaevandus kuivataks Ülemiste

    Mehed, kes avastasid, et Ülemiste järve toidavad maa-alused jõed, usuvad, et lähedusse jääva Nabala lubjakivimaardla avamine võib otseselt mõjutada pealinna joogivee-varusid.

    “Ülemiste järve toidab vähemalt kolmteist maa-alust jõge,” teatasid geobioloog Rein Hanstein ja Tuhala looduskeskuse juhataja Ants Talioja teisipäeva õhtupoolikul, kui lõpetasid teist päeva kestnud pendliuuringu järve ümber.
    […]
    Varasemad leiud, Tuhala-Nabala piirkonna maa-alused jõed on nüüdseks üle uuritud georadariga, mis jõgede olemasolu võimalikkust kinnitas.

  • EELIS 7. juuli 2009: Ürglooduse objekt: Nabala karstiala

    Pindalaliselt Eesti suurimal karstialal (8080 ha) voolab kaheksa maa-alust jõge (salajõge). (Hella Kink, geoloogia-mineraloogiakandidaat)

  • 5. november 2009 skeptik.ee: Maa-alused salajõed juba teel riikliku tunnustuse poole

    Loomulikult on nende salajõgede “avastamine” pendelmeetodi abil nonsenss ja niisuguste voolukanalite kaardistamine karsti vähegi tundvatele inimestele lausa absurdne. Inimestel on aga lubatud omi mõtteid avaldada, oma pendlisse ja isiklikesse võimetesse uskuda, neist ka kirjutada, aga ametliku tunnustamiseni need ei jõua, kuni pole saanud argumenteeritud tõestust. Nii on ka Nabala asjaga. Isegi otsesed kontrolluuringud maastikul on siin andnud negatiivseid tulemusi, rääkimata teadmistel põhinevatest seisukohtadest. (Enn Pirrus, geoloog)

  • Märts 2010: Tuhala nõiakaevule APPI!

    Arendajate tellitud uuringutes ja keskkonnamõjude hindamistes vaikitakse teadlikult maha Nabala karstiala olemasolu, seal paiknevad maa-alused jõed, arheoloogilised mälestised ning piirkonda jäävad looduskaitsealad.

  • 12. märts 2010: skeptik.ee: Kas Tuhala nõiakaev üldse on ohus, et seda kangesti kaitsma peab?

    Tähelepanuväärne on Tuhala looduskeskuse juhataja Ants Talioja ja MTÜ Pakri Looduskeskus teaduri Hella Kingu püüd tähtsustada Kurevere karstiala. TTÜ Geoloogia Instituudis 1991. aastal Eesti kõige teenekama karstiuurija Ülo Heinsalu teaduslikul juhendamisel koostatud väljaandes “Eesti Ürglooduse Raamat IV. Harju maakond” on viieteistkümne Harjumaa tähtsama karstiala üksikasjalik kirjeldus. Kurevere, Nabala, Angerja ega Tammiku karstialasid selles loetelus ei ole. Ka Hella Kingu koostatud ja Anto Raukase toimetatud raamatus “Veeobjektid Eesti ürglooduse raamatus” ei ole neid nimetatud isegi kohaliku tähtsusega karstialade lahtris. Seda mitte sellepärast, et Ülo Heinsalu neid ei oleks teadnud, vaid seetõttu, et nendel ei ole teaduslikku ega looduskaitselist tähtsust.
    […]
    Kuidagi ei saa nõustuda Ants Talioja väitega, nagu oleks 2008 a. veebruaris Soome firma OÜ Roadscanners georadariga tehtud uuring “Maa-aluste jõgede esinemine” tõestanud ainulaadsete maa-aluste jõgede olemasolu Nabala lubjakivimaardlas. (Rein Perens, hüdrogeoloog)

  • MTÜ GEOEDUCATION CENTER 2012: PAEKIVI KAEVANDAMISE MÕJUD NABALA LUBJAKIVI­ MAARDLAS (pdf)

    Kokkuvõtteks võib kinnitada, et Nõiakaevu ülevoolu põhjustava Tuhala jõe ja sellega seotud Tuhala maastikukaitsealale jäävate karstumise tulemusel kujunenud maa-aluste vooluteede (salajõgede) toiteala asub Nõiakaevust kaugel kagu pool, seega kaevandamine ja pinnasevee taseme alandamine Nõiakaevust enam kui kolme kilomeetri kaugusel loode pool ei saa kuidagi Nõiakaevu ülevoolu mõjutada. (Rein Perens, hüdrogeoloog)

