skeptik.ee

Täna hommikul potsatas minu e-postkasti huvitav kiri. Nimelt oleme me kõik kutsutud äsja algava sündmustesarja “Õhuaken” filmiõhtule, mis leiab aset 12. märtsil (reedel) algusega kell 18.00 Zooloogiamuuseumis aadressil Vanemuise 46 (r. 313), Tartu.

Filmiks vana hea ja igale skeptikule juba ammu tuntud “What the Bleep do we Know?” Filmivalik on ka põhjus miks ma pidasin sündmust piisavalt oluliseks, et see siin välja reklaamida. Kes meist pole veel näinud peaks kindlasti vaatama. Kes on juba näinud võiks võtta sõbra kaasa. Kindlasti järgneb filmile huvitav arutelu, mille käigus me saame kõik targemaks.

Tõenäoliselt jagatakse ka küpsiseid.

Filmi juhatab sisse Zooloogiamuuseumi peavarahoidja Jaan Luig. Registreerimisvormi leiab siia klikkides.

Pärast seda meeldivat alternatiivteaduslikku kogemust kutsun kõiki kell 21 Genialistide Klubisse head alternatiivmuusikat kuulama

Patentravimimüüja, müstik, vaktsiinivastane

• Tõenduspõhise toimeta preparaatide ja ravivõtete reklaam koos tarbija eksitamisega ekslike kontseptsioonidega nagu “holistiline meditsiin” (lähtub tõendamata seostest keha eri osade ja organite vahel), “pH tasakaal” (inimkeha või selle mingite kindlate kudede pH taseme reguleerimine toidu või preparaatide abil, mis ei ole bioloogiliselt võimalik), “organismi puhastamine” (ekslik arvamus mille järgi organismi kuhjuvad pidevalt jääkained ning nende väljutamiseks vajab inimene mingeid kindlaid preparaate, paastumist vms) või organite “energeetilised tasemed” ja “võnkesagedused” (sisutu manipuleerimine füüsikaterminitega).
• Psühhomüstika – ellusuhtumise ja mõtete bioloogilistes protsessides esiplaanile seadmine.
• Kvantmüstika – sh. teooria üleplaneedilisest “infoväljast” ja teadmiste füüsikale tundmatute meediumite kaudu levimisest.
• Levitab vandenõuteooriat nn. seagripi epideemia korraldamisest ravimifirmade poolt.

Loe edasi »

Internetti on üles pandud aktiivsete kodanike allkirjade kogumise kampaania Tuhala nõiakaevu päästmiseks väidetavast kuivaksjäämisest, kui sealkandis uued paekivikaevandused avatakse.
Tuhala Nõiakaevule APPI!

Tegelikult pole asi muidugi mitte ainult nõiakaevus, vaid kogu piirkonna omapärases looduses ja elukeskkonnas. Põhjusi, miks kaunist kanti hoida ja kaitsta, on rohkelt välja toodud. Aga ei saada ka siin läbi ilma vitsameeste poolt “avastatud” maa-aluste jõgedeta.

Loe edasi »

Kirjalistides ringleb kiri, mille on läkitanud Peeter Liiv, pikaajaline ja mitmekülgne, võiks lausa öelda, et teenekas ja professionaalne njuueidslane (New Age “vaimse” liikumise osaline). Selles kirjas meenutab ta minevikku ja püstitab tuleviku suunas suure eesmärgi, mille poole püüelda:

Mäletan – rajasin 1980nate keskel tegusa terviseklubi tollases J. Tombi nimelises Kultuuripalees (praegune Salme Kultuurikeskus), mis tegutses hoogsalt aastaid, tutvustades tervislikku toitumist ja paastumist, liikumist ja karastamist. Isegi „õiget mõtlemist” – Gunnar Aarma jälgedes. Täna tunnen endas „teist hingamist” rajada midagi hoopis vägevamat, ühendades modernseid „terviseimesid” ühtseks vooluks.