    Seega karsti kaitseks planeeritava Nabala maastikukaitseala territooriumil karstinähtused praktiliselt puuduvad.
    […]
    Koolis füüsikat õppinud inimestel on igatahes raske välja mõelda seda jõudu, mis tõstaks ühes allikas algava ning 8.6 km kaugusel teise allikasse suubuva maa-aluse jõe veetaseme suubumiskohas 14 meetri kõrgusele võrreldes jõe alguspunktiga. Rääkimata sellest, et lisaks “voolamisele vastu mäge”, toimub voolamine ka vastassuunas kõikide samal alal voolavate maapealsete ojadega.
    […]
    H. Potteri, R. Hansteini ja A. Talioja poolt Tuhala – Nabala piirkonnas pendli abil kaardistatud teised salajõed (keskmine laius 4 meetrit, sügavus maapinnast 5 – 8 m ja veesoone laius – 0.3 m, vt. H. Potter, 2008a) on väga spekulatiivse iseloomuga.
    […]
    Tuhala Looduskeskuse poolt välja pakutud maaaluste jõgede olemasolu on tänaseni teaduslike meetoditega tõestamata ning kindlasti mitte ei ole väljapakutud Nabala maastikukaitseala raames tegemist nitraaditundliku avakarstialaga. (Heikki Bauert, geoloog)

  • 23. aprill 2013 Kohtuotsus Eesti Vabariigi nimel:

    MTÜ Tuhala Looduskeskus esitas 09.02.2010 KKM-le ettepaneku Nabala Maastikukaitseala moodustamiseks, mille eesmärk on maastiku kaitse – unikaalse maa-aluste jõgede võrgustikuga karstivälja veerežiimi säilitamine ning põhjavee ja karsti kaitse, samuti alal leiduvate väärtuslike elupaikade ja liikide soodsa seisundi tagamine ning väärtusliku looduskeskkonna säilitamine.

  • Maaleht 21. juuni 2013: HEA UUDIS: Kohus otsustas: Tuhala nõiakaev jääb alles!

    Selle riigikohtu otsusega on vaidlus antud küsimuses lõppenud ja jõusse jääb keskkonnaministeeriumi otsus Nabala piirkonnas kaevandamislubade menetlemine peatada.

  • Maaleht 15. oktoober 2013: Kohalikud elanikud: Rail Baltic ohustab Nabala karstiala ja Tuhala Nõiakaevu

    “Raudteekoridori kulgemine üle Nabala karstiala loob eeldused Nõiakaevu lähedal ligi 2200 ha lubjakivimaardla avamise tarvis sinna ka kohaliku tähtsusega raudtee lisamise. Kaevamine selles piirkonnas võib segi lüüa veesüsteemi Ülemiste järvest kuni Mahtra soostikuni. Ohus on kogu piirkonna kodukaevud, Tuhala Nõiakaevust rääkimata,“ hoiatas Tuhala looduskeskuse juht Ants Talioja.

  • ERR 30. mai 2014: Palo eelistab Nabalast ida poolt mööduvat Rail Balticu trassi

    Valitsus otsustas eile minna Rail Balticu trassivalikul edasi kolme erineva variandiga, mis kõik lähevad kavandatavast Nabala looduskaitsealast mööda. Need trassid läheksid umbes 30 miljonit eurot kallimaks, kui oleks olnud otsetee üle Nabala, kuid on samas siiski märgatavalt odavamad, kui oleks olnud Rail Balticu ehitamine vanale Pärnu raudteele, mis nüüd samuti kõrvale heideti.

Ants Talioja pendlikõigutamisel on suured tagajärjed, Umbluu preemia pealekauba.

Teise olulise kandidaadina oli kõne all Ettevõtluse Arendamise Sihtasutus (EAS) ja eriti selle eest, et nad telegram.ee-le toetusraha lubasid anda. EAS-i umbluuseostest on varemgi siin juttu olnud, kuid telegram.ee jõudis vahepeal rahalistesse raskustesse jõuda, mis ei võimalda projekti omaosalust tagada, seega pole EAS neile raha üle kandnud. Võibolla järgmisel korral, EAS, tuleb teie kord, kui nt rahvusvahelise päikesetoitujate konverentsi toitlustuskulude katteks raha jagate.

Taaskord tuleb ära märkida väsimatu SA Perekonna ja Traditsiooni Kaitseks (SAPTK), mis seoses Riigikokku jõudnud kooseluseaduse eelnõuga on oma propagandakanalid välisraha toel tuliseks kütnud. Eriline maiuspala selles vallas on punamust üllitis Kuidas tunda ära homoliikumise valed ja need ümber lükata?, autor Varro Vooglaid. Lisakapitali umbluu kontole on nad kogunud ettepanekutega Lastekaitseseadust (LakS) muuta:

13. Kolmeteistkümnendaks peame väga oluliseks, et LakS keelaks mitte ainult pornograafilise sisuga materjalide levitamise laste seas, vaid igasuguse seesuguse info levitamise, mis kahjustab laste füüsilist või vaimset tervist või nende kehalist, intellektuaalset või moraalset arengut. Ennekõike tuleks sellise teabe all pidada silmas infot, mis:
[…]
* esitleb paranormaalseid nähtusi ja püüab luua muljet, et need on reaalsed;
* esitleb positiivses valguses abieluväliseid ja perversseid seksuaalsuhteid ja praktikaid, sh masturbeerimist,
* homo- ja biseksuaalseid suhteid ning seksuaalsuhteid rohkem kui kahe inimese vahel;
* naeruvääristab abielu ja perekonna institutsioone või püüab moonutada või alatähtsustada nende tähendust;
* alavääristab religiooni, religioosseid tõekspidamisi või religioosseid praktikaid;
[…]

Loe edasi »

55 kommentaari

apr 08 2014

Umbluu preemia 2014 kandidaadid

31. aprill on kuupäev, mil kuulutatakse välja uus Umbluu preemia saaja. Seda, kellele see anda, saate mõjutada ka teie, arvukad lugejad.

Vaadake, kellele ja mille eest preemia on varasemalt antud: Umbluu preemia, kandidaate ja arutelusid nende üle saate jälgida rubriigist Umbluu preemia.

Lisa oma kandidaat koos põhjendusega kommentaari või vastavasse jutulõnga skeptik.ee Facebooki lehel.

Umbluu preemiat on määratud nii individuaalselt kui kollektiivselt, nii mõne üksiku silmapaistva teo kui järjepideva tegutsemise eest. Kellele ja mille eest seekord Umbluu preemia määrata, saab teada 31. aprillil, seniks aga arutleme ja põhjendame.

Paar mõtet…

  • Tuhala-Nabala maa-alused jõed, Ants Talioja roll kõiges selles, rahvaliikumine, kohtuotsus, ministri seisukohad. Lugu on pikalt-pikalt küpsenud, vitsamehe võsaseiklusest on saanud üldrahvalik liikumine ja mõjutab ministri otsuseid.
  • Naisteajakirjandus üldiselt – Postimehe Naine24, Naisteleht, Delfi Naistekas ja muud. Seda mitmel põhjusel, esiteks kajastatakse umbluuteemasid kriitikavabalt, kopeeritakse alkeemia.ee, telegram.ee ja teiste teada-tuntud umbluupropaganda kanalite materjali, teiseks taustal virvendav seksistlik vaim, et naised on kuidagi rohkem kaldu umbluud omaks võtma ja oma ellu integreerima ja korralik teaduslik käsitlus on kuidagi liiga keeruline, et naise aju pole võimeline seda aduma.
  • Spetsiifilisemalt valdkond “toitumisnõustamine”, konkreetselt Annely Sootsi tervisekooli kasvandikud ja selle ümber toimuv. Väljastpoolt vaadates justnagu asjalik teave, mida meediakanalid (“naisteajakirjandus”) usinasti kajastavad, lähemalt uurides aga kollektsioon tõendamata väiteid, asjatut hirmutamist, kasutuid protseduure, ülehinnatud tooteid.
  • Mõni telesaade, mis on umbluu-asja järjepidevalt ajanud? Ma ise olen telekavaatamisest võõrdunud, seega ei oska siin kaasa rääkida.
  • Mõni organisatsioon, mis lähtub oma tegevuses libateadusest. Olgu või EELK või De Civitate homofoobsed seisukohad, mis lähtuvad libateaduslikust arusaamast nagu oleks homoseksuaalsus propageeritav ja levitatav olek.

66 kommentaari

dets 03 2013

Terviseametil menetlus pooleli


Pilt: ekraanitõmmis bio-re.eu avalehelt

Umbes kuu aega tagasi ilmusid mitmesse ajakirjandusväljaandesse reklaamartiklid Miamere OÜ poolt pakutavast Bio-Re (sõnast bioresonants) teenustest, mis olla palju parem kui tänapäeval ametlikus meditsiinis kasutatavad diagnoosimeetodid. Igatahes olla tarbijad omasõnul rahul. Kui meedias end reklaamida, siis tõuseb huvi ka skeptilisemate kodanike seas ning see huvi ajendas uurima ja algatama allpool edastatud kirjavahetuse, mille üheks tulemiks on järelvalvemenetluse algatamine teenuseosutaja suhtes. Hea meel on märkida, et “tervishoiteenustele sarnased teenused” on saamas ametlikumaks kõnepruugiks.