Loe edasi »

Delfi teadusuudiste vahendaja Forte annab teada, et valiti 2009. aasta parim teadusfoto. Tegemist on ajakirja Science ja Ameerika Ühendriikide rahvusliku teadusfondi konkursiga teaduse visualiseerimise kohta ja eelteate vahendajaks oli National Geographic.

Delfi treilaitel jäi seekord ilmselt mõni klikk aga tegemata, kuna auväärsete äramärgitute seas on ka üks Eesti teadlaste foto, mis jutustab sellest, kuidas tavaline umbrohi müürlook (Arabidopsis thaliana) iseennast viljastab. Autorid Heiti Paves ja Birger Ilau Tallinna Tehnikaülikooli Geenitehnoloogia instituudist.

2009. aasta võitjate seas on ka skeptik.ee üks lemmikutest — PhD Comics koomiksiga aju arengust.

Palju õnne kõigile ja edu edaspidiseks looduse ja teaduse imede tutvustamisel!

Mida teeb teadlane, kes on vastanud suurele hulgale 2012. aastal väidetavat maailmalõppu puudutavale küsimusele, kuid kelle teaduspõhiseid vastuseid keelduvad osad inimesed uskumast, kuna need ei kõla kokku küsija usuga tulevasest peatsest maailmalõpust?

Esialgu vastas astrobioloog David Morrison küsimustele kirjalikul moel edasi, siis, kui sarnaseid küsimusi juba rohkem kogunes, leidsid osad neist tee Korduma Kippuvate Küsimuste sekka. Tänasel päeval on 2012 kohta NASA kodulehel lausa eraldi osakond tehtud, kus on vastatud 20 kõige tüüpilisemale küsimusele seoses 2012 jamaga.

Aga oleme siingi täheldanud, et kinnisideedega inimestel on tihti raskusi nii enda mõtete selge väljendamise kui ka lugemise teel teiste poolt kirjutatud teksti mõistmisega, seega kirjalik ja struktureeritud tekst ei pruugi kõigile kohale jõuda ning ilmselt seepärast on nüüd olemas ka video, kus peamised asjad on edastatud ka kuuldaval-nähtaval moel.

Karta on, et ega seegi paljudele kohale jõua.

The Truth about 2012 from NASA Lunar Science Institute on Vimeo.

Jutu eestikeelse tõlke esialgse versiooni tegi Erik Puura.

Loe edasi »

Head sõbrad, toetajad, oponendid, ajakirjanikud, teadlased, uudishimulikud, tarbijad, kodanikud, uurijad, surfajad, kirjutajad, lugejad, lauljad, sõitjad, arvajad, pendlimehed- ja naised, Kuu pealt kukkunud, seenele saadetud, potilaadal käinud, lugupeetavad, auväärsed, mina ja muud loomad, palun minge aadressile

Libel reform campaign

ning väljendage oma toetust Briti laimuseaduse muutmiseks.

Skeptik.ee kommenteerijate ühisjõul on pöördumise tekst olemas ka eesti keeles. Suur tänu teile, ajeke, Starker, Kriku!

Inglismaa laimuseadus on ebaõiglane, avaliku huvi vastane ja rahvusvahelise kriitika all. Seda on vaja kiiremas korras muuta.

Vabadus otsesõnu ja pahatahtlikkuseta kritiseerida ja kahelda on väitluste ja vaidluste nurgakiviks, toimugu see teaduslikes väljaannetes, veebilehtedel, ajakirjanduses või mujal. Meie [Inglise] praegune laimuseadus takistab arutelu ja lämmatab väljendusvabadust. See võtab kirjutajatelt julguse olulisi teemasid käsitleda ja seeläbi jätab meid ilma õigusest nende kohta lugeda.