Terviseametist sain 3. detsembril järgneva kirja:

Lugupeetud Martin Vällik
Täname Teid 02.11.2013 päringu eest.

Tervishoiuteenuste sarnaste teenuste (nn piiripealsete teenuste) osutamine ei ole kehtivas õiguskorras kuigi täpselt reguleeritud. Seetõttu teostab amet taoliste teenuste pakkujate üle järelevalvet kaebuste põhiselt, kui kaebuse asjaoludest selgub, et osutatud teenuse näol võib olla tegemist tervishoiuteenusega ja/või teenuse osutamisel on kasutatud meditsiiniseadet. Ameti seisukohad ning järelevalvekriteeriumid piiripealsete teenuste valdkonnas on veel kujunemisjärgus ja Sotsiaalministeeriumiga kooskõlastamisel. Teenuste osas, mille näol ei ole tegemist tervishoiuteenustega, on kodanikul õigus vabale valikule. Juhul kui kodanikule tekitatakse sellise teenuse osutamise käigus tervise või muu kahjustus, on tal õigus pöörduda kohtusse. Loe edasi »

17 kommentaari

okt 10 2013

Terviseamet ja umbluuteenused


Tervistav Stuudio Pärnus. Foto: Ago Tammik, EPL.

Eesti Päevalehes ilmus lugu, milles väidetakse, et terviseametnikud on asunud ka alternatiivterapeute puistama:

Väikeettevõtted, mis pakuvad erinevaid loodusteraapiaid ja üldistavalt alternatiivteraapiaks nimetatavaid teenuseid, on viimasel ajal sattunud terviseameti inspektorite huviorbiiti. Uuritakse, kas nende pakutavad teenused on sellised, mille osutamiseks peaks neil olema riiklik tegevusluba. Millisteks tegevusteks täpselt oleks aga tarbijate kaitseks vaja luba ja millisteks mitte, on küsimus, mille piire alles kombatakse.

Jõudsin juba hakata rõõmu tundma, et lõpuks ometi ehk võetakse midagi ette nende ilmselgete libateenustega, väärlootuste äridega, meditsiini matkivate eksitustega, või siis vähemalt hakkab see valdkond kuidagi korrastuma ning tekib selge piir umbluu ja tarviliste tervishoiuteenuste vahele.

Vaatasin ka loos mainitud Biore kodulehte ja kõik umbluu tunnused on seal olemas ja mõni mõttelõng on suisa ohtlik ehk pahal moel eksitav. Näiteks jutustatakse, et “vitamiin” B17 on vähivastane ravim ja Oasis of Hope nime kandev asutus saavutab suurepäraseid vähiravialaseid tulemusi. Seega välisel vaatlusel vääriks Biore igati ametnike tähelepanu, et säästa tarbijaid ohtlike nõuannete, kasutute teenuste ja tõendamata tervisealaste väidete eest. Võin neile omalt poolt külaskäigusihtmärke soovitada.

Tegelikkus on aga teistmoodi ja Terviseamet selgitab oma Facebooki lehekülje kaudu:

Täna Eesti Päevalehes ilmunud lugu on pehmelt öeldes lugejaid ja avalikkust eksitav, sest terviseamet ei tegele alternatiivterapeutide “puistamisega”, tegelikult puudub meil selleks igasugune alus. Loos viidatud Biore Tervisestuudiot pole Terviseamet kontrollimas käinud. Püüdsime seda ka loo autorile selgitada, aga tulutult. Tõsi, samal aadressil tegutseva FIE käsutuses olevat meditsiiniseadet kontrolliti küll, aga sama aadress ei tähenda veel sama ettevõtet.

Lugejatele teadmiseks: Terviseamet teeb järelevalvet tervishoiuteenuse osutajate üle, kes on kantud tervishoiutöötajate registrisse ja omavad luba tervishoiuteenuse osutamiseks. Kui te peaksite sattuma mõne teenuseosutaja juurde, kes lubab teiega imet teha, siis on alati mõistlik küsida, kas teenuseosutajal on selleks imeteoks olemas vajalikud oskused ja õigused. Vastasel juhul vastutab teenusesaaja ise nii teenuse kui tagajärgede eest. Kahtlustest võib alati Terviseametit teavitada. Sel juhul saame üle kontrollida, kas tegu on tervishoiuteenusega ja kui on, siis kas teenuseosutajal on olemas ka vastav luba või võib olla tegu seaduserikkumisega. Kui ilmneb, et tegemist võib olla rikkumisega, annab Terviseamet kogutud teabe üle uurimisorganitele. Sedasorti pöördumisi on jõudnud meieni aastas kord või paar, mitte enam.

Olgu veel öeldud, et Biore omanik kinnitas täna ka omalt poolt Terviseametile, et neid pole keegi “puistamas” käinud, mida ta oli enda arvates ka ajakirjanikule öelnud, aga mõnikord sünnivad lood kõigele vaatamata…

Jah, see on tavaline, et ajakirjanik kirjutab oma loo vaatamata faktidele. Ja isegi kui sõnum on kooskõlas mu isiklike ootustega ja teatatakse asjust, mis meele rõõmsaks teevad, ei pruugi see tõsi olla. Aga kuivõrd teema juba püsti oli ja minumeelest on tarbijad sedalaadi teenuste suhtes ikka haavatavas seisus, siis küsisin sealsamas täpsustavaid küsimusi:

Tere, kas ma saan õigesti aru, et kui teenust osutab registreeritud tervishoiutöötaja ja/või tervishoiuasutus, siis Terviseamet teostab nende üle järelvalvet. Aga kui nimetatud asutused juhtuvad pakkuma umbluuteenuseid ehk teaduslikult põhjendamata protseduure (nt homöopaatiat, detoksifikatsiooni, pH-dieeti, toidutesti jne), siis kas Terviseamet saab neid isikuid järelvalvata ja öelda, et neid teenuseid ei tohiks pakkuda?

Aga kui samu teenuseid pakuvad mittetervishoiuasutused ja mittetervishoiutöötajad, siis kas sekkumise tõenäosus on suurem või väiksem?

Või sekkutakse mittetervishoiuasutuste tegevusse pigem siis, kui nad hakkavad pakkuma tervishoiuteenustele sarnaseid tegevusi – diagnoosima, ennetama, ravima?

Kliendi seisukohast vaadates ei pruugi mul olla pädevust kõigi protseduuride teadusliku põhjendatuse hindamiseks ja võin arvata, et kui ostan registreeritud tervishoiuasutusest teenust, siis peaks nagu olema tegu teaduslikult põhjendatud teenusega (olgu või homöopaatia). Või on kliendid-patsiendid ikka ja alati ainult omapäi jäetud ja ise vastutavad, kui homöopaatiaga üritavad diabeeti või vähki ravida?

Biore suguste mittetervishoiuasutuste puhul võiks ju muidugi eeldada, et klient ise vastutab oma “rumaluse” eest, kui kasutuid protseduure ja toidulisandeid ostab, aga registreeritud tervishoiuasutuste puhul oleks nagu õigustatud ootus eeldada, et pakutavad teenused on kvaliteetsed (sh teaduslikult põhjendatud) ja personal pädev, kes järgib arstieetika koodeksit.

Tänan väga, kui leiate aega vastata ja selgitada :)

Liiga palju küsimusi küsida ei ole muidugi hea mõte, kuna vastamiseks valitakse vastajale sobivamad ning saab ümaramat juttu rääkida, kuid ehk aitate mõne konkreetse juhise välja destilleerida:

Tervishoiuasutusele väljastatud tegevusloal on kirjas, milliseid teenuseid konkreetne asutus osutada võib. Nii näiteks ortopeediakeskuses silmi ei kontrollita. Ravikvaliteedi eest vastutab arst, kui tema pakub ravina ühe või teise probleemi korral ka homoöpaatilisi teenuseid või näiteks akupunktuuri või muud, siis peab seegi teenus mahtuma arsti poolt pakutava kvaliteetse ravi alla. Terviseamet kontrollib, kas pakutavad teenused mahuvad tegevusloal märgitute alla.

Kui tervishoiuteenust pakub mittetervishoiuasutus või inimene, kellel puudub pädevus (ei ole registreeritud tervishoiutöötajate registris), siis on tegemist tervishoiuteenuse korraldamise seaduse rikkumisega. Terviseamet ise selliseid inimesi ega tegevuskohti ei otsi, küll on tulnud ette olukordi, kus terviseamet on saanud vihjeid selliste tegutsejate kohta, kontrollinud asjaolusid ja rikkumiste ilmnemisel teavitanud neist korrakaitseorganeid.

Igal kodanikul on õigus kahtluse korral esiteks uurida, kas tervishoiuteenuse osutamiseks on luba, kas teenuseosutaja on kantud tervishoiuteenuse osutajate registrisse. Kui on kahtlusi ravikvaliteedis, siis on õigus küsida teist arvamust või pöörduda Sotsiaalministeeriumi juures asuva ravikvaliteedi ekspertkomisjoni poole. Terviseameti registrid on siin: http://mveeb.sm.ee/

Mulje jäi ikka selline, et tarbija olgu ise jube tark ja kui pole, siis on oma viga.