Antud seadus on sedavõrd hagejate kasuks kallutatud ja autorite vastu niivõrd vaenulik, et London on saanud tuntuks kui maailma laimupealinn. Rikkad ja võimsad toovad Londonisse ka kõige nõrgemate põhjendustega kaebused (laimuturism), sest nad teavad, et 90% juhtudest võidavad hagejad. Laimuseaduse eesmärk on kaitsta üksikisiku mainet, kuid seda kasutatakse ära ausa arvamuse ja kriitika mahasurumiseks.

Laimamise kohtumenetlus läheb sageli maksma üle miljoni naelsterlingi [umbes 18 miljonit krooni] ja on 140 korda kulukam kui laimuprotsessid Mandri-Euroopas. Kirjastajad (ega ka ajakirjanikud, autorid, õppejõud, esinejad ja veebipäeviku pidajad) ei saa selliste röövellike kuludega riskida, mis tähendab, et nad on sunnitud taganema, kirjutatu tagasi võtma ja vabandust paluma millegi eest, mis nende arvates on tõene, aus ja avalikkusele oluline.

Organisatsioonide Inglise Pen-klubi ja Index on Censorship poolt koostatud aruanne näitas, et tagamaks avaliku huvi tugevam, laialdasem ja kättesaadavam kaitse, on vaja seadust kiiresti muuta. Sense About Science on näidanud, et laimuhagidest lähtuv oht viib enesetsensuurini teadus- ja meditsiinikirjanduses.

Meie, allakirjutanud, nii Inglismaal kui ka väljaspool, ärgitame poliitikuid erapooletuse, avaliku huvi ja sõnavabaduse huvides toetama praeguse Inglise laimuseaduse põhjaliku reformi algatamist.

Sain just kirja teaduskirjanikult Simon Singhilt, kes on isiklikult selle laimuseadusega pihta saanud. Ta kutsus veelkord kõiki üles sellele pöördumisele toetust avaldama ning sellest ka oma sõpradele rääkima. Täna on seal umbes 17 000 allkirja ning eesmärgiks on saada vähemalt 100 000. Kui sa pole veel avaldanud oma toetust uuriva ja vaba ajakirjanduse püsimajäämise eest või mis iganes põhjust selles tekstis enda jaoks toetamisväärseks pead, siis tee seda praegu, nüüd, kohe ja ütle ka teistele, et nad sama teeksid.

Libel reform campaign

Briti laimuseadus on rahvusvaheline asi, seepärast loeb ka eestimaalaste hääl sama hästi kui brittide hääl. Samuti ei puudu sel asjal paralleel meie kohalike oludega, kus on ringlemas üks seaduseelnõu, milles ajakirjanikud ja vaatlejad näevad ohtu meie vabale ajakirjandusele.

Loe veel:

• Kaitseme sõnavabadust ja toetame Briti laimuseaduse muutmist
• Homöopaadid on haledad nannipunnid
• Kiropraktikud on haledad nannipunnid
• Simon Singh: Ettevaatust — seljalõks!
• abort.ee ähvardab skeptik.ee-d kohtuga

Briti laimuseadus (libel law) on viimastel aastatel kõva surve all, sest seda seadust kasutatakse muu hulgas ka teadus- ja tervisealaste vaidluste mahasurumisel. Ühed agarad kaebajad on olnud libateraapiate pakkujad, näiteks kaebasid Briti kiropraktikud Simon Singhi kohtusse selle eest, et ta nimetas kiropraktikute võtteid laste koolikute ravil ‘bogus‘, kuna sellise ravi efektiivsuse kohta pole mingit teaduslikku kinnitust. Meie hea tuttav Ben Goldacre ning tema ajakirjanduslik tööandja The Guardian olid pikka aega ühe surmakutsarist vitamiiniärika surve alla, kellest on pikemalt juttu Ben Goldacre raamatus Pahateadus.