Nimetan probleemvaldkonnad:

  • Mittetervishoiuasutused, mis pakuvad umbluuteenuseid (nt aura korrigeerimist) – siin on klient ilmselt täiesti omal vastutusel
  • Mittetervishoiuasutused, mis pakuvad teenuseid, mida võiks Tervishoiuteenuste korraldamise seaduse kohaselt tervishoiuteenusena tõlgendada (diagnoosimine, ravimine, ennetamine) – Terviseamet võib aegajalt sekkuda, kui keegi kaebab
  • Tervishoiuasutused, mis pakuvad umbluuteenuseid (nt homöopaatiat, valideerimata ja teaduslikult põhjendamata toiduteste) – Terviseamet võib aegajalt sekkuda, kui keegi kaebab
  • Tervishoiuasutused, mis pakuvad õigeid tervishoiuteenuseid, aga kehva kvaliteediga – Terviseamet võib sekkuda, kui keegi kaebab

12 kommentaari

sept 30 2013

Katseprotokoll 29. september 2013


Pildamisvardad. Klõpsa pildile, näed suuremalt. Foto: Martin Vällik

29. septembril 2013. aastal said praegu Tallinna piiresse jäävas Väo külas, Plaasi talus kokku väike hulk inimesi ja katsetasime, kas pildamisvarrastega on võimalik eseme kohalolu tuvastada.

Pildamisvardaid opereerisid Väino R ja siinne kommenteerija blacktop, Väino jõudis varem kohale ja lahkus just siis, kui blacktop jõudis.

Katse käik

Esmalt käis isik katseplatsi läbi, et veenduda segavate faktorite puudumises või siis leida sobivam paik, kuhu testobjektid asetada. Testobjektiks oli metallvarras (armatuuri sarruselement), visuaalseks varjestamiseks puidust plangutükk (vt pilt).


Testobjektid: metallist sarruselement ja varjestamiseks puidust plangutükk. Klõpsa pildile, näed suuremalt. Foto: Martin Vällik

Isik sai avatult proovida, kas ja kuidas pildamisvardad reageerivad metallile, sai proovida sedagi, kas puitplangu alla asetatuna on reaktsioon sama, ning sedagi, kuidas puitplank reageerib ilma varrast alla asetamata. Seda kõike siis teades, kuidas tegelik olukord on.

Pimekatse toimus järgmiselt:

  • Isik läks kuuri taha koplisse, kust ei näe planku ega seda, mida selle plangutüki juures tehakse.
  • Mina läksin põõsa taha ja heitsin seal mündiga kulli ja kirja. Tulemuse panin paberile järjenumbri taha kirja.
  • Läksin plangu juurde ja kui mündiviskamise tulemuseks oli “kull”, panin varda plangu alla, kui “kiri”, siis ei pannud. Plangu all mitteoleva varda panin kuuri juurde kanga alla. Kui tuli järjest sama tulemus, siis tegin ikkagi asetamise-äravõtmise liigutusi.
  • Kui asetamisprotseduur sai tehtud, liikusin oma põõsa taha tagasi. Poolel teel andsin kuuri taga ootavale isikule märku, et tema kord on tulla plangutüki juurde.
  • Isik tuli, jõudis oma pildamismeetodiga otsusele, kas plangu all on raudsarrus või mitte ning kirjutas “jah” või “ei” oma paberile järjenumbri taha ja läks taas kuuri taha.
  • Sedasi kokku 20 korda

Enne pimekatset ütlesid mõlemad, et selline korraldus on sobilik ja ei ole takistusi, miks ei peaks positiivne tulemus tulema.

Mis on positiivne tulemus?

Positiivseks saame antud juhul lugeda tulemuse, mille saavutamine puhtalt juhuse läbi oleks tõenäosusega 1 tuhandest, ehk kui teha samasuguseid 20-korra katseid 1000 korda, siis vähemalt üks neist seeriatest annaks positiivse tulemi. Sellise tõenäosuse annaks meile 17 õiget vastust. Tegu on binoomjaotusega, kus katsekordasid on 20 ja igal korral on õige vastuse tõenäosus 0,5. Joonis näitab, et ühe, kahe, kuni kümne õige vastuse saamine puht juhuse läbi on üsnagi suure tõenäosusega (üle 0,5 ehk üle poole; mida kõrgemale punane tulp ulatub, seda suurem on tõenäosus selline tulemus saada).

Kumulatiivne binoomjaotus n=20, p=0,5, allikas: Keisan Online Calculator.

Meid aga huvitavad selgelt keskmist juhuslikkust ületavad tulemused, seega vaatame lühemate punaste tulpade suunas. Arvutused näitavad, et kui soovime tulemust, mis 95% tõenäosusega ei ole juhusest tulenev, siis peab 20 katse kohta tabamusi olema kokku 14. Kui soovime aga rangemat 99,9% kindlust (ehk 1/1000), siis olgu tabamuste arv 17.