Üks asi on Briti ajakirjanduses ilmuvad lood, mille üle lugudes kajastatud inimesed kaebavad, teine veidrus Briti laimuseadusega on see, et kui nt Austraalia ajalehes ilmub lugu selle kohta, et Kamerunis tegeleb Bulgaaria homöopaat ebaeetiliste inimkatsetega, siis võib see homöopaat Austraalia lehe Briti kohtusse kaevata, kuna see leht on üle interneti Suurbritannias loetav. Laimuturism. See asjaolu on löögi alla seadnud uuriva ajakirjanduse, kuna organiseeritud kuritegevusega seotud inimesed kasutavad seda skeemi aina agaramalt uurivate ajakirjanike vaigistamiseks ning isegi kui kostja õigeks mõistetakse, siis on ta lihtsalt pankrotis, kuna välja määratud kulud ei kata iial tehtud kulutusi. Nii on lihtsam hagejaga kokku leppida, esitada vabandused ja oma sõnadest taganeda ka siis, kui sul tuline õigus on.

Nüüd siis käimas rahvusvaheline kampaania seaduse muutmiseks, sest küsimus on rahvusvaheline, puudutab muu hulgas teadlasi, blogijaid, uurivaid ajakirjanikke. Arutatakse enesetsensuuri teemadel. Kampaaniat veab mittetulunduslik organisatsioon Sense About Science ja selle looga kutsun kõiki üles oma toetusallkirjaga toetama Briti laimuseaduse muutmist.

Toetust saab avaldada siin:
England’s libel laws are unjust, against the public interest and internationally criticised — there is urgent neet for reform
Kui keegi soovib sealse teksti eesti keelde ümber panna, siis võtan selle tänuga vastu.

Loe veel:

• Homöopaadid on haledad nannipunnid
• Kiropraktikud on haledad nannipunnid
• Simon Singh: Ettevaatust — seljalõks!
• abort.ee ähvardab skeptik.ee-d kohtuga

Meie meedia on umbluu asjus lõputu varasalv, kuid õnneks leiab ka meediakriitilisi lugusid ja ka asjalikku teavet. Allpool mõned nopped veebruari leidudest, kuhu headelt lugejatelt lisa ootan.

Teen ka ettepaneku, et valiks millalgi kuu ‘hea loo’ ning ‘halva loo’ või ‘umbluu-killu”. See valitakse kommenteerimise käigus ja kuulutatakse välja uue kuu meedianopetes. Jaanuari ‘heaks looks’ nomineerin Jüri Saar: Meedia toetagu teaduslikku maailmapilti, halvaks looks Dr. Suurküla: gripivaktsiinid on kasutud või siis Huvitaja saade vee-posijatega (saadet ERR arhiivist enam ilmselt ei leia).

Nüüd aga veebruari leidude juurde.

Loe edasi »

Triin andis kirja teel teada, et Eestisse on jõudnud uus toidutalumatuse test FoodDetective©, mille müügikuulutus teatab, et on “maailma esimene toidutalumatuse test”. Levini testist eristab toidu-detektiivi see, et seda saad sa ise kodus teha ja ei pea kellegi juurde kallile konsultatsioonile minema. Kõigest 1190 krooni ja saad 56 toiduaine kohta teada, kas need sulle sobivad või mitte.

Adik Levini Role programmist on skeptik.ee küljel korduvalt juttu olnud. Kas uus test on millegipoolest parem? Vaatame järele.

Loe edasi »

Põhja-Ameerikas, Alaska ja Kanada kandis, elavad teatavasti eskimod ehk inuitid, ‘inimese moodi inimesed’. Kliima on sealkandis karm olnud niikaua, kuni keegi mäletab, toitu on alati vähe ja tulematerjal masendavalt kallis.