Tulemused

Meil tekkis kaks nummerdatud andmerida eri paberitele – minul kulli-kirja viskamise = varda asetamise/mitteasetamise rida, isikul katse käigus üles kirjutatud jah/ei rida. Kui 20 katset läbi said, siis enne paberite kõrvutamist (keegi ei teadnud veel mingeid tulemusi) küsisin, kas oli katse korralduse ja käigu kohta mingeid märkusi, pretensioone. Väinol ei olnud, blacktop teatas:

Kirsipuu eksitab, traadid reageerivad mingitele asjadele, kuid vaatamata sellele sain vajaliku signaali kätte.

Küsisin ka katseseeria tegemise käigus blacktopilt, et kas peame kohta vahetama või midagi muutma. Polnud vaja. Muu suhtlemine soorituse ajal oli võimalikult minimaalne.

Samas asetasime paberid kõrvuti ja loendasime tabamused kokku. Originaalprotokollid arhiveerin ja teen küsijale kättesaadavaks, all tabelis on kokkuvõte kahest katseseeriast. Tabeli teises ja viiendas veerus on minu mündiviske tulemused, kolmandas Väino R vastused, kuuendas blacktopi vastused, neljandas ja seitsmendas tähistab linnuke tabamust ja ristike mittetabamust.

1. nr 2. mina 3. Väino R 4. tulem 5. mina 6. blacktop 7. tulem
1 jah jah jah jah
2 jah jah ei jah
3 ei jah jah jah
4 ei jah jah jah
5 jah ei jah ei
6 ei jah ei ei
7 jah jah jah ei
8 jah jah ei jah
9 ei jah ei ei
10 jah ei ei ei
11 ei ei jah ei
12 jah jah jah ei
13 jah jah jah ei
14 jah jah jah ei
15 jah jah ei ei
16 jah jah ei ei
17 jah jah ei jah
18 ei jah jah ei
19 ei jah jah ei
20 ei ei jah jah
    pihtas: 12   pihtas: 9
    möödas: 8   möödas: 11

Kokkuvõte

Vaatamata positiivsetele ootustele ja sujuvale korraldusele ei ületanud kummagi isiku tulemused selle katse käigus juhuslikkuse künnist.

Kitsaskohad ja kuidas teinekord paremini teha

  • Jäin ühel hetkel kohmitsema, kui pidin varda plangu alt ära võtma ja selle kuhugi panema. Ei olnud eelnevalt valmis mõelnud, kuhu see siis panna. Teinekord olgu endal varakult selgeks tehtud ja ka katsealusega läbi räägitud, kuhu varras testobjekt pannakse, kui see ei ole testipaigas.
  • Seltskond võiks suurem olla. Esiteks katsealuse poolt keegi, kes kontrollib mind, et ma mündiviske järgi ka toimin. Väino R puhul oli see tingimus täidetud, aga blacktopi katse ajal olimegi kahekesi. Teiseks võiks olla veel keegi, kes jälgib eemalt katsealust sel ajal, kui ta katsekoha juurest eemal on.
  • Paberimajandus võiks olla tehtud sedasi, et iga katsekorra tarbeks on eraldi nummerdatud paberid, mitte nagu praegu paberileht, kus kogu seeria korraga näha. Eraldi paberid aitaksid ehk paremini ja segamatumalt keskenduda just sellele sooritusele, mitte aga lasta end eksitada eelmiste soorituste tulemustest.

Tänusõnad

Suur tänu tulijatele! Enda sellisel moel proovilepanek eeldab julgust ja enesekindlust. Seda meil oli ja küllap jagub edaspidisekski.


Väino R Plaasi talu aias. Foto: Martin Vällik

Asjaosaliste endi kommentaarid väga teretulnud.

106 kommentaari

sept 07 2013

Suvest sai september — taevas tumeneb


Pärnumaa uus loodushariduskeskus koos observatooriumi ja planetaariumiga. Pildile klõpsates tuleb suurem pilt.

Jätkuvalt on aktiivsem platvorm sõnumilevi koha pealt skeptik.ee Facebooki leht, aegajalt levivad eetrisse ka Vabakanali Skeptiku pooltunnid, aga siinset kodupaika ei tasu siiski maha jätta, kuigi uusi sisulisi lugusid ilmub jube harva. Ja varjusurm jätkub. Kui kaua, eks seda näitab tulevik. Vahepeal aga mõned leiulood ajakirjandusest ja muudest allikatest, mis silma on jäänud.