Üks meetodeid, mida inuitid nende raskuste ületamiseks kasutavad, on aastasadu tagasi välja töötatud tepa protsess. Kalad püütakse kinni ning pead ja sisikonnad eemaldatakse muust, hõlpsamini toiduks tarvitatavast lihast — nii, nagu eurooplasedki teeksid. Seejärel kaevatakse auk, vooderdatakse see samblaga, asetatakse kalapead rohu sisse mähituna samblale ning kaetakse sisikondade ja kotiriidega. Kotiriie kaetakse mullaga. Pärast umbes nädalapikkust fermentatsiooniprotsessi on sisikonnast vallandunud ensüümid ja bakterid muutnud kalaluud pehmeks, andnud lihale iseloomuliku konsistentsi ning delikatess loetakse valminuks. Mõned meistrid eelistavad sambla asemel kasutada puidust kasti või toobrit, maitsealaseid erinevusi on ka sisikonna täpses kasutamises, õigete taimede valimises ning muudes pisiasjades. Sarnastel viisidel saab toiduks valmistada ka teisi muidu raskesti söödavaid jahisaagiosi koprasabadest kuni hülgeloibadeni. Menetlus on tõhus, säästlik ja looduslähedane: esiteks ei lähe suuruselt jalgpallini ulatuvad lõhepead raisku, teiseks ei ole roa valmistamiseks tarvis kulutada hinnalisi küttepuid.

20. sajandi teises pooles juhtus midagi üllatavalt: kõigest 22 aastaga (1966–1988) tõusis Alaska inuitide seas järsult (üle kümne korra) botulismimürgistuste arv. Siiamaani on Alaska botulismi sageduse poolest maailma tipus. Miks? Süüdi on plastik.

Loe edasi »

Aegajalt öeldakse meile, et kohevarsti on maailma lõpp käes. Mõned inimesed, eriti mõnede ususektide liikmed elavad reaalselt sellises ootuses, et tõepoolest on maailmalõpp tulemas just nende eluaja jooksul ning igapäevane elu on justkui valmistumine selleks.

Ettekujutusi lõpust on mitmeid — alates täiskatastroofist, kus hukkuvad pea kõik (nt Noa-aegne veeuputus) kuni leebete “vibratsioonivahetusteni” või inimteadvuse tõusmiseni uuele tasemele. Ühiskondlikud mullistused, kus võim maailmas ümber jagatakse veel vahepeale. Need on aga enamuses väga inimlikud ja seetõttu ka piiratud oma maapealsusega, sageli saadab neid ettekujutusi antropotsentriline (inimkeskne) šovinism ja egotsentriline nartsissism, et just praegune ajastu on see kõige erilisem ja just mina olen see kõige erilisem, et see lõppude lõpp just praegu peaks juhtuma. Minumeelest on see vaid märk fantaasiavaegusest ja arusaama puudumisest maailmakõiksuse, päikesesüsteemi, planeetide, eluslooduse evolutsiooni ajaskaala kohta. Geotsentriline (egotsentriline) maailmapilt pole siit ilmast kuhugi kadunud.

Pole põhjust kahelda selles, et inimsugu lõpetab oma sammud siin planeedil, nagu varasemad eluvormid seda korduvalt juba teinud on; planeet Maa kärssab Päikese vananedes kivikõrbeks ja võibolla neelatakse surmaohetes paisuva Päikese poolt üldse alla. Võibolla õnnestub osadel olenditel kolida kaugemale, kus elujärge edasi veeretada, aga Päike energiaallikana lõpetab oma tegevuse ükspäev niikuinii. Kas kellelgi õnnestub teiste tähtede juurde jõuda? Ja kui õnnestubki, siis kustuvad ükspäev needki. Kuid see on alles lõpu algus ja allpool vaatame, mis universumist tervikuna saab.

Loe edasi »

Möödunud aasta 12. augustil püstitas traadita lairibavõrguoperaator iBurst  Lõuna-Aafrikasse Craigavoni maanurgas asuvale kalmistule 25-meetrise raadiomasti. Nagu sellistel puhkudel juba heaks tavaks saanud on, ilmus välja 47 kohalikku elanikku, kes teatasid, et torn põhjustab neis vastikuid terviserikkeid peavaludest ja unehäiretest kuni kuminani kõrvades. Keegi Tracey-Lee Dorny kurtis, et niisuguste hädade pärast peab ta ülepäeviti ema juures ööbima ning tema lemmikloomade nahale on ilmunud lööve. Keegi Dave McGregor pajatas, et tema naine ja üheksa-aastane poeg kannatavad iivelduse ja oksendamise käes. McGregor avaldas veel, et psühhosomaatilised mõjud välistas ta lihtsa katsega — nimelt öelnud ta pojale, et raadiomast töötab ainult ühel päeval nädalas, kuid see ei aidanud. Edasi, nagu sellistel puhkudel juba tavaks on saanud, eitas iBurst, et nende raadiomast terviserikete põhjustamiseks piisaval määral mikrolaineid kiirgab.

Kohalikud kodanikud ja iBursti esindajad said regulaarselt kokku ja arutasid oma erimeelsusi. Järjekordsel niisugusel koosolekul 16. novembril — nagu varemgi — kurtsid kannatajad terviserikete üle ja osundasid, et raadiomastist eemaldumisel need rikked kaovad. iBurst’i tegevjuht Jannie van Zyl kuulas kodanike kaebused ära ja lubas torni kaheks nädalaks välja lülitada. Kodanikud rõõmustasid. Aga sellega lugu ei lõpe, kaugel sellest.

Loe edasi »

Arutlustes ja debattides osaleja või nende jälgija on tuttav mitmete arutlusvigade ning demagoogiliste võtetega, kuidas üritatakse vastast uppi ajada. Paljusid neist on Carl Sagan kajastatud raamatu Deemonitest vaevatud maailm peatükis ‘Mõttetuse tuvastamise tööriistad’, mille üks versioon on lugeda ka skeptik.ee lehel.

Üks tuttavatest arutlusvigadest on selline:

Ad hominem – lad inimesest lähtudes, rünnatakse väitlejat, mitte väidet. Nt: pastor dr Smith on tuntud piiblifundamentalist, seega pole tema vastuväiteid evolutsiooniteooriale mõtet tõsiselt võtta.

Loe edasi »

Suur tänu Delfile, et selline meediakriitiline lugu avaldamist leidis, ja muidugi tänu ka Jüri Saarele, kes vastuvoolu ujudes humanitaar-ajakirjanikele ja parausklikele reaalsust meelde tuletab. “Humanitaar” siin ei ole kuidagimoodi halvustav, vaid kajastamas tõsiasja, et reaalharidusega ajakirjanikke on meil ilmselt vähe või nende hääl ei kostu kuigi hästi välja või on ajakirjaniku haridus liialt ühekülgne ja suurendamas lõhet reaalse maailma ja meediamaailma vahel.

Jüri Saar: Meedia toetagu teaduslikku maailmapilti

Loe edasi »

Väljamaistes ja eestikeelsetes uudistes jooksis veidi aega tagasi läbi uudis, justnagu olla teadlased kindlaks teinud, et mobiiltelefonid ravivad Alzheimeri tõbe ja uued tõhusad raviviisid on ukse ees. PM Elu24 vahendab Reutersit:

Pikaajaline mobiiltelefoni kasutamine võib aidata ära hoida Alzheimeri tõve kahjulikke mõjusid ajule

Selle loo köitvuse üheks lähtekohaks on me “teadmine”, et mobiilid on tervisele ja eriti just ajule kahjulikud. Õhtulehes kirjutati meile, et Alzheimeri tõbi on ka nende seas, mida mobiilid inimestel põhjustavad ning pakub meile tõestuseks inimeste jutustusi mobiiliga seotud halvast enesetundest. Ja nüüd siis korraga lugu, et kuri nõid võib hoopis hea tervendaja olla. Äkki on Valeri Aljasel lausa õigus ja tema leiutis polegi umbluu? Draamat lisab loole veel asjaolu, et ka teadlased ise alustasid uuringut arvamusega, et mälu ja ajutegevus peaksid hoopis kehvemuse poole liikuma. Üllatusid nemadki. Ja nüüd siis selline lugu, et hoopis kasulik. Narratiiv täitsa olemas.

Loe edasi »