Kolm viimast lugu põimuvad omavahel nüansirikkaks läbilõikeks Ida ja Lääne põrkumisest siin Eestis. Ehk on olemas ka kolmas tee – Eesti tee – olla salliv, iseseisev, samas põimitud-lõimitud, pilguga tulevikku, juurtega oma kultuuris jne.

Ja lõpetuseks meeldetuletus, et Belgia skeptikute miljoni euro pakkumine lõpeb 30. septembril. Seejärel jätkame skeptik.ee mitme tuhande euro pakkumisega.

900 kommentaari

juuli 22 2013

Kavandame katset, teemaks pildamine

vardad Miljoni euro teemas küsib lugeja Kriimsilm:

Tervisi!
Kas ma olen õigesti aru saanud, et kui ma suudan 10st katsest vähemalt 9-l korral, kahe 90 kraadi alla painutatud metalltraadiga, mis asuvad näiteks pastaka kestade sees, seotud silmadega ja kergelt allapoole suunatud (et välistada tahtmatult või tahtlikult liikumist) tuvastada maapinnale asetatud umbes 1 meetri pikkuse metalltoru, plekiriba, kaabli või tühja plastiktoru asukoha, kvalifitseerun ma katse läbinuks?
Kusjuures, esemed võivad olla paigutatud maapinnale alles pärast silmade kinnisidumist. Seda põhjusel, et vältida ideomotoorset efekti.
Kui ma läbin katse edukalt ja käin ära Belgias, kuid seal mingil põhjusel põrun, kas mul on siis võimalus tulla uuesti 8000 euro pakkumisele?
Isiklikult usun, et tegu pole ulme valdkonnast, vaid seda pole lihtsalt piisavalt uuritud. Kindlasti on sellel mingi teaduslik seletus mida pole veel avastatud.

Dig teostas arvutusi:

Reeglid ütlevad, et eelkatsel peab künnise juhusliku ületamise võimalus olema 1/1000 ringis. Kui meil on ühebitised jah-ei küsimused, siis künnis “kümnest katsest vähemalt üheksa” evib juhusliku ületamise võimalust 11/1024, mis on oma kümme korda lubavam kui ette nähtud.

Kriimsilm tuletas endast meelde:

Nädal möödas ja korraldajatelt ei ridagi …..

Dig arvutas veel:

Kriimsilm, neljateistkümnest katsest vähemalt kolmeteistkümne õigesti arvamine annaks vajaliku <1/1000 juhuarvamise edukuse tõenäosuse. (Juhuarvamise edukuse tõenäosuse <1/1 000 000 annaks näiteks 25 katsest vähemalt 24 õigesti arvamine.) Seda eeldusel, et igas katses on tuvastatava eseme olemasolu ja mitteolemasolu tõenäosused võrdsed. Kas see tundub Sulle vastuvõetav?

Kriimsilm täpsustab:

Oo jaa. Tegelikult sain ka Sinu eelmisest postist vastuse kätte. Tänud veelkord. Kuid ma sooviksin teada, kas selline katse läbiviimise käik oleks vastuvõetav? Samuti ka minu tagasihoidlikule teisele küsimusele ootaks vastust.

Tundub mulle, et testitav võime kvalifitseerub – tuvastada kinnisilmi painutatud traatide abil maapinnale asetatud umbes 1 meetri pikkuse metalltoru, plekiriba, kaabli või tühja plastiktoru asukoht esemeid puudutamata ehk siis katsealusele teadaoleva traatide liikumise või asendi konfiguratsiooni kaudu. Pakun välja, et ühest esemest peaks piisama ja katse eesmärk oleks tuvastada, kas kirjeldet meetodil tuvastab katsealune eseme kohalolu testpiirkonnas (või kaks eset, kusjuures katseseeria käigus on üks kahest alati testpiirkonnas), st vastuseks on lihtne jah-ei või siis ese1-ese2 rida.

Eraldi küsimus on pimendamine, sh topeltpimendamine. Kas just silmade kinnisidumine see kõige parem meetod on, olgu veel arutluse teemaks. Pakun välja võimaluse, et katsealusel isikul on silmad siiski avatud, aga ese on varjatud kas siis karpi, mulla või vaiba alla või mingil muu moel.

Selleks, et saavutada vajalik statistiline näitaja 1/1000, tuleks vastavalt Digi arvutusele teostada 14 üksikkatset, millest 13 peaks olema tabamused. Saab ka muid arve välja arvutada, nt 20 katset, neist xx tabamused.

Kui Belgia pakkumine otsa saab (30. septembril 2013), siis taaselustub MTÜ Eesti Skeptik 8000€ pakkumine.

147 kommentaari

Vanemad lood »